EUROOPA KOMISJON
Brüssel,26.7.2017
COM(2017) 405 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Neljateistkümnes aruanne ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta
1.Sissejuhatus
Neljateistkümnendas ümberpaigutamise ja ümberasustamise aruandes antakse ülevaade kiireloomulistest meetmetest, mida on vaja selleks, et kõik tingimustele vastavad isikud lähikuudel Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada ning täita ümberasustamise eesmärgid.
2017. aasta juunis paigutati ümber rekordarv inimesi: rohkem kui 2 000 Kreekast ja ligi 1 000 Itaaliast. Ent juulis on ümberpaigutamise tempo aeglustunud (Kreekast on ümber paigutatud umbes 1 600 inimest ja Itaaliast 600). 24. juuli 2017. aasta seisuga on praeguseks ümber paigutatud enam kui 24 600 inimest (16 803 Kreekast ja 7 873 Itaaliast).
Praegune ümberpaigutamise tempo ei leevenda küllaldaselt Itaaliale langevat survet. Aasta algusest on Itaalia rannikule saabunud üle 93 000 sisserändaja. See on 6 % rohkem kui samal ajavahemikul 2016. aastal. Selle hädaolukorra lahendamiseks esitas komisjon tegevuskava 1 Itaalia toetamiseks, rändesurve vähendamiseks Vahemere keskosa rändeteel ja solidaarsuse suurendamiseks. 6. juulil 2017 toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel kiitsid ministrid tegevuskava heaks. Nad jõudsid ühisele arusaamisele seoses vajadusega kiirendada ühistööd mitme prioriteetse meetme rakendamisel ja kohustusid ennekõike „astuma kõik sammud, mis on vajalikud selleks, et tagada kõigi tingimustele vastavate inimeste Itaaliast ümberpaigutamine“ 2 .
Itaalias on endiselt märkimisväärne hulk ümberpaigutamise tingimustele vastavaid rändajaid. 2017. aastal on eritrealaste (kes on peamine ümberpaigutamistingimustele vastava kodakondsusega isikute rühm Itaalias) saabumiste arv olnud seni küllaltki tagasihoidlik. Ent 2017. aasta algusest on Itaaliasse saabunud 5 200 eritrealast lisaks neile 20 700-le, kes saabusid 2016. aastal. Kuna ka praegune ümberpaigutamise tempo ei võimalda kõiki tingimustele vastavaid isikuid ümber paigutada, on ülimalt oluline, et liikmesriigid täidaksid nüüd antud lubadusi ja juriidilisi kohustusi ning suurendaksid märkimisväärselt oma jõupingutusi inimeste ümberpaigutamisel Itaaliast.
Kreekas tuleks alal hoida juunis saavutatud rahuldavat tempot, et seal praegu viibivad tingimustele vastavad taotlejad oleks võimalik 2017. aasta septembriks esmajärjekorras ümber paigutada. 24. juuli seisuga oli ümberpaigutamiseks registreeritud 27 295 inimest ja vähemalt 4 800 inimest on veel ümber paigutamata. Liikmesriigid peaksid jätkama lubaduste esitamist ning kiirendama vastamist ja üleviimist, et tagada kõigi tingimustele vastavate rändajate tulemuslik ümberpaigutamine.
Edusammud nõukogu 2015. aasta juuli järelduste 3 (mille kohaselt tuleb ümber asustada 22 504 inimest) rakendamisel jätkuvad, ehkki paljud suuri lubadusi esitanud liikmesriigid on võetud kohustused täitnud ning suunanud jõupingutused ELi-Türgi avalduse rakendamisele. Need liikmesriigid, kes ei ole veel kedagi ümber asustanud või on kaugel oma eesmärkide saavutamisest, peaksid viivitamata jõupingutusi suurendama.
2.Ümberpaigutamine
Ümberpaigutamise tempo liigub pidevalt tõusvas joones: 2016. aasta novembrist alates on igas kuus ümber paigutatud enam kui 1000 inimest. Enamik liikmesriike on korrapäraselt lubadusi esitanud ja inimesi ümber paigutanud. Ent kõigil liikmesriikidel on vaja teha ümberpaigutamisel täiendavaid jõupingutusi, et tagada kõigi tingimustele vastavate isikute ümberpaigutamine Itaaliast ja Kreekast.
Kuna mõned liikmesriigid on oma ümberpaigutamiskohustused täitnud või on sellele väga lähedal, on ümberpaigutamisprogrammi edukaks rakendamiseks vaja, et mõned liikmesriigid suurendaksid oma esitatavaid lubadusi ja et kõik liikmesriigid täidaksid oma kohustused.
