KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Kolmas aastaaruanne ELi ning Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu rakendamise kohta

1.Sissejuhatus

2016. aasta oli ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu 1 (edaspidi „leping“) rakendamise neljas aasta. Lepingu ajutine kohaldamine algas Peruu suhtes 2013. aasta märtsis ja Colombia suhtes 2013. aasta augustis 2 .

Esimest korda muudeti lepingut protokolliga, mille eesmärk oli võtta arvesse Horvaatia ühinemist ELiga. Pärast seda, kui Peruu protokolli 6. aprillil 2017 lõplikult ratifitseeris, jõustus protokoll Peruu suhtes 1. mail 2017.

Teist korda muudeti lepingut Ecuadori ühinemise protokolliga, mida on ajutiselt kohaldatud alates 1. jaanuarist 2017. Selle protokolli ratifitseerimise menetlus on Colombias ja Peruus ning ka ELi liikmesriikides veel pooleli 3 .

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määruse (EL) nr 19/2013 (millega rakendatakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu kahepoolne kaitseklausel ja banaane käsitlev stabiilsusmehhanism) 4 (edaspidi „määrus“) artikli 13 kohaselt on komisjon kohustatud esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande lepingu ja nimetatud määruse kohaldamise, rakendamise ja kohustuste täitmise kohta. Selle nõude täitmiseks esitatakse käesolev aruanne.

2.Analüüsimetoodika

Kahepoolsete kaubavoogude analüüs põhineb lepingu rakendamise neljandat aastat (kalendriaasta 2016) kajastavate Eurostati andmete ja lepingule vahetult eelnenud kalendriaasta (2012) andmete võrdlusel. Teenustekaubanduse ning investeerimisvoogude ja -positsioonide analüüs põhineb andmetel iga aasta kohta 2012. aastast 2015. aastani.

Üldiselt tasub märkida, et kaubandusvoogude kõikumise põhjused on seotud paljude eri teguritega ning neid ei saa seostada üksnes sellega, kas ja millisel määral on lepingu rakendamisel tehtud edusamme.

3.Kaubanduse areng (aastate lõikes alates ajutise kohaldamise algusest)

3.1 Kaubavahetus

Colombia

EL on Colombia tähtsuselt teine kaubanduspartner USA järel. Aastatel 2012–2014 ELi ja Colombia vahelise kaubanduse maht suurenes, kuid kahel järgneval aastal vähenes. See on arvatavalt tingitud välisnõudluse kasvutempo aeglustumisest Colombias ning maailmaturu toorainehindade langusest, mis mõjutas Colombia mineraalsete toodete eksporti. 2016. aastal oli kahepoolse kaubanduse maht 23,5 % väiksem kui 2012. aastal ning ka Colombia kaubanduses muu maailmaga võib samal perioodil täheldada kogumahu umbes 36 %-list vähenemist.

2016. aastal moodustas kahepoolne kaubandus 10,8 miljardit eurot, võrreldes 14,2 miljardi euroga 2012. aastal, kusjuures ELi kaubandusbilanss oli esimest korda kümne aasta jooksul väikeses ülejäägis.

ELi eksport Colombiasse suurenes 5,5 miljardilt eurolt 2012. aastal 6,5 miljardile eurole 2015. aastal, kuid vähenes 2016. aastal 15 % võrra, olles 5,4 miljardit eurot. Samal perioodil vähenes muudest riikidest pärit import Colombiasse.

ELi import Colombiast moodustas 2016. aastal 5,4 miljardit eurot, kusjuures 2015. aastal moodustas see 6,7 miljardit eurot ja 2012. aastal 8,6 miljardit eurot (import vähenes 37,5 % võrra). Colombia koguekspordis võis aga samal perioodil täheldada 48 %-list vähenemist.

Tabel 1. ELi ja Colombia vahelise kahepoolse kaubanduse maht, 2012–2016 (miljonites eurodes)

Allikas: Eurostat

Areng valdkondade kaupa

ELi ekspordis Colombiasse olid 2016. aastal kõige olulisemad ekspordikategooriad järgmised:

·masinad ja mehaanilised seadmed (HS84), mille eksport moodustas 16,1 % ELi ekspordist võrreldes 2012. aastaga; nende eksport vähenes 24,6 % võrra, peamiselt investeeringunõudluse kahanemise tõttu;

·farmaatsiatooted (HS30), 13 % ELi ekspordist, eksport suurenes 12,5 %;

·sõidukid ja nende osad (HS87), 8,5 % ELi ekspordist, eksport suurenes 2,1 %;

·meditsiini- ja muud instrumendid (HS90) ning plastid ja plasttooted (HS39), mõlema eksport suurenes 11 %;

·ELi põllumajandustoodete (HS01–24) ekspordi kogumaht on alates 2012. aastast suurenenud 82 % ning enamikus tootekategooriates on see suuresti ajendatud edusammudest sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete peatüki rakendamisel.

