EUROOPA KOMISJON
Brüssel,12.4.2017
COM(2017) 212 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Üheteistkümnes aruanne ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta
x0009
1Sissejuhatus
Üheteistkümnendas ümberpaigutamise ja ümberasustamise aruandes antakse ajakohane ülevaade ümberpaigutamise ja ümberasustamise kavade rakendamisest alates viimasest aruandest 1 , mis esitati 2. märtsil, ning kirjeldatakse lünki ja seni võtmata meetmeid, mida on veel vaja võtta, et täita mõlema kava raames võetud kohustused.
Kuigi sisserändajaid saabub nüüd vähem, on Kreeka endiselt surve all, sest tema territooriumil on ikka veel üle 62 200 sisserändaja, kellest ligikaudu 14 000 viibib saartel ja ligikaudu 48 200 isikut Kreeka mandriosas. Itaaliasse on aasta algusest saabunud 24 672 isikut, mis on 36 % rohkem kui 2016. aastal sama aja jooksul. Eritrealased on Itaaliasse saabunud sisserändajate hulgas suurim ümberpaigutamistingimustele vastava kodakondsusega inimeste rühm ja nende arv on 2017. aastal märkimisväärselt vähenenud: see päritoluriik langes saabujate arvu poolest 2016. aasta teiselt kohalt (11,5 % saabujatest) 2017. aasta märtsis kümnendale kohale ja selle kodanikud moodustavad nüüd saabujatest vaid 2,4 %. Ent vaatamata nimetatud arvu järsule langusele ootab märkimisväärne arv peamiselt 2016. aastal saabunud eritrealasi (11 000) ikka veel teistesse liikmesriikidesse ümberpaigutamist. Ümberpaigutamine jääb seetõttu Kreekale ja Itaaliale avalduva surve leevendamisel põhiliseks meetmeks, millega jagatakse vastutus nende selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate sisserändajatega tegelemisel.
Nagu eespool märgitud, on Itaalias ja Kreekas ning ümberpaigutamistingimustele vastavate viibivate isikute arv nõukogu otsustega ettenähtust väiksem. Praeguseks on Kreekas registreeritud 26 997 ja Itaalias 8 000 tingimustele vastavat taotlejat. Kreekast, kus ümberpaigutamiseks registreeritud taotlejate arv püsib eeldatavasti stabiilsena, on veel vaja ümber paigutada 14 000 isikut. Kõigi tingimustele vastavate isikute ümberpaigutamine on käesoleva aasta jooksul seega teostatav ja tuleks seada prioriteediks. Igakuise eesmärgiga 2 paigutada Itaaliast ümber 1 500 ja Kreekast 3 000 inimest kavatsetakse lihtsustada ja kiirendada kõigi tingimustele vastavate isikute ümberpaigutamist tõhusal ja sujuval viisil nõukogu otsuste ajakava raames, millega saavutataks erakorralise meetme eesmärk.
Komisjon on järjepidevalt kutsunud liikmesriike üles suurendama jõupingutusi ümberpaigutamiseesmärkide saavutamiseks ja on valmis liikmesriike abistama nende õiguslike kohustuste täitmisel. ELi nõukogu eesistujariik Malta korraldas 27. märtsil 2017 toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil eraldi koosoleku, et arutada seda, kuidas ümberpaigutamist kiirendada. See on andnud mõningaid tulemusi. Teatavad liikmesriigid, kes olid oma osalemist ümberpaigutamises aeglustanud, on hakanud isikuid uuesti ümber paigutama. Tänu kõikidele olulistele sidusrühmadele on saavutatud edu, mille tulemusena on püstitatud igakuiste ümberpaigutamiste uus rekord (üle 1 600 Kreekast ja üle 800 Itaaliast), mis tähendab, et 10. aprilli 2017. aasta seisuga on ümberpaigutatud inimesi 16 340 (5 001 Itaaliast ja 11 339 Kreekast). See on eelnevate kuude edukaima tulemusega võrreldes 27 % suurenemine.
Siiski vajatakse kõikidelt liikmesriikidelt edasisi tõhustatud ja koordineeritud jõupingutusi, eelkõige nendelt, kes seni ei ole ümberpaigutamises üldse osalenud, samuti kõigi asjaosaliste head koostööd, et paigutada Itaaliast ja Kreekast 2017. aasta septembriks ümber kõik tingimustele vastavad isikud. Nagu eelmistes aruannetes märgitud, on ümberpaigutamiseks vajalikud tingimused ja infrastruktuur on nüüd täielikult paigas. Kuigi Itaalia, Kreeka, ELi ametid ja rahvusvahelised organisatsioonid on kõik oma võimekust suurendanud, et seatud eesmärgid täita, on mõnel liikmesriigil teatavates etappides endiselt raskusi ümberpaigutamisprotokollides kokkulepitud ajakavast kinnipidamisega, mistõttu tekivad tõhustatud ümberpaigutamist takistavad kitsaskohad. Käesolev üheteistkümnes aruanne sisaldab konkreetsete liikmesriikide jaoks sihipäraseid soovitusi, mille eesmärk on kõrvaldada need kitsaskohad, mis mõjutavad ümberpaigutamiste lihtsustamiseks ja kiirendamiseks tehtavaid ühiseid jõupingutusi.
Mis puutub ümberasustamisse, siis on siiani hästi sujunud 2015. aasta juuli järelduste rakendamine, mille kohaselt otsustati ümber asustada 22 504 isikut – ümber on asustatud 15 492 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest, mis on kokkulepitud arvust üle kahe kolmandiku suurem. Alates 28. veebruarist 2017 on peamiselt Türgist, Jordaaniast ja Liibanonist asustatud ümber 1 070 inimest. Selle Euroopa kava alusel toimuv ümberasustamine hõlmab osaliselt ka ümberasustamist ELi–Türgi avalduse raames. Alguskuupäevast, mis oli 4. aprill 2016, on selle mehhanismi raames asustatud Türgist ELi ümber 4 618 süürlast, sealhulgas 1 053 isikut pärast eelmise aruande avaldamist.
2Ümberpaigutamine
Ümberpaigutamine on käesoleval kuul veelgi hoogustunud ja lisapingutused võimaldavad saavutada seatud eesmärgid.
Absoluutarvudes on Saksamaa seni suurima arvu taotlejaid (3 511) ümberasustanud riik, järgnevad Prantsusmaa (3 157) ja Madalmaad (1 636). Malta ja Soome on ainsad liikmesriigid, kes püsivad praegu oma kohustuste täitmisega graafikus nii Itaalia kui ka Kreeka puhul (vt 3. lisa). Luksemburg, Madalmaad ja Portugal teevad samuti jõudsaid edusamme Kreeka ja Itaaliaga seotud kohustuste täitmisel. Norra on alustamas oma kohustuste täitmist.
Kuid teatavate teiste liikmesriikide puhul valmistab olukord endiselt pettumust. Ungari ja Poola ei osale ikka veel ümberpaigutamiskavas ega täida seega oma õiguslikke kohustusi 3 . Tšehhi Vabariik ei ole alates 2016. aasta maist lubadusi esitanud ega kedagi ümber paigutanud 2016. aasta augustist saadik, olles seega ümber paigutanud alla 1 % oma kvoodist. Bulgaaria, Horvaatia ja Slovakkia on ümber paigutanud väga vähe varjupaigataotlejaid (ümber paigutatud 2 % kvoodist).
Lisaks on Belgia, Saksamaa ja Hispaania vaatamata oma jõupingutustele ümberpaigutamise kiirendamiseks seni paigutanud ümber veidi üle 10 % oma kvoodist.
