EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.3.2017

COM(2017) 200 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

TÕHUSAMA TAGASISAATMISPOLIITIKA KOHTA EUROOPA LIIDUS -
UUENDATUD TEGEVUSKAVA

9. septembril 2015 võttis komisjon vastu ELi tagasisaatmisalase tegevuskava, 1 mis hõlmab 36 konkreetset meedet Euroopa Liidu tagasisaatmissüsteemi tõhususe parandamiseks. Suurem osa neist meetmetest on praegu käimas või juba rakendatud, nagu nähtub käesoleva teatise lisast. Hoolimata sellest on üldine mõju tagasisaatmise tulemuslikkusele kogu Euroopa Liidus olnud piiratud, mis osutab, et nähtavate tulemuste saavutamiseks ebaseaduslike rändajate tagasisaatmisel on vaja otsustavamaid meetmeid.

Alates tegevuskava vastuvõtmisest on probleemid, mida Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika abil lahendatakse, veelgi suurenenud ning ELi tervikliku rändepoliitika see aspekt on muutunud esmatähtsaks. 2015. aastal tehti 533 395 ebaseaduslikule rändajale ettekirjutus Euroopa Liidust lahkumiseks; 2014. aastal oli vastav näitaja 470 080. Ainuüksi 2015./2016. aastal esitati ligikaudu 2,6 miljonit varjupaigataotlust. Arvestades, et 2016. aasta kolmes esimeses kvartalis rahuldati esimeses astmes varjupaigataotlustest 57 %, võib juhtuda, et pärast varjupaigataotluste menetlemist tuleb liikmesriikidel tagasi saata üle 1 miljoni inimese. Samas ei ole tagasisaatmise määr Euroopa Liidu tasandil paranenud. Ehkki tagasisaatmise kogumäär 2 suurenes 41,8 %-lt 2014. aastal 42,5 %ni 2015. aastal, vähenes tegelik kolmandatesse riikidesse tagasisaatmise määr 36,6 %-lt 36,4 %ni. Kui jätta kõrvale tagasisaatmine Lääne-Balkani riikidesse, langeb Euroopa Liidu tagasisaatmise määr veelgi kuni 27 %ni.

Tagasisaatmispoliitika põhiprobleemid on alati olnud nii Euroopa Liidu ja liikmesriikide sisesed kui ka välised. Komisjon on koos Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikidega käsitlenud väliseid aspekte konkreetsete koostööraamistike kaudu kolmandate riikidega. Selleks algatati 2016. aasta juunis partnerlusraamistik koostöö tegemiseks konkreetsete päritolu- ja transiidiriikidega 3 ning täna võetakse vastu kõnealust raamistikku käsitlev kolmas eduaruanne 4 .

Tulemuslik tagasisaatmispoliitika saab alguse Euroopa Liidus. Liikmesriigid kutsusid Euroopa Ülemkogu 20.–21. oktoobri 2016. aasta järeldustes 5 üles tugevdama tagasisaatmist käsitlevat riiklikku halduskorda. Lisaks rõhutati 3. veebruari 2017. aasta riigi- ja valitsusjuhtide Malta deklaratsioonis 6 vajadust alustada Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika kriitilist läbivaatamist objektiivse analüüsiga selle kohta, kuidas liidu ja riiklikul tasandil kättesaadavaid õiguslikke, operatiivseid, rahalisi ja praktilisi vahendeid kohaldatakse. Seetõttu on vaja tagasisaatmisdirektiivi 7 kohaldamine pragmaatiliselt üle vaadata ja probleemsed aspektid lahendada, sealhulgas õhutades liikmesriike tegema vajalikke parandusi oma riiklikes tagasisaatmissüsteemides, et seeläbi tagada parem koordineerimine ja valdkondadeülene lähenemisviis. Lisaks tuleb maksimeerida Euroopa Liidu rahastamis- või operatiivvahendite ärakasutamist, luua ühine platvorm teabevahetuseks ning koostöö ja koordineerimise parandamiseks liikmesriikide ja ELi pädevate asutuste vahel. Samuti on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile antud uued, oluliselt suuremad volitused, et pakkuda liikmesriikidele rohkem tuge tagasisaatmistegevuse elluviimisel, seda nii ühiselt kui ka riiklikul tasandil. Uute volituste toimivuse tagamist on jälgitud täna vastu võetud Euroopa piiri- ja rannikuvalve teises aruandes 8 .

Käesolevas teatises käsitletav uuendatud tagasisaatmisalane tegevuskava hõlmab täiendavaid suunatud meetmeid, mida rakendatakse samaaegselt olemasoleva tegevuskava raames algatatud käimasolevate meetmetega ning see on suunatud liikmesriikidele, Euroopa Liidu institutsioonidele ja ametitele, et tagasisaatmise määra oluliselt suurendada. Selles esitatakse ka uued sammud, et viia lõpule 2015. aasta tegevuskava rakendamine ja tagatakse nähtavad tulemused ebaseadusliku rände ärahoidmise ja ebaseaduslike rändajate tagasisaatmise valdkonnas. Selleks võtab komisjon vastu ka soovituse tagasisaatmise tõhususe suurendamise kohta tagasisaatmisdirektiivi rakendamisel 9 .

I – ELi tagasisaatmissüsteem – riiklike haldussüsteemide ja tagasisaatmismenetluste tõhustamine

I.1 Tagasisaatmisdirektiiv

Ebaseaduslike rändajate tagasisaatmist reguleeriv peamine õigusakt on direktiiv 2008/115/EÜ (edaspidi „tagasisaatmisdirektiiv“). Kõnealuses direktiivis on sätestatud ühised nõuded ja kord ebaseaduslike rändajate tõhusaks tagasisaatmiseks, austades samal ajal nende põhiõigusi ning tagasi- või väljasaatmise lubamatuse põhimõtet. Samas jäetakse direktiiviga liikmesriikidele vajalik valikuvabadus selle suhtes, kuidas seda eesmärki saavutada.

   

Schengeni hindamismehhanismi 10 ja Euroopa rändevõrgustiku kaudu kogutud teave on andnud põhjaliku ülevaate peamistest probleemidest, millega liikmesriigid tagasisaatmisi korraldades kokku puutuvad. See osutab liikmesriikide vajadusele kasutada täiel määral ära tagasisaatmisdirektiivis sätestatud paindlikkust, et suurendada suutlikkust saata tagasi järjest rohkem Euroopa Liidus viibivaid ebaseaduslikke rändajaid.

Lisaks peaksid liikmesriigid komisjoni toetusel tegema kindlaks head tavad kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku riigis viibimise takistamiseks nende territooriumil ja neid vahetama.

Neid meetmeid tuleb rakendada täielikult kooskõlas esmase õiguse, sealhulgas ELi põhiõiguste hartaga, ja ELi rändealase acquis'ga. Selleks on tagasisaatmisdirektiivis juba sätestatud kindel normide kogum, sealhulgas võimalus kasutada tagasisaatmisotsuse vaidlustamiseks tõhusat õiguskaitsevahendit, õigus perekonna ühtsusele ning lapse parimad huvid ja haavatavate isikute erivajadused.

Komisjon jälgib riiklike süsteemide konkreetsete puuduste kõrvaldamiseks ka edaspidi tagasisaatmisdirektiivi kohaldamist ja järgimist. Komisjon võtab täna vastu soovituse tagasisaatmise tõhususe suurendamise kohta tagasisaatmisdirektiivi rakendamisel, 11 et anda suunised selle kohta, kuidas saaks direktiivi sätteid tõhusama tagasisaatmise huvides kasutada. Liikmesriigid peaksid võtma kooskõlas kõnealuse soovitusega koheseid meetmeid. Lisaks tuleb täiendavalt ajakohastada tagasisaatmise käsiraamatut, 12 milles antakse suunised tagasisaatmisdirektiivi sätete tõlgendamiseks ja praktiliseks kohaldamiseks, sealhulgas eesmärgiga tagada ühtsus kõnealuse soovitusega.

