EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.9.2017

COM(2017) 547 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Õiglane ja tõhus maksusüsteem Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu jaoks

Sissejuhatus

Digitaalne ühtne turg on üks kümnest Euroopa Komisjoni poliitilisest prioriteedist. Digitaalse ühtse turu strateegia 1 eesmärk on avada inimeste ja ettevõtjate jaoks digitaalseid võimalusi rohkem kui 500 miljoni ELi tarbijaga turul. Digitaalse ühtse turu väljakujundamine aitaks tuua Euroopa majandusse 415 miljardit eurot aastas, luua töökohti ja ümber kujundada meie avalikke teenuseid. Digitaalse ühtse turu strateegia vastuvõtmisele järgnenud 18 kuu jooksul esitas Euroopa Komisjon väljakuulutatud ettepanekud. Strateegia vahekokkuvõttes 2 ajakohastas komisjon oma analüüsi ning keskendus järgmisele probleemistikule. Digitehnoloogia kujundab ümber meie maailma ja sellel on suur mõju maksusüsteemidele. Digitaaltehnoloogia aitab parandada maksusüsteemide haldamist, pakkudes lahendusi halduskoormuse vähendamiseks, hõlbustab maksuhaldurite koostööd ja aitab võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu. Teisalt muudab digitaaltehnoloogia ärimudeleid, asetades immateriaalse vara järjest tähtsamale kohale, ja avaldab seeläbi survet Euroopa maksusüsteemile.

ELi digitaalsel ühtsel turul on vaja ka ajakohast ja stabiilset digitaalmajanduse maksuraamistikku, et soodustada innovatsiooni, vähendada turu killustatust ja võimaldada kõigil osalejatel saada õiglastel ja tasakaalustatud tingimustel osa uuest turudünaamikast. Oluline on tagada ettevõtlusse investeerimise maksukindlus ja hoida ära uusi ühtsel turul tekkivaid maksulünki.

Maksunduse valdkonnas näevad poliitikakujundajad vaeva selliste lahenduste leidmiseks, mis tagaksid õiglase ja tõhusa maksustamise, sest majanduse üleminek digitehnoloogiale toimub järjest kiiremini. Rahvusvahelistes maksueeskirjades on nõrku kohti, sest algselt olid need eeskirjad suunatud füüsiliselt eksisteerivatele ettevõtjatele ning on nüüdseks aegunud. Kehtivad maksueeskirjad ei sobi enam tänastesse oludesse, kus ettevõtjad sõltuvad suurel määral raskesti hinnatavast immateriaalsest varast, andmetest ja automatiseeritusest, mis muudab füüsilise kohalolekuta piiriülese e-kauplemise hõlpsamaks. Need ei ole ainult digitaalmajanduse probleemid, vaid mõjutavad tõenäoliselt kõiki ettevõtjaid. Seetõttu on mõnedel ettevõtjatel kohalolu riikides, kus nad pakuvad teenuseid tarbijatele ja sõlmivad nendega lepinguid, kasutades täiel määral ära olemasolevat taristut ja õigusriigi institutsioone, samas kui neid ei peeta maksustamise mõttes neis riikides asuvaiks. Selline parasiteeriv käitumine annab neile neis riikides asuvate ettevõtjatega võrreldes eelise.

Seepärast ei ole peamiselt rahvusvahelise üksmeele puudumise ja probleemi mitmemõõtmelise olemuse tõttu ikka veel leitud mõistikku lahendust üha kasvavale probleemile, kuidas tagada digitaalmajanduse õiglane maksustamine. Seda ei saa pidada jätkusuutlikuks olukorraks üha enam globaliseeruvas ja digitaliseeruvas maailmas, kus järjest rohkem tegevust liigub digitaalkeskkonda. Suutmatus selliseid olukordi lahendada loob rohkem võimalusi maksustamise vältimiseks, toob endaga kaasa maksutulude kahanemise avaliku sektori eelarvetes, mõjutab (muu hulgas ka sotsiaalvaldkonna kahanenud eelarvete kaudu) sotsiaalset õiglust ning ei taga ettevõtjatele enam võrdseid võimalusi. See seab ohtu ELi konkurentsivõime, õiglase maksustamise ja liikmesriikide eelarvete jätkusuutlikkuse. Nagu komisjoni president Jean-Claude Juncker oma 2017. aasta kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus 3 rõhutas, kutsub komisjon üles digitaaltööstust õiglaselt maksustama. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) mitteametlikul kohtumisel Tallinnas 4 kutsus eesistujariik paljude liikmesriikide toetusel komisjoni üles uurima võimalusi ja pakkuma tõhusaid lahendusi, et aasta lõpuks saaks kokku leppida ELi edasistes sammudes.