ELi impordis Colombiast olid peamised impordikategooriad järgmised:

·mineraalid (HS27), 51,3 % ELi impordist (võrdluseks: 2012. aastal 68,5 %);

·puuviljad (HS08), 18 % ELi impordist, st import oli ligi kaks korda suurem kui 2012. aastal, mil see moodustas 9,6 % (peale banaanide registreeriti oluline impordi suurenemine ka teiste troopiliste puuviljade puhul);

·kohv (HS09), import suurenes 44,9 %, moodustades 2016. aastal 10,9 % ELi impordist;

·ELi suunduva põllumajandustoodete (HS01–24) impordi kogumaht on alates 2012. aastast 32,9 % võrra suurenenud.

Peruu

EL on Peruu tähtsuselt kolmas kaubanduspartner Hiina ja USA järel. 2016. aastal kahepoolse kaubanduse maht pisut vähenes, peamiselt välisnõudluse kahanemise ning toorainehindade languse tõttu maailmaturul. Peruu kaubanduses ülejäänud maailmaga vähenes kogumaht 2012.–2016. aastal 18 % võrra ning kaubanduses ELiga 11 % võrra.

Kahepoolne kaubandus moodustas 2016. aastal 8,7 miljardit eurot, st võrreldes 2012. aasta mahuga vähenes see 11 % ning ELi kaubanduspuudujääk vähenes 2012. aasta tasemega võrreldes.

ELi import Peruust on alates 2012. aastast vähenenud 4 % ning kogueksport Peruust 14 %.

ELi eksport Peruusse on samal perioodil 4 % võrra kasvanud, ent koguimport Peruust 22 % võrra vähenenud.

Tabel 2. ELi ja Peruu vahelise kahepoolse kaubanduse maht, 2012–2016 (miljonites eurodes)

Allikas: Eurostat

Areng valdkondade kaupa

ELi ekspordis Peruusse olid 2016. aastal kõige olulisemad ekspordikategooriad järgmised:

·masinad ja mehaanilised seadmed (HS84), 27 % ELi ekspordist (2012. aastal moodustas nende eksport 34 % ELi ekspordist);

·elektrimasinad ja -seadmed (HS85), 9 % ELi ekspordist; eksport on alates 2012. aastast vähenenud 15 %;

·mootorsõidukid (HS87), 8 % ELi ekspordist, sõiduautode eksport suurenes 17 % ja veoautode eksport 9 %;

·farmaatsiatooted (HS30), 5 % ELi ekspordist; eksport on alates 2012. aastast suurenenud 76 %;

·põllumajandustoodete (HS01–24) eksport on alates 2012. aastast 73 % võrra suurenenud, eeskätt piiritusjookide (60 % võrra), imikutoitude (277 %) ja köögiviljatoodete (156 %) eksport.

ELi impordis Peruust olid peamised impordikategooriad järgmised:

·maagid, räbu ja tuhk (HS26), 24 % ELi impordist; import on alates 2012. aastast vähenenud 40 %;

·mineraalkütused ja -õlid (HS27), 7 % ELi impordist; import on alates 2012. aastast vähenenud 48 %;

·puuviljad (HS08), mille import moodustab nüüdseks 18 % ELi impordist; import on suurenenud 120 % (peale banaanide on peamised tooted avokaadod, lauaviinamarjad, mangod, mustikad);

·kohv (HS09), mis on nüüdseks suuruselt kolmas ELi imporditavate toodete kategooria, moodustades 7 % ELi impordist; import on alates 2012. aastast vähenenud 32 %, peamiselt kahjurite leviku tõttu;

·kalad ja limused (HS03), 5 % ELi impordist; import on suurenenud 30 %;

·köögiviljad (HS07), 4 % ELi impordist (77 % sellest spargel); import on suurenenud 22 %;

·kakao import suurenes 226 %, moodustades 5 % ELi impordist.

3.2 Teenustekaubandus ja investeerimisvood

3.2.1. Teenustekaubandus

Tabel 3. ELi ja Colombia vahelise kahepoolse teenustekaubanduse maht, 2010–2015 (miljonites eurodes)

	2010	2011	2012	2013	2014	2015
EL 28 import	987	1 355	1 447	1 434	1 615	1 496
EL 28 eksport	1 953	2 636	2 857	2 576	2 485	2 866
Saldo	967	1 281	1 410	1 141	870	1 370
Kaubanduse kogumaht	2 940	3 992	4 304	4 010	4 100	4 362
Allikas: Eurostat

Colombia puhul jäi kahepoolse teenustekaubanduse maht 2015. aastal püsima tasemele 4,3 miljardit eurot. Colombia statistika kohaselt moodustas ELi osakaal Colombia teenustekaubanduse kogumahust 2016. aastal 16,2 %.

Tabel 4. ELi ja Peruu vahelise kahepoolse teenuskaubanduse maht, 2010–2015 (miljonites eurodes)

	2010	2011	2012	2013	2014	2015
EL 28 import	898	849	855	831	879	803
EL 28 eksport	1 067	1 094	1 503	1 704	1 472	1 667
Saldo	169	245	648	873	593	864
Kaubanduse kogumaht	1 964	1 943	2 358	2 535	2 351	2 469
Allikas: Eurostat

Peruu puhul suurenes kahepoolse teenustekaubanduse maht 2015. aastal võrreldes 2012. aasta tasemega 5 %. Kui ELi eksport suurenes 11 %, siis Peruu eksport samal perioodil vähenes (6 % võrra). Peruu statistika kohaselt moodustas ELi osakaal Peruu teenustekaubanduse kogumahust 2015. aastal peaaegu 30 %.