Komisjoni seatud eesmärkidega soovitakse tagada kõigi praegu Itaalias ja Kreekas viibivate tingimustele vastavate isikute ümberpaigutamine tõhusalt ja õigeaegselt, vältides tegevuslikke ja logistilisi kitsaskohti, mis võivad tekkida, kui enamik ülejäänud ümberpaigutamisi tuleks teostada viimastel nädalatel enne septembrit. Nende eesmärkide täitmiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi ja paindlikkust ümberpaigutamismenetluse igas etapis, lubaduste esitamisest kuni üleviimiseni, sealhulgas piisava vastuvõtusuutlikkuse tagamine ümberpaigutamise sihtliikmesriikides pärast ümberpaigutamise toimumist. Seepärast järgneb nendele etappidele olukorra hindamine ja soovituste andmine. Kõigi sidusrühmade tehtavad väiksed jõupingutused igas etapis võivad ühe kuu jooksul ümberpaigutatavate arvu märkimisväärselt muuta. Tuleb märkida, et kaks esimest etappi (lubaduste esitamine ja isikute kindlakstegemine) peavad toimuma paralleelselt.
Lubaduste esitamine: vaja on rohkem ja suuremaid igakuiseid lubadusi
Alates viimasest aruandest on Rumeenia ja Hispaania alustanud jälle lubaduste esitamist. Lisaks on Rootsi, kelle üheaastane kõrvalejäämine ümberpaigutamisest lõpeb juunis 2017, alustanud lubaduste esitamist, selleks et täita oma õiguslikku kohustust täies ulatuses nõukogu otsuste ajakava raames. Lisaks on Leedu alustanud lubaduste esitamist seoses Itaaliaga ning Bulgaaria, Küpros ja Horvaatia tegutsevad aktiivsemalt Kreekas. Austria teatas hiljuti oma kavatsusest alustada peagi ümberpaigutamist, mis oleks eelkõige suunatud haavatavatele taotlejatele Itaalias.
Siiski on ikka vaja rohkem igakuiseid lubadusi, et saavutada eesmärgid kõigi tingimustele vastavate isikute Itaaliast ja Kreekast ümberpaigutamisel. Lubaduste piisav arv on otsustava tähtsusega ka sobitamismenetluse kvaliteedi tagamise seisukohast (mille puhul Itaalia ja Kreeka valivad konkreetsele taotlejale sobiva liikmesriigi). Seepärast:
-peaksid Ungari ja Poola alustama viivitamata lubaduste esitamise ja ümberpaigutamistega; komisjon on valmis nende liikmesriikidega arutama, kuidas aidata neil edu saavutada õiguslike kohustuste täitmisel, võttes arvesse, kui oluline on see, et kõik liikmesriigid näitaksid üles solidaarsust Kreeka ja Itaaliaga;
-Austria peaks võimalikult ruttu hakkama esitama lubadusi Itaaliale ja Kreekale ning Tšehhi Vabariik ja Portugal peaksid nüüd uuesti alustama lubaduste esitamist Itaaliale ja Kreekale;
-Bulgaaria, Küpros, Eesti, Iirimaa ja Slovakkia peaksid alustama lubaduste esitamisega Itaaliale niipea kui võimalik;
-Horvaatia ja Sloveenia peaksid lubadusi esitama regulaarsemalt ja hakkama lubadusi esitama kord kuus nii Itaaliale kui ka Kreekale, samas peaks Luksemburg esitama kord kuus lubadusi Kreekale ja Läti Itaaliale;
-Belgia ja Hispaania peaksid esitama rohkem igakuiseid lubadusi Itaaliale ja Kreekale, samas kui Saksamaa ja Slovakkia peaksid esitama rohkem igakuiseid lubadusi Kreekale; Prantsusmaa peaks esitama igakuiselt rohkem lubadusi Itaaliale, jätkates samas oma praegusi jõupingutusi seoses Kreekaga.
Soome, Leedu, Malta ja Madalmaad peaksid jätkama oma igakuiseid jõupingutusi vähemalt praegusel tasemel.
Mõni liikmesriik, st Eesti ja Iirimaa, ei ole osalenud inimeste ümberpaigutamises Itaaliast või on teinud seda üksnes piiratud määral, nt Prantsusmaa, seda osalt seetõttu, et Itaalia rakendab oma territooriumil rangeid põhimõtteid seoses sihtliikmesriikide tehtavate täiendavate julgeolekuküsitlustega. Nagu eelmises aruandes märgitud, on Europoli ja Itaalia ametiasutustega sõlmitud kokkulepped erakorraliste täiendavate turvakontrollide, sealhulgas julgeolekuküsitluste lihtsustamiseks. Lisaks saavad Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) eksperdid viia sihtliikmesriigi palvel läbi põhjalikumaid küsitlusi, et selgitada välja võimalikud taotluse tagasilükkamise alused. On oluline, et Itaalia oleks valmis lubama täiendavaid julgeolekuküsitlusi, sealhulgas vajaduse korral kahepoolsel kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga. See aitab ümberpaigutamisi kiirendada. Samas peaksid sihtliikmesriigid näitama üles rohkem paindlikkust seoses täiendavate julgeolekuküsitluste vajadusega ja hakkama varjupaigataotlejaid edasise viivituseta ümber paigutama.
Sisserändajate isikute kindlakstegemine ja registreerimine ümberpaigutamiseks: Itaaliat ergutatakse aktiivsemalt tegutsema
Kreeka on lõpule viinud kõigi eelregistreerimismenetlusega hõlmatud isikute registreerimise („rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine“), sealhulgas isikud, kes vastavad ümberpaigutamise tingimustele. Ümberpaigutamiskava raames on esitanud taotluse kokku 26 997 isikut; 11 339 inimest on juba ümber paigutatud, kuid 13 845 vajavad veel ümberpaigutamist 4 . Kuigi enne 26. septembrit 2017 võidakse registreerida veel taotlejaid ja teatavad isikud võidakse ümberpaigutamiskavast välja arvata, eeldatakse, et ümberpaigutamiseks registreeritud isikute koguarv jääb stabiilseks.
Itaalia on seni registreerinud ümberpaigutamiseks 8 000 isikut. Itaalia ametiasutuste sõnul on veel 1 000 inimest registreerimise ootel. Ent 2016. aastal saabus Itaaliasse 20 700 eritrealast. Itaalia peaks kiirendama registreerimismenetlust ning identifitseerima ja registreerima ümberpaigutamise eesmärgil kõik tingimustele vastavad isikud niipea kui võimalik ja tegema seda järjepidevalt. Selleks peaks Itaalia suurendama taotlusi ja ümberpaigutamise vastuvõtmispalveid menetlevate töötajate arvu Dublini üksuses, tehes seda vajaduse korral EASO abiga. Riik peaks täies ulatuses kasutama ära oma territoriaalhalduse ja olemasolevate EASO mobiilsete rühmade võimalused, et saada ühendust väljaspool algseid ümberpaigutamispunkte asuvate ümberpaigutamistingimustele vastavate sisserändajatega, neid teavitada ja nad registreerida. Selle tagamiseks tuleks politseiasutustes (it k Questure) ja vastuvõtukeskustes suurendada teadlikkust ümberpaigutamiskava kohta. Ülioluline on ka see, et kõik esmaste vastuvõtukeskuste või teiste maabumissadamate kaudu Itaaliasse saabuvad ümberpaigutamistingimustele vastavad isikud suunatakse nõuetekohaselt spetsiaalselt selleks ettenähtud ümberpaigutamispunktidesse, nagu on kindlaks määratud septembris 2015 vastu võetud Itaalia tegevuskavas, mis vaadati läbi märtsis 2016. Praegust tava, mille kohaselt sisserändajad jaotatakse laiali üle kogu Itaalia territooriumi, tuleks uute saabujate puhul nii palju kui võimalik vältida, kuna see loob muu hulgas märkimisväärseid logistilisi takistusi ja tõkestab sujuvat ümberpaigutamist.
