EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.3.2017
COM(2017) 147 final
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE
Kapitaliturgude loomise kiirendamine: kapitalivoogude siseriiklike tõkete kõrvaldamine
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.3.2017
COM(2017) 147 final
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE
Kapitaliturgude loomise kiirendamine: kapitalivoogude siseriiklike tõkete kõrvaldamine
1.Sissejuhatus
Euroopa investeerimiskava edu rahaliste vahendite suunamisel projektidesse, millel on lisaväärtus Euroopa majanduse jaoks, sõltub osaliselt ELi ja selle liikmesriikide kollektiivsest suutlikkusest ületada piiriülese investeerimise takistusi. Seega pühendus komisjon Euroopa investeerimiskava kolmanda alustala osana, mis keskendub investeerimistõkete kõrvaldamisele, kapitaliturgude liidu loomise protsessi kiirendamisele.
Integreeritud finantsturgude loomine kapitaliturgude liidu osana nõuab tähtsaid otsuseid ELi tasandil, kuid ühtlasi iga liikmesriigi otsustuskindlaid kohustusi kaotada siseriiklikke tõkkeid. Siseriiklikul tasandil tegutsemine on vajalik selleks, et luua selge, prognoositav ja stabiilne keskkond, mis suurendab investeerimist ja tõhustab kapitalipaigutust ning lõpuks hoogustab äri ja taristu rahastamist.
Pärast majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 2015. aasta juuni üleskutset on komisjon ja liikmesriikide esindajate eksperdirühm teinud koostööd, et määrata kindlaks piiriüleste kapitalivoogude siseriiklikke tõkkeid ning leida parim viis nende tõkete kaotamiseks, mis ei ole põhjendatud avaliku huvi kaalutluste tõttu või mis on ebaproportsionaalsed. Euroopa Parlament on osalenud selles koostöös vaatlejana. Kõnealuse töö tulemuseks peaks olema nende tõkete kõrvaldamise ühine tegevuskava, mis täiendaks teisi algatusi olemasolevate investeerimistõkete puhul, mille komisjon on tuvastanud Euroopa poolaasta ja kapitaliturgude liiduga seotud töö kontekstis. Neist viimane on suunatud kapitaliturgude arendamisele, mida toetab struktuurireformi tugiteenistus 1 .
Komisjon leiab, et kõnealune liikmesriikidega koostöö tegemise meetod võib siseriiklike nõuete vastastikuse hindamise, vastastikuste eksperdihinnangute ja parimate tavade vahetamise alusel tuua olulist kasu. Selles vaimus hakkas eksperdirühm tegelema mitme tõkkega, mis kuuluvad peamiselt siseriikliku pädevuse valdkonda ning mis valiti liikmesriikide esitatud teabe ja sidusrühmade erinevatele kapitaliturgude liiduga seotud konsultatsioonidele antud vastuste alusel 2 . Käesolev aruanne on komisjoni tõlgendus õiguslikust olukorrast liikmesriikides vastavalt kättesaadavatele tõenditele ja kättesaadavale teabele. Pärast käesoleva aruande esimese versiooni vastuvõtmist 27. veebruaril 2017 on komisjoni tähelepanu juhitud teatavatele ebatäpsustele, mis on peamiselt tingitud mittetäielikust või vastuolulisest teabest. Seetõttu otsustas komisjon võtta vastu käesoleva muudetud versiooni.
Esimesed eksperdirühma tuvastatud tõkked hõlmavad probleeme, mis takistavad investorite piiriülest tegevust kogu investeerimistsükli jooksul. Aruanne eristab eeltõkkeid (mis valmistavad muret piiriülest tegevust kaaluvatele investoritele), vahetõkkeid (mis takistavad investoritel säilitada või suurendada oma piiriülest varade mahtu) ja järeltõkkeid (mis põhjustavad investeerimisprotsessi lõpus raskusi).
Iga kõnealune aruanne tugineb eksperdirühma aruteludele ning nendes pakutakse välja edasised meetmed, ilma et need tingimata väljendaksid liikmesriikide konsensust igal teemal. Komisjon loodab, et liikmesriigid jõuavad ühise tegevuskava suhtes kokkuleppele ja tegutsevad vastavalt. Ta kavatseb jälgida tegevuskava rakendamist, jätkates samal ajal koostööd liikmesriikidega, et koguda täielikku ja ajakohastatud teavet, ja kutsub eksperdirühma üles tuvastama teisi kapitaliturgude liiduga seotud valdkondade tõkkeid. Ta käsitab tegevuskava pidevalt muutuva dokumendina, mida peab ajakohastama lisameetmetega, mis tuleb võtta seoses teises etapis tuvastatavate võimalike tõketega enne 2019. aastat.
