EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.6.2017

COM(2017) 313 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2016. aasta aruanne ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse rakendamise kohta

I. Sissejuhatus

Vastavalt Lissaboni lepingule 1 käivitas Euroopa Liit 2014. aastal ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse 2 . Selle eesmärk on tugevdada ELi suutlikkust anda vajaduspõhist humanitaarabi ning tugevdada haavatavate või õnnetustes kannatanud kolmandate riikide kogukondade suutlikkust ja vastupanuvõimet. Samal ajal võimaldab see Euroopa kodanikel näidata üles solidaarsust abivajajatega, osaledes nendes riikides võetavates humanitaarmeetmetes.

Määruse (EL) nr 375/2014 artiklis 27 nõutakse, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruanded kõnealuse määruse rakendamisel tehtud edusammude kohta.

Algatuse raames alustati tegevust 2016. aastal, kui väljaõppe said esimesed vabatahtlikud ja nad lähetati operatsioonidele väljapoole ELi. Käesolev on kolmas aastaaruanne, milles antakse ülevaade ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse rakendamise peamisest tegevusest ja saavutustest 3 .

Aruande aluseks on kõnealuse algatuse raames võetud meetmete rakendamise järelevalveraamistikuga kooskõlas kogutud ja analüüsitud andmed. Järelevalveraamistik loodi ja kiideti heaks komisjoni ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti vahelise koostöö raames. Kõnealune rakendusamet vastutab enamiku algatuse raames võetavate meetmete teostamise eest.

II. Eesmärgid ja prioriteedid

Meetmed põhinesid ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse rakendamise 2016. aasta tööprogrammil, mille komisjon 4 võttis vastu kooskõlas määruse (EL) nr 375/2014 artikli 21 lõikega 3 ja finantsmääruse 5 artikli 84 lõikega 2. Eelarvest eraldati algatuse rakendamiseks 16 885 000 eurot eesmärgiga:

·parandada vastupanuvõimet ja katastroofiohu juhtimist haavatavas olukorras olevates, nõrkades või katastroofis kannatanud riikides ja unustatud kriisides;

·valida välja, valmistada ette ja lähetada vabatahtlikke;

·suurendada kolmandates riikides vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust ja anda tehnilist abi ELi liikmesriikides asuvatele, vabatahtlikke välismaale lähetavatele organisatsioonidele;

·sertifitseerida lähetavaid ja vastuvõtvaid organisatsioone;

·luua ELi humanitaarabi vabatahtlike platvorm ning teostada mitmesuguseid teavitustegevusi;

·rakendada 2015. aasta tööprogrammi raames rahastatud vabatahtlikuks kandideerijate koolitusprogrammi.

III. 2016. aastal rakendatud meetmed

Punktides 1–5 esitatud meetmed delegeeritakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA), kes rakendab neid koostöös komisjoniga 6 .

EACEA vastutab konkursikutsete, pakkumiskutsete ja lepingute haldamise ning vastavate eelarveassigneeringute rakendamise eest kooskõlas iga-aastase tööprogrammiga, mille võtab vastu komisjon. Tegevuse juhtimise seisukohast jääb komisjon otseselt vastutavaks partnerite ja vabatahtlike võrgustiku loomise, internetipõhise platvormi ja teabevahetuse eest.

1.Sertifitseerimine

Kõik organisatsioonid, kes soovivad ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse raames vabatahtlikke lähetada või vastu võtta, peavad olema sertifitseeritud 7 . Vabatahtlikke lähetavate või vastuvõtvate organisatsioonide sertifitseerimisega alustati 2015. aastal ning see jätkus läbi kogu 2016. aasta. Sertifitseerimise käigus kontrollitakse, et kõik osalevad organisatsioonid suudavad täielikult täita ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse raames töötamise ajal vabatahtlike kaitseks ja juhtimiseks kehtestatud kõrgeid norme ja tõhusaid menetlusi 8 .

