EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.6.2017

COM(2017) 601 final

KOMISJONI ARUANNE

2016. AASTA ARUANNE
EUROOPA KOMISJONI JA
LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDE SUHETE KOHTA

KOMISJONI ARUANNE

2016. AASTA ARUANNE
EUROOPA KOMISJONI JA

LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDE SUHETE KOHTA

1. SISSEJUHATUS

Kui president Juncker esitas 2014. aastal poliitilised suunised, millega seati tema juhtimisel tehtavale komisjoni tööle raamistik, rõhutas ta komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vaheliste suhete olulisust, eriti subsidiaarsuse põhimõtte austamise tagamisel. Teisel täispikal ametiaastal jätkas komisjon jõupingutusi, et süvendada neid olulisi suhteid liikmesriikide parlamentidega eesmärgiga tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale.

Seda olulisust, mida komisjon kinnitas oma suhetes liikmesriikide parlamentidega, rõhutas president Juncker tööülesannete kirjeldustes, mille ta saatis kõigile komisjoni liikmetele, ja seejärel oma 14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu olukorrast, milles ta rõhutas, et „Euroopat saab ehitada vaid koos liikmesriikidega ja mitte kunagi nende vastu tegutsedes“. President tõstis esile komisjoni liikmete ja liikmesriikide parlamentide vaheliste kohtumiste arvu alates ametiaja algusest, mis on aidanud tuua Euroopat kodanikele ja nende riiklikele esindajatele lähemale. Samuti teatas ta, et komisjon kavatseb seda suhet veelgi elavdada, võimaldades volinikel tutvustada Euroopa Liidu olukorda liikmesriikide parlamentidele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu olukorda tutvustatud ja arutatud peaaegu iga liikmesriigi parlamendis.

Lisaks nendele komisjoni liikmete ja liikmesriikide parlamentide vahelistele otsekontaktidele jätkas komisjon aktiivset kirjalikku suhtlust liikmesriikide parlamentidega poliitilise dialoogi ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi kaudu.

Nüüd juba kaheteistkümnendat aastat esitatavas aruandes keskendutakse komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vahelisele poliitilisele dialoogile, mis algatati 2006. aastal eesmärgiga edendada liikmesriikide parlamentide kaasatust Euroopa Liidu poliitika kujundamisel ja rakendamisel. Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi, mis annab liikmesriikide parlamentidele õiguse hinnata, kas seadusandlikud ettepanekud Euroopa Liidu ainupädevusse mittekuuluvates valdkondades vastavad subsidiaarsuse põhimõttele, käsitletakse 2016. aasta aruandes subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta 1 . Seda siinse aruandega samal ajal avaldatud aruannet tuleks vaadelda kui materjali, mis täiendab käesolevat aruannet.

2. LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDE KIRJALIKUD ARVAMUSED

a. Üldised tähelepanekud 

Liikmesriikide parlamentide poolt komisjonile esitatud arvamuste (sh põhjendatud arvamuste) arv kasvas 2016. aastal märkimisväärselt. Kokku esitasid liikmesriikide parlamendid aasta jooksul 620 arvamust, mis tähendab 77 % tõusu võrreldes 2015. aastaga, mil neilt saadi 350 arvamust. Põhjendatud arvamuste arv suurenes 2015. aasta kaheksalt 2016. aastal 65ni, mis tähendab üle 700 % tõusu 2 .

 

b. Osalus poliitilises dialoogis ja käsitletud teemad

Nagu eelmistelgi aastatel, ei osalenud liikmesriikide parlamendid poliitilises dialoogis ühesuguse aktiivsusega. Kümme kõige aktiivsemat esinduskogu esitasid ligikaudu 73 % kõikidest arvamustest (st 452 arvamust), mis sarnaneb 2015. aasta osakaaluga, mil kümnelt kõige aktiivsemalt esinduskogult tuli 70 % arvamustest.

Erinevalt varasematest aastatest, mil kõige aktiivsem esinduskogu oli Portugali Assembleia da República, esitas 2016. aastal kõige rohkem arvamusi Itaalia Senato della Repubblica. Tema esitatud 81 arvamust moodustasid ligikaudu 13 % saadud arvamuste koguarvust. Teised liikmesriikide parlamendid või esinduskogud, kes saatsid kümme või enam arvamust, olid Rumeenia Camera Deputaților (70 arvamust), Portugali Assembleia da República (57 arvamust), Saksamaa Bundesrat (47 arvamust), Tšehhi Senát (46 arvamust), Rumeenia Senat (43 arvamust), Prantsusmaa Assemblée nationale (33 arvamust), Itaalia Camera dei Deputati (27 arvamust), Prantsusmaa Sénat (25 arvamust), Rootsi Riksdag (23 arvamust), Tšehhi Poslanecká sněmovna (19 arvamust), Poola Senat (17 arvamust), Ühendkuningriigi House of Lords (17 arvamust), Hispaania Cortes Generales (13 arvamust) 3 ja Austria Bundesrat (11 arvamust).

c. Poliitilise dialoogi põhiteemad

Liikmesriikide parlamentide erilise tähelepanu osaliseks said muu hulgas järgmised komisjoni dokumendid (lähemat teavet leiab 2. lisast).

1. Teatis „Komisjoni 2016. aasta tööprogramm. Vanamoodi edasi minna ei saa“ 4

2. Ettepanek: direktiiv töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega 5

3. Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) 6

4. Ettepanek: direktiiv digitaalse sisu üleandmise lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta, 7 ja ettepanek: direktiiv kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta 8

Töötajate lähetamist käsitleva direktiivi ettepaneku kohta esitati 14 põhjendatud arvamust ja see käivitas pärast jõustumist alles kolmandat korda mehhanismi, mis on sätestatud aluslepingute protokolli nr 2 artikli 7 lõikes 2 ja mida nimetatakse nn kollase kaardi menetluseks. Kaheksa põhjendatud arvamust esitati ettepaneku kohta, milles käsitletakse määrust, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud). Arvamusi on üksikasjalikumalt kirjeldatud aastaaruandes subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta.

·Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Komisjoni 2016. aasta tööprogramm. Vanamoodi edasi minna ei saa“ 

Kooskõlas poliitikasuunistes võetud kohustusega keskenduda nendele valdkondadele, kus Euroopa Liit saab palju ära teha, sisaldas 2016. aasta tööprogramm väikese hulga uusi algatusi, mis olid rajatud president Junckeri ametiaja alguses sätestatud kümnele prioriteedile. Sarnaselt aastatagusega sisaldas ka 2016. aasta tööprogramm loetelu menetluses olevatest tühistatavatest seadusandlikest ettepanekutest, samuti loetelu õigusaktidest, mis vajavad läbivaatamist õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi alusel.

2016. aasta tööprogramm võeti vastu 27. oktoobril 2015 ja esimene asepresident Frans Timmermans saatis selle kõikide liikmesriikide parlamentide Euroopa suhete komisjonide esimeestele koos kaaskirjaga, milles ta kinnitas komisjoni liikmete valmisolekut teha külaskäike soovi avaldanud liikmesriikide parlamentidesse, et tutvustada ja arutada tööprogrammi.

Komisjonile laekus 2016. aasta tööprogrammi kohta kokku 25 arvamust, mis koosnesid üheksalt esinduskogult 9 saadud individuaalsetest arvamustest ja ühisarvamusest, mille esitas Madalmaade Tweede Kamer 16 esinduskogu 10 nimel ja milles iga esinduskogu oli lisaks komisjoni esitatud algatustele loetlenud enda prioriteedid. Peaaegu kõik ühisarvamuse allkirjastanud esinduskogud pidasid oma prioriteetideks energialiidupaketti ja rändepoliitika paremat juhtimist. Muude esmatähtsate algatuste hulka kuulusid enamiku esinduskogude arvates ringmajanduse pakett, mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 läbivaatamine, digitaalse ühtse turu strateegia rakendamine, töötajate liikuvuse pakett, pangaliidu ja piirihalduse paketi lõpuleviimine.

