1.EUROOPA PIIRI- JA RANNIKUVALVE – EUROOPA INTEGREERITUD PIIRIHALDUSE LOOMINE

Euroopa Liidu välispiiride tõhus kaitse on sisepiirikontrollideta Schengeni ala normaalse toimimise ja Euroopa rände tegevuskava eesmärkide täitmise peamine element. Alates Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse (edaspidi „määrus“) jõustumisest üksteist kuud tagasi on tehtud pidevaid jõupingutusi selle kiireks rakendamiseks, rõhutades eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi „amet“) täieliku tegevusvalmiduse tagamist niipea kui võimalik. Selleks on komisjon tehtud edusammudest korrapäraselt aru andnud.

Käesolevas aruandes antakse ülevaade edusammudest, mis on tehtud alates 2017. aasta juunist. Arvestades rakendamisel tehtud edusamme, tuuakse aruandes esile peamised meetmed, mida komisjon ja liikmesriigid peavad eelseisvatel kuudel veel võtma.

Soovitused mitmes Schengeni riigis tehtud hindamiste käigus avastatud kitsaskohtade kõrvaldamiseks 1 on välja saadetud ja asjaomased riigid on vastavalt soovitustele esitanud oma tegevuskava.

Amet teeb jätkuvalt simulatsiooniõppusi ja esilekerkivate ohtude hindamist, et aidata Schengeni riikidel kindlaks teha oma nõrgad kohad seoses võimalike tulevaste või juba esilekerkinud probleemidega välispiiridel.

Amet on viinud ellu ühisoperatsioone peamistel rändeteedel Vahemere keskosas, Vahemere idaosas ja Lääne-Balkanil. Nagu eelmises aruandes märgitud, on amet käivitanud ka kaks uut ühisoperatsiooni, et tegeleda ebaseaduslike rändevoogudega Vahemere lääneosa rändeteel. Viimane neist on suunatud nimetatud rändeteel toimuva ebaseadusliku rände hiljutise kasvu piiramisele.

2.OPERATIIVTUGI LIIKMESRIIKIDELE

Amet jätkab kohapeal liikmesriikidele piirihaldusealase operatiivtoe pakkumist, lähetades ELi välispiiri eri lõikudesse üle 1 700 piirivalvuri ja muu töötaja. Eelmistes aruannetes tuvastatud puudujääke ei ole veel kõrvaldatud. Vastuvõtvad liikmesriigid korvavad puudujääke osaliselt varustuse ja täiendavate piirivalvurite töölevõtmisega, mida kaasrahastab amet. Selleks et tõhusalt ja jätkusuutlikult parandada liikmesriikide üldist suutlikkust kaitsta tõhusalt oma ELi välispiiri lõike, on vaja, et ka liikmesriigid ise sellesse panustaksid.

2.1. Töötajate lähetamine kõige suurema surve all olevatesse liikmesriikidesse

Kreeka

Amet viib Kreekas ellu kolm eri operatsiooni. Egeuse merel toimuv ühisoperatsioon Poseidon toetab Kreekat piirikontrolli, Egeuse mere saartel tegutseva esmase vastuvõtu süsteemi ja ELi-Türgi avalduse rakendamisel.

Amet on ühisoperatsiooni Poseidon raames lähetanud 888 ametnikku, sealhulgas tagasivõtutoimingute toetamiseks, ning Kreeka politsei on ameti kaasrahastusel lähetanud 280 julgeolekuametnikku. See number hõlmab eksperte, kes abistavad esmase vastuvõtu süsteemi rakendamisel, ning lähetatud varustusega seotud meeskonnaliikmeid ja koordineerijaid. Lähetatud on ka 3 avamerepatrull-laeva, 4 rannapatrull-laeva, 12 rannapatrullkaatrit, 1 püsitiivaline õhusõiduk, 2 helikopterit,16 patrullautot, 4 bussi, 4 soojuskaameraga sõidukit ja 4 mobiilset kontorit.

Amet toetab Kreekat piirikontrollitegevuses ka ühisoperatsioonide „Paindlikud tegevused“ ja „Koordinatsioonikeskused“ kaudu Kreeka ning Türgi, Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi maismaapiiril kokku 52 ametnikuga, keda toetavad 1 soojuskaameraga sõiduk, 13 patrullautot, 1 südamelöögidetektor ja 2 Smartdeck-tüüpi kaamerat ning asjaomased õhuoperatsioonid. Operatiivtegevus Põhja-Kreekas tõhustab piiride valvamist ja hoiab ära ebaseaduslikku teisest rännet, aidates seega ELil paremini reageerida probleemidele Lääne-Balkani rändeteel.

Praegu on Kreeka piirile Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga lähetatud 31 ametnikku (koos 2 Smartdeck-tüüpi kaamera ja 10 patrullautoga). Jätkuvalt on aga septembri keskpaigani puudu 35 ametnikku ja oktoobri keskpaigani 37 ametnikku.

Itaalia

Itaalias ja Vahemere keskosas toimuva ühisoperatsiooni Triton raames on amet lähetanud 407 ametnikku, sealhulgas kasutatava varustusega seotud meeskonnaliikmed, koordineerijad ja eksperdid, kes abistavad esmase vastuvõtu süsteemi rakendamisel. Nende lähetamist toetab 3 õhusõidukit, 3 helikopterit, 2 avamerepatrull-laeva, 6 rannapatrull-laeva, 1 rannapatrullkaater ja 12 mobiilset kontorit.