2.Eeltõkked
2.1.Investeerimisfondide piiriülese turustamise tõkked
Võttes arvesse, et 80 % vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondide) vahenditest ja 40 % alternatiivsetest investeerimisfondidest (AIF) turustatakse piiriüleselt, on ELi turustusluba panustanud eduka piiriülese turu loomisesse. Fondide turustamine on aga endiselt geograafiliselt piiratud. Kolmandikku piiriüleselt turustatavatest fondidest saab investeerida ainult ühes muus liikmesriigis ja teist kolmandikku kõige rohkem neljas muus liikmesriigis. Põhjuseks võivad olla fondide turustuskanalite koondumine liikmesriikides, kultuurilised eelistused ja stiimulite puudus piiriüleseks konkureerimiseks. Erinevatele konsultatsioonidele antud vastustes osutatakse lisaks aga täiendavatele siseriiklikele nõuetele, mille liikmesriigid on võtnud vastu alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi 3 ja eurofondide direktiivi ülevõtmisel. 4
Eksperdirühma tööga keskenduti selles valdkonnas siseriiklikest õigusnormidest või tavadest tulenevate tõkete tuvastamisele ja kaotamisele. Lisaks sellele ja võttes arvesse vajadust tegutseda ELi tasandil, algatas komisjon avaliku konsultatsiooni investeerimisfondide piiriülese turustamise tõkete kohta, mis võtab ühtlasi neid teemasid arvesse 5 . Komisjoni konsultatsioonist tulevad edasised sammud, mille puhul võetakse arvesse käesolevat aruannet, tehakse aegsasti teatavaks.
2.1.1.Turustusnõuded
Mitu liikmesriiki väitis, et suured erinevused siseriiklikes eeskirjades ja erinevad järelevalvealased lähenemisviisid olid varahalduse sektoris täielikult tõhusa ELi loa puhul olulised tõkked.
Õiguskindlusetus on väga suur:
i) fondi elutsükli väga varajases etapis, näiteks enne fondi käivitamist, kui varahalduritel võib vaja olla testida potentsiaalsete investorite huvi; ning
ii) kui fond on käivitatud ja potentsiaalsetel klientidel on võimalik fondijuhtidega ühendust võtta.
Fondivalitsejatel tuleb kanda siseriikliku turunduse, finantstoodete reklaami ja tarbijakaitse korra uurimise ning selle täitmisega seotud kulusid, mille hulka kuuluvad aeganõudvad tõlketööd ja nende turundusmaterjalide puhul nõutud muudatused.
Selguse suurendamiseks arutasid eksperdirühma liikmesriigid ka seda, kas potentsiaalsetele kutselistele klientidele suunatud eelturustamise ja nende esitatud pöördpakkumised saab fondi osakute või aktsiate „turustamise“ määratlusest välja jätta, nii et kummagi suhtes ei peaks kohaldama siseriiklikke turustamisnõudeid.
Eksperdirühm leidis, et eelturustamine peaks hõlmama olukordi, kus piiratud arvule potentsiaalsetele kutselistele klientidele esitatakse märkimisdokumentide asemel fondi dokumentide kavandid, sest märkimine ei ole veel võimalik.
Pöörpakkumisi 6 käsitati samas kui kutselise kliendi päringut konkreetse olemasoleva fondi osakute või aktsiate kohta, mida ei ole otseselt ega kaudselt pakutud ega paigutatud fondivalitseja poolt ega tema nimel (pakkumise tegemine). Seega tuleb kontakt luua ainult investori algatusel ja see ei tohi olla seotud eelnevate pakkumiste ega paigutamistega.
Komisjonil on hea meel eksperdirühmas toimuva liikmesriikide koostöö üle, mille eesmärk on jõuda ühisele seisukohale eelturustamise ja pöördpakkumiste küsimuses, ning ta kutsub neid üles jätkama siseriiklike eeskirjade läbivaatamist, et soodustada selles valdkonnas lähenemist. Ühtlasi kutsub komisjon liikmesriike üles jätkama koostööd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA), et saavutada antud valdkonnas järelevalvealane lähenemine.
2.1.2.Halduskord
Kuigi see on eurofondide direktiiviga lubatud, võib vastuvõtvate liikmesriikide kehtestatud kohaliku halduskorra erinevusi käsitada piiriülese fondide turustamise tõkkena ja neid ei ole alati võimalik põhjendada lisaväärtuse pakkumisega kohalikele investoritele, eriti võttes arvesse uute tehnoloogiate arengut.
Enamik liikmesriike nõuab, et osakute tagasivõtmiseks ja märkimiseks ning maksete tegemiseks peavad olema loodud võimalused nende territooriumil. Mitu liikmesriiki kohaldab sama nõuet AIFide suhtes, mida turustatakse jaeinvestoritele, või nõuab, et kohalikud krediidiasutused täidaksid tarbijakaitse eesmärgil makseagendi ülesandeid. Mõned liikmesriigid nõuavad ka kohaliku turustaja määramist juhul, kui eurofondi või alternatiivset investeerimisfondi hakatakse jaeinvestoritele turustama.