Komisjoni praegune koosseis on terve oma ametiaja jooksul toetanud põhimõtet, et kõik ELis tegutsevad ettevõtjad peaksid maksma makse seal, kus kasum ja väärtus tekkivad. See põhimõte on ühtsel turul toimuva õiglase ja tõhusa maksustamise jaoks oluline ning seda saab ellu viia üksnes ühiste ja koordineeritud meetmete abil. ELi liikmesriikide erinev lähenemisviis võib killustada ühtset turgu, suurendada ebakindlust maksunduse valdkonnas, vähendada võrdseid võimalusi ja tekitada uusi lünki maksupettuste toimepanemiseks. Nagu juba komisjoni 2014. aasta maikuu aruandes 5 on esile toodud, tuleb rahvusvahelist maksuraamistikku reformida nii, et selles võetaks ka tegelikult arvesse uute ärimudelite abil loodud väärtusi. Kahjuks on rahvusvaheliste lahenduste leidmine seni raskeks osutunud, nagu nähtub OECD 2015. aasta oktoobrikuu aruandest 6 . Nüüd on saabunud aeg tegutseda. Komisjoni eesmärk on välja töötada seda valdkonda käsitlev laiahaardeline ELi tegevuskava ja ELi ühine lähenemisviis, et tagada digitaalmajanduse tõhus maksustamine õiglasel ja majanduskasvu toetaval viisil.

See uus kava täiendab äriühingute maksustamise valdkonnas viimastel aastatel nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil juba tehtud suuri edusamme. ELi siseselt on liikmesriigid kokku leppinud terves reas uutes põhjalikes eeskirjades, mis aitavad võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu ja suurendada maksustamise läbipaistvust, ning tugevdanud oma rahvusvahelist positsiooni hea maksuhaldustava osas tõhusa maksustamise välisstrateegia abil. Riigiabi juhtumite kontrolli valdkonnas tegi komisjon üldise uuringu eelotsuste tegemise korra kohta liikmesriikides ning uurib eelotsuseid ja maksustamissüsteeme, millega tehakse mõnedele äriühingutele maksusoodustusi. Komisjon on mitmel korral nõudnud abi tagasimaksmist. Ka käibemaksu valdkonnas on komisjon oma e-kaubandust käsitleva ettepanekuga asunud lahendama digitaalmajanduse probleeme 7 . 2016. aastal komisjoni poolt uuesti algatatud läbirääkimised äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) 8 üle edenevad. Niipea, kui kokkulepe saavutatakse, saab CCCTBst ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimeline, õiglane ja kindel maksustamisraamistik.

Ettevõtjad on digitaliseeritud rohkem kui kunagi varem

Me tegutseme piirideta ja globaliseerunud maailmas. Suurenenud tarbimisega kaasneb intensiivsem kaubandus ja kasvav kaubamaht. Samal ajal muutub kaubandus järjest rahvusvahelisemaks. Digitaalmajanduse kasv tekitab igapäevaelu ja ärimudelite revolutsiooni, mis ei mõjuta mitte üksnes traditsioonilisi majandus-, poliitika-, haldus-, õiguskaitse- ja ärimudeleid, vaid ka maksu- ja tolliameteid.

Digitaliseerimine on olnud piiriülese kaubanduse hõlbustaja ja kiirendaja. Ärimudelite areng tähendab seda, et tänapäeval tegutsevad ettevõtjad täiesti erineval viisil kui rahvusvaheliste maksu- ja tollieeskirjade koostamise ajal – näiteks ei ole turul kaupade ja teenuste müümiseks enam vaja füüsiliselt kohal olla, mis tähendab, et võib olla raske kindlaks määrata maksubaasi asjaomasel turul või kauba päritolu tollialasel eesmärgil. Ühe hiireklikiga saab tellida kaupa kogu maailmast. See tähendab uue ulatusega turgu, üldiselt madalamaid hindu ja uusi võimalusi. See lõhub olemasolevaid ärimudeleid ja veebiplatvormid reageerivad nõudlusele tõhusamalt. Sealjuures on oluline märkida, et selle tulemuseks ei ole mitte ainult kaubavahetuse suurenemine, vaid ka killustumine; tegevust alustavad uued turuosalised, kes ei ole alati kursis maksu- ja tollialaste kohustustega või siis saavad nad võib-olla oma äritegevust korraldada neist kohustustustest kõrvale hoides.