2015. aasta jaanuaris avaldatud taotluste esitamise kutse eesmärk oli koostada nimekiri sajast ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuses osaleda soovivast lähetavast ja vastuvõtvast sertifitseeritud organisatsioonist. 2016. aasta lõpuks oli sertifitseeritud 82 organisatsiooni – 23 lähetavat ja 59 vastuvõtvat organisatsiooni 9 . Üks taotlus lükati tagasi. 2016. aastal esitatud üheksa täiendava taotluse hindamine viiakse lõpule 2017. aastal.

Sertifitseerimistaotlusi võetakse jätkuvalt vastu kuni 30. septembrini 2020. Seetõttu jälgitakse pidevalt protsessi kulgemist ning tõhustatakse seda vastavalt sidusrühmade jagatud kogemustele. ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuses osalejatega peetud dialoogi ja neilt saadud korrapärase tagasiside järelmeetmena lihtsustati protsessi ning taotluste esitamise elektrooniline vorm muudeti kasutajasõbralikumaks, selgemaks ning kolmes keeles (inglise, prantsuse ja saksa keeles) kättesaadavaks.

2.Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

ELi humanitaarabi vabatahtlike algatus pakub suutlikkuse suurendamise võimalusi vastuvõtvatele organisatsioonidele ja tehnilist abi lähetavatele organisatsioonidele 10 . Eesmärgiks on tugevdada nende organisatsioonide võimekust, kes kavatsevad algatuses osaleda, ning tagada kooskõla ELi humanitaarabi vabatahtlike algatusega seotud normide ja menetlustega. Konkursikutse (EACEA/27/2016) avaldati 30. aprillil 2016 11 kogueelarvega 7 960 000 eurot vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkuse suurendamise projektide ja lähetavate organisatsioonide tehnilise abi projektide kaasrahastamiseks eri valdkondades, nagu näiteks:

·katastroofiohu juhtimine

·vabatahtlike juhtimine

·suutlikkus läbida sertifitseerimine

·vajaduste hindamise vahendid ja meetodid

·partnerluste loomine

·teavitamismeetmed.

4. juuliks 2016 (taotluste esitamise tähtaeg) esitati kaheksa taotlust. Kaasrahastamiseks valiti välja viis projekti (kolm tehnilise abi ja kaks suutlikkuse suurendamise jaoks), milles osaleb 39 rakenduspartnerit ja mille ELi toetuse kogusumma on 2 845 689 eurot 12 .

ELis asuvatele organisatsioonidele suunatud tehnilise abi projektid keskenduvad kõnealuste organisatsioonide menetluste, vabatahtliku töö juhtimise tavade ja suutlikkuse olla sertifitseeritud tõhustamisele ja parandamisele. Selgelt prioriteetne valdkond, mida organisatsioonid soovivad arendada, on organisatsioonide seas partnerluse ja liitude loomine.

Muudeks valdkondadeks, mida organisatsioonid kavatsevad tugevdada, hõlmavad partnerluste juhtimist, vajaduste hindamist, programmijuhtimist ja kohaliku vabatahtliku töö arendamist käsitlevate normide kehtestamist. Kolmandates riikides asuvate organisatsioonide oskusi ja suutlikkust arendavad projektid keskenduvad samuti partnerluste ja liitude loomisele. Projektide raames tugevaid partnerlusi luues võivad partnerid algatada ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse raames uusi ühisprojekte, hõlmates eelkõige lähetamisega seotud tegevusi. Nad toimivad vastavates võrgustikes saadikutena ning aitavad parandada parimaid tavasid vastavalt ELi normidele.

Koos 2015. aastal rahastamiseks välja valitud 10 projektiga (kus osaleb 88 partnerit) käib 2016. aastal töö kokku 15 projekti raames. Nendes projektides osaleb 44 organisatsiooni tehnilise abi projektide raames ja 85 organisatsiooni suutlikkuse suurendamise projektide raames eesmärgiga tugevdada oma juhtimis- ja operatsioonisüsteeme ning teha koostööd parimate tavade rakendamiseks humanitaarabi kättetoimetamisel ja vabatahtliku töö juhtimises.

2017. aasta kevadel jõuab lõpule esimeste, 2015. aastal tegevust alustanud projektide tegevus. Projekte rakendatakse vastavalt nende üldistele töökavadele ning nendega seoses märkimisväärsetest viivitustest teatatud ei ole.

