Brüssel,20.6.2017

COM(2017) 328 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia tuumajaamade dekomisjoneerimise abiprogrammi täideviimiseks tehtava töö kohta 2016. aastal ja varasematel aastatel


1Sissejuhatus

Käesolevas aruandes käsitletakse 2016. ja varasematel aastatel Euroopa Liidu tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammide raames tehtud edusamme Bulgaarias, Leedus ja Slovakkias. Sellega täidetakse asjaomaste nõukogu määruste 1 , 2 aruandlusnõuded ning selle aruande alusel võetakse abiprogrammide raames vastu järgmised 2017. aasta töökavad. Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames on komisjon kõnealust teemat käsitlenud kahel korral 3 , 4 .

Euroopa Liiduga ühinemisel võtsid Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia kohustuse sulgeda kaheksa Nõukogude Liidus projekteeritud tuumaelektrijaama enne nende ettenähtud kasutusaja lõppu. Vastutasuks võttis EL kohustuse anda rahalist abi määratud elektrijaamade dekomisjoneerimiseks, nimelt:

·Kozloduy tuumaelektrijaama 1.–4. reaktor Bulgaarias,

·Ignalina tuumaelektrijaam Leedus ning

·Bohunice tuumaelektrijaama üksus V1 Slovakkias.

Tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammide1,2 eesmärk on aidata asjaomastel liikmesriikidel järk-järgult viia dekomisjoneerimine lõpule, tagades ühtlasi rangeimate ohutusstandardite kohaldamise.

Kõigil kolmel juhul on lõpptulemuseks määratletud mahajäetud tööstusala. Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamist sügavates geoloogilistes kihtides asuvasse hoidlasse dekomisjoneerimise abiprogrammidega ei hõlmata ning see tuleb asjakohase direktiivi nõuete kohaselt välja töötada iga liikmesriigi riiklikus tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kavas 5 , 6 .

2Programmi haldamine

2.1Rakendusmeetod

Komisjon usaldab programmi eelarve sammaste alusel hinnatud rakendusasutustele (kaudne juhtimine), s.o järgmistele asutustele:

·Bulgaarias Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale (EBRD), alates 2001. aastast maksetega Kozloduy rahvusvahelisse dekomisjoneerimise toetusfondi (KIDSF);

·Leedus EBRD-le, alates 2001. aastast maksetega Ignalina rahvusvahelisse dekomisjoneerimise toetusfondi (IIDSF), ning alates 2003. aastast projektijuhtimise keskasutusele (CPMA);

·Slovakkias EBRD-le, alates 2001. aastast maksetega Bohunice rahvusvahelisse dekomisjoneerimise toetusfondi (BIDSF), ning alates 2016. aastast Slovakkia innovatsiooni- ja energeetikaametile (SIEA).

Seega on Ignalina ja Bohunice programmide puhul ELi vahendid suunatud läbi kahe kanali.

Komisjonile on sammaste alusel hindamise tulemusel laekunud tõendid selle kohta, et rakendusasutused (EBRD, CPMA and SIEA) täidavad kaudse juhtimise nõuded finantsmääruse artikli 60 kohaselt 7 .

2.2Iga-aastane töökava ja järelevalve

Komisjon muutis 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmide juhtimist, et määratleda kindlad rollid ja vastutusalad ning võtta kasutusele rangemad kavandamist, seiret ja aruandlust käsitlevad nõuded 8 .

Kooskõlas selle uuesti läbi vaadatud juhtimiskäsitlusega on iga liikmesriik määranud programmikoordineerija (minister või riigisekretär), kes vastutab oma riigis dekomisjoneerimisprogrammide planeerimise, koordineerimise ja järelevalve eest. Programmi koordineerijad peavad esitama iga-aastased tööprogrammid ja komisjon võtab need vastu koos finantsotsustega kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 sätestatud kontrollimenetlusega 9 .

Igas liikmesriigis tegutsevad seire- ja aruandlusfunktsioonidega komiteed, mille kaaseesistujaks on komisjoni esindaja ning programmi koordineerijad. Rakendusasutused jälgivad tegevust igapäevaselt. Lisaks jälgib komisjon projekti elluviimist tähelepanelikult dokumentide kontrolli ning kohapealsete ülevaatuste vormis iga kahe aasta järel. Nimetatud menetluse täiendavaks toetamiseks palus komisjon abisaajatel kasutusele võtta teenitud väärtuse süsteemi (EVM), et mõõta projekti tulemuslikkust ja edusamme objektiivselt.

2.3Auditeerimine ja hindamine

Komisjon viis 2016. aastal edukalt ellu 2015. aasta siseauditist lähtuvad vajalikud tegevused programmide juhtimise ja seire alal.