Kõnealuse soovituse rakendamisel saadud kogemuste põhjal ja sõltuvalt vajadusest võtta tagasisaatmise määra oluliseks suurendamiseks täiendavaid meetmeid, on komisjon valmis algatama tagasisaatmisdirektiivi läbivaatamise.

Edasised sammud

I.2 – Varjupaigamenetluse kuritarvitamise käsitlemine

Varjupaigataotlejad, kelle kohta on tehtud tagasilükkav otsus, moodustavad olulise osa Euroopa Liidus viibivatest ebaseaduslikest rändajatest. Kui paljud Euroopa Liitu saabujad põgenevad sõja, vägivalla ja tagakiusamise eest, siis osad kasutavad varjupaigataotlust vahendina Euroopas viibimise pikendamiseks ja tagasisaatmise vältimiseks. Sageli esitatakse selgelt põhjendamatuid varjupaigataotlusi tagasisaatmismenetluste hilistes etappides, kaasa arvatud mõni päev või tund enne lahkumist, ja seda vaid tagasisaatmise edasilükkamise või takistamise eesmärgil. See koormab oluliselt liikmesriikide varjupaigasüsteeme.

Siinkohal on kõnekas nigeerlaste näide – 2016. aastal sisenes Euroopa Liitu ebaseaduslikult rohkem kui 37 000 nigeerlast, mis tegi neist kõige arvukama Vahemere keskosa rändeteed pidi saabuva rahvuse, ja 2016. aastal registreeriti rohkem kui 47 000 Nigeeria kodaniku esitatud varjupaigataotlust. 2016. aasta kolmes esimeses kvartalis rahuldati Nigeeria kodanike esitatud varjupaigataotlustest 8 %, mis osutab sellele, et 2016. aastal esitatud taotlustest lükatakse suure tõenäosusega rohkem kui 40 000 taotlust tagasi.

Selliste olukordade vältimiseks peaksid liikmesriigid koheselt kasutama kõiki olemasolevate varjupaigaalaste õigusaktide pakutavaid võimalusi, et tegeleda varjupaigasüsteemi kuritarvitamise probleemiga ebaseaduslike rändajate poolt, kes ei vaja ilmselgelt rahvusvahelist kaitset. Eelkõige peaksid liikmesriigid kasutama sätteid, mis käsitlevad kiirendatud varjupaigamenetlusi, korduvate varjupaigataotluste menetlemist ja edasikaebuse korral automaatse viibimisõiguse puudumist, eelkõige nende rändajate suhtes, kes tulevad riikidest, mida peetakse turvaliseks või kust pärit isikute taotluste rahuldamise määr on madal.

On väga oluline, et varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlused toimiksid koos laitmatult. Kiire ja tõhus otsustusprotsess on nii heausksete varjupaigataotlejate kui ka liikmesriikide huvides. Seetõttu on oluline luua nende kahe menetluse vahel ametlik seos ning parem teabevahetus varjupaiga- ja tagasisaatmisasutuste vahel.

Pikemas perspektiivis pakub ka komisjoni poolt 2016. aastal esitatud ettepanek Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimise kohta uusi võimalusi tagada ühtlustatud ja tõhus seos varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluste vahel. Eelkõige varjupaigamenetluse määruse ettepanekus 13 on nähtud ette kiiremate menetluste kehtestamine ilmselgelt põhjendamatute varjupaigataotluste ja ilma reaalse eduvõimaluseta korduvate taotluste lahendamiseks, samuti turvalistest kolmandatest riikidest ja turvalistest päritoluriikidest pärit rändajate jaoks, vähendades tagasisaatmisoperatsioonide alusetu ärajätmise või edasilükkamise ohtu.

Edasised sammud

I.3 – Parem teabejagamine tagasisaatmise täideviimiseks

Tõhusa tagasisaatmise eelduseks on ebaseaduslike rändajate kinnipidamine, tuvastamine ja jälgimine. Selleks on vaja süstemaatilist teabevahetust liikmesriikides (tagasisaatmisasutused ja muud valitsusasutused, kaasa arvatud tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenistused), kuid ka liikmesriikide vahel ja ELi ametiasutustega. Teabe õigeaegne kättesaadavus võib aidata liikmesriikidel oma tagasisaatmistegevust paremini suunata ja kavandada. Puuduvat vajalikku teavet on siiski endiselt palju. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi puudumise tõttu ei ole kättesaadav usaldusväärne statistika viibimisaja ületajate kohta ning tagasisaatmisotsuste tulemusliku täitmise kohta on kättesaadav vaid piiratud teave.

Seetõttu peaksid liikmesriigid ebaseadusliku rände olukorrast selge ja täpse ülevaate saamiseks koguma tagasisaatmise haldamise integreeritud rakendust (IRMA) kasutades riigi tasandil reaalajas ulatuslikku teavet. Liikmesriikidel on ka kohustus sisestada SISi kõik kehtetuks tunnistatud dokumendid, näiteks elamisload, et neid saaks konfiskeerida. Komisjon palub liikmesriikidel tagada selle kohustuse süstemaatiline täitmine.

Liikmesriikide toetamiseks teeb komisjon juba tööd, et luua süstemaatilise teabevahetuse kaudu kogu Euroopa Liidus soodne keskkond tagasisaatmiste täideviimiseks. 2016. aasta jooksul on komisjon teinud mitu ettepanekut olemasolevate infosüsteemide (Schengeni infosüsteem, 14  Eurodac 15 ) edasiarendamiseks või uute süsteemide loomiseks (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, 16  ELi reisiinfo ja -lubade süsteem 17 ), millega aidatakse kaasa teatavate teabelünkade kõrvaldamisele.

Viisainfosüsteemi (VIS) hindamise käigus on liikmesriigid teatanud selle süsteemi suurenenud kasutamisest ebaseaduslike rändajate tuvastamiseks. Kolmandad riigid ei tunnusta siiski ainult viisainfosüsteemi andmeid kodakondsuse tõendusena, või nõutakse täiendavat uurimist. Asjaolu, et kõnealuses süsteemis ei hoita passikoopiaid, muudab koopia saamise Schengeni viisa väljastanud saatkonnalt aeganõudvaks või isegi võimatuks. Seetõttu algatab komisjon teostatavusuuringu viisataotleja reisidokumentide, sealhulgas passi koopia säilitamise kohta viisainfosüsteemis.

Lisaks on komisjon algatanud uuringu ELi elamislubade andmekogu tehnilise teostatavuse kohta. Eesmärk on muu hulgas hõlbustada selliste olukordade lahendamist, kus ainult ühe liikmesriigi territooriumil viibimise õigust omav rändaja siirdub ebaseaduslikult teise liikmesriiki 18 .

Samal ajal on komisjon kõnealuste vahendite tõhusa kasutamise tagamiseks loonud kõrgetasemelise infosüsteemide ja koostalitlusvõime eksperdirühma. Immigratsiooniasutused peaksid sellest tööst kasu saama sel viisil, et neil peaks olema võimalik leida üheainsa otsinguga kõigis ELi süsteemides kättesaadav teave ebaseaduslike rändajate kohta 19 .

Liikmesriigid tunnevad järjest rohkem muret selle pärast, kuidas kriminaalkaristusi käsitlevat teavet saaks seoses otsustega seadusliku riigisviibimise lõpetamise kohta paremini ära kasutada, kuna see hõlbustaks karistusregistrisse kantud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasisaatmist. Juunis esitab komisjon läbi vaadatud seadusandliku ettepaneku süüdi mõistetud kolmandate riikide kodanike isikuandmete keskse andmebaasi loomiseks, et teha kindlaks süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriik(-riigid) ja suurendada seeläbi olemasoleva Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) tõhusust.