Sobitamismenetlus: liikmesriigid peaksid hoiduma liiga piiravatest eelistustest
Kreeka varjupaigateenistus ja Itaalia Dublini üksus on ümberpaigutamisprotokollides kokkulepitud ajakava raames valinud taotlejatele sobivaid liikmesriike, võttes nii palju kui võimalik arvesse sihtliikmesriigi eelistusi, mille eesmärk on lihtsustada ümberpaigutatud isiku lõimumist sihtliikmesriigis. Kuid mõne liikmesriigi puhul on sobitamismenetlus osutunud koormavaks ja aeganõudvaks, sest nad on esitanud väga piiravad eelistused (nt ainult üksikemad lastega), mõnikord välistamiskriteeriumeid kasutades (nt ei soovita üksikuid mehi ega eritrealasi), või on põhjuseks lisanõuded, nagu konkreetne nimekiri isikutest, kelle on kindlaks teinud Itaalias või Kreekas töötav sihtliikmesriigist pärit vabaühendus. Põhjendamatult piiravad eelistused on muutunud kandidaatide välistamise või väga kitsa taotlejaterühma väljavalimise viisiks, selle asemel et võimaldada paremat sobitamismenetlust, mis hõlbustab lõimumist.
Selline praktika, mis ei ole kooskõlas nõukogu ümberpaigutamist käsitlevates otsustes sätestatud menetlusega ja mis aeglustab protsessi, tuleb lõpetada. Kreeka ja Itaalia ametiasutuste ülesanne on viia läbi sobitamismenetlus, võttes arvesse perekondlikke, keelelisi, sotsiaalseid, kultuurilisi või muid sidemeid, mis konkreetsel taotlejal võivad olla võimaliku sihtliikmesriigiga. Kokkuvõttes vastutavad Kreeka ja Itaalia ametiasutused ainsana lõpliku otsuse tegemise eest. Otsust ei saa teha ei taotlejad ega sihtliikmesriik.
EASO sobitusvahend saab kasutusele võtmiseks valmis mais ja aitab seda probleemi suures ulatuses leevendada. Selleks peaks Kreeka kiiremas korras andma juurdepääsuloa teisele EASO eksperdile. EASO vahendiga menetletakse korraga suur arv taotlejaid, mis võimaldab omavahel automaatselt sobitada taotleja registreerimisandmed (nt taotleja profiil) ja korduvalt esitatud lubadused ja sihtliikmesriikide eelistused. Ent vahendi tõhusaks toimimiseks on vaja, et liikmesriigid teeksid teatavaks piisavalt paindlikud eelistused 5 .
Kõik liikmesriigid peaksid järgima selliste riikide (nagu Horvaatia, Malta, Sloveenia ja Rumeenia) eeskuju, kes esitavad kasulikke eelistusi (nt elukutsed, kvalifikatsioonid, mis võivad hõlbustada lõimumist), olles samal ajal valmis vastu võtma igat liiki sisserändajaid (suuri peresid, saatjata alaealisi, üksikuid meessoost taotlejaid). Väga rangeid/kitsaid eelistusi või lisatingimusi seadvad liikmesriigid peaksid neid tavasid muutma, sest see aeglustab protsessi edenemist. Eelkõige:
-Slovakkia peaks oma eelistusi laiendama ja lõpetama õiguslikult tingimustele vastavatest ümberpaigutamistaotlustest keeldumise põhjusel, et taotleja ei vasta seatud eelistustele; Leedu peaks oma eelistusi laiendama ja Prantsusmaa peaks seda tegema Itaalia suhtes;
-Bulgaaria peaks lõpetama eritrealaste välistamise;
-Hispaania peaks võimalust mööda hoiduma esitamast konkreetseid ümberpaigutatavate nimesid;
-Saksamaa peaks võimaldama rohkem paindlikkust seoses laiendatud perekonnasidemete tõendamisega. Ümberpaigutamismenetluses ei nõuta sel puhul samal tasemel kindlust kui perekonna taasühinemisel Dublini menetluse raames. Pealegi tuleb perekondlikke sidemeid tõlgendada laiemalt, võttes arvesse asjaolu, et taasühinemine tuumperekonnaga kuulub Dublini menetluse raamesse. Ümberpaigutamistaotlusi ei tohiks tagasi lükata põhjusel, et laiendatud perekondlikke sidemeid pole võimalik tõendada või et taotlejatel on perekondlikud sidemed Itaalias või Kreekas (eelkõige juhul, kui Itaalia ja Kreeka saadavad ümberpaigutamistaotlused ka nende laiendatud perekonnaliikmete kohta);
-Kõik liikmesriigid peaksid hoiduma sellest, et välistavad oma eelistustes haavatavad taotlejad, sest need isikud tuleks eelisjärjekorras ümber paigutada. Liikmesriike õhutatakse märkima majandusharud, milles valitseb tööjõupuudus, lubaduse esitamise vormile, mis on koostatud spetsiaalselt sel eesmärgil.
Sihtliikmesriikide reageerimine: edeneb hästi, kuid on võimalik teha rohkem
Liikmesriigid on üldiselt ümberpaigutamistaotlustele reageerimiseks kuluvat aega lühendanud. Lisaks on suurte igakuiste lubadustega riigid üldiselt järginud komisjoni soovitust saata nõusolekud väikeste gruppidena (umbes 50), et tagada vastuste järjepidev liikumine ning lihtsustada teatamise ja lahkumiseelse etapi logistikat. Kuid vaatamata nendele edusammudele järgivad vaid vähesed liikmesriigid (nt Läti, Leedu, Malta, Madalmaad, Norra ja Sloveenia) ümberpaigutamisprotokollides kokkulepitud ajakava. Keskmine reageerimisaeg on ümberpaigutamisprotokollides sätestatud kümne tööpäevase ajavahemiku asemel Itaalia puhul 35 päeva ja Kreeka puhul 26 päeva.
Suuri edusamme on tehtud seoses ümberpaigutamistaotluste tagasilükkamisega. Enamasti lükkavad liikmesriigid taotluse tagasi ainult nõukogu otsustes kehtestatud põhjustel ning nad kasutavad nüüd Europoli kasutusele võetud kanaleid ja Kreeka ametiasutusi, et teatada turvalisel viisil taotluste tagasilükkamise konkreetsed põhjused. Siiski tõlgendab mõni liikmesriik „ohtu avalikule korrale“ liiga laialt, mistõttu nende tagasilükkamiste määr on keskmisest kõrgem.
Soovitused:
-Liikmesriigid peaksid suurendama oma suutlikkust, et menetleda taotlused ja saata vastused ümberpaigutamisprotokollides kokkulepitud kümne tööpäeva jooksul;
-Prantsusmaa peaks uurima võimalust saata nõusolekud väiksemate gruppidena.
-Eesti peaks uurima võimalust kitsendada mõiste „oht avalikule korrale“ tõlgendamist.
-Kõiki liikmesriike õhutatakse järgima Soome eeskuju ja tõlgendama muret avaliku korra pärast mitte liiga kitsalt, eelkõige seoses abielus alaealistega (vt eraldi punkt saatjata alaealiste kohta).
