(3)2017. aasta aruanne Itaalia kohta 8 avaldati 22. veebruaril 2017. Selles hinnati Itaalia edusamme nõukogu poolt 12. juulil 2016 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud soovituste järelmeetmete võtmisel ja strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel. See sisaldas ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjalikku analüüsi, mille tulemused avaldati samuti 22. veebruaril 2017 9 . Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Itaalias esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus. Suur valitsemissektori võlg ja pikaleveninud nõrk tootlikkuse dünaamika, võttes arvesse viivislaenusid ja töötust, viitab piiriülese mõjuga riskidele. Meetmete võtmine on eriti oluline selleks, et vähendada võimalikku kahjulikku mõju Itaalia majandusele ja selle suurust arvestades ka võimalikku piiriülest mõju majandus- ja rahaliidule.

(4)Itaalia esitas oma 2017. aasta riikliku reformikava ja 2017. aasta stabiilsusprogrammi 27. aprillil 2017. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal. Itaalia riiklik reformikava sisaldab kohustusi nii lühikeseks kui ka keskpikaks perioodiks. Lähiajal on kavas võtta lõplikult vastu menetlemisel olevad seadused, mis käsitlevad konkurentsi ning kriminaalprotsessi reformi ja hagi aegumist, rakendada vaesusevastast seadust ning võtta meetmeid seoses äriühingu tasandi läbirääkimiste, maksukoormuse nihutamise ja erastamisega. Keskpika perspektiivi meetmed on seotud riigi rahanduse, maksustamise, pangandus- ja krediidisüsteemi, konkurentsi, avaliku halduse ja õiguse ning investeeringutega. Riiklikus reformikavas käsitletakse ka 2017. aasta riigiaruandes ja euroala soovituses tõstatatud lahendamist vajavaid küsimusi, sealhulgas vajadust taaskäivitada investeeringud ja tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Kui need meetmed ettenähtud aja jooksul täielikult ellu viidaks, aitaksid need käsitleda Itaalia makromajanduslikku tasakaalustamatust ja vastata riigipõhistele soovitustele. Itaalia poliitiliste kohustuste hinnangute põhjal kinnitab komisjon oma varasemat hinnangut, et praeguses etapis ei ole vaja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust tõhustada. Tegevuspõhimõtete reformimise tegevuskava täitmist hakatakse spetsiifilise järelevalve teel täpsemalt jälgima.

(5)Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest 2014.–2020. aastal rahastatavates riiklikes programmides. Nagu on nähtud ette kõnealuseid fonde reguleeriva õigusaktiga, 10 võib komisjon liikmesriigilt nõuda, et see vaataks läbi oma asjaomased Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavad programmid ja muudaks neid, kui see on vajalik riigipõhiste soovituste rakendamise toetamiseks. Komisjon on esitanud täiendavad suunised nende normide kohaldamiseks 11 .

(6)Itaalia suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ja võlareeglit. 2017. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt on valitsusel kavas parandada valitsemissektori eelarve puudujääki 2017. aastal 2,1 %-le SKPst (2016. aastal 2,4 % SKPst), 2018. aastal 1,2 %-le SKPst ja jõuda 2019. aastaks enam-vähem tasakaalu. Keskpika perioodi eelarve-eesmärk, milleks on tasakaalustatud struktuurne eelarvepositsioon, on kavas saavutada 2019. aastaks ja säilitada seda 2020. aastal, samal ajal, kui ümberarvutatud 12 struktuurne eelarveseisund viitab mõlemal aastal väiksele struktuursele eelarvepuudujäägile (0,3 % SKPst). Stabiilsusprogrammis prognoositakse, et valitsemissektori võla ja SKP suhe, mis 2016. aastal veelgi suurenes (2015. aasta 132,1 %-lt 132,6 %-le), stabiliseerub 2017. aastal ja hakkab 2018. aastal vähenema, jõudes 2020. aastal 125,7 %-le. Ebakindlus stabiilsusprogrammis sätestatud keskpika perioodi eelarvestrateegia sisu ja rakendamise suhtes kujutab langusriski nii majanduskasvuprognoosidele kui ka eelarve-eesmärkide saavutamisele. Eelkõige eeldab komisjoni 2017. aasta kevadprognoos 2018. aastaks, hoolimata märkimisväärselt suuremast eelarvepuudujäägist, peaaegu sama suurt SKP reaalkasvu kui 2017. aasta stabiilsusprogramm. Nimelt ei hõlma komisjoni prognoos käibemaksutõusu (0,9 % SKPst), mis on sätestatud „kaitseklauslina“, et saavutada 2018. aastal eelarve-eesmärgid, samuti kinnitab 2017. aasta stabiilsusprogramm kavatsust seda mitte aktiveerida, täpsustamata alternatiivsete kompensatsioonimeetmete üksikasju. Peale selle osutatakse 2017. aasta stabiilsusprogrammis kavatsusele leida täiendavat ruumi maksukoormuse vähendamiseks.