Bulgaaria

Amet jätkab Bulgaaria toetamist maismaapiiri kontrollimisel, muu hulgas selleks, et ennetada ebaseaduslikku teisest rännet. Toetust antakse ühisoperatsioonide „Paindlikud tegevused“ ja „Koordinatsioonikeskused“ ning asjaomaste õhuoperatsioonide kaudu Bulgaaria-Türgi ja Bulgaaria-Serbia maismaapiiril. Praegu töötab seal 126 ametnikku (sh kasutatava varustusega seotud meeskonnaliikmed), keda toetab 6 soojuskaameraga sõidukit, 38 patrullautot, 1 CO₂-detektor, 39 Smartdeck-tüüpi kaamerat ja 3 mobiilset kontorit.

Hispaania

Amet on praegu ellu viimas kolme ühisoperatsiooni, et aidata Hispaania ametiasutusi ja toetada Vahemere lääneosa ja Atlandi ookeani (Kanaari saartega piirnev osa) välisel merepiiril koordineeritud operatiivtegevust eesmärgiga kontrollida ELi suunduvaid ebaseadusliku rände vooge ja võidelda piiriülese kuritegevusega. Ühisoperatsiooni Indalo hakati ellu viima juba 2017. aasta mais ning 2017. aasta augustis käivitati lisaks ühisoperatsioonid Minerva ja Hera. Praegu on Hispaaniasse mereoperatsioonideks lähetatud 193 ametnikku (sh kasutatava varustusega seotud meeskonnaliikmed, koordineerijad ja küsitlusmeeskonnad), keda toetavad 2 õhusõidukit, 1 avamere patrull-laev ja 1 rannapatrullkaater.

Lääne-Balkani riigid

Praegu on teistesse liikmesriikidesse lähetatud 44 ametnikku, kelle ülesanne on abistada Lääne-Balkani piirkonnas piirihalduse teostamist. Kõige olulisem tegevus toimub ühisoperatsioonide „Paindlikud tegevused“ raames Horvaatia-Serbia ja Ungari-Serbia maismaapiiril ning kõnealuste liikmesriikide ja Lääne-Balkani riikide maismaapiiridel asuvates koordineerimiskeskustes. Peale selle lähetati Tirana lennujaama 11 ametnikku, et toetada ja nõustada kohalikke ametiasutusi seoses piirikontrolliga. Neid toetab 4 patrullautot.

2.2. Ressursside reservi loomine ja ameti suutlikkuse suurendamine seoses operatiivtoe pakkumisega

Kahes viimases aruandes on komisjon rõhutanud, kui tähtis on töötada välja põhjalik strateegia, et arendada ameti enda suutlikkust ning aidata tal täiel määral ära kasutada 10 miljonit eurot aastas (ajavahemikus 2017–2020 kokku 40 miljonit eurot), et soetada seadmeid, peamiselt väikese ja keskmise suurusega vahendeid. Pärast juunikuise kohtumise esimest kõnelust esitab amet 26.–27. septembril 2017 haldusnõukogule vastuvõtmiseks kõnealuse põhjaliku strateegia, milles võetakse arvesse varustuse soetamise erinevaid võimalusi (nt ostmine, rentimine, liisimine ja pikaajaline lähetamine) ning seadmete kasutamist.

Ametile märkimisväärseid kulusid põhjustavate seadmete omandamisele või rentimisele eelneb vajaduste ja tasuvuse põhjalik analüüs ning seetõttu on iga selline kulutus ameti eelarves kirjas.

Seega tuleks ameti enda suutlikkust käsitlevas strateegias kindlaks määrata ka see, kuidas amet oma tehnilisi seadmeid pikas perspektiivis arendab, ja strateegiaga peaks kaasnema võimalike mõjude hindamine nii sellest seisukohast, mil määral amet on sõltuv liikmesriikide valmisolekust seadmeid lähetada, kui ka ameti eelarve muutumise seisukohast lähiaastatel. Eelöeldu ei piira vajaduste ja tasuvuse põhjalikku analüüsi, mis käsitleb seadmete konkreetset soetamist ameti poolt.

Nii põhjalik strateegia ameti suutlikkuse kohta eeldab, et komisjon on pädev hindama vajaminevaid rahalisi vahendeid.

Järgmised sammud

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks:

·suurendama puudujääkide püsimise tõttu jõupingutusi, et anda võimalikult kiiresti vajalik panus käimasolevatesse operatsioonidesse kahepoolsete kontaktide raames liikmesriikidega;

·tagama, et haldusnõukogu kiidaks oma 2017. aasta septembrikuisel koosolekul heaks põhjaliku strateegia ameti enda suutlikkuse arendamise ja kasutamise kohta aastatel 2017–2020, ning seadma strateegilised eesmärgid seadmete kohta, mida on vaja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt.

Liikmesriigid peaksid:

·tagama, et käimasolevate operatsioonide ja kohustuslike reservide jaoks antakse kokkulepitud ressursid ameti käsutusse, kuna puudujäägid ja lüngad on seni kõrvaldamata;

·eraldama viivitamata vajaminevad vahendid, arvesse võttes teadaolevaid puudusi, nagu need on esitatud I lisas.

3.PRIORITEETSETE VALDKONDADE RAKENDAMISES TEHTUD EDUSAMMUD

3.1. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kiirreageerimissuutlikkuse tugevdamine, sealhulgas ressursside kohustusliku reservi loomine

Kiirreageerimisreserv

Ehkki liikmesriigid kinnitasid rohkem kui 1 500 piirivalve- ja muu ametniku täielikku kättesaadavust juba 7. detsembril 2016, on juba juunikuises aruandes märgitud kaks küsimust leidnud üksnes osalise lahenduse, mistõttu kiirreageerimisreservi täielik valmisolek ei ole ikka veel tagatud.