Liikmesriigid peaksid tagasisaatmisotsuseid langetades juba arvesse võtma süüdimõistmist raske kuriteo toimepanemise eest Euroopa Liidus, kui nad hindavad ebaseaduslike rändajate konkreetset olukorda näiteks seoses vabatahtliku tagasipöördumise tähtaja, kinnipidamise vajaduse ja sisenemiskeelu pikkusega.

Edasised sammud

I.4 – Tagasisaatmise edendamine ja taasintegreerimise toetamine

Tagasisaatmisdirektiivist nähtub selgelt, et ELi tasandil eelistatakse vabatahtlikku tagasipöördumist sunniviisilisele tagasisaatmisele, kui see ei kahjusta tagasisaatmismenetluse eesmärki. Tagasipöördumist soodustavaid stiimuleid pakutakse tavaliselt toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise pakettide raames.

Vabatahtlikku tagasipöördumist käsitleva teabe ebaseaduslike rändajate hulgas levitamise protsessi täiendav parandamine on oluline selleks, et tagada ebaseaduslikele rändajatele juurdepääs täpsele teabele isegi juhul, kui nad usaldavad pigem oma kogukonna mitteametlikke teabeallikaid, aga ka juhul, kui ebaseaduslik rändaja ei soovi tagasi pöörduda ja/või ei usalda rändeasutusi.

Päritoluriigid on järjest enam olukorras, kus nende kodanikest eri liikmesriikidest saabuvatele ebaseaduslikele rändajatele on antud eri sisuga taasintegreerimispakette (raha või mitterahaline toetus). See võib viia olukorrani, kus päritoluriigid eelistavad ainult neid tagasipöördujaid, kes tulevad parema taasintegreerimispaketiga liikmesriigist, või isegi Euroopa Liidu toetatud vabatahtliku tagasipöördumise pakettide valimiseni ebaseaduslike rändajate poolt. Seetõttu on tagasipöördumise määra suurendamiseks oluline, et taasintegreerimispaketid ja tagasipöördumise stiimuleid käsitlevad tavad üldiselt oleks kõigis liikmesriikides ühtsed. Selleks toetab komisjon liikmesriike Euroopa rändevõrgustiku tagasisaatmisekspertide rühma kaudu.

Ebaseaduslikud rändajad nõustuvad vabatahtliku tagasipöördumise pakettidega suurema tõenäosusega, kui nad teavad, et ainsaks alternatiiviks on sunniviisiline tagasisaatmine, kuna ebaseaduslik riigis viibimine ei ole enam võimalik.

Toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimisprogrammide tulemuslikkus ning nendega kaasnevad taasintegreerimismeetmed eeldavad ühiseid nõudeid. Kõik liikmesriigid peaksid kohaldama mittesiduvaid suuniseid vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimisprogrammide kasutamise kohta, mille nõukogu kiitis heaks 9. juunil 2016 eesmärgiga parandada koostööd ja koordineerimist liikmesriikide vahel.

Liikmesriikide tasandi suutlikkus ja eksperditeadmised tagasipöördumisega seotud projektide ja programmide väljaarendamiseks ja juhtimiseks vajab tugevdamist. Seetõttu õhutatakse Euroopa Liidu kui terviku huvides meetmeid, mille raames liikmesriigid teevad koostööd. Selliste projektidega viiakse ellu tagasipöördumisega seotud meetmeid, sealhulgas tagasisaatmismeetmed igat liiki tagasisaatmiseelse abi jaoks, suutlikkuse suurendamine ja taasintegreerimine, et suurendada tagasipöördumise tõhusust. Projektid seotakse tagasisaatmise haldamise integreeritud lähenemisviisi raames juba olemasolevate algatustega

ning neid hallatakse tagasisaatmise haldamise integreeritud rakenduse platvormi kaudu.

Edasised sammud

I.5 – Koostöö

Parem tagasisaatmisalane koostöö

Liikmesriigid peavad parandama ja tugevdama oma tagasisaatmissuutlikkust, et tagada integreeritum ja koordineeritum lähenemisviis ja tagasisaatmise haldamine, nagu soovituses soovitatud. See peaks kaasa tooma parema teabevahetuse, valdkondadeülese lähenemisviisi ja kõigi tagasisaatmisega seotud küsimuste ühtlustamise. Liikmesriigid võivad kasutada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi riiklikke programme kõnealuse suurendatud suutlikkuse toetamiseks, et tagada parem kavandamine, koordineerimine ja järelmeetmed vastavate õiguskaitse- ja sisserändeasutuste vahel, koordineeritud tegevus õigus- ja kinnipidamisasutuste, eestkostesüsteemide, meditsiini- ja sotsiaalteenistustega, et tagada kiire ja täpne tegutsemine juhul, kui on vajalik valdkondadeülene sekkumine.

Komisjon tagab tagasisaatmise haldamise integreeritud lähenemisviisi raames omalt poolt Euroopa Liidu tasandil parema koordineerimise ja järelmeetmed liikmesriikide vastavate asutustega, kes kasutavad platvormina Euroopa rändevõrgustiku tagasisaatmisekspertide rühma ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti otseste kontaktpunktide koosolekuid.

2015. aasta tagasisaatmisalases tegevuskavas määrati kindlaks elamislubade kehtetuks tunnistamist käsitlevate liikmesriikide kontaktpunktide võrgustiku loomine, mis tehti ülesandeks komisjonile ja mida pole veel tehtud. Liikmesriikidel on juba praegu võimalus sisestada SISi teave kõigi äravõetud, aegunud ja kehtetuks tunnistatud elamislubade kohta, mis võimaldab ametnikel kohapeal kontrollida elamisloa omaniku staatust.

Edasised sammud

Tagasisaatmise haldamise integreeritud rakendus (IRMA)

Tagasisaatmise haldamise integreeritud rakendus on piiratud juurdepääsuga teabevahetuse süsteem liikmesriikide ekspertide jaoks, mis juba hõlbustab tagasisaatmis- ja tagasivõtmismeetmete kavandamist, korraldamist ja rakendamist liikmesriikides eesmärgiga tagasisaatmise määra veelgi suurendada. Samuti pakub see teavet parimate tavade kohta ja suuniseid konkreetsete kolmandate riikide, õigusaktide, tagasisaatmisprogrammide, tagasisaatmisoperatsioonide teabe ja statistika kohta.

Süsteem on kasutusele võetud kõigis liikmesriikides, samuti Norras ja Šveitsis. Süsteemi kaudu pakutav teave võimaldab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil olla ühiseid tagasisaatmisoperatsioone kavandades ettevaatavam ning tagasisaatmisoperatsioone paremini planeerida.

Juba on kavas ka tagasisaatmise haldamise integreeritud rakenduse edasiarendamine, et parandada teabe kogumist tagasisaatmisoperatsioonide ja tagasivõtmise kohta. Komisjon arendab tagasisaatmise haldamise integreeritud rakenduse raames välja sihtotstarbelised IT-vahendid, et teha see teave liikmesriikidele ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ühe kanali kaudu kättesaadavaks. See lihtsustab andmete kogumist Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ja Eurostati jaoks ning piirab seeläbi korduvate andmetaotlustega kaasnevat halduskoormust. Andmeid hakatakse koguma kord kuus. Komisjon ja liikmesriigid saavad neile andmetele piiratud juurdepääsu. Seda protsessi hõlbustatakse pärast läbivaadatud Schengeni infosüsteemi jõustumist veelgi. Teave tagasisaatmisotsuste väljastamise ja nende täitmise kohta tehakse tagasisaatmise haldamise integreeritud rakenduses reaalajas kättesaadavaks.