Teatamine, lahkumiseelne etapp ja üleviimine: täiendavad julgeolekuküsitlused ja vastuvõtuvõimekuse puudulikkus ümberpaigutamise sihtliikmesriigis on jäänud peamisteks viivituste põhjusteks
Olukord, kus Kreekas ootab üleviimist 4 347 ja Itaalias 588 inimest, on praegu kujunenud ümberpaigutamismenetluses suurimaks kitsaskohaks. Kuigi ümberpaigutamisprotokollidega on kindlaks määratud, et üleviimine peaks toimuma kahe nädala jooksul pärast Kreeka või Itaalia ametiasutuste poolset teatamist (või keskmiselt kolm nädalat pärast heakskiitmist ümberpaigutamise sihtliikmesriigi poolt), on nõusoleku ja üleviimise vaheline aeg praegu Itaalias keskmiselt 37 päeva ja Kreekas 52 päeva. Üleviimistega seotud viivitused mõjuvad kavale väga halvasti, õõnestades tõsiselt selle usaldusväärsust ja tõhusust ning suurendades taotlejate seas põgenemisriski ja pingeid.
Viivituste põhjused on erinevad. Kreekas on üheks viivituste peamiseks põhjuseks teatavate ümberpaigutamise sihtliikmesriikide täiendavad julgeolekukontrollid, sealhulgas vestlused. Nende täiendavate kontrollide alusel lükatakse tagasi ka taotlejaid, kellele on ümberpaigutamise otsusest juba teatatud. Mõnikord lükatakse taotlus tagasi vahetult enne tegelikku üleviimist ja see mõjub kavale väga halvasti. Sellistel juhtudel on veelgi olulisem, et sihtliikmesriik esitaks Kreekale ja Itaaliale tagasilükkamise asjakohased põhjendused.
Viivituste teiseks tähtsaimaks põhjuseks on nii Itaalia kui ka Kreeka puhul praktilised raskused, mis tekivad sihtliikmesriikide spetsiaalsete üleviimiseelistustega. Liikmesriigid kalduvad eelistama lende kuu lõpus. Kui liikmesriigid, nagu Saksamaa või Prantsusmaa, kes paigutavad kuus ümber suurema arvu inimesi, eelistavad ühekordseid tšarterlende, siis väiksema või keskmise suurusega kvoodiga liikmesriigid eelistavad hajutada ümberpaigutamised terve kuu jooksul, kasutades selleks kommertslende (mis teeb ümberpaigutamised puhkuste hooajal keeruliseks). Lisaks taotleb mõni liikmesriik lende väga konkreetsetel nädalapäevadel ja konkreetsetel kellaaegadel. Need erinevused ja nõuded avaldavad negatiivset mõju ümberpaigutamise menetluse viimastes etappides alates teavitamisest Kreeka ametiasutuste poolt kuni tervisekontrolli ning kultuurialase ja lahkumiseelse tutvustusprogrammi korraldamiseni Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) poolt. Seepärast on soovitav, et ümberpaigutamise sihtliikmesriigid näitaksid üles rohkem paindlikkust ja paremat koordineerimist alates nõusolekute saatmisest kuni lendude korraldamiseni. Komisjon on valmis aitama, et ületada need logistilised koordineerimisprobleemid.
Kolmas põhjus on vastuvõtuvõimekuse puudumine ümberpaigutamise sihtliikmesriigis. IOM on pidanud mõne ümberpaigutamise edasi lükkama, sest teatavad liikmesriigid (Portugal) ei ole olnud suutelised heakskiidetud ümberpaigutamise taotlejaid kiiresti majutama. Liikmesriigid peavad tagama, et nende vastuvõtuvõimekuse raames on võimalik ümberpaigutatud taotlejad majutada.
Itaalias on peamine lisatakistus see, et ümberpaigutamise tingimustele vastavad taotlejad asuvad hajutatult üle Itaalia territooriumi, nagu eespool kirjeldatud. Sellise süsteemi tõttu on suuri probleeme taotlejate teavitamise, haldusformaalsuste täitmise ja täiendavate tervisekontrollide läbiviimisega, samuti kultuurilise tutvustusprogrammi korraldamisega.
Kokkuvõttes on kultuurilise tutvustusprogrammi jaoks ümberpaigutamise sihtliikmesriigi antud teabe kvaliteet, kvantiteet ja asjakohasus ning nende kontaktametnike osalemine erinevates etappides otsustava tähtsusega, et suurendada taotlejate nõustumist konkreetsesse liikmesriiki ümberpaigutamise otsusega. Kõikidel liikmesriikidel ei pruugi olla ressursse individuaalse kultuuritutvustuse võimaldamiseks või nad ei pruugi saata oma töötajaid sellise tegevuse läbiviimiseks (näiteks Eesti, Prantsusmaa, Iirimaa või Madalmaad). Siiski on kontaktametnikel võimalik mängida olulist rolli isikliku sideme loomisel taotlejate ja sihtliikmesriikide vahel ning neil ongi oluline roll selles, kui nad osalevad IOMi korraldatud kultuurilises tutvustusprogrammis või teatamise etapis (Soome, Läti, Leedu, Portugal ja Rumeenia on seda head tava praktiseerinud). Taotlejate lennujaama saatmine on samuti oluline, et nad saaksid hoida sidet sihtliikmesriigiga. Korralik teabematerjal, näiteks videotena, suurendab samuti ümberpaigutamisega nõustumist (nt head kogemused Rumeenia videotega, mis olid mõeldud Kreekast ümberpaigutatavatele süürlastele). Lisaks peaks taotlejatele pärast saabumist antav teave olema lahkumiseelse teabega kooskõlas.
EASO teeb nüüd koostööd konkreetsete sihtliikmesriikidega (Portugal ja Leedu), et töötada välja uued teabematerjalid, sealhulgas videod vastuvõtutingimustest ja ümberpaigutatud taotlejate lugudest. Peale selle vaatab EASO läbi sihtliikmesriikide brošüüre ja voldikuid taotlejate ümberpaigutamise kohta. IOM on korraldanud Kreekas kontaktametnikele spetsiaalse koolituse, et parandada kultuurialast tutvustust. Kreekas mängib EASO olulist rolli ka oma infoliini ja mobiilsete meeskondade kaudu, et anda Ateena piirkonnas ja Põhja-Kreekas ligikaudu 14 000 ümberpaigutamist ootavale taotlejale ümberpaigutamise menetluse kohta täpset ja usaldusväärset teavet. EASO infoliinid töötavad ka edaspidi ja nendele tehakse nädalas üle saja kõne. EASO ekspertide ja tõlkidega suhtlemine töötab vastu mitmesugustele kuulujuttudele ja väärteabele, mis taotlejate seas laialdaselt levivad. EASO varjupaiga toetusrühmade jätkuv kohalolek aitab taotlejate infoga kursis hoidmisega suurendada usaldust ümberpaigutamiskava vastu. See omakorda aitab vältida olukorda, kus taotlejad järgivad inimkaubitsejate eksitavaid ettepanekuid või põgenevad menetluse ajal.
Soovitused:
-Täiendavaid julgeolekukontrolle teostavaid riike õhutatakse suurendama oma menetlusvõimekust (eelkõige Eesti, Prantsusmaa, Iirimaa ja Šveits), et tagada ümberpaigutamisprotokollides ettenähtud ajaraamistikust kinnipidamine ja vältida tarbetuid viivitusi. Taotluste tagasilükkamist viimasel hetkel tuleks vältida, niipalju kui võimalik;
-Kõik liikmesriigid peaksid järgmistel kuudel näitama üles vajalikku paindlikkust seoses lendude kuupäevade ja korraldamisega. Liikmesriigid, kes paigutavad kuus ümber suure arvu inimesi (Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Madalmaad ja Rootsi), peaksid tegevust omavahel kooskõlastama (nt määrates erinevad teenindusajad), et hoida ära logistilisi kitsaskohti ja võimaluse korral kaaluma tšarterlendude korraldamist.
