EUROOPA KOMISJON
Brüssel,27.7.2017
COM(2017) 401 final
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE
NELJATEISTKÜMNES ARUANNE
ÜLEVAADE KOLMANDATE RIIKIDE KEHTESTATUD KAUBANDUSE KAITSEMEETMETEST EUROOPA LIIDU VASTU 2016. AASTAL
{SWD(2017) 277 final}
1.Sissejuhatus
Dumpingu- ja subsiidiumidevastased meetmed ning kaitsemeetmed on kolm olulist kaubanduse kaitsevahendit, mis on spetsiaalselt kavandatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raamistikus kõnealuse eesmärgi saavutamiseks.
Dumpingu- ja subsiidiumivastaste 1 meetmete eesmärk on korvata oluline kahju (või selle oht), mida omamaisele tootmisharule põhjustab dumpinguhindadega ja/või subsideeritud import, samas kui kaitsemeetmed pakuvad omamaistele tootjatele ajutist leevendust ettenägematu ja olulise impordi suurenemise korral. Kaitsemeetmeid kohaldatakse igasuguse päritoluga impordile ühesuguselt (erga omnes), samas kui dumpingu- ja subsiidiumivastased meetmed on riigi- ja isegi ettevõttepõhised.
Kõigil WTO liikmetel on õigus kasutada kaubanduse kaitsevahendeid ebaõiglaste kaubandustavade kõrvaldamiseks. See peab siiski toimuma täielikus vastavuses WTO eeskirjadega, kuna kaubanduse kaitsevahendite väärkasutamine toob kaasa ebaseaduslikud ja põhjendamatud protektsionistlikud meetmed, millel on rahvusvahelisele kaubandusele ja majandusarengule negatiivne mõju. EL kasutab kaubanduse dumpingu- ja subsiidiumivastaseid meetmeid (v.a kaitsemeetmeid) regulaarselt, kuid ta teeb seda mõõdukalt ja tasakaalustatult. Tegelikult on ELi normid isegi rangemad kui WTO eeskirjad, nähes ette täiendavad tingimused, mis peavad enne meetmete kehtestamist täidetud olema. Näiteks on niinimetatud WTO-pluss säteteks enne meetmete kehtestamist teostatav liidu huvide kontroll, et hinnata meetmete kehtestamise või nende kehtestamata jätmise mõju Euroopa majandusele.
Alates 2010. aastast on täheldatud, et kolmandad riigid kasutavad ELi ekspordi suhtes kaubanduse kaitsevahendeid sagedamini. Majanduslanguse ja nõudluse seiskumise olukorras, eelkõige teatavates sektorites, on ELi tootmisharud loomulikult otsinud oma toodangule muid väljundeid, muu hulgas eksporditurgudel. Seetõttu on ülimalt oluline, et ekspordivõimalusi ei pärsiks põhjendamatud kaubanduse kaitsevahendid, mis turulepääsu alusetult piiravad.
EL eeldab, et kaubanduspartnerid rakendavad katsevahendite kasutamisel kehtivaid WTO norme, ning pingutab ka edaspidi selle nimel, et edendada parimaid tavasid: igal aastal korraldab komisjon kõikehõlmava ühenädalase kaubanduse kaitsevahendeid käsitleva seminari kolmandate riikide uurimisasutuste töötajatele. 2016. aasta novembris korraldatud koolitusel osales 20 ametnikku kuuest eri riigist (Egiptus, Jaapan, Tai, Tuneesia, Türgi ja Vietnam) ja WTO sekretariaat. Lisaks toimusid ELi parimate tavade vahetamiseks eelmisel aastal kahepoolsed kohtumised kaubanduse kaitsevahenditega tegelevate ametnikega Indoneesiast, Taist, Hiinast ja Koreast, samuti suheldi vähem ametlikus kontekstis muude kaubanduspartneritega.
Kui kolmas riik algatab ELi ekspordi suhtes kaubanduskaitset käsitleva uurimise, siis on komisjoni roll alati vajaduse korral aktiivselt sekkuda, et lahendada menetluses tuvastatud süsteemsed probleemid ja tagada kooskõla WTO nõuetega. Selleks esitatakse näiteks kolmanda riigi uurimisasutusele kirjalikke esildisi või osaletakse korrapäraselt ärakuulamistel, et tagada ELi eksportijate õiguste ja huvide kaitse. Komisjon sekkub ka kahepoolsete lepingute raamistikus ja mitmepoolsete suhete kontekstis.