(7)2017. aasta stabiilsusprogramm osutab, et pagulaste erakorralisel sissevoolul ning 2016. ja 2017. aasta julgeolekumeetmetel on märkimisväärne üldmõju eelarvele, ning programmis esitatakse piisavad tõendid täiendavate eelarvekulude ulatuse ja olemuse kohta. Komisjoni arvamuse kohaselt ulatus abikõlblike täiendavate kulude summa 2016. aastal seoses pagulaste erakorralise sissevooluga 0,06 %-ni SKPst ja seoses julgeolekumeetmetega 0,06 %-ni SKPst. 2017. aastal moodustavad pagulaste erakordse sissevooluga seotud abikõlblikud kulud esialgse hinnangu kohaselt 0,16 % SKPst 13 . Lisaks sellele võtsid Itaalia ametiasutused 2017. aastal kasutusele erakorralise sündmuse klausli seoses erakordse seismilisusega. 2017. aastal moodustavad erakordse seismilisusega seotud abikõlblikud kulud esialgse hinnangu kohaselt 0,18 % SKPst 14 . Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 lõike 3 sätted põhimõtteliselt arvestavad selle lisakuluga, sest pagulaste sissevool, terrorismiohu tugevus ja erakordne seismilisus on ebatavalised sündmused, mille mõju Itaalia riigi rahandusele on märkimisväärne ning keskpika perioodi eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamine ei seaks ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Seepärast on nõutavat kohandust keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas 2016. aastaks vähendatud 0,12 % võrra SKPst, et võtta arvesse pagulaste ja julgeolekuga seotud täiendavaid kulusid. Lõplik hinnang 2017. aasta kohta, sealhulgas abikõlblike summade kohta, koostatakse 2018. aasta kevadel, lähtudes Itaalia ametiasutuste esitatud vaatlusandmetest.

(8)2016. aastaks lubati Itaaliale ajutist kõrvalekaldumist nõutavast kohandusest perioodi eelarve-eesmärgi suunas 0,5 % ulatuses SKPst, et võtta arvesse suuri struktuurireforme, millel on positiivne mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele, ning veel 0,25 % SKPst, et võtta arvesse riigi investeerimiskulusid koos ELiga rahastatavatesse projektidesse. Investeerimisklausli üks lubatavuse kriteerium on riiklike investeeringute suurenemine. 2016. aasta täitmisandmed näitasid, et riiklikud investeeringud vähenesid 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 1,6 miljardi euro võrra. Siiski tunnistab nõukogu, et eelmisel aastal olid erilised tegurid, mis piirasid riiklikke investeeringuid. Üks tegur oli ebakindlus seoses üleminekuga uuele riigihangete ja kontsessioonide korrale, mis vaadati läbi kooskõlas 2016. aasta riigipõhiste soovitustega. Ja mis veelgi olulisem, 2016. aastal vähenesid uue programmitöö perioodi alguse tõttu järsult ELi fondide kaudu rahastatud investeeringud, samal ajal, kui riiklik investeerimine suurenes (1,1 miljardi euro võrra). Seepärast, kuna riigi poolt rahastatud investeerimine 2016. aastal suurenes, ja investeerimisklausliga seotud kulud seda ei asendanud, võib lubada Itaaliale ajutist kõrvalekaldumist 0,21 % ulatuses SKPst seoses investeerimisklausliga, mis vastab 2017. aasta stabiilsusprogrammis nimetatud kaasrahastamiskõlblikele riiklikele kuludele. Kui võtta arvesse kogu täiendavat paindlikkust 0,83 % SKPst vastavalt erakorralise sündmuse, struktuurireformi ja investeerimisklauslile, osutab komisjoni 2017. aasta kevadprognoos mõningasele hälbele kohandusest keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas 2016. aastal.