Digitaliseerimine muudab kaubavahetuse laadi, hägustades kaupade ja teenuste vahelisi piire, pannes kaubad digitaalsesse vormi (nt e-raamatud) või kasutades võimalikult vähe materjali (nt 3D-printimine). Majandus muutub üha enam digitaliseerituks, nii et olemasolevad ärimudelid tuleb kohandada uue reaalsusega, sest tekkivad järjest uued ärimudelid. Nende uute ärimudelite peamisteks iseloomustajateks on näiteks võime juhtida tegevust kaugelt, turu volatiilsus (nt turuosa kiire hõivamine ja kaotamine), tendents monopoli või oligopoli tekkimiseks ,võrguefekt 9 jne.

Maailmamajanduse digitaliseerumine on kiiresti ja ulatuslikult tunginud peaaegu kõigisse ühiskonnaelu valdkondadesse. Juba praegu tuleneb ligikaudu kolmandik kogu Euroopa tööstustoodangu kasvust digitaaltehnoloogia kasutuselevõtust 10 . 2006. aastal kuulus kahekümne juhtiva äriühingu hulka ainult üks tehnoloogiaettevõtja, moodustades vaid 7 % turukapitalisatsioonist. 2017. aastal oli turukapitalisatsiooni osas kahekümne suurima äriühingu hulgas üheksa tehnoloogiaettevõtjat, kes moodustasid 54 % kahekümne suurima äriühingu turukapitalisatsioonist 11 . Aastatel 2008–2016 kasvasid viie juhtiva e-jaemüügiga tegeleva ettevõtja tulud keskmiselt 32 % aastas. Samal ajavahemikul kasvasid kogu ELi jaekaubandussektori tulud keskmiselt 1 % aastas 12 . Tänu uue põlvkonna infotehnoloogiale, nt asjade internet, tehisintellekt, robootika ja virtuaalreaalsus, tehakse kiiresti uusi edusamme. Digilahendusi kasutatakse üha rohkem ja need avavad uusi võimalusi inimestele, ettevõtjatele, investoritele ja avaliku halduse asutustele. On ülimalt oluline, et ELi ettevõtjad neid võimalusi konkurentsivõime säilitamiseks ära kasutaksid ja et ELi idufirmad saaksid kiiresti kasvada, kasutades täielikult ära pilvandmetöötlust, suurandmete lahendusi, robootikat ja kiiret lairibaühendust. Euroopa ees seisvaks väljakutseks on kasutada kõiki neid digitaalseid võimalusi Euroopa konkurentsivõime kindlustamiseks, tagades samas ka õiglase maksustamise.

Digitaliseerimine mõjutab kõiki ettevõtjaid, kuid eri määral. Maksupoliitika ees seisvaks probleemiks on ärimudelite mitmekesisus, mis tuleneb tehnoloogiast ja suurte andmehulkade kasutamisest. Kliendid võivad interneti kaudu osta kaupu ja teenuseid kõikjalt maailmast, selle asemel, et minna kohalikule poetänavale. Uutele tarbijate põlvkondadele on kohene juurdepääs omamisest tähtsam. Vähese põhivaraga digitaalsed platvormid viivad kokku kasutamata tootmisvõimsuse ja nõudluse ning võimaldavad teha tohutu hulga jagamismajanduse tehinguid, mille hulk kasvab järgmise kümne aasta jooksul prognooside kohaselt 35 % aastas 13 . Igat laadi ettevõtjad loovad nüüd suure osa oma väärtusest immateriaalse vara, teabe ja andmete abil. Uutel digikeskkonnas äritegemise viisidel ei ole üht ühist nimetajat ja üks ettevõtja kombineerib tihti mitut eri aspekti. Sellist mitmekesisust silmas pidades tuleks iga potentsiaalse lahenduse korral analüüsida, millised digitaaltegevuse ja -teenuste eri liigid peaksid olema hõlmatud. Järgnevalt on esitatud mittetäielik loetelu, milles on esile toodud mõned uued digitaalmajanduse äritegemise viisid, mis on andnud alust küsida, kus maksustada ja mida maksustada. Need uued paradigmad nõuavad uute poliitikameetmete võtmist.