Peamine tulemus oli dekomisjoneerimise ohutuks lõpuleviimiseks vajaliku iga liikmesriigi rahastamiskava stabiilsuse hindamine 10 . Uuringuga saadi kinnitust komisjoni esialgsetele positiivsetele järeldustele (s.t et dekomisjoneerimiskavad on täielikud, asjakohased ja kõikehõlmavad; dekomisjoneerimisprogrammide baaskulude üldine hinnang on sobiv ning 2014.–2020. aasta raamprogrammi eesmärkide saavutamiseks on olemas piisavad ressursid; rahastamine katab kulud). Samuti analüüsiti uuringus puudujääke rahastamises, mis tekivad pärast 2020. aastat, eelkõige Leedu puhul. Sellega seoses selgus uuringust, et kõnealuse kolme riigi majandus on tõendatavalt võimeline riiklike vahendite abil oma programmide rahastamist lõpule viima, kusjuures selle mõju on tühine või näiteks Leedu puhul 0,3–0,5% riigi aastaeelarvest seitsme aasta jooksul.

2016. aasta septembris avaldas Euroopa Kontrollikoda oma tulemusauditi aruande 11 koos soovitustega komisjonile ja liikmesriikidele. Komisjon võttis soovitused kas täielikult või osaliselt vastu ning on nendega asjakohaselt tegelenud või kavatseb seda teha järgmise kaudu:

-jätkuv teadmiste jagamise ning parimate tavade rakendamise toetamine;

-riikliku kaasrahastamise raamistiku selgemaks muutmine ning tugevdamine;

-uurimine, kas dekomisjoneerimise sihtotstarbelist rahastamist on vaja jätkata pärast 2020. aastat;

-arutelu algatamine liidus radioaktiivsete jäätmete ühise ladustamise üle;

-dekomisjoneerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitluse läbipaistvuse hindamine kõikides liikmesriikides.

2016. aasta novembris alustasid komisjoni teenistused vahehindamist 12 . Nimetatud hindamise osa on avalik konsulteerimine ning programmide tulemuste ja mõju, ressursside kasutamise tõhususe ja sellest liidule tuleneva lisandväärtuse hindamine. Samuti hõlmab see küsimust, kas on vaja muuta üksikasjalikke rakendusmenetlusi8.

2.4Eelarve täitmine

Komisjon võttis vastu 2014., 2015. ja 2016. aasta tööprogrammid ja nendega seotud rahastamisotsused 13 , 14 , 15 ning eraldas delegeerimislepingute kaudu selleks määratud eelarved EBRD-le (120,6 miljonit eurot Kozloduy, 9,0 miljonit eurot Ignalina ja 30,3 miljonit eurot Bohunice rahvusvahelise dekomisjoneerimise toetusfondi jaoks), Leedu projektijuhtimiskeskusele (176,6 miljonit eurot) ning Slovakkia innovatsiooni- ja energeetikaametile (62,5 miljonit eurot). Komisjoni maksed põhinesid prognoositud lepingulistel vajadustel ning projekti elluviimise edenemisel.

3Kaasrahastamine

Kozloduy programm

2014. aastast kuni 2016. aastani maksti riiklikest ressurssidest Kozloduy dekomisjoneerimiskavade kulude katmiseks välja 42,8 miljonit eurot, Kozloduy rahvusvahelisest dekomisjoneerimise toetusfondist tehtud väljamaksete suurus oli aga 86,1 miljonit eurot, seega Bulgaaria ressurssidest kaasrahastamise määr oli 33%.

Oma aruandes11 prognoosis Euroopa Kontrollikoda, et ajavahemikul 2021–2030 tekib rahaliste vahendite puudujääk 28 miljonit eurot. Bulgaaria teeb praegu dekomisjoneerimiskava iga kolme aasta järel toimuvat läbivaatamist, nagu on nõutud riigi õigusaktides. Komisjon hindab programmi koordineerija poolt esitatavaid nimetatud läbivaatuse tulemusi ning esitab seejärel aruande parlamendile ja nõukogule.

Ignalina programm

Alates programmi algusest kuni 2016. aastani maksti riiklikest ressurssidest Ignalina dekomisjoneerimiskavade kulude katmiseks välja 137,9 miljonit eurot, Ignalina rahvusvahelisest dekomisjoneerimise toetusfondist ja projektijuhtimise keskasutusest tehtud väljamaksete suurus oli aga 805,8 miljonit eurot, seega oli Leedu ressurssidest kaasrahastamise määr 15%.

Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames on märgata kaasrahastamise suurenemise trendi. Riiklikest ressurssidest tehtavad väljamaksed on aastatel 2016–2017 eeldatavasti 44 miljonit eurot. Samal ajavahemikul tehakse Ignalina rahvusvahelisest dekomisjoneerimise toetusfondist ja projektijuhtimise keskasutusest väljamakseid hinnanguliselt 176 miljonit eurot, seega on aastatel 2016–2017 Leedu ressurssidest kaasrahastamise määr 20%.

