EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.11.2017
COM(2017) 683 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
määruse (EL) nr 260/2012 (millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009) kohaldamise kohta
Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule
määruse (EL) nr 260/2012 (millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009) kohaldamise kohta
1.Sissejuhatus ja ülevaade
Määrus (EL) nr 260/2012, 1 millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 ning mida teatakse ka kui ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) määrust või SEPA lõpptähtaja määrust, võeti vastu 2012. aastal ja see on olnud suur samm edasi siseturu nõuetekohase toimimise suunas tänu eurodes tehtavate elektrooniliste maksete integreeritud turu loomisele, kus ei tehta vahet riigisisestel ja piiriülestel maksetel.
Määrusega kehtestati euroalal üleminekutähtajaks 1. veebruar 2014. Kuu aega enne algset üleminekutähtaega lükati tähtaega kuus kuud edasi, 1. augustile 2014, et võtta arvesse viivitusi üleminekul mitmes liikmesriigis. See kuuekuune viivitus oli piisav, et tagada sujuv üleminek varasematelt eurodes tehtavatelt kreedit- ja otsekorraldustelt SEPA kreedit- ja otsekorraldustele.
Euroalasse mittekuuluvatel liikmesriikidel oli SEPA kreedit- ja otsekorraldustele üleminekuks aega 31. oktoobrini 2016.
SEPA määruse artiklis 15 antakse komisjonile volitus esitada määruse rakendamise kohta aruanne: „Komisjon esitab hiljemalt 1. veebruariks 2017 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Keskpangale ning Euroopa Pangandusjärelevalvele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele vajaduse korral ettepaneku“.
15. detsembril saatis Euroopa Komisjon liikmesriikidele küsimustiku (vastamistähtajaga 31. jaanuar 2017) määruse kohaldamisega seotud mitmesuguste teemade kohta, nagu üleminek varasematelt kreedit- ja otsekorraldustelt SEPA kreedit- ja otsekorraldustele kõigis liikmesriikides, liikmesriikide kasutatavad valikuvariandid, määrusele vastavust tagama määratud asutused ja nende volitused, või probleemide kohta, mis võivad määruse rakendamisel ELis ikka veel ilmneda.
Käesolev rakendamisaruanne põhinebki liikmesriikide vastustel.
Aruanne esitati ka 21. aprilli 2017. aasta riiklike SEPA koordineerimiskomisjonide ELi foorumile, Euroopa Komisjoni eksperdirühmale, kes vastutab SEPA rakendamise järelevalve eest kogu ELis, ning seda aruannet arutati seal.
Aruandes järeldatakse, et üldiselt on SEPA määrust kogu ELis õigesti kohaldatud. Praegu ei ole vajadust järelmeetmena esitatava seadusandliku ettepaneku järele. Liikmesriigid tegelevad nende väga väheste ja hästi kindlaks tehtud probleemidega (IBANi-põhine diskrimineerimine ja pädevate asutuste volitused), mis senini esinevad, ning nende lahendamist tuleks tähelepanelikult jälgida. Põhiline probleem, mida tuleb tähelepanelikult jälgida, on maksesaajatepoolne IBANi-põhine diskrimineerimine (st maksjaid kohustatakse tegema makset kindlas riigis asuvalt kontolt, mis on vastuolus määruse artikliga 9); nende juhtumite arv on küll vähenenud, kuid siiski võib ilmneda veel uusi juhtumeid.
Täieliku üleminekuga SEPA kreedit- ja otsekorralduste standardile SEPA projekt ei lõppenud. See on vägagi toimiv algatuste kujul, millega osaletakse ühtse euromaksete piirkonna loomisel, nagu „SCT inst“ – eurodes tehtavate kiirmaksete Euroopa projekt, mida alustatakse novembris 2017 – või Mobile Proxy Forum – algatus, mille eesmärk on muuta vastastikuste mobiilimaksete lahendused koostoimivaks kogu ELis; neid projekte toetab eurojaemaksete nõukogu, mida juhib Euroopa Keskpank ja kus Euroopa Komisjon on vaatleja.
2.Liikmesriikide aruanded
2.1.Üleminek SEPA kreedit- ja otsekorraldustele
Allpool esitatud arvnäitajad on saadud liikmesriikidelt ning need peegeldavad olukorda 2016. aasta detsembri seisuga seoses SEPA instrumentide kasutamisega varem kasutusel olnud kreedit- ja otsekorralduste asemel. Arvudest nähtub, et kogu ELis töödeldakse peaaegu kõiki eurodes tehtavaid kreedit- ja otsekorraldusi vastavalt SEPA kreedit- ja otsekorralduste standardile (tabelid 1 ja 2). Veel tuleb teha mõningaid jõupingutusi, et saavutada täielik vastavus mõnes euroalasse mittekuuluvas liikmesriigis, mille üleminekutähtaeg oli 31. oktoober 2016.