Näiteid uute äritegemisviiside kohta ·Veebipoe mudel, mille korral veebiplatvormid müüvad kaupu või viivad tehingu-, tootepaigutuse- või komisjonitasu eest kokku ostjaid ja müüjaid. Sellise äritegevuse näideteks on Amazon, Zalando, Alibaba. ·Sotsiaalmeedia mudel, mille korral võrguomanikud sõltuvad reklaamitulust, mida nad saavad tarbijatele suunatud turundussõnumite saatmise eest. Sellise äritegevuse näideteks on Facebook, Xing, Qzone. ·Abonementtasu mudel, mille korral platvormid võtavad digitaalteenusele (nt muusika või videod) pideva juurdepääsu eest abonementtasu. Sellise äritegevuse näideteks on Netflix, Spotify, iQiyi. ·Koostööplatvormi mudel, mille korral digitaalsed platvormid viivad kokku kasutamata tootmisvõimsuse ja nõudluse, kasutavad tarbimise toetamiseks mainekaid valuutamehhanisme ja võimaldavad üksikisikutel pigem jagada juurdepääsu varadele kui neid ise täielikult omada. Platvormid kasseerivad iga tehingu pealt fikseeritud või muutuva tasu. Sellise äritegevuse näideteks on Airbnb, Blablacar, Didi Chuxing.

EL-il on vaja nüüdisaegset maksuraamistikku, et haarata kinni digitaalsetest võimalustest, tagades samas ka õiglase maksustamise. Võrdsed võimalused on kõigi ettevõtjate jaoks innovatsiooni, arengu ja majanduskasvu eeltingimuseks, mis võimaldab saavutada suurema tootlikkuse, tööhõive ja jõukuse. Digitaliseerituse aste siiski erineb sektorite lõikes, seda eriti kõrgtehnoloogiliste ja traditsioonilisemate valdkondade, aga ka liikmesriikide ja piirkondade lõikes. Suuri erinevusi esineb ka suurte ettevõtjate ja VKEde vahel. Keskmiselt kohaldatakse digitaalsete riigisiseste ärimudelite suhtes ainult 8,5 % maksumäära, mis moodustab vähem kui poole traditsiooniliste ärimudelite maksumäärast 14 (vt joonis allpool). See on nii peamiselt sellepärast, et digitaalsetele ärimudelitele on omane suur sõltuvus immateriaalsest varast ja nad saavad maksusoodustustest kasu. Piiriüleste digiettevõtjate maksukoormus on ühtmoodi madal isegi juhul, kui mitte arvesse võtta piiriülest agressiivset maksuplaneerimist, mille abil saab maksukoormuse põhimõtteliselt nullini viia 15 .

Allikas: Digital Tax Index, PWC ja ZEW (2017).

Peamised probleemid

Olulisim ülesanne on reformida rahvusvahelist maksuraamistikku, mis loodi esmakordselt XX sajandi alguses ja mis ei vasta enam eesmärgile. See on toiminud hästi traditsiooniliste füüsiliselt eksisteerivate ettevõtjate puhul, kuid kuna äritegevus on muutunud rahvusvahelisemaks ja digitaliseeritumaks, ei tööta vanad eeskirjad enam nii hästi.

Äriühingu tulumaksu aluspõhimõte on, et tulu tuleks maksustada seal, kus väärtus luuakse. Digitaliseeritud maailmas ei ole alati väga selge, mis see väärtus on, kuidas seda mõõta või kus see on loodud.

Kaks peamist poliitilist probleemi võiks kokku võtta järgmiselt.

-Kus maksustada (piisav füüsiline kohalolu) – kuidas luua ja kaitsta maksustamisõigusi riigis, kus ettevõtjad, kellel on äriline kohalolu, saavad osutada teenuseid digitaalselt ilma füüsilise kohaloluta või vähese füüsilise kohaoluga?

-Mida maksustada (väärtuse loomine) – kuidas määrata kasumit uute digitaalsete ärimudelite korral, mille aluseks on immateriaalne vara, andmed ja teadmised?

Neid probleeme tuleb vaadelda koos, et leida mõistlik lahendus sellele, kuidas määrata maksustamise seisukohalt kindlaks majandustegevuse toimumise ja väärtuse loomise koht. Küsimust „Kus maksustada?“ ehk kuidas teha maksustamisõigus kindlaks riigis, kus ettevõtja kohalolu on ainult digitaalne ja mitte füüsiline, võib illustreerida järgmise teoreetilise näitega.