1) Piirivalveametnike nimetamine

Piirivalveametnike nimetamise nõue on selgelt esitatud määruse artikli 20 lõikes 4. Ametile peavad teada olema ametnike nimed, et tagada reservi kvaliteet. Amet kontrollib, kas nimetatud piirivalveametnikud vastavad kindlaks määratud profiilidele, ning tagab, et nad on saanud enne operatiivtegevuses osalemist piisava koolituse. Hoolimata eelmise aruande tungivatest üleskutsetest viia nimetamine lõpule 2017. aasta juuni lõpuks, on vaid viis täiendavat Schengeni riiki (Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Malta ja Ungari) esitanud nimeliselt eksperdid, kelle arv vastab Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse I lisas ette nähtud panusele või ületab seda. See teeb kokku vaid 15 Schengeni riiki (Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa, Rumeenia, Soome, Šveits, Tšehhi Vabariik, Ungari ja osaliselt Saksamaa).

13.–14. juunil 2017 peetud haldusnõukogu koosolekul esitas amet kontseptsioonikirjelduse erinevate võimaluste kohta ekspertide nimetamiseks kiirreageerimisreservi, vastates ühtlasi liikmesriikide väljendatud murele seoses vajadusega määrata sõltumatud eksperdid, kes moodustavad osa nende panusest reservi. Ehkki enamik liikmesriike kiitis heaks pakutud lahenduse, mis võimaldas liikmesriikidel nimetada nõutud arvu eksperte koos täiendavate asendusametnikega, ei jõutud kõnelustel üksmeelele.

Küsimus võetakse taas arutusele järgmisel haldusnõukogu koosolekul, mis toimub 26.–27. septembril 2017. Kõnelusele eelneb tehniline seminar 14. septembril 2017, et amet saaks koos liikmesriikidega põhjalikult käsitleda kiirreageerimisreservi ülesehitust ja toimimist ning valmistada ette haldusnõukogu koosolekul vastuvõetavaid otsuseid.

Komisjon kutsub ametit ja liikmesriike üles leidma kiiresti lahendust sellele väga tähtsale vastuseta küsimusele. Sel eesmärgil saatis volinik Avramopoulos 12. juulil 2017 kõigi liikmesriikide siseministritele kirja, milles rõhutas, et piirivalveametnike nimetamata jätmine on suur probleem, mis mõjutab kiirreageerimisreservi täieliku toimivuse tagamist, ja kutsus üles määrama piirivalveametnikke kooskõlas määruse artikliga 20.

2) Profiilide ühtlustamine

Pärast viimast aruannet ja ameti jätkuvaid kahepoolseid kohtumisi liikmesriikidega on liikmesriikide poolt lubatud ekspertide arv profiilide kaupa ja haldusnõukogu asjaomastes rakendusotsustes esitatud ametnike arv üksteisega paremini kooskõlas. Ehkki mõne profiili puhul on ametnikke lubatud veidi ülemääraselt, on mõnd puudujääki vähendatud, eelkõige mis puudutab registreerimise / sõrmejälgede võtmise eksperte (137lt 29le) ja taustakontrollieksperte (38lt 23le).

Profiilide ikka veel puuduliku ühtlustamise tõttu on eriti tähtis, et nimetataks kõik eksperdid, mis võimaldaks ametil kontrollida nende vastavust nõutud profiilile ja tagada, et haldusnõukogus iga profiili kohta kokku lepitud üldine ametnike arv oleks täidetud. Nõutud ja pakutud arvude lõplik korrigeerimine ja ühtlustamine jätkub.

Seda küsimust tuleks käsitleda ka 14. septembri tehnilisel seminaril.

Kiirreageerimisvahendite reserv

Nagu eelmistes aruannetes juba märgitud, taotles amet liikmesriikidelt uuesti vajalike kohustuste võtmist 5.–6. juulil 2017 peetud ühiskasutusvahendite võrgustiku kohtumisel. 2017. aasta augusti lõpuks ei ole aga täiendavaid rannapatrullkaatreid, avamerepatrull-laevu ega soojuskaameraga sõidukeid eraldatud ning puudujääk nende osas on jätkuvalt tuntav. Olukord ei ole seega muutunud alates eelmisest ühiskasutusvahendite võrgustiku kohtumisest 25.–26. aprillil 2017, millest oli juttu eelmises aruandes. See tähendab, et alates 2017. aasta aprillist panustavad reservi reaalselt vaid 14 liikmesriiki (Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Tšehhi Vabariik ja Ungari). Ühtlasi tuleb seda küsimust käsitleda 14. septembril peetaval vastavasisulisel tehnilisel seminaril ning pärast seda haldusnõukogu koosolekul.

Inimressursside ja vahendite täieliku kättesaadavuse korraldamine ja tagamine kiirreageerimisreservi ja kiirreageerimisvahendite reservi kaudu on välispiirikontrolli tugevdamise eeltingimus olukordades, kus on vaja kohe reageerida. Juhul kui tehnilisel tasandil ei leita lahendust probleemidele, mis ohustavad reservide täieliku toimivuse tagamist, hindab komisjon koos ametiga edasisi meetmeid, mida võiks võtta vajalike vahendite olemasolu tagamiseks kiirreageerimisvahendite reservis.

Kiirreageerimisõppus

Nagu eelmises aruandes välja kuulutatud, korraldab amet peatselt ja enne 2017. aasta oktoobri lõppu õppuse, et kontrollida kohustuslikult lähetatud kiirreageerimisreservide valmisolekut ja tulemuslikkust piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni korral.

See õppus võimaldab ametil katsetada kiirreageerimismehhanismi rakendamist ning eelkõige ameti suutlikkust liikmesriikide vajadusi ja nende vastavaid panuseid õigesti hinnata. Eesmärgi kohaselt nõutakse igalt liikmesriigilt, et ta kontrolliks piirivalveametnike ja tehniliste vahendite kättesaadavust vastavalt kiirreageerimisreservides deklareeritule.