Lisaks tuleb liikmesriikide jaoks välja arendada eraldiseisev IT-süsteem tagasisaatmisjuhtumite käsitlemiseks riiklikul tasandil, kui sellist süsteemi veel olemas ei ole. See võimaldab tagasisaatmise tõhusamat standarditud haldamist, samuti saada tagasipöördujatest ülevaate vastavalt riiklikele otsustusprotsessidele.

Kolmandate riikidega tehtava koostöö hõlbustamiseks on vaja andmeid konkreetsete tagasipöördujate kohta, nagu isikuandmeid ja toetavaid dokumentaalseid tõendeid. Sellised andmed tuleb kolmandate riikide valitsustele turvaliselt edastada, et kinnitada tagasipöörduja kodakondsust ja saada vajalik reisidokument. Selle tulemuslikuks saavutamiseks on vaja lisada tagasisaatmise haldamise integreeritud rakenduse platvormile selline tagasivõtmise juhtumihaldussüsteemi ühtne IT-liides, millele kolmandad riigid juurde ei pääse; samuti ei pääse liikmesriigid ligi kolmandate riikide süsteemile.

Neid arendusi rahastab komisjon Euroopa rändevõrgustiku 2017.–2018. aasta mitmeaastase tööprogrammi raames.

Edasised sammud

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on lahutamatu osa Euroopa Liidu püüdlustest luua operatiivne raamistik Euroopa Liidu tagasisaatmissüsteemi tõhustamiseks. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit käsitleva uue määrusega on ebaseaduslike rändajate tagasisaatmine muudetud ameti prioriteetvaldkonnaks, tänu millele on amet saanud märkimisväärselt suurendada toetust liikmesriikidele ja arendada uusi tagasisaatmise valdkonna meetmeid. Ameti edusamme uute volituste kasutamisel ja käesolevas teatises käsitletavas uuendatud tegevuskavas kindlaks määratud meetmete rakendamisel jälgitakse komisjoni aruannetes Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti toimivuse tagamise kohta.

Ameti suuremad volitused võimaldavad tal osutada mitmekülgset tagasisaatmisalast abi. See hõlmab nii vabatahtlikku lahkumist kui ka sunniviisilist tagasisaatmist, mis annab ametile volituse korraldada tagasisaatmisoperatsioone kas ühest või mitmest liikmesriigist, samuti teha koostööd kolmandate riikidega, et suurendada nende suutlikkust teha liikmesriikidega tagasisaatmisoperatsioonide ajal koostööd. Amet peab kasutama oma volitusi täies ulatuses, töötades juba käesoleval aastal välja uusi mooduseid liikmesriikide toetamiseks.

Ameti roll Euroopa tasandi tagasisaatmistegevuses algab nn tagasisaatmisele eelnevate meetmetega, mille arendamist tuleb jätkata, eelkõige toetades ebaseaduslike rändajate tuvastamist ja neile reisidokumentide väljastamist tagasipöördumiseks kolmandatesse riikidesse. Edaspidigi tuleks korraldada tuvastusmissioone peamistest kolmandatest riikidest, mille käigus osalevad ametiasutused väljastavad reisidokumente missiooni ajal või vahetult pärast seda. Amet peaks ka kindlaks tegema ja edasi arendama muid vahendeid, mis võimaldaksid kolmandatel riikidel ebaseaduslikke rändajaid kiiresti tuvastada ja neile uued dokumendid väljastada.

Praegu ei ole piisavalt teavet peamiste operatiivriskide ja -probleemide kohta, millega liikmesriigid tagasisaatmisel kokku puutuvad, ega selle kohta, kuidas amet saaks riiklikke asutusi nende probleemide lahendamisel toetada. Kui Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet lõpetab liikmesriikide suutlikkuse ja vajaduste kaardistamise, peaks ta töötama välja konkreetsed, kohandatud sekkumiskavad. See annab selge ülevaate, missuguseid eksperditeadmisi mingi liikmesriik vajab, kuidas amet saab aidata ja katseprojekte algatada.

Samuti tuleks laialdasemalt kasutada vastuvõtva riigi tagasisaatmisoperatsioone, mille raames kolmanda riigi ametiasutused viivad oma kodanikud kooskõlas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit käsitleva määruse sätetega Euroopa Liidust tagasi. Sellistel operatsioonidel on potentsiaal Euroopa tagasisaatmissuutlikkust kulutõhusalt veelgi suurendada ja seetõttu peaks amet panustama rohkem kolmandate riikide sellistes operatsioonides osalemise suutlikkuse toetamisse, sealhulgas sihtotstarbelise koolituse kaudu. Koordineeritud ühiste tagasisaatmisoperatsioonide üksikasjad tuleks korraldada kooskõlas 12. mai 2016. aasta suunistega Frontexi koordineeritud ja õhuteed pidi toimuvate ühiste tagasisaatmisoperatsioonide kohta.

Lisaks on ametil tungiv vajadus töötada välja mehhanismid liikmesriikide abistamiseks tagasisaatmiste täideviimisel ärilende kasutades, et rahastada nii vabatahtlikku tagasipöördumist kui ka sunniviisilist tagasisaatmist, mille liikmesriigid on nende kanalite kaudu korraldanud. Samuti peaks amet pidama läbirääkimisi raamlepingute sõlmimiseks lennuettevõtjatega, kelle teenuseid saaksid riiklikud tagasisaatmisasutused vajaduse korral kasutada, kehtestades ärilendude kasutamise üldtingimused (nt kui mitu tagasipöördujat ja kui mitu saatemeeskonna liiget võib pardal viibida) ning tagades, et peamistesse tagasisaatmissihtkohtadesse suunduvate lendude pardal oleks võimalik kiiresti kättesaadavaks teha teatav arv kohti.

Selleks et tulla toime kõnealuste meetmetega kaasneva täiendava töökoormusega ja et täita uute volitustega seotud ootused, peaks amet võtma viivitamata meetmeid olemasolevate ametikohtade täitmise tagamiseks ja tagasisaatmistegevusele eraldatud eelarvevahendite täielikuks ärakasutamiseks.

Edasised sammud

I.6 – Tagasisaatmiseks ja tagasivõtmiseks ette nähtud Euroopa Liidu vahendid

Komisjon annab kooskõlas tagasisaatmisdirektiiviga liikmesriikidele märkimisväärset rahalist abi tulemusliku tagasisaatmise korraldamiseks, samuti praktilise koostöö toetamiseks ning tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonna parimate tavade jagamiseks. ELi peamine rahastamisvahend liikmesriikide toetamiseks selles valdkonnas on Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond.

Ajavahemikuks 2014–2020 on liikmesriikidele Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi riiklike programmide kaudu eraldatud tagasipöördumise ja taasintegreerimisega seotud tegevuseks ligikaudu 806 miljonit eurot. See hõlmab toetust liikmesriikide riiklikele tagasisaatmismeetmetele ning konkreetsetele tagasisaatmise ja taasintegreerimise Euroopa ühisalgatustele (eelkõige Euroopa taasintegreerimisvahendi võrgustikule, kolmandatele riikidele suunatud tagasisaatmisalasele Euroopa integreeritud lähenemisviisile (EURINT) ning Euroopa tagasisaatmise kontaktametnike võrgustikule).

Lisaks sellele on alates 2014. aastast antud 6,2 miljoni euro ulatuses hädaabi pakiliste tagasisaatmisega seotud vajaduste rahuldamiseks, näiteks toetatud vabatahtlikuks tagasipöördumiseks. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi liidu meetmete raames on toetatud ka muid tagasisaatmise ja tagasivõtmisega seotud meetmeid, sealhulgas tagasivõtmissuutlikkuse suurendamise rahastamisvahendit, millele eraldati Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist 2015.–2016. aastal 12 miljonit eurot.