Mis puudutab SEPA otsekorraldusi, siis otsustasid mõned liikmesriigid lõpetada varasemad otsekorraldused ja kasutada lahendusi, milles kombineeritakse SEPA kreeditkorraldusi ja e-arveldamist. Neil juhtudel saavad makseteenuse pakkujad endiselt pakkuda riigisiseseid SEPA otsekorraldusi, aga pigem kasutatakse neid piiriülestes ja mitte riigisisestes tehingutes, ning peamiselt ettevõtete puhul, kes vajavad neid oma piiriüleses tegevuses. Nende riikide juures on tabelites 2, 5 ja 6 märge „ei kohaldata“, kuigi väga piiratud määral võidakse neis SEPA otsekorraldusi kasutada.
Tabel 1. Liikmesriikide teatatud SEPA kreeditkorraldustele ülemineku määr 2016. aasta lõpus
|
Euroala |
SEPA kreeditkorraldustele ülemineku määr |
Mitteeuroala |
SEPA kreeditkorraldustele ülemineku määr |
|
|
Austria |
100 % |
Bulgaaria |
64 % 2 |
|
|
Belgia |
100 % |
Horvaatia |
100 % |
|
|
Küpros |
100 % |
Tšehhi Vabariik |
100 % |
|
|
Eesti |
100 % |
Taani |
100 % |
|
|
Soome |
100 % |
Ungari |
100 % |
|
|
Prantsusmaa |
100 % |
Poola |
100 % |
|
|
Saksamaa |
100 % |
Rumeenia |
Osaline vastavus 3 |
|
|
Kreeka |
100 % |
Rootsi |
100 % |
|
|
Iirimaa |
100 % |
Ühendkuningriik |
100 % |
|
|
Itaalia |
100 % |
|||
|
Läti |
100 % |
|||
|
Leedu |
100 % 4 |
|||
|
Luksemburg |
100 % |
|||
|
Malta |
100 % |
|||
|
Madalmaad |
100 % |
|||
|
Portugal |
100 % |
|||
|
Slovakkia |
100 % |
|||
|
Sloveenia |
100 % |
|||
|
Hispaania |
100 % |
Tabel 2. Liikmesriikide teatatud SEPA otsekorraldustele ülemineku määr 2016. aasta lõpus
|
Euroala |
SEPA otsekorraldustele ülemineku määr |
Mitteeuroala |
SEPA otsekorraldustele ülemineku määr |
|
|
Austria |
100 % |
Bulgaaria |
– 5 |
|
|
Belgia |
100 % |
Horvaatia |
– 6 |
|
|
Küpros |
100 % |
Tšehhi Vabariik |
100 % |
|
|
Eesti |
– 7 |
Taani |
100 % |
|
|
Soome |
100 % 8 |
Ungari |
100 % 9 |
|
|
Prantsusmaa |
100 % |
Poola |
100 % |
|
|
Saksamaa |
100 % |
Rumeenia |
100 % |
|
|
Kreeka |
100 % |
Rootsi |
– 10 |
|
|
Iirimaa |
100 % |
Ühendkuningriik |
100 % |
|
|
Itaalia |
100 % |
|||
|
Läti |
–7 |
|||
|
Leedu |
–7 |
|||
|
Luksemburg |
100 % |
|||
|
Malta |
100 % |
|||
|
Madalmaad |
100 % |
|||
|
Portugal |
100 % |
|||
|
Slovakkia |
100 % |
|||
|
Sloveenia |
100 % |
|||
|
Hispaania |
100 % |
Tabelites 3, 4, 5 ja 6 esitatud varasema aja ülevaatest selgub, et üleminek toimus konkreetsest liikmesriigist olenevalt kas nii, et SEPA instrumentidele mindi üle ühekorraga (nt Eestis), või toimus üleminek järk-järgult (nt Saksamaal). Samuti osutavad samad tabelid, et kuuekuune viivitus osutus vajalikuks sammuks, sest 2014. aasta jaanuari kohta teatatud üleminekumäärad, mis olid SEPA kreeditkorralduste puhul küll juba üsna suured, ei olnud piisavad, et tagada maksete täielik töötlemine SEPA otsekorralduste puhul. 1. veebruaril 2014, kui SEPA lõpptähtaja määrus pidi jõustuma, võinuks ilmneda ootamatuid probleeme, mis oleksid tekitanud riski, et makseid ei oleks pärast seda kuupäeva töödeldud.