Ungari ja Poola on ainsad liikmesriigid, kes ei ole ümber paigutanud mitte ühtegi inimest. Poola ei ole alates 16. detsembrist 2015 esitanud ka ühtegi vastuvõtulubadust. Tšehhi Vabariik ei ole samuti alates 2016. aasta maist lubadusi esitanud ning ei ole kedagi ümber paigutanud alates 2016. aasta augustist. Need riigid peaksid kohe alustama lubaduste esitamist ja ümberpaigutamist.
Ka Austria ei ole veel kedagi ümber paigutanud, kuid esitas hiljuti (mais, juunis ja juulis) kolm lubadust paigutada Itaaliast ümber 50 inimest. Nüüd tuleb esimese lubaduse alusel võimalikult kiiresti läbi viia tegelikud ümberpaigutamised.
2.1. Kreeka: juunis on üleviimised märkimisväärselt kiirenenud, ent kõigi tingimustele vastavate isikute ümberpaigutamiseks on vaja jõupingutusi jätkata
Nagu varem teatati, on Kreeka lõpule viinud kõigi eelregistreerimismenetlusega hõlmatud inimeste, sealhulgas ümberpaigutamistingimustele vastavate inimeste registreerimise („rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine“). 24. juuliks on ümberpaigutamiskava alusel taotluse esitanud kokku 27 295 inimest, 16 803 inimest on juba ümber paigutatud ja ümber paigutamata on veel 4 804 inimest 4 . Kuigi enne 26. septembrit 2017 võidakse registreerida veel ümberpaigutamise taotlejaid ja mõned taotlejad võidakse ümberpaigutamiskavast välja arvata, eeldatakse, et ümberpaigutamiseks registreeritud inimeste koguarv jääb stabiilseks. Ennekõike on võimalik, et 1 500 kuni 2 000 inimest, kes loeti algselt Dublini menetluse alla kuuluvateks isikuteks, satuvad taas ümberpaigutatavate hulka, mis tähendaks, et veel ümberpaigutamata inimeste arv on ligikaudu 6 800. Seetõttu on äärmisel oluline, et liikmesriigid jätkaksid igakuiste lubaduste esitamist.
Ümberpaigutamise tempo: vastamist tuleb kiirendada, vastuvõtusuutlikkust suurendada ja planeerimistegevus sisuliselt käivitada
Nagu varem teatati, on Malta juba kogu oma kvoodi ulatuses inimesi ümber paigutanud 5 . Sel aruandeperioodil on ühe inimese kaugusel oma kvoodi täitmisest ka Läti. Norra on oma kohustused täitnud. Juba toimunud ning juulisse ja augustisse kavandatud üleviimistega on Soome, Leedu ja Luksemburg paigutanud ümber enam kui 80 % oma kvoodist ning Rootsi, kes alustas ümberpaigutamist alles juunis, on ümber paigutanud pea 60 % oma kvoodist.
Komisjon väljendab heameelt Hispaania teate üle oma igakuiseid lubadusi suurendada. Hoolimata sellest, et Austria on teatanud oma kavatsusest alustada ümberpaigutamist Kreekast, ei ole ta veel esitanud ametlikke lubadusi.
Juunis jõudis ümberpaigutamise tempo 2 000 üleviimiseni, mis on seni kõige suurem ümberpaigutamiste arv ühes kuus. Selle tulemuseni jõuti ühiste jõupinguste varal, mida tegid vastavalt kokkulepitud planeerimisdokumentidele kõik sidusrühmad alates Kreeka varjupaigatalitusest, kes tõstis teatamise tempot, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ametist, kes tagas transpordi Kreeka erinevatest piirkondadest Ateenasse ja sealse majutuse, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametist, kes oli abiks toimikute ettevalmistamisel ja jälgimisel, Rahvusvahelisest Migratsiooniorganisatsioonist (IOM), kes korraldas tervisekontrollid, lahkumiseelsed teabetunnid ja lennud, ning lõpetades ümberpaigutamise sihtliikmesriikidega, kes näitasid üles paindlikkust eriti juhtudel, kui toimikute käsitlemist tuli tervislikel põhjustel edasi lükata.
Ent hoolimata liikmesriikidega kokkulepitud kavast ei olnud võimalik tempot hoida ja prognoosi kohaselt paigutatakse juulis ümber ainult umbes 1 600 inimest, ennekõike järgmistel põhjustel.