Edasised sammud

II – Tagasivõtmisega seotud probleemide lahendamine

Nagu 2015. aasta tagasisaatmisalases tegevuskavas teatatud, on Euroopa Liit oluliselt tõhustanud koostööd peamiste päritoluriikidega nii Aafrikas kui ka Aasias. Ehkki mõned päritoluriigid teevad kooskõlas rahvusvahelisest õigusest (ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide puhul ka Cotonou lepingu artiklist 13) tulenevate kohustustega oma kodanike tagasivõtmiseks koostööd, ei ole koostöö paljude teiste riikidega rahuldav. Eelkõige teatavad liikmesriigid raskustest saada kolmandatest riikidest tagasipöördumistunnistusi või kasutada alternatiivina Euroopa reisidokumenti, seda isegi juhtudel, kui isikusamasus ja kodakondsus on kindlaks tehtud.

Tagasivõtmise ühiskomitee korrapäraste kohtumiste ja sihtotstarbeliste projektide kaudu tehtud intensiivne töö olemasoleva 17 tagasivõtulepingu rakendamiseks on aidanud kõrvaldada mõned tagasivõtmist takistavad asjaolud, parandades samal ajal tavasid ja teabevahetust asjaomaste ametiasutuste vahel. Mõnes kõnealustest riikidest on siiski veel probleeme lepingute täitmisega praktikas.

Komisjon on teinud edusamme läbirääkimistel uute tagasivõtulepingute üle. Läbirääkimised Valgevenega on praeguseks peaaegu lõpetatud ning paralleelselt viisalihtsustuse üle peetavate läbirääkimistega on uued läbirääkimised algatatud Nigeeria, Tuneesia ja Jordaaniaga. Teisalt on 2003. aastal Marokoga alustatud läbirääkimised takerdunud ning Alžeeriaga pole läbirääkimisi hoolimata 2002. aastast pärinevate läbirääkimisvolitustega veel alustatud.

Riikide puhul, kellega ametlikus tagasivõtulepingus kokkuleppele ei jõuta, keskendub komisjon praktilise koostöö parandamisele operatiivvahendite, nagu standardse töökorra kaudu.

Pärast mitut kõrgetasemelist dialoogi on koostöö tagasivõtmiskohustuste küsimuses nüüd lahutamatu osa Euroopa Liidu ajakohastatud poliitilisest dialoogist kolmandate riikidega. Tegevuskavas teatati ka, et Euroopa Liidu abi ja tegevuspõhimõtteid tuleks kasutada stiimulina partnerriikide koostöövalmiduse õhutamiseks ja seeläbi Euroopa Liidu mõjujõu suurendamiseks tagasivõtmise valdkonnas. Selle tulemusena tehti 2016. aasta juunis ettepanek partnerlusraamistiku lähenemisviisi kohta, 20 mille eesmärk on saavutada rände ühine haldamine koos päritolu- ja transiidiriikidega, keskendudes alguses Etioopiale, Senegalile, Malile, Nigeeriale ja Nigerile.

Partnerlusraamistiku rakendamist ja tulemusi käsitletakse üksikasjalikumalt 2016. aasta oktoobri ja detsembri ning 1. märtsi 2017. aasta eriotstarbelistes aruannetes 21 . Partnerlusraamistiku kaudu tehtav koostöö kolmandate riikidega, mille käigus kasutatakse ära kõik kättesaadavad poliitika- ja muud vahendid, 22 tõhustab paremat koostööd kõnealuste riikide kodanike isiku tuvastamiseks, neile uute dokumentide väljaandmiseks ja nende tagasivõtmiseks. Üldiselt tuleks partnerriikide kõigi huvide, stiimulite ja hoobade väljaselgitamiseks kasutada kohandatud lähenemisviisi, et saavutada eesmärgid ja kohustuste võtmine ning et EL ja huvitatud liikmesriigid saaksid pakkuda asjaomasele partnerriigile konkreetseid toetusmeetmeid, nagu tagasipöördujate tõhus taasintegreerimine, millega tagataks rände parem haldamine ja parandataks seeläbi veelgi tagasisaatmise ja tagasivõtmise alast koostööd. EL ja liikmesriigid peavad selle tulemuse saavutamiseks kasutama oma ühist mõjujõudu kooskõlastatult ja tõhusalt.

Edasised sammud

III – Kokkuvõte

Koos soovitusega tagasisaatmise tõhususe suurendamise kohta tagasisaatmisdirektiivi rakendamisel on käesolevas teatises käsitletavas uuendatud tegevuskavas esitatud mitu sihipärast meedet, mis võimaldavad liikmesriikidel ja Euroopa Liidul tagasisaatmise määra oluliselt suurendada. Sellega edastatakse samal ajal neile rändajatele, kellel ei oleks õigust Euroopa Liidus viibida, selge sõnum, et nad ei peaks võtma ette ohtlikku reisi, et tulla Euroopasse ebaseaduslikult. Samuti aidatakse seeläbi kaasa rändajate smugeldamise ärimudeli lõhkumisele.

Liikmesriikide pädevad asutused peavad tagasisaatmiste korraldamisel kohaldama tagasisaatmisdirektiivis sätestatud menetlusi tõhusamalt ja vahetumalt, austades kooskõlas soovitusega täies ulatuses põhiõigusi ja tagatisi väärikaks tagasipöördumiseks.

Komisjon koostab omalt poolt ja asjaomaste Euroopa Liidu ametite toetusel käesolevas teatises käsitletavas uuendatud tegevuskavas kindlaks määratud operatiivtoemeetmed liikmesriikide suutlikkuse suurendamiseks ja nende täiendavaks abistamiseks Euroopa Liidu tagasisaatmissüsteemi rakendamisel.

Lisaks tõhustab komisjon koos Euroopa välisteenistusega püüdlusi tagasivõtulepingute sõlmimiseks ja tagasivõtmise alase koostöö parandamiseks kolmandate riikidega, kasutades kooskõlastatult ja tõhusalt ära oma ühist mõjujõudu partnerlusraamistikus koostöö tegemiseks konkreetsete päritolu- ja transiidiriikidega.

2017. aasta detsembris hindab komisjon edusamme ning koostab aruande soovituse ja uuendatud tegevuskava rakendamise kohta.

(1)

COM(2015) 453 final.

(2)

See hõlmab tagasisaatmist kolmandatesse riikidesse ning ebaseaduslike rändajate tagasisaatmist ühest liikmesriigist teise tagasisaatmisdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohaste kahepoolsete tagasivõtulepingute alusel.

(3)

Teatis Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta, COM(2016) 385 final, 7.6.2016.

(4)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule: kolmas eduaruanne Euroopa rände tegevuskava alusel loodud ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku kohta, COM(2017) 205 final, 1.3.2017.

(5)

EUCO 31/16

(6)

Pressiteade 43/17 03/02/2017

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

(8)

Komisjoni teine aruanne Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule Euroopa piiri- ja rannikuvalve toimivuse tagamise kohta, COM 2017 201 final, 1.3.2017.

(9)

Komisjoni 1. märtsi 2017. aasta soovitus tagasisaatmise tõhususe suurendamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ rakendamisel, C(2017) 1600.

(10)

Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

(11)

Komisjoni 1. märtsi 2017. aasta soovitus tagasisaatmise tõhususe suurendamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ rakendamisel, C(2017) 1600.

(12)

C(2015) 6250 final.

(13)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL, COM(2016) 467 final.

(14)

COM(2016) 881, 882 ja 883 final.

(15)

COM(2016) 272 final.

(16)

COM(2016) 194 final.

(17)

COM(2016) 731 final.

(18)

Tagasisaatmisdirektiivi artikli 6 lõige 2.

(19)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule – Viies eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta, COM(2017) 203 final.

(20)

Teatis Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta, COM(2016) 385 final, 7.6.2016.

