EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.10.2017
COM(2017) 566 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE
Käibemaksu tegevuskava järelmeetmetest
ELi ühtse käibemaksuala suunas – aeg tegutseda
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,4.10.2017
COM(2017) 566 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE
Käibemaksu tegevuskava järelmeetmetest
ELi ühtse käibemaksuala suunas – aeg tegutseda
Sisukord
1. 1. SISSEJUHATUS – EUROOPA ÜHTSE KÄIBEMAKSUALA LOOMINE
2. 2. SAAVUTUSED PÄRAST KÄIBEMAKSUALASE TEGEVUSKAVA VASTUVÕTMIST
2.1 2.1 Käibemaksusüsteemi kohandamine digitaalmajandusega ja ajakohaste maksumäärade poliitika ettevalmistamine
2.1.1. 2.1.1. Ettepanekud e-kaubanduse suhtes kohaldatava käibemaksu kohta
2.1.2. 2.1.2. Ettepanek e-väljaannete suhtes kohaldatava käibemaksu kohta
2.2 2.2 Pettuste kõrvaldamiseks võetavad sihtmeetmed
2.2.1. 2.2.1. Maksukogumise ja halduskoostöö täiustamine
2.2.2. 2.2.2. Ajutine erand
3. 3. ESITATAVATE ETTEPANEKUTE RAKENDAMINE
3.1 3.1 Tugeva ühtse Euroopa käibemaksuala saavutamine
3.1.1. 3.1.1. Lõpliku käibemaksusüsteemi esimese etapi rakendamine
3.1.2. 3.1.2. Praegune käibemaksupettuste vastane võitlus: tihedam halduskoostöö tulemuste kiiremaks saavutamiseks
3.1.3. 3.1.3. Tõhusamalt tegutsevad maksuametid
3.2 3.2 Ajakohastatud maksumäärade poliitika
1.SISSEJUHATUS – EUROOPA ÜHTSE KÄIBEMAKSUALA LOOMINE
ELi käibemaksusüsteem on üks ühtse turu väärtustest. Kõrvaldades takistused, mis moonutasid konkurentsi ja takistasid kaupade vaba liikumist, on ühine käibemaksusüsteem märkimisväärselt soodustanud kaubandust ELis. Käibemaksu kui laiapõhjalist tarbimismaksu peetakse üheks majanduskasvu enim soosivaks maksuliigiks. Käibemaks on ka oluline ja suurenev maksutuluallikas Euroopa Liidus 1 . Samas ei ole käibemaksusüsteem viimastel aastatel suutnud sammu pidada majanduse üleilmastumise ja digiteerimisega. Eelkõige põhineb liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise praegune süsteem ikka veel 25 aastat vanal „üleminekukorral“ 2 . Selle kohaselt kuuluvad riigisisesed ja piiriülesed tehingud kahe täiesti erineva käibemaksusüsteemi alla. Seetõttu kaasnevad piiriüleselt kauplevatele ettevõtjatele võrreldes üksnes riigisiseselt kauplevate ettevõtjatega 11% suurused täiendavad nõuete täitmisega seotud kulud. Pealegi on kord, mis võimaldab kaupu osta piiriüleselt ilma käibemaksuta, eriti pettustealdis. 2015. aastal jäi pettuste ja muude vajakajäämiste tõttu saamata 151 miljardit eurot, mis on 12,8% kogu käibemaksukohustusest 3 . Sellest hinnanguliselt 50 miljardit eurot pannakse piiriüleste käibemaksupettuste arvele. Tegemist on pettusega, millega enamasti tegelevad kuritegelikud organisatsioonid ja mida on viimaste andmete kohaselt kasutatud ka terrorismi rahastamiseks.
Praegu on ELi käibemaksusüsteem liiga killustunud ja aldis pettustele. Komisjon püüab ELi õiglast ja tõhusat maksusüsteemi käsitleva tegevuskava ühe osana elavdada käibemaksusüsteemi ja tagada selle väärtuslikkus ka tulevikus. Hinnangud on näidanud, et ühtse käibemaksusüsteemi kehtestamisega ühtsel turul väheneks piiriüleste käibemaksupettuste maht 41 miljardit eurot 4 ja nõuete täitmisega seotud kulud väheneksid 1 miljardi euro 5 võrra.