Rahaliste vahendite puudujääk ajavahemikul 2021–2038 on märkimisväärsed 1,561 miljardit eurot11. Kehtivate riiklike õigusaktidega 16 nõutakse Leedu valitsuselt, et ta peaks läbirääkimisi liidult täiendava abi saamiseks pärast 2020. aastat ning võtaks endale ülesande katta kõik kõnealused kulud riigieelarvest, kui muid ressursse selleks ei leita.

Bohunice programm

Alates programmi algusest kuni selle lõpuni 2015. aastal on Slovakkia riiklikust tuumafondist välja makstud 148 miljonit eurot ning Bohunice rahvusvahelisest dekomisjoneerimise toetusfondist välja makstud 189 miljonit eurot, seega oli Slovakkia kaasrahastamise määr 44%.

Ajavahemikuks 2016–2025 (programmi lõpp) on riiklikke vahendeid eraldatud 328 miljonit eurot, samas kui ELi eraldatud vahendeid on 482 miljonit eurot. Rahaliste vahendite puudujääk ajavahemikul 2021–2025 on 92 miljonit eurot11.

4Edusammud ja tulemuslikkus

Kummagi määruse1,2 artiklis 2 on määratletud 2014.–2020. aasta rahastusperioodi dekomisjoneerimisprogrammide peamised konkreetsed eesmärgid. Neid eesmärke on täpsustatud rakendusmenetluste8 raames, millega on kehtestatud baasstsenaariumid iga dekomisjoneerimisprogrammi jaoks kuni iga programmi jaoks määratletud lõpptulemuseni.

Kõik reaktorid on suletud ning ainult ühe reaktori südamikust 17 ei ole kütust veel eemaldatud. Peamised vahe-eesmärgid on 2016. aastal saavutatud: dekomisjoneerimislubade väljastamine Kozloduy 3. ja 4. reaktori jaoks; Ignalina tuumajaama kütusest tühjendamise taaskäivitamine. Kõnealused kolm liikmesriiki on demonteerimisega jõudnud juba niikaugele, et dekomisjoneerimisprotsess on muutunud pöördumatuks.

Nimetatud saavutused on märkimisväärsed sammud ka tuumajaamade suurema ohutuse suunas. Peamiste tulemuslikkuse näitajate alusel on tulemuslikkus üldjuhul kooskõlas ootustega ning need on aidanud tuvastada probleeme varajases etapis, mis on võimaldanud kasutusele võtta tõhusad leevendusmeetmed.

4.1Kozloduy programm

Kozloduy tuumaelektrijaama 1.–4. reaktor on VVER 440/230 tüüpi reaktorid. Esimene ja teine reaktor suleti 2002. aastal ning kolmas ja neljas reaktor 2006. aastal.

Alates 2013. aastast juhib dekomisjoneerimist radioaktiivsete jäätmetega tegelev Bulgaaria riigiettevõte 18 (SERAW), mis on sihtotstarbeline dekomisjoneerimisega tegelev asutus, kelle eesmärk on radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemine Bulgaaria Vabariigi territooriumil. Energeetikaministeeriumi järelevalve all olev SERAW on Kozloduy tuumaelektrijaama 1.–4. reaktori dekomisjoneerimise ja tulevase riikliku jäätmeladustusrajatise eest vastutav litsentsiomaja/käitaja.

Programmi baasstsenaarium

Kozloduy programmi baasstsenaariumi 19 peamised näitajad on järgmised: lõpptulemusena mahajäetud tööstusala saavutamine 2030. aastaks ning kogukulude jäämine 1,107 miljardi euro piiresse (2013). Baasstsenaarium on kinnitatud Kozloduy tuumaelektrijaama dekomisjoneerimiskavas 20 , mis on Bulgaaria ametiasutuste poolt heaks kiidetud, ning seda on kinnitatud dekomisjoneerimislitsentsides.

Edusammud

Aruandekuupäeva seisuga oli edenemine eesmärkide saavutamise suunas rahuldav:

-reaktori südamikud ja basseinid on kütusest tühjendatud ning Kozloduy tuumaelektrijaama 1.–2. ja 3.–4. reaktori dekomisjoneerimislitsentsid anti välja vastavalt 2014. aasta novembris ning 2016. aasta juulis.

-Turbiinisaali demonteerimine on samuti edenenud (~13 430 tonni, s.o üks kolmandik metallkomponentidest on demonteeritud ning ~5978 tonni betoonplaate on lammutatud).

-Demonteerimine reaktorihoonetes jätkus (~196 tonni metallkomponentidest on demonteeritud).

-Märkimisväärne hulk materjali (~13 049 tonni) lasti vabaks kui mitteradioaktiivne materjal.