3.2.2. Investeeringud

Tabel 5. ELi ja Colombia vaheliste investeerimisvoogude ja -positsioonide maht, 2013–2015 (miljonites eurodes)

	Koostavas riigis			Välismaal
	2013	2014	2015	2013	2014	2015
Investeerimispositsioonid	4 788	4 248	4 418	17 528	16 258	18 163
Vood	1 365	–192	371	–278	183	1 458
Allikas: Eurostat

EL on Colombia peamine välisinvestor. ELi otseinvesteeringute maht Colombias suurenes ajavahemikul 2013–2015 4 %, moodustades 2015. aastal 18,2 miljardit eurot. Colombia otseinvesteeringute maht ELis on alates 2013. aastast vähenenud 8 % võrra, moodustades 2015. aastal 4,4 miljardit eurot.

Tabel 6. ELi ja Peruu vaheliste investeerimisvoogude ja -positsioonide maht, 2013–2015 (miljonites eurodes)

	Koostavas riigis			Välismaal
	2013	2014	2015	2013	2014	2015
Investeerimispositsioonid	243	245	1 536	9 135	9 512	10 465
Vood	129	264	672	4	618	1 473
Allikas: Eurostat

EL on Peruu peamine välisinvestor. ELi otseinvesteeringute maht Peruus suurenes ajavahemikul 2013–2015 15 %, moodustades 2015. aastal 10,4 miljardit eurot. Peruu otseinvesteeringute maht ELis suurenes 2015. aastal tasemeni 1,5 miljardit eurot, mis tähendab 533 %-list suurenemist võrreldes 2013. aasta tasemega.

3.3 Soodustuste kasutamise määr

Tariifsete soodustuste kasutamise määra hindamiseks tuleb kindlaks teha, kui suur osa kaubandusvoogudest langeb lepingu arvele.

ELi statistika kohaselt toimub enam kui 95 % nii Colombia kui ka Peruu ekspordist liitu lepingu egiidi all.

Colombia statistika põhjal oli Colombia turul ELile tehtud soodustuste kasutamise määr 2016. aastal 70,6 % (2014. aastal oli see 55,7 %, viidates sellele, et ELi eksportijad kasutavad lepingu sätteid suuremal määral). ELile Peruu turul tehtud soodustuste kasutamise määra kohta ei ole õnnestunud saada statistilisi andmeid.

3.4 Mõju VKEdele

Colombia ametiasutustelt saadud andmete põhjal eksportis ELi 2016. aastal 2 002 ettevõtjat, võrreldes 1 656 ettevõtjaga 2012. aastal. Nende ELi eksportivate ettevõtjate hulgas, kelle ekspordikäive moodustas vähemalt 10 000 USA dollarit, oli 314 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKEd) 5 ning 634 mikroettevõtjat 6 . VKEd on tugevalt esindatud muude kui mineraalsete toodete ekspordis, mis on alates 2012. aastast kasvanud 35 %. Mikroettevõtjate eksport ELi on alates 2012. aastast suurenenud 81 %.

Peruu ekspordi ja turismi edendamise nõukogu andmete kohaselt on alates lepingu jõustumisest liitu eksportijate hulka lisandunud 2 269 uut ettevõtjat, nendest 857 agrotööstussektorist ja 458 tekstiilisektorist. Uued eksportijad on enamikus kiiresti kasvavate ekspordikategooriatega (puuviljad, köögiviljad, toiduained, kalandustooted) tegelevad VKEd (95,3 %).

4.Rakendusorganite tegevus

9. detsembril 2016 toimus Belgias Brüsselis ELi ning Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu kaubanduskomitee kolmas kohtumine ning enne seda peeti kõigi kaheksa allkomitee kohtumised. Nende kohtumiste peamised järeldused on esitatud alljärgnevalt.

a) Tolli, kaubanduse soodustamise ja päritolureeglite allkomitee (videokonverents 28.–29. novembril 2016)

Pooled arutasid otseveo määratlust sisaldavat sätet seoses võimaliku muudatusega, mis võimaldaks kaubasaadetiste osadeks jagamist transiidi korral kolmandast riigist. Kokkuleppele ei jõutud ning küsimusega tegeletakse edasi.

EL juhtis tähelepanu sellele, et imporditava vikerforelli marja tolliväärtus hinnatakse Peruu tollis liiga suureks. Peruu selgitas, et probleemiga tegeletakse ning et tolliväärtus peaks põhinema tehinguväärtusel, kusjuures importijad saavad enammakstud summad tagasi.

Colombia ja Peruu tõstatasid küsimused päritolutõendite ja Hispaanialt saadud kontrollimistaotluste arvu kohta.

b) Riigihangete allkomitee (videokonverents 2. detsembril 2016)

EL väljendas Peruu suhtes muret, et tehnilistes kirjeldustes võidakse viidata standarditele sellisel viisil, mis takistab ELi ettevõtjate juurdepääsu hanketurule.