Komisjon rõhutas 7. aprilli 2016. aasta käibemaksualases tegevuskavas 6 vajadust luua ühtne Euroopa käibemaksuala, mis vastaks 21. sajandi olukorrale. Kuulutati välja hulk põhimeetmeid, mis tuleb vastu võtta lühikese või keskmise tähtaja jooksul, et ajakohastada ELi käibemaksusüsteemi ning muuta see lihtsamaks, pettusekindlamaks ja ettevõtjasõbralikumaks. Need meetmed lähtuvad mitmesugustest eesmärkidest: kohandada käibemaksusüsteemi üleilmastunud, digitaalse ja mobiilse majanduse vajadustele, toetada VKEde vajadusi, tagada piisavate maksumäärade poliitika, teha lõpp piiriülesele pettusele ja aidata liikmesriikidel vähendada käibemaksu alalaekumist.
Kehtivat käibemaksusüsteemi hakatakse ajakohastama järk-järgult mitmes etapis. Käesolevas teatises antakse ülevaade juba võetud meetmetest (2. jagu) ja edasistest üksikasjalikest sammudest (3. jagu), sealhulgas sel aastal vastu võetavatest algatustest, milleks on
·õigusaktide pakett ettevõtjatevahelise liidusisese kaubanduse suhtes kohaldatava lõpliku käibemaksusüsteemi (edaspidi „lõplik käibemaksusüsteem“) kohta,
·ettepanek käibemaksumäärade reformi kohta;
·ettepanek tugevdada käibemaksualaseks halduskoostööks kasutatavaid olemasolevaid vahendeid ja
·ettepanek lihtsustada käibemaksueeskirju VKEde jaoks.
2.SAAVUTUSED PÄRAST KÄIBEMAKSUALASE TEGEVUSKAVA VASTUVÕTMIST
2.1 Käibemaksusüsteemi kohandamine digitaalmajandusega ja ajakohaste maksumäärade poliitika ettevalmistamine
1. detsembril 2016 võttis komisjon vastu mitu ettepanekut 7 ajakohastada piiriülese e-kaubanduse suhtes kohaldatava käibemaksu süsteemi ja ettepaneku e-väljaannete käibemaksumäära kohta. Need ettepanekud on digitaalse ühtse turu strateegia 8 oluline osa ja nende eesmärk on kohandada käibemaksusüsteemi digitaalmajandusega.
2.1.1. Ettepanekud e-kaubanduse suhtes kohaldatava käibemaksu kohta
Majanduse digiteerimisest tulenevalt peab maksustamispoliitika toime tulema üha arvukamate pakiliste probleemidega. Et nende uute ettevõtlussuundadega sammu pidada, on vaja innovatiivseid ja uuendusmeelseid lahendusi. Maksueeskirju tuleb täiustada, et kohandada neid kiiresti muutuvate ärimudelite ja tarbimiskäitumisega. Sama ajal peab maksustamine olema õiglane ja tõhus tegevust alustavate ettevõtjate jaoks ning aitama kaasa digitaalse ühtse turu arengule.
Tarbimismaksuna on käibemaksul tähtis roll nende eesmärkide saavutamisel. E-kaubandust käsitlevate ettepanekute eesmärk on tuua kasu ettevõtjatele, kodanikele ja liikmesriikidele ning need on võimaldanud ELil saavutada maailmas juhtpositsiooni.
Uued eeskirjad võimaldaksid kaupu veebis müüvatel äriühingutel eelkõige hõlpsasti täita kõiki ELi käibemaksukohustusi ja lihtsustaksid käibemaksuga maksustamise süsteemi nende idufirmade ja mikroettevõtjate jaoks, kelle piiriülese veebimüügi maht on alla 10 000 euro. VKEde jaoks oleks kasulik ka lihtsam menetluskord kuni 100 000 euro suuruse mahuga piiriülese müügi korral. Uute eeskirjadega kaotataks ka käibemaksuvabastus, mis praegu kehtib ELi imporditavate alla 22 euro väärtusega väikesaadetiste suhtes, ja tagataks võrdsed tingimused ELi ettevõtjatele.
Need ettepanekud on praegu arutamisel nõukogus.
Lisaks uurib komisjon praegu ELi käibemaksufoorumi 9 raames, kuidas luua struktuurne avalik-õigusliku ja erasektori koostöö maksuhalduritega, logistikaettevõtjatega, internetiplatvormidega, makseteenuste pakkujatega ja ettevõtjate ühendustega, et parandada käibemaksu kogumist, vähendada pettuste arvu e-kaubanduses ja tagada võrdsed tingimused nõudeid järgivatele ettevõtjatele. Komisjon lähtub konsultatsiooni tulemustest 2018. aasta algatuse ettevalmistamisel.
