EUROOPA KOMISJON
Brüssel,13.9.2017
COM(2017) 490 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
ELi 2017. aasta kriitiliste toorainete loetelu
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,13.9.2017
COM(2017) 490 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
ELi 2017. aasta kriitiliste toorainete loetelu
Arvestades seda, et toorained on Euroopa Liidu töötleva tööstuse 1 jaoks jätkuvalt strateegilise tähtsusega, võtab komisjon ulatuslikke meetmeid ELi tooraineid käsitleva algatuse raames, et aidata tagada turvalist, säästlikku ja taskukohast varustamist toorainetega. Kõnealuse algatuse keskne osa on ELi jaoks kriitilise tähtsusega toorainete loetelu.
Tooraineid käsitlev algatus esitati 2008. aastal, et lahendada probleemid, mis on seotud juurdepääsuga toorainetele. Käesoleva teatisega ajakohastatakse 2014. aasta kriitilise tähtsusega toorainete loetelu. Loetelu peamine eesmärk on määrata kindlaks suure tarneriskiga ja liidu jaoks suure majandusliku tähtsusega toorained, mille puhul tekib Euroopa tööstusel ja väärtusahelates probleeme, et tagada neile usaldusväärne ja takistusteta ligipääs. Objektiivse metoodika kohaselt koostatud loetelu on kaubanduse, innovatsiooni ja tööstuspoliitika praktiline abivahend, mis aitab tugevdada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet uuendatud tööstusstrateegia 2 kohaselt näiteks järgmisel viisil:
·tehes kindlaks, milliseid investeeringuid tuleks teha, et aidata vähendada Euroopa sõltuvust tooraine impordist;
·suunates toorainealase innovatsiooni toetamist ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020“ raames;
·juhtides tähelepanu sellele, kui olulised on ELi jaoks kriitilise tähtsusega toorained üleminekul vähese süsinikdioksiidiheitega ressursitõhusale ja taaskasutust rohkem toetavale majandusele.
Loetelu peaks aitama ergutada Euroopas kriitilise tähtsusega materjalide tootmist, suurendades taaskasutust ja vastavalt vajadusele käivitades uusi kaevandusi. See võimaldab ka paremini mõista, kuidas saaks toorainete varustuskindlust suurendada varustamise mitmekesistamise abil, kaasates erinevaid geograafilisi piirkondi nii maavarade ammutamise, taaskasutamise kui ka teistsuguste materjalidega asendamise teel.
Komisjon kasutab loetelu toetava elemendina kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel, vaidlustades kaubandust moonutavaid meetmeid, arendades teadus- ja innovatsioonitegevust ning rakendades säästva arengu tegevuskava aastani 2030 ja selle säästva arengu eesmärke. Kriitilise tähtsusega toorained on prioriteetne valdkond ELi ringmajanduse loomise tegevuskavas 3 , mille abil soodustatakse tõhusat kasutamist ja ringlussevõttu. Loetelu võib olla asjakohane ka samaaegselt käesoleva teatisega esitatava ELi välismaiste otseinvesteeringute kava 4 läbivaatamise seisukohast. Seda saavad vabatahtlikkuse alusel kasutada liikmesriigid, ettevõtjad ja investorid, et hankida teavet toorainevarudega seotud võimaluste ja riskide kohta.
Käesolevas teatises esitatakse kolmanda hindamise alusel ajakohastatud loetelu 27 ELi jaoks kriitilise tähtsusega toorainest. Sellele eelnesid kaks komisjoni teatist toorainete kohta, nimelt 2011. aastal koostatud loetelu 14 kriitilise tähtsusega toorainest 5 ja 2014. aastal läbivaadatud loetelu 20 kriitilise tähtsusega toorainest 6 . ELi jaoks kriitilise tähtsusega toorainete loetelu tuleb ajakohastada vähemalt iga kolme aasta järel, et võtta arvesse tootmise, turu ja tehnoloogia arengut, ning hinnata, kas toorainete arv on iga ajakohastusega suurenenud.