Selles aruandes kirjeldatakse kolmandate riikide kaubanduskaitsetegevuse üldiseid suundumusi, mis on negatiivselt mõjutanud või võivad negatiivselt mõjutada ELi eksporti, tuvastatud peamisi probleeme ja 2016. aastal saavutatud tulemusi. Samuti antakse aruandes ülevaade sellest, mida komisjon on konkreetselt kolmandate riikide jälgimiseks teinud, esitatakse riigipõhine analüüs ning ammendavad andmed lisas.
2.Üldised suundumused
2.1.Kehtivad meetmed 2016. aasta lõpu seisuga
Sarnaselt 2015. aastaga oli kolmandate riikide ELi tootmisharude vastu suunatud kaubanduskaitsetegevus aktiivne ka 2016. aastal.
2016. aasta lõpu seisuga oli kehtestatud 156 ELi eksporti mõjutavat kaubanduskaitse meedet, mis oli rohkem kui 2015. aasta lõpus kehtinud 151 meedet. Nagu on näha allpool esitatud graafikus, on alates 2010. aastast selgelt kasvanud ELi eksporti mõjutavate meetmete arv ning kaubanduse kaitsevahenditega seotud tegevus on siiani üsna oluline.
Kehtivate meetmete koguarv 2016. aasta lõpus
Allikas: WTO ja ELi statistika
Nagu on näha allpool esitatud graafikus, oli endiselt kõige aktiivsem ELi vastu suunatud kaubanduse kaitsevahendite kasutaja India kokku 24 kehtiva meetmega (19 dumpinguvastast meedet ja 5 kaitsemeedet) 2016. aasta lõpus, mis oli 5 meedet rohkem kui 2015. aastal (19). Järgnevad Ameerika Ühendriigid 21 kehtiva meetmega, millest 19 on dumpinguvastased (2015. aastaga võrreldes 3 meedet rohkem) ja 2 subsiidiumivastased. Hiina jäi 19 meetmega (17 dumpinguvastast ja 2 subsiidiumivastast) samale tasemele, nagu ka Brasiilia 15 meetmega, mis olid kõik dumpinguvastased.
2016. lõpus kehtinud meetmed riikide lõikes
Allikas: WTO ja ELi statistika
Meetmete liigi järgi olid 156 kehtivast meetmest 2 116 dumpinguvastased, 5 subsiidiumivastased ja 35 kaitsemeetmed (tuletame meelde, et kaitsemeetmed ei ole riigipõhised ja seega ei tarvitse neist kõik ELi eksporti mõjutada).
Kui rääkida konkreetselt kaitsemeetmetest, siis kõige rohkem kasutasid neid 2016. aastal Indoneesia (7), India (5) ja seejärel veel neli Aasia riiki: Malaisia, Filipiinid, Tai ja Vietnam (igaühel 3 meedet).
2.2.2016. aastal algatatud uued uurimised
Uusi uurimisi algatati 2016. aastal oluliselt vähem: kõik kolmandad riigid kokku avasid ELi vastu kokku 30 uut juhtumit, mis oli 7 vähem kui 2015. aastal. Selle põhjus on peamiselt uute kaitsemeetmete uurimiste arvu üldine vähenemine; võrreldes 18 uue uurimisega 2015. aastal vähenes nende arv 2016. aastal 12ni (-6). Dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete uurimiste arv jäi 2015. aastaga võrreldes enam-vähem samaks, st algatati 18 uut dumpinguvastast ja ei ühtegi uut subsiidiumivastast uurimist.
Siinkohal tuleks märkida, et kõigi riikide seast algatas kõige rohkem uusi uurimisi (5, millest 4 oli dumpinguvastased) India, mis on vastupidine 2015. aasta langustendentsile, kui India ei avanud ühtegi dumpinguvastaste meetmete juhtumit.