Tabel 3 11 . SEPA kreeditkorraldustele ülemineku määrade muutumine euroala liikmesriikides alates 2008. aastast kuni praeguseni
|
Euroala |
2008. aasta II pool |
2011. aasta II pool |
Jaan 2014 |
Veebr 2014 |
Aug 2014 |
Dets 2016 |
|
Austria |
1,44 % |
11,89 % |
66,2 % |
74,95 % |
90 % |
100 % |
|
Belgia |
2,76 % |
44,79 % |
86,79 % |
95,64 % |
100 % |
100 % |
|
Küpros |
29,85 % |
60,06 % |
100 % |
100 % |
100 % |
100 % |
|
Eesti |
0,95 % |
2,65 % |
99,7 % |
100 % |
100 % |
|
|
Soome |
1,35 % |
67,57 % |
100 % |
100 % |
100 % |
100 % |
|
Prantsusmaa |
0,58 % |
24,72 % |
84,0 % |
91,7 % |
100 % |
100 % |
|
Saksamaa |
0,29 % |
5,56 % |
58,51 % |
77,85 % |
100 % |
100 % |
|
Kreeka |
0,54 % |
1,71 % |
81,53 % |
83,12 % |
99,38 % |
100 % |
|
Iirimaa |
0,19 % |
2,34 % |
60,89 % |
90,61 % |
100 % |
100 % |
|
Itaalia |
0,73 % |
10,62 % |
61,49 % |
89,86 % |
100 % |
100 % |
|
Läti |
100 % |
100 % |
100 % |
100 % |
||
|
Leedu 12 |
100 % |
|||||
|
Luksemburg |
85,76 % |
90,27 % |
96,3 % |
96,3 % |
97,81 % |
100 % |
|
Malta |
3,28 % |
9,71 % |
68,72 % |
80,16 % |
100 % |
100 % |
|
Madalmaad |
0,15 % |
0,88 % |
86,38 % |
91,75 % |
99,08 % |
100 % |
|
Portugal |
0,68 % |
1,48 % |
89,16 % |
92,32 % |
98,91 % |
100 % |
|
Slovakkia |
0 % |
1,03 % |
100 % |
100 % |
100 % |
100 % |
|
Sloveenia |
0,1 % |
55,74 % |
99,3 % |
99,36 % |
100 % |
100 % |
|
Hispaania |
1,51 % |
31,77 % |
82,71 % |
90,5 % |
100 % |
100 % |
Esile on tõstetud arvnäitajad 2014. aasta veebruari ja 2014. aasta augusti kohta, kuna nendest nähtuvad algse tähtaja ja tegeliku tähtaja üleminekumäärade erinevused; viimane lükati 2014. aasta jaanuaris kuue kuu võrra edasi, 2014. aasta veebruarist augustisse.
Euroalaväliste liikmesriikide puhul nõuti SEPA määrusega üleminekut 31. oktoobriks 2016, nagu on osutatud artikli 16 lõikes 8: „Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, ja makseteenuse kasutajad, kes kasutavad makseteenust liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, täidavad artiklite 4 ja 5 nõuded hiljemalt 31. oktoobriks 2016. Sellise liikmesriigi jaemaksesüsteemide käitajad, mille rahaühik ei ole euro, täidavad artikli 4 lõike 2 nõuded hiljemalt 31. oktoobriks 2016“.
Tabel 4. SEPA kreeditkorraldustele ülemineku määrade muutumine euroalavälistes liikmesriikides aastatel 2015 ja 2016
|
Mitteeuroala |
2015. aasta II pool |
2016. aasta I kvartal |
2016. aasta II kvartal |
Dets 2016 |
|
Bulgaaria |
59,21 % |
60,7 % |
61,9 % |
100 % |
|
Horvaatia |
100 % |
|||
|
Tšehhi Vabariik |
87,18 % |
89,5 % |
90,02 % |
100 % |
|
Taani |
100 % |
100 % |
100 % |
100 % |
|
Ungari |
84,35 % |
84,16 % |
100 % |
|
|
Poola |
100 % |
|||
|
Rumeenia |
44,66 % |
46,01 % |
45,38 % |
Osaline vastavus |
|
Rootsi |
95 % |
95 % |
99 % |
|
|
Ühendkuningriik |
100 % |
100 % |
100 % |
100 % |
Tabel 5. SEPA otsekorraldustele ülemineku määrade muutumine euroala liikmesriikides alates 2013. aastast kuni praeguseni
|
Euroala |
2013. aasta I kvartal |
2013. aasta IV kvartal |
Jaan 2014 |
Veebr 2014 |
Aug 2014 |
Dets 2016 |
|
Austria |
11,15 % |
34,65 % |
73,95 % |
87,89 % |
99 % |
100 % |
|
Belgia |
19,17 % |
38,54 % |
64,09 % |
89,89 % |
100 % |
100 % |
|
Küpros |
0 % |
0 % |
0 % |
0 % |
100 % |
100 % |
|
Eesti |
– |
– |
||||
|
Soome |
– |
– |
||||
|
Prantsusmaa |
0,78 % |
17,94 % |
72,51 % |
87,02 % |
100 % |
100 % |
|
Saksamaa |
0,14 % |
10,51 % |
29,4 % |
53,4 % |
100 % |
100 % |
|
Kreeka |