Organisatsioonid osalevad järgmistes projektides:
	Suutlikkuse arendamine
	Suutlikkuse suurendamine ja tehniline abi (ELi riigid) või suutlikkuse suurendamine ja lähetamine (kolmandad riigid)
	Ainult tehniline abi
	Ainult lähetamine

3.Lähetamine

Vabatahtlike lähetamine on üks ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse peamistest meetmetest. Eesmärk on valida välja, valmistada ette ja lähetada noorem- ja vanemvabatahtlikke, et aidata tugevdada ELi suutlikkust osutada vajadustepõhist humanitaarabi ning tugevdada kolmandates riikides haavatavate ja katastroofis kannatanud kogukondade suutlikkust ja vastupanuvõimet.

2016. aastal rakendati kahte 2015. aasta konkursikutse raames rahastamiseks välja valitud lähetamisprojekti. Neid juhtisid lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide rühmad 13 . Nende projektide raames valiti välja ja valmistati ette 44 vabatahtlikku, esimesed vabatahtlikud lähetati 2016. aasta detsembris. ELi humanitaarabi vabatahtlikud osalevad projektides, mida teostatakse 13 väljapoole ELi jäävas riigis: Angola, Boliivia, Kambodža , Ecuador, Haiti, Jordaania, Liibanon, Malawi, Nicaragua, Senegal, Sierra Leone, Tuneesia ja Türgi. Nendel vabatahtlikel on erinevad profiilid ja nad töötavad erinevates valdkondades. Näiteks toetavad nad oma vastuvõtvaid organisatsioone valdkondades nagu projektijuhtimine, toiduga kindlustatus ja toitumine, teavitamine, logistika, linnakeskkonna vastupanuvõime, sooline võrdõiguslikkus ja katastroofiohu juhtimine.

Konkursikutse (EACEA/14/2016) avaldati 17. märtsil 2016 14  ja selle kogueelarve ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamise, sealhulgas nooremspetsialistidele praktikakohtade leidmise ning algatust rakendavate organisatsioonide suutlikkuse suurendamise ja/või tehnilise abi projektide kaasrahastamiseks oli 8 400 000 eurot. Konkursikutse korraldati kahes etapis ja kahe tähtajaga (17. mai ja 1. september 2016). Kaasrahastamiseks valiti välja neli projekti, milles osales 71 partnerit ja mille ELi toetuse kogusumma on 4 920 356 eurot 15 . Nende projektide raames lähetatakse 2017. ja 2018. aastal kolmandatesse riikidesse 162 vabatahtlikku.

ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamine 2016. aastal
	EL partnerriigid
	Riigid, kuhu vabatahtlikke lähetatakse

4.Välishindajad

2016. aasta tööprogrammi alusel eraldatakse vahendeid sertifitseerimist, lähetamist, tehnilist abi ja suutlikkuse suurendamist käsitlevate konkursikutsete korraldamise toetuseks. Kõigi esitatud abikõlblike taotluste suhtes korraldatakse sõltumatu välishindamine, mille alusel otsustatakse, kas sertifitseerimistaotlus heaks kiita või tagasi lükata või projekt rahastamiseks välja valida.

Igal aastal kutsutakse kokku eksperdid, kellest vähemalt 35 % on uued hindajad. Iga hindaja valitakse elulookirjelduse alusel, milles võetakse arvesse järgmist:

·õpingute tase ja valdkond

·tööalane kogemus humanitaarabi valdkonnas

·varasem töö hindajana

·keelteoskus.

Kõigile ekspertidele antakse teavet programmi, hindamisprotsessi ja -vahendite kohta, ning neile antakse kogu menetlust tutvustav eksperdi käsiraamat. 18 eksperti hindasid 68 taotlust, mis hõlmasid sertifitseerimist, lähetamist , suutlikkuse suurendamist ja tehnilist abi käsitlevaid projekte.

EACEA avaldas osalemiskutse, et luua EACEA programmide kohta kõrgetasemelisi teadmisi omavate hindajate andmebaas. Selline andmebaas aitaks kiirendada iga-aastase ekspertide kogu loomist.