-Portugal peaks suurendama oma vastuvõtuvõimekust, et paigutada ümber kõik juba heakskiidetud taotlejad. Mõned neist on oodanud üleviimist alates novembrist 2016. Portugal peaks koos EASOga ümberpaigutamise kohta uue video valmis tegema.
-Itaalia peaks koondama taotlejad vähestesse, spetsiaalsetesse ümberpaigutamiskeskustesse. See võimaldaks tõhustada lahkumiseelset etappi, mis hõlmab vajalikke tervisekontrolle ja kultuurialaseid tutvustusi, ning aitaks taotluste kiirema menetlemisega vähendada põgenemisriski.
-EASO peaks võimalikult kiiresti tegema valmis ümberpaigutamist käsitleva uue teabelehe, samuti videod ja muud teabematerjalid koostöös asjaomaste liikmesriikidega.
-Liikmesriigid, kes ei saa ise korraldada kultuurialaste tutvustuste tegemist, peaksid võtma eeskuju Rumeeniast, Lätist ja Portugalist ning tagama, et kontaktametnikud oleksid kohal otsuse teatavakstegemise juures ja IOMi korraldatava kultuurialase tutvustuse ajal. Liikmesriigid peaksid korraldama kultuurialaseid tutvustusi ka pärast sihtliikmesriiki saabumist.
Saatjata alaealiste ümberpaigutamisega seotud eriprobleemid
Ümberpaigutamist käsitlevate nõukogu otsuste kohaselt tuleks saatjata alaealiste ja muude haavatavaks liigitatud taotlejatega tegelda eelisjärjekorras. Tegelikkuses on saatjata alaealiste ümberpaigutamine mitmel põhjusel problemaatiline.
Kreekas on eelregistreerimise käigus tehtud kindlaks 1 225 saatjata alaealist, kellest 568-l on ümberpaigutamist võimaldav kodakondsus (36 % süürlasi ja 12 % iraaklasi). 2017. aasta 2. aprilli seisuga on kõik 568 (Kreeka õiguse kohaselt) saatjata alaealist ümberpaigutamiseks registreeritud ja 341 on ümber paigutatud. Siiani on saatjata alaealisi paigutanud ümber peamiselt Soome (130 ümberpaigutatut). Suurearvuliste kvootidega liikmesriigid ei võta vastu saatjata alaealisi (nt Prantsusmaa) või võtavad ainult väheseid (nt Belgia ja Hispaania) või kehtestavad nõudeid seoses perekondlike sidemetega ümberpaigutamise sihtliikmesriigis, mis seab mõned vanematest eraldatud alaealised õiguslikult ebakindlasse olukorda, sest nad saavad tagasilükkava otsuse nii Dublini määruse kui ka ümberpaigutamise menetluse raames (nt Saksamaa). Pealegi ei võta enamik liikmesriike, kes võtavad vastu saatjata alaealisi, vastu abielus alaealisi (eriti alla 17aastaseid), sest paljudes liikmesriikides on õiguslikud tõkked selliste vanematest eraldatud laste ümberpaigutamise lubamiseks (nt alaealisega abiellunud täiskasvanut võib kohtulikult karistada). Ainult Soome on üles näidanud paindlikkust, võttes vastu kõik esitatud juhtumid.
Seepärast on hädavajalik, et liikmesriigid võimaldavad kiiremas korras 163 6 registreeritud saatjata alaealise ümberpaigutamise ja näitavad Soome eeskujul üles niipalju paindlikkust kui võimalik. Sellega seoses peaksid liikmeriigid uurima võimalusi abielus alaealiste ümberpaigutamise lihtsustamiseks, pidades alati silmas lapse huve. Seda arvestades tuleks rõhutada, et nii ÜRO pagulaste ülemvolinik, Kreeka varjupaigateenistus kui ka IOM on enne ümberpaigutamistaotluste saatmist viinud eri etappides läbi lapse huvide hindamise. Seepärast on juba hinnatud seda, kas on otstarbeks eraldada alaealine täiskasvanust, kellega ta on abielus.
2016. aastal saabus Itaaliasse rekordiline arv saatjata alaealisi (25 772, st 91,6 % 28 129 alaealisest), sealhulgas 3 806 eritrealast, 218 süürlast, 394 iraaklast, 13 jeemenlast (ümberpaigutamist võimaldavad kodakondsused). 2017. aasta 7. aprilliks oli Itaaliasse saabunud veel 3 557 saatjata alaealist, kellest umbes 250 isikul on ümberpaigutamist võimaldav kodakondsus).
Siiani on ainult üks vanematest eraldatud laps Itaaliast ümberpaigutatud (Madalmaadesse novembris 2016). Viimastel kuudel on Itaalia teinud jõupingutusi saatjata alaealiste ümberpaigutamiseks ning Itaalia Dublini üksus teatas 28. märtsil kontaktametnike kohtumisel Roomas, et vastavalt määratud eeskostjate läbiviidud lapse huvide hindamise järeldusele valmistatakse ette mitmeid saatjata alaealiste ümberpaigutamistaotlusi ja et esimene taotlus on juba esitatud ümberpaigutamise sihtliikmesriigile. Itaalia peaks kiiremas korras selgitama menetlusi saatjata alaealiste täielikuks ümberpaigutamiseks (sealhulgas eestkostja määramise lihtsustamiseks), võtma vastu EASO ja IOMi juhised ja toe ning looma menetluste kiirendamiseks ühe või mitu sihtotstarbelist ümberpaigutamispunkti saatjata alaealistele.
12. aprillil 2017 võttis komisjon vastu teatise lapsrändajate kaitse kohta 7 , milles on esitatud mitmesugused meetmed, mida on vaja võtta kõigi lapsrändajate kaitse parandamiseks. Nagu on teatises meenutatud, peavad liikmesriigid vastavalt ümberpaigutamist käsitlevatele nõukogu otsustele saatjata alaealisi ümber paigutama eelisjärjekorras.
3Ümberasustamine
Ümberasustamisega seoses tehakse jätkuvalt märkimisväärseid edusamme, kusjuures üle kahe kolmandiku 20. juuli 2015. aasta järeldustes kokkulepitud 22 504 ümberasustamisest on juba toimunud. Alates 28. veebruarist 2016 on peamiselt Türgist, Jordaaniast ja Liibanonist asustatud ümber 1 070 inimest.
Alates 10. aprillist 2017 on 15 492 inimest asustatud ümber 21 riiki (Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Prantsusmaa, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Madalmaad, Norra, Austria, Portugal, Hispaania, Soome, Rootsi, Šveits ja Ühendkuningriik). Eesti, Soome, Iirimaa, Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik, samuti assotsieerunud riigid (Island, Liechtenstein ja Šveits) on esitatud lubadused täitnud.
Enamik kavas osalevaid riike märkis, et nende jõupingutused ümberasustamise osas olid eelkõige – kuid mitte üksnes – suunatud Jordaanias, Liibanonis ja Türgis asuvatele süürlastele. See hõlmab ka liikmesriikide jõupingutusi süürlaste Türgist ümberasustamisel vastavalt ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avaldusele. Alates 4. aprillist 2016 on Türgist asustatud ümber 4 618 süürlast ELi-Türgi avalduse ümberasustamist käsitleva osa alusel. Viimastel nädalatel on ümberasustamise tempo kasvanud ja alates viimasest aruandlusperioodist on selle mehhanismi alusel asustatud ümber 1 053 inimest. Esitatud lubaduste ülejäänud arv on samuti märkimisväärselt suurenenud ja see on praegu 26 112, mis peegeldab Saksamaa otsust vastuvõetavate pagulaste arvu märkimisväärselt suurendada. ELi-Türgi avalduse kohaselt toimuvad ümberasustamised on seni toimunud Belgiasse, Eestisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Itaaliasse, Lätti, Leetu, Luksemburgi, Madalmaadesse, Portugali, Hispaaniasse, Soome ja Rootsi. Lisaks on Norra alates 4. aprillist asustanud ümber 203 süürlast.