Oma vastustes laekunud arvamustele avaldas komisjon heameelt selle üle, et liikmesriikide parlamendid on väljendanud huvi tööprogrammi vastu ja toetavad endiselt komisjoni keskendumist väikesele arvule algatustele, mis lisavad väärtust Euroopa tasandil. Samuti pidas komisjon kiiduväärseks tööprogrammi kaudu avanevat võimalust vahetada liikmesriikide parlamentidega arvamusi nende prioriteetide kohta varajases etapis.

·Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega 

8. märtsil 2016 võttis komisjon vastu ettepaneku töötajate lähetamist käsitleva 1996. aasta direktiivi 11 sihipärase läbivaatamise kohta. Sisuliselt on selle läbivaatamise eesmärk kindlustada, et teenuste osutamise vabaduse rakendamine liidus toimub tingimustel, mis tagavad ettevõtjatele võrdsed tingimused ja töötajate õiguste austamise. Ettepanekuga tehakse muudatusi kolmes põhivaldkonnas: lähetatud töötajate tasustamine, sealhulgas alltöövõtu korral, renditöö eeskirjad ja pikaajaline lähetamine. Eelkõige nähakse ettepanekuga ette, et vastuvõtvasse liikmesriiki lähetatud töötajate suhtes kohaldatakse kõiki selles liikmesriigis kehtivaid kohustuslikke tasustamiseeskirju.

Komisjonile laekus ettepaneku kohta 23 arvamust, 12 sealhulgas 14 põhjendatud arvamust, mis tõid kaasa aluslepingute protokolli nr 2 artikli 7 lõikes 2 sätestatud menetluse (nn kollase kaardi menetlus). Põhjendatud arvamuste sisu ja komisjoni vastust liikmesriikide parlamentide märkustele subsidiaarsuse kohta on üksikasjalikumalt kirjeldatud 2016. aasta aruandes subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta. Üldiselt näitasid saadud arvamused suurt lahknevust liikmesriikide parlamentide seisukohtade vahel: kui ühed esinduskogud kritiseerisid ettepanekut jõuliselt, väljendasid teised algatuse suhtes oma toetust. Liikmesriikide parlamentide esitatud kriitilistes märkustes käsitleti muu hulgas õigusliku aluse valikut, ettepaneku vastavust proportsionaalsuse põhimõttele, sellega kaasnevat võimalikku sekkumist sotsiaalpartnerite pädevusse sõlmida kollektiivlepinguid või riikide valitsuste pädevusse muuta kollektiivleping üleüldiselt kohaldatavaks.

Komisjon vastas kõigile asjassepuutuvatele esinduskogudele, käsitledes kõiki nende individuaalsete märkustega seotud teemasid peale subsidiaarsuse. Subsidiaarsuse küsimustega seotud märkusi käsitleti komisjoni 20. juuli 2016. aasta teatises 13 .

·Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) 

4. mail 2016 esitas komisjon kolm ettepanekut Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks 14 . Ettepanekus Dublini määruse läbivaatamiseks 15 tutvustati uut korrigeerivat jaotusmehhanismi, millega saab tagada, et ühegi liikmesriigi varjupaigasüsteem ei satu ebaproportsionaalse surve alla. Selle mehhanismi puhul käivitub ajal, mil liikmesriiki tabab ebaproportsionaalselt suur rändesurve, automaatne süsteem, mille alusel paigutatakse kõik varjupaika taotlevad isikud ümber teistesse liikmesriikidesse. Liikmesriikidel on võimalik peatada ajutiselt enda osalemine mehhanismis. Sel juhul peaksid nad andma rahalise panuse summas 250 000 eurot iga taotleja kohta, kelle nad oleksid pidanud vastu võtma.

Ettepaneku kohta esitati 2016. aastal neliteist arvamust, 16 sealhulgas kaheksa põhjendatud arvamust. Põhjendatud arvamuste sisu ja komisjoni vastust liikmesriikide parlamentide märkustele subsidiaarsuse kohta on üksikasjalikumalt kirjeldatud 2016. aasta aruandes subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta. Arvamustes, mis ei olnud seotud subsidiaarsusega, juhtisid arvukad esinduskogud tähelepanu sellele, et 250 000 euro suurune rahaline panus on ebaproportsionaalne ja see summa ei ole põhjendatud. Samuti nõudsid mitme liikmesriigi parlamendid, et saatjata alaealisi käsitlevaid sätteid tuleks muuta, võttes arvesse lapse parimaid huve ja vajalikke kaitsemeetmeid. Lõpetuseks väljendas osa esinduskogusid kahtlust ettepaneku õigusliku aluse suhtes.

Vastuseks selgitas komisjon, et ühe taotleja kohta tasutava solidaarsusmaksu suurus katab varjupaigataotlejate vastuvõtmise kulu mitme aasta jooksul. Komisjon juhtis tähelepanu ka solidaarsusmaksu hoiatavale küljele, sest ettepaneku eesmärk on liikmesriikide täielik osalemine jaotusmehhanismis.

Saatjata alaealiste probleemi kohta märkis komisjon, et saatjata alaealistele kiire varjupaigamenetluse tagamiseks selgitatakse ettepanekus, et vastutav liikmesriik peaks olema riik, kus alaealine esitas esimese rahvusvahelise kaitse taotluse, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et see ei ole alaealise huvides. Komisjon rõhutas, et kehtima jääb põhimõte, mille alusel Dublini määruses sätestatud menetluste puhul seatakse esikohale lapse parimad huvid. 

Seoses ettepaneku õigusliku alusega teatas komisjon, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 kohaselt võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vastu meetmed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kohta, mis hõlmab muu hulgas kriteeriume ja mehhanisme, millega määratakse kindlaks, milline liikmesriik on vastutav varjupaiga- või täiendava kaitse taotluse läbivaatamise eest, ning nagu kehtiv Dublini määrus (EL) nr 604/2013, põhineb ka ettepanek selle määruse uuestisõnastamise kohta kõnealusel sättel.

·Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv digitaalse sisu üleandmise lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta, ja ettepanek: direktiiv kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta

2015. aasta detsembris võttis komisjon digitaalse ühtse turu strateegia osana vastu kaks ettepanekut, et kaitsta paremini kogu ELis veebis oste tegevaid tarbijaid ja aidata ettevõtjatel laiendada veebis toimuvat müüki. Kahe ettepaneku peamine eesmärk on kaotada veebipõhist piiriülest kaubandust takistavad lepinguõigusega seotud tõkked, tuues kasu nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele.

Seoses ettepanekuga võtta vastu direktiiv digitaalse sisu üleandmise lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta 17 esitati komisjonile 11 arvamust ja seoses ettepanekuga võtta vastu direktiiv kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta 12 arvamust; 18 neist kaheksa hõlmasid mõlemat ettepanekut 19 . Üks arvamustest, mis käis mõlema ettepaneku kohta, oli põhjendatud arvamus, mille esitas Prantsusmaa Sénat.

Enamikus liikmesriikide parlamentide arvamustes nõustuti, et digitaalse sisu üleandmise käigus tuleb tagada kogu ELis sobival tasemel tarbijakaitse. Seoses ettepanekuga direktiivi kohta, mis käsitleb digitaalse sisu üleandmise lepingutega seonduvaid teatavaid aspekte, esitasid mitme liikmesriigi parlamendid märkusi, milles käsitleti selle kooskõla teiste ELi tarbijat, intellektuaalomandit või andmekaitset käsitlevate õigusaktidega, üleandjate võimalust vältida vastutust mittevastavuse korral või andmete eest pakutava digitaalse sisu lisamist ettepaneku kohaldamisalasse.