Pärast ajutise töörühma aruandes 2014. aastal esitatud soovitusi 7 kriitiliste toorainete määratlemise kohta kasutati kolmandal hindamisel komisjoni väljatöötatud metoodikat 8 ning sellega tagatakse võrreldavus varasemate metoodikatega (2011 ja 2014). Majanduslik tähtsus ja tarneriskid on kaks peamist tegurit, mille kaudu määratletakse kriitilise tähtsusega tooraineid. Läbivaadatud metoodika peamine täiustus on seotud kaubanduse arvessevõtmisega (tarneriski arvutamisel võetakse arvesse impordi usaldusväärsust ja ekspordi piiranguid), seda tehakse asendatavusteguriga, millega korrigeeritakse nii majanduslikku tähtsust kui ka tarneriski; ka võimaldab metoodika teha tooraine lõppkasutuse üksikasjalikku jaotust tööstuslike rakenduste alusel, mille kaudu määratakse majanduslikku tähtsust.
Isegi kui tooraineid ei ole liigitatud kriitiliseks, on nad Euroopa majanduse jaoks olulised, sest nendest algab töötleva tööstuse väärtusahel. Toorainete kättesaadavus võib kiiresti muutuda vastavalt kaubavoogudele ja kaubanduspoliitilisele arengule, mis näitab, kui oluline on tarneid mitmekesistada ning suurendada kõigi toorainete ringlussevõttu.
1. lisa
ELi kriitilise tähtsusega toorainete loetelu
Allpool loetletud 27 toorainet on kriitilise tähtsusega toorained, sest tarnete varustuskindluse häirete oht ja nende mõju majandusele on suurem kui enamikul muudel toorainetel. Tabelis on näidatud omamaise tootmise olemasolu teatavate kriitiliste toorainete, eelkõige hafniumi puhul ELis. Ent üleilmselt kõige mõjukam riik enamiku kriitiliste toorainete tarnete osas on Hiina, seda näiteks haruldaste muldmetallide, magneesiumi, volframi, antimoni, galliumi, germaaniumi ja muude ainete puhul. Ka mõned teised riigid on olulised tarnijad teatud toorainete puhul, näiteks Brasiilia (nioobium) ja USA (berüllium ja heelium). Plaatina rühma metallide tarnijad on koondunud Venemaale (pallaadium) ning Lõuna-Aafrikasse (iriidium, plaatina, roodium ja ruteenium). Tootmise koondumisest tulenevatele riskidele lisanduvad sageli väike asendatavus- ja ringlussevõtumäär.
2017. aastal tehti kriitilisuse hinnang 78 tooraine kohta. Laiendatud loetelu sisaldab 2014. aasta hinnanguga võrreldes üheksat uut materjali 9 .
Üheksa ELi jaoks uut kriitilise tähtsusega toorainet võrreldes 2014. aasta loeteluga on toodud esile alljärgnevas tabelis tumehalli värviga. Kolme toorainet (kroom, koksisüsi ja magnesiit) 10 ei loeta enam kriitilise tähtsusega materjaliks 2017. aasta hindamise järgi. Ükshaaval hinnatud rasked haruldased muldmetallid, 11 kerged haruldased muldmetallid 12 ja plaatina rühma metallid 13 jäävad rühmadena kriitiliste toorainete loetelusse (tabelis on toodud aritmeetiline keskmine), et tagada võrreldavus varasemate hindamistega.
|
Toorained |
Peamised globaalsed tootjad (2010.–2014. aasta keskmine) |
Peamised ELi importijad
(2010.–2014. aasta keskmine) |
ELi tehtavate tarnete allikad (2010.–2014. aasta keskmine) |
Impordist sõltuvuse määr* |