Colombia suhtes tõstatas EL küsimuse turulepääsu kohta piirkondlike riigihangete, eeskätt taristu eest vastutavate detsentraliseeritud asutuste (kohalike omavalitsuste) riigihangete korral. Pooled leppisid kokku, et lahenduse leidmiseks jätkatakse arutelusid.

c) Tehniliste kaubandustõkete allkomitee (5. detsember 2016 – Peruu osales videokonverentsi teel)

Seoses Colombiaga tõstatas EL küsimuse riikliku kvaliteeditagamise allsüsteemi rakendamise kohta, eeskätt reguleerimistavades tehtud muudatuste kohta, mis mõjutavad tehniliste normide väljatöötamist. Pooled arutasid vastavushindamist hõlmavaid kaubanduse lihtsustamise algatusi, mis parandaksid teiste poolte territooriumil välja antud sertifikaatide tunnustamist. Colombia esitas ettepaneku selliste sertifikaatide tunnustamise kohta.

Peruu puhul juhtis EL tähelepanu sellele, et farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmete ekspordi jaoks tunnustatakse üksnes tugeva terviseseire staatusega liikmesriike, kuid et kõiki liikmesriike tuleks kohelda ühtmoodi.

d) Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee (6.–7. detsember 2016)

Pooled tunnustasid edusamme sanitaar- ja fütosanitaarsätete rakendamisel, eelkõige ühtlustatud imporditingimuste ning piima- ja lihatoodete sertifitseerimise korra kehtestamisel. Peruu ja Colombia nõustusid piirkondadeks jaotamise põhimõtte rakendamisega ning sellega, et välja jätta nõue, mille kohaselt peavad loomad olema sündinud, kasvatatud ja tapetud samas liikmesriigis. Peruu ja Colombia väljendasid huvi teha ELiga koostööd antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas. Loomade heaolu küsimuses kinnitasid Colombia ja Peruu huvi teha kõnealuses valdkonnas koostööd ning vahetada teavet meetmete kohta. Pooled leppisid kokku töökava kaubandustingimuste parandamiseks.

e) Põllumajanduse allkomitee (7. detsember 2016)

Pooled arutasid kaubandusvooge, kvootide kasutamist, banaane käsitlevat stabiilsusmehhanismi ja Colombia piimasektorile suunatud ELi toetusprogrammi ning võimalusi edasiseks koostööks põllumajandusküsimustes.

Piiritusjookide küsimuses, mille suhtes on praegu käimas vaidluse lahendamise menetlus Maailma Kaubandusorganisatsioonis, andis Colombia teada uue piiritusjookide seaduse vastuvõtmisest. EL väljendas kahtlust, et imporditud piiritusjookide suhtes kohaldatakse Peruus kõrgemaid makse kui Pisco suhtes ning et Pisco suhtes ei kohaldata raskmetallisisalduse määramist käsitlevaid õigusnõudeid, nagu sarnaste importkaupade puhul.

f) Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee (7.–8. detsember 2016)

Pooled korraldasid kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevate lepingu sätete rakendamise järelevalve eest vastutavate asutuste kohtumised (vt punkt 5).

g) Intellektuaalomandi allkomitee (8. detsember 2016)

Geograafilisi tähiseid käsitlevas arutelus keskenduti veel lahendamata probleemidele geograafiliste tähiste registreerimisel ja nõuete täitmise tagamisega seotud küsimustele ning kaalutleti lihtsustatud menetlust geograafiliste tähiste loetelude ajakohastamiseks. Peruu ja Colombia väljendasid kavatsust lisada kaitstavate geograafiliste tähiste loetellu uusi tähiseid.

Muudes intellektuaalomandiõigustega seotud küsimustes juhtis EL tähelepanu farmaatsiatoodete patentide teemale – Colombia puhul väljendati kahtlusi seoses tervishoiuministeeriumi rolliga patentide läbivaatamisel ning Peruu puhul seoses regulatiivsete andmete kaitsega (nt kliiniliste testide tulemused). EL tõstatas küsimused autoriõiguse ja sellega seotud õiguste kohta: Colombia puhul osutati ühistranspordisõidukites avaliku esitamise õiguse jõustamisele ja Peruu puhul probleemidele kollektiivse esindamise organisatsioonidega ning nende läbipaistvuse, tulude jaotamise ja järelevalvega.

Sidusrühmade tagasiside põhjal juhtis EL tähelepanu nõuete täitmise tagamise küsimusele. Peruu andis teada, et selles valdkonnas on tehtud edusamme, näiteks on menetlused kiiremad ja vastu on võetud kaitsemeetmed, samuti tehakse jätkuvalt tööd intellektuaalomandi küsimustega tegelevate kohtute tugevdamiseks. Colombia andis teada uuest prioriteetvaldkondade nõuete täitmise tagamise strateegiast, mille puhul toimus esimese rakendamisaasta järgne läbivaatamine.

h) Turulepääsu allkomitee (8. detsember 2016)

Pooled vahetasid seisukohti kaubandusvoogude suhtes, sealhulgas soodustuste ja tariifikvootide kasutamise suhtes.

Colombia puhul väljendas EL turulepääsu küsimuses muret veokite vanametalliks lammutamise poliitika pärast. Colombia andis teada, et peagi võetakse vastu dekreedi nr 1517 rakendusmäärus, mis peaks parandama turulepääsu senikaua, kuni poliitika kaotab 2018. aasta lõpuks täielikult kehtivuse. EL juhtis ühtlasi tähelepanu 30 000 USA dollari (FOB-hindades) suurusele künnisele, mille ületamisel kohaldatakse müüdavatele sõiduautodele kõrgemat maksumäära, ning 11s Colombia departemangus kehtestatud kohustusele kinnitada importõlledele maksumärk.