Oma vastustes juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et ühtsed eeskirjad aitaksid täita õigustühimikku, tagades õiguskindluse ja ennetades samal ajal ühtse turu killustumist. Sisuliselt, kuigi ettepanekuga ei kehtestata seadusest tulenevat garantiiaega digitaaltoodete suhtes, kuna need kasutamisel ei kulu ega vanane, kindlustaks ettepanekus sisalduv tõendamiskohustuse piiramatu ümberpööramine väga kõrgel tasemel tarbijakaitse. Mis puudutab digitaalset sisu käsitleva ettepaneku ja isikuandmete kaitse üldmääruse vahelist seost, siis vastas komisjon, et ettepanekus oleva selgituse kohaselt ei piirata direktiiviga andmekaitse eeskirjade, sealhulgas alaealiste kaitse eeskirjade kohaldamist.

Mitme liikmesriigi parlamendid märkisid seoses ettepanekuga kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi kohta, et uusi eeskirju saaks kohaldada ainult kaupade internetimüügile ja muule kaugmüügile, kuid mitte tavamüügile. Lisaks kommenteerisid liikmesriikide parlamendid ettepanekuid uute eeskirjade kohta, milles käsitletakse tõendamiskohustuse ümberpööramist, kahju hüvitamise kohustust ja seadusest tulenevat garantiiaega.

Komisjon toonitas oma vastustes, et riikide tarbijalepinguõiguse normides tuleb kõrvaldada erinevused sellistes põhivaldkondades nagu garantiiaja pikkus ja tõendamiskohustuse ümberpööramine. Samuti pidas komisjon tähtsaks tagada kõikjal Euroopa Liidus sidus õigusraamistik nii kaupade interneti-/kaugmüügi kui ka tavamüügi jaoks. Veel märkis komisjon, et ta on algatanud ELi tarbija- ja turundusõiguse toimivuskontrolli, mis hõlmab kuut direktiivi, sealhulgas tarbekaupade müügi ja garantiide direktiivi. Lõpetuseks rõhutas komisjon, et tarbijakaitse üldine tase jääb kõigis liikmesriikides kõrgele, sest riikliku tarbijakaitse võimalik nõrgenemine teatud liikmesriikides mõnes eriküsimuses korvatakse teatud ulatuses teiste ettepanekus esitatud normidega, millega nähakse ette kõrgemal tasemel tarbijakaitse, näiteks tõendamiskohustuse ümberpööramise aja pikendamise teel kuuelt kuult kahe aastani.

Prantsusmaa Sénat'i tõstatatud subsidiaarsusküsimuste puhul tuletas komisjon meelde, et täielik ühtlustamine Euroopa tasandil koos kõrgetasemelise tarbijakaitsega on vaid üks võimalus kahe eesmärgi – õiguskindluse ja tarbijausalduse – saavutamiseks. Komisjon rõhutas, et liikmesriigid ei pruugi suuta olemasolevaid lepingutega seotud riiklike õigusaktide vahelisi tõkkeid omal algatusel piisavalt tõhusalt kõrvaldada. Erinevad lepingueeskirjad näiteks seadusest tuleneva garantiiaja või nõuetelevastavuse kohta kujutavad endast just selliseid takistusi, mida komisjoni ettepanekuga soovitakse ületada.

d. Poliitilise dialoogi tulemus

Õigusloomeprotsess, mille tulemusena võeti liikmesriikide parlamentidelt rohkelt vastukaja saanud kaks komisjoni ettepanekut 2016. aastal vastu, jõudis lõpule samal aastal. Seetõttu on käesolevas aruandes võimalik võrrelda komisjoni esialgseid ettepanekuid lõplike vastuvõetud tekstidega. Arvukate osalejate tõttu ei ole võimalik näidata otsest seost iga liikmesriigi parlamendi seisukoha ja õigusloomeprotsessi tulemuse vahel. Igal juhul kujutasid liikmesriikide parlamentide arvamused väärtuslikku vaatenurkade ja hinnangute varamut komisjoni suhtlemisel teiste institutsioonidega.

·Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2007/2004, määrus (EÜ) nr 863/2007 ja nõukogu otsus 2005/267/EÜ

15. detsembril 2015 võttis komisjon vastu ettepaneku luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve 20 osana jõupingutustest, millega tagatakse Euroopa Liidu välispiiride tõhus ja jagatud haldamine. Euroopa piiri- ja rannikuvalve, mis on üks Euroopa rände tegevuskava 21 raames ette nähtud meetmetest, koondab kokku Frontexi alusel rajatud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning piirihalduse eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused, kes jätkavad välispiiride igapäevast haldamist.

Komisjonile esitati ettepaneku kohta kümme arvamust 22 . Paljud esinduskogud toetasid Euroopa piiri- ja rannikuvalve loomist. Samal ajal tekitasid arvukates esinduskogudes muret sätted, mille kohaselt ameti pädevus võib kaasa tuua sekkumise liikmesriikide pädevusse seoses piiride kaitse, sisejulgeoleku hoidmise ja avaliku korraga. Mitu esinduskogu oli kahtleval seisukohal komisjoni ettepaneku artikli 18 suhtes, mille kohaselt teatud olukordades, mis nõuavad kiireloomulisi meetmeid välispiiril (nt ebaproportsionaalse rändesurve korral), võib komisjon pärast ametiga konsulteerimist võtta vastu otsuse, millega määratakse kindlaks ameti rakendatavad meetmed ja nõutakse asjaomastelt liikmesriikidelt nende meetmete rakendamisel ametiga koostöö tegemist. Esinduskogud leiavad, et komisjoni ja ameti asemel peaks hoopis nõukogu vastutama selliste meetmete võtmise eest, millega liikmesriigid peaksid nõustuma.

Pärast arutelusid Euroopa Parlamendis ja nõukogus võeti kavandatud määrus 14. septembril 2016 vastu, 23 mis näitab Euroopa institutsioonide võimet reageerida kiiresti pakilistele ülesannetele. Määruse kohaselt on Euroopa piiri- ja rannikuvalves ühendatud uus tugevdatud amet, mis rajaneb Frontexi loodud alustel ja suudab lähetada kiirreageerimisreservist vajalikud piirivalveametnikud. Määruses sätestatakse, et liikmesriikidele jääb esmavastutus oma piirilõikude haldamise eest liidu välispiiril. Liikmesriigid säilitavad oma välispiiridel enda pädevuse ja suveräänsuse ning jätkavad välispiiride igapäevast haldamist. Vastavalt määrusele võtab välispiiridel kiiret tegutsemist nõudvas olukorras vajalikud otsused vastu nõukogu komisjoni ettepaneku alusel ja pärast konsulteerimist ametiga. Nende otsustega võidakse ette näha liikmesriigi piiril valitsevate riskide leevendamise meetmed, mida amet rakendab koostöös asjaomase liikmesriigiga vastavalt ühiselt kokkulepitud operatsiooniplaanile.

·Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad 

28. jaanuaril 2016 esitas komisjon ettepaneku maksustamise vältimise vastase direktiivi kohta, mis on üks osa maksustamise vältimise vastasest paketist 24 . 20. juunil 2016 võttis nõukogu vastu direktiivi (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad 25 . Et tagada hübriidsete, sealhulgas kolmandate riikidega seotud ebakõlade terviklik raamistik, esitas komisjon 25. oktoobril 2016 ettepaneku hübriidseid ebakõlasid käsitlevate olemasolevate eeskirjade täiendamiseks (COM(2016) 687 final). Hübriidseid ebakõlasid käsitlevad eeskirjad on ette nähtud selleks, et ettevõtted ei saaks maksustamise vältimiseks ära kasutada riikide õigusaktide erinevusi.

Maksustamise vältimise vastane direktiiv sisaldab viit õiguslikult siduvat kuritarvitamise vastast meedet, mida kõik liikmesriigid peaksid kohaldama kaitseks agressiivse maksuplaneerimise levinumate vormide eest. Nende viie meetme hulka kuuluvad eeskirjad, millega soovitakse ära hoida kasumi ümberpaigutamist madala maksumääraga / mittemaksustatava tuluga riiki, ennetada teatud sissetuleku topeltmaksuvabastust, ennetada maksustamise vältimist varade ümberpaigutamisel, hoida ära kunstlikke võlakokkuleppeid, mille eesmärk on maksude vähendamine, ning vältida agressiivset maksuplaneerimist, kui teised eeskirjad ei kehti.