50,13 % |
67,84 % |
70,1 % |
69,53 % |
99,64 % |
100 % |
|
Iirimaa |
0,42 % |
22,09 % |
61,35 % |
89,65 % |
100 % |
100 % |
|
Itaalia |
0,01 % |
2,83 % |
34,3 % |
53,28 % |
100 % |
100 % |
|
Läti |
0 % |
0 % |
0 % 13 |
– |
||
|
Leedu |
– |
|||||
|
Luksemburg |
0,06 % |
15,92 % |
49,09 % |
74,37 % |
98,05 % |
100 % |
|
Malta |
0 % |
0 % |
23,35 % |
47,79 % |
100 % |
100 % |
|
Madalmaad |
0,01 % |
32,62 % |
73,62 % |
84,38 % |
99,81 % |
100 % |
|
Portugal |
0,1 % |
7,55 % |
26,68 % |
53,14 % |
99,88 % |
100 % |
|
Slovakkia |
0 % |
0 % |
0,01 % |
100 % |
100 % |
100 % |
|
Sloveenia |
86,81 % |
99,33 % |
100 % |
100 % |
100 % |
100 % |
|
Hispaania |
0,02 % |
1,8 % |
15,34 % |
48,82 % |
100 % |
100 % |
Tabel 6. SEPA otsekorraldustele ülemineku määrade muutumine euroalavälistes liikmesriikides aastatel 2015 ja 2016
|
Mitteeuroala |
2015. aasta II pool |
2016. aasta I kvartal |
2016. aasta II kvartal |
Dets 2016 |
|
Bulgaaria |
– |
|||
|
Horvaatia |
– |
|||
|
Tšehhi Vabariik |
100 % |
|||
|
Taani |
100 % |
|||
|
Ungari |
100 % |
|||
|
Poola |
100 % |
100 % |
100 % |
100 % |
|
Rumeenia |
0,04 % |
0 % |
0,02 % |
100 % |
|
Rootsi |
– |
|||
|
Ühendkuningriik |
100 % |
100 % |
100 % |
100 % |
2.2.Liikmesriikide kasutatud variandid
Võimaldamaks sujuvat üleminekut SEPA kreedit- ja otsekorraldustele, nähti SEPA määruses ette erinevad variandid, mida euroala liikmesriigid said 2016. aasta veebruarini kasutada.
Need variandid olid järgmised.
·Variant 1: konverteerimisvahendid tarbijatele. Tavaliselt aktsepteerivad tarbijatele makseteenuse pakkujad tehingu algatamiseks riigisisest kontonumbrit (BBAN) ning konverteerivad selle numbri rahvusvaheliseks kontonumbriks (IBAN).
·Variant 2: nišiteenuste osutamise jätkumine. Kuni 1. veebruarini 2016 oli võimalik kasutada jätkuvalt varasemaid riigisiseseid kreedit- või otsekorraldusi, mille kumulatiivne turuosa oli igal aastal avaldatava EKP ametliku maksestatistika põhjal alla 10 % vastavalt kreeditkorralduste või otsekorralduste koguarvust (nt TIP Prantsusmaal, RID Finanziario Itaalias, tagasimakseta otsekorraldus Madalmaades).
·Variant 3: ühekordsed otsekorraldused. Neid teenuseid, mis võimaldavad tarbijatel teha müügikohas maksekaardi kasutamisega algatatavaid maksetehinguid, mille tulemuseks on otsekorraldus BBANi või IBANiga identifitseeritavale maksekontole ja -kontolt, sai jätkata 1. veebruarini 2016 (nt Elektronisches Lastschriftverfahren ehk ELV-maksed Austrias ja Saksamaal), välja arvatud juhul, kui need viiakse SEPA nõuetega vastavusse.
·Variant 4: standardteate vormingu ISO 20022 XML pikendatud kasutamine selliste makseteenuste kasutajate puhul, millega algatatakse või võetakse vastu üksikuid kreedit- või otsekorraldusi, millest moodustatakse edastatav maksekäsundite kogum.
·Variant 5: BICist loobumise edasilükkamine riigisiseste maksetehingute puhul, kuna praegu ei pea maksjad ELi-siseste maksete puhul BICi märkima, piisab IBANist.
Enamik liikmesriike kasutas neist vähemalt üht varianti, nagu on osutatud tabelis 7, millest on asjakohasel juhul näha nende variantide kasutamine ja ka hilisem kasutamise lõpetamine liikmesriikides.
Need variandid olid asjakohased üksnes euroala liikmesriikide puhul, sest kehtisid varem ülemineku teostanud liikmesriikide puhul kuni 1. veebruarini 2016. Neid ei kohaldatud euroalaväliste liikmesriikide 14 suhtes, kelle üleminekutähtajaks oli määratud 31. oktoober 2016.