Järgmised sammud

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks:

·käsitlema seda küsimust kiiremas korras kahepoolsetel aruteludel asjaomaste Schengeni riikidega ning haldusnõukogu koosolekul tagamaks, et riigid, kes ei ole kiirreageerimisvahendite reservi veel panustanud (Belgia, Eesti, Hispaania, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Malta, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Slovakkia ja Taani), teeksid seda seadmete arvus kindlaks tehtud puudujääkide kõrvaldamiseks, kuna seni on kiirreageerimisvahendite reservi panustanud vaid 14 Schengeni riiki;

·tagama kiiresti kiirreageerimisreservi nimetatud ekspertide, eelkõige registreerimise / sõrmejälgede võtmise ekspertide ja taustakontrolliekspertide olemasolu vastavalt haldusnõukogu poolt konkreetse profiili jaoks kindlaks määratud ametnike arvule;

·kontrollima kiiresti kõigi kiirreageerimisreservi kuuluva 1 500 piirivalveametniku operatsioonideks kättesaadavust ning teostama 2017. aasta oktoobri lõpuks reservidest inim- ja tehniliste ressursside lähetamise simulatsiooniõppuse.

Liikmesriigid peaksid:

·täitma kiiresti kiirreageerimisvahendite reservi puudujäägid, kui seda ei ole veel tehtud;

·kiiresti teatama kiirreageerimisreservi määratud ekspertide nimed ja profiilid, kui nad seda veel teinud ei ole.

3.2. Ennetavate haavatavuse hindamiste korraldamine ühtse metoodika alusel

3.2.1. Haavatavuse hindamise protsessi ülevaade

Euroopa Liidu üks esmaseid poliitilisi prioriteete on ennetava hindamise parandamine, et tagada Schengeni ala tõhus toimimine. Nagu eelmises aruandes märgitud, tegi amet suuri jõupingutusi, et valmistada ette ja viia lõpule haavatavuse hindamise protsessi esimene etapp, st alushindamised, 2 lähtudes ühtsest metoodikast ja kokkulepitud ajakavast.

Alushindamiste põhjal ja vastavalt määruse artikli 13 lõikele 6 edastas ameti tegevdirektor 21 Schengeni riigile soovitused, mis sisaldavad konkreetseid meetmeid. Pärast määruses ettenähtud kohustuslikku konsulteerimist liikmesriikidega saadeti lõplikud soovitused välja ajavahemikus 13.–20. juuli 2017. Soovitatud meetmed käsitlevad 46 haavatavust 136st, mis amet alushindamiste käigus kindlaks tegi. Soovitustes keskendutakse esmajärjekorras sellistele haavatavustele, mis nõuavad kõige kiireloomulisemat tegutsemist seoses praeguste probleemidega välispiiril. Liikmesriike kutsuti aga üles võtma riiklike kavandamisprotsesside käigus arvesse ülejäänud haavatavusi, mille kohta määruse alusel ametlikke soovitusi ei esitatud.

Enamiku soovitatud meetmete rakendamistähtaeg on kuus kuud alates soovituste kättesaamisest. Mõne konkreetse meetme lõplikku võtmist oodatakse alles 2019. aasta juuli lõpuks. Selle põhjuseks on struktuursed probleemid, näiteks personaliga.

Soovituste rakendamise tähtaeg tähendab, et 2017. aasta augusti lõpuks tuleb ametile esitada tegevuskava ning seejärel kord kvartalis aruanded tegevuskava rakendamisest. See aitab ametil tõhusalt jälgida, kuidas Schengeni riigid soovitusi rakendavad. Kui meetmeid seatud tähtaja jooksul ei rakendata, peab ameti tegevdirektor pöörduma küsimusega haldusnõukogu poole ning teavitama sellest komisjoni. 4. septembri 2017. aasta seisuga on saatnud oma tegevuskava ametile 13 Schengeni riiki. Ülejäänud Schengeni riikidele saatis amet meeldetuletuse.

Juhul kui haavatavuste püsimine võib ohustada Schengeni ala toimimist tervikuna, võib soovituste nõutud tähtajaks rakendamata jätmine käivitada määruse artikli 13 lõikes 8 ja artiklis 19 sätestatud menetlused, millega haldusnõukogu kehtestab asjaomaste liikmesriikide jaoks siduva otsusega vajalikud meetmed ja käivitab lõpuks erimenetluse vastavalt Schengeni piirieeskirjade artiklile 29.

Lisaks, nagu eelmises aruandes märgitud, tehakse 2017. aastal kuue liikmesriigi (Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka ja Prantsusmaa) alushindamiste põhjal simulatsiooniõppused, et hinnata nende suutlikkust lahendada edasisi probleeme välispiiridel. Selleks pidid kuus liikmesriiki esitama ametile 1. septembriks 2017 lisateavet. Komisjon avaldab kahetsust, et sellest tähtajast pidas kinni vaid kaks liikmesriiki. Kui simulatsiooniõppuste tulemused muutuvad 2017. aasta oktoobri lõpuks kättesaadavaks, võib tegevdirektor liikmesriikidele esitada uued soovitused.

Nagu öeldud, hindab amet samal ajal esilekerkivaid ohtusid. Sellist esilekerkivate ohtude hindamist teeb amet praegu Hispaania, Itaalia ja Kreeka kohta.

Alushindamise esimestele kogemustele tuginedes tegeleb amet, keda toetab Schengeni riikide esindajatest koosnev haavatavuse hindamise võrgustik, ka ühise metoodika läbivaatamisega, et esitada see haldusnõukogule vastuvõtmiseks 2017. aasta novembris.