(9)12. juulil 2016 soovitas nõukogu Itaalial saavutada iga-aastane eelarve kohandamine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas vähemalt 0,6 % SKPst. Vastavalt komisjoni 2017. aasta kevadprognoosile on 2017. aastal ning 2016. ja 2017. aasta peale kokku oht kalduda kohandamisest keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas märkimisväärselt kõrvale. Seda järeldust võiks tõlgendada ka mõningase kõrvalekalde ohuna, kui jätta 2017. aasta nõudest välja ajutine mööndus erakordse sündmuse klauslile seoses pagulaste erakordse sissevoolu ja ennetavale investeerimiskavale riigi territooriumi kaitseks seismilisusega seotud riskide eest (esialgse hinnangu kohaselt kokku 0,34 % SKPst).

(10)2018. aastal, võttes arvesse Itaalia eelarvepositsiooni ja eelkõige võlataset, oodatakse talt edasist kohandamist keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas, milleks on eelarve struktuurne tasakaal. Stabiilsuse ja kasvu pakti raames ühiselt kokkulepitud kohandamismaatriksi kohaselt tähendab asjaomane kohandamine nõuet vähendada esmaseid valitsemissektori netokulusid 2018. aastal vähemalt 0,2 %. See vastab iga-aastasele struktuurilisele kohandamisele vähemalt 0,6 % SKPst. Kui poliitikat ei muudeta, on 2018. aastal oht kalduda nõudest märkimisväärselt kõrvale. Esmapilgul ei saa prognoosida, et Itaalia võlareeglit 2017. ja 2018. aastal täidaks. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et Itaalia peab olema valmis võtma edasisi meetmeid nõuete täitmise tagamiseks 2017. aastal, ja et 2018. aastal on vaja täiendavaid meetmeid stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmiseks. Nagu nähakse ette määruses (EÜ) nr 1466/97, tuleks eelarve kavade ja täitmise hindamisel arvesse võtta liikmesriikide eelarve tasakaalu arvestades tsüklilisi tingimusi. Nagu käesolevate riigipõhiste soovitusega kaasnevas komisjoni teatises meelde tuletatakse, tuleb 2018. aasta eelarvekava ja 2018. aasta eelarve täitmise hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtta eesmärki saavutada eelarvepoliitiline hoiak, mis aitab nii tugevdada käimasolevat elavnemist ja tagada Itaalia riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Seoses sellega kavatseb komisjon kasutada kohaldatavat hindamisruumi, arvestades tsüklilist olukorda Itaalias.

(11)Asjaolu tõttu, et Itaalia esmapilgul ei täitnud 2015. aastal võlareeglit, avaldas komisjon 22. veebruaril 2017 ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande, milles järeldas, et „Kui lubatud ajaks ei kehtestata valitsuse poolt hiljemalt 2017. aasta aprillis vastu võtta lubatud täiendavaid, vähemalt 0,2%ni SKPst ulatuvaid struktuurimeetmeid, et vähendada 2017. aastal (ja seega 2016. aastal) vahet ennetusliku osa üldise järgimisega, ei saa aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/1997 määratletud võlakriteeriumi praegu täidetuks lugeda. Otsus selle kohta, kas soovitada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alustamist, tehakse siiski alles komisjoni 2017. aasta kevadprognoosi põhjal, võttes arvesse 2016. aasta arvandmeid ja Itaalia ametivõimude poolt 2017. aasta veebruaris võetud eelarvealaste kohustuste rakendamist.“ Itaalia valitsus võttis 2017. aasta aprillis vastu nõutud täiendavad konsolideerimismeetmed. Seepärast ei loeta praegusel etapil vajalikuks astuda täiendavaid samme võlakriteeriumi täitmise tagamiseks 2015. aastal. Komisjon hindab võlakriteeriumi täitmist Itaalias uuesti 2017. aasta sügisel 2016. aasta kohta edastatud andmete ja komisjoni 2017. aasta kevadprognoosi alusel, võttes arvesse uut teavet eelarve täitmise kohta 2017. aastal ja 2018. aasta tegelikke eelarvekavasid.

(12)Itaalia kõrge valitsemissektori võla suhe on stabiliseerumas, kuid mitte vähenemas, esmase struktuurse eelarvepositsiooni halvenemise ja praeguste makromajanduslike tingimuste tõttu. Tasemel üle 130 % SKPst tähendab see, et võla teeninduskulude katmiseks on määratud märkimisväärsed sihtotstarbelised vahendid, mis on toimunud rohkem majanduskasvu soodustavate artiklite arvel, näiteks haridus, innovatsioon ja taristu.