Sektorite osas jätkus 2016. aastal sarnaselt sellele eelnenud aastaga kasvav suundumus algatada kolmandates riikides ELi vastu suunatud terasetööstusega seotud juhtumeid. Nagu on näha allpool esitatud graafikus, ületas uute terasetööstuse uurimiste osakaal kõigi teiste sektorite juhtumite koguarvu. 2016. aastal oli 30st uuest ELi vastu algatatud uurimisest 17 seotud terasetoodetega. Alates 2015. aastast on kogu maailmas terasesektori suhtes algatatud kaubanduskaitseuurimisi ja kehtestatud seotud meetmeid. Selle peamine põhjus on üleliigne tootmisvõimsus ja ületootmine Hiinas, mille tulemusel on märkimisväärne osa ekspordist toimunud dumpinguhindadega. ELi terasetootmises üleliigseid tootmisvõimsusi ei ole, ent sageli on kolmandates riikides terase impordi suhtes kehtestatud meetmed suunatud ka ELi tootmisharu vastu. Eriti puudutab see kaitsemeetmeid, mida rakendatakse päritolumaast sõltumata. Kolmandad riigid on mõnikord siiski lisanud ka ELi tootmisharu dumpinguvastaste uurimiste käsitlusalasse, kuigi üldjuhul on need uurimised seotud Aasiast pärit dumpinguhindadega terasetoodetega.
Ka EL on avanud mitmeid juhtumeid ja kehtestanud meetmeid seoses terasetoodete impordiga. Sektori arengu põhjalikuks jälgimiseks kehtestas EL niinimetatud terasetoodete järelevalve mehhanismi: see hõlmab ELi terasetootjatele kahju põhjustada võivate impordisuundumuste regulaarset seiret.
ELi vastu algatatud uued uurimised terasesektoris ja muudes sektorites
Allikas: WTO ja ELi statistika
2.3.2016. aastal kehtestatud meetmed
Kolmandad riigid kehtestasid 2016. aastal ELi ekspordi suhtes kokku 30 uut meedet. Võrreldes 2015. aastaga (37) kehtestati neid oluliselt vähem eelkõige kaitsemeetmete vallas, kus meetmete arv vähenes 15-lt 10-le. Sellega seoses on oluline meenutada, et Euroopa Komisjon edendab väga aktiivselt kaubanduse kaitsevahendite õiglast kasutamist kaubanduspartnerite seas, eelkõige seoses kaitsemeetmetega.
Kehtestatud dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete osas on näitajad jäänud enam-vähem samaks. Võrreldes 2015. aastaga (21) vähenes eelmisel aastal kehtestatud dumpinguvastaste meetmete üldarv (19) veidi, ent mõned riigid kehtestasid neid meetmeid rohkem kui 2015. aastal: Ameerika Ühendriigid ja India kehtestasid vastavalt 5 ja 3 dumpinguvastast meedet, samas kui 2015. aastal kehtestasid nad mõlemad vaid ühe meetme. Teisest küljest on Brasiilias vastupidine suundumus: kehtestati vaid üks dumpinguvastane meede, kuid 2015. aastal oli neid 8. Ameerika Ühendriigid kehtestasid eelmisel aastal vaid ühe meetme ehk sama palju kui 2015. aastal.
3.Korduvad probleemid
3.1.Kõrvalehoidmine 3
2016. aastal oli kolmandates riikides ELi vastu algatatud kõrvalehoidmist käsitlevate juhtumite arv jätkuvalt suur. Nagu 2015. aastalgi oli eelmisel aastal kõrvalehoidmisi puudutavaid juhtumeid kokku viis: Türgil oli kehtivaid meetmeid 3 (2 seoses Bulgaariast ja Poolast pärit riidega ning 1 Bulgaariast pärit vineeriga, kusjuures viimane kehtestati oktoobris) ja seal algatati 1 uus uurimine (Kreekast, Hispaaniast ja Itaaliast pärit hinged) ning ühe uurimise algatas Argentina (Soomest pärit kaetud paber).
Kõrvalehoidmise all mõistetakse selliseid ebaseaduslikke tavasid nagu ümberlaadimine, päritolu valesti deklareerimine, toodete muutmine või kokkupanemine eesmärgiga mitte maksta kehtivaid dumpingu- või subsiidiumivastaseid tollimakse. Kõrvalehoidmise avastamisel võib olemasolevaid dumpingu- või subsiidiumivastaseid meetmeid laiendada kolmandale riigile, kus kõrvalehoidmine toimub, kuid mille suhtes meetmed ei kehti (ent mis on sageli geograafiliselt sellele riigile lähedal), või väheste muudatustega tootele. Arvestades et praegu puuduvad WTO lepingutes kõrvalehoidmise kohta ühtsed eeskirjad ning et võib tekkida probleeme, kui kõrvalehoidmisvastaseid meetmeid rakendatakse tegelike tootjate suhtes, on tegemist tundliku valdkonnaga, mida komisjon põhjalikult jälgib.