Ameti uue ülesehituse kohaselt, mis kinnitati haldusnõukogus 12.–13. juunil 2017, et rõhutada haavatavuse hindamise tähtsust, on loodud vastav üksus, mida järjekindlalt tugevdatakse.

3.2.2. Haavatavuse hindamise mõju Schengeni süsteemi ülejäänud osadele

Haavatavuse hindamine koos soovitustega aitab Schengeni riikidel avastada olemasolevaid ja võimalikke tulevasi ohtusid, mis võivad mõjutada nende välispiiride tõhusat haldamist. Hindamised ja soovituste rakendamine on tähtis panus Schengeni ala nõuetekohase toimimise tagamisse ning teenib mitte üksnes soovitusi saanud liikmesriikide, vaid kõigi liikmesriikide huve. Sellest tulenevalt on kindlaks määratud meetmete rakendamise järelevalve lahutamatu osa Euroopa ühisest jõupingutusest hallata rände kõiki tahke. Lisaks on sama tähtis, et haavatavuse hindamiste tulemusi võetaks täiel määral arvesse ka muudes vahendites, mis aitavad kaasa Schengeni ala heale toimimisele, nimelt Schengeni hindamistes ja välispiiride haldamiseks suunatud ELi rahastamisvahendites.

Eriti tähtis on tagada Schengeni hindamisprotsessi ja haavatavuse hindamiste vaheline sünergia, kuna mõlemad mehhanismid moodustavad osa Schengeni kvaliteedikontrollist. Sellise koostoime ja kooskõlastamise tulemusel hakkavad kummagi mehhanismi soovitused teineteist võimendama ja täiendama ning võimaldavad komisjonil vajaminevaid rahalisi vahendeid paremini prognoosida ja tähtsuse järjekorda seada.

Seepärast esitas komisjon juba 2017. aasta veebruaris ametile kõik varasemate Schengeni hindamistega seotud asjakohased dokumendid ning jätkab seda korrapäraselt ka edasistel hindamistel.

Selleks on komisjoni käsutuses haavatavuse hindamiste terviklikud esialgsed tulemused ning ta võtab neid tulemusi (järeldusi ja vastavaid soovitusi) arvesse Schengeni ala üldise toimimise hindamisel, asjaomaste ELi vahendite, eelkõige Sisejulgeolekufondi alusel toimivate riiklike programmide eelnõude hindamisel ja mis tahes täiendavate erakorraliste vahendite taotluste korral.

Järgmised sammud

Komisjon kohustub:

·ka edaspidi hoolikalt jälgima haavatavuse hindamisi ja oma soovituste rakendamist poliitilisel tasandil ning olema valmis tegema koostööd liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et tagada Schengeni ala hea toimimine.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks:

·viima simulatsiooniõppused lõpule 2017. aasta oktoobriks;

·jätkama olukorra jälgimist välispiiril, viima lõpule käimasolevad esilekerkivate ohtude hindamised ja esitama oma tulemused õigeaegselt asjaomastele liikmesriikidele;

·kiitma saadud kogemustele toetudes 2017. aasta novembri lõpuks heaks haavatavuse hindamise läbi vaadatud ühtse metoodika.

Liikmesriigid peaksid:

·esitama ametile kiiremas korras asjaomased tegevuskavad tegevdirektori poolt pärast alushindamisi soovitatud meetmete rakendamiseks;

·tagama soovitatud meetmete õigeaegse ja tulemusliku rakendamise tegevdirektori poolt pärast alushindamisi määratud tähtajaks ning esitama ametile kord kvartalis aruandeid tehtud edusammudest;

·arvestades korduvaid haavatavuse hindamisi, mida amet teeb vähemalt korra aastas, peaksid liikmesriigid, kes ei esitanud täielikke andmeid olemasoleva suutlikkuse kohta, riiklikku andmekogumist parandama;

·kõik kuus simulatsioonõppuse jaoks välja valitud liikmesriiki peaksid vastama kiiresti ameti täiendavatele andme- ja teabenõuetele ning esitama õigeaegseid kommentaare vahehindamiste kohta.

3.3. Tagasisaatmise toetamine

Ameti edu tagasisaatmisi käsitlevate uute volituste täielikul rakendamisel on jätkuvalt ebaühtlane.

Ühest küljest on ameti ja liikmesriikide korraldatud tagasisaatmiste arv, nagu ka sihtriikide arv 3 suurenenud. Ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. juulini 2017 toetas amet kokku 193 tagasisaatmisoperatsiooni, mille käigus saadeti tagasi 8 608 ebaseaduslikult riigis viibinud kolmanda riigi kodanikku.

Teisest küljest pakuvad määruse kohaselt ametile antud volitused tagasisaatmiste kohta märksa laiemat raamistikku ning uusi vahendeid, mis võimaldaksid ametil ja liikmesriikidel tagasisaatmiste määrasid tunduvalt suurendada. Sama eesmärk oli ka uuendatud tagasisaatmisalasel tegevuskaval, millekohase ettepaneku tegi komisjon käesoleva aasta märtsis ning mida liikmesriigid täielikult toetasid.

Vajalikeks operatiivseteks muutusteks, mille tulemused tagasisaatmise määrade kujul oleksid liikmesriigiti näha, peab amet põhjalikult muutma oma lähenemisviisi, millele aitaksid kaasa liikmesriikide selge tahe ja otsusekindlus ameti haldusnõukogu töös, aga ka tagasisaatmiste eest vastutavate riiklike ametiasutuste tegevuses.

Sellised operatiivsed muutused on saavutatavad üksnes ameti ja liikmesriikide vastutavate asutuste ühiste jõupingutuste tulemusena. Näiteks ei ole amet 2017. aastal veel toetanud vabatahtlikke tagasisaatmisoperatsioone ühestki liikmesriigist ja üldiselt on ameti operatiivtuge tagasisaatmistel kasutanud vaid üksikud liikmesriigid 4 .