Teoreetiline näide äriühingust, kes pakub sotsiaalvõrgustikku ja saab reklaamitulu ELis asuvatele võrgustiku kasutajatele suunatud turundussõnumeid saates. ELis asuvatel kasutajatel on vaba juurdepääs väljaspool ELi asuva ettevõtja käitatavale sotsiaalvõrgustikule. Ettevõtja kogub andmeid kasutajate kohta, nt teavet nende rahakulutamisharjumuste, maitse ja eelistuste kohta. Kuigi ettevõtja põhisissetulek saadakse reklaamipinna müümisest teistele ettevõtjatele, et nad saaksid võrgu kaudu oma ELis asuvatele kasutajatele saata suunatud turundussõnumeid, ei pruugi platvormi käitajal kehtiva rahvusvahelise maksuraamistiku põhjal olla ELis maksustatavat kohalolu ja seepärast ei kohaldata ELis ettevõtja suhtes äriühingu tulumaksu. Teoreetiline näide ettevõtjast, kes pakub veebiplatvormi kaudu digitaalteenuseid ELis asuvatele klientidele. ELis asuvad kliendid maksavad abonementtasu, et saada väljaspool ELi asuva ettevõtja käitatava veebiplatvormi kaudu juurdepääs digitaalteenustele (nt muusika või videod). Kuigi abonementtasudest saadud tulu pärineb ELis asuvatelt klientidelt, ei ole platvormi käitajal kehtiva rahvusvahelise maksuraamistiku põhjal maksustatavat kohalolu ELis ja seepärast ei kohaldata ELis ettevõtja suhtes äriühingu tulumaksu.

Selliste probleemide lahendamiseks on oluline, et need saaksid poliitilisel tasandil rahvusvahelist tähelepanu ja et selline tähelepanu oleks püsiv, mis siiani ei ole eriti õnnestunud rahvusvahelises arutelus osalejate rohkuse ja puuduva üksmeele tõttu. Kõnealuse probleemi ülemaailmset iseloomu arvestades oleks ideaalne, kui digitaalmajanduse maksustamiseks leitaks mitmepoolsed rahvusvahelised lahendused.

Komisjon leiab, et ELi liikmesriikidel peaks olema kooskõlastatud seisukoht, mis võimaldaks maailma mastaabis tehtavale tööle suuremat mõju avaldada. Nad peaksid ühinema ja edendama lähenemisviisi, mille raames tehtav töö viiks paljutõotava tulemuseni. Tulemus peaks stabiliseerima üksikute liikmesriikide maksubaasid ja tagama õiglase konkurentsi ning ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate edukuse. Rahvusvahelistes aruteludes peaks EL tagama, et ELis teenitud kasum maksustatakse reaalselt ELi liikmesriikides ja jaotatakse ümber õiglaselt.

Olulise teetähiseni jõutakse 2018. aasta alguses, kui OECD esitab G20-le vahearuande digitaalmajanduse maksustamise kohta. On väga tähtis, et selles aruandes jõutaks asjakohastele ja realistlikele järeldustele edasise tegevuse kohta ning määrataks kindlaks probleemi lahendamiseks vajalikud reaalsed poliitikavariandid.

Samaaegselt peab EL uurima kõiki mõeldavaid võimalusi, et võtta vastu uued eeskirjad digitaalmajanduse maksustamiseks ühtsel turul. Samuti peaks ta keskenduma ELi lahendustele, kui rahvusvahelisel tasandil tehtavad edusammud on liiga aeglased.

Eesmärgid

Selleks et saavutada õiglasem ja tõhusam maksustamine ning toetada ELi majanduskasvu ja konkurentsivõimet digitaalsel ühtsel turul, on digitaalmajanduse maksustamise valdkonnas vaja terviklikku ja ajakohast lähenemisviisi. Lähenemisviis peaks keskenduma järgmistele eesmärkidele.

-Õiglus – tuleb tagada, et äriühingute tulu maksustatakse seal, kus väärtus luuakse. Tähtis on säilitada võrdsed võimalused ja kuritarvitamist takistav süsteem, nii et kõik äriühingud tasuvad oma õiglase osa, sõltumata sellest, kas nad on väiksed või suured, suuremal või vähemal määral digitaliseeritud, asuvad ELis või väljaspool seda.

