EUROOPA KOMISJON
Brüssel,13.11.2017
COM(2017) 667 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE EMPTY
Heaolu saavutamine kaubanduse ja investeeringute kaudu
2007. aasta ühise ELi kaubandusabi strateegia ajakohastamine
Updating the 2007 Joint EU Strategy on Aid for Trade
Heaolu saavutamine kaubanduse ja investeeringute kaudu
2007. aasta ühise ELi kaubandusabi strateegia ajakohastamine
1Sissejuhatus
Kaubandusabi on abi, mida antakse, et toetada partnerriikide pingutusi arendada majanduslikku suutlikkust ning laiendada oma kaubavahetust, et suurendada majanduskasvu ja vähendada vaesust. Alates sellest, kui Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) mõiste 2005. aastal kasutusele võttis, on kaubandusabi muutunud arengukoostöö lahutamatuks osaks ja selle eesmärk on aidata arenguriikidel kaubandusest rohkem kasu saada. Kaubandusabi hõlmab paljusid valdkondi, sealhulgas kaubanduspoliitika kujundamine, kaubandusega seotud õigusaktid ja standardid, majandustaristu (nt energia, transport, telekommunikatsioon) ja tootmisvõimsuse suurendamine ekspordile suunatud sektorites, näiteks põllumajandus, kalandus ja tootmine.
Vastuseks WTO-le sõnastas EL 2007. aastal oma kaubandusabistrateegia „ELi toetuse suurendamine kaubandusega seotud vajaduste rahuldamiseks arengumaades“. See on ELi ja liikmesriikide ühine vastus, mille eesmärk on võimaldada arengumaadel, eelkõige vähim arenenud riikidel integreeruda reeglitepõhisesse üleilmsesse kaubandussüsteemi ning kasutada kaubandust tõhusamalt majanduskasvu edendamiseks ja vaesuse vähendamiseks.
Kümme aastat hiljem on majandusolukord märkimisväärselt muutunud ning esile on kerkinud üha keerukamad üleilmsed väärtusahelad. Poliitiline kontekst on samuti täielikult muutunud nii maailma tasandil– eelkõige seoses kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 – kui ka ELi tasandil Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga, uue Euroopa konsensusega arengu küsimuses ja strateegiaga „Kaubandus kõigile“.
Käesoleva teatise eesmärk on ajakohastada olemasolevat kaubandusabi strateegiat, võttes arvesse neid arengusuundi. Selles pakutakse välja tulemustest lähtuv ja integreeritud lähenemisviis kaubandusabile ja investeerimisele, kasutades ära erinevaid ELi poliitikavahendeid, et suurendada nende üldist mõju majanduskasvule ja vaesuse vähendamisele. Keskendutakse suurema arvu ja paremate töökohtade loomisele ning kõige enam abi vajavatele riikidele, eelkõige vähim arenenud riikidele.
2ELi kaubandusabi viimase 10 aasta jooksul
Viimase kümne aasta jooksul on EL ja selle liikmesriigid kehtestanud end maailma suurima kaubandusabi osutajana, kes annab ühe kolmandiku kogu maailma kaubandusabist. Kokku suurenesid ELi kaubandusabi alased kohustused aastatel 2007–2015 üle 85 %, ulatudes 96,79 miljardi euroni. Aastal 2015 ulatusid kulukohustused rekordilise 13,16 miljardi euroni. Kaubandusabi oluline osa on kaubandusega seotud abi, mille sihtmäär 2 miljardit eurot saavutati kaks aastat enne tähtaega, aastal 2008. Aastaks 2015 jõudis aastanäitaja 2,8 miljardi euroni, mis suurendab ajavahemikus 2007–2015 makstud kogusumma 21,5 miljardi euroni. 37 % sellest kogusummast eraldati Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele. Toetus vähim arenenud riikidele jäi absoluutväärtuses samaks, ulatudes ajavahemikul 2007–2015 peaaegu 18 miljardi euroni (18 % ELi kogu kaubandusabist), kuid vähenes suhtelises arvestuses, kuna ELi kogu kaubandusabi laienes.