(21)

COM(2016) 700 final, 18.10.2016, ja 960 final, 14.12.2016.

(22)

Kooskõlas humanitaarabi põhimõtetega ei tohi vajaduspõhise humanitaarabi suhtes kehtestada ühtegi tingimust.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.3.2017

COM(2017) 200 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

TÕHUSAMA TAGASISAATMISPOLIITIKA KOHTA EUROOPA LIIDUS -
UUENDATUD TEGEVUSKAVA

I. ELi ebaseaduslike rändajate tagasisaatmise süsteemi tõhustamine
Meede	Lõpeta-tud	Lõpe-tamata	Märkused
1. Vabatahtliku tagasipöördumise edendamine
Liikmesriikide vabatahtliku tagasipöördumise kavade vaheliste erinevuste mõju jälgimine (lühiajaline) – et vältida tagasisaatjariigi valimist nende liikmesriikide hulgast, kes pakuvad kõige tulusamat tagasipöördumispaketti	Käimas-olev meede		Euroopa taasintegreerimisvahendi võrgustiku (ERIN) loodud ühtlustamise töörühm. Euroopa rändevõrgustiku tagasisaatmisekspertide rühm jälgib seda küsimust pidevalt ning on koostanud analüüsi „Incentives to return to a third country and support provided to migrants for their reintegration 1 “.
Toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmide rahastamine AMIFi kaudu (lühiajaline) – koostöös valitsus- ja valitsusväliste partneritega, näiteks Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga	Käimas-olev meede		See on osa toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise alasest abist, mida antakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF).
Vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise parima tava edendamine Euroopa rändevõrgustiku kaudu (keskpikk periood) – et innustada liikmesriike looma tõhusat raamistikku, mis võimaldaks ebaseaduslikel rändajatel hõlpsasti vabatahtliku tagasipöördumise programme kasutada	Käimas-olev meede		Euroopa rändevõrgustiku tagasisaatmisekspertide rühm jälgib seda küsimust pidevalt. Kättesaadav on järgmine aruanne: -„Dissemination of Information on Voluntary Return: how to reach irregular migrants not in contact with the authorities“ 2 . Lisaks võeti nõukogu 9. juuni 2016. aasta järeldustes vastu toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise mitteametlikud ühised standardid, mis põhinevad Euroopa rändevõrgustiku tagasisaatmisekspertide rühma soovitusel.
Toetus ühistele taasintegreerimisprogrammidele (keskpikk periood) – et parandada rändajatele pakutava toe kvaliteeti ja kulutõhusust (halduskulude mastaabisäästu abil)	Käimas-olev meede		Tagasipöördumist soodustavaid stiimuleid pakub nüüd mitu liikmesriiki, seda peamiselt toetatud vabatahtliku tagasipöördumise (ja taasintegreerimise) programmide raames.
2. Jõulisem ELi normide täitmise tagamine
Tagasisaatmisdirektiivi rakendamise seisu hindamine (lühiajaline) – et tagada selle korrektne täitmine nii seoses ebaseaduslike rändajate õiguste kaitsega kui ka seoses tagasisaatmisprotsessi täieliku ja tegeliku täideviimisega	Käimas-olev meede		See tegevus praegu käib. Hindamine tehakse Schengeni hindamismehhanismi raames toimuvatel kontrollkäikudel liikmesriikidesse ja Euroopa rändevõrgustiku tagasisaatmisekspertide rühma tulevase uuringu abil, millega alustatakse 1. aprillil 2017.
Schengeni hindamised tagasisaatmise kohta (käimas) – et hõlbustada liikmesriikide õigusaktides ja haldustavades esinevate puuduste väljaselgitamist ja parandamist ELi tagasisaatmisnormide rakendamisel	Käimas-olev meede		See tegevus praegu käib. Ka 1. märtsi soovitus põhineb kontrollkäikude üldistel tulemustel. Uued kasutatavad vahendid: 2016. aastal tehti tagasisaatmise valdkonnas esimesed kaks etteteatamata kontrollkäiku.
Tagasisaatmisdirektiivi võimalik läbivaatamine vastavalt teisele rakendusaruandele (hiljemalt 2017. aastal)	Kaalumi-sel		Kõnealuse soovituse rakendamisel saadud kogemuste põhjal ja sõltuvalt vajadusest võtta tagasisaatmise määra oluliseks suurendamiseks täiendavaid meetmeid, on komisjon valmis algatama tagasisaatmisdirektiivi läbivaatamise.
Liikmesriikide õigusaktides ja haldusmenetlustes leiduvate parimate tagasisaatmistavade ja takistuste kaardistamine Euroopa rändevõrgustiku kaudu (keskpikk periood) – et hõlbustada liikmesriikide õigusaktides ja haldustavades esinevate puuduste kõrvaldamist ELi tagasisaatmisnormide rakendamisel	Käimas-olev meede		Tagasisaatmist takistavaid asjaolusid tagasisaatmisdirektiivi rakendamisel analüüsib Euroopa rändevõrgustiku tagasisaatmisekspertide rühm.
Toetatud vabatahtliku tagasipöördumise kohta käiva teabe integreerimine varjupaigamenetlustesse (keskpikk periood) – et teavitada varjupaigataotlejaid varakult ja varjupaigamenetluse kõigis etappides toetatud vabatahtliku tagasipöördumise võimalusest, pakkudes mõistlikku alternatiivi neile, kes soovivad väärikalt päritoluriiki naasta	Käimas-olev meede		Euroopa rändevõrgustiku tagasisaatmisekspertide rühm jälgib seda küsimust pidevalt. Tööd tuleb jätkata, kuid kättesaadav on järgmine aruanne: „The Return of Rejected Asylum Seekers: Challenges and Good Practices 3 “.
3. Parem teabejagamine tagasisaatmise täideviimiseks
SISi hindamine (kestab) (lühiajaline) – võimaldab teha muudatusettepanekuid ELi tagasisaatmissüsteemi tõhustamiseks	Jah		Hindamine avaldati 21. detsembril 2016 – COM(2016) 880 final; SWD(2016) 450 final.
Elamislubade kehtetuks tunnistamist käsitlevate riiklike kontaktpunktide võrgustiku loomine (lühiajaline) – et tagada elamislubade kehtetuks tunnistamist käsitleva teabe parem vahetamine liikmesriikide vahel		Ei	2015. aasta tagasisaatmisalases tegevuskavas määrati kindlaks elamislubade kehtetuks tunnistamist käsitlevate liikmesriikide kontaktpunktide võrgustiku loomine, mis tehti ülesandeks komisjonile ja mida pole veel tehtud. See on määratletud kui meede, mille komisjon peab 2017. aasta jooksul rakendama.
Seadusandlikud ettepanekud sisenemiskeeldude ja tagasisaatmisotsuste kohustusliku SISi sisestamise kohta (2016) (keskpikk periood) – et tagada praktikas liikmesriikide tehtud tagasisaatmisotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine kogu ELis	Jah		Ettepanekud võeti vastu 21. detsembril 2016. COM(2016) 881 – tagasisaatmisotsused SISis COM(2016) 882 – kõik sisenemiskeelud SISis
Läbivaadatud arukate piiride ettepanek (2016) – et suurendada tagasisaatmise määra, registreerides kõik kolmandate riikide kodanike piiriülesed liikumised	Jah		Esitatud 6. aprillil 2016. Arukate piiride pakett sisaldab järgmist: -teatis „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“ 4 ; -määrus, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem 5 ; -ettepanek Schengeni piirieeskirjade muutmiseks, et lisada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi jaoks vajalikud tehnilised muudatused.
Kaaluda Eurodaci määruse võimalikku laiendamist (keskpikk periood) – et kõnealuseid andmeid saaks kasutada tagasisaatmise otstarbel	Jah		Ettepanek võeti vastu 4. mail 2016 – COM(2016) 272 final.