-Jäätmekäitlustaristu on praeguste demonteerimis- ja saastatusest puhastamise tegevuste jaoks sobiv, kuid tulevikus on vaja täiendavaid rajatisi. Madalaktiivsete radioaktiivsete jäätmete (> 90% radioaktiivsete jäätmete kogumahust) kõrvaldusteekond on ettevalmistamisel ning riikliku jäätmeladustusrajatise (NDF) ehitamine algab 2017. aastal. Lisaks on edenenud nii radioaktiivsete jäätmete suure mahu vähendamiseks kui ka fragmenteerimiseks ja saastatusest puhastamiseks ette nähtud rajatiste ehitus ning nende kasutuselevõtt on kavandatud 2017. aastaks.

Töötulemused

Üldine tulemuslikkus oli 2016. aastal piisav: turbiinisaali metallkomponentide demonteerimise määr oli 93% kavandatust ning lammutatud betoonstruktuuride hulk ületas kavandatud määra (pool aastat graafikust ees); reaktoriehitiste demonteerimine ei andnud siiski veel tulemuseks kavandatud materjali hulka.

Mitme dekomisjoneerimisprojekti puhul täideti kava rahuldavalt, kuid mõne projekti puhul ei suudetud ära hoida viivitusi. Nagu eelmise aasta aruannetest4 nähtus, tulenevad suuremad viivituste riskid pigem halduslikest ja õiguslikest kui tehnilistest probleemidest. Kõnealused riskid oleksid võinud ohustada programmi täitmise otsustavat kulgu; seepärast võeti need 2016. aasta tööprogrammis vaatluse alla ning leiti nende jaoks leevendavad meetmed. Eelkõige viidi edukalt lõpule NDF-i ehituse keskkonnamõju hindamine.

Alates 2014. aastast on liidu rahalise abiga ellu viidud programmi teenitud väärtus olnud kooskõlas tegelike kuludega, mis näitab rahuldavat kulude tulemuslikkust.

4.2Leedu – Ignalina tuumaelektrijaam

Ignalina tuumaelektrijaam koosneb kahest RBMK 1500 tüüpi reaktorist. Esimene reaktor suleti 2004. aastal ja teine 2009. aastal.

Leedu riigiettevõte Ignalina Tuumaelektrijaam 21 (INPP) on dekomisjoneeritavate rajatiste ja jäätmeladustusrajatiste eest vastutav litsentsiomaja/käitaja. Ta tegutseb energeetikaministeeriumi kontrolli all. Eelmisel aastal arendas INPP oma struktuuri tõhusa dekomisjoneerimisasutusena toimimiseks, et olla tugevam projektijuhtimises.

Programmi baasstsenaarium

Ignalina programmi baasstsenaariumi 22 peamised näitajad on järgmised: lõpptulemusena mahajäetud tööstusala saavutamine 2038. aastaks ning kogukulude jäämine 3,377 miljardi euro piiresse. Baasstsenaarium on kinnitatud lõpliku dekomisjoneerimiskavaga20, mille Leedu Vabariigi energeetikaminister kiitis heaks 25. augustil 2014.

Edusammud

Aruandekuupäeva seisuga oli edenemine eesmärkide saavutamise suunas rahuldav:

-1. ja 2. reaktori kasutatud kütuse basseinidest kasutatud tuumkütuse moodulite kõrvaldamist alustati 2016. aasta septembris.

-Ignalina tuumajaama 1. reaktori tegevuslitsentsi tingimused kohandati demonteerimise ja seadmete saastatusest puhastamise lubamiseks 2015. aasta oktoobris.

-Turbiinihalli saastatusest puhastamine ja demonteerimine jõudis 99%-ni 1. reaktori ja rohkem kui 30%-ni 2. reaktori puhul, mis vastab 19 576 tonnile demonteeritud ja saastatusest puhastatud seadmetele alates 2014. aastast kuni 2016. aasta juuni lõpuni. See on peaaegu 50% mitmeaastase finantsraamistiku eesmärgist.

-Kasutatud kütuse vahe-kuivhoidlana rakendatav uus rajatis on töövalmis.

-Jäätmekäitlustaristu on praeguste demonteerimis- ja saastatusest puhastamise tegevuste jaoks sobiv, kuid tulevikus on vaja täiendavaid rajatisi. Madalaktiivsete radioaktiivsete jäätmete (> 90% radioaktiivsete jäätmete kogumahust) kõrvaldusteekond on ettevalmistamisel ning maapinnalähedase ladustamise kava kinnitamine toimub eeldatavasti 2017. aastal. Lisaks võetakse uued tahkete jäätmete käitlemise ja ladustamise rajatised kasutusele 2018. aastal.

Töötulemused

2016. aastal toimus seadmete demonteerimine piisava kiirusega nii turbiinihallides kui ka neid reaktorihoonetega ühendavates abihoonetes. Jäätmete käitlemine oli samuti piisavalt kooskõlas eesmärgiga või isegi ületas seda.

Esimeste kasutatud kütuse konteinerite viimine reaktorihoonetest uude vahehoidlasse viidi ellu plaanipäraselt.