Tabel 7. Variantide kasutamine ja praegune olukord liikmesriikides
|
Euroala |
Variant 1 |
Variant 2 |
Variant 3 |
Variant 4 |
Variant 5 |
Olukord mais 2017 |
|
Austria |
√ |
√ |
kõigi kasutamine lõpetatud |
|||
|
Belgia |
ei kasutatud ühtegi |
|||||
|
Küpros |
√ |
√ |
√ |
kõigi kasutamine lõpetatud |
||
|
Eesti |
√ |
kasutamine osaliselt lõpetatud 15 |
||||
|
Soome |
ei kasutatud ühtegi |
|||||
|
Prantsusmaa |
√ |
kasutamine lõpetatud |
||||
|
Saksamaa |
√ |
√ |
√ |
kõigi kasutamine lõpetatud |
||
|
Kreeka |
√ |
√ |
√ |
kõigi kasutamine lõpetatud |
||
|
Iirimaa |
√ |
kasutamine lõpetatud |
||||
|
Itaalia |
√ |
√ |
kõigi kasutamine lõpetatud |
|||
|
Läti |
√ |
kasutamine lõpetatud |
||||
|
Leedu |
ei kasutatud ühtegi |
|||||
|
Luksemburg |
ei kasutatud ühtegi |
|||||
|
Malta |
√ |
kasutamine lõpetatud |
||||
|
Madalmaad |
√ |
√ |
kõigi kasutamine lõpetatud |
|||
|
Portugal |
√ |
√ |
√ |
kõigi kasutamine lõpetatud |
||
|
Slovakkia |
√ |
√ |
kõigi kasutamine lõpetatud |
|||
|
Sloveenia |
ei kasutatud ühtegi |
|||||
|
Hispaania |
√ |
√ |
√ |
kõigi kasutamine lõpetatud |
2.3.IBANi-põhine diskrimineerimine
Tarbijad on kogu ELis esitanud teateid ja kaebusi firmade ja maksete kohta (nt maksude maksmine, piiriüleste kommunaalmaksete tegemine), mida saab teha üksnes riigisiseselt euro maksekontolt või riigisisesele euro maksekontole. Sellised piirangud ei ole SEPA määruse artikli 3 (juurdepääs) ja 9 (maksete kättesaadavus) kohaselt lubatud ning need kujutavad endast tõelist takistust SEPA sujuvale toimimisele.
See probleem oli seoses SEPA määruse kohaldamisega ja on ka edaspidi Euroopa Komisjoni prioriteet number üks, kuna see mõjutab negatiivselt ühte ilmseimat eelist, mida tarbijad ja ettevõtjad võivad SEPA määrusest saada, nimelt vabadust maksta ELis kust tahes, vabadus kasutada kõigi ELi-siseste tehingute puhul ühte ja ainult ühte pangakontot (eurodes), mis võimaldab neil ka vähendada kahe või enama maksekonto haldamisega seotud kulusid.
Euroopa Komisjon tõstatas selle küsimuse eri foorumitel, tagamaks, et sellest oleksid teadlikud nii maksesektori turuosalised kui ka liikmesriigid: maksesüsteemide turu eksperdirühm, riiklike SEPA komisjonide ELi foorum ning eurojaemaksete nõukogu.
Lisaks teavitasid Euroopa Komisjoni talitused eraisikutest kaebuste esitajaid nende õigustest ning suunasid nad edasi riiklikesse ametiasutustesse, kes on määratud tagama SEPA määruse täitmist riiklikul tasandil.
2015. ja 2016. aastal saatsid Euroopa Komisjoni talitused liikmesriikidele, kelle kohta oli teatatud IBANi-põhisest diskrimineerimisest, ligikaudu viisteist kirja, esitades järelepärimisi jätkuvate diskrimineerimisjuhtumite kohta, mida riiklikud ametiasutused ei olnud käsitlenud. Selgus, et mitmed liikmesriigid olid määranud makseteenuse pakkujate, mitte aga makseteenuste kasutajate (nagu kommunaalettevõtted) vastavuse eest vastutavad ametiasutused – vt üksikasjad peatükis 2.4.
Nende probleemidega on tegelenud riiklikud ametiasutused:
·Madalmaade keskpank (De Nederlandsche Bank (DNB)) on makseteenuste kasutajatelt saanud üle 250 kaebuse IBANi-põhise diskrimineerimise kohta, kusjuures enamjaolt on tegemist tarbijate kaebustega ettevõtete peale. DNB on nende juhtumitega tegelemisel olnud eriti aktiivne ning pakkunud vahendamist ja kaebuste lahendamist. Välismakseteenuste kasutajate diskrimineerimise probleemi lahendamiseks on DNB kehtestanud koostöökorra teiste asjaomaste pädevate asutustega, sealhulgas keskpankadega.
·BaFin ja Bundesbank registreerisid 2016. aasta lõpuks 75 kaebust. Neist 66 puudutasid IBANi-põhist diskrimineerimist. Kui kaebused olid põhjendatud, sai pakkuda parandusmeetmeid, seda nii makseteenuse pakkujate kui ka makseteenuse kasutajate rikkumiste korral. Ettevõtete tagasiside põhjal oli sageli tegemist tehniliste konverteerimisprobleemidega, mis lahendati aja jooksul. Tundub, et need probleemid lahendati tänu mitmesuguste meetmete võtmisele.