·Mõnedel ümberpaigutamise sihtliikmesriikidel kulub vastamiseks kaua aega ja nende menetlemissuutlikkus on piiratud: on riike (eriti Eesti ja Šveits), kelle puhul vastuste esitamine on teatavatel juhtudel viibinud enam kui kolm kuud. Mõnikord on viivitused tingitud sellest, et ümberpaigutamise sihtliikmesriikidel ei ole piisavat suutlikkust ümberpaigutamistaotluste menetlemiseks igakuiste lubadustega samas tempos ja eriti riiklikel julgeolekuteenistustel kontrolltoimingute läbiviimiseks. Muudel juhtudel on nende põhjuseks ümberpaigutamise sihtliikmesriigi menetluste kestus. Samuti on mõnedes riikides, kus toimub korraga ümberasustamine ja ümberpaigutamine, probleemiks osutunud piiratud menetlemissuutlikkus.
·Vastuvõtuvõimekus on piiratud: ehkki Iirimaa, Soome ja Portugal on tegutsenud selle nimel, et lahendada tekkinud probleemid, on Soome neist liikmesriikidest ainus, kes on suutnud hoida vajalikku korrapärast üleviimise tempot.
Raskused ümberpaigutamisel koormavad mandri-Kreeka vastuvõtusüsteemi, mis on üha suurema surve all tulenevalt ümberpaigutamist taotlenud inimestest, kes endiselt riigis viibivad, ja tavalise varjupaigataotluse esitanud isikutest, kelle hulgas on need, kes on saartelt üle toodud, et algatada nende suhtes varjupaiga tavamenetlus.
Ümberpaigutamiskava tulemuslikuks rakendamiseks peaksid kõik liikmesriigid tegutsema ümberpaigutamismenetluse igas etapis konstruktiivselt. Komisjon on valmis seda protsessi toetama.
Saatjata alaealised: edusammud jätkuvad
21. juuli seisuga on ümber paigutatud 390 saatjata alaealist ümberpaigutamistingimustele vastavast 581 saatjata alaealisest. Ühed ja sama liikmesriigid (Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Madalmaad ja Hispaania) jätkavad kohtade pakkumist sellele haavatavas olukorras taotlejate kategooriale ning komisjon väljendab selle üle heameelt. Ent on ülimalt oluline, et kõik liikmesriigid võtaksid vastu selle eriliselt haavatava rühma ümberpaigutamistaotlusi. Liikmesriike ärgitatakse tagama vajadust mööda jätkuvalt kohti, 6 et paigutada ümber vanematest eraldatud registreeritud alaealised.
Lapse parimatest huvidest lähtuval hindamisel otsustakse esmalt, kas alaealine tuleks ümber paigutada, ja teiseks, millisesse liikmesriiki. Liiga range perekondlike sidemete tõendamise poliitika, mida ajab näiteks Saksamaa, paneb liigse koorma Kreeka ametiasutuste õlule, seda enam, et nõukogu ümberpaigutamist käsitlevates otsustes ei ole ühtegi sellist nõuet esitatud.
|
Kiiret tegutsemist vajavad küsimused ·Kõik liikmesriigid peaksid jätkama igakuiste lubaduste esitamist vähemalt praegusel tasemel, et tagada küllaldane hulk kohti, võimaldamaks kiiret ümberpaigutamist niipea, kui isik on ümberpaigutamistingimustele vastavaks tunnistatud ning vastastikku kokku lepitud menetluste ja tavade kohaselt registreeritud. ·Liikmesriigid peaksid käesolevas viimases rakendamisetapis suurendama oma jõupingutusi, et tagada protsessi sujuvus, vältida viivitusi üleviimisel ja kõrvaldada vajaduse korral võimalikud logistilised kitsaskohad. ·Austria peaks tegutsema oma teate kohaselt ning alustama kohe lubaduste esitamist ja inimeste ümberpaigutamist Kreekast. ·Riigid, kelle puhul esinevad viivitused lõplike vastuste andmisel (ennekõike Eesti ja Šveits), peaksid kinni pidama ümberpaigutamisprotokollides kokku lepitud tähtaegadest. Saksamaa peaks samuti üles näitama suuremat paindlikkust seoses perekondlike sidemete tõendamisega. ·Iirimaa ja Portugal peaksid viivitamatult võtma meetmeid selleks, et suurendada vastuvõtusuutlikkust ja võimaldada kõigi pooleolevate ümberpaigutamiste lõpuleviimist 2017. aasta septembriks. |
2.2. Itaalia: praeguse rändesurvega toimetulekuks peavad kõik sidusrühmad rohkem jõupingutusi tegema
Kui mais ja juunis püsis igakuine Itaaliast ümberpaigutatute arv 1 000 juures, siis juulis langes see taas. Selles kuus prognoositakse ainult 600 taotleja ümberpaigutamist. Arvestades praegu Itaalia rändetaristule langevat üldist survet, tuleb viimaste kuude positiivsele suundumusele tuginedes ümberpaigutamist Itaaliast veelgi kiirendada. Komisjoni koostatud Itaalia tegevuskava sisaldab meetmeid, mis tuleb komisjoni arvamuse kohaselt kiiremas korras vastu võtta, et täita võetud ümberpaigutamiskohustused täies ulatuses.