Sama kehtib kolme tagasisaatmise reservi – sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate, saatemeeskondade ja tagasisaatmisspetsialistide – kohta, kes on nüüd operatiivtoe pakkumiseks valmis 5 . Reservidesse kuuluvad eksperdid on kasutusele võetud (sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate reservi 44 järelevalvajat on osalenud 47 tagasisaatmisoperatsioonis ning 10 sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskonda on osalenud ühes tagasisaatmisoperatsioonis). Kuid see tulemuslik vahend on liikmesriikides üldiselt alakasutatud, eriti sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate ja ekspertide poolest. Reservide kasutamise hoogustamiseks ja lihtsustamiseks ei ole amet seni veel edastanud liikmesriikidele lõplikke praktilisi tingimusi ja eeskirju töötajate reservidesse määramise kohta ega nende operatiivülesandeid ja õiguslikke kohustusi 6 .

Õhusõiduki otse ametist tellimise kord 7 on veel koostamisel ning teine kauaoodatud vahend liikmesriikide tagasisaatmisoperatsioonide toetamiseks, nimelt tagasisaatmine kommertslendudega on seni otsuseta. Amet peab spetsiaalse pilootprojekti käivitamise lõpule viima (nüüd eeldatavalt alles septembris 8 ) ja seda edasi arendama, nii et see hõlmaks kõiki asjaomaseid tagasisaatmise sihtkohti.

Amet peab kiiremas korras pingutama, et nimetatud puudused ja lüngad kõrvaldada. Liikmesriigid omakorda peavad ühiselt pühenduma sellele, et tunduvalt suurendada tagasisaatmiste arvu. Selleks peavad nad kasutama ametit raamistikuna, kus vastavaid tulemusi saavutada. See tähendab mitte üksnes vahendite eraldamist kindlaksmääratud kvootide ja lubaduste alusel, vaid ka tagasisaatmiste eest vastutavate pädevate asutuste töö, eesmärkide ja tavade tegelikku ühtlustamist ameti omadega.

Komisjon kutsub ametit üles arutama seda küsimust eeloleval haldusnõukogu koosolekul.

Samal ajal jätkab komisjon liikmesriikide toel ning olemasolevate ja uute ELi rahastatavate tagasisaatmisprogrammide kaudu sihtotstarbelise operatiivabi osutamist, et aidata ametil uued volitused täielikult välja arendada ning kõrvaldada sel viisil puudujäägid operatiivtöös ja luua piisavalt töökindel ja paindlik sisemine struktuur, mis suudaks pakkuda liikmesriikidele igakülgset operatiivset tuge. Eesmärgiga ameti pädevust suurendada aitab see protsess ühtlasi õigeaegselt ja täielikult ära kasutada kõik ELi rahastatavad tagasisaatmisprogrammid, sh uued tegevused ja projektid ning nende projektide raames välja arendatud oskusteave.

Järgmised sammud

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks:

·viima kiiremas korras lõpule praktilise töö kõigis valdkondades, kus esineb või võib esineda puudujääke, 9 eelkõige:

omäärama viivitamata kindlaks ja võtma kasutusele praktilised viisid, eeskirjad, operatiivülesanded ja õiguslikud kohustused reservi kuuluvate töötajate lähetamiseks;

okäivitama täielikult toimiva pilootprojekti kommertslendude kasutamiseks tagasisaatmisoperatsioonides;

otöötama välja strateegia ning tegema ennetavaid ettepanekuid tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks, võttes seejuures aluseks liikmesriikide igakuiselt esitatava teabe ning kasutades täiel määral 2017. aastal tagasisaatmisteks kasutatavat eelarvet;

osuurendama tagasisaatmiseelset abi, muu hulgas tuvastusmissioonide abil;

oviima lõpule liikmesriikide suutlikkuse ja tagasisaatmisega seotud vajaduste kaardistamise;

ohoogustama vastuvõtva riigi tagasisaatmisoperatsioonides osalevate kolmandate riikide ametiasutuste koolitamist;

·arutama koos liikmesriikidega kiiremas korras uute tagasisaatmist käsitlevate volituste rakendamise olukorda, et tagada tagasisaatmise määrade märkimisväärne kasv kooskõlas uuendatud tagasisaatmisalase tegevuskavaga;

·looma kiiremas korras vajaliku sisemise struktuuri, mis suudaks pakkuda liikmesriikidele igakülgset operatiivset tuge ning toimida ELi kooskõlastava ja operatiivse haruna tagasisaatmise valdkonnas.

Liikmesriigid peaksid:

·andma 2017. aasta septembris toimuval haldusnõukogu koosolekul oma panuse sellesse, kuidas amet suudaks lühikese aja jooksul võtta kasutusele oma uute volituste kõik seni rakendamata osad ning uuendatud tagasisaatmisalase tegevuskava seni võtmata meetmed;

·hakkama otsekohe andma kord kuus teavet riiklike tagasisaatmisoperatsioonide orienteeruva kava kohta, sealhulgas tagasipöördujate arvu ja vastuvõtvate kolmandate riikide kohta, kuna ükski liikmesriik ei ole seda seni teinud;

·ühtlustama oma riiklikud strateegiad ja tagasisaatmisalased tegevuskavad ameti kavadega, et saavutada tagasisaatmiste operatiivne integreeritus ELi tasandil.