Ilma et see piiraks tulevasi algatusi, kutsub komisjon liikmesriike üles jätkuvalt kindlaks tegema praegu nende siseriiklike õigusaktide alusel kehtivat halduskorda eesmärgiga vabaneda 2019. aastaks ebavajalikust halduskoormusest.
2.1.3.Piiriülese turustamise reguleerivate asutustega seotud tasud
Kõikide ELi investeerimisfondide tegevusloa taotlemise korral kohaldatakse ametlikku teavitamismenetlust ja paljudel juhtudel nõutakse selle eest tasu, mille on sätestanud riigi pädevad asutused.
Kord on väga erinev nii tasude absoluutmäära kui ka nende arvutamise poolest ja hõlmab järgmisi tegureid: fondi reguleeriv raamistik, sihtturg (kutseline või jaeturg), allfondide arv ja valitsetavad varad. Näiteks võib eraldiseisva eurofondi ühekordne registreerimistasu jääda vahemikku 115–1100 eurot, samal ajal kui eraldiseisva alternatiivse investeerimisfondi ühekordne registreerimistasu võib jääda vahemikku 200–2520 eurot. Eraldiseisva eurofondi ja alternatiivse investeerimisfondi aastatasud võivad ulatuda 200 eurost kuni üle 4000 euroni.
Liikmesriikide võetavate reguleerivate asutustega seotud tasude vahemik, läbipaistvuse puudumine seoses nende arvutamismeetoditega või kohaldatav reguleeriv raamistik takistavad fondide piiriülese turustamise arengut kogu ELis. Erinevates fondi õigusaktides kirjeldatud teavitamismenetlused ei sisalda praegu mingit viidet reguleerivate asutustega seotud tasudele. Teatavatel juhtudel, näiteks EuVECA ja Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fondi 7 puhul, on kõik järelevalvevolitused antud päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ja vastuvõtva liikmesriigi asutustel on sõnaselgelt keelatud kehtestada nõudeid või haldusmenetlusi turunduse kohta. Komisjon on juba teinud oma ettepanekutes muuta EuVECA ja Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fondi määrust ettepaneku vähendada fondivalitsejate kantavaid kulusid, sõnaselgelt keelates vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste kehtestatud tasud.
Eksperdirühm rõhutas eurofondide direktiivi ja AIFide direktiivi alusel loodud siseriikliku järelevalvekorra erinevusi ning märkis, et tasusid saab käsitada järelevalve- ja halduskulude kattena, mida riigi pädevad asutused kannavad seoses teadete menetlemisega, ja/või meetmena, mille eesmärk on luua võrdsed tingimused omamaiste ja välisriikide osalejate vahel ning vältida õiguslikku arbitraaži.
Kuigi haldustasud ei pruugi absoluutarvudes olla oluline tõke, on nad koos erinevatel siseriiklikel turgudel tegutsemiseks vajalike õigusabi- ja nõustamiskuludega oluline koormus, eelkõige väikestele fondivalitsejatele. Seega tunnustasid liikmesriigid vajadust muuta siseriiklikud tasud selgemaks, läbipaistvamaks ja prognoositavamaks.
Ilma et see piiraks teisi algatusi selles valdkonnas, kutsus komisjon liikmesriike üles tuginema eksperdirühma aruteludele ning tagama nende reguleerivate asutustega seotud tasude raamistiku selgus ja läbipaistvus. Liikmesriigid peaksid avaldama ühtsel riiklikul veebisaidil põhjalikku ja kergesti kasutatavat teavet kõikide fondi teavitamisega seotud tasude kohta, olgu need ühekordsed või iga-aastased.
Fondide piiriülese turustamise konsultatsiooni raames hindab komisjon, kas teavitamistasude kehtestamine on kooskõlas tõhusa teavitamismenetlusega ja õigusaktides sätestatud tegevusloa andmisega kaasnevate õigustega, ning kuidas tagada selliste tasude lubamise korral, et need ei ole liiga suured, vaid proportsionaalsed. Kui tasusid peetakse lubatuks, kavatseb komisjon jätkata liikmesriikide ja ESMAga arutelu selle üle, kas oleks otstarbekas luua ühtne tasudega seotud teavet käsitlev portaal, mis oleks võrdleva veebisaidi või keskandmekogu vormis.