-Konkurentsivõime – tuleb luua sobiv maksukeskkond, mis tagaks idufirmade arengu ja äriühingute õitsengu meie ühtsel turul. ELi konkurentsivõime parandamiseks peame ületama olemasolevad takistused ja vältima uute maksutõkete teket, et tekkiksid uued innovatsiooni edendavad ja töökohti loovad ettevõtjad.

-Ühtse turu terviklikkus – tuleb leida ühine lahendus ja vältida ühepoolseid meetmeid, mis ohustavad ühtse turu toimimist. Kooskõlastamata riiklikud meetmed viivad ühtse turu killustumiseni, uute moonutuste ja maksutõketeni, mis takistavad ettevõtjatel kasvada ja ühtsel turul investeerida.

-Jätkusuutlikkus – tuleb tagada, et äriühingu tulumaksu süsteem on tulevikukindel ja pikaajaliselt jätkusuutlik. Kuna traditsioonilised ärimudelid muutuvad üha digitaalsemaks, võivad liikmesriikide maksubaasid järk-järgult kaduda, kui maksueeskirju uute digitaalsete ärimudelite arvessevõtmiseks ei kohandata. Kui seda ei tehta, tuleb maksukoormust mõnes teises kohas suurendada.

Edasine tegevus

ELi kodanikud ja valitsused on aina enam mures, sest nad tajuvad, et uute digitaalsete ärimudelite maksustamistase ei ole tasakaalustatud. Suutmatus mõistlikus lahenduses õigeaegselt kokku leppida süvendab survet tegutseda riigi tasandil ja kahjustab ühtset turgu.

Üks lahendus on kaasata digitaalmajanduse maksustamine üldisesse rahvusvahelisse äriühingute maksustamise raamistikku. Praegu digitaalmajanduse maksustamiseks kohaldatava üldise rahvusvahelise äriühingute maksustamise raamistiku põhjalik reformimine kindlustaks maksueeskirjade järjepidevuse ja ühtsuse kogu maailmas ning tagaks ettevõtjatele stabiilsuse ja kindluse. EL paneb suuri lootusi digitaalmajanduse maksustamist käsitlevale vahearuandele, mille OECD esitab G20-le. On ülimalt tähtis, et ettekandes esitataks mõistlikud poliitikavariandid tõstatatud küsimuste lahendamiseks.

Eelkõige on uusi, konkreetselt digitaalmajanduse probleemidega seotud rahvusvahelisi eeskirju vaja selleks, et määrata kindlaks, kus ettevõtjate väärtusi luuakse ja kuidas neid maksustamise eesmärgil jaotatakse. See tooks kaasa digitaaltehnoloogia puhul kohaldatavate, püsiva tegevuskoha, siirdehindade ja kasumi jaotusega seotud rahvusvaheliste maksueeskirjade reformi.

Püsiva tegevuskohaga seotud eeskirju kasutataks selleks, et määrata kindlaks, mil määral peab ettevõtja asjaomases riigis tegutsema, et äriühingut selles riigis maksustatakse, ja need põhinevad suures osas füüsilisel kohalolekul. Tänu digitaaltehnoloogiatele on nüüd võimalik, et ettevõtjal on mõne riigi turul märkimisväärne majanduslik kohalolu, ilma et ta seal kuigivõrd füüsiliselt kohal oleks. Seepärast on vaja alternatiivseid märkimisväärse majandusliku kohalolu näitajaid, mis aitaksid luua ja kaitsta uute digitaalsete ärimudelitega seotud maksustamisõigusi.

Kui ettevõtjat hakatakse asjaomases riigis maksustama, on ikkagi veel vaja kindlaks määrata selle ettevõtja kasum ja see kõnealusele riigile jaotada. Siirdehindadega seotud eeskirju kasutatakse rahvusvaheliste kontsernide kasumi jaotamiseks eri riikide vahel kontsernisisese väärtusahela funktsioonide, varade ja riskide analüüsi põhjal. Need eeskirjad töötati siiski välja traditsiooniliste ärimudelite ja traditsioonilise majanduskeskkonna jaoks. Digitaalmajandus põhineb suuresti immateriaalsel varal, mis muutub üha olulisemaks rahvusvaheliste kontsernide väärtuste loomisel ja mida on keeruline hinnata. Immateriaalse vara kindlakstegemine ja hindamine, samuti küsimus, kuidas määrata kindlaks selle tähtsus väärtuste loomisel, nõuab alternatiivseid kasumi jaotamise meetodeid, mis kajastavad uute ärimudelite väärtuste loomist paremini ja mida võiks seega püsiva tegevuskohaga seotud eeskirjade muudatuste kõrval kaaluda. Kuna lisaks on võimalik kasumit püsiva tegevuskoha ja siirdehindadega seotud eeskirjade rikkumise teel teistesse riikidesse ümber paigutada, tuleks kaaluda kuritarvitustevastaste eeskirjade kehtestamist, et tagada nõuete täitmine ja ELis teenitud kasumi maksustamine ELis.