Taotlejate isiku tuvastamine, registreerimine ja koondamine: hiljuti tehtud edusammude järel tuleb hoogu juurde anda
Ülimalt oluline on, et Itaalia viiks kiiremas korras läbi kõigi 2016. aastal ja 2017. aasta esimeses pooles Itaaliasse saabunud ja tingimustele vastavate taotlejate tuvastamise ja ümberpaigutamiseks registreerimise. Itaalia on seni ümberpaigutamiseks registreerinud umbkaudu 10 000 inimest (neist 7 873 on juba ümber paigutatud) ja veel 2 500 ootavad registreerimist. Ainuüksi 2016. aastal saabus Itaaliasse enam kui 20 700 eritrealast ja seni on 2017. aastal saabunud eritrealasi üle 5 200.
Nagu tegevuskavas märgitud, on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) valmis Itaaliat registreerimisel ja andmete töötlemisel abistama. Sel eesmärgil on EASO alustanud kampaaniat sotsiaalmeedias. Ennekõike loodi EASO ümberpaigutamise infoliin, millele laekub praeguseks nädalas kuni 200 kõnet. Ent teabekampaania edu tagamiseks peab Itaalia edastama EASO-le viivitamata vajalikud andmed teabelehtede ja plakatite laialdasemaks levitamiseks ning suurendama kohalikes politseivalitsustes (prefettura/questura) ja vastuvõtukeskustes teadlikkust ümberpaigutamiskavast, sealhulgas tagades, et võimalikud kandidaadid, kes ei ole praegu Itaalia ametliku vastuvõtusüsteemiga hõlmatud, registreeritakse kiiresti ja kaasatakse ümberpaigutamisskeemi. Lisaks sellele on EASO valmis suurendama oma mobiilsete meeskondade arvu ja aktiivset kohalolu, et jõuda kõigi potentsiaalsete veel registreerimata taotlejateni, kes ümberpaigutamistingimustele vastavad, ja hõlbustada nende registreerimist ümberpaigutamisskeemis.
Selleks et soodustada uute saabujate kiirendatud registreerimist ümberpaigutamiseks ja suurendada menetluste tõhusust, on samuti oluline, et Itaalia koondaks tingimustele vastavad taotlejad väiksesse arvu spetsiaalsetesse ümberpaigutamiskeskustesse. Sellega seoses kiidab komisjon heaks hiljuti astutud sammud, ennekõike tingimustele vastavate taotlejate üleviimise Roomas asuvatesse keskustesse ümberpaigutamismenetluse viimasteks etappideks ja siseministeeriumi ringkirja, milles kutsutakse üles koondama tingimustele vastavad taotlejad väiksesse arvu keskustesse. Praeguseks peaksid need meetmed olema täielikult rakendatud ja neid peaks olema veelgi laiendatud nii uute tingimustele vastavate taotlejate kui ka juba kõikjale Itaaliasse elama paigutatud isikute puhul. Nende meetmete toetamiseks andis komisjon hiljuti Itaaliale Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist 15,33 miljonit eurot hädaabi, et tagada kolmes sihtotstarbelises ümberpaigutamispunktis majutus, toit, tervishoid ning keeleline ja kultuuriline vahendamine.
Ümberpaigutamise tempo: vaja on teha rohkem edusamme
Pärast positiivset suundumust langes esitatud lubaduste arv juunis ja juulis. Luksemburg ja Prantsusmaa ei ole rohkem kui kolme kuu jooksul Itaaliale lubadusi esitanud. Teisalt väljendab komisjon heameelt Slovakkia hiljuti esitatud lubaduse üle, mis tuleks nüüd tegelike ümberpaigutustena viivitamata täide viia. Samuti väljendab komisjon heameelt Hispaania teate üle oma igakuiseid lubadusi suurendada ja Saksamaa teate üle üleviimiste tempot kiirendada. Nagu eespool mainitud, on lubaduste esitamine ülimalt tähtis, et tagada küllaldane hulk kohti, mis võimaldavad Itaalial kiiresti reageerida tingimustele vastavate taotlejate arvu suurenemisele ja viia läbi kiire ümberpaigutamine. See aitab samuti ära hoida selliste taotlejate võimalikku ebaseaduslikku liikumist.