2.2.Nõuded pensionifondide investeeringutele
Eksperdirühm käsitles võimalikku kodumaiste investeeringute eelistamise probleemi, mis tuleneb siseriiklikest pensionifondide investeerimise piirangutest. See võib olla asjakohane I samba teise poole fondide (mis tegutsevad sotsiaalkindlustuse raames, kuid mida juhib erasektor) ja II samba fondide (tööandjapensioni skeemid) puhul. III sammast (isiklikud pensioniskeemid) katavad peamiselt kindlustusmäärused ja seega on väiksem tõenäosus, et seda tüüpi piirang puutub sellesse sambasse. Senine töö on kinnitanud, et mitmed liikmesriigid kohaldavad erinevate varaklasside, reguleerimata turgudel kaubeldavate aktsiate või börsil noteerimata aktsiate investeeringutele piiranguid. Enamikku geograafilistest piirangutest kohaldatakse ainult ELi, EEA ja/või OECD väliste investeeringute suhtes. Need kõik on üldistest usaldatavusnõuetest 8 lähtuvalt õigustatud ega ole peamine tegur, mis piirab piiriülest investeerimist ELis.
Osa pensionifonde võivad kodumaiseid investeeringuid eelistada mitte siseriiklike regulatiivsete piirangute, vaid pigem muude tegurite tõttu, mis mõjutavad nende investeerimisotsuseid, nagu ettevõtluskeskkond, projektiga seotud tagatised ning haldus- ja maksutõkked 9 . Osa pensionifonde investeerib piiriüleselt, kuid paistab, et valdavalt ELi-väliselt.
Euroopa investeerimiskava annab Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu võimaluse suurendada pensionifondide piiriülest investeerimist ELis. Copenhagen Infrastructure II 10 on üks näide ühisest pensionifondide investeeringust taastuvenergia projektidesse Saksamaal ja Ühendkuningriigis, mida toetab EFSI. Hiljuti algatas komisjon üleeuroopalise riskikapitali fondifondi algatuse, mille eesmärk on köita rohkem institutsionaalseid erainvestoreid, sh pensionifonde.
Komisjon kutsub liikmesriike üles keskenduma alarühmas koos pensionifonditööstusega edukatele piiriüleste investeeringute näidetele ELis, et:
i) tuvastada peamised pensionifondide investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid ja edendada parimaid tavasid ning
ii) suurendada teadlikkust investeerimiskavast tulenevatest uutest võimalustest, et muuta taristuinvesteeringud institutsionaalsetele investoritele atraktiivsemaks ja kergemaks.
Komisjon kutsub liikmesriike üles:
i) edendama Euroopa investeerimisnõustamise keskuse ja Euroopa investeerimisprojektide portaali pakutavaid võimalusi;
ii) suurendama siseriiklike tugipankade rolli ning avaliku ja erasektori fondide vastastikust täiendavust ning
iii) toetama riiklike tugipankade võrgustiku loomist, mis koordineeriks oma tegevust Euroopa Investeerimispangaga 11 , et ühtlustada jõupingutusi omakapitali ja riskikapitali toetamiseks ning tagada täielikult EFSI 2.0 eesmärkide täitmine 12 .
2.3.Erinevad riiklikud lähenemisviisid ühisrahastamisele
Komisjon jälgib praegu 13 investeerimis- ja laenupõhise ühisrahastamise arengut ning märgib, et olemasolevates uuringutes osutatakse sellele, et piiriülene tegevus on endiselt piiratud 14 .
Erinevad tarbija- või investorikaitse-eeskirjad näivad olevat üks teguritest, mille tõttu keelduvad mitmed platvormid oma teenuste osutamisest mitteresidentidele ja muudavad uutele turgudele laienemise võimalikuks ainult kohalike üksuste asutamise kaudu.
Muude potentsiaalsete siseriikliku piiriülese tegevuse tõkete hulka kuuluvad erinevused:
ühisrahastamise määratluses ja investeerimispõhiste mudelite tegevusulatuses;
siseriiklikes laenupõhiste mudelite krediidi vahendamise eeskirjades;
tegevusloa andmise tingimustes (näiteks kapitalinõuded) ning
ärilistes nõuetes (nagu kutsekvalifikatsioon, teave ja riskihoiatused, hoolsuskohustuse audit, huvide konflikt, investeeringute piirangud).
Need erinevused tekitavad muret, kas platvormidel on juurdepääs teistele siseriiklikele turgudele, ilma et nad peaksid seal asutama üksuse, kuidas on tarbijad ajutisel piiriüleste teenuste osutamisel kaitstud ja kas riigiasutused saavad arvesse võtta nõuete täitmist teistes liikmesriikides (näiteks seoses minimaalse kapitali või organisatsioonilise struktuuriga).
Muret on tekitanud ka osa liikmesriikide nõuded, mille alusel peab investeerimispõhistel platvormidel olema luba siseriikliku korra alusel, olenemata sellest, et neil peaks olema lubatud osutada piiriülest investeerimisteenust finantsinstrumentide turgude direktiivi loa alusel seoses finantsinstrumentide turgude direktiivi rahastamisvahenditega. Komisjon jälgib seda olukorda hoolikalt.