Peruu suhtes väljendas EL muret tagastamissüsteemi kohaldamise pärast.

Kaubanduskomitee (9. detsember 2016)

Kaubanduskomitee võttis kokku allkomiteedes tehtud töö. EL kordas üle oma teatavad põhiküsimused, eeskätt: otsetransport ja kaubasaadetiste osadeks jagamine Colombias ja Peruus, ELi turulepääs piirkondlike riigihangete puhul Colombias, imporditud piiritusjookide jätkuv diskrimineeriv maksustamine Peruus, puudused seoses geograafiliste tähiste kaitse tagamisega Peruus (Oporto ja Feta), teatavates Colombia departemangudes kehtestatud kohustus kinnitada importõlledele maksumärk. Peruu väljendas muret ELi määruse (EL) 2015/2283 pärast, mis käsitleb uuendtoitu.

EL andis uut teavet lepingu ratifitseerimise kohta liikmesriikides. Colombia ja Peruu andsid teada Horvaatia ELiga ühinemise arvessevõtmiseks vastu võetud protokolli ratifitseerimise seisust. Pooled väljendasid heameelt käimasoleva Ecuadori ühinemise protokolli ratifitseerimise menetluse ja protokolli ajutise kohaldamise üle alates 1. jaanuarist 2017.

5.Kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevate sätete rakendamine

5.1.Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee

Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee (edaspidi „allkomitee“) kolmas kohtumine toimus Brüsselis 7. ja 8. detsembril 2016.

5.1.1.Tööjõuga seotud sätete rakendamine

EL andis teavet ILO konventsioonide ratifitseerimise kohta liikmesriikides, eeskätt sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokoll ning ILO konventsioonid koduabiliste inimväärse töö ja kalandustöö kohta. Ühtlasi andis EL teada deklareerimata töö vastasest Euroopa platvormist, mis annab võimaluse tegeleda mitteametliku majanduse probleemidega, ning sellest, et praegu vaadatakse läbi tervise- ja ohutusealaseid ELi õigusakte. EL väljendas muret ILO järelevalvesüsteemi kaudu tõstatatud tööjõuküsimuste suhtes ning kutsus Colombiat ja Peruud üles kindlakstehtud puudustega tegelema ja tõhustama rahvusvaheliste tööstandardite rakendamist.

Colombia andis teada reformidest, mille eesmärk on tagada töötajate ühinemisvabadus ning edendada võitlust karistamatuse ja vägivalla vastu, ning ka koduabiliste inimväärset tööd käsitleva ILO konventsiooni ratifitseerimisest. Ühtlasi teatas Colombia meetmetest eesmärgiga rakendada Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) ühinemise protsessi kontekstis saadud soovitusi tööjõupoliitika edendamiseks. Colombia juhtis tähelepanu positiivsetele kogemustele sotsiaaldialoogiga ning tööalaste konfliktide lahendamise mehhanismidega. Peale selle juhtis Colombia tähelepanu rahuprotsessiga kaasnevatele katsumustele, mis on seotud inimväärse töö tagamise ja mitteametlike töösuhete ennetamisega maapiirkondades. Colombia andis uut teavet meetmete kohta, mille eesmärk on tugevdada tööinspektsiooni ning takistada alltöövõttu ja mitteametlikke töötamistavasid.

Peruu juhtis tähelepanu uue valitsuse prioriteetidele: töösuhete vormikohaseks muutmine; sotsiaaldialoog; laps- ja sunniviisilise tööjõu kasutamise ärahoidmine ja kaotamine; tööinspektsioon. Ühtlasi juhtis Peruu tähelepanu sellele, et ratifitseeris hiljuti emaduse kaitset käsitleva ILO konventsiooni, ning mehhanismidele sotsiaalpartnerite kaasamiseks tööjõu ja tööhõive edendamise riikliku nõukogu kaudu.

5.1.2.Keskkonnaga seotud sätete rakendamine

EL juhtis tähelepanu mitmepoolsete keskkonnalepingute raames tehtud edusammudele ning meetmetele, millega täidetakse Pariisi kliimakokkuleppega võetud kohustusi. Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi asjus kutsus EL Colombiat üles täitma konventsiooniga võetud kohustus kehtestada tõhusad kontrollimehhanismid CITESi nimekirja kantud krokodilli- ja kaimaninahkade kaubanduse jaoks. Colombia teatas, et annab ELile hilisemas etapis lisateavet selle küsimuse lahendamiseks võetud meetmete kohta. EL tutvustas ringmajanduse paketti ja väljendas huvi seotud ärikohtumiste vastu Colombiasse.

Peruu juhtis tähelepanu strateegiasuundadele „Perú Limpio“ ja „Perú Natural“ ning uue valitsuse prioriteetidele: elurikkuse, eelkõige metsade säästev kasutamine; kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine; tahkete jäätmete tõhus käitlemine; rannikuala tervikmajandamine; saastuse vältimine ja kontroll ning ökotõhusus. Peruu tunnistas vajadust tagada asjakohane institutsiooniline raamistik ning töö eri valdkondade ja eri valitsustasandite vahel.