Komisjon sai liikmesriikide parlamentidelt maksustamise vältimise vastase direktiivi ettepaneku kohta kokku seitse arvamust, sealhulgas kaks põhjendatud arvamust, mille esitasid Malta Kamra tad-Deputati ja Rootsi Riksdag 26 . Kamra tad-Deputati oli seisukohal, et maksustamise vältimise vastane võitlus ei peaks põhinema ühtsetel eeskirjadel, mis ei võimalda paindlikkust. Riksdag toetas küll ettepaneku eesmärke, kuid kritiseeris komisjoni sellepärast, et ettepanek oli koostatud kiirustades, ilma mõjuhinnanguta.

Komisjon leidis, et ühtlustatud eeskirjad maksustamise vältimise vastu võitlemiseks on toimiva ühtse turu huvides, ning rõhutas, et riikide erinevad käsitusviisid võivad tekitada agressiivsete maksuplaneerijate jaoks uusi seaduselünki ja vallandada liikmesriikide vahelise konkurentsi, mis omakorda õõnestab iga liikmesriigi maksueeskirjade tõhusust. Ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis esitati põhjalikke majanduslikke tõendeid ja nimetati agressiivse maksuplaneerimise ajendid.

Saksamaa Bundesrat pooldas üldjoontes komisjoni ettepanekut, ent oli kriitiline selle suhtes, et direktiiv hõlmab ainult ettevõtte tulumaksuga maksustatavaid ettevõtteid. Ta soovis, et lisataks ka ettevõtted, kes toimivad partnerlus- või ühe osanikuga ettevõttena. Vastuvõetud direktiivi kohaldamisala on siiski sama mis komisjoni ettepanekus, hõlmates just ettevõtte tulumaksuga maksustatavaid ettevõtteid. Bundesrat soovis vältida ka teatud sektorites tehtavaid erandeid. Komisjon oli teinud ettepaneku jätta välismaistele kontrollitavatele äriühingutele kehtivad eeskirjad kohaldamata nende ettevõtete suhtes, mille aktsiate või osade põhiklassiga kaubeldakse regulaarselt ühel või mitmel tunnustatud börsil. Direktiivi vastuvõetud versioonis ei ole seda sätet alles jäetud. Bundesrat tundis muret mõju pärast, mida eeskiri avaldab mahaarvatavate intresside piiramisel väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Kui komisjoni esialgses ettepanekus on ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirsumma 1 miljon eurot, siis vastuvõetud direktiivis on see 3 miljonit eurot.

Lõpetuseks soovitas Bundesrat, et hübriidsete ebakõlade puhul tuleb kaaluda, kas ei oleks eelistatav üle võtta Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise aruandes esitatud erinevad meetodid. Maksustamise vältimise vastase direktiivi lõpliku 20. juuni 2016. aasta kompromissettepaneku osana tegi majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) avalduse hübriidsete ebakõlade kohta. Selles palus majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu esitada komisjonil 2016. aasta oktoobriks ettepaneku kolmandaid riike hõlmavate hübriidsete ebakõlade kohta, et näha ette eeskirjad, mis oleksid OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise aruandes soovitatud eeskirjadega kooskõlas ja sama tõhusad, et jõuda 2016. aasta lõpuks kokkuleppele. 25. oktoobril 2016 esitas komisjon ettepaneku direktiivi kohta, millega muudetakse maksustamise vältimise vastast direktiivi 27 soovituste põhjal, mis anti Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) vastase algatuse aruande (2. meetme) „Neutralising the Effects of Hybrid Mismatch Arrangements“ („Hübriidseid ebakõlasid käsitlevate kokkulepete mõju neutraliseerimine“) raames.

3. MUUD SUUNDUMUSED

·Teine nn roheline kaart

Viimastel aastatel on mitme liikmesriigi parlamendid väljendanud soovi, et neil oleks võimalus kutsuda komisjoni esitama seadusandlikku ettepanekut või teha olemasolevate õigusaktide kohta muudatusettepanekuid tihedama poliitilise dialoogi abil, mida tuntakse nn rohelise kaardina. 11. juulil 2016 allkirjastasid kaheksa parlamendikoda 28 Prantsusmaa Assemblée nationale algatusel ühiselt nn rohelise kaardi, kutsudes komisjoni esitama kaugeleulatuvat seadusandlikku ettepanekut, millega rakendatakse ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtteid Euroopa tasandil, mis kehtib kõigile ettevõtetele, kelle peakontorid asuvad Euroopa Liidus, ja kus on kirjas täpsed kohustused ja sanktsioonid. 26. juulil 2016 liitus üheksas parlamendikoda 29 . See oli teine nn rohelise kaardi algatus pärast 2015. aasta algatust toidujäätmete vähendamise kohta 30 .

Komisjon tänas oma vastuses esinduskogusid selles olulises küsimuses osalemise eest ja rõhutas, et komisjon soovib ka edaspidi olla ettevaatav oma püüdlustes edendada ettevõtete sotsiaalset vastutust oma kõigi poliitikameetmete kaudu. Komisjon nimetas mitut meedet, mida ta oli võtnud ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnas, eriti regulatiivse poole pealt (Euroopa Liidu puidumäärus, konfliktimineraalide määrus, läbivaadatud riigihankedirektiivid, mittefinantsteabe avalikustamist käsitlev direktiiv, ettepanek aktsionäride õigusi käsitleva direktiivi läbivaatamise kohta ning ettepanek, millega muudetakse direktiivi seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt), aga ka üldiste poliitikadokumentide ning vabatahtlike suuniste ja konsultatiivsete algatuste kaudu.

2016. aasta novembri teatises Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmiste sammude kohta 31 rõhutas komisjon, et ta intensiivistab oma tööd vastutustundliku ettevõtluse valdkonnas, keskendudes konkreetsetele meetmetele praeguste ja tulevaste sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja juhtimisprobleemide lahendamiseks, toetudes komisjoni 2011. aasta Euroopa Liidu ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegias kirjeldatud põhiprintsiipidele ja poliitilisele lähenemisviisile. Selle tegevuse käigus jälgib komisjon koostöös peamiste sidusrühmadega hoolikalt olukorra arengut liikmesriikides ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse protsessis osalevates rahvusvahelistes organites.

·Piirkondlike parlamentide roll

Piirkondlikud parlamendid aitavad kaudselt kaasa komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vahelistele suhetele. Aluslepingute protokollis nr 2 sätestatakse, et ELi seadusandliku akti eelnõude subsidiaarsuse kontrollimisel eesmärgiga esitada põhjendatud arvamusi konsulteerivad riikide parlamendid vajaduse korral seadusandlikke volitusi omavate piirkondlike parlamentidega 32 .

Piirkondlikud parlamendid on esindatud ka Regioonide Komitees. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on komiteele antud suurem vastutus seoses subsidiaarsusega, mis vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikele 3 33 sisaldab selgelt kohalikku ja piirkondlikku mõõdet. Regioonide Komitee teostab järelevalvet subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku ja selle veebiplatvormi kaudu, mis on ette nähtud toetamaks piirkondlike parlamentide osalemist subsidiaarsuse põhimõtte järgimise alase varajase hoiatamise mehhanismis (REGPEX). Regioonide Komitee subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolliga seotud tegevust on üksikasjalikumalt kirjeldatud 2016. aasta aruandes subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta.