·Banca d’Italia sai 2013. aastal 4 kaebust, 2014. aastal 35 kaebust, 2015. aastal 14 kaebust ja 2016. aastal 6 kaebust. Itaalia konkurentsiamet ei ole senini ühtegi kaebust saanud. 2017. aastal sai Banca d’Italia kaks kaebust IBANi-põhise diskrimineerimise kohta. Nagu sarnaste juhtumite puhul, aitab Banca d’Italia kaasa nende probleemide lahendamisele, võttes ühendust asjaomaste pooltega ja hõlbustades dialoogi.
IBANi-põhise diskrimineerimise juhtumitest teatati eelkõige riikides, kus SEPA otsekorraldusi kasutatakse palju ja/või kus tarbijad või ettevõtted peavad seda mugavaks (nagu Belgias, Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Hispaanias või Madalmaades) ning tervitavad võimalust kasutada neid ka piiriüleselt, nagu võimaldatakse SEPA määrusega. Enamik teatatud juhtumeid tuleneb sellest, et makseteenuste kasutajad ei ole teadlikud määruse nõudest või varasemate protsesside piirangutest, mis ei võimalda kasutada välisriigi IBANit (nt elektroonilised või pabervormid, millel IBAN on piiratud pikkusega või millel riigiprefiks on juba eeltäidetud).
Ja vastupidi, riikides, kus SEPA otsekorraldusi eriti palju ei kasutata või mis ei kuulu euroalasse, esitatakse üldiselt vähem kaebusi. Näiteks Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Leedu, Luksemburg, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Rootsi on alates tähtpäevast (1. august 2014 või 31. oktoober 2016, olenevalt riigist) teatanud kokku vähem kui 20 kaebusest.
2.4.Pädevate asutuste määramine ja nende volitused
Üleminek SEPA-le hõlmas mitmesuguseid ametiasutusi, nagu Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad. Suuremad sidusrühmad üleminekul olid riiklikud pädevad asutused, kes vastutavad määruse täitmise eest.
Seega kuulub üleminekuprotsessi jooksul ja 1. augustile 2014 järgnevatel kuudel tekkinud probleemi puhul meetmete võtmine riiklike pädevate asutuste reguleerimisalasse. Artikliga 10 on nõutud, et liikmesriigid määraksid pädevad asutused, kes vastutavad määruse täitmise eest. Mõned liikmesriigid tõlgendasid SEPA määrust nii, nagu piirduks riiklikele pädevatele asutustele kehtestatud kohustus üksnes selle tagamisega, et määrust järgivad makseteenuse pakkujad, kuid määrus sisaldab tegelikult ka makseteenuste kasutajate (makse saajate) kohustusi (st artikkel 9).
Tegelikult täitsid tähtajaks, st 1. augustiks 2014, määrust peaaegu kõik makseteenuse pakkujad. Seda ei teinud aga mitmed makseteenuse kasutajad, olgu siis maksuametid, energiafirmad, telekommunikatsioonivõrgu operaatorid, kindlustusandjad või muud kommunaalettevõtted, kes ei järginud määrust ja eelkõige selle artiklit 9, milles käsitletakse iga ELis asuva eurokonto aktsepteerimist maksete tegemisel või vastuvõtmisel.
Mitmel juhul ei olnud liikmesriikide määratud pädevatele asutustele – enamikul juhtudel keskpankadele – antud nende makseteenuste kasutajate suhtes volitusi. Sellest tulenevalt algatas komisjon terve rea rikkumismenetluse-eelseid menetlusi nn EU Pilots), veendumaks, et liikmesriigid määravad ametiasutused ka makseteenuste kasutajate vastavuse tagamiseks. Nüüd täidavad määruse nõudeid kõik liikmesriigid peale kolme 16 .
Pädevate asutuste ja kaebuste esitamise kontaktpunktide nimekiri on lisas.
3.Järeldus ja SEPA projekti järgmised sammud
Üldiselt on SEPA määrust kogu ELis õigesti kohaldatud ja rakendatud. Praegu ei ole vajadust järelmeetmena esitatava seadusandliku ettepaneku järele. Mõningaid käsitletud probleeme aga jälgitakse hoolikalt edasi, et tagada nende lõplik lahendamine, eelkõige IBANi-põhise diskrimineerimise puhul.
SEPA kreedit- ja otsekorraldused on andnud Euroopa kodanikele tulemusliku viisi teha Euroopa Liidu sees eurodes selliseid korraldusi. Selle standardi alusel on makseturul tekkinud uued osalejad, kes pakuvad makse algatamise teenuseid ja vastastikuseid mobiilimakseid. Tänu läbivaadatud makseteenuste direktiivile võib eeldada ka uut liiki osalejate tekkimist ja uute projektide arengut SEPA raames, nagu näiteks SEPA kiirmaksed, mis muutuvad kättesaadavaks novembris 2017.
Sellist arengut toetab eurojaemaksete nõukogu, mis on EKP juhitav organ. Selle uue, endist SEPA nõukogu asendava organi eesmärk on toetada integreeritud, innovatiivse ja konkurentsivõimelise eurojaemaksete turu arengut Euroopa Liidus. Selle moodustavad liikmed nii turu pakkumise poolelt (panganduskogukond, makseasutused ja e-raha asutused) kui ka nõudluse poolelt (tarbijad, jaemüüjad, internetimüüjad, ettevõtted/äriühingud, VKEd ja riigi haldusasutused). Lisaks osalevad kohtumistel rotatsiooni korras ka viie riigi keskpangad, kes esindavad eurosüsteemi, ja üks, kes esindab euroalavälist kogukonda. Euroopa Komisjon osaleb vaatlejana.