Skeemi nõuetekohaseks toimimiseks on ühtlasi oluline, et liikmesriigid peavad kinni ümberpaigutamisprotokollis kokku lepitud tähtaegadest, ennekõike 10päevasest tähtajast esitatud ümberpaigutamistaotlustele vastamisel. Selles osas on mahajäämused Belgial, Saksamaal, Prantsusmaal ja Luksemburgil, kellele esitatud ümberpaigutamistaotlused on mõnel juhul läinud aastast saadik pooleli. Samuti peaksid liikmesriigid tegema tihedat koostööd Itaaliaga juhtudel, kus esinevad kahtlused seoses taotleja kodakondsusega. On liikmesriike, kes rakendavad jätkuvalt põhjendamatuid piiravaid eelistusi (näiteks Prantsusmaa võtab Eritrea kodakondsusega isikute puhul vastu ainult peresid või üksikuid lastega naisi), mida Itaalial on praktiliselt võimatu täita. Nagu on näha olnud Kreeka puhul, aitaks suuri igakuiseid lubadusi esitanud liikmesriikide puhul ümberpaigutamist kiirendada ka Rootsi eeskuju järgiv perspektiivkavandamine. Liikmesriigid peaksid näitama üles paindlikkust üleviimisega seonduva logistika ja lennukuupäevades kokkuleppimise alal.
Komisjon väljendab heameelt Itaalia ning Austria ja Leedu vahel sõlmitud kahepoolsete kokkulepete üle täiendavate julgeoluküsitluste kohta. Nüüd loodab komisjon, et Austria hakkab kiiresti ümberpaigutamist ellu viima, ja väljendab heameelt selle üle, et Leetu on ümber paigutatud esimesed kümme taotlejat. Lisaks sellele eeldab komisjon, et Itaalia üleskutse tulemusena sõlmitakse samasugused kahepoolsed kokkulepped Eesti, Iirimaa ja kõigi asjaomaste liikmesriikidega ning et ümberpaigutamine nimetatud liikmesriikidesse algab kohe.
Saatjata alaealiste ümberpaigutamine on alanud, kuid vaja on täiendavaid jõupingutusi
Ehkki aruandeperioodil viidi üle ainult üks täiendav saatjata alaealine, on tehtud edusamme selle haavatavate taotlejate kategooria ümberpaigutamist võimaldava menetluse osas. 10 uut toimikut on pooleli ja ootavad üleviimist, mis toimub enne juuli lõppu, veel 25 toimikut on heakskiidu ootel ning 38 taotlust on esitamisvalmis. Veel mõned toimikud on läbivaatamisel.
Edusammude juures on määrava tähtsusega olnud nii kesk- kui ka kohaliku tasandi ametiasutuste aktiivne osalus. Ennekõike saatis Itaalia justiitsministeerium kohtutele teatise ümberpaigutamise ja Dublini menetluse kohta. Lähiajal oodatakse täiendavate selgituste levitamist. Lisaks sellele toetab protsessi tööministeerium, kes teeb vastuvõtukeskustes kättesaadavaks teabe tingimustele vastavate alaealiste kohta. Komisjoni meeskond Itaalias edendab koordineerimist kesksel haldustasandil. Samuti on teavitamises ja tehnilise abi andmises oluline osa EASO-l ja IOM-il.
Eritrea kodakondsusega saatjata alaealised on põgenemiste arvu poolest teisel kohal. Selleks et pakkuda tingimustele vastavatele saatjata alaealistele ümberpaigutamise raames võimalust turvaliseks üleviimiseks muusse liikmesriiki, peaksid kohalikud asutused koondama kõik saatjata alaealised väiksemasse arvu spetsiaalsetesse keskustesse.
Samal ajal on olulise tähtsusega, et liikmesriigid käsitaksid haavatavate isikute ja saatjata alaealistega seonduvaid taotlusi prioriteetsena. Vältida tuleks näiteks Saksamaa rakendatavat eelistuspoliitikat, mis ei ole kooskõlas nõukogu otsusega ja mille kohaselt alaealisel peavad olema sidemed ümberpaigutamise sihtliikmesriigiga. Tagasilükkamise põhjused võivad olla ainult need, mis on ette nähtud nõukogu otsustega.