2.1.2. Ettepanek e-väljaannete suhtes kohaldatava käibemaksu kohta
Komisjon on ka täitnud kohustuse võimaldada liikmesriikidel kohaldada e-raamatutele ja veebiajalehtedele samaväärsete trükistega võrdset käibemaksumäära. Selleks jäetakse välja sätted, mille kohaselt traditsioonilistele trükitud väljaannetele võimaldatud soodne maksustamine ei laiene e-väljaannetele. See ettepanek on samm edasi tehnoloogianeutraalsuse tagamisel ja e-väljaannete turu arengut takistavate maksutõkete kõrvaldamisel. Ettepanek on praegu nõukogus arutlusel.
2.2 Pettuste kõrvaldamiseks võetavad sihtmeetmed
2.2.1. Maksukogumise ja halduskoostöö täiustamine
Komisjon on hakanud arendama tehinguvõrgu analüüsi vahendit, mida riskianalüüsi tegevad Eurofisci võrgustiku 10 ametnikud kasutavad sihtotstarbeliste käibemaksuandmete vahetamiseks ja ühistöötlemiseks. Tegemist on uue vahendiga, mille abil maksuhaldurid saavad petuvõrgud lihtsamalt, kiiremini ja turvalisemalt sulgeda.
Kriminaalõiguse valdkonnas võeti eelmisel juulil vastu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil, 11 ja selles sätestatakse miinimumeeskirjad liidu finantshuve kahjustavate kuritegude määratlemise, karistuste ja aegumistähtaegade kohta. Kõnealuses direktiivis määratakse kindlaks loodava Euroopa Prokuratuuri 12 põhilised pädevusvaldkonnad. Euroopa Prokuratuur on eelkõige pädev teostama kriminaaluurimist ja esitama süüdistust selliste käibemaksupettuste korral, mis hõlmavad vähemalt kahe liikmesriigi territooriumi ja mille tekitatud kogukahju on vähemalt 10 000 000 eurot.
Rahvusvaheliste suhete raames on komisjon pidanud läbirääkimisi halduskoostöö, pettusevastase võitluse ja käibemaksunõuete sissenõudmise ELi-Norra kokkuleppe üle. Kokkulepe jõustub pärast seda, kui nõukogu on vastu võtnud otsused selle allkirjastamise aja sõlmimise kohta. Lisaks sõlmisid komisjoni talitused ja Euroopa maksuhaldurite organisatsioon (IOTA) halduskoostöölepingu, et vahetada parimaid tavasid liikmesriikide ja IOTA liikmete vahel
Mitu liikmesriiki on ka taotlenud toetust maksuhaldussuutlikkuse suurendamiseks. Struktuurireformi tugiprogrammi raames võetud toetusmeetmeid kooskõlastatakse tihedalt FISCALISe programmi 13 alusel.
2.2.2. Ajutine erand
21. detsembril 2016 täitis komisjon kohustuse esitada ettepanek nõukogu direktiivi 14 kohta seoses üldise pöördmaksustamismehhanismi ajutise kohaldamisega selliste kaubatarnete ja sellise teenuseosutamise suhtes, mille väärtus ületab 10 000 euro suurust künnist arve kohta. Selle süsteemi kohaselt peatatakse käibemaksuga maksustamine kogu majandusahelas (ettevõtjate vahel) ja käibemaks nõutakse sisse üksnes lõpptarbijatelt. See meede peaks aitama eriti pettusealdistel liikmesriikidel võidelda karussellpettuse 15 vastu seni, kuni võetakse kasutusele põhjalik kogu ELi hõlmav lahendus. Nõukogus on praegu käimas läbirääkimised.
3.ESITATAVATE ETTEPANEKUTE RAKENDAMINE
3.1 Tugeva ühtse Euroopa käibemaksuala saavutamine
3.1.1. Lõpliku käibemaksusüsteemi esimese etapi rakendamine
Nagu käibemaksualases tegevuskavas teatatud, teeb komisjon ettepaneku asendada praegune liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise üleminekukord lõpliku korraga. Kooskõlas Euroopa Parlamendi 16 ja nõukogu 17 taotlustega on sellise lõpliku käibemaksusüsteemi aluseks sihtliikmesriigis maksustamise põhimõte 18 .
Et üleminek oleks maksuhaldurite ja ettevõtjate jaoks sujuv, tehakse see muudatus järk-järgult kahes etapis 19 .