Praegu ei mõjuta programmi ükski suurem lepinguline vaidlus, kuid ajakava järgimist tuleb teatavates küsimustes, näiteks tahkete jäätmete rajatiste ja hoidlate kasutuselevõtmise lõpuleviimise puhul, paremaks muuta.

Teenitud väärtuse analüüsist nähtub, et pärast kolme aasta möödumist (2014–2016) ollakse programmi elluviimisega kuus kuud ajakavast maas.

Alates 2014. aastast on liidu rahalise abiga ellu viidud programmi teenitud väärtus olnud kooskõlas tegelike kuludega, mis näitab kulutuste rahuldavat tulemuslikkust.

4.3Slovakkia – Bohunice tuumaelektrijaama üksus V1

Bohunice tuumaelektrijaama üksuses V1 on kaks VVER 440/230 tüüpi reaktorit. Esimene reaktor suleti lõplikult 2006. ja teine 2008. aastal.

Slovakkia Jadrová a vyraďovacia spoločnosť (JAVYS) on sihtotstarbeline dekomisjoneerimisasutus, mille eesmärk on ohutu tuumarajatiste dekomisjoneerimise, kasutatud tuumkütuse käitlemise ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise tagamine Slovakkia Vabariigi territooriumil. See tegutseb majandusministeeriumi kontrolli all. JAVYS on Bohunice tuumaelektrijaama üksuse V1 dekomisjoneerimise, kasutatud kütuse käitlemise ja jäätmeladustusrajatiste eest vastutav litsentsiomaja/käitaja.

Programmi baasstsenaarium

Bohunice programmi baasstsenaariumi 23 peamised näitajad on järgmised: lõpptulemusena mahajäetud tööstusala saavutamine 2025. aastaks ning kogukulude jäämine 1,246 miljardi euro piiresse 24 . Baasstsenaarium on kinnitatud Bohunice tuumaelektrijaama üksuse V1 üksikasjalikus dekomisjoneerimiskavas20, mis võeti vastu 22. oktoobril 2014.

Edusammud

Aruandekuupäeva seisuga oli edenemine eesmärkide saavutamise suunas rahuldav:

-reaktorisüdamikud ja basseinid on kütusest tühjendatud ning Slovakkia tuumavaldkonda reguleeriv asutus väljastas 2014. aasta detsembris litsentsi 25 Bohunice tuumaelektrijaama üksuse V1 dekomisjoneerimise 2. etapi (lõplik) jaoks.

-Reaktori V1 turbiinisaalis ja abihoonetes on demonteeritud kõik süsteemid (v.a üks süsteem). Jahutustornide demonteerimine osteti teenusena sisse kavandatust hiljem, kuid esialgsest hinnangust märkimisväärselt väiksema hinnaga ning ilma tuumajaama üksuse V1 dekomisjoneerimise kava otsustavat kulgu mõjutamata.

-Reaktorihoone demonteerimist ja saastatusest puhastamist on alustatud; primaarahelate isolatsioonimaterjalid on täielikult eemaldatud; taas on käivitatud primaarahelate saastatusest puhastamine ning on algatatud hange reaktori jahutussüsteemi suurte komponentide demonteerimiseks.

-Märkimisväärne hulk materjali (~74692 tonni) lasti vabaks kui mitteradioaktiivne materjal.

-Jäätmekäitlustaristu on praeguste demonteerimis- ja saastatusest puhastamise tegevuste jaoks sobiv, kuid tulevikus on vaja täiendavaid rajatisi. Madalaktiivsete radioaktiivsete jäätmete (> 90% radioaktiivsete jäätmete kogumahust) kõrvaldusteekonna mahtu laiendatakse praegustes hoidlates Mochovces. Ehituse lõppjärgus on ka Mochovces mitteladustatavate keskmise radioaktiivsusega jäätmete vahehoidla.

Töötulemused

2016. aastal demonteeriti reaktorihoone seadmeid rahuldavate tulemustega, hoolimata jahutuse primaarahelate saastatusest puhastamise projekti käigus tekkinud raskustest. Nagu varasemas aruandes eeldatud4, oli nimetatud projekti hilinemisel mõju ka muudele tegevustele, mis vähendas radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja konditsioneerimise määra.

Teenitud väärtuse analüüsist selgus, et pärast kolme aasta möödumist (2014–2016) lükkub programmi lõppkuupäev ilma leevendusmeetmete rakendamiseta edasi vähemalt ühe aasta võrra. Siiski võimaldas 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku jaoks täiustatud juhtimissüsteem varakult probleemid tuvastada, et käitaja saaks algatada tööde jaotuse õigeaegse läbivaatuse ning tagada sellega tööde lõpuleviimine ajakava kohaselt (2025). Kõnealuse analüüsi tulemusi näitlikustatakse vahehindamise raames.

Alates 2014. aastast on liidu rahalise abiga ellu viidud programmi teenitud väärtus olnud kooskõlas tegelike kuludega, mis näitab kulutuste rahuldavat tulemuslikkust.