Komisjon hindab neid probleeme ning arutab neid ühisrahastamise platvormidega, Euroopa järelevalveasutustega ja liikmesriikidega.
Komisjon kutsub liikmesriike üles hindama, kas siseriiklikud ühisrahastamise õigusaktid tagavad tõhusa ja proportsionaalse investori- ja tarbijakaitse taseme, samal ajal lubades piiriülest tegevust.
3.Vahetõkked
3.1.Finantsturu osaliste juhtidele kehtestatavad residentsus- ja asukohanõuded
Teatavate ametikohtade puhul esitatav riigis elamise nõue takistab kohalikke ettevõtteid, kes soovivad köita välismaiseid eksperte. Ühtlasi mõjutab see välismaiseid ettevõtteid, kes soovivad, et nende personal võtaks osa tütarettevõtja juhtimisest.
Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt on sellised nõuded vähestes liikmesriikides ning neid võib leida õigusaktides ja järelevalvetavades. Need võivad mõjutada juhatuse liikmete enamust või ainult üht või kaht neist. Neid võib kohaldada kõikide finantsteenuste liikide suhtes või ainult osa suhtes, nagu kindlustus, pangad või fondivalitsejad nendes riikides.
Osa liikmesriike nõuab, et igapäevase juhtimise eest vastutav kõrgema taseme personal peab alaliselt töötama siseriiklikus üksuses.
Kuigi sellised nõuded ei pruugi suurtele pankadele või kindlustusandjatele erilisi probleeme põhjustada, on nende asjakohasus kaheldav ja nad võivad mõjuda kahjulikult nii väiksematele finantsteenuse osutajatele kui ka asjaomaste töötajate isiklikule vabadusele.
Liikmesriigid esitasid nende nõuete õigustamiseks erinevaid põhjuseid, nagu järelevalve lihtsustamine, tõhusa juhtimise tagamine, geograafilised eripärad ja pettuse ennetamine. Need ühtse turu vabaduste põhiõiguste piirangud ei näi olevat põhjendatud, sobilikud ja vajalikuga piirduvad, kuna need on väljendatud üldsõnaliselt. Enamikus olukordades näivad tänapäevased teabevahetusmeetodid osa eesmärkide täitmiseks piisavad.
Sellest hoolimata on riigi pädevatel asutustel võimalik nõuda, et juhid pühendaksid oma ülesannetele piisavalt palju aega, et nad oleksid vajaduse korral kohal ning et neil oleksid ametikohale vastavad vajalikud teadmised, oskused ja kogemus. Elukoht ei peaks seejuures olema määrav, vaid üks kaalutavatest asjaoludest.
Komisjon kutsub liikmesriike üles kaotama ELis elavate finantssektori ettevõtete juhtide suhtes kohaldatavaid elukohanõudeid, kui need ei ole õigustatud, sobilikud või proportsionaalsed.
3.2.Puudulik finantskirjaoskus
Kuna finantstooted muutuvad üha keerukamaks, võivad tarbijad ja VKEd langetada ebamõistlikke finantsotsuseid, sest nad ei mõista piisavalt kaasnevat riski, või jätta ära kasutamata optimaalsed investeerimis- või rahastamisvõimalused, eriti kui need on piiriülesed.
Liikmesriigid on vastu võtnud mitmesugused finantskirjaoskuse kavad 15 . Enamiku meetmete raames keskendutakse põhilistele finantsteadmistele, mis on suunatud peamistele sihtrühmadele (nagu noorukid ja pensionärid) ja haavatavatele rühmadele (nagu sisserändajad ja noored emad), ilma et tingimata osutataks piiriülestele võimalustele, mille puhul on üldsuse teadlikkus üldjuhul ebaühtlane ja puudulik.
Enamik liikmesriike on teinud VKEde aitamiseks konkreetseid algatusi. Üks peamine kapitaliturgude liidu edendamise tegevusvaldkond on ELi VKEde rahastamise täiendamine 16 , mille raames toetatakse innovaatiliste lahenduste tuvastamise ja jagamise kaudu (peamiselt veebis) tõhusalt neid, kes otsivad turupõhist rahastamist, sh teistes liikmesriikides. Sellega seoses osutab Euroopa ettevõtlusvõrgustik Euroopa VKEdele eri valdkondades spetsiifilisi nõustamisteenuseid, sh nende finantskirjaoskuse parandamiseks.
Iga sellise lahenduse puhul tuleb arvesse võtta finantsalase hariduse taseme suuri erinevusi liikmesriikide vahel ja nende sees 17 . Nende raames peaks kaaluma muid kui formaalse hariduse meetodeid ja jätma ruumi innovaatilistele praktilise kogemuse vormidele.