Esimese seadusandliku sammuna kehtestatakse ettevõtjatevaheliste liidusiseste kaubatarnete suhtes kohaldatava käibemaksu menetlemise kord. Seda esimest sammu rakendatakse omakorda kahes alletapis (vt punktid 3.1.1.1 ja 3.1.1.2), mis hõlmavad mitmete ettepanekute vastuvõtmist komisjonis sel aastal (esimene alletapp) ja järgmiste õigusaktide vastuvõtmist järgmisel aastal (teine alletapp).
Teise seadusandliku sammuna laiendatakse uut käibemaksukorda kõikidele piiriülestele tarnetele, hõlmates ka teenuste osutamise. Ettepaneku teise seadusandliku sammu rakendamise kohta teeb komisjon pärast seda, kui on nõuetekohaselt kontrollinud esimese etapi rakendamist, mille toimimist hindab komisjon jõustumisest viie aasta möödudes. Siis on lõplik süsteem täielikult rakendunud.
Pärast nõuetekohast konsulteerimist kõikide sidusrühmadega ja sihtriigipõhimõtte rakendamise eri variantide üksikasjalikku analüüsi jäi komisjon selliste maksustamiseeskirjade juurde, mille kohaselt nõuaks tarnija liidusiseste piiriüleste kaubatarnete korral oma kliendilt käibemaksu sisse saabumisliikmesriigi määraga. Käibemaks deklareeritaks ja makstaks ühtse kontaktpunkti kaudu liikmesriigis, kus tarnija on registreeritud. Lõpliku käibemaksusüsteemi esimesel etapil ja erandina üldpõhimõttest 20 maksaks klient, kui maksuhaldur on tunnistanud ta nõudeid järgivaks ettevõtjaks (see võimalus on ka VKEdel), käibemaksu mõnest teisest liikmesriigist ostetud kaupade eest ka edaspidi nii, nagu praegu 21 .
Lisaks andsid nõukogu järeldused 22 ning liikmesriikide ja muude sidusrühmadega käibemaksualase tegevuskava üle peetud arutelud tunnistust vajadusest teha teatavad lühiajalised täiustused praegusesse käibemaksusüsteemi (nn kiirlahendused). Ettepanek nelja kiirlahenduse kohta tehakse sel aastal koos lõplikku käibemaksusüsteemi käsitlevate õiguslike põhialustega (vt 1. alletapp). 2018. aastal esitatav ettepanek (2. alletapp) sisaldab üksikasjalikumaid tehnilisi sätteid lõpliku käibemaksusüsteemi esimese etapi tegeliku rakendamise kohta.
3.1.1.1.Esimene alletapp: oktoober 2017, lõpliku käibemaksusüsteemi pakett
Oktoobris 2017 esildatav lõpliku käibemaksusüsteemi pakett koosneb kolmest järgmisest õigusaktist.
A] Ettepanek direktiivi kohta, millega muudetakse käibemaksudirektiivi
Ettepanekuga kehtestatakse järgmine:
a) sertifitseeritud maksukohustuslase mõiste, mis põhineb tollivaldkonnas praegu käibel oleval volitatud ettevõtja kontseptsioonil. Sertifitseeritud maksukohustuslase süsteem võimaldab kinnitada, et konkreetset ettevõtjat saab üldiselt käsitada usaldusväärse maksumaksjana. Sertifitseeritud maksukohustuslasel oleks õigus teatavatele lihtsustustele 23 . Ettepanekus sätestatakse kriteeriumid, mis peavad olema täidetud sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse saamiseks, staatuse andmata jätmise juhud, sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse andmiseks ja tühistamiseks pädev liikmesriik, maksukohustuslaste õigus esitada kaebus selleteemaliste haldusotsuste peale ja liikmesriikide vastastikuse tunnustamise kohustus;
b) nõukogu nõutud kolm kiirlahendust, täpsemalt:
– call-off-varu 24 suhtes kohaldatavate eeskirjade lihtsustamine ja ühtlustamine;
– kliendi käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri tunnustamine määrava tingimusena ühendusesiseste kaubatarnete vabastamiseks käibemaksust 25 ;
– eeskirjade lihtsustamine aheltehingute õiguskindluse tagamiseks 26 .