ELi-Türgi avalduse alusel ümberasustavatel liikmesriikidel edeneb edasiste ümberasustamistoimingute ettevalmistamine hästi, sealhulgas tehakse külastusi Türki, et pidada vestlusi ümberasustamise kandidaatidega. Austria ja Rumeenia valmistavad praegu ette oma esimesi ümberasutamisi kava raames. Kuid on ka liikmesriike, kes on saanud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt toimikud juba suvel 2016, kuid ei ole pärast seda tegutsenud (Bulgaaria, Horvaatia ja Tšehhi Vabariik). Lisaks on liikmesriike, kes ei ole kedagi Türgist ümber asustanud ega ole võtnud selleks ka mingeid meetmeid (Küpros, Taani, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia ja Ühendkuningriik). Need liikmesriigid peaksid jõupingutusi suurendama, et viia ümberasustamisprotsess võimalikult kiiresti lõpule ja aidata seega kaasa ELi-Türgi avalduse rakendamisele.
Samas on 10. aprilli 2017. aasta seisuga meelt muutnud 671 süürlast, kellele pakuti ümberasustamise võimalust, ja otsustanud jääda selle asemel Türgisse. See arv moodustab ligikaudu 11 % isikutest, kes on ümber asustatud või ümberasustamiseks eelvaliku läbinud. Otsusest Türgisse jääda teatati pärast seda, kui ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet oli teatanud asjaomastele isikutele ümberasustamise sihtriigi, ja liikmesriigi läbiviidud kontrollimisprotsessi erinevates etappides (nt andmete kontrollimise vestlus, kultuurialane tutvustus, enne lahkumist). Esitatud põhjuste hulgas on isiklikud, kultuurilised ja usulised põhjused, samuti põhjused, mis on seotud lootusega naasta Süüriasse või jääda Türki. Lisaks tundus, et üks tegur oli puudulik teave ümberasustava sihtliikmesriigi kohta. Kindlakstehtud puuduste käsitlemiseks võtab ELi koordineerimismeeskond praegu Ankaras meetmeid, et tagada Süüriast pärit kandidaatidele antava vastuvõtutingimusi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja õiguslikke norme käsitleva teabe täpsustamine.
Soovitused:
-Liikmesriigid, kes ei ole käimasolevate ELi tasandi kavade alusel veel kedagi ümber asustanud (Bulgaaria, Küpros, Kreeka, Horvaatia, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia), ning need, kes ei ole veel mingitest edusammudest teatanud ja on endiselt kaugel oma eesmärkide saavutamisest (Tšehhi Vabariik, Taani, Portugal), peaksid viivitamata jõupingutusi suurendama, et täita 20. juuli 2015. aasta järeldustes kokkulepitud kohustused;
-Bulgaaria, Horvaatia ja Tšehhi Vabariik, kes said juba 2016. aasta suvel ELi-Türgi avalduse alusel ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt toimikud, peaksid suurendama jõupingutusi Türgist ümberasustamise protsessi lõpuleviimiseks niipea kui võimalik;
-teabe andmist ELi-Türgi avalduse kohastele Süüriast pärit kandidaatidele ümberasustamises osalevate riikide kohta tuleks veelgi parandada, et kandidaadid saaksid teha teadliku otsuse eesmärgiga vähendada väljalangemisi ümberasustamismenetluse hilisemates etappides.
4Edasised sammud
ELi riigipead ja valitsusjuhid on korduvalt tunnistanud pakilist vajadust käsitleda rändeolukorda Euroopas ja on kutsunud üles edasisele tegevusele, et kiirendada ümberpaigutamiskava rakendamist, millega näidatakse Kreeka ja Itaalia suhtes üles solidaarsust ning vastutuse õiglast jagamist.
Seatud eesmärgid paigutada Kreekast ümber vähemalt 3000 ja Itaaliast vähemalt 1500 isikut kuus on tehtud edusamme arvesse võttes praegu täiesti saavutatavad. Liikmesriigid peaksid selle eesmärgi saavutamiseks tegema lisapingutusi ja ilmutama paindlikkust, nagu käesolevas aruandes märgitud.
Arvestades praegu Kreekas ja Itaalias viibivate isikute arvu, on kõigi eeldatavasti tingimustele vastavate inimeste ümberpaigutamine 2017. aasta septembriks võimalik ja teostatav. Seetõttu kutsub komisjon liikmesriike üles võtma käesolevas teatises esitatud soovituste rakendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid, et tagada ümberpaigutamiste arvu suurenemine koordineeritult ja enne järgmise aruande koostamist 2017. aasta mais. Komisjon on valmis aitama suuremate pingutuste koordineerimisel.
Juba eelmises aruandes rõhutati, et kui liikmesriigid ei hakka peatselt ümberpaigutamiste tempot kiirendama ning kui survet Kreekale ja Itaaliale ei leevendata, kasutab komisjon kõhklemata oma aluslepingute kohaseid volitusi.
Vastavalt nõukogu otsustele ei lõpe liikmesriikide õiguslikud kohustused mingil juhul 2017. aasta septembriga. Seetõttu peavad liikmesriigid neis otsustes sätestatud ümberpaigutamismenetlused tingimustele vastavate kandidaatide jaoks lõpule viima mõistliku aja jooksul pärast seda.
Samal ajal peaksid liikmesriigid jätkama oma ümberasustamiskohustuste täitmist, eelkõige peaksid need, kes pole veel kedagi ümber asustanud, ning need, kes ei ole oma 20. juuli 2015. aasta järeldustes seatud eesmärki veel saavutanud, jõupingutusi kiirendama.
COM(2017) 202 final.
COM(2017) 791 final.
Ungari ja Slovakkia on Poola toetusel vaidlustanud nõukogu teise ümberpaigutamist käsitleva otsuse seaduslikkuse. Kuid tühistamishagil ei ole peatavat mõju. Nende kohtuasjade arutamine toimub Euroopa Liidu Kohtus 10. mail.
1 873 ümberpaigutamise kandidaati, kelle sihtliikmesriigid on tagasi lükanud, kuuluvad nüüd Dublini menetluse või Kreeka riikliku menetluse alla (nt Kreeka tühistas taotluse halduspõhjustel, Kreeka politsei teostatud julgeolekukontrolli tulemus oli enne taotluse esitamist negatiivne jne) või on, väga vähestel juhtudel, vahepeal surnud.
Vahendiga võetakse arvesse üheaegselt erinevaid sobivuskriteeriume (taotlejate kvalifikatsioonid ja omadused, haavatavate taotlejate eelisjärjekord, liikmesriikide suutlikkus haavatavate isikute vastuvõtmiseks, eelistused, tähtajad). See suurendab sobitamismenetluse tõhusust, sest menetletakse palju juhtumeid korraga ja tehakse kiiresti kindlaks taotlejad, keda saab konkreetsesse liikmesriiki ümber paigutada. See tagab ka menetluse läbipaistvuse ümberpaigutatud isikute profiilide, eriti haavatavate taotlejate õiglase jaotamise ja sobitamiskriteeriumide (omadused ja kvalifikatsioonid, mis võivad hõlbustada lõimumist) arvessevõtmise määra jälgimisega. EASO on töötanud välja konkreetsed juhised ja spetsiaalse vormi eelistuste jaoks.
Välja on saadetud 522 ümberpaigutamistaotlust, millest 405 on vastu võetud (ja 341 isikut juba üle viidud).