(13)Itaalia maksusüsteem ei toeta mitmel põhjusel majanduskasvu ja tõhusust. Hoolimata hiljutisest tagasihoidlikust vähenemisest, püsib tootmistegurite maksukoormus ühena kõrgeimatest ELis. Makse on võimalik nihutada eelarvele neutraalselt majanduskasvu veelgi soodustavamas suunas. Esimene elukohamaks tühistati 2015. aastal, mis oli samm tagasi tõhusama maksustruktuuri saavutamisel. Hoolimata seda iga-aastaselt nõudvatest siseriiklikest õigusaktidest, lükati kauaoodatud maksukulude revisjon edasi, eelkõige seoses vähendatud käibemaksumääradega. Aegunud katastriväärtuste reform kooskõlas jooksvate turuväärtustega on ikka veel pooleli. Madal maksukuulekus ja keerukas maksuseadustik suurendavad maksukuulekate äriühingute ja kodumajapidamiste koormust. Hiljutised meetmed, nagu kohustuslik elektrooniline arveldamine ja eraldi maksmine valitsusasutuste ostude eest, on liikumine õiges suunas. Siiski ei ole elektrooniline arveldamine kohustuslik erasektori arvelduste puhul ja hiljuti tõsteti sularaha kasutamise piirangut, mistõttu elektroonilise arveldamise kasutamine on kõvasti allpool ELi keskmist, mis on kahjuks maksukuulekusele.

(14)2016. aastal viidi läbi eelarveprotsessi põhjalik reform. Komisjon jätkab reformi rakendamise seiret, mis muudab kulude läbivaatamise eelarveprotsessi veelgi lahutamatumaks osaks.

(15)Itaalia raamtingimusi, avalikku haldust ja ärikeskkonda mõjutab endiselt rida struktuurilisi ebatõhususi. Need ebatõhusused aeglustavad jätkuvalt reformide rakendamist, pärsivad investeeringuid, põhjustavad ebakindlust ja loovad kasutaotlemise võimalusi. Lähiaastatel õigussüsteemi tõhustamiseks läbiviidud tsiviilõiguse süsteemi reformid, mis parandavad juhtumikorraldust ja tagavad menetlusdistsipliini, hakkavad üksnes aeglaselt tulemusi näitama. Suureks probleemiks jääb tsiviilkohtumenetluste pikkus. Ehkki võõrandamisaeg ning lõpuni menetlemata tsiviil- ja kommertshagide arv on madalamates instantsides veidi vähenenud, on need näitajad kõigis instantsides ELi kõige kõrgemate hulgas. Pooleliolev tsiviilmenetluse reform karmistab veelgi hagide vastuvõetavuskriteeriume, ühtlustab kõigi instantside tsiviilmenetlusi ja pärsib kiuslike hagide esitamist.

(16)Mitu näitajat kinnitavad, et hoolimata siiani läbiviidud reformidest, on korruptsioon Itaalias ikka veel suur probleem. Ammu läbiviidud olema pidav korruptsioonivastase võitluse tõhustamiseks mõeldud hagi aegumise reform on 2014. aastast pooleli. Hagi aegumine praegusel kujul põhjustab suure osa juhtumite aegumise pärast esimese instantsi kohtuotsust. Peale selle on vähendatud korruptsioonivastase võitlusega tegeleva ametiasutuse kasutuses olevaid rahalisi ja inimressursse ning ennetav raamistik on endiselt killustatud.

(17)2015. aastal võeti vastu igakülgne avalikku haldust reformiv seadus. See võib parandada avaliku halduse tõhusust ja tulemuslikkust. Ometi on reformi oluliste osade rakendamine ikka veel pooleli pärast konstitutsioonikohtu 2016. aasta novembri otsust, millega kuulutati teatavate rakendusdekreetide vastuvõtmisel järgitav menetlus konstitutsioonivastaseks. Eelkõige puudutab nimetatud otsus reformi kolme olulist valdkonda: kohaliku tasandi kommunaalteenused, riiklik tööhõive ja riigile kuuluvad ettevõtted. Kohaliku tasandi kommunaalteenuste ja riikliku tööhõive reformimiseks haldustasandil on vaja uusi seadusandlikke algatusi, kuna asjaomaste dekreetide tähtaeg aegus 2016. aasta novembris. Riigile kuuluvate ettevõtete puhul on enne kõnealust otsust vastu võetud dekreeti vaja muuta. Reformi eesmärk on vähendada riigile kuuluvate ettevõtete arvu, parandada nende tõhusust ja tagada, et nad toimiksid samadel tingimustel eraettevõtetega. Kavandatud erastamised aitaks kaasa ka riigile kuuluvate ettevõtete ratsionaliseerimisele.