Komisjonil on hea meel liikmesriikide kokkuleppe üle jätkata finantskirjaoskuse alal tehtavat tööd 18 , mis toimub konkreetsetele sihtrühmadele ja finantstoodetele suunatud finantskirjaoskuse kavade kujunduse, rakendamise ja hindamisega seotud parimate tavade vahetamise kaudu, võttes arvesse piiriülest mõõdet.
Eksperdirühm võib panustada võimalikesse kapitaliturgude liiduga seotud algatustesse, mille eesmärk on arendada innovaatilisi lahendusi VKEde teadlikkuse suurendamiseks ja toetada nende juurdepääsu kapitalituru rahastamisallikatele.
3.3.Muud küsimused
Komisjon märgib, et osa liikmesriike on osutanud pangandustõketele, sh piiriüleste pangandusgruppide likviidsete vahendite liikumist mõjutada võivatele tõketele, mida riigi pädevad asutused on kehtestanud lisaks olemasolevale usaldatavusnõuetele. Sellised probleemid peaksid kaduma hiljemalt 1. jaanuariks 2018, võttes arvesse likviidsuskattekordaja täielikku kehtestamist 100 % ulatuses, mida regulaarselt jälgib Euroopa Pangandusjärelevalve 19 . Osa liikmesriike on ühtlasi osutanud siseriiklike järelevalveasutuste raskustele seoses krediidiasutusele või investeerimisühingule ja selle ELi tütarettevõtjale piiriülese likviidsuse nõuetest loobumise loa andmisega ning nende kui ühe likviidsusalagrupi jälgimisega. Seda küsimust arutatakse teistel foorumitel.
4.Järeltõkked
4.1.Siseriiklike maksejõuetusmenetluste erinevused
Viimases kapitaliturgude liidu teatises 20 rõhutati kahjulikku mõju, mida teatavate siseriiklike maksjõuetusmenetluste erinevused ja ebatõhusus avaldavad piiriülestele investeeringutele ja laenuandmisele. Need tekitavad õiguskindlusetust, lisakulusid ja kujutavad endast tõkkeid ELi elujõuliste ettevõtete, sh piiriüleste gruppide tõhusale restruktureerimisele.
Komisjon kutsub liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles toetama tema hiljutist ettepanekut seoses restruktureerimise ja uue võimaluse andmisega 21 . Samuti kutsub ta liikmesriike üles vaagima oma sätteid, arvestades siseturu süvendamiseks kokkulepitud eesmärke.
Lisaks mõjutavad need siseriiklikud erinevused pankade laenuandmist, sest need põhjustavad erinevusi tähtaegades, kuludes ja nõuete rahuldamises. Et saada olukorrast üksikasjalik ja usaldusväärne ülevaade, käivitas komisjon algatuse liikmesriikide võlgade sissenõudmise menetluste, sh maksejõuetusmenetluste võrdlevaks analüüsimiseks.
Võrdlusanalüüs, mille tulemusi oodatakse 2017. aasta suveks, aitab liikmesriike, kes soovivad suurendada oma maksejõuetus- ja laenu sissenõudmise menetluste tõhusust ning läbipaistvust.
4.2.Kinnipeetava maksu vähendamise diskrimineerivad ja koormavad menetlused
Kapitalituru investorid ja liikmesriigid on korduvalt osutanud, et kinnipeetava maksu vähendamise kord takistab oluliselt piiriüleseid investeeringuid. Nagu märkis majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 2015. aasta juunis kapitaliturgude liidu algatuste toetuseks, on vaja „pragmaatilisi lahendusi pikaajalistele maksutõketele, nagu topeltmaksustamine, mis on seotud praeguste kinnipeetava maksu korraga“.
Võttes arvesse kõnealust poliitilist mandaati, arutas eksperdirühm probleemi olemust ja olemasolevaid parimaid tavasid. Ta võttis arvesse seisukohta, et hästi toimiv kapitaliturgude liit peab seda probleemi käsitlema, samal ajal tunnistades asjaolu, et mis tahes sammud, mis lähevad kaugemale asjaomaste tõkete ja parimate tavade väljaselgitamisest, tuleks astuda vastavates maksunduse töörühmades.
Piiriülese investeerimise topeltmaksustamise vältimiseks tagatakse enamiku kahepoolsete maksulepingutega kinnipeetava maksu tagastamine. Tegelikkuses seisavad aga investorid silmitsi keerukate, nõudlike, ressursimahukate ja kulukate menetlustega.