3.2.Kaitseõigus
Poolte kaitseõigus on kõigi kaubanduse kaitsevahenditega seotud uurimiste keskne element. Uurimisasutus peab tagama, et konsulteerimiseks oleks olemas piisavalt üksikasjalik ja mittekonfidentsiaalne toimik. Toimik ei tohiks sisaldada ärisaladusi ning teave tuleks selles esitada kärbitult kas indeksite või vahemike kujul, mis aitaksid kõigil pooltel olukorrast täielikku ülevaadet saada. Kahjuks ei esitata paljude uurimiste (eelkõige vaid mõne või ühe kaebajaga uurimiste) puhul mittekonfidentsiaalses toimikus peaaegu mitte mingit teavet või on see lihtsalt toimikust kustutatud. Piisavalt üksikasjaliku teabe puudumise tõttu on pooltel raske juhtumi asjaoludest aru saada ja ennast kaitsta. Sellistel puhkudel sekkub komisjon süstemaatiliselt ning nõuab menetluses suuremat läbipaistvust.
3.3.Kahju ja põhjuslik seos
Uurimise tulemusel peaks meetmeid rakendama ainult juhul, kui asjakohased WTO tingimused on rangelt täidetud; kahjuks aga pole see alati nii. Eelkõige on komisjon sageli pidanud seisma silmitsi ebapiisava analüüsiga, kus selge põhjusliku seose olemasolu väidetava dumpinguhinnaga impordi ja omamaise tootmisharu kannatatud kahju vahel on väga kaheldav. Kui nendevahelist seost ei saa tuvastada ja isegi juhul kui leitakse, et kahju on tekkinud, puudub piisav alus WTO eeskirjade kohaste meetmete kehtestamiseks. Oluline on pidada silmas, et omamaine tootmisharu võib kahju saada paljudel põhjustel: näiteks võimsuse ebatõhus kasutamine, omamaise nõudluse vähenemine või tooraine- ja energiahindade tõus. Muude selliste tegurite põhjustatud kahju ei saa omistada dumpinguhindadega impordile ning põhjuslik seos võib kaduma minna. Komisjon pöörab erilist tähelepanu kahju ja põhjusliku seose analüüsile kolmandate riikide uurimistes, kuna põhjusliku seose puudumisel ulatuvad igasugused meetmed kaugemale dumpinguhindadega / subsideeritud impordi põhjustatud kahju korvamisest ning võivad viia protektsionismini.
3.4.Kaitsemeetmete küsitav kasutamine
Nagu eespool selgitatud, on kaitsemeetmete puhul tegemist kaubandust kõige rohkem piirava vahendiga, kuna need kehtestatakse kogu impordile sõltumata selle päritolust. Seetõttu tuleks kaitsemeetmeid kasutada ainult väga erakorralistel asjaoludel, et ajutiselt kaitsta omamaist tootmisharu ootamatu ja järsu impordikasvu eest. Ehkki kaitsemeetmete kasutamine hakkas 2016. aastal vähenema, sekkub komisjon jätkuvalt süstemaatiliselt peaaegu kõigisse uurimistesse, kuna sageli tundub, et neis ei järgita WTO kaitsemeetmete lepingus sätestatud rangeid eeskirju. Paljudes kaitsemeetmete uurimistes viidatakse impordile, mis tegelikult on pärit vaid ühest riigist, seega oleks dumpingu- või subsiidiumivastaste meetmete abil võimalik saavutada sihipärasem lahendus probleemile ilma turulepääsu alusetult piiramata. 2016. aastal oli see probleemiks eelkõige Kagu-Aasias, kus kaitsemeetmetega seotud uurimiste eesmärk oli kaitsta kohalikke teraseturgusid peamiselt Hiinast lähtuva terasetoodete kasvava impordi eest.