4.4Energeetikasektori projektid

Praeguses mitmeaastases finantsraamistikus ei ole ette nähtud uusi rahalisi toetusi energeetikasektoris võetavate leevendavate meetmete jaoks, kuid 2013. aasta lõpus aitasid abiprogrammid kaasa energeetikasektori projektidele kooskõlas vastava riigi ühinemislepinguga ja energiapoliitikaga. Mitu projekti on tähtajaks lõpule viidud, kuigi osa enne 2014. aastat eraldatud vahenditest kulub veel käimasolevatele projektidele.

Bulgaaria

Abi anti energiatõhususe (nt avalikud hooned, tänavavalgustus, kaevandusseadmed), elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrkude ning elektrienergia tootmise projektidele. Väljamaksed moodustasid 63% kulukohustustest.

Leedu

Kõik Ignalina rahvusvahelise dekomisjoneerimise toetusfondi kaudu ellu viidud projektid on lõpule viidud.

Projektijuhtimise keskasutuse kaudu anti abi energiatõhususega seotud projektide jaoks (nt avalikud hooned ja tänavavalgustus); väljamaksed moodustasid 63% kulukohustustest.

Slovakkia

Abiprogrammi raames anti toetust energia ülekande sektoris võetavatele meetmetele, samuti energiatõhususe meetmetele avaliku sektori hoonetes. Viimatinimetatud projektid on lõpule viidud. Energia ülekande sektoris viidi lõpule ka mõned suured projektid. Väljamaksed moodustasid 57% kulukohustustest.

5Kokkuvõte

Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia on käesolevas aruandes käsitletavate reaktorite dekomisjoneerimisel teinud edusamme. Nende dekomisjoneerimiskavade ettevalmistamine ja kinnitamine 2014. aastal oli selle raames märkimisväärne vahe-etapp. Võttes arvesse käimasolevat demonteerimist, on komisjon arvamusel, et ühtegi kõnealustest reaktoritest ei saa majanduslikult otstarbekalt taaskäivitada.

Dekomisjoneerimise lõpptulemuse saavutamiseks vajalike vahendite hulk on kindlaks määratud. Kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete pikaajaline käitlemine ei kuulu enam liidupoolse abiprogrammi raamidesse, seega on see asjakohase direktiivi kohaselt täielikult liikmesriigi ülesanne5.

Komisjoni 2016. aasta uuringu kohaselt10 on 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohane rahastamine sobiv kummagi määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks1,2. Selle tulemus on märkimisväärselt suurem ohutus kõnealustes asupaikades; Kozloduy ja Bohunice puhul eeldatakse, et allesjäävad radioaktiivsed ohud on minimaalsed; Ignalina puhul on eesmärk kõrvaldada reaktoriüksustest kogu kasutatud kütus ning luua täielik taristu, mis on vajalik dekomisjoneerimise ohutuks lõpuleviimiseks.

Praegu ei ole üheski neist kolmest riigist oodata rahalisi puudujääke kuni 2020. aastani. Pikemas perspektiivis (pärast 2020. aastat) vajalik täiendavate rahaliste vahendite suurendamine vajab üksikasjalikke jätkutegevusi, eelkõige Leedus.

Praeguses finantsraamistikus on programmid stabiilselt liikunud dekomisjoneerimise kõige keerukamate etappide poole. Näiteks Bohunices, kus programmiga on jõutud kõige kaugemale, alustas operaator reaktori primaarahelate demonteerimist ja saastatusest puhastamist ning pidi toime tulema esialgsete raskustega, kui programmiga jõuti tehniliselt kõige keerukama etapini. Siiski on juhtimissüsteem olnud sobiv selleks, et seire ja peamiste tulemuslikkuse näitajate abil teha probleemid varakult kindlaks ning määrata kiiresti sobivad leevendusmeetmed. Saadud õppetundidest on kasu nii Kozloduy kui ka Ignalina programmi puhul; viimasel juhul muudab reaktori tuuma spetsiifiline laad selle demonteerimise keerukaks, sest sellekohaseid kogemusi napib kogu maailmas 26 .

Nagu on rõhutatud kontrollikoja aruandes11, on jäätmekäitlustaristu rakendamises esinenud mitmeid märkimisväärseid viivitusi, eelkõige Leedus ja Bulgaarias; pikka aega püsinud probleemid on nüüd leevendatud ja asjakohased projektid on range järelevalve all uuesti kavakohaselt täitmisel.

Üksikasjalikud eesmärgid ja näitajad (mille pakkusid välja asjaomased kolm liikmesriiki ning mille komisjon heaks kiitis8) võimaldasid kvantitatiivse teabe alusel täpselt jälgida ja mõõta töö edenemist. Lisaks parandati kolmele programmile kohaldatud teenitud väärtuse metoodika abil (vt lisa, tabel 2) elluviimise edenemise võrreldavust ning täiustati komisjoni järelevalve tõhusust.