Asendatavustegurid EI (majanduslik tähtsus) / SR (tarnerisk)** |
Kasutamisjärgse ringlussevõtu sisendmäär*** |
|
Antimon |
Hiina (87 %) Vietnam (11 %) |
Hiina (90 %) Vietnam (4 %) |
Hiina (90 %) Vietnam (4 %) |
100 % |
0,91 / 0,93 |
28 % |
|
Bariit |
Hiina (44 %) India 18 % Maroko (10 %) |
Hiina (53 %) Maroko (37 %) Türgi 7 % |
Hiina (34 %) Maroko (30 %) Saksamaa (8 %) Türgi 6 % Ühendkuningriik (5 %) Muud ELi riigid (4 %) |
80 % |
0,93 / 0,94 |
1 % |
|
Berüllium |
Ameerika Ühendriigid (90 %) Hiina (8 %) |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata 14 |
0,99 / 0,99 |
0 % |
|
Vismut |
Hiina (82 %) Mehhiko (11 %) Jaapan (7 %) |
Hiina (84 %) |
Hiina (84 %) |
100 % |
0,96 / 0,94 |
1 % |
|
Boraat |
Türgi (38 %) Ameerika Ühendriigid (23 %) Argentina (12 %) |
Türgi (98 %) |
Türgi (98 %) |
100 % |
1,0 / 1,0 |
0 % |
|
Koobalt |
Kongo Demokraatlik Vabariik (64%) Hiina (5 %) Kanada (5 %) |
Venemaa (91 %) Kongo Demokraatlik Vabariik (7%) |
Soome (66 %) Venemaa (31 %) |
32 % |
1,0 / 1,0 |
0 % |
|
Koksisüsi |
Hiina (54 %) Austraalia (15 %) Ameerika Ühendriigid (7 %) Venemaa (7 %) |
Ameerika Ühendriigid (39 %) Austraalia (36 %) Venemaa (9 %) Kanada (8 %) |
Ameerika Ühendriigid (38 %) Austraalia (34 %) Venemaa (9 %) Kanada (7 %) Poola (1 %) Saksamaa (1 %) Tšehhi Vabariik (1 %) Ühendkuningriik (1 %) |
63 % |
0,92 / 0,92 |
0 % |
|
Fluoriit |
Hiina (64 %) Mehhiko (16 %) Mongoolia (5 %) |
Mehhiko (38 %) Hiina (17 %) Lõuna-Aafrika (15 %) Namiibia (12 %) Keenia (9 %) |
Mehhiko 27 % Hispaania (13 %) Hiina (12 %) Lõuna-Aafrika (11 %) Namiibia (9 %) Keenia (7 %) Saksamaa (5 %) Bulgaaria (4 %) Ühendkuningriik (4 %) Muud ELi riigid (1 %) |
70 % |
0,98 / 0,97 |
1 % |
|
Gallium 15 |
Hiina (85 %) Saksamaa (7 %) Kasahstan 5 % |
Hiina (53 %) Ameerika Ühendriigid (11 %) Ukraina (9 %) Lõuna-Korea (8 %) |
Hiina (36 %) Saksamaa (27 %) Ameerika Ühendriigid (8 %) Ukraina (6 %) Lõuna-Korea (5 %) Ungari (5 %) |
34 % |
0,95 / 0,96 |
0 % |
|
Germaanium |
Hiina (67 %) Soome (11 %) Kanada 9 % Ameerika Ühendriigid (9 %) |
Hiina (60 %) Venemaa (17 %) Ameerika Ühendriigid (16 %) |
Hiina (43 %) Soome (28 %) Venemaa (12 %) Ameerika Ühendriigid (12 %) |
64 % |
1,0 / 1,0 |
2 % |
|
Hafnium |
Prantsusmaa (43 %) Ameerika Ühendriigid (41 %) Ukraina (8 %) Venemaa (8 %) |
Kanada (67 %) Hiina (33 %) |
Prantsusmaa (71 %) Kanada (19 %) Hiina (10 %) |
9 % |
0,93 / 0,97 |
1 % |
|
Heelium |
Ameerika Ühendriigid (73 %) Katar (12 %) Alžeeria (10 %) |
Ameerika Ühendriigid (53 %) Alžeeria (29 %) Katar (8 %) Venemaa (8 %) |
Ameerika Ühendriigid (51 %) Alžeeria (29 %) Katar (8 %) Venemaa (7 %) Poola (3 %) |
96 % |
0,94 / 0,96 |
1 % |
|
Indium |
Hiina (57 %) Lõuna-Korea (15 %) Jaapan (10 %) |
Hiina (41 %) Kasahstan (19 %) Lõuna-Korea (11 %) Hongkong (8 %) |
Hiina (28 %) Belgia (19 %) Kasahstan (13 %) Prantsusmaa (11 %) Lõuna-Korea (8 %) Hongkong (6 %) |
0 % |
0,94 / 0,97 |
0 % |
|
Magneesium |
Hiina (87 %) Ameerika Ühendriigid (5 %) |
Hiina (94 %) |
Hiina (94 %) |
100% |