5.Koolitusprogramm

2016. aasta mais sõlmiti ELi humanitaarabi vabatahtlikeks kandideerijate koolitusleping konsortsiumiga, kus osalevad ICF Consulting Services Ltd (ICF), MDF Training and Consultancy BV (MDF), Punto.sud, Gesellschaft fur Organisation, Planung und Ausbildung mbH Consulting (GOPA), B&S Europe, Austrian Study Centre for Peace and Conflict Resolution (ASPR) ja Scuola Superiore Sant’Anna (SSSUP). 2016. aasta oktoobris ja novembris/detsembris läbis Pisas koolituse 97 vabatahtlikuks kandideerijat, kes olid jagatud nelja rühma. Koolituse läbinud vabatahtlikuks kandideerijate arv oli suurem kui lähetatavate vabatahtlike kavandatud arv seetõttu, et võtta arvesse võimalikke väljalangejaid ja vabatahtlikuks kandideerijaid, kes koolituse hindamise järel lähetamiseks sobimatuteks osutuvad, ning selleks, et tagada lähetamisprojektide edukas ja õigeaegne rakendamine.

ELi humanitaarabi vabatahtlike koolitusprogramm toetub delegeeritud määruses 1398/2014 kehtestatud pädevusraamistikule. Programmi õpetatakse kombineeritud õppemeetodi alusel, mis hõlmab:

·20 tundi e-õpet osana sissejuhatavast õppeperioodist;

·9 kuni 12 päeva kestvat silmast silma auditoorset õpet, mis koosneb kohustuslikest ja valikmoodulitest;

·stsenaariumil põhinevat praktikat kohapeal 16 .

Koolitus hõlmas kohustuslikke mooduleid 1–7 ja valikmooduleid 8, 9 ja 12. Koolituse läbinud vabatahtlikelt saadud tagasiside oli väga positiivne, koolitusele anti hindeks 10st 8,5. Vabatahtlikelt ja koolitajatelt iga koolitusmooduli kohta saadud üksikasjalik tagasiside võimaldab mõningaid mooduleid täiustada, et ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse kõnealust olulist osa pidevalt parandada.

6.Toetusmeetmed

2016. aastal eraldati 417 015 eurot selliste meetmete toetamiseks, mille eesmärk on võimalike toetusesaajate teavitamine ja teadlikkuse suurendamine ning ELi humanitaarabi vabatahtlike platvormi arendamine.

Nende meetmete abil teavitati asjaomaseid osalejaid võimalustest algatuses osaleda ning arendati edasi algatuse platvormi ja andmebaasi, veebipõhist vabatahtliku töö kava ning ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse partnerite/vabatahtlike võrgustikku.

Komisjon on jätkanud sidusrühmadelt algatuse kohta tagasiside kogumist: näiteks korraldati 2016. aasta jaanuaris taotlemisprotsessi käsitlev ümarlaud. Osalenud organisatsioonid andsid tagasisidet sertifitseerimistaotluse või lähetamise, suutlikkuse suurendamise või tehnilise abi ettepanekute esitamisel esile kerkinud probleemide kohta. Pakuti välja võimalikke lahendusi ja esitati parandusettepanekuid muutmaks osalemist sujuvamaks ja tõhusamaks.

Lisaks sellele korraldas komisjon organisatsioonidele teavitusüritusi ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse raames kasutada olevate rahastamisvõimaluste kohta. 5. aprillil ja 1. juunil 2016 peeti Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi ruumes kaks teabepäeva lähetamise konkursikutsete ning lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide sertifitseerimise ja suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi kohta. Mõlemaid sündmusi kanti üle veebis, võimaldades nii kohapeal mitteviibinud organisatsioonidel esitlusi kaugemalt jälgida ja küsimusi esitada.

5. detsembril 2016, rahvusvahelisel vabatahtlike päeval korraldas komisjon teabekoosoleku, kus esitati uut teavet ELi humanitaarabi vabatahtlike algatust käsitlevate viimaste arengute kohta ning kutsuti organisatsioone üles algatuses osalema. Lisaks teabe kogumisele oli organisatsioonidel võimalus luua kontakte ja arendada uusi partnerlusi.