4.Peamised saavutused
Hiina – dumpinguvastaste meetmete kohaldamise lõpetamine pärast WTO apellatsioonikogu aruannet
22. augustil 2016 lõpetas Hiina dumpinguvastaste meetmete kohaldamise teatavate EList ja Jaapanist pärit kõrgtehnoloogiliste roostevabast terasest õmblusteta torude suhtes. Selle otsusega rakendati WTO apellatsioonikogu 2015. aasta oktoobri aruannet, milles järeldati, et Hiina 2012. aastal kehtestatud dumpinguvastaste meetmetega rikuti WTO eeskirju (vt punkti 5 allpool). See juhtum on näide Hiina kehtestatud põhjendamatutest kaubanduse kaitsevahenditest, mille puhul oli tegemist vastumeetmetega, mis ei olnud kooskõlas WTO eeskirjadega. Juhtum algatati kohe pärast ELi algatatud uurimist Hiinast pärit terase impordi kohta. Eelkõige leidis WTO apellatsioonikogu, et Hiina kaubandusministeerium ei analüüsinud dumpinguhindadega impordi mõju omamaisele tootmisharule segmendipõhiselt, seega ei tagatud, et muude tegurite põhjustatud kahju ei omistatud dumpinguhindadega impordile; ühtlasi leiti, et huvitatud pooltel ei võimaldatud nõuetekohaselt teostada kaitseõigust.
Austraalia – tollimaksude vähendamine töödeldud tomateid eksportivatele tootjatele
2013. aastal algatasid Austraalia ametiasutused dumpinguvastase uurimise Itaaliast pärit töödeldud tomatisaaduste kohta (selle toote ekspordimaht EList Austraaliasse oli 48 miljonit eurot). Pärast mitut sekkumist lõpetati uurimine kahe sellise peamise eksportija suhtes, kelle ekspordimaht kogu ELi ekspordist moodustas umbes 45 %, kuna tõendeid dumpingu kohta ei leitud. Teiste koostööd tegevate eksportijate tollimaksud olid suhteliselt madalad (keskmiselt 4 %).
2015. aastal algatas Austraalia uue dumpinguvastase uurimise kahe sellise eksportiva tootja suhtes, kelle suhtes eelmine uurimine oli lõpetatud. Vaatamata mitmele eri tasandi tehnilisele ja poliitilisele sekkumisele kehtestasid Austraalia ametiasutused 2016. aasta alguses 4,5 % – 8,4 % vahemikku jäävad meetmed. Meetmed põhinesid metoodikal, mille rakendamine põhjustab tõsiseid süsteemseid probleeme, kuna sellega vaidlustati dumpinguvastase uurimise raames kaudselt ELi nn rohelise kasti põllumajandustoetused (mis on WTO eeskirjade kohaselt lubatud). 2016. aasta aprillis algatas Austraalia dumpinguvastane vaekogu Itaalia ettevõtjate ja ametiasutuste taotlusel meetmete läbivaatamise. Komisjon koostöös tootmisharuga sekkus viivitamata menetlusse ja näitas, et kahe eksportija ostetud toortomatite hinda ei mõjutanud ELi rohelise kasti toetused. Seetõttu ei oleks tohtinud kulusid korrigeerida, kuna selle tulemusel saadi kunstlikult kõrged dumpingumarginaalid. Väide jäi ülekaalu ja 5. jaanuaril 2017 vähendasid Austraalia ametiasutused kahele eksportijale kohaldatavat tollimaksu (0 % ühe ja 4,6 % teise puhul), tunnistades et kulude korrigeerimise metoodika ei olnud asjakohane.
Sellega paralleelselt algatasid Austraalia ametiasutused 2016. aasta mais vaheläbivaatamise, mis piirdus kahe teise eksportiva tootjaga, kelle suhtes meetmed juba kehtisid, et ka nende dumpingumarginaalide tõstmiseks rakendada sedasama kulude korrigeerimise metoodikat, mida oli algselt kasutatud kahe Itaalia ettevõtja suhtes. Ent 2017. aasta jaanuaris pärast kahe Itaalia eksportija taotlust metoodika läbivaatamiseks (mida on kirjeldatud eespool) vaatas Austraalia dumpinguvastane komisjon oma järeldused läbi ja otsustas kulude korrigeerimise metoodikat enam mitte kasutada ning vähendada kõigi asjaomaste eksportijate tollimaksumäärasid.