Tulevikuväljavaated

Komisjon teeb programmide vahehindamise ning esitab selle tulemused parlamendile ja nõukogule 2017. aasta lõpuks. Selles kontekstis vaadatakse üle ka üksikasjalikud rakendusmenetlused8, et muuta programmide juhtimist veelgi sujuvamaks; riikliku kaasrahastamise osakaalu uuritakse põhjalikult ning tehakse kindlaks dekomisjoneerimisega mitteseotud kulud, kui neid on.

Kõnealuses valdkonnas on eeldatavad suurimad arengud järgmised:

·Bulgaarias alustatakse riikliku jäätmeladustusrajatise ehitamist ning viiakse lõpule muude jäätmekäitluse peamiste taristuelementide ehitus;

·Leedus jätkatakse stabiilselt kütusest tühjendamise protsessi ning grafiittuuma demonteerimise ettevalmistamist, mis on enneolematu ulatusega ainulaadne projekt;

·Slovakkias jätkatakse primaarahela saastatusest puhastamist ning sõlmitakse peamise tähtsusega lepingud demonteerimistegevuste elluviimiseks.

(1)  Nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrus (Euratom) nr 1368/2013 liidu toetuse kohta tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammidele Bulgaarias ja Slovakkias ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (Euratom) nr 549/2007 ja (Euratom) nr 647/2010 (ELT L 346, 20.12.2013, lk 1) ja selle parandus (ELT L 8, 11.1.2014, lk 31).
(2)  Nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrus (Euratom) nr 1369/2014 liidu toetuse kohta tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammidele Leedus ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) nr 1990/2006 (ELT L 346, 20.12.2013, lk 7) ja selle parandus (ELT L 8, 11.1.2014, lk 30 ja ELT L 121, 24.4.2014, lk 59).
(3)  Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia tuumajaamade dekomisjoneerimise abiprogrammi täideviimiseks tehtava töö kohta 2015. aastal ja varasematel aastatel, COM(2016) 405 (final).
(4)  Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia tuumajaamade dekomisjoneerimise abiprogrammi täideviimiseks tehtava töö kohta ajavahemikul 2010–2014, COM(2015) 78 (final).
(5)

     Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48–56).

(6)

     Komisjonilt nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud aruanne nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom rakendamise kohta ning ülevaade ühenduse territooriumil olevate kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete kohta ja osutatud materjalide tekkimise tulevikuprognoos – C(2017) 236 (final).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002.
(8)  Komisjoni 7. augusti 2014. aasta rakendusotsus, milles käsitletakse ajavahemikul 2014–2020 rakendatavate Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia tuumakäitiste dekomisjoneerimise abiprogrammide rakenduseeskirju (C(2014) 5449 (final)).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.
(10)  „Nuclear Decommissioning Assistance Programme (NDAP) – Assessment of the robustness of the financing plans considering the economic-financial-budgetary situation in each concerned Member State and of the relevance and feasibility of the detailed decommissioning plans“, Deloitte, NucAdvisor, VVA Europe, Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi jaoks tehtud uuring.
(11)  ECA eriaruanne nr 22/2016 – ELi tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammid Leedus, Bulgaarias ja Slovakkias: alates 2011. aastast on tehtud mõningaid edusamme, kuid oluliste probleemide lahendamine seisab veel ees.
(12)  http://ec.europa.eu/smart-regulation/roadmaps/docs/plan_2016_249_ndap_evaluation_en.pdf
(13)  Komisjoni 30. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus, milles käsitletakse rahastamisotsuse vastuvõtmist tuumakäitiste dekomisjoneerimise abiprogrammide rakendamiseks Bohunices, Ignalinas ja Kozloduys 2014. aastal (C(2014) 8104).
(14)  Komisjoni 30. juuli 2015. aasta rakendusotsus, milles käsitletakse rahastamisotsuse vastuvõtmist tuumakäitiste dekomisjoneerimise abiprogrammide rakendamiseks Bohunices, Ignalinas ja Kozloduys 2015. aastal (C(2015) 5211).
(15)  Komisjoni 21. novembri 2016. aasta rakendusotsus, milles käsitletakse 2016. aasta tööprogrammide vastuvõtmist tuumakäitiste dekomisjoneerimise abiprogrammide rakendamiseks Bohunices, Ignalinas ja Kozloduys 2016. aastal (C(2016) 7394).
(16)  TAR, 16. juuni 2014, nr 7639, muutmise seadus XII-914, 5. juuni 2014.
(17)  Ignalina tuumaelektrijaama 2. reaktor.
(18)   http://dprao.bg/en  
(19)  Võrreldes varasemate versioonidega tuuakse läbivaadatud kavaga programmi lõpetamine viis aastat ettepoole ning uus kuluprognoos tähendab kulude vähenemist 11%.
(20) Kava on kooskõlas riiklikult kindlaks määratud nõuetega ja vastab Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) standarditele.
(21)   http://www.iae.lt/en/  
(22)  Võrreldes varasemate versioonidega (2005) tõi läbivaadatud kava kaasa hinnanguliste kulude kahekordistumise ja programmi lõpetamise edasilükkamise 9 aasta võrra.
(23)  Võrreldes varasemate versioonidega, on 2014. a üksikasjalikus dekomisjoneerimiskavas säilitatud algne tööde jaotus ja esialgne programmi lõppkuupäev (2025), kuid prognoositavaid kogukulusid on uuesti hinnatud ja need on suurenenud 9% võrra.
(24) See prognoos muudeti hiljem 1,239 miljardiks euroks.
(25)  Vastavalt siseriiklikele eeskirjadele antakse dekomisjoneerimislitsentse etappide kaupa. Esimese etapi dekomisjoneerimislitsentsiga anti luba demonteerimiseks väljaspool kontrollitavaid alasid ning see anti välja 2011. aastal, nagu oli kavandatud. Teise etapi dekomisjoneerimislitsents anti välja 2014. aastal, kavandatust varem, ning sellega anti luba reaktori demonteerimiseks.
(26) Liidus ei ole grafiittuumaga reaktoreid veel demonteeritud, kuigi mitmed neist on aastaid tagasi töö lõpetanud.