Kuigi aluslepingud ei sisalda sõnaselgeid sätteid komisjoni ja piirkondlike parlamentide vahelise otsese suhtlemise kohta, esitas mitu piirkondlikku parlamenti, eeskätt Austria ja Saksamaa liidumaade parlamendid, 2016. aastal komisjonile mitu arvamust märkustega komisjoni ettepanekute erinevate aspektide kohta. Heiligendammi deklaratsioonile 34 alla kirjutanud piirkondlike parlamentide delegatsioon kohtus arvamuste vahetamiseks komisjoni esimese asepresidendi Timmermansiga 2016. aasta jaanuaris. Lisaks sai president Juncker aasta jooksul kokku mitme piirkondliku valitsuse ja ameti esindajatega, sealhulgas esindajatega Nordrhein-Westfalenist, Brandenburgist, Alam-Saksimaalt, Schleswig-Holsteinist, Rheinland-Pfalzist ja Hessenist (Saksamaa), Provence-Alpes-Côte d’Azurist ja Alsace-Champagne-Ardenne-Lorraine’ist (Prantsusmaa), Tiroolist ja Styriast (Austria), Vallooniast (Belgia) ja Trentino-Alto Adigest (Itaalia). Samalaadsetel kohtumistel osalesid ka teised komisjoni liikmed, esmajoones regionaalpoliitika volinik Corina Creţu.

4. KAHEPOOLSED KONTAKTID JA KÜLASKÄIGUD

Sarnaselt varasemate aastatega käisid komisjoni liikmed 2016. aastal peaaegu kõigis 28 liikmesriigi parlamentides. President Juncker, esimene asepresident, asepresidendid ja volinikud tegid mitmesse esinduskogusse rohkemgi kui ühe külaskäigu. Lisaks saatis mõne liikmesriigi parlament Brüsselisse delegatsioone või korraldas seal parlamendikomisjonide koosolekuid, kasutades ära võimalust kohtuda Euroopa Komisjoni liikmetega. Kokku leidis 2016. aastal aset ligi 180 külaskäiku ja kohtumist.

Eriti tähtsad olid selles kontekstis komisjoni liikmete käigud liikmesriikide parlamentidesse eesmärgiga tutvustada president Junckeri kõnet Euroopa Liidu olukorrast 35 . Pärast presidendi peetud kõnet Euroopa Parlamendis on volinikud käinud peaaegu kõikides esinduskogudes. Komisjoni arvates on sellised külaskäigud ja kohtumised liikmesriikide parlamendiliikmetega liidu poliitika parema mõistmise ja toetamise edendamisel hindamatu väärtusega. Oma kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta teatas president Juncker, et külaskäigud ja kohtumised liikmesriikide parlamentidega on edaspidi veelgi sagedasemad tõestamaks, et Euroopat saab ehitada vaid koos liikmesriikidega ja mitte kunagi nende vastu tegutsedes.

Kogu 2016. aasta vältel osalesid komisjoni ametnikud rohkem kui 80-l liikmesriikide parlamentide komisjonide koosolekul, et arutada seadusandlikke ettepanekuid tehnilisemal tasandil. Peale selle kutsuti komisjoni ametnikke põhialgatuste tutvustamiseks korrapäraselt kohtumistele liikmesriikide parlamentide Brüsselis asuvate alaliste esindajatega. Samuti hoidsid liikmesriikides asuvates komisjonide esindustes tegutsevad Euroopa poolaasta ametnikud Euroopa poolaasta ja muudes majandusküsimustes sidet liikmesriikide parlamentidega.

5. PEAMISED KOHTUMISED JA KONVERENTSID

Komisjon jätkas aktiivset suhtlemist liikmesriikide parlamentidega kogu 2016. aasta kestel, osaledes mitmesugustel olulistel parlamentidevahelistel koosolekutel ja konverentsidel, sealhulgas Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsil (COSAC), Euroopa parlamentaarsel nädalal ning ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat käsitleval parlamentidevahelisel konverentsil.

COSAC

Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverents (COSAC) on ainus parlamentidevaheline foorum, mis on sätestatud aluslepingutes 36 . Konverents kogunes kahel korral kummaski liikmesriigis, mis olid 2016. aastal Euroopa Liidu Nõukogu rotatsiooni korras vahetuvad eesistujariigid. Euroopa Parlament, kes on Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi täieõiguslik liige, osales kõigil koosolekutel. Komisjon, kellel on vaatleja staatus, käis samuti kõikidel COSACi koosolekutel ja esitas aasta jooksul toimunud COSACi kahel täiskogu istungil vastu võetud seisukohtade kohta kirjaliku vastuse 37 .

8. veebruaril 2016 toimus Haagis COSACi esimeeste kohtumine, kus delegaadid arutasid parlamentaarse kontrolli alast korraldust ja koostööd, võttes aluseks juhtumiuuringu, mille keskmes olid EUROPOL ja Euroopa prioriteedid 2016. aastal ja tulevikus. Põhisõnavõttudega esinesid eelarve ja personaliküsimuste eest vastutav komisjoni asepresident Kristalina Georgieva ning Madalmaade välisminister Bert Koenders. Juunikuus toimunud 55. täiskogu istungil, milles osales komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans, jätkati arutelu liikmesriikide parlamentide rolli üle. Istungid olid pühendatud parlamentaarse kontrolli ja diplomaatia parimate tavade vahetusele ning liikmesriikide parlamentide rollile õigusriigi kaitsmisel Euroopa Liidus. Delegaadid arutasid ka rändeküsimust, keskendudes ELi ja Türgi avalduse rakendamisele.

COSACi esimeeste kohtumisel 11.–12. juulil 2016 Bratislavas Euroopa Liidu Nõukogu Slovakkia eesistumise ajal loodi foorum, kus arutada Euroopa Liidu sotsiaalse mõõtme ja ühtekuuluvuspoliitika üle. Tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen väljendas oma kõnes komisjoni pühendumist Euroopa Liidu sotsiaalse mõõtme süvendamisele ning nimetas mitut komisjoni kavandatavat ettepanekut selles valdkonnas, sealhulgas seoses Euroopa sotsiaalõiguste samba ja Euroopa oskuste tegevuskavaga. Samuti kasutas ta võimalust vastata küsimustele, mida liikmesriikide parlamendid olid põhjendatud arvamustes esitanud komisjoni ettepaneku kohta vaadata läbi töötajate lähetamise direktiiv.

Aasta viimasel COSACi koosolekul – 14.–15. novembril 2016 Bratislavas toimunud 56. täiskogu istungil – oli arutamisel mitu teemat, sealhulgas liikmesriikide parlamentide rolli tugevdamine, mille kohta pidas põhiettekande esimene asepresident Frans Timmermans, samuti Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus, energialiit asepresident Maroš Šefčoviči osalemisel ning ELi välispiiride kindlustamine ebaseadusliku rände kontekstis.

Euroopa parlamentaarne nädal

Euroopa parlamentaarne nädal, mis toimus Euroopa Parlamendis 16. ja 17. veebruaril 2016, tõi kokku liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi liikmed, et arutada ühiselt Euroopa poolaasta 2015. ja 2016. aasta tsüklit ning stabiilsust, koordineerimist ja juhtimist Euroopa Liidus – viimast üritust korraldas ja juhtis koos Euroopa Parlamendiga Madalmaade parlament 38 . Teine Euroopa Liidu stabiilsust, koordineerimist ja juhtimist käsitlev parlamentidevaheline konverents peeti 16.–18. oktoobril 2016 Bratislavas Euroopa Liidu Nõukogu Slovakkia eesistumise ajal 39 .

Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide esimeeste konverents

22.–24. mail 2016 toimus Luksemburgis Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide esimeeste konverents, mida peetakse igal aastal liikmesriigis, mis oli eelnenud aasta teisel poolel Euroopa Liidu Nõukogu rotatsiooni korras vahetuv eesistujariik. Konverentsil põhisõnavõtuga esinenud komisjoni president Jean-Claude Juncker kõneles Euroopa Liidu ees seisvatest probleemidest ning vajadusest komisjoni ja liikmesriikide parlamentide tihedama koostöö järele 40 .

ÜVJP/ÜJKP konverentsid

Liikmesriikide parlamentidel ja Euroopa Liidu institutsioonidel oli võimalus vahetada välispoliitika valdkonnas arvamusi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜVJP/ÜJKP) käsitlevatel parlamentidevahelistel konverentsidel. Madalmaade parlamendi korraldatud kaheksas istung leidis aset 2016. aasta aprillis. Kõrge volinik ja komisjoni asepresident Federica Mogherini saatis Haagi konverentsile videosõnumi. Konverentsil võtsid teiste hulgas sõna tema erinõunik ja Euroopa välisteenistuse kõrgema juhtkonna esindajad. Septembrikuisel üheksandal istungil, mille korraldas Slovakkia Národná rada, osales kõrge volinik ja komisjoni asepresident Mogherini isiklikult koos Euroopa välisteenistuse kõrgema juhtkonna esindajatega.