Neid kiirlahendusi saaksid kasutada üksnes sertifitseeritud maksukohustuslased (v.a käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriga seotud lahendus, mis oma laadist tulenevalt ei saa olla nii piirav);
c) lõpliku käibemaksusüsteemi õiguslikud põhialused. Eelkõige hõlmavad need sihtliikmesriigis maksustamise ja üldjuhul tarnija vastutuse (v.a juhul, kui klient on sertifitseeritud maksukohustuslane) põhimõtte kasutuselevõtmist 27 . Samuti võetakse kasutusele ühtse kontaktpunkti süsteem, mis võimaldab tarnijatel arvestada mõnda teise liikmesriiki tarnitud kaubalt käibemaksu liikmesriigis, kus nad on registreeritud. Sellise ühtse kontaktpunkti kaudu saaks tasaarvestada tarnetelt tasumisele kuuluvat käibemaksu ELis tehtud ostudega kaasneva sisendkäibemaksuga.
B] Ettepanek muuta rakendusmäärust (EL) nr 282/2011, et võtta kasutusele neljas kiirlahendus
Selle ettepanekuga võetakse kasutusele neljas nõukogu nõutud kiirlahendus, täpsemalt ühtlustada ja lihtsustada eeskirju, mis käsitlevad ühendusesisese kaubaveo tõendamist eesmärgiga vabastada ühendusesisesed kaubatarned käibemaksust. Selline lihtsustamine kehtiks üksnes siis, kui tarnega on seotud sertifitseeritud maksukohustuslane.
C] Ettepanek muuta käibemaksualast halduskoostööd käsitlevat määrust
Seda ettepanekut on vaja selleks, et lisada sertifitseeritud maksukohustuslase staatus VIES-süsteemi 28 . See annab tõhusale tehnilisele IT-vahendile õigusliku aluse ning võimaldab liikmesriikidel ja ettevõtjatel kohe elektrooniliselt kontrollida, kas ettevõtjale on antud see staatus.
3.1.1.2. Teine alletapp: lõpliku käibemaksusüsteemi üksikasjalikud tehnilised sätted (2018. aasta)
Lõpliku käibemaksusüsteemi õiguslikud põhialused, mida on nimetatud eespool, kujutaksid endast liikmesriikide põhimõttelist kokkulepet võtta praeguse käibemaksu üleminekukorra asemel kasutusele lõplik käibemaksusüsteem, mille aluseks on sihtriigis maksustamise põhimõte. Komisjon võtab 2018. aastal vastu direktiivi ettepaneku ja sellega kaasnevad rakendusmeetmed ning näeb ette lõpliku käibemaksusüsteemi toimimiseks vajalikud üksikasjalikud tehnilised sätted.
2018. aasta ettepanekuga viiakse sisse erisätted kõnealuste õiguslike põhialuste rakendamiseks. Samuti esildatakse rakendusmeetmed, et panna alus IT-arendustele, mida on vaja uue süsteemi toimimiseks 2022. aastaks.
3.1.2. Praegune käibemaksupettuste vastane võitlus: tihedam halduskoostöö tulemuste kiiremaks saavutamiseks
Mitmetes hiljutistes kogu Euroopas ilmunud pressiteadetes ja ametiasutuste tehtud uurimistes on rõhutatud ulatuslike käibemaksupettuse juhtude ja organiseeritud kuritegevuse vahelist määravat seost. On ilmnenud, et pettuse teel saadud tulusid kasutatakse rahapesuskeemides enne muudesse kuriteoliikidesse investeerimist ja terrorismi võimalikku rahastamist. Seoses sellega, nagu on tunnistanud Euroopa Parlament, 29 liikmesriigid 30 ja Euroopa Kontrollikoda, 31 tuleb tugevdada käibemaksualase halduskoostöö vahendeid.
Novembriks 2017 esitab komisjon seadusandliku ettepaneku tugevdada olemasolevaid halduskoostöö vahendeid. Üks eesmärkidest on suurendada liikmesriikide suutlikkust kiiremini Eurofisci raames ühiselt analüüsida olemasolevat teavet, võtta järelmeetmeid ja jagada käibemaksualaseid andmeid ELi tasandi õiguskaitseasutustega, näiteks Europoli, OLAFi ja Euroopa Prokuratuuriga. Ettepanek peaks ka sisaldama impordisüsteemi kitsaskohtade kõrvaldamise meetmeid nn protseduuri nr 42 32 alusel ning hõlbustama asjakohase teabe süstemaatilist kättesaadavust maksuhaldurite ja tolliasutuste jaoks.
Kõik need meetmed aitaksid suurendada maksuhaldurite vastastikust usaldust, mida on vaja lõpliku käibemaksusüsteemi täielikuks rakendamiseks.