(18)Endiselt on ebasoodsad ka konkurentsi raamtingimused. Eelkõige ei ole veel vastu võetud 2015. aasta iga-aastane konkurentsiseadus. Teatavates sektorites püsivad märkimisväärsed konkurentsitõkked. Nendeks sektoriteks on näiteks reguleeritud kutsealad, kontsessioonid, riigihanked ja autoriseerimissüsteemid, samuti kohaliku tasandi kommunaalteenused, k.a transport. Eelkõige on edusammud avalik transpordituru, eelkõige raudteede ja riiklike kontsessioonide tõhusa, läbipaistva ja konkurentsipõhise toimimise edendamisel ikka veel äärmiselt piiratud. Vastavalt komisjoni väljatöötatud uuele näitajale, on piirangute tase Itaalias enamiku analüüsitud elukutsete puhul kõrgem kui ELi kaalutud keskmine. Osana teenuseturgude takistustega tegelemiseks ettenähtud meetmete paketist, 15 esitati komisjoni 2017. aasta jaanuari teatises (mis käsitles soovitusi ametitoimingute reformimiseks) soovitused probleemi lahendamiseks.

(19)Pangandussektoris piirab viivislaenude suur hulk pankade kasumeid ja nende suutlikkust genereerida kapitali sisemiselt. See pärsib laenude kättesaadavust, eelkõige väikefirmadele. Seni tehtud poliitilised algatused ei ole viivislaenusid oluliselt vähendanud. Viivislaenude riikliku tasandi haldamise järelevahejuhised ei ole lõpuni välja töötatud. Keskmise suurusega ja väiksed pangad on endiselt suurtest krediidiasutustest haavatavamad. Seepärast kavatseb komisjon seirata äriühingu üldjuhtimise reformi rakendamist suurimates popolari pankades ja väikestes ühistupankades, mis on pangandussüsteemi konsolideerimise alus. Maksejõuetuse ja finantstagatistest tulenevate kohustuste täitmisele pööramise raamistik ei toeta ikka veel piisavalt viivislaenude kiiret lahendamist ja restruktureerimist, eriti väikeste ja mikroettevõtete puhul. Praegu parlamendis arutlusel olev seaduse-eelnõu, mille eesmärk on maksejõuetuse ja täitmisele pööramise vahendite ümberkujundamine ja ühtlustamine, võiks aidata üle saada ebatõhusustest ja arendada probleemlaenude järelturgu Itaalias.

(20)Hoolimata olukorra järkjärgulisest paranemisest tööturul reformide toel, on pikaajaline ja noorte töötus endiselt kõrge (2016. aastal vastavalt 6,7 % ja 38 %) ning rohkem kui 1,2 miljonit noort ei õpi ega tööta. Ehkki noortegarantii rakendamine on kõvasti edenenud, on tulemuslikuma ja täieliku rakendamise tagamisega veel probleeme. Pakkumiste arv ja kvaliteet on endiselt madal ja piirkondlikud rakendamiserinevused suured. Aktiivse tööturupoliitika, sh tööturu juhtimissüsteemi reform on alles varases faasis ja tööhõivetalitused on veel nõrgad, piirkondadevahelised erinevused suured. Täiskasvanuõpet ei ole piisavalt arendatud, mis võib mõjuda negatiivselt kvalifitseeritud töötajate arvule tööturul.

(21)Naiste osalemine tööturul ja nende tööjõupotentsiaal on suures osas ärakasutamata. Naiste tööhõive määr on üks ELi madalaimatest. Maksu- ja toetussüsteemide mõningad eripärad pärsivad endiselt leibkonna teiste palgasaajate osalemist tööjõus, samal ajal, kui taskukohase lapse- ja vanurite hoiuteenuse kättesaadavus jääb piiratuks, suurte piirkondadevaheliste erinevustega. Isapuhkuse kasutamine on madalaimate hulgas ELis.