Kui seda ei ole juba tehtud, peaksid liikmesriigid edastama Itaalia ametiasutustele teabe ümberpaigutatavate saatjata alaealiste jaoks ette nähtud vastuvõtu- ja varjupaigataristute kohta.
|
Kiiret tegutsemist vajavad küsimused ·Itaalia peaks esmajärjekorras kiirendama ümberpaigutamise tingimustele vastavate taotlejate registreerimist, hõlbustama EASO teabekampaania rakendamist ning jätkama jõupingutusi ümberpaigutamismenetluse tsentraliseerimiseks. ·Kõik liikmesriigid peaksid oma lubadusi veelgi suurendama ja esitama lubadusi igakuiselt, kiirendama Itaalia poolt ümberpaigutamiseks esitatavate taotlejate vastuvõtmist, suurendama taotluste menetlemise suutlikkust, vastama Itaalia taotlustele kiiremini, vältima liigseid piiravaid eelistusi ja vähendama nõudeid, mis tekitavad viivitusi üleviimismenetlustes. Lisaks sellele peaksid suure kvoodiga liikmesriigid esitama perspektiivkava ja näitama üles paindlikkust üleviimisega seonduva logistika alal. ·Luksemburg ja Prantsusmaa peaksid hakkama taas lubadusi esitama. ·Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Luksemburg peaksid vastama ootel olevatele ümberpaigutamistaotlustele ning pidama kinni ümberpaigutamisprotokollis kokku lepitud tähtaegadest. ·Liikmesriigid peaksid käsitlema prioriteetsena haavatavas olukorras taotlejate, eelkõige saatjata alaealiste taotlusi ja jätkama oma lubaduste esitamisel neile kohtade tagamist. |
3.Ümberasustamine
Kuna paljud suure kvoodiga liikmesriigid on oma 20. juuli 2015. aasta järelduste kohased kohustused täitnud või on nende täitmisele väga lähedal, on nad suunanud jõupingutused ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduse rakendamisele. Sellest hoolimata tehakse järelduste rakendamisel jätkuvalt edusamme ning üle kolmveerandi kokku lepitud 22 504 inimesest on juba ümber asustatud. Alates 9. juunist 2017 on kava alusel ümber asustatud 760 inimest. Suurem osa inimesi asustatakse nüüd ümber Türgist, kuigi väiksemas mahus jätkub ümberasustamine ka muudest riikidest, peamiselt Jordaaniast ja Liibanonist.
24. juuli 2017. aasta seisuga on ümber asustatud 17 179 inimest 22 riiki (Belgiasse, Tšehhi Vabariiki, Taanisse, Saksamaale, Eestisse, Prantsusmaale, Islandile, Iirimaale, Itaaliasse, Lätisse, Liechtensteini, Leedusse, Luksemburgi, Madalmaadesse, Norrasse, Austriasse, Portugali, Hispaaniasse, Soome, Rootsi, Šveitsi ja Ühendkuningriiki). Seitse liikmesriiki (Eesti, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik) ning kolm assotsieerunud riiki (Island, Liechtenstein ja Šveits) on oma lubadused juba täitnud. Kuigi eelmiste aastatega võrreldes osaleb ümberasustamises rohkem liikmesriike, ei ole kümme liikmesriiki selle kava alusel veel kedagi ümber asustanud 7 . On ebatõenäoline, et liikmesriigid, kelle võetud kohustused ja tegelik rakendamine suurel määral erineb, suudavad oma veel täitmata kohustused täita.
20. juuli 2015. aasta järelduste rakendamine hõlmab liikmesriikide jõupingutusi süürlaste Türgist ümberasustamisel vastavalt ELi-Türgi avaldusele. Alates 4. aprillist 2016 on ELi-Türgi avalduse ümberasustamist käsitleva osa alusel Türgist ümber asustatud 7 806 süürlast. Pärast eelmist aruandeperioodi on selle mehhanismi alusel ümber asustatud 1 552 süürlast ja kõigi lubaduste alusel on veel ümber asustamata 21 522 inimest. ELi-Türgi avalduse alusel on siiani inimesi ümber asustatud Austriasse, Belgiasse, Eestisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Itaaliasse, Lätti, Leetu, Luksemburgi, Madalmaadesse, Portugali, Rumeeniasse, Hispaaniasse, Soome ja Rootsi. Lisaks on Norra alates 4. aprillist 2016 asustanud Türgist ümber 601 süürlast.
ELi-Türgi avalduse alusel ümberasustavad liikmesriigid valmistavad ette edasisi toiminguid, sealhulgas tehakse külastusi Türki, et küsitleda ümberasustamise kandidaate. Eelmistes aruannetes esitatud soovitusi järgides on Bulgaaria nüüd valmis alustama 40 süürlase ümberasustamist. ELi delegatsioon Ankaras rõhutab jätkuvalt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile (edaspidi „UNHCR“), et oluline on saata kandidaatide uusi taotlusi ka väiksemate vastuvõtulubadustega liikmesriikidesse.