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol)

1. mail 2017 jõustunud uue Europoli määruse 41 valguses moodustasid liikmesriikide parlamendid koos Euroopa Parlamendiga parlamentaarse ühiskontrolli töörühma, mille eesmärk on tagada Europoli tegevuse nõuetekohane demokraatlik kontroll kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 lõikega 2 42 . 28. novembril 2016 peeti esimene Europoli-teemaline parlamentidevahelise komisjoni kohtumine, millel osales volinik Julian King.

6. JÄRELDUSED JA VÄLJAVAATED

Jean-Claude Junckeri juhtimise all möödunud teisel täispikal ametiaastal jätkas komisjon jõupingutusi, et süvendada ja tihendada suhteid liikmesriikide parlamentidega. Lisaks liikmesriikide parlamentide esindajatega peetud sagedastele kohtumistele Brüsselis käisid komisjoni liikmed ja komisjoni ametnikud kõnealusel aastal mitu korda liikmesriikide parlamentides, et osaleda komisjoni peamist poliitikat ja ettepanekuid käsitlevas dialoogis. Samal ajal sagenes märgatavalt komisjoni ja liikmesriikide parlamentide kirjalik mõttevahetus.

Seda, kui edukad on olnud komisjoni jõupingutused liikmesriikide parlamentidega uute partnerlussuhete loomisel, ei saa siiski mõõta vaid külaskäikude, kohtumiste ja arvamuste arvuga, kuigi ka need on teatavat laadi olulised näitajad. Kuna nüüd, kuuskümmend aastat pärast Rooma lepingu sõlmimist, soovib Euroopa Liit koos 27 liikmesriigiga kindlaks määrata oma tulevikuvisiooni, on vajalik põhjalikum arutelu kogu Euroopa maailmajaos. Valges raamatus Euroopa tuleviku kohta, 43 mida esitleti 2017. aasta märtsis, esitatakse viis stsenaariumi selle kohta, kuhu võiks Euroopa 2025. aastaks jõuda. Valge raamat kujutab endast komisjoni panust ausa ja avatud arutelu loomisesse Euroopa kodanikega. Selle mõttevahetuse elavdamiseks korraldab komisjon koos Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega eri riikide parlamentides, linnades ja piirkondades hulga väitlusi Euroopa tuleviku üle. Nagu president Juncker selgitas oma kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta, peavad liikmesriikide parlamendid olema sellesse protsessi tihedalt kaasatud.

(1)

     COM(2017) 600 final.

(2)

     Lisateavet põhjendatud arvamuste kohta leiab 2016. aasta aruandest subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete rakendamise kohta – COM(2017) 600 final.

(3)

     Võeti arvesse 13 arvamusena kahelt kojalt.

(4)

     COM(2015) 610 final, 27. oktoober 2015.

(5)

     COM(2016) 128 final, 8. märts 2016.

(6)

     COM(2016) 270 final, 4. mai 2016.

(7)

     COM(2015) 634 final, 9. detsember 2015.

(8)

     COM(2015) 635 final, 9. detsember 2015.

(9)

     Saksamaa Bundesrat, Prantsusmaa Sénat, Itaalia Senato della Repubblica, Läti Saeima, Leedu Seimas, Ungari Országgyűlés, Portugali Assembleia da República, Rootsi Riksdag ja Ühendkuningriigi House of Lords.

(10)

     Tšehhi Poslanecká sněmovna ja Senát, Horvaatia Hrvatski sabor, Itaalia Senato della Repubblica, Läti Saeima, Leedu Seimas, Ungari Országgyűlés, Madalmaade Tweede Kamer ja Eerste Kamer, Poola Senat, Portugali Assembleia da República, Rumeenia Camera Deputaților ja Senat, Slovakkia Národná rada ning Ühendkuningriigi House of Commons ja House of Lords.

(11)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ, mis käsitleb töötajate töölähetusse saatmist teenuste osutamise raames (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

(12)

     Bulgaaria Narodno sabranie, Tšehhi Poslanecká sněmovna ja Senát, Taani Folketing, Eesti Riigikogu, Prantsusmaa Assemblée nationale ja Sénat, Hispaania Cortes Generales, Horvaatia Hrvatski sabor, Itaalia Camera dei Deputati ja Senato della Repubblica, Leedu Seimas, Läti Saeima, Ungari Országgyűlés, Poola Sejm ja Senat (põhjendatud arvamus ja arvamus), Portugali Assembleia da República, Rumeenia Camera Deputaților (põhjendatud arvamus ja arvamus) ja Senat, Slovakkia Národná rada ning Ühendkuningriigi House of Commons.

(13)

     COM(2016) 505 final, 20. juuli 2016. Vt ka 2016. aasta aruanne subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta.

(14)

     COM(2016) 270 final, COM(2016) 271 final ja COM(2016) 272 final, 4. mai 2016.

(15)

     COM(2016) 270 final, 4. mai 2016.

(16)

     Tšehhi Poslanecká sněmovna (põhjendatud arvamus) ja Senát (põhjendatud arvamus), Saksamaa Bundesrat, Ungari Országgyűlés (põhjendatud arvamus), Itaalia Camera dei Deputati ja Senato della Repubblica (põhjendatud arvamus), Poola Sejm (põhjendatud arvamus) ja Senat (põhjendatud arvamus ja arvamus), Portugali Assembleia da República, Rumeenia Camera Deputaților (põhjendatud arvamus ja arvamus) ja Senat ning Slovakkia Národná rada (põhjendatud arvamus).

(17)

     COM(2015) 634 final, 9. detsember 2015.

(18)

     COM(2015) 635 final, 9. detsember 2015.

(19)

     Tšehhi Senát, Prantsusmaa Sénat (põhjendatud arvamus), Luksemburgi Chambre des Députés, Madalmaade Eerste Kamer (kaks arvamust), Austria Bundesrat, Portugali Assembleia da República ja Rumeenia Senat.

(20)

     COM(2015) 671 final, 15. detsember 2015.

(21)

     COM(2015) 240 final, 13. mai 2015.

(22)

     Tšehhi Poslanecká sněmovna ja Senát, Prantsusmaa Assemblée nationale, Itaalia Camera dei Deputati ja Senato della Repubblica, Madalmaade Tweede Kamer, Poola Senat, Portugali Assembleia da República ning Rumeenia Camera Deputaților ja Senat.

(23)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 836/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

(24)

     COM(2016) 26 final, 28. jaanuar 2016.

(25)

     ELT L 193, 19.7.2016, lk 1.

(26)

     Tšehhi Senát, Saksamaa Bundesrat, Prantsusmaa Assemblée nationale, Malta Kamra tad-Deputati, Portugali Assembleia da República, Rumeenia Camera Deputaţilor ja Rootsi Riksdag.

(27)

     COM(2016) 687 final, 25. oktoober 2016.

(28)

     Prantsusmaa Assemblée nationale, Itaalia Senato della Repubblica, Läti Saeima, Leedu Seimas, Madalmaade Tweede Kamer, Portugali Assembleia da República, Slovakkia Národná rada ja Ühendkuningriigi House of Lords.

(29)

     Kreeka Vouli ton Ellinon.

(30)

     Vt 2015. aasta aruanne Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vaheliste suhete kohta, COM (2016) 471, 15. juuli 2016, lk 10.

(31)

     COM(2016) 739 final, 22. november 2016.