Kvalitatiivselt poolelt on ELi kaubandusega seotud abi andnud märkimisväärseid tulemusi enamikus prioriteetsetes valdkondades. Vähim arenenud riikides ja ebakindlates olukordades võimaldas abi sageli stabiliseerida või isegi laiendada kaubanduse mahtu. ELi kaubandusabi on häid tulemusi andnud ka laiemate piirkondlike või temaatiliste mitmeaastaste algatuste kaudu, näiteks ELi toetus, et suurendada AKV riikide suutlikkust integreeruda mitmepoolsesse kauplemissüsteemi ja valmistuda majanduspartnerluse kokkulepeteks.
Samal ajal on kaubandusabi saavutanud vaid piiratud edu kaubanduse edendamisel ja mitmekesistamisel vaeseimates riikides ja ebakindlates olukordades. Hoolimata märkimisväärsest toetusest ja peaaegu kõikide nende toodete tollimaksuvabast juurdepääsust ELi turule on vähim arenenud riigid ja ebakindlas olukorras olevad riigid jäänud maailma majanduse äärealadele. Vähim arenenud riikide tootmise osakaal (12 %) aastal 2015 oli endiselt tublisti allapoole arengumaade keskmist (20 %). Vähim arenenud riikide toodete ja teenustega kauplemise puudujääk on aastatel 2006–2015 oluliselt suurenenud 7,3 miljardilt USA dollarilt 104,2 miljardini, vähim arenenud riikide osakaal maailma ekspordis oli 2015. aastal endiselt alla 1 %, samas kui nad moodustavad 12,8 % maailma rahvastikust.
3Muutuv maailmamajandus ja poliitiline kontekst
Majandustegevuse globaliseerumine ei ole uus nähtus, kuid globaliseerumise tõukejõud ja suundumused muutuvad kiiresti.
Üks peamine praegune suundumus on üleilmsete ja piirkondlike väärtusahelate esilekerkimine seoses rahvusvaheliste tootmisvõrgustikega, mis põhinevad üha enam ettevõttesisesel ja ettevõtetevahelisel kaubandusel. Rahvusvahelises kaubanduses kasvab teenuste osatähtsus ning digiteerimine põhjustab maailmamajanduses muutusi, millest paljud on veel ettearvamatud. Üks suuremaid probleeme seisneb aga selles, et paljude arenguriikide osalemine ülemaailmsetes väärtusahelates ja digiteerimises on jäänud marginaalseks. Paljude arenguriikide majanduste industrialiseerimine, tootlikkus ja mitmekesistamine on jäänud piiratuks, kuna nad sõltuvad endiselt väikesepalgalisest tööjõust, tooraineekspordist ja madalama hinnaklassi põhitootmisest. See nõuab märkimisväärseid reforme ja investeeringuid, mida ainult ametlike rahavoogude abil ei ole võimalik teha.
Poliitiline kontekst on samuti muutunud. 2015. aastal vastu võetud Addis Abeba tegevuskava keskendub vahenditele, mis on vajalikud pisut hiljem kokku lepitud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 rakendamiseks. Nimetatud tegevuskavades rõhutatakse ametliku arenguabi kõrval rahvusvahelise kaubanduse ja erasektori investeeringute olulisust rakendamise vahenditena. 2030. aasta tegevuskavaga kehtestatakse uus ja universaalne arenguparadigma järgmisteks aastateks, toetudes kõigi 17 kestliku arengu eesmärgi ja 169 sihi integreeritusele ja vastastikusele sõltuvusele, arvestades kestliku arengu kolme mõõdet: majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast.
Pariisi kliimakokkuleppes nõutakse tootmise ja kauplemise süsteemide struktuurilisi muutusi, et luua uus vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidav majandus, mis suudab kohaneda kliimamuutustega ja leevendada nende mõju. Ringmajandusele üleminek loob uusi innovatsiooni- ja majanduslikke võimalusi, mida arenguriigid peaksid rohkem ära kasutama.