COM(2017) 211 final.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,12.4.2017
COM(2017) 212 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Üheteistkümnes aruanne ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta
1. lisa: ümberpaigutamised Kreekast 2017. aasta 10. aprilli seisuga
|
Liikmesriik |
Ametlikud lubadused 1 |
Tegelikult ümber paigutatud |
Nõukogu otsustega ette nähtud õiguslik kohustus 2 |
Tegelikult ümberpaigutatute % õiguslikest kohustustest |
|
Austria 3 |
1491 |
0 % |
||
|
Belgia |
660 |
371 |
2415 |
15 % |
|
Bulgaaria |
310 |
29 |
831 |
3 % |
|
Horvaatia |
60 |
10 |
594 |
2 % |
|
Küpros |
145 |
55 |
181 |
30 % |
|
Tšehhi Vabariik |
30 |
12 |
1655 |
1 % |
|
Eesti |
282 |
100 |
204 |
49 % |
|
Soome |
1140 |
738 |
1299 |
57 % |
|
Prantsusmaa |
4570 |
2830 |
12599 |
22 % |
|
Saksamaa |
3740 |
2030 |
17209 |
12 % |
|
Ungari |
988 |
0 % |
||
|
Island |
|
|||
|
Iirimaa |
743 |
382 |
240 |
159 % |
|
Läti |
363 |
243 |
295 |
82 % |
|
Liechtenstein |
10 |
10 |
||
|
Leedu |
540 |
229 |
420 |
55 % |
|
Luksemburg |
210 |
216 |
309 |
70 % |
|
Malta |
97 |
65 |
78 |
83 % |
|
Madalmaad |
1350 |
1115 |
3797 |
29 % |
|
Norra |
691 |
343 |
||
|
Poola |
65 |
4321 |
0 % |
|
|
Portugal |
1230 |
929 |
1778 |
52 % |
|
Rumeenia |
1182 |
523 |
2572 |
20 % |
|
Slovakkia |
40 |
16 |
652 |
2 % |
|
Sloveenia |
170 |
131 |
349 |
38 % |
|
Hispaania |
925 |
742 |
6647 |
11 % |
|
Rootsi 4 |
600 |
2378 |
0 % |
|
|
Šveits |
450 |
220 |
||
|
KOKKU |
19 603 |
11 339 |
63 302 |
18 % |
Edastatud DubliNeti kaudu vastavalt nõukogu otsuse artikli 5 lõikele 2.
See ei hõlma umbes 8 000 isikut, kes nõukogu esimese otsuse alusel alles jaotatakse, ega 54 000 koha raames jaotatud isikuid.
Nõukogu 10. märtsi 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/408, mis käsitleb 30 % otsusega (EL) 2015/1601 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) Austriale määratud taotlejate ümberpaigutamise ajutist peatamist.
Nõukogu 9. juuni 2016. aasta otsus (EL) 2016/946, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Rootsi toetamiseks vastavalt otsuse (EL) 2015/1523 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) artiklile 9 ja otsuse (EL) 2015/1601 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) artiklile 9.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,12.4.2017
COM(2017) 212 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Üheteistkümnes aruanne ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta
2. lisa: ümberpaigutamised Itaaliast 2017. aasta 10. aprilli seisuga
|
Liikmesriik |
Ametlikud lubadused 1 |
Tegelikult ümber paigutatud |
Nõukogu otsustega ette nähtud õiguslik kohustus 2 |
Tegelikult ümberpaigutatute % õiguslikest kohustustest |
|
Austria 3 |
|
462 |
0 % |
|
|
Belgia |
270 |
121 |
1397 |
9 % |
|
Bulgaaria |
140 |
471 |
0 % |
|
|
Horvaatia |
36 |
9 |
374 |
2 % |
|
Küpros |
45 |
10 |
139 |
7 % |
|
Tšehhi Vabariik |
20 |
1036 |
0 % |
|
|
Eesti |
8 |
125 |
0 % |
|
|
Soome |
730 |
602 |
779 |
77 % |
|
Prantsusmaa |
970 |
327 |
7115 |
5 % |
|
Saksamaa |
3510 |
1481 |
10327 |
14 % |
|
Ungari |
|
306 |
0 % |
|
|
Island |
|
|
||
|
Iirimaa |
20 |
360 |
0 % |
|
|
Läti |
105 |
27 |
186 |
15 % |
|
Liechtenstein |
0 |
|
||
|
Leedu |
110 |
8 |
251 |
3 % |
|
Luksemburg |
110 |
61 |
248 |
25 % |
|
Malta |
47 |
47 |
53 |
89 % |
|
Madalmaad |
625 |
521 |
2150 |
24 % |
|
Norra |
815 |
679 |
|
|
|
Poola |
35 |
1861 |
0 % |
|
|
Portugal |
388 |
299 |
1173 |
25 % |
|
Rumeenia |
760 |
45 |
1608 |
3 % |
|
Slovakkia |
|
250 |
0 % |
|
|
Sloveenia |
60 |
34 |
218 |
16 % |
|
Hispaania |
175 |
144 |
2676 |
5 % |
|
Rootsi 4 |
850 |
39 |
1388 |
3 % |
|
Šveits |
830 |
547 |
|
|
|
KOKKU |
10 659 |
5 001 |
34 953 |
14 % |
Edastatud DubliNeti kaudu vastavalt nõukogu otsuse artikli 5 lõikele 2.
See ei hõlma umbes 8 000 isikut, kes nõukogu esimese otsuse alusel alles jaotatakse, ega 54 000 koha raames jaotatud isikuid.
Nõukogu 10. märtsi 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/408, mis käsitleb 30 % otsusega (EL) 2015/1601 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) Austriale määratud taotlejate ümberpaigutamise ajutist peatamist.
Nõukogu 9. juuni 2016. aasta otsus (EL) 2016/946, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Rootsi toetamiseks vastavalt otsuse (EL) 2015/1523 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) artiklile 9 ja otsuse (EL) 2015/1601 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) artiklile 9.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,12.4.2017
COM(2017) 212 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Üheteistkümnes aruanne ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta
3. lisa: ümberpaigutamised Itaaliast ja Kreekast 2017. aasta 10. aprilli seisuga
|
Liikmesriik |
Itaaliast tegelikult ümber paigutatud |
Kreekast tegelikult ümber paigutatud |
Tegelikult ümberpaigutatuid kokku |
Nõukogu otsustega ette nähtud õiguslik kohustus 1 |
Tegelikult ümberpaigutatute % õiguslikest kohustustest |
|
Austria 2 |
0 |
1953 |
0 % |
||
|
Belgia |
121 |
371 |
492 |
3812 |
13 % |
|
Bulgaaria |
29 |
29 |
1302 |
2 % |
|
|
Horvaatia |
9 |
10 |
19 |
968 |
2 % |
|
Küpros |
10 |
55 |
65 |
320 |
20 % |
|
Tšehhi Vabariik |
12 |
12 |
2691 |
0 % |
|
|
Eesti |
100 |
100 |
329 |
30 % |
|
|
Soome |
602 |
738 |
1340 |
2078 |
64 % |
|
Prantsusmaa |
327 |
2830 |
3157 |
19714 |
16 % |
|
Saksamaa |
1481 |
2030 |
3511 |
27536 |
13 % |
|
Ungari |
0 |
1294 |
0 % |
||
|
Island |
0 |
|
|||
|
Iirimaa |
382 |
382 |
600 |
64 % |
|
|
Läti |
27 |
243 |
270 |
481 |
56 % |
|
Liechtenstein |
10 |
10 |
|||
|
Leedu |
8 |
229 |
237 |
671 |
35 % |
|
Luksemburg |
61 |
216 |
277 |
557 |
50 % |
|
Malta |
47 |
65 |
112 |
131 |
85 % |
|
Madalmaad |
521 |
1115 |
1636 |
5947 |
28 % |
|
Norra |
679 |
343 |
1022 |
||
|
Poola |
0 |
6182 |
0 % |
||
|
Portugal |
299 |
929 |
1228 |
2951 |
42 % |
|
Rumeenia |
45 |
523 |
568 |
4180 |
14 % |
|
Slovakkia |
16 |
16 |
902 |
2 % |
|
|
Sloveenia |
34 |
131 |
165 |
567 |
29 % |
|
Hispaania |
144 |
742 |
886 |
9323 |
10 % |
|
Rootsi 3 |
39 |
39 |
3766 |
1 % |
|
|
Šveits |
547 |
220 |
767 |
||
|
KOKKU |
5 001 |
11 339 |
16 340 |
98 255 |
17 % |
See ei hõlma umbes 8 000 isikut, kes nõukogu esimese otsuse alusel alles jaotatakse, ega 54 000 koha raames jaotatud isikuid.