Brasiilia – röntgeniaparaatide dumpinguvastase uurimise lõpetamine ilma meetmeid kehtestamata
2017. aasta veebruaris lõpetas Brasiilia dumpinguvastase uurimise Saksamaalt pärit hambaravi röntgeniaparaatide impordi kohta (selle toote ekspordimaht EList Brasiiliasse oli umbes 5 miljonit eurot). Võttes arvesse komisjoni ja tootmisharu esitatud väiteid (kolm sekkumist seoses mahtude, hinnamõjude, kahju ja põhjusliku seose analüüsi tõsiste vigadega), tühistas Brasiilia kaubanduse parandusmeetmete asutus (DECOM) oma varasema otsuse ja järeldas, et uurimisalune import ei olnud omamaist tootmisharju kahjustanud.
Türgi – vähem piiravad kaitsemeetmed
Türgi kehtestas kaitsemeetmed tapeedi ja muu hulgas EList pärit tapeedi impordile (selle toote ekspordimaht EList Türgisse oli umbes 13 miljonit eurot). Komisjon sekkus mitmel tasandil, muu hulgas Genfis kohtuva WTO kaitsemeetmete komitee kaudu. Ulatuslike kontaktide järel otsustasid Türgi ametiasutused 2017. aasta aprillis lõpuks kehtestada tariifimäärade kvoodid, mida kohaldatakse 2016. aasta augusti seisuga ja mis vähendavad oluliselt negatiivset mõju ELi eksportijatele.
Maroko – vähem piirav kaitsemeede
Komisjon sekkus kohe, kui Marokos algatati kaitsemeetmete uurimine seoses paberiga poognates ja pakkides (selle toote ekspordimaht EList Marokosse oli umbes 20 miljonit eurot). Leiti, et kahju ja põhjusliku seose analüüs oli ebaselge ning ainult omamaisel tootjal tundus olevat probleeme kvaliteedi, saadaolevate koguste ja tarneaegadega. Seejärel tehti ettepanek väheneva väärtuselise tollimaksu kohta, kuid tänu komisjoni ja tootmisharu ühistele pingutustele ja erinevatele sekkumistele kehtestati ELi eksportijatele vähem piirav tariifimäär.
Tuneesia – meetmete kehtestamata jätmine kolmes kaitsemeetmete uurimises
Tuneesia on viimastel aastatel algatanud kolm kaitsemeetmete uurimist: klaaspudelid ja kiudplaadid 2014. aastal ning keraamilised plaadid 2015. aastal (nende kolme toote ekspordimaht EList Tuneesiasse oli umbes 70 miljonit eurot). Komisjon sekkus otsustavalt, kuna kõik kolm uurimist alustati väga nõrkadel alustel. Eelkõige ei kannatanud omamaine tootmisharu tõsist kahju: raskusi põhjustasid muud sellised tegurid nagu tooraine- ja elektrihindade tõus. Pärast komisjoni sekkumisi koostöös tootmisharuga on siiani suudetud meetmete kehtestamist vältida. Komisjon jätkab surve avaldamist, et uurimised ka ametlikult lõpetada.
Egiptus – kaitsemeetmete uurimise lõpetamine ilma meetmeid kehtestamata
2015. aasta detsembris algatati kaitsemeetmete uurimine seoses polüetüleentereftalaadi (PET) impordiga. Komisjon sekkus korduvalt, et juhtida tähelepanu olulistele puudustele. Eelkõige sellele, et tootmisharu oli tegevuse algusjärgus ning pärast tootmist ei hakanud import suurenema, vaid hoopis vähenes. Lisaks nähtus enamikust näitajatest positiivne suundumus, eelkõige turuosaga seoses (tootjad haarasid kõigest ühe aastaga alates tootmisega alustamisest 60 % turust) ning taotluse esitaja raskused olid seotud tegevuse alustamise ja mitte impordi suurenemisega. Uurimine lõpetati 2016. aasta augustis meetmeid võtmata.
Türgi – kahe kaitsemeetmete uurimise lõpetamine ilma meetmeid kehtestamata
Kahes kaitsemeetmete uurimises kuumvaltsitud lehtterase ja mobiiltelefonide kohta tunnistasid Türgi ametiasutused koostöös tootmisharuga lõpuks pärast komisjoni mitut seisukoha esitamist , et kaebused olid põhjendamatud. Seega lõpetati mõlemad uurimised ilma tollimakse kehtestamata.