5.2.Riigisisene konsulteerimine ja allkomitee kohtumised kodanikuühiskonnaga

Riigisisene konsulteerimine

ELi kodanikuühiskonnaga konsulteerimise mehhanism (ELi-sisene nõuanderühm) on alates selle loomisest kohtunud viiel korral; sekretariaadi eest kannab hoolt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, kust on lähetatud ka kolm nõuanderühma liiget.

Colombia kodanikuühiskonna esindajad kohtusid mitmel korral ELi delegatsioonis Bogotas, kusjuures ühel kohtumisel ELi-sisese nõuanderühma esimehega arutati võimalust luua lepingu järelmeetmete tagamiseks konsultatsioonimehhanismide allrühm(ad).

Allkomitee kohtumine kodanikuühiskonna esindajatega

8. detsembril 2016 toimus allkomitee avalik kohtumine kodanikuühiskonna esindajatega, keda oli kokku umbes 60. Kohtumist kanti reaalajas üle veebis. Pooled teatasid kodanikuühiskonnale allkomitee aruteludest suulise ettekande ja kirjaliku aruande esitamisega, millele järgnes küsimuste ja vastuste voor ning mõttevahetus. Kodanikuühiskonna esindajad EList, Colombiast ja Peruust esitasid ühisavalduse, milles käsitleti tööjõu-, keskkonna- ja inimõigustega seotud küsimusi ning väiketootjate ja VKEde turulepääsu, samuti esitati soovitusi kodanikuühiskonna osaluse kohta.

5.3.Edasine töö ja muu tegevus

Pooled leppisid kokku, et teevad tihedamat koostööd kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevate sätete rakendamiseks võetavate meetmete kavandamisel. Peale keskkonna- ja tööjõuküsimuste arutasid pooled võimalikke valdkonnaüleseid meetmeid vastutustundliku ärikäitumise / ettevõtja sotsiaalse vastutuse alal.

Colombia ja Peruu taotlusel korraldas EL 6. detsembril 2016 tehnilise seminari videoülekandega Bogotasse ja Limasse – seminaril tutvustati ja arutati ELi kaubanduslepingute mõju hindamisel kasutatavaid meetodeid.

Colombia

2016. aasta detsembris osales EL OECD piirkondlikul seminaril Colombias, kus arutati vastutustundlikke mineraalide tarneahelaid, keskendudes ELi tulevasele konfliktipiirkonnast pärit mineraalide määrusele. Seminari tulemusena asutas ELi delegatsioon Bogotas koos teiste saatkondadega ebaseadusliku kaevandamise vastase võitluse koordineerimisrühma, et kooskõlastada seisukohti ja kavandada ühistegevust.

ELi põllumajandusvolinik Phil Hogani 2016. aasta veebruaris toimunud visiidi ajal leppisid EL ja Colombia kokku, et alustavad läbirääkimisi mahepõllumajanduslike toodete kaubandust käsitleva kahepoolse lepingu teemal.

Korraldati mitu üritust, et suurendada kestliku arengu eesmärkide nähtavust ja teadvustada selle seost rahuprotsessiga, sealhulgas korraldati visiidid konfliktist mõjutatud piirkondadesse. 2017. aasta veebruaris korraldati konverents, kus arutati seda, kuidas saab kaubanduslepinguga toetada majandusvõimaluste loomist rahuprotsessi kontekstis. Selleks et suurendada teadlikkust tööjõu olukorrast Colombias, korraldas ELi delegatsioon kolmepäevase seminari, et arutada tööstandardite rakendamist.

Peruu

Osana Ladina-Ameerikas ja Kariibi piirkonnas ettevõtja sotsiaalse vastutuse / vastutustundliku ärikäitumise edendamise projekti katseetapist korraldas ELi delegatsioon Peruus 29. novembril 2016 Limas seminari teemal „OECD liikmesuse suunas – vastutustundliku ärikäitumise edendamine Peruus“.

ELi delegatsioon Peruus osales 24. oktoobril 2016 Limas seminaril NEXOS +1, kus keskenduti keskkonnasäästlikele ärimudelitele.

6.Konkreetsed aruandlus- või järelevalvevaldkonnad

6.1.Tariifikvootide kasutamine

Lepinguga on ette nähtud tariifikvoodid, mis annavad teisele poolele tariifse sooduskohtlemise kindlaksmääratud koguse ulatuses, mille ületamisel kohaldatakse impordi suhtes enamsoodustusrežiimi alusel kehtivat tariifi.

ELi kehtestatud tariifikvoodid

Tabelites 7 ja 8 on näidatud, millisel määral on Colombia ja Peruu kasutanud ELi kehtestatud tariifikvoote. Kajastatud on üksnes kasutatud tariifikvoote.

Colombia on suurendanud roo- või peedisuhkru ja keemiliselt puhta sahharoosi tariifikvoodi kasutamist (88,4 %-lt 96,2 %-le). Muid tariifikvoote kasutatakse vähesel määral või üldse mitte.