Lisaks elukoha tõestamisega seotud keerukatele dokumendinõuetele peavad ELis tegutsevad investorid täitma kuni 56 eraldi siseriiklikku ankeeti. Paljudes liikmesriikides ei ole võimalust seda toimingut internetis teha. Lisaks peavad investorid regulaarselt menetlema nõudeid kohaliku esindaja kaudu ja siseriiklikud tavad ei võimalda neil abi saada päritoluriigi finantseerimisasutuselt.
Selle tulemusena kulub mitmel liikmesriigil tagasimaksete tegemiseks mitu aastat, mis on vastuvõetamatu, arvestades et teised liikmesriigid suudavad tagasimakseid menetleda mõne nädala jooksul 22 .
Võitlemine koormavate kinnipeetava maksu vähendamise korraga on sedavõrd pakilisem, et see mõjutab kõiki finantsinstrumente (võlakirjad, aktsiad ja tuletisinstrumendid) ja sidusrühmi. Liigsed nõuete täitmisega seotud kulud takistavad jaeinvestoritel nõuete esitamist ja põhjustavad institutsionaalsetele investoritele olulisi halduskulusid. 2016. aasta jaanuaris hinnati kinnipeetava maksu vähendamise korra aastaseks kogukuluks 8,4 miljardit eurot, mis hõlmas saamata jäänud maksusoodustusi (keerukate nõuete täitmise menetluste ja kuluka erialase nõustamise tõttu), tagasimakse menetluste kulusid ja alternatiivkulusid (hilinenud tagasimaksed tähendavad, et raha ei saa teisel otstarbel kasutada) 23 .
Komisjon palus oma 2009. aasta soovituses kinnipeetava maksu vähendamise korra 24 kohta kõikidel liikmesriikidel rakendada hästi toimiv vähendamiskord või kui see ei ole võimalik, siis luua kiired ja standardsed tagasimakse menetlused.
2009. aasta soovitusele lisatud hinnangus näidati, et kinnipeetava maksu vähendamise korra lihtsustamisel on positiivne ülekanduv mõju. Soome ja Iirimaa kinnitasid, et pärast vähendamise rakendamist toimisid tagasimakse menetlused usaldusväärsemalt ja tõhusamalt, vähendasid halduskoormust ning vabastasid nii maksuameti kui ka finantsvahendajate kasutada olevaid ressursse. Samamoodi teatasid Saksamaa ja Madalmaad, et uued elektroonilised süsteemid on tõhustanud nende mehhanisme ning on oluliselt vähendanud maksude maksmisest kõrvalehoidumist päritoluriikides.
Kuigi olukord on paranenud, ei ole see üldiselt rahuldav, sest lahendused on teada ja neid on osas liikmesriikides edukalt rakendatud. Alljärgnevas tabelis, mis põhineb eksperdirühma analüüsil, on loetletud üheksa parimat tava (lisaks kinnipeetava maksu vähendamisele) ja osutatud liikmesriigile, kellel on selles valdkonnas kõige rohkem kogemusi.
Tagasimakse kiirmenetlus
|
Parim tava |
Liikmesriik |
|
Kohaldada tagasimakse kiirmenetlust |
Madalmaad |
|
Teha tagasimakse lühikese aja jooksul (< 6 kuu) |
Sloveenia (7–30 päeva) |
Klassikaline tagasimakse menetlus
|
Parim tava |
Liikmesriik |
|
Lihtsustada dokumentidele esitatavaid nõudeid (nt pikendada maksuresidentsuse tõendi kehtivust rohkem kui üheks aastaks või lubada muid tõendeid) |
Rootsi (lisateave ei ole vajalik, kuid kohaldatakse auditi protseduuri) |
|
Luua tagasimakse nõuete käsitlemiseks ühtne kontaktpunkt |
Ühendkuningriik (suurtele ettevõtetele) |
|
Asendada eri nõudevormid ühe dokumendiga |
Küpros |
|
Teha nõudevormid internetis kättesaadavaks |
Portugal |
|
Võimaldada teha kogu tagasimakse menetlus internetis |
Soome |
|
Võimaldada välisriigi finantsasutustel teostada kinnipeetava maksu menetlust (s.t ei ole vajadust kohaliku esindaja järele) |
Eesti |
|
Võimaldada välisriigi finantsasutustel taotleda vähendusi oma klientide nimel |
Leedu |
Komisjon kutsub liikmesriikide maksueksperte üles hindama ja vajaduse korral kinnitama ühises tegevuskavas nimetatud kinnipeetava maksu üheksa parima tava asjakohasust. Seejärel oodatakse, et iga liikmesriik valib parimad tavad, mida ta kohustub 2019. aastaks rakendama. Iga riigi edusamme võib jälgida tulemustabeli vormis, mida arutatakse liikmesriikidega.