Seda muutuvat konteksti kajastavad kaks ELi olulist poliitilist algatust. Esimene neist, ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia, nõuab reageerimisvõimelist ja ühtset Euroopa Liitu, kasutades maksimaalselt ära mitmesuguseid ELi käsutuses olevaid poliitikavahendeid, mille seas on olulisel kohal arengu ja kaubanduse vahendid.
Teine algatus, Euroopa uus arengukonsensus, kaasab 2030. aasta tegevuskavaga kehtestatud paradigma muutuse ELi arengukoostöö poliitikasse. Algatus keskendub vaesuse vähendamisele kooskõlas tõhusa arengukoostöö põhimõtetega. See toetab sünergia saavutamist poliitikavaldkondade vahel, paremat koordineerimist ja sidusust ELi osalejate ja instrumentide vahel ning kaubanduse ja vastutustundlike investeeringute soodustamist arenguriikides, et toetada kestlikku arengut, järgides teatises „Kaubandus, majanduskasv ja areng“ kehtestatud suuniseid, mida on ajakohastatud 2015. aasta teatises „Kaubandus kõigile“.
Sellest uuendatud poliitika kontekstist tuleneb kaks olulist aspekti. Esiteks, ametliku arenguabi vahendid tuleks suunata sinna, kus vajadus on suurim, eelkõige vähim arenenud riikidesse ja ebakindlas olukorras olevatesse riikidesse. Teiseks, tähelepanu kese on kandumas ametliku arenguabi kasutamisele strateegilisemalt katalüsaatorina, et mobiliseerida muid avaliku ja erasektori rahavoogusid, näiteks ELi uue välisinvesteeringute kava raames. Tulevikus muutub rohkem avaliku ja erasektori investeeringuid lahutamatuks osaks ELi toetusest kaubanduse ja tootmisvõimsusega seotud vajadustele.
4Sidus ja mõjus edasine tegevus
Muutuvas majanduslikus ja poliitilises olukorras on vaja ELi kaubandusabi andmine läbi vaadata. Eesmärk peab olema toetada partnerriike nende jõupingutustes teha edusamme, et ellu viia kestliku arengu eesmärke ja saavutada kaubanduse ja investeeringute mahu kasvu kaudu jätkusuutlik jõukus. See eeldab järgmisi põhimõttelisi muutusi võrreldes praeguste tavadega.
I.Vähendada praegust killustatust ja suurendada kaubandusabi mõju tänu paremini informeeritud ja kooskõlastatud abi kohaletoimetamisele.
II.Suurendada ELi kaubandusabi mõju, tagades täieliku kooskõla kogu ELi välispoliitikaga ja kasutades paremini ära kõiki selle vahendeid, eelkõige uut välisinvesteeringute kava, kaubanduslepinguid ja kaubanduskavasid.
III.Keskenduda rohkem jätkusuutlikkuse sotsiaalsele ja keskkonnaalasele mõõtmele ning kaasavale majanduskasvule.
IV.Riikide selgem eristamine, pöörates suuremat tähelepanu vähim arenenud ja ebakindlas olukorras olevatele riikidele.
V.Parem jälgimine ja aruandlus
4.1Vähendada killustatust, suurendada mõjuvõimu
ELi kaubandusabi rahastamine on praegu liiga hajutatud ja killustatud. Näiteks 2015. aastal moodustas 13,6 miljardi euro suurune ELi kaubandusabi kolmandiku kogu ELi ametlikust arenguabist ning see anti ligikaudu 3 000 rahastamisotsuse kaudu, mis vastavad peaaegu 90 OECD arenguabi komitee kasutuseesmärkide koodile. See muutis optimaalse sidususe ja tõhususe tagamise keeruliseks.