(22)Kohaliku tasandi läbirääkimisi ei kasutata laialdaselt. See pärsib ressursside tõhusat jaotamist ja palkade kohanemisvõimet kohalikele majandustingimustele. Selle põhjuseks on ka kehtivad kollektiivläbirääkimiste raameeskirjad ja tavad, mis põhjustavad ebakindlust töösuhetes ja piiravad kohaliku tasandi läbirääkimiste kasutamisala. Tootlikkusega seotud palgatõstmiste maksusoodustused ei ole osutunud kohaliku tasandi läbirääkimiste kasutamisala laiendamisel eriti tulemuslikuks.

(23)Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olijate osatähtsus on kõvasti üle ELi keskmise, eriti laste ja sisserändajataustaga inimeste hulgas. Ka sellel alal on suured piirkondadevahelised erinevused. Mõningast edu on saavutatud riikliku vaesusevastase võitluse strateegia alal. Hiljuti vastu võetud kaasava sissetuleku kava on positiivne samm ühtse igakülgse vaesusevastase kava loomise suunas. Selle tulemuslikkus sõltub õigest rakendamisest koos piisavate vahendite kasutuselevõtmise (k.a erinevate sotsiaaleraldiste ühendamise teel), asjakohase suunamisega majandusliku olukorra hindamise abil ja vahendite prioriteetse eraldamisega lastega peredele ning tõhusate menetlustega kohapeal, nii sissetulekutoetuse andmisel kui ka integreeritud teenuste pakkumisel. Praeguses etapis ei ole selge, kas rahavarudest piisab Itaalia vaesusprobleemi lahendamiseks. Põhilisteks probleemideks jäävad täiendavate vahendite hankimine, järgides samal ajal eelarve-eesmärke, sotsiaalabisüsteemi killustatuse vähendamine, sotsiaalkulude ratsionaliseerimine ja selle praeguse pensionidele suunatud kallutatuse kõrvaldamine.

(24)Komisjon on Euroopa poolaasta raames Itaalia majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused Itaalia 2017. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Itaaliale esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Arvesse ei ole võetud üksnes nende asjakohasust Itaalia eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panus ja tugevdada nii ELi üldist majandusjuhtimist.

(25)Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus 16 selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1.

(26)Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4,

SOOVITAB Itaalial võtta aastatel 2017–2018 järgmisi meetmeid:

1.Kujundada oma eelarvepoliitikat kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa nõuetega, mis tähendab 2018. aastal märkimisväärseid stimuleerivaid fiskaalmeetmeid. Poliitikameetmete võtmisel tuleks püüda saavutada sellist eelarvepoliitilist hoiakut, mis aitab nii tugevdada käimasolevat elavnemist ja tagada Itaalia riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Nihutada maksukoormus eelarvele neutraalsel viisil tootmisteguritelt majanduskasvu vähem pärssivatele maksudele, võttes otsustavaid meetmeid maksukulude arvu ja kasutusalade vähendamiseks, reformides ajast maha jäänud katastrisüsteemi ja võttes taas kasutusele esimese elukoha maksu suure sissetulekuga kodumajapidamistele. Laiendada elektroonilise arveldamise ja maksete kohustuslikku kasutamist.

2.Vähendada tsiviilprotsesside pikkust tõhusa juhtumikorralduse ja menetlusdistsipliini tagavate eeskirjadega. Tõhustada võitlust korruptsiooni vastu, eelkõige vaadates läbi hagi aegumise. Viia lõpule riikliku tööhõive reformid ja parandada riigile kuuluvate ettevõtete tõhusust. Võtta kiiresti vastu ja rakendada menetlusel olev konkurentsiseadus ja kõrvaldada allesjäänud konkurentsipiirangud.

3.Kiirendada viivislaenude vähendamist ja tõhustada bilansi puhastamise ja ümberkorraldamise stiimuleid, eelkõige riikliku järelevalve aluste pankade segmendis. Võtta ette maksejõuetuse ja finantstagatistest tulenevate kohustuste täitmisele pööramise reguleeriva raamistiku igakülgne ümberkujundamine.

4.Kaasates sotsiaalpartnereid, tugevdada kollektiivläbirääkimiste raamistikku, et kollektiivlepingutes saaks kohalikke tingimusi paremini arvesse võtta. Tagada tulemuslik aktiivne tööturupoliitika. Lihtsustada leibkonna teise palgasaaja tööleasumist. Ratsionaliseerida sotsiaalsed kulutused ja parandada nende koostist.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja