EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.7.2017

COM(2017) 404 final

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondist kaasrahastatavate rakenduskavade elluviimise 2015. aasta aruannete kokkuvõte

Enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondist kaasrahastatavate rakenduskavade elluviimise 2015. aasta aruannete kokkuvõte

I. Sissejuhatus

Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond“) loodi määrusega (EL) nr 223/2014 1 . Abifondi vahendusel soovitakse ELis leevendada vaesuse kõige äärmuslikumaid vorme, nagu kodutus, laste vaesus ja toidupuudus. Määruse kohaselt võib abifondist toetada kõige ebasoodsamas olukorras olevaid ühiskonnarühmi toidu ja esmatarbekaupadega (nt riided, jalanõud ja hügieenitarbed) varustamise või sotsiaalse kaasamise tegevuste korraldamisega. Sel viisil on abifondi lisaväärtuseks see, et abifondist antakse sihtotstarbelist toetust neile inimestele, kellel ei pruugi olla vahetut juurdepääsu muudele ELi rahastamisvahenditele, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, ega õigust sealt abi saada.

Abifondi jaoks eraldatud rahaliste vahendite kogusumma on jooksevhindades 3 813 miljonit eurot. Kõik liikmesriigid rakendavad abifondi riiklikul tasandil kinnitatud rakenduskavade alusel. Rakenduskavade kavandamise ajal peaksid liikmesriigid otsustama, kas nad koostavad toidu ja/või esmase materiaalse abi rakenduskava (I rakenduskava) ja/või enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasamise rakenduskava (II rakenduskava) 2 . Liikmesriikidel on ka vabadus kindlaks määrata sihtrühmad, konkreetsed toetusliigid ja kavade geograafiline ulatus.

Kuigi enim puudust kannatavate isikute sotsiaalne kaasamine on II rakenduskava keskmes, on see ka I rakenduskava oluline osa. Materiaalset abi tuleb täiendada abisaajate sotsiaalse kaasamise edendamiseks kavandatud kaasnevate meetmetega (nt abisaajate suunamine asjakohaste teenuste juurde, tasakaalustatud toitumise ja eelarve planeerimise alane nõustamine). Sel viisil kaetakse I rakenduskavaga enim puudust kannatavate isikute esmaseid materiaalseid vajadusi ja aidatakse neil ühtlasi ühiskonda taasintegreeruda.

Liikmesriigid teevad abifondi kavade elluviimiseks koostööd partnerorganisatsioonidega. Need organisatsioonid, mis võivad olla avaliku sektori asutused või mittetulundusühingud, jagavad materiaalset abi (I rakenduskava) või kavandavad ja viivad ellu sotsiaalse kaasamise meetmeid (II rakenduskava), mida on kavades kirjeldatud. Sel kombel toetatakse abifondist ka partnerorganisatsioonide suutlikkuse suurendamist sotsiaalpoliitika valdkonnas.

Abifondi seire korra kohaselt peavad liikmesriigid igal aastal (järgmise kalendriaasta 30. juuniks) saatma komisjonile oma kavade elluviimise aruande 3 . Komisjon hindab rakenduskavade elluviimise aruandeid ja palub vajaduse korral teha asjaomasel liikmesriigil muudatusi 4 . Komisjon on ka kohustatud esitama liikmesriikide aruannete kokkuvõtte Euroopa Parlamendile ja nõukogule 5 .

Määruses on veel ette nähtud, et vähemalt üks kord aastas konsulteerib komisjon ELi tasandi partnerorganisatsioone esindavate organisatsioonidega selle üle, kuidas abifondist saadud toetust kasutatakse, ja annab sellest teada Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Käesolev kokkuvõte on tehtud 2015. aasta kohta esitatud ja komisjoni poolt heaks kiidetud aruannetes sisalduva teabe põhjal. Ühendkuningriik ei ole aruannet esitanud, sest 2015. aastal riigis vastav tegevus puudus. Kokkuvõttes antakse üldine ülevaade abifondiga seotud arengust ELi tasandil ja esitatakse aruannete struktuuri järgides liikmesriikide edastatud teave. Samuti tehakse seal ülevaade abifondi kasutamise teemal 2015. aastal peetud konsultatsioonidest, millest võtsid osa partnerorganisatsioonide ELi esindajad. Ühiste näitajate kohta teatatud väärtused on esitatud lisas.

Et võtta arvesse rakenduskavade elluviimise ja aruande koostamise vahele jäävat ajavahemikku, on aruandes esitatud ka teave pärast 2015. aastat toimunud arengu kohta (kui see teave oli olemas).

II. Üldine areng

Abifondi vahendite jaotamine viidi lõpule 2015. aastal, kui komisjon kiitis 2015. aasta alguses heaks viimased kolm rakenduskava (Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriigi kava). Kaks liikmesriiki esitasid ka esimesed muudatustaotlused. Rumeenia tegi ettepaneku muuta oma riigi rakenduskava selliselt, et abisaajaid oleks lihtsam tuvastada. Tšehhi Vabariik tegi ettepaneku laiendada kava ulatust, et toetada tasuta einete pakkumist ebasoodsas olukorras olevatele kooliõpilastele. Lisaks neile taotlustele esitati 2016. aastal veel neli muutmistaotlust.

Terve aasta vältel tegeleti edukalt abifondi teisese õigusliku raamistiku väljatöötamisega. 2015. aasta lõpuks oli komisjon vastu võtnud ja avaldanud kolm delegeeritud õigusakti ja viis rakendusakti 6 (seega oli õigusaktide vastuvõtmine viidud ellu 80 % ulatuses). 2016. aasta novembriks oli komisjon vastu võtnud ja avaldanud kõik rakendusaktid ja delegeeritud aktid.

2015. aastal saabus ELi suur hulk rändajaid, sealhulgas palju varjupaigataotlejaid. See tekitas palju probleeme, sealhulgas küsimuse, kuidas pakkuda neile vajalikku materiaalset abi. Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat koostas märgukirja 7 selle kohta, et Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ning abifondist võib toetada ka varjupaigataotlejaid. See, kas varjupaigataotlejaid tohib abifondist toetada, sõltub sellest, kelle liikmesriigid on toetuskõlblike isikutena määratlenud. Märgukirja tutvustati liikmesriikidele ja seda arutati nendega 25. septembril 2015 peetud vastavateemalisel kohtumisel.

2016. aastal astus komisjon otsustava sammu abifondi sidusrühmade suutlikkuse suurendamise suunas ning pani kogemuste ja heade tavade vahetamise tarvis tööle enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi võrgustiku (edaspidi „FEADi võrgustik“). Avakoosolekule, mis tõi 2016. aasta juunis kokku üle 200 sidusrühma kõigist 28 liikmesriigist, järgnesid aasta lõpu seisuga kolm FEADi võrgustiku koosolekut. Koosolekul keskenduti mitmele abifondi aspektile, mis aitavad parandada enim puudust kannatavate isikute sotsiaalset kaasatust. Osalejad esitlesid juhtumiuuringuid ja rääkisid abifondi rakenduskavade elluviimisel ühist huvi pakkuvate teemadega seoses ilmnenud probleemidest ja nende lahendustest. 2017. aastaks on kavandatud viis sidusrühmade koosolekut.

2016. aastal alustas komisjon ka abifondi rakenduskavadega saavutatu hindamiseks abifondi rakendamise vahehindamisega. Selle hindamise osana algatati kõigile abifondi sidusrühmadele ja üldsusele suunatud avalik konsultatsioon. Vahehindamise aruanne valmib 2017. aasta suvel. Selle lõppversioon esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2018.

Rakenduskavade kohapealse rakendamise ja selle tagasisidena mitmelt sidusrühmalt saadud esialgsed kogemused näitasid, et abifondi eeskirju võiks parandada. 2016. aasta septembris võttis komisjon vastu ettepaneku vaadata läbi finantsmäärus ja lisaks sellele esitas mitme valdkondliku õigusakti muudatusettepanekud 8 . Ettepanek sisaldab määruses (EL) nr 223/2014 tehtavaid mitmeid muudatusi, mille eesmärk on veelgi lihtsustada abifondi haldamist.

III. Rakenduskavade elluviimise tase

Abifondi rahaliste vahendite kasutamine

Abifondi rakenduskavade rahaliste vahendite kasutamine muutus 2015. aastal kiiremaks. Abifondi tegevuseks eraldati 21 liikmesriigis kokku 419,3 miljonit eurot, see lisandus 2014. aastal eraldatud 333,5 miljonile eurole. Seega eraldati aastatel 2014–2015 kulukohustustena kokku 752,7 miljonit eurot ehk 17 % rakenduskavade koguvahenditest (ELi osalus ja liikmesriikide poolne kaasrahastamine). Abifondi vahendite kasutamine kiirenes veelgi märgatavamalt toetusesaajatele tehtud maksete puhul. 2015. aastal maksti välja 388 miljonit eurot, see summa on 2014. aastal makstud 96,3 miljoni euroga võrreldes neli korda suurem. Enamik makseid suunati toiduabi andmiseks (97,7 %).

Komisjonile esitati maksetaotlused esmakordselt 2015. aastal. Kolm liikmesriiki (Eesti, Prantsusmaa ja Läti) deklareerisid rahastamiskõlblike riiklike kuludena 46,3 miljonit eurot. 31. detsembriks 2016 oli komisjoni tehtud maksete summa 732,3 miljonit eurot, millest 312,8 miljonit eurot moodustasid vahemaksed.

Tegevuste elluviimine (I rakenduskava)

Abifondi rahaliste vahendite kiirem kasutuselevõtt 2015. aastal tulenes abifondi rakenduskavade elluviimisel tehtud edusammudest. Aasta lõpuks oli I rakenduskava koostanud 24 liikmesriigist abi antud 16-s. 2015. aastal jagati välja 408 770 tonni toitu, kusjuures Itaalia arvele langeb sellest suurim osa (21,4 %). Viies riigis (Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Rumeenia) antud toiduabi moodustas 93 % kogu antud toiduabist. Toitu jagati toidupakkidena 14 liikmesriigis.

Nende riikide arv, kes jagasid toitu toiduportsjonitena, suurenes 2014. aasta kahelt 2015. aastal seitsmele (Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Soome, Itaalia, Läti, Poola). Hinnanguliselt aitas abifond 2015. aastal osaliselt või täielikult rahastada 47 miljoni toiduportsjoni jagamist.

Piimatooted ja teiseks tärkliserikkad toidud moodustasid jagatud toiduabi kogusest kõige suurema osa, moodustades jagatud toiduabi üldkogusest kokku üle poole. Toiduabi üldkogusest veidi üle 10 % moodustasid puu- ja köögiviljad, nende osakaal oli kolmandal kohal. Komisjon näeks meeleldi jagatud puu- ja köögiviljakoguse järkjärgulist suurenemist, kuna see tagab madala sotsiaal-majandusliku staatusega rühmade tervisliku toitumise parimal viisil.

Lisaks abifondi vahenditest ostetud toidule aidati 2015. aastal toiduannetuste rahastamise kaudu vähendada toidu raiskamist. Luksemburgis moodustas 51 % jagatud toidust annetatud toit, mille eest abifond kattis vaid partnerorganisatsioonide transpordi- ja väljajagamiskulud. Luksemburgis korraldati ka teadlikkuse suurendamise üritusi 9 julgustamaks võimalikke toiduannetajaid toitu annetama.

2015. aastal anti esmast materiaalset abi esmakordselt kolmes liikmesriigis. Austrias varustati koolide kaudu 33 493 õpilast, kelle pered olid ebasoodsamas olukorras. Luksemburgis ühendati toidu jagamine esmaste hügieenitarvete (nt šampoon ja hambapasta) jagamisega ning neid tooteid jagati 9 243 inimesele. Samu hügieenitooteid jagati ka Lätis, kus lisandusid muud tooted nagu pesuvahend ja nõudepesuvedelik ning kus abisaajate arv oli 25 675.

2015. aastal on abifondist toetust saanud hinnanguliselt üle 14 miljoni inimese, kelle hulgas on naisi 47,2 % (6,7 miljonit). Hinnanguliselt on umbes 30 % abisaajatest (4,1 miljonit inimest) 15-aastased või nooremad lapsed ning 10 % (1,4 miljonit inimest) üle 65-aastased. Abisaajate hulgas on hinnanguliselt ka 5,5 % (0,8 miljonit inimest) puudega isikuid, peaaegu 14 % (2 miljonit) sisserändajaid ja teise riigi taustaga isikuid (sealhulgas pagulased ja teised rahvusvahelise kaitse all olevad abisaajad) ja vähemusi ning 8,5 % (1,2 miljonit) kodutuid.

Kui vaadata ühiste näitajate koondväärtusi, tuleb arvesse võtta, et abifondi I rakenduskava raames toetust saanud inimeste arvu näitajad põhinevad partnerorganisatsioonide esitatud hinnangutel. See on nii parterorganisatsioonide ja abisaajate halduskoormuse vähendamiseks. Hinnanguid võib teha valimi põhjal (nt loetledes abisaajaid aasta teatud päevadel või nädalatel ja ekstrapoleerides neid tulemusi) või muud meetodit kasutades. On võimalik, et mõnel juhul on partnerorganisatsioonide hinnangute koostamisel loetud abisaajaid rohkem kui ühe korra. Lisaks võib toiduabi saanud isik olla saanud ka materiaalset abi. Sellise lähenemisviisi tulemusena tuleb esitatud arvväärtusi käsitleda umbkaudse hinnanguna abifondi tegevuse osalemisjuhtude arvu, mitte konkreetsete osalejate arvu kohta, või siis arvuna, mis näitab mitu korda abifondi toetust puudust kannatavatele isikutele on antud.

Abisaajad erinevad ka liikmesriigiti, sest iga riik on oma enim puudust kannatavad isikud ise määratlenud. Kõige sagedamini on sihtrühm kindlaks määratud majanduslike kriteeriumide alusel ja sel juhul koostavad riiklikud ametiasutused nimekirjad inimestest, keda võib abifondist abistada. Mõnes riigis on teisi, paindlikumaid mooduseid abisaajate abikõlblikkuse määramiseks. Mõnikord võivad partnerorganisatsioonid ise koha peal kindlaks määrata, kas isik on neile esitatud teabe põhjal abikõlblik. Mõnikord toetatakse kodutuid tänaval või supiköögis, kus pole vaja asjaomast isikut ametlikult tuvastada või neilt isikutelt teavet nõuda. Sellisel juhul tuleb abifondi tulemusnäitajana esitatud arvväärtustena esitada pigem abifondist abi andmise kordade hinnanguline arv, mitte tegelikult abi saanud ebasoodsas olukorras olevate isikute arv.

Abifondi oluline tunnusjoon on see, et minnakse kaugemale materiaalse abi andmisest ja üritatakse tegeleda enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasamisega. Seepärast anti abi koos kaasnevate meetmetega. Kõige tavapärasem meede on teavitamine ja asjakohaste sotsiaalteenuste juurde suunamine. Sageli on liikmesriigid märkinud ka seda, et antakse juhiseid tasakaalustatud toitumiseks, korraldatakse söögitegemiskursuseid teemal, kuidas vältida toidu raiskamist, ja antakse nõu koduse eelarve koostamiseks. Mõnel juhul on pakutud ka psühholoogilist tuge ja abi raskuste ületamisel (Luksemburg, Läti), lastekasvatusealast nõustamist (Läti), hädaolukorras toimetuleku võimaluste õpet (Bulgaaria), abisaajate sotsiaalseid oskusi parandavaid tegevusi, tasuta õigusabi (Sloveenia), teavet olemasolevate majutuskohtade kohta ja kirjaoskuse parandamiseks mõeldud tegevusi (Prantsusmaa). Soomes hõlmasid kaasnevad meetmed ka mitut tegevust, mis olid suunatud abisaajate füüsilise aktiivsuse taseme parandamisele ja tervisliku eluviisi propageerimisele nende hulgas, samuti retseptivihikute jagamist.

Kaasnevad meetmed kuuluvad lahutamatu osana I rakenduskava juurde, sest nende eesmärk on abisaajate sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Kaasnevate meetmete pakkumine abisaajatele on kohustuslik, kuid liikmesriigid võivad valida, kas nad rahastavad neid abifondist või mitte. 2015. aasta aruanded kajastasid kaasnevate meetmete kasutuselevõtus erinevaid tulemusi. Mõnes riigis tunduvad abisaajad olema kaasnevate meetmetega pakutava täiendava tegevuse suhtes avatumad, teistes aga on huvi nende vastu pigem väike. Mõnikord on abisaaja kogenematus sotsiaalse kaasamise tegevuse osas takistanud neid tegevusest osa võtmast. See, kuidas suurendada abisaajate kaasatust kaasnevates meetmetes osalemisel, on partnerorganisatsioonide jaoks rakenduskava elluviimise üks suuremaid probleeme. See on aga eriti oluline, sest need meetmed on loodud just abisaajate sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ning võivad seega luua seose ESFi vahendite kasutuselevõtu jaoks.

Tegevuste elluviimine (II rakenduskava)

2015. aastal olid sotsiaalse kaasatuse rakenduskavad suunatud ettevalmistavale tegevusele, sealhulgas seirekomiteede moodustamine ja partnerorganisatsioonide valimine.

Saksamaa II rakenduskava eesmärk oli parandada enim puudust kannatavate ELi sisserändajate ja nende laste, samuti kodutute või kodutuks jäämise ohus olevate isikute sotsiaalset kaasatust. Pärast rakenduskava vastuvõtmist 2015. aasta alguses loodi seirekomitee. Selle esimene ettevalmistav koosolek toimus jaanuaris ja teine koosolek oli märtsis. 2015. aasta juunis avaldas abifondi korraldusasutus konkursikutse abifondi tegevuse esimese vooru (2016.–2018. aasta tegevus) jaoks. Esimeses voorus saadi kokku 191 projektitaotlust. Konkursikutses oli lihtsustamismeetmena esitatud tegevusteks ettenähtud kindlad summad, mille riik oli kehtestanud.

Taanis, kus abifondi kasutatakse vaesuse ja kodutuse vähendamiseks ning kus abifondi eesmärk on sotsiaalse kaasatuse suurendamine sotsiaalselt kõige haavatavamate isikute hulgas, muudeti rakenduskava haldamist uue korraldusasutuse määramisega 2015. aasta augustis. Taani algatas rakenduskava muutmise selleks, et ajakohastada rakenduskava teavet, ning 2016. aasta aprillis oldi valmis taotluste esitamise konkursikutse väljakuulutamiseks.

Madalmaades, kus II rakenduskava eesmärgiks on madalama sissetulekuga vanemaealiste sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, valiti välja toetusesaaja, kes pidi 2016. aastal korraldama sotsiaalse kaasamise tegevust neljas Hollandi linnas: Amsterdamis, Rotterdamis, Haagis ja Utrechtis.

Rootsi II rakenduskava (mille tegevuse eesmärgiks on aidata haavatavas olukorras olevaid ELi/EMP kodanikke Rootsi ühiskonda sulandumisel) elluviimist alustati 2015. aasta märtsis toimunud teavitusüritusega. Järgmisel kuul loodi seirekomitee. Konkursikutse taotluste vastuvõtmiseks avaldati 2015. aasta juunis ning rahastus anti viiele projektile. Rootsis loodi ka abifondi uurimisrühm, mis sai esmakordselt kokku 2015. aasta novembris.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

2015. aastal eraldasid liikmesriigid olulisi vahendeid, et täita asjakohaste asutuste määramisel kehtivaid nõudeid, mis on sätestatud abifondi õigusraamistikus 10 . See tegevus hõlmas nõuetekohaste menetluste väljatöötamist riiklikul tasandil, haldus- ja kontrollisüsteemide kirjelduse koostamist, IT-süsteemide loomist ja esialgsete auditite läbiviimist auditeerimisasutuste poolt. 2015. aasta lõpuks oli asutuste määramisega lõpule jõudnud kuus liikmesriiki (Läti, Eesti, Leedu, Prantsusmaa, Bulgaaria ja Ungari), kellel oli seega võimalik esitada vahemaksete taotlused komisjonile.

2016. aasta detsembriks oli määramismenetluse lõpetanud 25 liikmesriiki.

Rändekriis

Mitu liikmesriiki kasutas abifondi vahendeid rändekriisi tagajärgedega tegelemiseks. Belgias olid partnerorganisatsioonid, mis spetsialiseerusid varjupaigataotlejate ja pagulaste toetamisele. Leedu ja Tšehhi Vabariik laiendasid abifondist toetatavate isikute sihtrühma varjupaigataotlejatele. Malta ja Soome tõhustasid ametiasutuste omavahelist koordineerimist riigi tasandil, et tugevdada Euroopa Sotsiaalfondi, enim puudust kannatavate isikute abifondi ning varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi (AMIF) pakutavate toetuste omavahelist täiendavust. Leedu korraldusasutus korraldas teavituskampaania selleks, et rahvastiku haavatavaid rühmi abifondist saadava toetuse võimalustest paremini teavitada. Kampaania hõlmas ka diskrimineerimisvastaseid elemente, mis olid suunatud inimeste väljendatud murede leevendamiseks. Eeldatakse, et Madalmaades on projektis osalejad enamasti sisserändaja taustaga, ning sellele vastavalt kohandas sealne korraldusasutus meetmeid, et saaks lisada keeletunde.

Tekkinud probleemid

Mitu abifondi rakenduskava ei olnud aga aasta jooksul täies ulatuses käima läinud. Enamikul juhtudel oli viivituse põhjuseks see, et üleminek endiselt põllumajanduse ja maaelu arengu rahastamisvahendi eeskirjadelt abifondi haldamise eeskirjadele kestis kauem, kui esialgselt arvati. Mitu liikmesriiki pidas paremaks seda, et haldus- ja kontrollisüsteemide loomisega oleks enne tegevuse valikut lõpule jõutud. Oli liikmesriike, kus hakati algul rakenduskava ellu viima, näiteks viidi lõpule partnerorganisatsioonide valik, kuid päris tegevusega alustati ikka alles 2016. aastal.

Liikmesriikides, kus juba 2015. aastal oli tegevusega algust tehtud, erinesid ilmnenud raskused, mis aruannetes välja toodi. See on osaliselt seletatav aruandluse nõuetega. Enamikel juhtudel olid iga probleemiga tegelemiseks eraldi meetmed. Suuremad probleemid on järgmised.

-Territooriumi ebavõrdne kaetus või toetuse jagamise tasakaalustamatus: see oli probleemiks mitmes liikmesriigis ning kui mõnel juhul valiti toetuse ühtlasemaks jaotamiseks juurde partnerorganisatsioone, siis teistes riikides anti toetus üle ühelt partnerorganisatsioonilt teisele (Läti, Poola).

-Probleemid abisaajate kindlaksmääramisel: ühel juhul lahendati probleem rakenduskava muutmisega (Rumeenia).

-Viivitused abi andmisel, sest hankemenetluse tulemused vaidlustati, edukaks osutunud pakkujad kõrvaldati või esitatud pakkumised osutusid nõuetele mittevastavaks. Enamasti pikendati probleemide lahendamiseks taotluste esitamise aega ja vajaduse korral alustati hankemenetlusi uuesti (Belgia, Bulgaaria, Malta).

-Probleemid ostetud toidu kvaliteediga: probleem tõi kaasa vajaduse, et lepingupartner asendaks väljajagamiseks ebasobivad tooted, korraldusasutuse sekkumise tulemusena suudeti protsessi kiirendada (Prantsusmaa).

-Mõnel juhul peeti aruandlusnõudeid partnerorganisatsioonide jaoks liiga keeruliseks ja korraldusasutus muutis need lihtsamaks (Poola).

IV. Horisontaalsed põhimõtted

·Koordineerimine ESFi ja muude asjakohaste ELi poliitikavaldkondadega 11

Abifondi ja ESFi tegevuse koordineerimisel on kaks peamist aspekti: topeltrahastamise vältimine ja kahe fondi omavahelise täiendavuse saavutamine. Liikmesriigid on topeltrahastamise vältimiseks kehtestanud mitmesuguseid meetmeid, sealhulgas asjaomaste ametiasutuste vaheline teabevahetus, ühise seiresüsteemi kasutamine või selle tagamine, et rakenduskava koostamise etapis välditaks kattuvust, kasutades erinevate sihtrühmade määramist või erinevat rahastatavat tegevust.

2015. aastal võeti esialgseid meetmeid ESFi ja abifondi omavahelise täiendavuse saavutamiseks. Tavaliselt tehti seda I rakenduskava kaasnevate meetmete vahendusel, kusjuures partnerorganisatsioonid teavitasid abisaajaid võimalustest võtta osa ESFi tegevusest. Poolas kehtestas korraldusasutus piirkondlike ja kohalike partnerorganisatsioonide jaoks nõude, et nad edastaksid abifondist abisaajatele teavet olemasolevate ESFi meetmete kohta ning aitaksid neil ESFi meetmetes osaleda. Leedus on neil ESFi meetmetes osalejatel, kes on abifondi raames abikõlblikud, võimalik samaaegselt saada vastastikku täiendavat toetust mõlemast fondist. Teisi abifondist abisaajaid julgustatakse samuti ESFi tegevuses osalema. Prantsusmaa on teatanud juhtumitest, mille puhul mõni partnerorganisatsioon saab toetust ka ESFilt. See muudab abifondi abisaajate jaoks edaspidise juurdepääsu ESFi toetusele lihtsamaks.

Abifondi ja ESFi toetuse vaheliste sidemete loomine võib suurendada abifondi tegevuse üldist mõju, sest ühendatud tegevus aitab minna kaugemale vaesuse kõige rängemate vormide leevendamisest. Just seepärast tulebki riikliku tasandi tegevuse kavandamisel esmalt välja selgitada võimalused, mida pakub kahe fondi vastastikune täiendavus tegevuse kujundamisel või teineteist täiendavate meetmete näol.

·Naiste ja meeste võrdõiguslikkus, soolise aspekti arvessevõtmine ja diskrimineerimise ärahoidmine 12

Enamikul juhtudel selgitatakse enim puudust kannatavad isikud välja majanduslike kriteeriumide põhjal. See hoiab abi kättesaadavaks tegemisel ära diskrimineerimise soo, päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Mõnes liikmesriigis saavad partnerorganisatsioonid anda abi abisaajate elukohas juhul, kui viimased ei ole suutelised jagamispunkti minema. Tšehhi Vabariigis otsiti välja varjupaikades elavad üksikemad või lastega naised, sest nad on enim haavatavad, ning jagati neile spetsiaalsed hügieenitarvete pakid. Slovakkia kohandas pakkide kaalu nii, et neid jaksaksid kanda nii mehed kui ka naised. Läti astus samme tagamaks, et kohaldataks mittediskrimineerimise põhimõtteid. See hõlmas jaotuskeskuste muutmist puuetega inimestele ligipääsetavaks, paindlike tööaegade kehtestamist ja lastehoiu võimaluste loomist neile vanematele, kes saavad abi või võtavad osa kaasnevatest meetmetest.

   

·Kliima- ja keskkonnaalased aspektid eesmärgiga vähendada toidu raiskamist 13

Kriteeriumid, mille alusel liikmesriigid jagatavaid toiduaineid valivad, hõlmavad nende head säilivust, hõlpsasti säilitatavust ja pikka säilitusaega, sest nii läheb vähem toitu raisku. Luksemburg rahastab ka annetatud toidu kogumist ja jaotamist. Bulgaarias jagatakse pakid, millele järele ei ole tuldud, teistele abi vajavatele isikutele ning Lätis julgustatakse abisaajaid jätma tooteid, mida nad ei kavatse kasutada, jagamiskeskusesse selleks ettenähtud kohta. Kaasnevateks meetmeteks on ka teadlikkuse suurendamise meetmed: üks Poolas pakutavatest baaskoolitustest on pühendatud toidu raiskamise vältimisele.

·Panus enim puudust kannatavate isikute tasakaalustatud toitumisse 14

Liikmesriigid on lisanud toidu ostmise tingimustesse toidu koostist ja toiduohutust käsitlevad nõuded. Jagatavate toiduainete valiku üle peetakse nõu partnerorganisatsioonide, sotsiaalpartnerite, pädevate asutuste ja ekspertidega; see aitab kindlaks määrata tasakaalustatud menüüd. Toidukaupade loetelus on arvesse võetud ka seda, kuidas sihtrühm on teatavatesse toodetesse varem suhtunud.

Belgia ajakohastas toidukaupade loetelu 2015. aastal ning seadis esikohale töötlemata ja vähem töödeldud tooted, mis on sobivad kõigis kultuurides valmistatavateks toitudeks ja mis innustavad abisaajaid ise süüa tegema. Toodete arvu suurendati mitmekesisuse loomiseks ja otsustati tarnida rohkem taimseid valke, näiteks läätsed ja neist valmistatud toit. Samuti otsustati loomsete valkude puhul esikohale seada kala, mida abisaajad tavaliselt meelsamini vastu võtavad.

Tšehhi Vabariigis seati eesmärgiks toidu hea kvaliteet, kus arvestatakse tasakaalustatud toitumise põhielemente: valitud toidukaupade puhul võeti arvesse vajadust, et liha osakaal peab olema suur, lisaaineid peab olema vähe, vähene rasvasisaldus, puuviljade suur osakaal jne. Määrati ka iga tarnitava toote minimaalne nõutav säilivusperiood, et usaldusväärsust suurendada.

Eestis ei tohi pakkidesse lisada pähkleid, mis on ühed tavapärasemad allergiatekitajad, samas jagatakse kala- ja lihakonserve ning kõrge toiteväärtusega teravilja. Toidupaki sisu varieerub iga jaotuskorra ajal, et pakkuda abisaajatele mitmekesisemaid tooteid.

Hispaania otsustas abisaajate toitainevajaduste rahuldamiseks pakkuda põhitoitaineid (valke, süsivesikuid, rasva, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid). Lastele jagati spetsiaalselt nende kasvu ja arengut soodustavaid tooteid.

Soomes on iga toote jaoks ette nähtud konkreetsed kvaliteedinõuded. Näiteks hernesupis peab olema vähemalt 5 % liha, piimapulber peab sisaldama D-vitamiini.

V. ELi tasandi konsultatsioonid partnerorganisatsioonide esindajatega

2015. aastal peeti partnerorganisatsioonide esindajatega kaks ELi tasandi konsultatsiooni.

Esimene kohtumine toimus 9. märtsil. Komisjon tutvustas abifondi (FEAD) põhijooni ja tegi ülevaate uute rahaliste vahendite kavandamise tulemustest. Arutati ka FEAD-võrgustiku loomise ettevalmistuste seisu. Osalejad juhtisid tähelepanu mitmele teemale, eriti teemadele, mis käsitlesid partnerite kaasamist abifondi toetuse jagamisse riiklikul tasandil.

Teine kohtumine toimus 16. novembril. Komisjon esitas aruteluks abifondi rakendamise kohta liikmesriikide poolt esitatud aastaaruannete esialgse kokkuvõtte. Sellele järgnes arutelu abifondi (ja ESF) vahendite kasutuselevõtust reageeringuna rändekriisile. Päevakorra viimase punktina tutvustati FEAD-võrgustiku peamisi tunnusjooni.

VI. Kokkuvõte

Strateegia „Euroopa 2020“ tähtis eesmärk on vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate isikute arvu vähemalt 20 miljoni võrra; see näitab, kui tähtsaks peab EL vaesusega võitlemist. Komisjon toetab liikmesriikide tegevust vaesusohus olevate isikute arvu vähendamisel, kasutades selleks muu hulgas abifondi. Kuna vaesus on mitmetahuline probleem, nõuab ta integreeritud lähenemisviisi, ESFi ja muude ELi ning riiklike vahendite ja meetmete omavahelist täiendavust. Arvestades seda, et abifondi vahendid on piiratud, on tema konkreetseks ülesandeks just vaesuse leevendamine ja sotsiaalse kaasatuse edendamine, kasutades selleks muu hulgas ka sidemete loomist muude kättesaadavate teenustega. Nii võib abifond olla esimene samm vaesusest eemaldumise teel.

Abifondi toetuse uute mudelitega pakutakse mitmekesisemat abi, mis on konkreetsete sihtrühmade abistamiseks kasutatava omavahel läbipõimunud lähenemisviisi eeltingimus. 2015. aastast saadud kogemused näitavad, et sihtrühmaks oleva elanikkonna hulka võivad kuuluda varjupaigataotlejad ja pagulased, samuti marginaliseerunud kogukondade esindajad (nt romad). Abifond aitab vähendada toidu raiskamist, suurendades partnerorganisatsioonide suutlikkust ning usaldust võimalike toidu ja materiaalse abi annetajate hulgas.

Abifondi 2015. aasta aruannetes on näha julgustavaid tulemusi, mis on siiski ebaühtlaselt jaotunud. Aasta lõpu seisuga ei olnud 12 liikmesriiki oma esialgseid tulemusi veel saavutanud. See näitab, et mõnel juhul võib asjaomase rakenduskava vastuvõtmisest kohapealse tegevuse elluviimiseni kuluda üle aasta. Et abifondi võimalusi täies mahus ära kasutada, on väga oluline, et 2016. aasta aruanded näitaksid, et enamik liikmeesriike on rakenduskavas kavandatud tulemused saavutanud.

2015. aasta aruanded näitasid, et peagi pärast rakenduskava algatamist seisid liikmesriigid vastamisi mitmesuguste probleemidega ja võtsid erinevaid meetmeid nende probleemide lahendamiseks. Rakenduskavades tehti mõned muudatused, et tagada seda, et liikmesriik oleks hästi kaetud ja elanike sihtrühmal oleks abifondi vahenditele lihtne ligi pääseda. Oluline on, et probleemid lahendataks tõhusalt ja arvesse võetaks seda, et abifond on loodud lihtsalt hallatava vahendina, millega saab reageerida sotsiaalsete hädaolukordade puhul. Abifondi elluviimine saab aga tegelikkuses olla lihtne vaid juhul, kui iga tegevuse puhul kohaldatakse õigusaktis sätestatud lihtsustatud nõudeid. Seepärast on oluline kasutada kõiki olemasolevaid võimalusi kogemuste vahetamiseks ja heade tavade jagamiseks nii rakenduskava elluviivate asutuste kui ka partnerorganisatsioonide tasandil; sobivad kanalid selleks on: FEADi eksperdirühm, FEADi võrgustik ning riiklikul ja ELi tasandil korrapäraselt toimuvad konsultatsioonid sidusrühmadega.

Rakenduskavade elluviimise 2016. aasta aruannetes esitavad liikmesriigid esmakordselt hinnangu selle kohta, kuidas rakenduskavad on aidanud saavutada abifondi konkreetseid ja üldeesmärke. See teave võimaldab komisjoni ettevalmistatavas järgmises kokkuvõttes anda täpsema hinnangu, kus abifondi eesmärkidest lähtuvalt on kumuleeritud tegevuse tulemused ja mõju.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

(2)

Määruses (EL) nr 223/2014 on antud liikmesriikidele võimalus rakendada samaaegselt mõlemat liiki programme, kuid kõik liikmesriigid eelistasid koostada kahest võimalikust vaid ühe kava.

(3)

Vt määruse (EL) nr 223/2014 artikli 13 lõige 1.

(4)

3. veebruaril 2017 oli komisjonil võimalik heaks kiita liikmesriikide poolt 2015. aasta kohta esitatud aruannetest viimane. See mõjutas komisjoni käesoleva aruande vastuvõtmise aega.

(5)

Vt määruse (EL) nr 223/2014 artikli 13 lõige 9.

(6)

Komisjoni 13. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 532/2014 (ELT L 148, 20.5.2014, lk 54), komisjoni 17. juuli 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1255/2014 (ELT L 337, 25.11.2014, lk 46), komisjoni 8. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1972 (ELT L 293, 10.11.2015, lk 11), komisjoni 5. mai 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 463/2014 (ELT L 134, 7.5.2014, lk 32), komisjoni 11. veebruari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/212 (ELT L 36, 12.2.2015, lk 1), komisjoni 20. veebruari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/341 (ELT L 60, 4.3.2015, lk 1), komisjoni 12. augusti 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1386 (ELT L 214, 13.8.2015, lk 9), komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1976 (ELT L 293, 10.11.2015, lk 26).

(7)

  http://ec.europa.eu/esf/main.jsp?catId=67&langId=en&newsId=2336  

(8)

COM(2016) 605 (final).

(9)

Neid üritusi abifond ei rahastanud.    

(10)

Määruse (EL) nr 223/2014 artikkel 35.

(11)

Vt määruse (EL) nr 223/2014 artikli 5 lõige 6.

(12)

Vt määruse (EL) nr 223/2014 artikli 5 lõige 11.

(13)

Vt määruse (EL) nr 223/2014 artikli 5 lõige 13.

(14)

Vt määruse (EL) nr 223/2014 artikli 5 lõige 13.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.7.2017

COM(2017) 404 final

LISA

Enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi kohta 2015. aastal esitatud ühised näitajad,

mis on lisatud järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondist kaasrahastatavate rakenduskavade elluviimise 2015. aasta aruannete kokkuvõte

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 28.7.2017

COM(2017) 404 final

ANNEX 1

 

LISA

mis on lisatud järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondist kaasrahastatavate rakenduskavade elluviimise 2015. aasta aruannete kokkuvõte

Enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi kohta 2015. aastal esitatud ühised näitajad,

I. Ühised sisendnäitajad (I ja II rakenduskava) 2014–2020

Liikmesriik	1		2		2a		2b		3
	Rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud, mis on heaks kiidetud dokumentidega, milles on sätestatud meetmete toetamise tingimused (eurodes)  1		Rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud, mida toetusesaajad on kandnud ja mida toetati meetmete rakendamise raames (eurodes)		Rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud, mida toetusesaajad on kandnud ja mida toetati toiduabi andmise meetmete rakendamise raames (eurodes)		Rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud, mida toetusesaajad on kandnud ja mida toetati esmase materiaalse abi andmise meetmete rakendamise raames (eurodes)		Rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusumma, mis deklareeriti komisjonile (eurodes)
Ajavahemik	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt
AT	2 910 741	2 910 741	2 302 674	2 302 674	-	-	2 173 950	2 173 950	0	0
BE	13 282 352	25 977 589	6 170 521	15 969 586	5 705 688	15 392 776	0	0	0	0
BG	22 238 451	22 238 451	1 756 863	1 756 863	1 756 863	1 756 863	-	-	0	0
CY	3 309	7 363	0	0	-	-	0	0	0	0
	2 545 308	2 545 308	0	0	0	0	0	0	0	0
DE	0	0	0	0	-	-	-	-	0	0
DK	0	0	0	0	-	-	-	-	0	0
EE	1 365 193	1 365 193	1 359 647	1 359 647	1 359 647	1 359 647	-	-	519 018	519 018
ES	86 754 423	127 094 423	80 818 407	118 426 437	77 334 788	114 737 751	-	-	0	0
FI	6 401 754	6 401 754	1 595 957	1 595 957	1 507 125	1 507 125	-	-	0	0
FR	79 801 116	156 678 947	67 754 637	105 984 868	67 754 637	105 984 868	-	-	44 426 884	44 426 884
GR	2 592 814	2 592 814	2 151 320	2 151 320	1 927 582	1 927 582	223 738	223 738	0	0
HR	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
HU	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
IE	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
IT	71 500 000	111 500 000	52 023 915	52 023 915	52 023 915	52 023 915	0	0	0	0
LT	16 417 000	28 023 522	13 124 243	16 519 966	13 124 243	16 519 966	0	0	0	0
LU	582 471	1 053 031	253 907	266 327	104 020	104 020	54 188	54 188	0	0
LV	6 621 938	13 114 034	3 087 601	3 166 465	2 501 289	2 501 289	274 231	274 231	1 405 538	1 405 538
MT	0	0	0	0	0	0	-	-	0	0
NL	4 471 108	4 510 788	134 342	174 022	-	-	-	-	0	0
PL	80 003 086	89 302 607	53 225 776	53 225 776	51 747 995	51 747 995	-	-	0	0
PT	11 157 987	22 315 928	0	0	0	0	0	0	0	0
RO	0	122 997 381	100 793 293	107 971 343	100 793 293	107 971 343	0	0	0	0
SE	5 339 914	5 339 914	59 351	59 351	-	-	-	-	0	0
SI	5 000 000	6 500 000	1 477 073	1 478 879	1 429 656	1 429 656	-	-	0	0
SK	282 738	282 738	0	0	0	0	0	0	0	0
Kokku	419 271 703	752 752 528	388 089 526	484 433 396	379 070 740	474 964 796	2 726 107	2 726 107	46 351 439	46 351 439

II. Jagatud toiduabi ühised väljundnäitajad (I rakenduskava) 2014–2020

Liikmesriik	4		5		6		7		8		9
	Puu- ja köögivilja kogus (tonnides)  2		Liha, munade, kala ja mereandide kogus (tonnides)		Jahu, leiva- ja saiatoodete, kartuli, riisi ja muude tärkliserikaste toodete kogus (tonnides)		Suhkru kogus (tonnides)		Piimatoodete kogus (tonnides)		Rasvade ja õli kogus (tonnides)
Ajavahemik	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt
AT	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-
BE	1 101	1 617	390	972	1 079	1 854	0	0	3 177	5 331	1 147	1 278
BG	97	97	85	85	189	189	1	1	35	35	12	12
CY	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-
CZ	1	1	2	2	1	1	0	0	0,3	0,3	1	1
EE	33	33	217	217	224	224	84	84	0	0	82	82
ES	11 109	16 737	3 866	3 866	12 445	28 730	0	0	27 748	37 336	4 808	4 808
FI	0	0	60	60	410	410	0	0	47	47	0	0
FR	7 953	14 183	3 543	5 912	10 925	21 163	2 753	5 356	40 002	77 148	4 047	6 986
GR	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
HR	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
HU	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
IE	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
IT	12 197	12 197	1 306	1 306	20 634	20 634	3 777	3 777	33 823	33 823	4 641	4 641
LT	75	75	186	329	3 669	6 058	907	1 278	183	183	541	967
LU	120	120	50	50	106	106	38	38	169	169	44	44
LV	0	0	71	71	942	942	71	71	114	114	143	143
MT	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
PL	9 210	9 210	8 785	9 283	16 354	17 281	7 576	8 823	13 843	15 084	4 470	5 089
PT	1 368	2 585	984	1 843	1 928	3 686	539	981	2 982	5 492	449	1 370
RO	0	0	17 758	22 210	36 664	45 854	11 457	14 329	0	0	11 457	14 329
SI	0	0	0	0	1 087	1 158	0	0	665	814	132	147
SK	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
Kokku	43 263	56 855	37 303	46 206	106 656	148 291	27 203	34 738	122 789	175 576	31 973	39 898