0,91 / 0,91 |
9 % |
|
Looduslik grafiit |
Hiina (69 %) India (12 %) Brasiilia (8%) |
Hiina (63 %) Brasiilia (13 %) Norra (7 %) |
Hiina (63 %) Brasiilia (13 %) Norra (7 %) EL (< 1%) |
99 % |
0,95 / 0,97 |
3 % |
|
Looduslik kautšuk |
Tai (32 %) Indoneesia (26 %) Vietnam (8 %) India (8 %) |
Indoneesia (32 %) Malaisia (20 %) Tai (17 %) Côte d’Ivoire (12 %) |
Indoneesia (32 %) Malaisia (20 %) Tai (17 %) Côte d’Ivoire (12 %) |
100 % |
0,92 / 0,92 |
1 % |
|
Nioobium |
Brasiilia (90 %) Kanada (10 %) |
Brasiilia (71 %) Kanada (13 %) |
Brasiilia (71 %) Kanada (13 %) |
100 % |
0,91 / 0,94 |
0,3 % |
|
Fosfaatmaak |
Hiina (44 %) Maroko (13 %) Ameerika Ühendriigid (13 %) |
Maroko (31 %) Venemaa (18 %) Süüria (12 %) Alžeeria (12 %) |
Maroko (28 %) Venemaa (16 %) Süüria (11 %) Alžeeria (10 %) EL – Soome (12 %) |
88 % |
1,0 / 1,0 |
17 % |
|
Fosfor |
Hiina (58 %) Vietnam (19 %) Kasahstan (13 %) Ameerika Ühendriigid (11 %) |
Kasahstan (77 %) Hiina (14 %) Vietnam (8 %) |
Kasahstan (77 %) Hiina (14 %) Vietnam (8 %) |
100 % |
0,91 / 0,91 |
0 % |
|
Skandium |
Hiina (66 %) Venemaa (26 %) Ukraina (7 %) |
Venemaa (67 %) Kasahstan (33 %) |
Venemaa (67 %) Kasahstan (33 %) |
100 % |
0,91 / 0,95 |
0 % |
|
Räni |
Hiina (61 %) Brasiilia (9 %) Norra (7 %) Ameerika Ühendriigid (6 %) Prantsusmaa (5 %) |
Norra (35 %) Brasiilia (18 %) Hiina (18 %) |
Norra (23 %) Prantsusmaa (19 %) Brasiilia (12 %) Hiina (12 %) Hispaania (9 %) Saksamaa (5 %) |
64 % |
0,99 / 0,99 |
0 % |
|
Tantaal 16 |
Rwanda (31 %) Kongo Demokraatlik Vabariik (19 %) Brasiilia (14 %) |
Nigeeria (81 %) Rwanda (14 %) Hiina (5 %) |
Nigeeria (81 %) Rwanda (14 %) Hiina (5 %) |
100 % |
0,94 / 0,95 |
1 % |
|
Volfram 17 |
Hiina (84 %) Venemaa (4 %) |
Venemaa (84 %) Boliivia (5 %) Vietnam (5 %) |
Venemaa (50 %) Portugal (17 %) Hispaania (15 %) Austria (8 %) |
44 % |
0,94 / 0,97 |
42 % |
|
Vanaadium |
Hiina (53 %) Lõuna-Aafrika (25 %) Venemaa (20 %) |
Venemaa (71 %) Hiina (13 %) Lõuna-Aafrika (13 %) |
Venemaa (60 %) Hiina (11 %) Lõuna-Aafrika (10 %) Belgia (9 %) Ühendkuningriik (3 %) Madalmaad (2 %) Saksamaa (2 %) Muud ELi riigid (0,5 %) |
84 % |
0,91 / 0,94 |
44 % |
|
Plaatina rühma metallid |
Lõuna-Aafrika (83 %) – iriidium, plaatina, roodium, ruteenium Venemaa (46 %) – pallaadium |
Šveits (34 %) Lõuna-Aafrika (31 %) Ameerika Ühendriigid (21 %) Venemaa (8 %) |
Šveits (34 %) Lõuna-Aafrika (31 %) Ameerika Ühendriigid (21 %) Venemaa (8 %) |
99,6 % |
0,93 / 0,98 |
14 % |
|
Rasked haruldased muldmetallid |
Hiina (95 %) |
Hiina (40 %) USA (34 %) Venemaa (25 %) |
Hiina (40 %) USA (34 %) Venemaa (25 %) |
100 % |
0,96 / 0,89 |
8 % |
|
Kerged haruldased muldmetallid |
Hiina (95 %) |
Hiina (40 %) USA (34 %) Venemaa (25 %) |
Hiina (40 %) USA (34 %) Venemaa (25 %) |
100 % |
0,90 / 0,93 |
3 % |
Märkused:
(*) „Impordist sõltuvuse määr“ iseloomustab üleilmset hankimismahtu ja ELi tegelikku hankimist tarneriski arvutuses ning see arvutatakse järgmiselt: ELi puhasimport/(ELi puhasimport + ELi omamaine toodang).