(32)

     Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 artikkel 6 (esimene lõik): „Iga riigi parlament või selle koda võib kaheksa nädala jooksul alates seadusandliku akti eelnõu edastamise kuupäevast saata Euroopa Parlamendi ja komisjoni presidendile ning nõukogu eesistujale liidu ametlikes keeltes koostatud põhjendatud arvamuse selle kohta, miks asjaomane eelnõu ei vasta tema arvates subsidiaarsuse põhimõttele. Iga riigi parlament või selle koda konsulteerib vajaduse korral seadusandlikke volitusi omavate piirkondlike parlamentidega.“

(33)

     Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõige 3: „Valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, võtab liit kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil.“

(34)

     16. juuni 2015. aasta Heiligendammi deklaratsiooni võtsid ühiselt vastu Saksamaa ja Austria liidumaade parlamendid ning Lõuna-Tirooli parlament. Deklaratsiooniga soovitakse seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide suuremat kaasamist subsidiaarsuse põhimõtte järelevalvesse ja kontrolli ning nõutakse, et seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide vastu võetud resolutsioonid subsidiaarsuse põhimõtte järgimise alase varajase hoiatamise süsteemi kohta peab Euroopa Komisjon ära märkima ametlikes dokumentides, näiteks aastaaruannetes subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta ning suhete kohta liikmesriikide parlamentidega.

(35)

     http://europa.eu/rapid/press-release_SPEECH-16-3043_et.htm.

(36)

     Protokoll nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus.

(37)

     COSACi koosolekute üksikasjalikud aruanded ning COSACi seisukohtade ja nende kohta esitatud komisjoni vastuse ärakirjad leiab COSACi veebisaidilt http://www.cosac.eu/en/.

(38)

     http://www.europarl.europa.eu/relnatparl/en/conferences/european-parliamentary-week.html.

(39)

     http://www.ipex.eu/IPEXL-WEB/conference/getconference.do?id=082dbcc5559418240155963fbfde01d7.

(40)

     http://www.ipex.eu/IPEXL-WEB/euspeakers/getspeakers.do?id=082dbcc54d8d4eaf014d9095cb270339.

(41)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53–114).

(42)

     Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 lõige 2: „Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks Europoli struktuuri, toimimismehhanismid, tegevusvaldkonna ja ülesanded. Asjaomaste ülesannete hulka võivad kuuluda: a) liikmesriikide asutustelt, kolmandatelt riikidelt või organitelt saadud andmete kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus; b) liikmesriikide pädevate asutuste poolt ühiselt või ühiste uurimisrühmade poolt ettevõetud uurimistoimingute ja operatiivtegevuse koordineerimine, korraldamine ja teostamine, vajaduse korral koostöös Eurojustiga. Asjaomaste määrustega määratakse kindlaks ka see, kuidas kontrollib Euroopa Parlament koostöös riikide parlamentidega Europoli tegevust.“ 

(43)

     COM(2017) 2025 final.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.6.2017

COM(2017) 601 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE

2016. aasta aruanne
Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide suhete kohta

1. lisa

Komisjonile 2016. aastal laekunud arvamuste arv liikmesriikide parlamentide/esinduskogude kaupa (poliitiline dialoog ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanism)

Liikmesriik	Esinduskogu	Arvamuste koguarv 1	Põhjendatud arvamuste arv (protokoll nr 2) 2
Itaalia	Senato della Repubblica	81	3
Rumeenia	Camera Deputaților	70	2
Portugal	Assembleia da República	57	1
Saksamaa	Bundesrat	47	0
Tšehhi	Senát	46	3
Rumeenia	Senat	43	1
Prantsusmaa	Assemblée nationale	33	0 3
Itaalia	Camera dei Deputati	27	0
Prantsusmaa	Sénat	25	3
Rootsi	Riksdag	23	12
Tšehhi	Poslanecká sněmovna	19	4
Poola	Senat	17	2
Ühendkuningriik	House of Lords	17	0
Hispaania	Cortes Generales	13 4	0
Austria	Bundesrat	11	4
Madalmaad	Tweede Kamer	8	3
Taani	Folketing	7	2
Slovakkia	Národná rada	7	2
Leedu	Seimas	7	1
Madalmaad	Eerste Kamer	7	1
Malta	Kamra tad-Deputati	6	5
Bulgaaria	Narodno sabranie	6	3
Ungari	Országgyűlés	6	2
Luksemburg	Chambre des Députés	6	2
Saksamaa	Bundestag	5	0
Poola	Sejm	4	2
Läti	Saeima	4	1
Küpros	Vouli ton Antiprosopon	4	0
Ühendkuningriik	House of Commons	3	1
Iirimaa	Houses of the Oireachtas	3	0
Iirimaa	Dáil Éireann	2	2
Horvaatia	Hrvatski sabor	2	1
Eesti	Riigikogu	1	1
Iirimaa	Seanad Éireann	1	1
Austria	Nationalrat	1	0
Kreeka	Vouli ton Ellinon	1	0
Belgia	Sénat de Belgique / Belgische Senaat	0	0
Belgia	Chambre des représentants / Kamer van volksvertegenwoordigers	0	0
Soome	Eduskunta	0	0
Sloveenia	Državni zbor	0	0
Sloveenia	Državni svet	0	0
KOKKU		620	65

2. lisa

Komisjoni dokumendid, mille kohta komisjon sai 2016. aastal enim arvamusi 5 (poliitiline dialoog ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanism)

	Komisjoni dokument	Pealkiri	Arvamuste koguarv 6	Põhjendatud arvamuste arv (protokoll nr 2) 7
1	COM(2015) 610	Teatis „Komisjoni 2016. aasta tööprogramm. Vanamoodi edasi minna ei saa“	25	0
2	COM(2016) 128	Ettepanek: direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega	23	14
3	COM(2016) 270	Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)	14 8	8
4	COM(2015) 635	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta	12 9	1
5	COM(2016) 683	Ettepanek: nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta	11 10	8
6	COM(2016) 685	Ettepanek: nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta	11 11	8
7	COM(2015) 634	Ettepanek: direktiiv digitaalse sisu üleandmise lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta	11 12	1
8	COM(2016) 52	Ettepanek: määrus, milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010	11 13	1
9	COM(2016) 53	Ettepanek: otsus, millega luuakse liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid ja mittesiduvaid leppeid käsitlev teabevahetusmehhanism ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 994/2012/EL	10 14	4
10	COM(2015) 750	Ettepanek: direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta	10 15	1
11	COM(2015) 671	Ettepanek: määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2007/2004, määrus (EÜ) nr 863/2007 ja nõukogu otsus 2005/267/EÜ	10 16	0
12	COM(2016) 378	Ettepanek: direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrgema tasandi kutseoskusi nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta	9	3
13	COM(2015) 595	Ettepanek: direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta	9 17	2
14	COM(2015) 625	Ettepanek: direktiiv terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta	9 18	0
15	COM(2015) 596	Ettepanek: direktiiv, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta	8 19	1
16	COM(2016) 271	Ettepanek: määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 439/2010	8 20	0

3. lisa

Komisjonile laekunud arvamuste arv 2016. aastal komisjoni juhtivate talituste kaupa (poliitiline dialoog ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanism)

Komisjoni juhtiv talitus	Arvamuste koguarv 21
Rände ja siseasjade peadirektoraat	113
Peasekretariaat	59
Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat	58
Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat	49
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat	46
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat	45
Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat	41
Finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat	34
Energeetika peadirektoraat	32
Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat	25
Keskkonna peadirektoraat	21
Euroopa välisteenistus 22	14
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat	13
Kliimameetmete peadirektoraat	12
Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat	8
Kaubanduse peadirektoraat	7
Eurostat	6
Hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat	6
Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat	4
Eelarve peadirektoraat	3
Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat	3
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat	3
Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat	3
Välispoliitika vahendite talitus	3
Konkurentsi peadirektoraat	1
Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat	1
Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat	1
Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat	1
KOKKU	612 23

(1)

     Nii liikmesriikide parlamentidelt saadud arvamused kui ka põhjendatud arvamused.

(2)

     Et arvamust loetaks protokolli nr 2 mõiste kohaselt põhjendatud arvamuseks, tuleb selles selgelt esile tuua subsidiaarsuse põhimõtte rikkumine ja see tuleb saata komisjonile kaheksa nädala jooksul alates ettepaneku saatmisest liikmesriikide parlamentidele.