Algatuse levikut ja ulatust aitas laiendada osalemine mitmetel olulistel sündmustel nagu ülemaailmne humanitaarabiteemaline tippkohtumine (Istanbul, mai 2016), Euroopa noorteüritus Euroopa Parlamendis (Strasbourg, mai 2016), Euroopa arengupäevad (Brüssel, juuni 2016) ja AidExi konverents ja näitus (Brüssel, november 2016). Komisjon külastas mitmel korral liikmesriike, osales konverentsidel ning pidas organisatsioonidega kahepoolseid kohtumisi, et teavitada ja kutsuda võimalikke partnereid üles osalema ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuses.

Loodud on teabetooteid, millega kutsutakse võimalike organisatsioone ja vabatahtlikke üles algatuses osalema, ning teatavad sündmused nagu ELi humanitaarabi vabatahtlike koolitamine 2016. aasta novembris Itaalias, Pisas, andsid võimaluse koguda vabatahtlikelt kogemusi ja muid teavitusmaterjale.

Peamine partnerite ja vabatahtlike võrgustiku 17 tööd võimaldav vahend on ELi humanitaarabi vabatahtlike platvorm 18 . Platvormi töötas välja komisjon ning see alustas tööd 2016. aasta suvel. Järkjärgult on kasutusele võetud erinevaid uusi omadusi ja vahendeid, nt arutelud, individuaalprojektid, vabad kohad, vabatahtlike profiilid, koht individuaalprojektide vaheliseks suhtluseks jne. Platvormi kasutatakse peamiselt välja valitud projektide, sertifitseeritud organisatsioonide ja vabatahtlike töökeskkonnana. Platvorm võimaldab osalejatele ja tulevikus osaleda soovijatele siiski ka laialdasi võrgustike loomise võimalusi. Edaspidi lisandub ka automaatne teavitus ja rahulolu uuringud.

IV. Kokkuvõte ja edasised sammud

ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse rakendamist iseloomustavad 2016. aastal järgmised sündmused:

·alustati tööd esimese kümne suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi projektiga ning kahe esimese projektiga, mille raames lähetati esimesed ELi humanitaarabi vabatahtlikud;

·avaldati esimesed vabatahtlike kohtade kuulutused;

·esimene vabatahtlike koolitusprogramm ja selle rakendamine;

·jätkuv sertifitseerimisprotsess, mille raames sertifitseeriti 82 lähetavat ja vastuvõtvat organisatsiooni;

·ELi humanitaarabi vabatahtlike platvormi tegevuse käivitamine.

Vaatamata programmi võimaluste loodetust aeglasemale kasutuselevõtule on organisatsioonid algatusest üha enam teadlikumad ja usaldavad seda. Algatuse kasutamine on elavnemas ning mitmed organisatsioonid rakendavad juba projekte ning kavandavad edasisi tegevusi.

2017. aastal saab üha enam vastuvõtvaid ja lähetavaid organisatsioone kasutada algatuse võimalusi suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi projektide raames ning kolmandatesse riikidesse lähetatakse rohkem vabatahtlikke. Lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide sertifitseerimine jätkub jooksvalt ning ELi humanitaarabi vabatahtlike platvormi tegevus jätkub ning seda arendatakse edasi. Lisaks sellele kavandatakse 2017. aasta suvel avaldada veebis esimesed vabatahtlike kohtade kuulutused.

ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse edendamist jätkatakse teavituskampaaniate kaudu. Aktiivse teavituskampaaniaga soovitakse võrreldes 2016. aastaga tõsta osalevate organisatsioonide arvu ning suurendada rahastatavate projektide arvu. Võrgustike loomine aitab kaasa partnerluste arengule ning suurendab algatuses osalevate organisatsioonide arvu. 2017. aasta veebruaris toimus ELi humanitaarabi vabatahtlike võrgustiku õpikoda, mille raames oli ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuses osalejatel võimalus kohtuda organisatsioonidega, suhelda, jagada kogemusi ja luua uusi partnerlusi.

Praegu on käimas määrusega 375/2014 ette nähtud vahehindamine, mille teostavad sõltumatud hindajad.