Osa liikmesriike ei ole Türgist veel kedagi ümber asustanud 8 . Neist Malta käis juulis valikumissioonil Türgis ja Küpros on esitanud UNHCRile ametliku teate, mille kohaselt ta on valmis ELi-Türgi avalduse alusel ümber asustama 5 inimest. Tšehhi Vabariik andis UNHCRilt läinud suvel saadud toimikud tagasi, kuna näib, et tal ei ole praegu kavas mitte ühtegi ümberasustamist Türgist.
Paralleelselt kehtivate Türgist ümberasustamise kohustuste rakendamisega edenevad osalevate riikide ja Türgiga peetavad läbirääkimised vabatahtliku humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava standardse töökorra üle. Eesmärk on selles võimalikult kiiresti kokku leppida.
Selleks et tagada ümberasustamisele jätkuv ELi rahaline toetus, kutsus komisjon 4. juulil toimunud 8. ümberpaigutamise ja ümberasustamise foorumil liikmesriike üles esitama 15. septembriks 2017 esitama uued ümberasustamislubadused 2018. aastaks. Selline rahastamiskorraldus on osa korralisest lubaduste esitamisest, mis võimaldab liikmesriikidel saada ELi vahenditest oma ümberasustamise jõupingutustele toetust. See on jätkuks koordineeritud ELi tasandi ümberasustamisalasele lähenemisviisile ja aitab luua tulevast liidu ümberasustamisraamistikku. Jätkuvalt on peamine prioriteet süürlaste ja Süüria konflikti tõttu ümber asuma sunnitud muude kolmandate riikide kodanike ümberasustamine. Võttes lisaks sellele arvesse muid humanitaarseid ning kaitse ja rände haldamisega seotud kaalutlusi, esitatakse liikmesriikidele täiendav üleskutse asustada ümber rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi Liibanonist, Jordaaniast, Põhja-Aafrikast ja Aafrika Sarve piirkonnast.
Kooskõlas 4. juuli tegevuskavaga ja eesmärgiga päästa inimelusid, vähendada Liibüale langevat rändesurvet ja pakkuda alternatiive ebaseaduslikule edasiliikumisele ELi, kutsuti liikmesriike eraldi üles keskenduma sellele, et asustada vähemalt piiratud ulatuses ümber kõige haavatavamaid inimesi Liibüast, Egiptusest, Nigerist, Etioopiast ja Sudaanist. Siiani on ümberasustamiseks 2018. aastal ette nähtud 377,5 miljonit eurot, mille eest saab ümber asustada vähemalt 37 750 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest.
|
Soovitused: ·Need liikmesriigid, kes ei ole käimasolevate ELi tasandi kavade alusel veel kedagi ümber asustanud (Bulgaaria, Küpros, Kreeka, Horvaatia, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia), ning need, kes ei ole veel mingitest edusammudest teatanud ja on endiselt kaugel oma eesmärkide saavutamisest (Tšehhi Vabariik ja Taani), peaksid viivitamata jõupingutusi suurendama, et täita nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldustes kokkulepitud kohustused. ·Liikmesriike kutsutakse üles suurendama oma viimasel kahel aastal tehtud jõupingutusi ja esitama komisjonile 15. septembriks 2017 ambitsioonikad ümberasustamislubadused 2018. aastaks. |
4.Edasine tegevus
Nagu kordasid Euroopa riigipead ja valitsusjuhid 22.–23. juunil 2017 toimunud Euroopa Ülemkogul ning viimati justiits- ja siseministrid oma 6. juulil Tallinnas peetud mitteametlikul kohtumisel, on praeguse hädaolukorras ümberpaigutamise kava jätkuvalt prioriteetne, ennekõike arvestades olukorda Vahemere keskosas.
Arvestades praegu Kreekas ja Itaalias viibivate rändajate arvu, on kõigi praegu Itaalias ja Kreekas asuvate ning tingimustele vastavate inimeste ümberpaigutamine 2017. aasta septembriks võimalik ja teostatav. See peaks jätkuvalt olema meie ühine eesmärk, millesse peaksid ausalt ja proportsionaalselt panustama kõik liikmesriigid. Hiljutine ümberpaigutamise tempo kiirenemine näitab, et solidaarsus toimib, kui kõik liikmesriigid, sealhulgas Kreeka ja Itaalia, ELi ametid ja muud kohapealsed sidusrühmad teevad tões ja vaimus tihedat koostööd ühe ja sama eesmärgi saavutamise nimel. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid tegema täiendavaid jõupingutusi ja võtma käesolevas aruandes osutatud meetmeid. Komisjon aitab jätkuvalt liikmesriike nende suuremate jõupingutuste koordineerimisel.