   

Liikmesriik	10		11		11a	11b	12		13
	Valmistoidu ja muude (muude kategooriate alla mittekuuluvate) toiduainete kogus (tonnides)		Jagatud toiduabi üldkogus (tonnides)		Sellise toidu osakaal, mille eest maksti rakenduskava raames üksnes transpordi-, jaotamis- ja ladustamiskulud (%)	Abifondi kaasrahastatud toiduainete osakaal partnerorganisatsioonide jagatud toidu üldkogusest (%) 3	Jagatud toiduportsjonite koguarv (toiduportsjonid, mida rahastati kas osaliselt või täies ulatuses rakenduskava raames) 4		Jagatud toidupakkide koguarv (toidupakid, mida rahastati kas osaliselt või täies ulatuses rakenduskava raames) 5
Ajavahemik	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	2015	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt
AT	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-
BE	792	1 241	7 685	12 294	-	50	514 203	2 084 725	1 695 777	3 073 265
BG	23	23	442	442	-	0	466 609	466 609	0	0
CY	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-
CZ	1	1	7	7	-	50	0	0	1 627	1 627
EE	68	68	708	708	0	45	0	0	40 050	40 050
ES	21 602	38 880	81 578	130 357	-	100	28 694 973	47 017 773	3 118 008	7 358 008
FI	81	81	598	598	-	41	6 608	6 608	74 285	74 285
FR	4 864	9 198	74 087	139 946	-	29	0	0	76 250 118	149 032 015
GR	0	0	0	0	-	0	0	0	0	0
HR	0	0	0	0	-	0	0	0	0	0
HU	0	0	0	0	-	0	0	0	0	0
IE	0	0	0	0	-	0	0	0	0	0
IT	11 140	11 140	87 517	87 517	0	63	16 981 240	16 981 240	51 876 352	51 876 352
LT	365	365	5 925	9 255	-	59	0	0	1 468 371	2 224 031
LU	647	647	1 174	1 174	51	14	0	0	8 338	8 338
LV	0	0	1 341	1 341	-	83	2 205	2 205	285 362	285 362
MT	0	0	0	0	-	0	0	0	0	0
PL	0	0	60 238	64 770	-	61	336 668	336 668	6 303 877	6 917 035
PT	0	0	8 250	15 957	-	0	0	0	408 737	857 423
RO	0	0	77 336	96 722	-	100	0	0	5 743 190	7 179 209
SI	0	0	1 884	2 119	-	40	0	0	794 347	815 472
SK	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
Kokku	39 583	61 645	408 770	563 208	-	-	47 002 506	66 895 828	148 068 439	229 742 472

III. Jagatud toiduabi ühised tulemusnäitajad 6 (I rakenduskava) 2014–2020

Liikmesriik	14		14a		14b		14c		14d		14e		14f
	Toiduabi saanud isikute koguarv		15aastaste või nooremate laste arv		65aastaste või vanemate inimeste arv		Naiste arv		Sisserändajate, teise riigi taustaga osalejate, vähemuste hulka kuuluvate inimeste arv		Puudega inimeste arv		Kodutute arv
Ajavahemik	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt
AT	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-
BE	273 121	498 670	70 143	131 311	19 241	34 133	89 980	159 569	99 111	186 129	5 858	10 871	11 021	32 370
BG	6 536	6 536	562	562	2 094	2 094	3 559	3 559	2 268	2 268	1 537	1 537	101	101
CY	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-
CZ	1 916	1 916	436	436	98	98	364	364	152	152	54	54	1 015	1 015
EE	26 608	26 608	8 887	8 887	412	412	13 503	13 503	4 636	4 636	3 555	3 555	1 022	1 022
ES	1 676 836	3 864 822	470 689	1 104 834	108 619	259 494	844 463	2 008 472	442 974	1 069 857	32 407	73 322	30 132	70 750
FI	113 191	113 191	20 117	20 117	23 011	23 011	34 756	34 756	6 608	6 608	1 530	1 530	304	304
FR	4 166 337	8 214 149	1 423 018	2 894 166	179 640	430 441	1 978 105	4 397 395	0	0	0	0	1 010 198	1 010 198
GR	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
HR	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
HU	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
IE	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
IT	2 809 131	2 809 131	856 879	856 879	309 205	309 205	1 334 337	1 334 337	1 348 383	1 348 383	50 564	50 564	112 365	112 365
LT	250 560	522 673	57 688	114 961	9 138	9 138	83 898	151 106	2 616	3 612	18 866	32 559	566	566
LU	9 243	9 243	2 824	2 824	135	135	5 008	5 008	6 397	6 397	310	310	42	42
LV	68 876	68 876	17 782	17 782	5 991	5 991	41 036	41 036	1 445	1 445	7 598	7 598	358	358
MT	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
PL	1 678 367	2 053 256	542 796	673 686	97 883	118 737	836 645	1 037 488	30 338	34 812	245 516	299 991	34 750	42 216
PT	408 737	857 423	96 529	208 051	42 630	87 670	173 853	368 896	0	0	0	0	0	0
RO	2 449 049	3 061 311	493 959	617 234	589 296	733 324	1 142 282	1 427 853	0	0	408 627	507 681	0	0
SI	181 699	202 824	41 086	44 124	21 413	23 707	93 469	104 185	16 225	16 562	5 667	5 869	1 822	1 840
SK	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
Kokku	14 120 207	22 310 629	4 103 395	6 695 854	1 408 806	2 037 590	6 675 258	11 087 527	1 961 153	2 680 861	782 089	995 441	1 203 696	1 273 147

IV. Materiaalsete esmatarbevahenditena jagatud abi ühised väljundnäitajad (I rakenduskava) 2014–2020

Liikmesriik	15		15 a		15b		15c
	Jagatud kauba rahaline koguväärtus (eurodes)		Lastele mõeldud kauba rahaline koguväärtus (eurodes)		Kodututele mõeldud kauba rahaline koguväärtus (eurodes)		Muudele sihtrühmadele mõeldud kauba rahaline koguväärtus (eurodes)
Ajavahemik	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt
AT	2 250 523	2 250 523	2 250 523	2 250 523	0	0	0	0
BE	0	0	0	0	0	0	0	0
BG	-	-	-	-	-	-	-	-
CY	0	0	0	0	0	0	0	0
CZ	0	0	0	0	0	0	0	0
EE	-	-	-	-	-	-	-	-
ES	-	-	-	-	-	-	-	-
FI	-	-	-	-	-	-	-	-
FR	-	-	-	-	-	-	-	-
GR	0	0	0	0	0	0	0	0
HR	0	0	0	0	0	0	0	0
HU	0	0	0	0	0	0	0	0
IE	0	0	0	0	0	0	0	0
IT	0	0	0	0	0	0	0	0
LT	0	0	0	0	0	0	0	0
LU	54 188	54 188	0	0	0	0	54 188	54 188
LV	191 693	191 693	191 693	191 693	0	0	0	0
MT	-	-	-	-	-	-	-	-
PL	-	-	-	-	-	-	-	-
PT	0	0	0	0	0	0	0	0
RO	0	0	0	0	0	0	0	0
SI	-	-	-	-	-	-	-	-
SK	0	0	0	0	0	0	0	0
Kokku	2 496 404	2 496 404	2 442 216	2 442 216	0	0	54 188	54 188