3.1.3. Tõhusamalt tegutsevad maksuametid
2017. aasta lõpuks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kahest aruandest koosneva eraldi paketi:
·nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 12 kohane aruanne liikmesriikides kohaldatavate menetluste kohta maksukohustuslasena registreerimisel, käibemaksu kindlaksmääramisel ja kogumisel ning liikmesriikide käibemaksualaste kontrollisüsteemide võimaluste ja tulemuste kohta 33 ;
·direktiivi 2010/24/EL artikli 27 kohane aruanne vastastikuse abi kasutamise kohta liikmesriikides maksukohustuslaste poolt tahtlikult tasumata jäetud maksude, eelkõige käibemaksu, sissenõudmisel 34 .
Need aruanded annavad ülevaate maksuhaldurite probleemidest maksude kogumisel muutuvas sotsiaal-, majandus- ja finantskeskkonnas. Digiteerimine, üleilmastumine, uued ärimudelid, maksupettused, maksustamise vältimine ja vahendite nappus sunnivad maksuhaldureid oma tavasid läbi vaatama ja leidma ajakohasemaid alternatiivlahendusi maksude kogumiseks ühtsel turul. See annab komisjonile veelgi parema võimaluse alustada kõrgetasemelist strateegilist dialoogi liikmesriikide ametiasutustega, et töötada välja kogu ELi jaoks ühtsed ja ELi õigusnormidega kooskõlas olevad lahendused.
3.2 Ajakohastatud maksumäärade poliitika
Nagu käibemaksualases tegevuskavas märgitud, kavatseb komisjon ka ajakohastada eeskirju, mis praegu piiritlevad liikmesriikide vabadust käibemaksumäärasid kehtestada.
Lisaks e-väljaandeid käsitlevale ettepanekule, millele on osutatud eespool punktis 2.1.2, teeb komisjon 2017. aasta novembris ettepaneku käibemaksumäärade reformi kohta. See on kooskõlas sihtriigipõhise lõpliku korraga, mis järk-järgult asendab praeguse üleminekukorra liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise valdkonnas.
Kui kaupu ja teenuseid maksustatakse sihtliikmesriigis, ei saa tarnijad sellest tegelikult mingit märkimisväärset kasu, kui nad on registreeritud mõnes madalama maksumääraga liikmesriigis. Seetõttu ei häiriks käibemaksumäärade erisus enam ühtse turu toimimist, tingimusel et lisaks kohaldatakse ka kaitsemeetmeid, et vältida võimalikke ohte, näiteks tulude kaotsiminekut, konkurentsi moonutamist, küsimuse keerukust ja õiguskindlusetust.
3.3 VKEdele suunatud käibemaksupakett
VKEde kulud käibemaksunõuete täitmisel on ELi käibemaksusüsteemi keerukuse ja killustatuse tõttu proportsionaalselt suuremad kui suurtel ettevõtjatel. Komisjon püüab neid nõuete täitmise kulusid leevendada ja valmistab novembriks 2017 VKEde jaoks ette põhjaliku lihtsustamispaketi, et luua nende kasvu ja piiriülest kaubandust soodustav keskkond.
Väikeettevõtjate suhtes praegu kohaldatava erikorra eesmärk on vähendada VKEde kulusid käibemaksunõuete täitmisel, kuid see ei sobi sihtriigipõhise süsteemi jaoks. Seda tuleks kohandada nii, et oleks tagatud VKEde võrdne kohtlemine, olenemata sellest, kus nad ELis on registreeritud, ning innustada neid osalema piiriüleses tegevuses ja täielikult ära kasutama ühtse turu võimalusi.
4.JÄRELDUS
Käibemaksusüsteemi ajakohastamine ja kohandamine pettusevastase võitlusega kaasnevatele probleemidele on meie ühtse turu tuleviku jaoks määrava tähtsusega. Kehtiva käibemaksusüsteemi reformimine peaks aitama kaasa digitaalse ühtse turu arengule ja täiendama komisjoni seatud eesmärki saavutada ELis õiglasem ja tõhusam maksusüsteem.
Seoses sellega on kiiresti vaja edasi liikuda kogu ELi hõlmava sellise käibemaksusüsteemi saavutamise suunas, mis loob uusi töökohti, soodustab majanduskasvu, investeeringuid ja konkurentsivõimet ning vastab üha enam digiteeritud majanduse vajadustele. Komisjon on jätkuvalt pühendunud nende lubadusteed täitmisele.