Nõukogu otsuseid kohaldatakse kõigi tingimustele vastavate taotlejate suhtes, kes saabuvad Itaalia ja Kreeka territooriumile kuni 26. septembrini 2017. Seega on enne nimetatud kuupäeva saabunud ja kõigile nõukogu otsustes esitatud tingimustele vastavatel isikutel õigus ümberpaigutamisele ning nad tuleks selle järel mõistliku tähtaja jooksul viia üle muudesse liikmesriikidesse. Liikmesriigid peavad ilmtingimata kiirendama ümberpaigutamist nii Itaaliast kui ka Kreekast, et vältida selle lõppfaasis menetlemata toimikute kuhjumist, ning esitama jätkuvalt piisavaid lubadusi, et luua küllaldane kohtade varu kõigi veel neis kahes riigis viibivate ja tingimustele vastavate taotlejate ümberpaigutamiseks, arvestades seejuures ka nende inimestega, kes saabuvad tõenäoliselt enne nõukogu ümberpaigutamist käsitlevates otsustes esitatud tähtpäevi. Pärast 26. septembrit 2017 peaks Itaalial ja Kreekal olema võimalik saata veel ümber paigutamata tingimustele vastavate isikute ümberpaigutamistaotlused neile liikmesriikidele, kes ei ole oma kvooti veel ära kasutanud. Komisjon jätkab rahalise toetuse pakkumist vastavalt nõukogu otsustele.
Komisjon arvestab kõigi tingimustele vastavate taotlejate ümberpaigutamisel kõigi liikmesriikidega.
Komisjon on viimastel kuudel kõigile liikmesriikidele korduvalt meelde tuletanud nende nõukogu otsuste kohaseid juriidilisi kohustusi ning kutsunud neid liikmesriike, kes ei ole veel vastuvõtulubadusi esitanud ega Kreekast ja Itaaliast ümberpaigutamist alustanud, kiiresti tegutsema. Kahetsusväärsel kombel ei ole Ungari ja Poola hoolimata korduvatest üleskutsetest veel mitte ühtegi inimest ümber paigutanud ning Tšehhi Vabariik ei ole enam kui aasta lubadusi esitanud. Seega otsustas komisjon 14. juunil 2017 algatada rikkumismenetluse nende kolme liikmesriigi vastu. Arvestades nende poolt märgukirjadele antud vastuseid ja igasuguste meetmete puudumist, otsustas komisjon 26. juulil 2017 esitada järgmise sammuna põhjendatud arvamused.
Samal ajal peaksid liikmesriigid suurendama oma jõupingutusi ümberasustamiskohustuste täitmisel, eelkõige need liikmesriigid, kes ei ole veel kedagi ümber asustanud või on veel oma eesmärgi täitmisest kaugel.
Kõik sidusrühmad peaksid keskenduma praeguste hädaolukorras ümberpaigutamise ja ümberasustamise kavade täielikule rakendamisele, aga lisaks sellele ja kooskõlas 6. juulil peetud justiits- ja siseministrite mitteametliku kohtumise järeldustega tuleks esmase prioriteedina jätkata tööd seadusandlike ettepanekute paketi kallal, mis käsitleb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi, sealhulgas solidaarsuse ja vastutuse põhimõtetele tuginevat Dublini määruse reformi.
-
(1)
SEC(2017) 339, vastu võetud 4. juulil.
- (2)
-
(3)
http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11130-2015-INIT/et/pdf
-
(4)
2 622 ümberpaigutamise kandidaati, kelle sihtliikmesriigid on tagasi lükanud, suunati ümber Dublini menetluse või Kreeka riikliku menetluse alla või on väga piiratud arvul juhtudest vahepeal surnud. Samuti ei edastanud Kreeka varjupaigatalitus 3 066 registreeritud taotlust lõppkokkuvõttes liikmesriikidele, kuna nende puhul algatati enamasti kas Dublini menetlus või siis leiti need olevat muul viisil tingimustele mittevastavad. Mõned taotlused on ka veel liikmesriikidele esitamata.
-
(5)
Välja arvatud erikvoot veel jaotamata 54 000 inimese hulgast.
-
(6)
Kuigi põhimõtteliselt ei enam vaja ole täiendavaid lubadusi esitada, võib tekkida vajadus uute lubaduste järele, kui lükatakse tagasi mõned teistesse liikmesriikidesse saadetud saatjata alaealiste Dublini määruse kohased taotlused.
-
(7)
Nende liikmesriikide hulka kuulub Rumeenia, kuigi ta on nüüdseks alustanud ELi-Türgi avalduse alusel süürlaste Türgist ümberasustamist.
-
(8)
Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia ja Ühendkuningriik.