3.4. Peakorterit käsitlev leping

Vastavalt komisjoni märkustele eelmistes aruannetes on Poola viinud nüüdseks lõpule peakorterit käsitleva lepingu ratifitseerimisprotsessi ja teavitanud sellest ametit. Kõnealune leping jõustub 1. novembril 2017. Komisjon ootab lepingu rakendamist, mis peaks looma parimad võimalikud tingimused ameti nõuetekohaseks toimimiseks määruse artikli 57 kohaselt.

Järgmine samm

· Amet ja Poola peaksid tagama peakorteri lepingu sujuva rakendamise.

3.5. Kontaktametnike lähetamine liikmesriikidesse

Amet peaks korrapäraselt teostama liikmesriikide välispiiride haldamise järelevalvet mitte ainult riskianalüüsi, teabevahetuse ja Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) abil, vaid kasutama selleks ka liikmesriikides asuvaid ameti kontaktametnikke.

Ameti haldusnõukogu 13.–14. juunil 2017 toimunud koosolekul kiitis haldusnõukogu heaks normid, milles määratakse kindlaks kontaktametnike roll ja ülesanded, nende juurdepääs teabele ning vajaduse korral ühe kontaktametniku määramine mitmele liikmesriigile. Amet on käivitanud menetluse, et lähetada 1 kontaktametnik ühte liikmesriiki (Bulgaaria) ja kinnitada peamised tegevuskohad 5 kontaktametniku lähetamiseks viide liikmesriikide rühma: 1) Itaalia ja Malta, 2) Kreeka ja Küpros, 3) Sloveenia ja Horvaatia, 4) Rumeenia ja Ungari ning 5) Hispaania ja Portugal.

Amet peaks kiirendama vastastikuse mõistmise memorandumi eelnõu ettevalmistamist, et allkirjastada 2017. aasta oktoobris iga liikmesriigiga selline memorandum, milles määratakse kindlaks lähetamise tingimused. Amet ei ole seni algatanud menetlust kontaktametnike värbamiseks. Võttes arvesse, et enne lähetamist peavad valitud kandidaadid läbima koolituse ja olema ametiga tutvunud, tuleks vabu ametikohti käsitlevad teated avaldada viivitamata, et tagada kontaktametnike tegelik lähetamine 2017. aasta lõpuks.

Ehkki lähetamise prioriteediks on praegu liikmesriigid, keda peetakse rändevoogudest enim mõjutatuteks, peaks amet samal ajal kiirendama tööd kontaktametnike lähetamiseks ülejäänud liikmesriikidesse, et nad võiksid ametit tulemuslikult toetada järgmises haavatavuse hindamise etapis.

Järgmised sammud

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks:

·koostama vastastikuse mõistmise memorandumi eelnõu ning esitama selle asjaomastele liikmesriikidele 2017. aasta septembri lõpuks;

·algatama viivitamata kontaktametnike värbamiseks valikumenetlusi, et viia ametnike koolitamine ja lähetamine lõpule hiljemalt 2017. aasta lõpuks;

·kiirendama tööd kontaktametnike lähetamiseks ülejäänud liikmesriikidesse 2018. aasta veebruariks.

Liikmesriigid peaksid:

·kirjutama ametiga alla vastastikuse mõistmise memorandumile, millega kehtestatakse 2017. aasta oktoobriks kontaktametnike lähetamise tingimused.

3.6. Euroopa integreeritud piirihalduse strateegilise raamistiku väljatöötamine

Kolmandas eduaruandes tegi komisjon ettepaneku töötada välja Euroopa integreeritud piirihalduse strateegiline raamistik koos kolme integreeritud tasandiga: 1) liidu institutsioonide poliitiline strateegia; 2) ameti tehniline ja operatiivstrateegia; 3) liikmesriikide riiklikud strateegiad. Seoses sellega on komisjoni tihe koostöö liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga integreeritud piirihalduse poliitilise strateegia väljatöötamise ja sujuva heakskiitmise vältimatu eeltingimus. Poliitiline strateegia suunab nii ameti tehnilist ja operatiivstrateegiat kui ka riiklikke strateegiaid.

Selle protsessi ajakava on väga tihe ja ulatuslik äärmiselt keerukate konsultatsioonide tõttu sisemiste ja väliste sidusrühmadega. Esimene ekspertide tasandi kohtumine liikmesriikide ekspertidega toimus 20. juunil 2017, kus selgitati arendamisprotsessi ja arutati tulevase poliitilise strateegia peamisi komponente. Komisjon pidas 29. juunil 2017 Euroopa Parlamendi LIBE-komisjonile ettekande integreeritud piirihalduse strateegia arendamisest ja septembri alguses on kavas pidada ka mitu töökohtumist.

Arvestades strateegia ja selle heakskiitmise poliitilist kaalu, on 17. oktoobril 2017 kavas korraldada ka kolmepoolne kõrgetasemeline kohtumine.

Järgmised sammud

Komisjon kohustub:

·korraldama 2017. aasta oktoobris liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi liikmete osalusel kõrgetasemelise kolmepoolse kohtumise, kus arutatakse põhjalikumalt Euroopa integreeritud piirihalduse poliitilise raamistiku väljatöötamist;

·tegema 2018. aastal riiklikke integreeritud piirihalduse strateegiaid käsitleva temaatilise Schengeni hindamise.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks:

·alustama 2017. aasta teises pooles tihedas koostöös komisjoniga integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia väljatöötamist;

·võtma haldusnõukogu otsusega vastu Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia pärast seda, kui ELi institutsioonid on 2018. aasta veebruariks kokku leppinud integreeritud piirihalduse poliitilises strateegias;

·koostama tihedas koostöös komisjoniga Schengeni hindamist käsitleva erikoolitusprogrammi, mis on suunatud valitud integreeritud piirihalduse ekspertidele;

Liikmesriigid peaksid:

·algatama ajavahemikus 2017. aasta juunist detsembrini riiklikud menetlused riiklike integreeritud piirihalduse strateegiate koostamiseks;

·viima oma vastavad riiklikud integreeritud piirihalduse strateegiad kooskõlla poliitilise ning tehnilise ja tegevusstrateegiaga kuue kuu jooksul pärast viimase vastuvõtmist;

·olema valmis oma riiklike integreeritud piirihalduse strateegiate Schengeni hindamiseks (alates 2018. aasta hilissügisest).