Riiklikud SEPA komisjonid ja nende Euroopa foorum (mille lõi Euroopa Komisjon) on mänginud otsustavat rolli ühtse euromaksete piirkonna rakendamisel ning liikumisel selle poole, et eurooplased saaksid teha kõik oma eurotehingud kõikjal Euroopa Liidus ühe konto abil. Kuigi SEPA-le üleminek on peaaegu lõpule jõudnud, on maksesüsteemide ümberkujundamine veel pooleli, kuid see edeneb kiires tempos. Enamik riiklikke SEPA komisjone on selle ümberkujundamise juhtimiseks muudetud riiklikeks maksekomisjonideks/-nõukogudeks. Need riiklikud maksekomisjonid/-nõukogud keskenduvad nüüd uutele probleemidele, nagu üleminek kiirmaksetele või mobiilimaksetele. Pealegi tuleb riiklikel komisjonidel teise makseteenuste direktiivi jõustumisega 2018. aasta jaanuaris valvata muu arengu järele ning eelkõige selliste makseturu uute osalejate saabumise järele nagu kontoteabe agregeerijad ning makse algatamise teenuse pakkujad.
Nende maksete valdkonna uute arengusuundumuste toetamiseks, riiklike algatuste koordineerimiseks ning teabe ja parimate tavade vahetamiseks uurib komisjon tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga, kuidas saab riiklike SEPA koordineerimiskomisjonide ELi foorumi kujundada ümber nende reformitud riiklike maksekomiteede/-nõukogude platvormiks.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.11.2017
COM(2017) 683 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule
määruse (EL) nr 260/2012 (millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009) kohaldamise kohta
I lisa. Makseteenuse pakkujate ja makseteenuste kasutajate vastavuse valdkonnas pädevad asutused ja kontaktpunktid kaebuste korral
|
Euroala |
Makseteenuse pakkujate vastavuse valdkonnas pädev asutus |
Makseteenuste kasutajate vastavuse valdkonnas pädev asutus |
|
Austria |
Financial Market Authority Consumer Information & Complaints Otto-Wagner-Platz 5, 1090 Vienna, Austria |
|
|
Belgia |
Nationale Bank van België Departement Prudentieel Toezicht, Berlaimontlaan 3, 1000 Brussel |
Federale Overheidsdienst Economie Economische Inspectie, Koning Albert ll-laan 16, 1000 Brussel. |
|
Küpros |
Central Bank of Cyprus 80 Kennedy Avenue, 1076, Nicosia, Cyprus. |
Inter-Ministerial Committee Ministry of Finance Michael Karaoli & Gregori Afxentiou, 1439 Nicosia, Cyprus. |
|
Eesti |
Finantsinspektsioon |
Tarbijakaitseamet |
|
Soome 1 |
Finnish Financial Supervisory Authority Snellmaninkatu 6, Helsinki P.O. Box 103, FI-00101 Helsinki, Finland. kirjaamo@fiva.fi Tel: +358 10 831 51, tarbijate abiliin pangandus-, investeerimis- ja kindlustusteenuste kasutajatele Tel: 0800-0-5099 |
Consumer Ombudsman Finnish Competition and Consumer Authority Siltasaarenkatu 12 A, 00530 Helsinki P. O. Box 5, FI-00531 Helsinki, Finland. Tel: +358 (0)29 505 3000. |
|
Prantsusmaa |
Autorité de contrôle prudentiel et de Résolution (ACPR) Secrétariat général de l’ACPR 61 rue Taitbout 75426 PARIS CEDEX 09 Banque de France Direction des Systèmes de Paiement et des Infrastructures de Marché 31, rue Croix des Petits-Champs 75049 PARIIS CEDEX 01 Direction Générale de la concurrence, de la consommation et de la répression des fraudes (DGCCRF) 59, Boulevard Vincent Auriol 75703 PARIS CEDEX 13 |
Direction Générale de la concurrence, de la consommation et de la répression des fraudes (DGCCRF) 59, Boulevard Vincent Auriol 75703 PARIS CEDEX 13 |
|
Saksamaa |
Bundesanstalt für Finanzdienstleistungsaufsicht (BaFin) Graurheindorfer Straße 108 53117 Bonn E-post: poststelle@bafin.de |
Liste der Industrie- und Handelskammern sowie der Handwerkskammern nach § 8 UWG und § 3 UklaG 2 |
|
Kreeka 3 |