Tabel 7. ELi kehtestatud tariifikvootide kasutamine Colombia poolt (protsentides)

	2013	2014	2015	2016
Roosuhkur ja keemiliselt puhas sahharoos	88,4 %	85,72 %	93,8 %	96,2 %
Muud suhkrurikkad kondiitritooted	1,37 %	1,32 %	1,23 %	1,5 %

Allikas: maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat, seireandmebaas

Peruu on alates lepingu jõustumisest peaaegu täielikult ära kasutanud roosuhkru tariifikvoodid. Suurel määral kasutatakse ka maisi tariifikvooti. Peruu on hakanud ära kasutama küüslaugu tariifikvooti. Muude tariifikvootide puhul on kasutamise määr väga väike.

Tabel 8. ELi kehtestatud tariifikvootide kasutamine Peruu poolt (protsentides)

	2013	2014	2015	2016
Roosuhkur	100 %	100 %	3,5 %	99,8 %
Suhkrumais	21 %	76 %	83,2 %	87,3 %
Küüslauk	0 %	0 %	2,4 %	53,8 %
Rumm	0 %	0 %	0 %	7 %
Mais	0,7 %	2,9 %	1,8 %	6,1 %
Suhkrurikkad kondiitritooted	0,02 %	0,01 %	0,16 %	0,1 %

Allikas: maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat, seireandmebaas

Colombia kehtestatud tariifikvoodid

EL on täielikult ära kasutanud seente, piimatoodete (jogurt ning piima- ja koorepulber), vadaku, imikutoitude ja suhkrumaisi tariifikvoodid, väiksemal (kuigi suureneval) määral jäätise tariifikvoodi ning väga vähesel määral juustu (keskmiselt 8 % ulatuses) ja suhkrurikaste kondiitritoodete (keskmiselt 3 % ulatuses) tariifikvoodid.

Tabel 9. Colombia kehtestatud tariifikvootide kasutamine ELi poolt (protsentides)

	2013	2014	2015	2016
Seened	1,6 %	5 %	100 %	100 %
Piima- ja koorepulber	0 %	34,9 %	100 %	100 %
Vadak	57,6 %	50 %	92,9 %	Tariifikvoot puudub
Imikutoidud	40,4 %	67,5 %	99,1 %	100 %
Jogurt	0 %	0,5 %	0,8 %	100 %
Suhkrumais	0,42 %	54,2 %	100 %	100 %
Jäätis	5,26 %	13,4 %	7,4 %	25,9 %
Juust	9 %	8 %	8,2 %	7,9 %
Suhkrurikkad kondiitritooted	1,8 %	3,4 %	3,1 %	3,8 %

Allikas: DIAN (Dirección de Impuestos y Aduanas Nacionales)

Peruu kehtestatud tariifikvoodid

EL on täielikult ära kasutanud või ja piimapulbri suhtes kehtestatud tariifikvoodid ning peaaegu täiel määral jäätise tariifikvoodi. Muid tariifikvoote kasutatakse väga vähesel määral.

Tabel 10. Peruu kehtestatud tariifikvootide kasutamine ELi poolt (protsentides)

	2013	2014	2015	2016
Või	0 %	0 %	96,0 %	100 %
Juust	0 %	0 %	0 %	4,3 %
Jäätis	58,6 %	89,6 %	98,5 %	95,6 %
Piimapulber	0 %	4,1 %	99,7 %	100 %
Imikute piimasegu	0 %	0 %	0 %	29,9 %
Närimiskumm	0,3 %	0 %	0,1 %	2,2 %
Suhkur	0 %	0 %	0 %	0,8 %
Rumm	3,5 %	0,0 %	3,5 %	5,8 %

Allikas: SUNAT (Superintendencia Nacional de Aduanas y de Administración Tributaria)

6.2.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 19/2013 (kahepoolse kaitseklausli ja banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi rakendamise kohta) rakendamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määruses (EL) nr 19/2013, millega rakendatakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu kahepoolne kaitseklausel ja banaane käsitlev stabiilsusmehhanism, 7 (edaspidi „määrus“) on sätestatud võimalus algatada määruses sätestatud tingimustel kaitsemeetmealane uurimine või kasutusele võtta eelneva järelevalve meetmed. Kooskõlas määruse artiklitega 3 ja 13 on komisjon teostanud järelevalvet Colombiast ja Peruust pärit värskete banaanide (HS 08039010) impordi kujunemise üle.

2015. aastal importis EL värskeid banaane Peruust peaaegu 5 % suuremas koguses kui 2014. aastal. See suundumus jätkus 2016. aastal, mil imporditud kogus oli peaaegu 10 % suurem kui 2015. aastal. 2015. ja 2016. aastal jõudis Peruust ELi imporditud värskete banaanide kogus oktoobris lepingujärgse impordi käivituskoguseni (2015. aastal 86 250 tonni ja 2016. aastal 90 000 tonni). Määruse artikli 15 lõike 3 alusel uuris komisjon impordi mõju liidu banaanituru olukorrale, võttes muu hulgas arvesse mõju hinnatasemele, teistest kohtadest lähtuva impordi arengut ja liidu turu üldist stabiilsust.