Brüssel,20.6.2017

COM(2017) 328 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia tuumajaamade dekomisjoneerimise abiprogrammi täideviimiseks tehtava töö kohta 2016. aastal ja varasematel aastatel


Tabel 1.Peamised tulemuslikkuse näitajad

Kozloduy tuumajaama reaktorid 1–4†

Ignalina tuumajaam†

Bohunice tuumajaama reaktor V1†

Kas reaktori südamikud on kütusest tühjendatud?

Jah

100%

Tööd jätkuvad

Reaktor 1:
täielikult kütusest tühjendatud
Reaktor 2:
31% kütusest tühjendatud – 1134 moodulit alles

Jah

100%

Kas reaktori basseinid on kütusest tühjendatud?

Jah

100%

Tööd jätkuvad

Reaktor 1:
0%
7084 moodulit alles
Reaktor 2:
0%
7246 moodulit alles

Jah

100%

Kas dekomisjoneerimislitsents on välja antud?

Jah (1. ja 2. reaktor)

Jah (3. ja 4. reaktor)

27. november 2014

28. juuli 2016

Ei*

Ignalina tuumajaama 1. reaktori tegevuslitsentsi tingimused kohandati seadmete demonteerimise ja saastatusest puhastamise lubamiseks.

Jah

23. dets. 2014    
II etapp

Kas primaarahelad on demonteeritud?

Ei*

Andmed puuduvad

Ei*

Andmed puuduvad

Tööd jätkuvad

4%

Kas turbiinisaali süsteemid on demonteeritud?

Tööd jätkuvad

33% 1. ja 4. reaktor

Tööd jätkuvad

Reaktor 1:
99% demonteeritud
Reaktor 2:
30% demonteeritud

Jah

100%

Kas reaktori surveanumad on demonteeritud?

Ei*

Andmed puuduvad

Ei*

Andmed puuduvad

Ei*

Andmed puuduvad

Kas dekomisjoneerimisjäätmeid on käideldud?

Tööd jätkuvad

Vabaks lastud metalle
13 049 t

Tööd jätkuvad

Radioaktiivsed jäätmed: 10,6 % töödeldud alates 2014. aastast
4764,5 m3 kogu hinnangulisest kogusest 45 000 m3

Tööd jätkuvad

Tavajäätmeid 74 692 t

Radioakt. jäätmeid

408 FWP‡

Projekti ajakava: kas dekomisjoneerimiskavades määratletud peamised vahe-eesmärgid on täidetud?

Jah**

Jah**

Osaliselt**

6 7-st

†    Viitekuupäev: 30.06.2016    
*    Kooskõlas kinnitatud baasstsenaariumiga ei kavandatud kõnealuste tegevuste alustamist enne aruandlusperioodi lõppu.    
**    Peamised vahetulemused on määratletud üksikasjalikult kirjeldatud eesmärkide raames.    
‡    FWP = pakendatud lõppjäätmed (Final Waste Package) radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks    .



Tabel 2. Täiendavad tulemusnäitajad (miljonites eurodes)

Kozloduy tuumajaama reaktorid 1–4

Ignalina tuumajaam

Bohunice tuumajaama üksus V1

[01.01.2014 – 30.06.2016]

Kavandatud väärtus (PV/Planned Value)

104

317

104

Teenitud väärtus (EV/Earned Value)

92

254

90

Tegelik kulu (AC/Actual Costs)

86

244

87

Ajakava järgimine (Scheduled Performance) SPI = EV / PV

Kulutuste tulemuslikkus (Cost Performance) CPI = EV / AC