4.JÄRELDUSED

Jätkunud on Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses sätestatud uute vahendite kasutuselevõtt ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtugi liikmesriikidele ELi välispiiri eri lõikudes, kus toimub ebaseaduslik sisseränne.

Liikmesriigid peavad aga täitma oma kohustused seoses kiirreageerimisreservide täieliku töövõime tagamisega, eelkõige kõrvaldama kiirreageerimisvahendite reservi puudujäägid. Täiendavaid ühiseid jõupingutusi tuleb teha ka jätkuvate kitsaskohtade kõrvaldamiseks käimasolevates ühisoperatsioonides. Nende operatsioonidega toetatakse kõige suurema surve all olevaid liikmesriike välispiiride tõhusal haldamisel. Kõnealused kitsaskohad tuleb kiiremas korras kõrvaldada.

Lisaks peavad liikmesriigid ja amet saavutama tulemusi tagasisaatmisoperatsioonide valdkonnas, kasutades täiel määral toetavaid vahendeid, mida ameti laiendatud volituste raames pakutakse.

Komisjon jätkab liikmesriikide toel sihtotstarbelise operatiivabi osutamist, et aidata ametil uued volitused täielikult välja arendada ning kõrvaldada sel viisil puudujäägid operatiivtöös ja luua piisavalt töökindel ja paindlik sisemine struktuur, mis suudaks pakkuda liikmesriikidele igakülgset operatiivset tuge.

Sellega seoses kutsub komisjon Euroopa Parlamenti, Euroopa Ülemkogu ja nõukogu üles vaatama üle senitehtud edusammud ja kutsub nõukogu üles julgustama ametit ja Schengeni riikide pädevaid asutusi võtma kavandatud meetmeid.

Komisjon jätkab aruandlust Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse rakendamisel ja välispiiride tugevdamisel tehtud edusammude kohta, keskendudes eelkõige ameti uute tagasisaatmist käsitlevate volituste rakendamisele ning Euroopa integreeritud piirihalduse väljatöötamisele ja rakendamisele.

(1)

Käesolevas aruandes kasutatav väljend „Schengeni riigid“ tähistab liikmesriike ja kolmandaid riike, kelle suhtes määrus on siduv või kes muul põhjusel rakendavad seda siseriiklikus õiguses.

(2)

Alushindamised on süvaanalüüsid liikmesriikide olemasoleva suutlikkuse kohta koostoimes objektiivsetel kriteeriumidel põhinevate ohunäitajatega.

(3)

1. jaanuarist 31. juulini 2017 olid peamised kolmandatest riikidest sihtriigid väljaspool Lääne-Balkani piirkonda järgmised: Tuneesia (toetas 30 riiklikku tagasisaatmisoperatsiooni), Nigeeria (12), Afganistan (11), Gruusia (8) ja Pakistan (6).

(4)

31. juuli 2017. aasta seisuga olid ühistes tagasisaatmisoperatsioones enim osalenud liikmesriigid Saksamaa (62) ja Austria (26), kellele järgnesid Belgia ja Rootsi (kumbki 14) ning Ungari (13). Teiselt poolt ei kasuta mitmed toetust vajavad liikmesriigid ühiseid tagasisaatmisoperatsioone üldse või kasutavad neid väga vähe (nt Prantsusmaa on kasutanud vaid üht operatsiooni ja Bulgaaria ei ole kasutanud 2016. ja 2017. aastal ühtegi).

(5)

31. juuliks 2017 ei vasta liikmesriikide poolt sunniviisilise tagasisaatmise reservi pakutud ekspertide arv ikka veel nõutud ekspertide arvule (426 eksperti 600 vajalikust). Liikmesriigid ja assotsieerunud riigid, kes ei ole andnud panust sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondade reservi: Hispaania, Island, Kreeka, Malta, Rootsi ja Šveits; Liikmesriigid ja assotsieerunud riigid, kes ei ole andnud panust sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate reservi: Eesti, Küpros, Leedu, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Slovakkia, Šveits ja Taani; Liikmesriigid ja assotsieerunud riigid, kes ei ole andnud panust tagasisaatmisspetsialistide reservi: Bulgaaria, Kreeka, Norra, Slovakkia, Soome, Šveits ja Tšehhi Vabariik.

(6)

Vt neljas toimivuse tagamise aruanne, COM(2017) 325 final, milles kutsuti ametit sätestama viivitamata reservliikmete lähetamise praktilised tingimused, eeskirjad, operatiivülesanded ja õiguslikud kohustused.

(7)

Praegu tellivad liikmesriikide ametiasutused õhusõidukid ja muu tagasisaatmisoperatsioonideks vajaliku varustuse ise. Siis katab need kulud (osaliselt) amet. Amet ei telli õhusõidukit otse.

(8)

Vt teatis „Tõhusama tagasisaatmispoliitika kohta Euroopa Liidus – uuendatud tegevuskava“, COM(2017) 200 final, kus ametit kutsuti üles võtma 2017. aasta juuniks kasutusele kommertslendude süsteem, nagu on korratud ka neljandas toimivuse tagamise aruandes.

(9)

Vt eeskätt COM(2017) 201 final; COM(2017) 219 final; COM(2017) 325 final; COM(2017) 200 final.