ELi tasandil loob nende põhiprobleemide lahendamiseks aluse äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitlev ettepanek. Komisjon usub ikka veel, et CCCTBga luuakse ELi raamistik püsiva tegevuskohaga seotud läbivaadatud eeskirjade jaoks ja suurte rahvusvaheliste kontsernide kasumijaotuse jaoks, sest selles kasutatakse varadel, tööjõul ja müügil põhinevat jaotusvalemit, mis aitaks paremini kajastada seda, kus väärtus luuakse. Praeguses CCCTBd käsitlevas ettepanekus on veel ruumi täiendavate paranduste jaoks, mis tagaks, et ka digitaaltegevust oleks selles tõepoolest arvesse võetud. Selle üle käivad Eesti eesistumise ajal juba arutelud nõukogus ja Euroopa Parlamendis. Komisjon on valmis CCCTBd käsitlevate läbirääkimiste käigus tegema liikmesriikidega koostööd nende võimaluste uurimiseks, et leida ambitsioonikas ja ELi õigusega kokkusobiv lähenemisviis ühtse turu jaoks.

Mõistliku lahenduse leidmine probleemile, kuidas eri riikide digitaalmajanduses loodud väärtust arvesse võtta ja jaotada, võib võtta aega. Selle muudab veelgi keerulisemaks probleemi mitmemõõtmelisus, digitaalmajanduse pidevalt muutuv iseloom ning ärimudelite mitmekesisus ja nende majandussüsteemide keerukus, kus nad väärtusi loovad. Mida kauem aga kestab lahenduse leidmine, seda suurem on maksutulude kaotus. Seepärast tehakse pidevalt nii ELi kui rahvusvahelisel tasandil ühepoolseid algatusi. Alates 2016. aastast on sellised riigid nagu India ja Iisrael juba katsetanud alternatiivseid lähenemisviise, mis aitaksid tagada digitaalmajanduse tõhusa maksustamise.

Sellise pikaajalise strateegia väljatöötamise kõrval on ka vahetumaid, täiendavaid ja lühiajalisi meetmeid, mille kasutuselevõttu tuleks liikmesriikide otseste ja kaudsete maksubaaside kaitseks kaaluda. ELi ja rahvusvahelisel tasandil on esitatud erinevaid ideid, kuidas digitaaltegevust alternatiivsel viisil rahvusvahelises äriühingute maksustamise raamistikus arvesse võtta ning tagada kõigi ettevõtjate võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused.

Mõned alternatiivsed lühemaajaliste lahenduste võimalused ·Digitaalsete ettevõtjate käibelt arvestatava maksu ühtlustamine - maksustatakse kogu maksustamata või ebapiisavalt maksustatud tulu, mis on tekkinud kogu internetipõhisest äritegevusest, sh ettevõtjatevahelisest ja ettevõtjalt tarbijale toimuvast tegevusest; selle maksu võib lülitada äriühingu tulumaksu hulka või seda võib koguda eraldi maksuna. ·Digitaalsetelt tehingutelt kinnipeetav maks - eraldiseisev brutopõhine lõplik kinnipeetav maks teatavatelt maksetelt, mis on tehtud internetist ostetud kaupade ja teenuste mitteresidendist pakkujatele. ·Maks digitaalteenuste pakkumisest või reklaamist saadud tuludelt - eraldi maksu võiks kohaldada kõigi neis riikides asuvate klientidega kaugelt sõlmitud tehingute suhtes, kus mitteresidendist üksusel on märkimisväärne majanduslik kohalolu.