Kooskõlas 2017. aasta tööprogrammiga 19 on üks peamistest eesmärkidest panustamine vastupanuvõime tõstmisse ja katastroofiohu juhtimisse haavatavates, ebakindlates või katastroofis kannatanud riikides ja unustatud kriisides, sealhulgas meetmed katastroofide ohjamise tsükli järgmistes etappides:

·katastroofide ennetamine

·valmisolek

·katastroofiohu vähendamine

·taastumine loodus- ja inimtegevusest tingitud katastroofidest

·varajane hoiatamine.

ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamine kolmandatesse riikidesse, et toetada kohalike kogukondade vastupanuvõimet ja suutlikkust ohjata katastroofe väljendab jätkuvalt komisjoni tugevat poliitilist tahet tõhustada nende riikide vastupanuvõimet. Kõnealused meetmed aitavad:

·ehitada üles paremini ettevalmistatud, kaasavaid ja stabiilseid ühiskondi

·parandada teenuseid ja võimalusi

·leevendada riske

·vähendada kannatusi ja kahju.

Lisateave ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse kohta on kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/echo/what/humanitarian-aid/eu-aid-volunteers_en  

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 214 lõige 5: „Et luua raamistikku, milles Euroopa noored saaksid liidu humanitaarabioperatsioonidele ühiselt kaasa aidata, asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks korpuse põhikirja ja töökorra.“.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1). Komisjoni 24. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1398/2014, millega kehtestatakse vabatahtlikuks kandideerijate ja ELi humanitaarabi vabatahtlikega seotud normid (ELT L 373, 31.12.2014, lk 8) Komisjoni 20. novembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1244/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 375/2014 (millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus („ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus”)) rakenduseeskirjad (ELT L 334, 21.11.2014, lk 52).

(3)  2014. aasta aruanne ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse rakendamise kohta, COM(2015)335, 13.7.2015 ja 2015. aasta aruanne ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse rakendamise kohta, COM(2016)436, 30.6.2016

(4)  Komisjoni 15. detsembri 2015. aasta rakendusotsus C(2015) 9058, ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse 2016. aasta tööprogrammi vastuvõtmise ja rakendamise rahastamise kohta.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 , mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002. ELT L 298, 26.10.2012

(6)

 Ülesannete jaotus komisjoni ja EACEA vahel põhineb komisjoni 18. detsembri 2013. aasta otsusel C(2013) 9189, millega Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile delegeeritakse volitused täita liidu programmide rakendamisega seotud ülesandeid haridus-, audiovisuaal- ja kultuurivaldkonnas, eelkõige volitus kasutada liidu üldeelarvesse kantud assigneeringuid ja Euroopa Arengufondi assigneeringuid. 

(7) Määruse (EL) nr 375/2014 artikkel 10; delegeeritud määruse (EL) nr 1398/2014 artiklid 32 ja 33.

(8) https://eacea.ec.europa.eu/sites/eacea-site/files/certification-call-announcement-012115.pdf   

(9) http://eacea.ec.europa.eu/eu-aid-volunteers/selection-results/selection-results-certification-mechanism-for-sending-and-hosting-organisations_en

(10) Määruse (EL) nr 375/2014 artiklid 10 ja 15.

(11) ELT C 155, 30.4. 2016, lk 6.

(12) https://eacea.ec.europa.eu/sites/eacea-site/files/selection_results_2016_0.pdf   

(13)

 Osalevate organisatsioonide täielik nimekiri projektide kaupa: https://eacea.ec.europa.eu/sites/eacea-site/files/deployment.pdf

(14) ELT C 101, 17.3. 2016, lk 6.

(15) https://eacea.ec.europa.eu/sites/eacea-site/files/selection_results_euav_deployment_2016_2.pdf   

(16) Rakendusmääruse (EL) nr 1244/2014 II lisa

(17)  Määruse (EL) nr 375/2014 artikkel 16

(18) https://webgate.ec.europa.eu/echo/eu-aid-volunteers_en  

(19) Komisjoni 6. jaanuari 2017 aasta rakendusotsus C(2017) 8989, ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse 2017. aasta tööprogrammi vastuvõtmise kohta.