(*) „Asendatavustegur“ iseloomustab seda, kui raske on materjali asendada, nagu seda on hinnatud ja kaalutud kõikide rakenduste korral; asendatavustegur arvutatakse eraldi majandusliku tähtsuse ja tarneriski jaoks. Selle väärtused on vahemikus 0–1, kus 1 vastab kõige raskemini asendatavusele.
Majanduslikku tähtsust korrigeeritakse asendatavusteguriga (SIEI), mis näitab vastava materjali asendaja tehnilist toimivust ja kulukust iga rakendusala korral. Tarneriski korrigeeritakse asendatavusteguriga (SISR), mis näitab vastava materjali asendaja üleilmset tootmist, kriitilist tähtsust ning asendajate koostootmise või kõrvaltoomise kulukust iga rakendusala korral.
(***) „Kasutamisjärgse ringlussevõtu sisendmäär“ kujutab endast suhet vanametalli ringlussevõtu ja asjaomase tooraine vajaduse vahel liidus ning viimane võrdub esmase ja teisese materjali pakkumisega liidus.
Allikas: koostatud uuringu „Study on the review of the list of Critical Raw Materials“ 2017. aasta lõpparuande põhjal.
Vastavalt VDI ressursitõhususe keskuse (VDI ZRE) andmetele on materjalid töötleva tööstuse peamine kulutegur (materjalid – 44 %, tööjõud – 18 %, maksud – 3 % ja energia – 2 %).
vastavalt komisjoni teatisele „Investing in a smart, innovative and sustainable industry: A renewed EU Industrial Policy Strategy“ (COM(2017) 479),
Komisjoni teatis „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“, COM(2015) 614.
Komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse raamistik välisotseinvesteeringute sõelumiseks Euroopa Liidus (COM(2017) 487)
Komisjoni teatis „Kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamine“, (COM(2011)25)
Komisjoni teatis „ELi jaoks kriitilise tähtsusega toorainete nimekirja läbivaatamine ja tooraineid käsitleva algatuse rakendamine“, COM (2014)297
Report on Critical Raw Materials for the EU, Report of the Ad hoc Working Group on defining critical raw materials, May 2014
Vt: Methodology for establishing the EU List of Critical Raw Materials, 2017, ISBN 978-92-79-68051-9
Abiootilised: täiteained, vismut, heelium, plii, fosfor, väävel; Biootilised: looduslik kork, tiigipuu puit, sapelli-sargapuu puit.
Koksisütt, mis oli ELi kriitiliste toorainete loetelus 2014. aastal, loetakse piirjuhuks. Kuigi sel ainel jääb napilt puudu majandusliku tähtsuse künnisest, jäetakse see ettevaatuse mõttes siiski ELi kriitiliste toorainete loetelusse ning lisatakse ka tabelisse. Kui see aine aga järgmisel hindamisel kõikidele kriteeriumidele ei vasta, jäetakse see järgmisest loetelust välja.
Düsproosium, erbium, euroopium, gadoliinium, holmium, luteetsium, terbium, tuulium, üterbium, ütrium
Lantaan, tseerium, praseodüüm, neodüüm, samaarium
Pallaadium, plaatina, roodium, ruteenium, iriidium
ELi sõltuvust impordist ei ole võimalik arvutada berülliumi kohta, kuna ELis ei ole berülliumi maagi ega kontsentraadi tootmist ega kaubandust.
Gallium on kõrvalsaadus; parimad kättesaadavad andmed näitavad tootmisvõimsust, mitte tootmismahtu.
Tantaal on hõlmatud konfliktimineraalide määrusega (määrus (EL) nr 2017/821), millega luuakse liidus süsteem tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmiseks, et piirata relvastatud rühmituste ja julgeolekujõudude võimalust kaubelda tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kullaga.
Volfram on hõlmatud konfliktimineraalide määrusega (määrus (EL) nr 2017/821), millega luuakse liidus süsteem tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmiseks, et piirata relvastatud rühmituste ja julgeolekujõudude võimalust kaubelda tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kullaga.