Seetõttu on oluline paremini ühendada suurt hulka arengu rahastamise vahendeid (kahepoolsed, piirkondlikud, temaatilised jne) ja abi andmise viise (tehniline abi, toetused, eelarvetoetus, mestimine, segarahastamine jne) nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Seda võiks täiendada rahvusvaheliste ja Euroopa arenguabi rahastamise asutuste laenutegevusega arenguriikides, et pakkuda integreeritumat ja ulatuslikumat vastust partnerriikide kaubanduse ja tootmisvõimsusega seotud vajadustele.
Kui EL soovib aidata märkimisväärselt kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, tuleb rohkem tähelepanu pöörata erainvesteeringute edendamisele. Välisinvesteeringute kava, mis hõlmab Aafrikat ja Euroopa naabruses asuvaid riike, hakkab järgima integreeritud lähenemisviisi. See hakkab kasutama uuenduslikke uue Euroopa Kestliku Arengu Fondiga riskide jagamise mehhanisme, sealhulgas kapitali kaasamise tagatis, ühendatuna tehnilise abi ja investeerimiskliimat reformide parandamisega.
Kooskõlas partnerriikide ja -piirkondade endi arengustrateegiatega ja nende raames püütakse ennetavalt saavutada koostoimet ELi kaubanduslepingute ja kavadega, mis on muutunud oluliseks tõukejõuks ELi suhetes arenguriikidega. Need pakuvad turulepääsu võimalusi, mida kohalikud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad varmalt kasutavad, ja stimuleerivad reforme, millele arengukoostöö saab edaspidi toetuda. ELi kaubandusabi aitab seega edendada lepingute rakendamise positiivset dünaamikat algusest peale ja aitab kindlustada nende edu. ELi kaubandusabi kasutatakse ka teiste ELi poliitikate arengupotentsiaali suurendamiseks.
Meetmed
·Tugevdada operatiivseid sidemeid kõigi ELi arengukoostöö instrumentide ja vahendite vahel, sealhulgas riiklikke ja piirkondlikke programme ja Euroopa arenguabi rahastamise asutuste tegevust nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil.
·Siduda ELi eelarvetoetus tihedalt investeerimiskliima reformidega, kui arenguriikides kaasatakse erakapitali uuenduslike riskijagamismehhanismide kaudu.
·Kasutada ELi vabakaubanduslepingutega kehtestatud institutsioonilisi järelevalvemehhanisme lisavahendina asjakohaste kaubandusabi meetmete väljaselgitamiseks.
·Lisada ELi vabakaubanduslepingute rakenduskavadesse sihtotstarbelised meetmed, et aidata arengumaadest partnerriikidel paremini ära kasutada ELi kaubanduslepingutega pakutavaid võimalusi.
·Hinnata korrapäraselt kaubanduslepingute partnerite ja üldiste tariifsete soodustuste kava alusel toetust saavate riikide soodustuste kasutamise määra ja analüüsida piiravaid tegureid, nii omamaise pakkumise kui ka ELi kaubandusrežiimi vaatenurgast. Suunata ELi kaubandusabi selliste piirangute paremaks kaotamiseks, ja kui see on asjakohane, hinnata vajadust võtta neid arvesse kaubanduspoliitika meetmete kavandamisel.
4.2Asjakohasuse suurendamine
ELi abi tõhusam suunamine nõuab olemasolevate kaubandust ja investeerimist käsitlevate andmete süstemaatilist kasutamist. Tõenduspõhine lähenemisviis võimaldab paremini mõista väärtusahelaid ja järgnevaid turgusid, et pidada partnerriikide valitsustega informeeritud poliitilist dialoogi, mille tulemuseks on projektide parem koostamine ja suurem mõju.
Välja töötatakse sidusrühmade kaasamise mehhanismid. Struktureeritud dialoog erasektoriga on vajalik, et määrata kindlaks äri- ja kaubanduskeskkonna reformid, mis lihtsustavad investeerimist ja töökohtade loomist. Kodanikuühiskonnal ja sotsiaalpartneritel on oluline roll selliste prioriteetide toetamisel nagu töökohtade loomine noortele, naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine, inimväärne töö ja keskkonnastandardid. Investeeringute ja töökohtade loomise edendamisel on kesksel kohal teadusuuringutes ja innovatsioonis osalejad. Oma pädevuse piires on ka kohalikel ametiasutustel suur mõju soodsa ärikeskkonna ja inimväärse töö loomisele ning kohalike reguleerivate asutuste tegevuse tõhususele ja juhtimisele.
Lisaks tõenduspõhise lähenemisviisi ja sidusrühmade kaasamise kaudu saadud suunistele tuleb teatavates valdkondades arvesse võtta ka laiemaid suundumusi ja küsimusi.
Väärtusahelad aitavad arenguriikidel paremini piirkondlikku ja ülemaailmsesse kaubandusse integreeruda. ELi kaubandusabi tuleb suunata strateegilisemalt, et aidata partnerriikidel väärtusahelaid arendada ja nendes ülespoole liikuda.
Taristu kvaliteet on oluline valdkond, kus ELi kaubandusabi saab tegeleda tarnepiirangutega ja mittetariifsete tõketega. See valdkond hõlmab standardimise, akrediteerimise, vastavushindamise ja turujärelevalve regulatiivseid ja rakenduslikke aspekte. Reguleerivate asutuste ja pädevate ametiasutuste suutlikkuse suurendamine, toiduohutuse süsteemid ja laboriseadmed ning tehniline abi tootjatele ja VKEdele tehniliste normide, erasektori standardite, toiduohutuse ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete järgimisel võib tõhusalt edendada kaubandust ja investeerimist, kui läheneda neile turupõhiselt.
Digiteerimine on välisturgudele pääsemist ja üleilmsetesse väärtusahelatesse integreerumist soodustav tegur. Digitaalne innovatsioon on juba näidanud oma potentsiaali pakkuda lahendusi kohalikele probleemidele, vähendada kulusid ja pakkuda uusi ärivõimalusi. Tehnoloogilised suundumused aitavad uuenduslikel VKEdel turule siseneda. ELi kaubandusabi toetab investeeringuid digitaaltehnoloogiatesse ja -teenustesse, arvutistamist, e-valitsust ja e‑kaubanduse logistikat ning tehnilist abi valitsustele piiriülest e-kaubandust käsitleva poliitika ja soodsa raamistiku väljatöötamiseks.
Kaubanduse lihtsustamine on saanud uue staatuse seoses kaubanduse lihtsustamise lepingu jõustumisega, mis on kõige olulisem mitmepoolne kaubanduslepe alates WTO asutamisest aastal 1995. EL ja liikmesriigid on võtnud kohustuse suunata viie aasta jooksul alates lepingu jõustumisest vähemalt 400 miljonit eurot kaubanduse lihtsustamisse, sealhulgas projektidele, millega parandatakse arengumaades tollisüsteeme. ELi kaubandusabi seab esikohale need kaubanduse lihtsustamise lepingu sätted, mis kuuluvad C-kategooriasse.
Üldiselt jääb ELi kaubandusabi paindlikuks, et võtta arvesse arengukoostööga seotud teemasid, mis tulenevad WTO käimasolevatest läbirääkimistest või kehtivatest kohustustest, sealhulgas vähim arenenud riikide teenuste eest tasumisest vabastamine, või uutest teemadest, kui need esile kerkivad.
Meetmed
·Selgitada välja lisandväärtuse potentsiaaliga väärtusahelad ja toetada neid. Selleks peaksid ELi delegatsioonide ja liikmesriikide asutused kasutama süstemaatilisemalt kaubanduse ja investeeringute diagnostika ja turuteabe vahendeid, et suunata ELi poliitilist dialoogi ja ELi kaubandusabi pakkumist.
·Pidada tõelist dialoogi ja teha koostööd erasektoriga, et selgitada välja ja seada esikohale investeerimiskliimaga seotud piirangud.
·ELi kontrollisüsteemidest, mis hindavad kolmandate riikide ekspordi vastavust ELi standarditele, saadud teavet saab kasutada väärtusliku allikana, et leevendada pakkumise piiratust ning selgitada välja täiustamist ja parandusmeetmeid vajavad valdkonnad, kus saab kasutada ELi kaubandusabi.
·Tugevdada koostööd kodanikuühiskonna ja kohalike ametiasutustega, et pakkuda paremat teavet kaubandusabi andmiseks, sealhulgas ELi uue põlvkonna vabakaubanduslepingutega loodud sisenõuanderühmade kaudu, ELi riigipõhiste tegevuskavade kaudu koostööks kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja samalaadsete koostöövormide kaudu kohalike omavalitsustega ning majanduspartnerluslepingute kaudu.
4.1Edusammud inimõiguste ja kestliku arengu valdkonnas
Sooline võrdõiguslikkus ei ole mitte üksnes põhiline inimõigus, see on ka oluline majandusliku arengu saavutamiseks. Riikidel, mis annavad naistele paremaid võimalusi, on ka suurem potentsiaal suurendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet. ELi kaubandusabi aitab täita ELi uuendatud ja laiendatud kohustust tegeleda soolise võrdõiguslikkusega ja eelkõige naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamisega.
ELi kaubandusabi keskne teema on kaasatus, nagu on ette nähtud ELi õigustel põhinevas lähenemisviisis, mida rakendatakse arengukoostöös, mis soosib ka osalust, mittediskrimineerimist, võrdõiguslikkust ja võrdsust, läbipaistvust ja aruandekohustust. Selleks on vaja paremini analüüsida kaubandus- ja investeerimisalgatuste mõju inimõigustele.
ELi kaubandusabi võtab nõuetekohaselt arvesse inimväärse töö tagamise suuniste nelja sammast (tööelu normid ja õigused, töökohtade loomine ja ettevõtluse arendamine, sotsiaalkaitse ja sotsiaaldialoog). Kaubandusabi põhineb laiendatud võimalustel, mida pakuvad ELi uue põlvkonna vabakaubanduslepingud tööõiguste ja inimväärse töö tagamise toetamiseks, lisades kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidesse siduvad sotsiaalsed ja keskkonnasätted.
Keskkonnasäästlikkus on samuti kaubandusabi keskmes. Kliimamuutustega seotud rahastamine ning roheline ja ringmajandus võimaldavad arenguriikidele hüppelist arengut kaubanduses, majanduskasvus ja tööhõives ning parandavad sotsiaalset ja ökoloogilist vastupanuvõimet. ELi kaubandusabi kasutatakse selleks, et aidata arenguriikidel üle minna vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele.
Jätkusuutlikkus ettevõtete põhistrateegiate osana, õiglase ja eetilise kaubanduse ning vastutustundlike äritavade edendamine – sealhulgas seoses jätkusuutlike väärtusahelatega – kooskõlas ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega annavad suure panuse 2030. aasta tegevuskava eesmärkide saavutamisse.
Meetmed
·Analüüsida soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt kõigi kaubandusabi projektide puhul, et suurendada naiste majanduslikku mõjuvõimu.
·Ühendada asjakohaselt ELi toetus sotsiaalsetele ja keskkonnaeesmärkidele, kaubandusabi, ELi uue põlvkonna vabakaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükid, keskkonnatoodete leping ning rahvusvahelised põhimõtted ja suunised vastutustundliku ärikäitumise kohta.
·Edendada väärtusahelates sotsiaalset ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust integreeritud ja paljusid sidusrühmi hõlmava lähenemise kaudu.
·Toetada partnerriikides õiglast ja eetilist kaubandust, näiteks rakendades põhitarbeainete suhtes sihipärasemat lähenemisviisi.
4.2Riikide eristamine
ELi kaubandusabi meetmed peavad olema paremini kohandatud erinevate riikide oludele. See aitab välja selgitada kestliku arengu peamised tegurid ja parimad tõukejõud ning reformide parima võimaliku järjekorra, et ELi toetust vastavalt suunata.
Suurem osa ELi kaubandusabi suunatakse vähim arenenud riikidele, et aidata neil saavutada kestliku arengu eesmärk kahekordistada oma osa ülemaailmses ekspordis. Vähim arenenud riikide ELi turule suunatud ekspordi suurendamiseks on vaja laiendada abi ja erasektori investeeringuid, toetudes tarnepiirangute ja vajaduste analüüsile
.
Konfliktid ja ebakindlus on olulised rände põhjustajad. Vastupanuvõime, kaasava ja säästva majanduskasvu ning inimväärsete töökohtade loomise toetamine tundlikes ja konfliktsituatsioonides on esmatähtis ja nõuab sekkumiste hoolikat prioriseerimist. Toiduga kindlustatuse, põhivajaduste ja hädavajalike töökohtade loomise programmide toetamine peaks jääma prioriteediks
. ELi kaubandusabi peaks aitama ka suurendada toimetulekuvõimet ja luua aluse kestlikule majandusarengule, samal ajal tugevdades infrastruktuuri ning edendades töömahukaid sektoreid ja poliitikaid.
ELi diferentseeritumat lähenemisviisi kaubandusabile rakendatakse ka rohkem arenenud arengumaade suhtes, mida pole alates 2014. aastast enam ELi kahepoolse koostöö raames rahastatud. Koostöö selliste riikidega suunatakse teistesse mõlemale poolele huvi pakkuvatesse valdkondadesse, sealhulgas vabakaubanduslepingute alased läbirääkimised ja tärkava turumajandusega riikide integreerimine maailmaturule, samuti koostöö ELi naabruses asuvate riikidega, tuginedes ühiselt kindlaks määratud partnerluse prioriteetidele.
Meetmed
·Suurendada järk-järgult ELi ja liikmesriikide poolt vähim arenenud riikidele suunatud kaubandusabi osakaalu, eesmärgiga saavutada aastaks 2030 olukord, kus see ulatub neljandikuni kogu ELi antavast kaubandusabist.
·Tundlikes ja konfliktsituatsioonides tuleb seada hoolikalt tähtsuse järjekorda stabiliseerivad ja kiiret edu toovad meetmed, kasutades nn ebakindluse luupi (fragility lens) ja põhimõtet mitte tekitada kahju.
·Laiendada koostööd rohkem arenenud arengumaadega, sealhulgas lõunariikide ja kolmepoolse koostöö kaudu ning vastastikust huvi pakkuvates valdkondades (nt piirkondlik integratsioon, piirkondlikud väärtusahelad, kaubanduse hõlbustamine ja parimate tavade vahetamine).
4.3Põhjalikum järelevalve ja aruandlus
Olemasolevaid vahendeid ELi kaubandusabi meetmete mõju analüüsimiseks ja tutvustamiseks parandatakse ning aruandlus muudetakse kvalitatiivsemaks ja tulemuspõhisemaks, vähendades ajavahemikku kaubandusabi kohustuste võtmise ja meetmetest aru andmise vahel. Eelkõige suurendab ELi kaubandusabi tulemuslikkuse näitajate sidumine teiste vahenditega, näiteks välisinvesteeringute kava või kaubanduslepingute näitajatega, teadlikkust nende üldisest mõjust.
Infosüsteeme ja vahendeid ajakohastatakse, et võimaldada saadud kogemusi paremini koondada, analüüsida ja levitada, kooskõlas ELi rahvusvahelise koostöö ja arengu tulemuste raamistikuga. See muudab ka viimasel ajal rakendatud asjakohaste meetmete riigipõhiste ja kaubandusega seotud jaotuste koostamise lihtsamaks ja tõhusamaks. Sellisest jaotusest on võimalik saada teavet ja tuge nii poliitikadialoogi kui ka uute kaubandusabi meetmete jaoks.
EL jätkab selliste protsesside toetamist, mille eesmärk on tunnustada ametliku arenguabi kõrval ka muude rahastamisvoogude kasvavat rolli, et võtta arvesse ELi laiemat panust partnerriikide kaubandusse, investeeringutesse ja tootmisvõimsusse, mida toetab ametlik arenguabi.