Kõigil lühiajalistel võimalustel on poolt- ja vastuargumente ning on vaja teha täiendavat tööd üksikasjalikuma lähenemisviisi väljatöötamiseks, et leida toimiv lahendus nii ühtse turu kui ka maailmamajanduse jaoks tervikuna. Selliste lähenemisviiside kokkusobivust topeltmaksustamise vältimise lepingute, riigiabi eeskirjade, põhivabaduste, vabakaubanduslepingute kohaste rahvusvaheliste kohustuste ja WTO eeskirjadega oleks vaja analüüsida. Midagi tuleb siiski ette võtta. Komisjon on veendunud, et ELi tasandi meetmed on asjakohased. Ainult ELi koordineeritud lähenemisviis tagab, et lahendus on digitaalse ühtse turu jaoks sobilik ning võimaldab saavutada aususe, konkurentsivõimelisuse ja jätkusuutlikkuse eesmärgi.

Järeldus

Käesolevas teatises kutsutakse üles võtma digitaalmajanduse maksustamise kohta kindlat ja julget ELi seisukohta, mida tuleks kõnealuses küsimuses rahvusvaheliselt tehtavas töös arvesse võtta. Samuti püütakse teatisega luua alus täiendavateks liikmesriikide vahelisteks poliitilisteks aruteludeks 29. septembril Tallinnas toimuval digitaalvaldkonna tippkohtumisel, et rahvusvahelistes aruteludes võetavas ühises seisukohas saaks kokku leppida.

Komisjon toetab eesistujariiki Eestit nimetatud küsimustes tehtavas töös, et aasta lõpuks oleksid paigas nõukogu järeldused, milles esitatakse ELi koordineeritud lähenemisviis. Need järeldused moodustaksid ühise aluse, mida EL ja tema liikmesriigid kasutaksid rahvusvahelistele aruteludele esitatavate ettepanekute jaoks.

EL loodab sisulist edasiminekut rahvusvahelisel tasandil ja peaks avaldama survet, et seda kajastataks ka OECD poolt G20 rahandusministritele nende 2018. aasta aprillikuus toimuval koosolekul esitatavas aruandes. Komisjon annab oma panuse G20 tasandil toimuvate ülemaailmsete arutelude edukaks lõpuleviimiseks.

Kui vastavad ülemaailmsed edusammud puuduvad, tuleks ühtse turu raames edasi arendada ELi lahendusi ja komisjon on valmis esitama asjakohased õigusakti ettepanekud. Komisjon analüüsib edasi poliitikavariante ning konsulteerib selles tähtsas ja pakilises küsimuses asjaomaste sidusrühmadega ja tööstuse esindajatega enne võimalikku ettepanekut 2018. aasta kevadel.

(1)

COM(2015) 192.

(2)

COM(2017) 228.

(3)

http://europa.eu/rapid/press-release_SPEECH-17-3165_et.htm

(4)

https://www.eu2017.ee/political-meetings/ECOFIN

(5)

Vt Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse maksustamise eksperdirühma aruanne (mai 2014).

(6)

Vt „Addressing the Tax Challenges of the Digital Economy, Base Erosion and Profit Shifting Project Action 1 Report“ (oktoober 2015).

(7)

COM (2016) 757.

(8)

COM(2016)683 ja COM(2016)685.

(9)

Vt „Addressing the Tax Challenges of the Digital Economy, Base Erosion and Profit Shifting Project Action 1 Report“ (oktoober 2015).

(10)

COM(2016) 180.

(11)

Global Top 100 Companies by market capitalisation, PWC (2017); Financial Times’i Global 500 andmebaas (2006).

(12)

Bloombergi ja Eurostati andmebaasid, konsulteeritud 13. septembril 2017.

(13)

Vt kirjanduse ülevaade maksustamise, ettevõtluse ja jagamismajanduse kohta – Dondena&IHSi lõpparuanne, Euroopa Komisjoni tellitud uuring, avaldamata.

(14)

Vt Digital Tax Index, PWC ja ZEW (2017). Traditsiooniline ärimudel: eeldatakse, et varad jagunevad võrdselt hooneteks, masinateks, varudeks, finantsvaraks ja immateriaalseks varaks. Digitaalne ärimudel kujutab endast kolme eri mudeli (riigisisene, B2C, B2B) keskmist. Põhieeldus kõigi kolme puhul on see, et varad jagunevad võrdselt soetatud immateriaalseks varaks, enda loodud immateriaalseks varaks, IT-riistvaraks, soetatud IT-tarkvaraks ja enda loodud IT-tarkvaraks. Mudelid B2C ja B2B kasutavad oma müügi- ja turustustegevuse organiseerimiseks tütarettevõtjaid.

(15)

Vt „The Impact of Tax-planning on Forward-looking Effective Tax Rates“, ZEW, maksudokument nr 64, maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat, Euroopa Komisjon.