Lõuna-Aafrika – madalamad kaitsemeetmed külmutatud kanalihale
2016. aasta detsembris kehtestas Lõuna-Aafrika ajutise kaitsemeetmena 13,9 % (väärtuselise) tollimaksu külmutatud kanalihale (selle toote ekspordimaht EList Lõuna-Aafrikasse oli umbes 200 miljonit eurot). Samale tootele olid kehtestatud dumpinguvastased meetmed juba 2015. aastal. Pärast komisjoni korduvat sekkumist kehtestati ajutine tollimaks oluliselt madalamal tasemel, kui taotluse esitaja esialgu kavandas. Juhtum ei ole siiski lõpetatud ning selle aruande seisuga rakendatakse neid kahte tollimaksu ikka veel kumulatiivselt.
Uus-Meremaa – Hispaania virsikukonservide dumpinguvastaste meetmete lõpetamine
2016. aastal algatas Uus-Meremaa 2011. aastal Hispaaniast pärit virsikukonservide impordile kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise. Pärast komisjoni korduvat sekkumist järeldasid Uus-Meremaa ametiasutused 2017. aasta märtsis siiski, et tollimaksud ei ole enam vajalikud, seega nende rakendamine lõpetati.
5.WTO tegevus
Komisjon tegutseb WTO tasandil aktiivselt, et kaitsta ELi huve konkreetsete juhtumite puhul ning tagada WTO eeskirjade täielik täitmine. Kui leitakse, et teiste liikmete võetud kaubanduse kaitsevahenditega seotud meetmed rikuvad WTO eeskirju, siis võib komisjon need vaidlustada ja nõuda vaekogu loomist.
Nii juhtus seoses Venemaa kehtestatud dumpinguvastaste meetmetega väikeste tarbesõidukite impordi suhtes (DS479), mille kohta vaekogu avaldas aruande 2017. aasta jaanuaris (seda juhtumit on mainitud eelmise aasta aruandes). Vaekogu kuulutas, et tollimaksud on WTO eeskirjade vastased, nõustudes ELiga kõigi menetlusnõuete osas, ning tuvastas mitmeid probleeme seoses Venemaa tehtud analüüsiga, eelkõige seetõttu, et Venemaa oli jätnud arvestamata olulise üleliigse tootmisvõimsuse omamaises väikeste tarbesõidukite sektoris. 2017. aasta veebruaris esitas Venemaa Föderatsioon siiski vaekogu aruande vastu Euraasia Majandusliidu nimel apellatsioonkaebuse 4 .
Mis puudutab üht teist eelmisel aastal mainitud juhtumit, nimelt Hiina kehtestatud dumpinguvastased meetmed teatavate terastorude impordi suhtes (DS460), siis pärast apellatsioonikogu 2015. aasta aruannet otsustas Hiina 22. augustil 2016 WTO vaidluste lahendamise organi soovitust täita ja lõpetas meetmete kohaldamise.
Komisjon sekkub kolmanda poolena aktiivselt ka WTO menetlustesse, mis hõlmavad muid WTO liikmeid, et lahendada süsteemsed probleemid ja neid jälgida ning edendada rangemate standardite järgimist kõigis kaubakaitseuurimistes kogu maailmas.
2016. aastal sekkus komisjon muu hulgas veel kahte WTO vaidlusse: (DS464: Ameerika Ühendriigid– dumpingu- ja subsiidiumivastased meetmed Koreast pärit suurte puhastusseadmete suhtes ja DS471: Ameerika Ühendriigid – teatavad metoodikad ja nende kasutamine Hiinat käsitlevates dumpinguvastastes menetlustes), vaidlustades sihipärase dumpingu tuvastamise metoodika ja nullimismeetodi, mida Ameerika Ühendriigid dumpinguvastastes uurimistes kasutavad. Mõlemas asjas avaldatud apellatsioonikogu aruanded pakuvad ELile erilist huvi, kuna dumpingumarginaale kunstlikult suurendavat metoodikat kasutavad Ameerika Ühendriigid ka EList pärit impordi suhtes.