Komisjon järeldas, et kuna: 1) värskete banaanide import Peruust moodustas ELi koguimpordist 2015. aastal üksnes umbes 4 % ja 2016. aastal veidi vähem kui 2 %; 2) värskete banaanide import muudest traditsioonilistest ekspordiriikidest jäi enamasti nende jaoks sarnaste stabiilsusmehhanismidega määratud künnistest allapoole; 3) banaanide keskmine hulgimüügihind eriti ei muutunud; 4) puudusid andmed kahjulikust mõjust ELi turu stabiilsusele, ELi tootjatele ja ELi äärepoolseimatele piirkondadele, ei ole põhjust Peruust pärit banaanide soodustollimaksu peatamiseks 8 .

Tabel 11. Banaanide import Peruust ELi, 2015 ja 2016
(üldkogus tonnides)

2015. aastal importis EL värskeid banaane Colombiast peaaegu 21 % suuremas koguses kui 2014. aastal. 2016. aastal aga vähenes imporditud kogus 4 % võrra (2015. aastal 1 307 458 tonni, 2016. aastal 1 249 513 tonni).

Colombiast imporditud banaanide kogus oli oluliselt väiksem kui lepingujärgne impordi käivituskogus, mis oli 2015. aastal 1 687 500 tonni ja 2016. aastal 1 755 000 (imporditud kogus moodustas seega 75 % käivituskogusest).

Tabel 12. Banaanide import Colombiast ELi, 2015 ja 2016
(üldkogus tonnides)

7.Järeldused

Neli aastat pärast lepingu jõustumist võib selle toimimise hinnata üldiselt heaks. Ilmselgelt on Ladina-Ameerika majanduskasvu aeglustumine ja toorainehindade langus maailmaturul mõjutanud kaubandusvoogusid. Sellegipoolest on ühelt poolt ELi ja Colombia ning teiselt poolt ELi ja Peruu kahepoolne kaubandus vähenenud väiksemal määral (vastavalt 23,5 % ja 11 % võrra) kui nende kahe riigi kaubandus ülejäänud maailmaga (Colombia puhul kokku umbes 36 % ja Peruu puhul 18 %).

Samal ajal kui mineraalsete toodete osakaal Colombia ja Peruu ekspordis ELi on kahanenud ning praegu eksporditakse neid liitu oluliselt vähem kui muudesse riikidesse, on leping aidanud mitmekesistada mõlema riigi eksporti. Leping andis võimaluse turustada uusi ekspordiartikleid, eeskätt põllumajandustooteid, mis on nüüdseks oluline tootekategooria nii Colombia kui ka Peruu ekspordis ELi, moodustades vastavalt peaaegu 40 % ja 51 % ELi suunduva koguekspordi väärtusest. Mitmekesistamine laiendas oluliselt ka ELi eksportivate ettevõtjate ringi, eelkõige lisandus väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kes on tugevalt esindatud kiiresti kasvavates ekspordikategooriates, nagu põllumajandustooted.

Jätkuvalt oluline eesmärk on tagada lepingu täielik rakendamine, et kõik pooled saaksid oodatud kasu. Ehkki enamikus valdkondades sujub lepingu rakendamine hästi, vajavad teatavad valdkonnad lisatähelepanu, näiteks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud kohustuste täitmine Peruus, et võimaldada põllumajandustoodete eksporti EList.

Piiritusjookide maksustamise küsimuses – mis on Colombiaga päevakorras olnud juba pikka aega ning mille tõttu EL algatas vaidluse lahendamise menetluse (DS502) – on tänu piiritusjookide reformiseaduse vastuvõtmisele toimunud oluline edasiminek. 1. jaanuaril 2017 jõustunud seadusega nr 1816 reformiti piiritusjookide maksustamise korda, kaotades diskrimineeriva maksustamise ning piirates Colombia departemangude monopole piiritusjookide tootmisel, sissetoomisel ja turustamisel. Komisjon jälgib hoolikalt nende meetmete võtmist. Peruus on piiritusjookide diskrimineeriva maksustamise probleem aga endiselt lahendamata.

Edusammuna tasub ära märkida ka arutelud Colombia kohustuste üle parandada ELi ettevõtjate juurdepääsu piirkondlikele riigihangetele Colombias.

Nii Colombia kui ka Peruu peavad tegema rohkem jõupingutusi ELi geograafiliste tähiste kaitse tagamiseks.

Edusamme on tehtud kaubanduse ja kestliku arengu peatüki rakendamisel ning tööjõuküsimustes peetakse mõlema riigiga dialoogi üha avatumal viisil. Sellegipoolest on tööjõu- ja keskkonnaküsimustes veel lahendamata probleeme ning selleks, et toetada kõnealuse peatüki rakendamist, tuleb teha veelgi rohkem jõupingutusi, sealhulgas viia ellu koostööalgatusi.

Banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi puhul ei viita miski sellele, et Colombia ja Peruu eksport oleks kahjustanud ELi turu stabiilsust või ELi tootjate olukorda. Jätkuvalt peetakse prioriteediks banaanide impordi hoolikat ja tugevdatud järelevalvet ning turuolukorra hindamist.

Komisjon on jätkuvalt pühendunud Colombia ja Peruuga ning nüüd ka Ecuadoriga sõlmitud lepingu rakendamisele, et kõigi poolte kodanikud, ettevõtjad ja teised sidusrühmad saaksid lepingu pakutavaid võimalusi täielikult ära kasutada. Komisjon kutsub ELi liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles selles protsessis ka edaspidi aktiivselt osalema.