Bank of Greece 21 E. Venizelos Avenue, GR 10250 Athens, Greece. www.bankofgreece.gr/pages/en/other/communication.aspx Secretariat General Consumer Protection, 20 Kaniggos Square, GR 10181, Athens, Greece. www.1520.gov.gr/epikoinia www.1520.gov.gr/ypovoli-kataggelias?id=253 |
|
|
Iirimaa |
Central Bank of Ireland PO Box 559 Dame Street Dublin 2 D02 P656 E-post: enquiries@centraibank.ie |
Competition and Consumer Protection Commission PO Box 12585 Dublin 1 E-post: consumerenforcement@ccpc.ie |
|
Itaalia |
Banca d’Italia Via Nazionale 91 00184 Roma – Italia email@bancaditalia.it |
Italian Competition Authority Piazza Verdi 6/A 00198 Roma – Italia www.agcm.it (olemas ka inglise keeles) |
|
Läti |
Financial and Capital Market Commission Kungu Street 1, Riga, Latvia, E-post: fktk@fktk.lv Tel:+371 67774800 |
|
|
Leedu |
The Bank of Lithuania Totorių g. 4, 01121 Vilnius Tel: +370 5 268 0029 Faks: +370 5 268 0038 |
|
|
Luksemburg |
Commission de surveillance du secteur financier Tel: (+352) 26 25 1 - 1 (üldnumber) – www.cssf.lu – direction@cssf.lu 283, route d’Arlon – L-1150 Luxembourg Postiaadress: L-2991 Luxembourg |
|
|
Malta |
Central Bank of Malta Pjazza Kastilja Valletta VLT 1060 – Malta |
|
|
Madalmaad |
De Nederlandsche Bank – www.dnb.nl |
The Netherlands Authority for Consumers and Markets – www.acm.nl |
|
Portugal |
Banco de Portugal Apartado 2240, 1106-001 Lisboa info@bportugal.pt või veebisait http://clientebancario.bportugal.pt/pt-PT/Reclamacoes/Paginas/Formulariodenovareclamacao.aspx |
|
|
Slovakkia |
National Bank of Slovakia Regulatory Authority for Electronic Communication and Postal services Ministry of Justice http://www.justice.gov.sk Ministry of Finance |
Slovak Commercial Inspection |
|
Sloveenia |
Banka Slovenija Slovenska 35 1505 Ljubljana Slovenija |
|
|
Hispaania |
Banco de España |
Consumer Authorities of Comunidades Autónomas 4 Kooskõlastab AECOSAN C/Príncipe de Vergara, 54. 28006. Madrid, Spain |
|
Euroalavälised |
Makseteenuse pakkujate vastavuse valdkonnas pädev asutus |
Makseteenuste kasutajate vastavuse valdkonnas pädev asutus |
|
Bulgaaria |
Bulgarian National Bank 1, Knyaz Alexander І Sq., 1000 Sofia, Bulgaria Kontaktpunkt kaebuste korral: krastev.k@bnbank.org |
|
|
Horvaatia 5 |
Ministry of Finance, Financial Inspectorate Ulica grada Vukovara 72 10002 Zagreb Republic of Croatia P.O. BOX 274 E-post: info.fi@mfin.hr |
Croatian National Bank Trg hrvatskih velikana 3 10002 Zagreb Republic of Croatia P.O. BOX 603 E-post: prituzbe-zpp@hnb.hr |
|
Tšehhi Vabariik |
The Czech National Bank Aadress: Na Příkopě 28, 115 03 Praha 1 Telefon: +420 224 411 111, faks: +420 224 412 404, e-post: podatelna@cnb.cz http://www.cnb.cz/en/about_cnb/form_general_enquiry/general_enquiry.html |
|
|
Taani |
Danish Financial Supervisory Authority Århusgade 110, 2100 København Ø Tel: +45 33 55 82 82 The Danish Competition and Consumer Authority Carl Jacobsens Vej 35, 2500 Valby Tel: +45 41 71 50 00 |
|
|
Ungari |
Magyar Nemzeti Bank (MNB) 1054 Budapest Szabadság tér 9 ugyfelszolgalat@mnb.hu või info@.mnb.hu |
|
|
Poola 6 |
Polish Financial Supervision Authority Komisja Nadzoru Finansowego Plac Powstańców Warszawy 1 skr. poczt. 419 00-950 Warszawa tel: (+48 22) 262 5000 E-post: knf@knf.gov.pl |
Arbitration court - PL Powstańców Warszawy 1 00 – 030 Warszawa tel: + 48 22 26 24 054 E-post: sad.pohłbo wnv@knf.gov.pl või Financial Ombudsman – Al. Jerozolimskie 87 02-001 Warszawa tel: +48 22 333-73-26 tel: +48 22 333-73-27 |
|
Rumeenia |
National Bank of Romania 25 Lipscani Street 3, 030031 Bucharest, Romania
info@bnro.ro
|
|
|
Rootsi |
Finansinspektionen Box 7821 103 97 Stockholm E-post: finansinspektionen@fi.se |
|
|
Ühendkuningriik |
Financial Conduct Authority 25 The North Colonnade - London E14 5HS - United Kingdom |
Financial Ombudsman Service |