VISi rakendamise hindamine (2016) (keskpikk periood)	Jah		Võeti vastu 14. oktoobril 2016 – COM(2016) 655 final.
4. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (endine Frontex) rolli ja volituste suurendamine
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (endine Frontex) koordineeritavate ühiste tagasisaatmisoperatsioonide järjekindlam kasutamine (lühiajaline) – et võimaldada liikmesriikidel vahendeid ühendada	Käimas-olev meede		Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti korraldatavate tagasisaatmisoperatsioonide arvu kasv jätkub. 12. jaanuarist kuni 20. veebruarini 2017 korraldas amet õhuteid pidi 29 tagasisaatmisoperatsiooni, mille raames saadeti tagasi 1 602 kolmandate riikide kodanikku, misläbi tagasisaatmiste koguarv 2017. aastal jõudis 1 663ni.
Saatemeeskondade ja nende juhtide koolitamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (endine Frontex) poolt (käimas) (lühiajaline) – et aidata liikmesriikidel panna kokku ühiseid saatemeeskondi, keda saaks kiiresti suunata tagasisaatmislendudele	Käimas-olev meede		Osaliselt rakendatud. Rohkem koolitust on vaja, kui liikmesriigid eraldavad vajaminevaid sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondi, sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajaid ja tagasisaatmisspetsialiste, et saada kokku reservile seatud eesmärk 690 liiget.
Seadusandlikud ettepanekud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (endine Frontex) tagasisaatmisalaste volituste laiendamiseks (2016) (keskpikk periood) – et veelgi tugevdada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (endine Frontex) üliolulist rolli tagasisaatmisalase praktilise koostöö täiustamisel	Jah		Seadusandlik ettepanek esitati 15. detsembril 2015 – COM(2015) 671. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti määrus 2016/1624 võeti vastu 14. septembril 2016.
5. Tagasisaatmise haldamise integreeritud süsteem
Tagasisaatmise haldamise integreeritud süsteemi loomine (lühiajaline) – et koos Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (endine Frontex) saavutada järjepidev ja tulemuslik tagasisaatmise haldamise süsteem	Jah		Tagasisaatmise haldamise integreeritud rakendus (IRMA) töötati välja 2016. aastal. Süsteem on kasutusele võetud kõigis ELi liikmesriikides, samuti Norras ja Šveitsis ning on nüüd tööle hakanud.
Euroopa rändeküsimuste kontaktametnike ülesannete ja nende prioriteetsete asukohariikide kindlaksmääramine (lühiajaline) – et hõlbustada koostööd asukohariikide ametiasutustega nende kodanike tagasivõtmisel	Jah		Euroopa rändeküsimuste kontaktametnikud on praegu lähetamisetapis.
Tagasisaatmist käsitlevate statistiliste andmete kogumise täiustamise tegevuskava (lühiajaline) – et võimaldada asjakohaste poliitikameetmete väljatöötamist	Käimas-olev meede		2016. aastal hakati arendama ja rakendama operatiivteabe paremat kogumist tagasisaatmise ja tagasivõtmise kohta, kasutades tagasisaatmise haldamise integreeritud rakendust platvormina ja hõlmates kõiki liikmesriike. Rändealase operatiivteabe igakuine kogumine vastavalt ühiselt kokku lepitud määratlustele ja näitajatele hõlbustab eeldatavalt tagasisaatmissuutlikkuse ja -operatsioonide kavandamist, koordineerimist ja haldamist liikmesriikides, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis, EASOs ning Eurostatis.
Euroopa rändeküsimuste kontaktametnike lähetamine peamistesse kolmandatesse riikidesse (keskpikk periood)	Käimas-olev meede		Lähetamisega alustati 2016. aastal ja 2017. aastal on ette nähtud see täies ulatuses lõpule viia.
Sisserände kontaktametnikke käsitlevate ELi õigusaktide hindamine ja võimalikud seadusandlikud ettepanekud nende läbivaatamiseks (keskpikk periood) – et uurida, kas läbivaatamine on sisserände kontaktametnike võrgustiku loodava lisaväärtuse suurendamiseks vajalik	Käimas-olev meede		Viiakse lõpule 2017. aasta märtsis.
ELi reisilubade ulatuslikuma kolmandates riikides tunnustamise võimaluste uurimine (keskpikk periood) – näiteks täiustades dokumentide turvaelemente	Käimas-olev meede		Ettepanek Euroopa reisidokumendi kohta ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks, esitatud 15. detsembril 2015 – COM(2015) 668. 26. oktoobril 2016 vastu võetud määrus 2016/1953, mis käsitleb Euroopa reisidokumendi kehtestamist riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks.
II. KOOSTÖÖ PARANDAMINE PÄRITOLU- JA TRANSIIDIRIIKIDEGA TAGASIVÕTMISE VALDKONNAS
Meede	Lõpeta-tud	Lõpe-tamata	Märkused
1. Tagasivõtukohustuste tulemuslik täitmine
Konkreetsete tagasivõtulepingute ja Cotonou lepingu raames võetud tagasivõtukohustuste täitmise tagamine	Käimas-olev meede		Tagasivõtmise ühiskomitee korrapärased kohtumised tagasivõtulepingute raames, muud kohtumised poliitilisel ja tehnilisel tasandil, vahendid kolmandate riikide tagasivõtmise haldamise suutlikkuse suurendamiseks.
Korraldada kahepoolseid tagasivõtmist käsitlevaid kohtumisi Sahara-taguse Aafrika päritoluriikidega, alustades Nigeeria ja Senegaliga (lühiajaline) – et veelgi parandada praktilist koostööd ja suurendada partnerriikidesse tagasisaatmise määra	Käimas-olev meede		Kohtumised on korraldatud peamiste päritoluriikidega – Ghana, Senegali, Côte d’Ivoire’i, Mali, Etioopia ja Nigeeriaga, et tagada Cotonou lepingu artikli 13 kohase tagasivõtmiskohustuse täitmine.
2. Tagasivõtulepingute üle peetavate pooleliolevate läbirääkimiste lõpuleviimine ja uutega alustamine
Alustada või uuesti alustada läbirääkimisi Põhja-Aafrika riikidega (lühiajaline)	Käimas-olev meede		- Tuneesia: läbirääkimisi alustati 2016. aasta oktoobris (2014. aasta detsembri volituste põhjal) - Maroko: läbirääkimised on jätkuvalt takerdunud (läbirääkimiste viimane voor peeti 2015. aasta jaanuaris) - Alžeeria: läbirääkimisi pole alustatud. 2016. aasta aprillis toimus mitteametlik rändedialoog, mis hõlmas ka tagasivõtmist.
Kaaluda läbirääkimiste alustamist peamiste päritoluriikidega uute tagasivõtulepingute üle (keskpikk periood)	Käimas-olev meede		- Nigeeriaga alustati läbirääkimisi 2016. aasta oktoobris - Jordaaniaga sõlmitava tagasivõtulepingu ettepaneku esimene lugemine 2016. aasta novembris
3. Kõrgetasemelised poliitilised dialoogid tagasivõtmise küsimustes
Kõrgetasemeliste poliitiliste dialoogide pidamine rände seisukohast prioriteetsete riikidega (keskpikk periood) – et seada tagasisaatmine ja tagasivõtmine prioriteediks suhetes riikidega, kus jääb puudu poliitilisest tahtest ja hoobadest olemasolevate kohustuste täitmiseks või tagasivõtulepingute sõlmimiseks või nende üle läbirääkimiste alustamiseks	Käimas-olev meede		- Kõrgetasemeline poliitiline dialoog Sahara-taguse Aafrika riikidega partnerlusraamistiku raames: Niger, Etioopia, Mali, Senegal, Nigeeria (enne seda Madalmaade välisministeerium välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimel: Côte d’Ivoire, Mali ja Ghana) - Peetud on kõrgetasemelist poliitilist dialoogi Egiptuse ja Pakistaniga. - Kõrgetasemeline poliitiline dialoog Afganistaniga, mille tulemusena kirjutati 2016. aasta oktoobris alla ühiseid edasisi samme käsitlevale dokumendile - 2016. aastal toimus Rabati ja Hartumi protsessi raames mitu seminari tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise parimate tavade kohta