(3)

     Prantsusmaa Assemblée nationale esitas arvamuse, milles teatas subsidiaarsuse põhimõtte rikkumisest. Arvamus saadeti aga rohkem kui kaheksa nädalat pärast seda, kui komisjon oli saatnud seadusandliku ettepaneku liikmesriikide parlamentidele.

(4)

     Võeti arvesse 13 arvamusena kahelt kojalt.

(5)

     Tabelis on reastatud kõik komisjoni dokumendid, mille kohta saadi liikmesriikide parlamentidelt vähemalt kaheksa arvamust.

(6)

     Nii liikmesriikide parlamentidelt saadud arvamused kui ka põhjendatud arvamused.

(7)

     Et arvamust loetaks protokolli nr 2 mõiste kohaselt põhjendatud arvamuseks, tuleb selles selgelt esile tuua subsidiaarsuse põhimõtte rikkumine ja see tuleb saata komisjonile kaheksa nädala jooksul alates ettepaneku saatmisest liikmesriikide parlamentidele.

(8)

     Ühes selle komisjoni dokumendi kohta saadud arvamuses, mille esitas Tšehhi Poslanecká sněmovna, käsitleti dokumente COM(2016) 270, COM(2016) 271 ja COM(2016) 272 ühiselt. Ühes Portugali Assembleia da República esitatud arvamustes käsitleti dokumente (2016) 197, COM(2016) 270, COM(2016) 271 ja COM(2016) 272 ühiselt.

(9)

     Kuues arvamuses, mille esitasid Tšehhi Senát, Prantsusmaa Sénat, Luksemburgi Chambre des Députés, Austria Bundesrat, Portugali Assembleia da República ja Rumeenia Senat, käsitleti dokumente COM(2015) 634 ja COM(2015) 635 ühiselt. Madalmaade Eerste Kamer saatis kaks arvamust, milles käsitleti dokumente COM(2015) 633, COM(2015) 634 ja COM(2015) 635 ühiselt.

(10)

     Kaheksas arvamuses, mille esitasid Taani Folketing, Iirimaa Dáil Éireann, Iirimaa Seanad Éireann, Hispaania Cortes Generales, Luksemburgi Chambre des Députés, Malta Kamra tad-Deputati, Madalmaade Tweede Kamer ja Portugali Assembleia da República, käsitleti dokumente COM(2016) 683 ja COM(2016) 685 ühiselt. Ühes arvamuses, mille esitas Madalmaade Eerste Kamer, käsitleti dokumente COM(2016) 683, COM(2016) 685 ja COM(2016) 687 ühiselt.

(11)

     Kaheksas arvamuses, mille esitasid Taani Folketing, Iirimaa Dáil Éireann, Iirimaa Seanad Éireann, Hispaania Cortes Generales, Luksemburgi Chambre des Députés, Malta Kamra tad-Deputati, Madalmaade Tweede Kamer ja Portugali Assembleia da República, käsitleti dokumente COM(2016) 683 ja COM(2016) 685 ühiselt. Ühes arvamuses, mille esitas Madalmaade Eerste Kamer, käsitleti dokumente COM(2016) 683, COM(2016) 685 ja COM(2016) 687 ühiselt.

(12)

     Ühes arvamuses, mille esitas Itaalia Camera dei Deputati, käsitleti dokumente COM(2015) 633 ja COM(2015) 634 ühiselt. Kuues arvamuses, mille esitasid Tšehhi Senát, Prantsusmaa Sénat, Luksemburgi Chambre des Députés, Austria Bundesrat, Portugali Assembleia da República ja Rumeenia Senat, käsitleti dokumente COM(2015) 634 ja COM(2015) 635 ühiselt. Madalmaade Eerste Kamer saatis kaks arvamust, milles käsitleti dokumente COM(2015) 633, COM(2015) 634 ja COM(2015) 635 ühiselt.

(13)

     Kahes arvamuses, mille esitasid Austria Bundesrat ja Prantsusmaa Assemblée nationale, käsitleti dokumente COM(2016) 52 ja COM(2016) 53 ühiselt. Kahes arvamuses, mille esitasid Tšehhi Senát ja Tšehhi Poslanecká sněmovna, käsitleti dokumente COM(2016) 49, COM(2016) 51, COM(2016) 52 ja COM(2016) 53 ühiselt.

(14)

     Kahes arvamuses, mille esitasid Prantsusmaa Assemblée nationale ja Austria Bundesrat, käsitleti dokumente COM(2016) 52 ja COM(2016) 53 ühiselt. Kahes arvamuses, mille esitasid Tšehhi Senát ja Tšehhi Poslanecká sněmovna, käsitleti dokumente COM(2016) 49, COM(2016) 51, COM(2016) 52 ja COM(2016) 53 ühiselt.

(15)

     Ühes arvamuses, mille esitas Tšehhi Senát, käsitleti dokumente COM(2015) 750 ja COM(2015) 624 ühiselt.

(16)

     Ühes arvamuses, mille esitas Rumeenia Camera Deputaților, käsitleti dokumente COM(2015) 671 ja COM(2015) 673 ühiselt.

(17)

     Ühes arvamuses, mille esitas Prantsusmaa Assemblée nationale, käsitleti dokumente COM(2015) 593, COM(2015) 594, COM(2015) 595 ja COM(2015) 596 ühiselt. Kolmes arvamuses, mille esitasid Tšehhi Senát, Itaalia Senato della Repubblica ja Rumeenia Senat, käsitleti dokumente COM(2015) 593, COM(2015) 594, COM(2015) 595, COM(2015) 596 ja COM(2015) 614 ühiselt. Kahes arvamuses, mille esitasid Prantsusmaa Sénat ja Poola Senat, käsitleti dokumente COM(2015) 594, COM(2015) 595 ja COM(2015) 596 ühiselt. Ühes arvamuses, mille esitas Taani Folketing, käsitleti dokumente COM(2015) 595 ja COM(2015) 596 ühiselt.

(18)

     Ühes arvamuses, mille esitas Prantsusmaa Assemblée nationale, käsitleti dokumente COM(2013) 534, COM(2015) 185, COM(2015) 624 ja COM(2015) 625 ühiselt.

(19)

     Ühes arvamuses, mille esitas Prantsusmaa Assemblée nationale, käsitleti dokumente COM(2015) 593, COM(2015) 594, COM(2015) 595 ja COM(2015) 596 ühiselt. Kolmes arvamuses, mille esitasid Tšehhi Senát, Itaalia Senato della Repubblica ja Rumeenia Senat, käsitleti dokumente COM(2015) 593, COM(2015) 594, COM(2015) 595, COM(2015) 596 ja COM(2015) 614 ühiselt. Kahes arvamuses, mille esitasid Prantsusmaa Sénat ja Poola Senat, käsitleti dokumente COM(2015) 594, COM(2015) 595 ja COM(2015) 596 ühiselt. Ühes arvamuses, mille esitas Taani Folketing, käsitleti dokumente COM(2015) 595 ja COM(2015) 596 ühiselt.

(20)

     Ühes arvamuses, mille esitas Portugali Assembleia da República, käsitleti dokumente COM(2016) 197, COM(2016) 270 COM(2016) 271 ja COM(2016) 272 ühiselt. Ühes arvamuses, mille esitas Tšehhi Poslanecká sněmovna, käsitleti dokumente COM(2016) 270, COM(2016) 271 ja COM(2016) 272 ühiselt.

(21)

     Nii liikmesriikide parlamentidelt saadud arvamused kui ka põhjendatud arvamused.

(22)

     Euroopa välisteenistus ei ole komisjoni talitus, vaid sõltumatu organ.

(23)

     Üks omaalgatuslik arvamus, mille esitas Prantsusmaa Assemblée nationale, ja seitse omaalgatuslikku arvamust, mille esitas Ühendkuningriigi House of Lords, saadeti vaid teavitamise eesmärgil ja need ei olnud määratud komisjoni teenistusele.