Nõukogu 10. märtsi 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/408, mis käsitleb 30 % otsusega (EL) 2015/1601 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) Austriale määratud taotlejate ümberpaigutamise ajutist peatamist.
Nõukogu 9. juuni 2016. aasta otsus (EL) 2016/946, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Rootsi toetamiseks vastavalt otsuse (EL) 2015/1523 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) artiklile 9 ja otsuse (EL) 2015/1601 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) artiklile 9.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,12.4.2017
COM(2017) 212 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Üheteistkümnes aruanne ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta
4. lisa: ümberasustamise hetkeseis 10. aprillil 2017, lähtudes 20. juuli 2015. aasta järeldustest
ja Türgiga kokku lepitud 1:1 mehhanismist (mida kohaldatakse alates 4. aprillist 2016)
|
Liikmesriik /
|
20. juuli 2015. aasta kava alusel antud lubadused |
20. juuli 2015. aasta kava, sh Türgiga kokku lepitud 1:1 mehhanismi alusel kokku ümber asustatud |
Kolmas riik, kust isikud on ümber asustatud |
|
Austria |
1 900 |
1 643 |
Liibanon: 886; Jordaania: 573; Türgi: 183; Iraak: 1 |
|
Belgia |
1 100 |
752 |
Liibanon: 448; Türgi: 246 (kellest 242 inimest 1:1 mehhanismi alusel); Jordaania: 34; Egiptus: 24; |
|
Bulgaaria |
50 |
0 |
|
|
Horvaatia |
150 |
0 |
|
|
Küpros |
69 |
0 |
|
|
Tšehhi Vabariik |
400 |
52 |
Liibanon: 32; Jordaania: 20 |
|
Taani |
1 000 |
481 |
Liibanon, Uganda |
|
Eesti |
20 |
20 |
Türgi: 20 inimest 1:1 mehhanismi alusel |
|
Soome |
293 |
293 1 |
Türgi: 356 2 inimest 1:1 mehhanismi alusel (väljaspool 20. juuli kava); Liibanon: 282; Egiptus: 7; Jordaania: 4 |
|
Prantsusmaa |
2 375 |
1 425 |
Türgi: 686 inimest 1:1 mehhanismi raames (228 inimest 20. juuli kava raames ja 458 inimest väljaspool 20. juuli kava 3 ); Liibanon: 649; Jordaania: 440; Iraak: 8; muud: 100 |
|
Saksamaa |
1 600 |
1 584 |
Türgi: 1 584 inimest 1:1 mehhanismi alusel |
|
Kreeka |
354 |
0 |
|
|
Ungari |
|||
|
Island |
50 |
50 4 |
Liibanon |
|
Iirimaa |
520 |
520 5 |
Liibanon |
|
Itaalia |
1 989 |
938 |
Liibanon: 577; Türgi: 208 inimest 1:1 mehhanismi alusel; Jordaania: 53; Süüria: 52; Sudaan: 48; |
|
Läti |
50 |
10 |
Türgi: 10 inimest 1:1 mehhanismi alusel |
|
Liechtenstein |
20 |
20 |
Türgi |
|
Leedu |
70 |
25 |
Türgi: 25 inimest 1:1 mehhanismi alusel |
|
Luksemburg |
30 |
0 6 |
Türgi: 98 inimest 1:1 mehhanismi alusel (väljaspool 20. juuli kava); |
|
Malta |
14 |
0 |
|
|
Madalmaad |
1 000 |
1 000 |
Türgi: 980 inimest 1:1 mehhanismi raames (556 inimest 20. juuli kava raames ja 424 inimest väljaspool 20. juuli kava); Türgi: 7; Liibanon: 341; Keenia: 70; Etioopia: 8; Jordaania: 7; Liibüa: 4; Iisrael: 2; Iraak, Maroko, Egiptus, Saudi Araabia, Süüria: 1 |
|
Norra |
3 500 |
3 107 |
Liibanon: 2 577; Türgi: 404 7 ; Jordaania: 126; |
|
Poola |
900 |
0 |
|
|
Portugal |
191 |
12 |
Türgi: 12 inimest 1:1 mehhanismi alusel |
|
Rumeenia |
80 |
0 |
|
|
Slovakkia |
100 |
0 |
|
|
Sloveenia |
20 |
0 |
|
|
Hispaania |
1 449 |
350 |
Liibanon: 232; Türgi: 118 inimest 1:1 mehhanismi alusel; |
|
Rootsi |
491 |
491 |
Türgi: 279 inimest 1:1 mehhanismi alusel (kellest 269 inimest 20. juuli kava alusel); Sudaan: 124; Keenia: 80; Liibanon: 8; Iraak: 8; Egiptus: 1; Jordaania: 1 |
|
Šveits |
519 |
519 |
Liibanon: 431; Süüria: 88 |
|
Ühendkuningriik |
2 200 |
2 200 |
Jordaania, Liibanon, Türgi, Egiptus, Iraak ja muud riigid |
|
KOKKU |
22 504 |
15 492
|
Kokku on 1:1 mehhanismi raames Türgist ümber asustatud 4 618 inimest; 3 272 neist 20. juuli 2015. aasta kava alusel. |
See arv ei hõlma 356 süürlast, kes asustati ümber Türgist 1:1 mehhanismi raames.
1:1 mehhanismi raames ümberasustatud 356 süürlasest on 11 asustatud ümber riikliku ümberasustamiskava alusel ja 345 tuleb arvesse võtta
nõukogu otsuse 2016/1754 alusel.
Väljaspool 20. juuli 2015. aasta kava Türgist ümberasustatud 458 süürlast tuleb arvesse võtta nõukogu otsuse 2016/1754 alusel.
Island on ümber asustanud kokku 97 inimest; kõik Liibanonist.
Lisaks on Iirimaa samas ajavahemikus võtnud oma riikliku ümberasustamiskava raames Liibanonist vastu 152 rahvusvahelist kaitset vajavat isikut.
Kuigi 20. juuli 2015. aasta järelduste alusel veel ümberasustamisi ei toimunud, asustati 98 süürlast ümber Luksemburgi riikliku programmi alusel 1:1 mehhanismi raames ja otsuse (EL) 2016/1754 alusel arvesse võtmiseks.
Norra on Türgiga 1:1 kava raames kokku lepitud ümberasustamise standardmenetlusi kasutades Türgist ümber asustanud 150 süürlast. 1:1 kava raames Norrasse ümber asustatud isikute arvu ei võeta arvesse seoses Kreekast tagasi saadetavate süürlaste arvuga.