Samuti osaleb komisjon aktiivselt Genfis kohtuvates asjaomastes WTO komiteedes. Dumpingu- ja subsiidiumivastastes komiteedes arutatakse ja vaadatakse läbi teiste WTO liikmete võetud meetmeid WTO poolaasta- ja kuuaruannete kontekstis. Komisjon sekkub süstemaatiliselt ja tõstatab individuaalseid küsimusi ka kaitsemeetmete komitee raamistikus, arvestades selle vahendi aktiivset kasutamist, mis teeb muret. Lisaks osaleb komisjon üldisemas kaitsemeetmeid käsitlevas arutulusrühmas, mille eesmärk on vahetada arvamusi WTO liikmete tavade kohta.
6.Järeldus
Selles aruandes esitatud teabest ja andmetest nähtub, et 2016. aastal oli ELi vastu suunatud kaubanduskaitsetegevus endiselt aktiivne ning nõudis komisjoni talitustelt pidevalt jõupingutusi. Kuigi komisjon tunneb heameelt ELi-vastaste uute uurimiste ja meetmete arvu vähenemise üle, eelkõige kaitsemeetmete osas, tuleb märkida, et praegu kehtivate meetmete üldarv on võrreldes 2015. aastaga suurenenud ja on eriti suur.
Eelmist aastat iseloomustas ka käsitletavate juhtumite suurenev keerukus, mille põhjuseks olid erinevad sellised tegurid nagu üleilmne terase ületootmine ning mõnede kolmandate riikide poliitiline olukord, kus kaubanduse kaitsevahendid võivad olla protektsionistliku tähendusega. Lisaks on siseturul probleemidega maadlevad ELi liikmesriigid hakanud otsima ekspordiväljundeid, et täita kasvu ja tööhõivega seotud eesmärgid, ning langevad seetõttu sagedamini kolmandate riikide kaubanduse kaitsmise vahendite ohvriks.
Kui kolmandad riigid rakendavad ELi tootmisharude suhtes kaubanduse kaitsevahendeid, on komisjoni lähenemisviisiks süstemaatiline sekkumine käimasolevasse menetlustesse tehniliste sekkumiste kaudu; ent komisjon teeb tööd ka selle nimel, et tekitada konstruktiivne dialoog kaubanduspartnerite kaubanduse kaitsevahenditega tegelevate asutustega. See peaks aitama kaasa selliste hästi informeeritud uurimisasutuste arendamisele, kes on teadlikumad WTO eeskirjade täitmise olulisusest oma riigis kaubanduskaitseuurimiste läbiviimisel.
Viimastel aastatel on tänu aja jooksul saadud kogemustele aina mõjusamaks muutunud komisjoni tehnilised sekkumised. Koos poliitiliste sekkumiste ning ametlike ja mitteametlike kontaktidega kolmandates riikides on see viinud mitme olulise saavutuseni. Paljud varasemad probleemid on siiski jätkuvalt aktuaalsed.
Lisaks võib eeldada, et aina keerulisemaks muutuvat ja sageli politiseeritud üleilmset kaubanduskeskkonda arvestades hakatakse kaubanduse kaitsevahendeid veelgi laialdasemalt kasutama. Selles keerulises olukorras keskendab komisjon oma pingutused sellele, et kaitsevahendite kasutamisest ei saaks kaubanduse kaitsevahendite väärkasutamist. Komisjoni püüdlustes on tähtsal kohal tihe koostöö ELi tootmisharude, ELi äriühingute ja liikmesriikidega ning kahepoolsed dialoogid ja parimate tavade jagamine kolmandate riikidega.
Aina liberaalsemaks muutuv üleilmne kaubandus, mis pakub sidusrühmadele olulisi võimalusi, saab toimida ainult õiglastel tingimustel. Kaubanduskaitse tagab õiglased tingimused. Selles mõttes on kaubanduskaitse ELi ja muude oluliste kaubanduspartnerite kaubanduspoliitika lahutamatu osa.
* * *
WTO raamistikus viidatakse subsiidiumivastastele meetmetele kui tasakaalustavatele tollimaksudele.
Üksikasjad kolmandate riikide ELi vastu kehtestatud meetmete kohta leiab kaubanduse peadirektoraadi veebilehelt: http://trade.ec.europa.eu/actions-against-eu-exporters/cases/index.cfm .
Joonealuses märkuses 2 osutatud veebimootor ei näita kõrvalehoidmisvastaseid uurimisi ja lisatud statistikas kajastuvad need dumpinguvastaste juhtumitena.
Euraasia Majandusliidu liikmesriigid on: Valgevene, Kasahstan, Venemaa, Armeenia ja Kirgiisi Vabariik.