ELi abi ja eri valdkondade poliitika kasutamine stiimulina, et innustada partnerriike tegema ELiga koostööd	Käimas-olev meede		- Sahara-taguse Aafrika riikide puhul oli tulemuseks 2016. aasta juunis esitatud partnerlusraamistiku lähenemisviisi, milles keskenduti esmajoones Senegalile, Malile, Etioopiale, Nigeeriale ja Nigerile. - Täiendav rahaline abi kolmandatele riikidele Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi raames
4. Taasintegreerimise toetamine ja suutlikkuse suurendamine
Sihtotstarbelise tagasivõtmissuutlikkuse suurendamise rahastamisvahendi loomine (lühiajaline) – et parandada vastutavate ametiasutuste suutlikkust vastata tagasivõtutaotlustele õigeaegselt ning lihtsustada ja kiirendada päritoluriikidepoolset oma kodanike tuvastamist	Käimas-olev meede		Tagasivõtmissuutlikkuse suurendamise rahastamisvahend on loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames. Eesmärk: osutada abi / aidata kaasa suutlikkuse suurendamisele kolmandates riikides, et toetada koostööd tagasivõtmise / tagasivõtulepingute läbirääkimiste vallas. Ettevalmistamisel on mitu meedet (Pakistan, Bangladesh, Afganistan, Sri Lanka).
Piirkondlike arengu- ja kaitseprogrammide raames vabatahtliku tagasipöördumise programmid kolmandates riikides (lühiajaline)	Käimas-olev meede		Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist toetatud Põhja-Aafrika piirkondliku arengu- ja kaitseprogrammi raames määrati 2015. aastal Itaalia siseminister Põhja-Aafrika piirkondliku arengu- ja kaitseprogrammi konsortsiumi juhiks, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon pakub toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise alast toetust 100-le Mauritaanias väljapääsmatusse olukorda sattunud haavatavale rändajale (lahkumiseelne abi, taasintegreerumise toetus). Sama programmi raames teeb Belgia koostööd Tuneesia ja Maroko ametiasutustega, et hõlbustada vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise paremat haldamist.
Lääne-Balkani riikidest tagasipöördumise programmide toetamine (lühiajaline) – et anda riiki läbivatele rändajatele võimalus pöörduda vabatahtlikult tagasi oma koduriiki enne ohtliku reisi kogu ulatuses elluviimist	Käimas-olev meede		Osana Madadi fondist rahastatavast projektist „ELi toetus Serbiale ja endisele Jugoslaavia Makedoonia vabariigile rände/pagulaskriisi haldamiseks Balkani rändeteel“ on Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon koos pagulaste- ja rändekomissariaadiga korraldanud Serbias vastuvõtu- ja varjupaigakeskustes viibivatele pagulastele 9 infotundi toetatud vabatahtliku tagasipöördumise kohta, millel osales ligikaudu 400 inimest. Eelmisel nädalal pöördus toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmi kaudu päritoluriiki tagasi viis rändajat (info 20. veebruari 2017. aasta seisuga) ja praegu on veel 33 rändajat, kes on alustanud toetatud vabatahtliku tagasipöördumise menetlust ning ettevalmistused tagasipöördumiseks nende päritoluriiki käivad. Kogu aasta vältel jätkatakse sihtrühmadele suunatud tööd ja teavitustegevust ning toetatud vabatahtliku tagasipöördumise alast individuaalset nõustamist. 1. jaanuarist 17. veebruarini toimus kokku 27 toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist: Iraaki (11), Alžeeriasse (5), Pakistani (5), Iraani (4), Ghanasse (1) ja Türki (1).
Tagasipöördujate taasintegreerimise struktuurne toetamine usaldusfondist, mis käivitatakse ELi ja Aafrika vahelisel Valletta rändeteemalisel tippkohtumisel (keskpikk periood) – et ühendada taasintegreerimise toetamine juba olemasolevate kavadega päritoluriikides, nagu kutseharidus- ja haridusprogrammidega jne	Käimas-olev meede		- Rände paremat haldamist käsitlev algatus, sealhulgas abi rändajate tagasisaatmiseks ja taasintegreerimiseks, millele on eraldatud 100 miljoni euro ulatuses vahendeid ning mis hõlmab Sahelit ja Tšaadi järve piirkonda ja naaberriike, sealhulgas Liibüat – vastu võetud Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi raames. - „Hartumi protsessi jätkusuutliku ja väärika tagasipöördumise ja taasintegreerimise rahastamisvahend“ (25 miljonit eurot) aitab kaasa rändajate tagasipöördumisele ja taasintegreerimisele partneritest sihtriikides, mis on nii päritolu-, transiidi- kui ka sihtkohariigid.
5. ELi hoobade tugevdamine tagasisaatmise ja -võtmise valdkonnas
Leppida kokku üldises paketis, et toetada läbirääkimisi tagasivõtmise valdkonnas ja tagasisaatmise parandamiseks, võttes aluseks põhimõtte „rohkem rohkema eest“ (lühiajaline)	Käimas-olev meede		- Lähenemisviisi on täpsustatud ja käima lükatud partnerlusraamistiku teatisega. Saavutatud on teataval tasandil mõjujõu koordineerimine Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel, et toetada läbirääkimisi tagasivõtmise valdkonnas. - Rahaline abi jääb kõigis poliitikavaldkondades peamiseks vahendiks; muud poliitikavaldkonnad (kaubandus- ja viisapoliitika, naabruspoliitika, energia-, kliima-, keskkonna-, merendus- ja kalandus-, põllumajandus- ja digitaalne poliitika ning haridus) pakuvad kasulikke hoobasid. Üksikasjad partnerlusraamistiku aruannetes 6
Seada tagasisaatmine ja -võtmine prioriteediks ning tegeleda sellega kõikide kontaktide raames prioriteetsete kolmandate riikidega (lühiajaline) – et anda ebaseaduslike rändajate päritolu- ja transiidiriikidele selge sõnum koostöö vajalikkuse kohta tagasivõtmise valdkonnas	Käimas-olev meede		- Sõnumid ebaseadusliku rändega võitlemise / tagasipöördumise alase koostöö parandamise / tagasivõtmise kohta lisatakse kontaktides oluliste kolmandate riikidega. - Seisukohtade koordineerimist Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel ning kolmandate riikide peetava dialoogi järjepidevust tuleb veelgi parandada.
Töötada välja konkreetseid vajadusi arvestavad riigipõhised paketid (keskpikk periood) – et aidata partnerriikidel täita praktikas oma kohustusi tagasivõtmise valdkonnas ja toetada läbirääkimisi	Käimas-olev meede		Konkreetseid vajadusi arvestavad riigipõhised paketid, sealhulgas projektid ja vahendid tagasivõtmise haldamise suutlikkuse suurendamiseks, on välja töötatud ja neid kasutatakse kolmandate riikidega peetavate kõneluste lähtekohana.

(1) https://ec.europa.eu/home-affairs/what-we-do/networks/european_migration_network/reports_en

(2) Samas.

(3) Samas.

(4) COM(2016) 205 final.

(5) COM(2016) 0194 final – 2016/0106 (COD).

(6) COM(2016) 700, 18. oktoober 2016; COM(2016) 960, 14. detsember 2016.