(16)

Lastele jagatud kauba kategooriad 7

AT

BE

BG

CY

CZ

EE

ES

FI

FR

GR

HR

HU

IE

IT

LT

LU

LV

MT

PL

PT

RO

SI

SK

16a

Imikuvarustus

Ei

Ei

-

Ei

Ei

-

-

-

-

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

-

-

Ei

Ei

-

Ei

16b

Koolikotid

Jah

Ei

-

Ei

Ei

-

-

-

-

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

-

-

Ei

Ei

-

Ei

16c

Kirjatarbed, kooliõpikud, pliiatsid, joonistustarbed ja muu koolis vajalik (välja arvatud riided)

Jah

Ei

-

Ei

Ei

-

-

-

-

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

-

-

Ei

Ei

-

Ei

16d

Spordivarustus (spordijalatsid, trikood, ujumisriided jne)

Ei

Ei

-

Ei

Ei

-

-

-

-

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

-

-

Ei

Ei

-

Ei

16e

Riided (talveriided, jalanõud, kooliriided jne)

Ei

Ei

-

Ei

Ei

-

-

-

-

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

-

-

Ei

Ei

-

Ei

(17)

Kodututele jagatud kauba kategooriad 8

AT

BE

BG

CY

CZ

EE

ES

FI

FR

GR

HR

HU

IE

IT

LT

LU

LV

MT

PL

PT

RO

SI

SK

17a

Magamiskotid/tekid

Ei

Ei

-

Ei

Ei

-

-

-

-

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

-

-

Ei

Ei

-

Ei

17b

Köögitarbed (potid, pannid, noad-kahvlid jne)

Ei

Ei

-

Ei

Ei

-

-

-

-

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

-

-

Ei

Ei

-

Ei

17c

Riided (talveriided, jalanõud jne)

Ei

Ei

-

Ei

Ei

-

-

-

-

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

-

-

Ei

Ei

-

Ei

17d

Kodutekstiil (käterätid, voodipesu)

Ei

Ei

-

Ei

Ei

-

-

-

-

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

-

-

Ei

Ei

-

Ei

17e

Hügieenitarbed (esmaabipakk, seep, hambahari, ühekordsed žiletid jne)

Ei

Ei

-

Ei

Ei

-

-

-

-

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

-

-

Ei

Ei

-

Ei

V. Materiaalsete esmatarbevahenditena jagatud abi ühised tulemusnäitajad 9 (I rakenduskava) 2014–2020

Liikmesriik	19		19a		19b		19c		19d		19e		19f
	Esmast materiaalset abi saanud isikute koguarv		15aastaste või nooremate laste arv		65aastaste või vanemate inimeste arv		Naiste arv		Sisserändajate, teise riigi taustaga osalejate, vähemuste hulka kuuluvate inimeste arv		Puudega inimeste arv		Kodutute arv
Ajavahemik	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt
AT	33 213	33 213	30 493	30 493	0	0	15 942	15 942	10 628	10 628	0	0	0	0
BE	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
BG	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-
CY	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
CZ	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
EE	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-
ES	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-
FI	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-
FR	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-
GR	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
HR	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
HU	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
IE	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
IT	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
LT	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
LU	9 243	9 243	2 824	2 824	135	135	5 008	5 008	6 397	6 397	310	310	42	42
LV	25 675	25 675	17 782	17 782	0	0	3 718	3 718	804	804	917	917	0	0
MT	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-
PL	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-
PT	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
RO	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
SI	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-	-
SK	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
Kokku	68 131	68 131	51 099	51 099	135	135	24 668	24 668	17 829	17 829	1 227	1 227	42	42

VI. Sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks antud abi ühised väljundnäitajad (II rakenduskava) 2014–2020

Liikmesriik	20		20a		20b		20c		20d		20e		20f
	Sotsiaalse kaasamise meetmete raames abi saanud isikute koguarv		15aastaste või nooremate laste arv		65aastaste või vanemate inimeste arv		Naiste arv		Sisserändajate, teise riigi taustaga osalejate, vähemuste hulka kuuluvate inimeste arv		Puudega inimeste arv		Kodutute arv
Ajavahemik	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt	2015	Kumulatiivselt
DE	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
DK	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
NL	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
SE	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
Kokku	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0

(1)

Liikmesriigid võivad muuta eelmiste aastate näitajate puhul edastatud väärtusi. Veerus „kumulatiivselt“ on esitatud 2014. aastast alates esitatud iga näitaja puhul edastatud väärtuste summa, milles on arvesse võetud liikmesriikide poolt 2015. aasta aruannetes tehtud kõiki muudatusi 2014. aasta kohta esitatud näitajate puhul.

(2)

4.–11. näitaja hõlmavad selliseid tooteid mis tahes kujul, näiteks värsked toiduained, konservid ja külmutatud toit.

(3)

Selle näitaja väärtused on kindlaks määratud partnerorganisatsioonide teabel põhinevate hinnangute põhjal.

(4)

Ühe toiduportsjoni täpsem määratlus võidakse esitada partnerorganisatsiooni tasandil / meetme raames / korraldusasutuse poolt. Selle näitaja väärtused on kindlaks määratud partnerorganisatsioonide hinnangu põhjal.

(5)

Täpsem toidupaki määratlus võidakse esitada partnerorganisatsiooni tasandil / meetme raames / korraldusasutuse poolt. Pakid ei pea olema suuruselt ega sisult standardsed. Selle näitaja väärtused on kindlaks määratud partnerorganisatsioonide hinnangu põhjal.

(6)

Nende näitajate väärtused määratakse kindlaks partnerorganisatsioonide teabel põhinevate hinnangute põhjal. Ei eeldata ega nõuta, et näitajad põhineksid abisaajate esitatud teabel. Esitatud arvväärtusi tuleb käsitleda umbkaudse hinnanguna abifondi tegevuse osalemisjuhtude arvu kohta, mitte konkreetsete osalejate arvu kohta.

(7)

Loetelu hõlmab kõiki asjakohaseid kaubakategooriaid, mille puhul jagatud kogus moodustas vähemalt 75 % jagatud kaubast.

(8)

Loetelu hõlmab kõiki asjakohaseid kaubakategooriaid, mille puhul jagatud kogus moodustas vähemalt 75 % jagatud kaubast.

(9)

Nende näitajate väärtused määratakse kindlaks partnerorganisatsioonide teabel põhinevate hinnangute põhjal. Ei eeldata ega nõuta, et näitajad põhineksid abisaajate esitatud teabel. Esitatud arvväärtusi tuleb käsitleda umbkaudse hinnanguna abifondi tegevuse osalemisjuhtude arvu kohta, mitte konkreetsete osalejate arvu kohta.