Komisjon teeb ettepaneku, et kõnealust tööd jätkaksid asjaomased maksunduse töörühmad, samal ajal kui eksperdirühma teavitataks saavutustest regulaarselt ja eksperdirühmal oleks toetav roll, arvestades selle valdkonna tähtsust kapitaliturgude liidu seisukohast.
Komisjon teeb ühtlasi koostööd siseriiklike maksuspetsialistidega kinnipeetava maksu vähendamise põhimõtete käitumisjuhendi teemal. Kooskõlas kapitaliturgude liidu tegevuskava 25 ja hiljutise teatisega 26 on eksperdirühma tuvastatud parimad tavad aluseks tõhusama kinnipeetava maksu vähendamise/tagasimakse põhimõtete käitumisjuhendi koostamisel.
Eksperdirühmal on toetav roll ja teda teavitatakse regulaarselt mis tahes olulisest arengust.
5.Järeldused ja kavandatavate meetmete kokkuvõte
Kõnealuses koostööprotsessis liikmesriikidega keskenduti siseriikliku pädevusse kuuluvates valdkondades esinevatele tõketele, mida saab kõrvaldada vabatahtlikult ja mille puhul on liikmesriigid nõus koostööd tegema. Hinnangus käsitletud tõkked valiti nende olemuse põhjal eesmärgiga tagada, et ühiste meetmetega siseriiklikul tasandil saab piiriülest investeerimist positiivselt mõjutada.
Ehkki nende tõkete mõju piiriülesele investeerimisele on erinev , ei põhinenud seni tehtud hindamine iga ELi või siseriiklikul tasandil tuvastatud tõkke mõju majanduslikul hinnangul.
Selle alusel, kui sageli konkreetsele tõkkele juhiti tähelepanu konsultatsioonide vastustes ja liikmesriikide poolt eksperdirühmas, saab tõkkeid jagada järgmiselt: kõige vähem teatatud (x) kuni kõige rohkem teatatud (xxx).
|
Tõkete tõsidus (teatamiste sageduse põhjal) |
x |
xx |
xxx |
|
Turustusnõuded |
xxx |
||
|
Halduskord |
xx |
||
|
Piiriülese turustamise reguleerivate asutustega seotud tasud |
x |
||
|
Erinevad lähenemisviisid ühisrahastamisele |
xx |
||
|
Residentsusnõuded |
xxx |
||
|
Puudulik finantskirjaoskus |
xx |
||
|
Maksejõuetusmenetluste erinevus |
xxx |
||
|
Kinnipeetava maksu vähendamise menetlused |
xxx |
Võttes arvesse oma kohustust kiirendada reforme, et luua kapitaliturgude liit, kutsus komisjon liikmesriike üles arutama ja heaks kiitma allpool toodud meetmeid, millest peaks saama ühine (komisjoni ja liikmesriikide) tegevuskava kapitalivoogude siseriiklike tõkete valdkonnas.
See tegevus ei takista komisjonil tuvastatud tõkete kõrvaldamiseks kaaluda võimalikke seadusandlikke ettepanekuid või muid vahendeid.
Kapitaliturgude liidu kontekstis kavatseb komisjon jätkata kõikide huvitatud isikutega konsulteerimist, sh tööstusharu ja institutsionaalsed sidusrühmad (nagu Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond), et koguda võimalikult palju teadlikke seisukohti olemasolevate tõkete ja võimalike lahenduste kohta. Selle kohta antakse teavet ka kapitaliturgude liidu vahearuandega.
Komisjon hindab liikmesriikidega koostööd tehes piiriülese investeerimise tegevuskavas kokkulepitud meetmete mõju kapitaliturgude liidu loomise arengu kontekstis. Kõnealuse hindamise tulemusi võetakse arvesse edasise tegevuse vajalikkuse hindamisel. Komisjon ei pea allpool esitatud kavandatavate meetmete loetelu lõplikuks ning kutsub eksperdirühmas osalevaid liikmesriike tuvastama muid tõkkeid kapitaliturgude liiduga seotud valdkondades. Võimalike probleemide hulka kuuluvad siseriiklikud teatamisnõuded, mida kohaldatakse lisaks olemasolevatele ELi õigusaktidele; investeerimisfondide veebipõhise turustamise tõkked; tõkked, millega seisavad silmitsi väiksemad institutsionaalsed investorid, kes ei kvalifitseeru finantsinstrumentide turgude direktiivi alusel loa saamiseks; või tõkked, mis on seotud jaefinantstoodete turustamisega.
Komisjoni kavandatavate meetmete tegevuskava
|
Probleem |
Meede |
Teostaja |
Võimalik ajakava |
|
Investeerimisfondid |
Jätkata siseriiklike eeskirjade ülevaatamist, et kujundada ühine seisukoht eelturustamise ja pöördpakkumiste küsimuses ja lähendada neid käsitlevaid õigusnorme |
Liikmesriigid (LR) ja ESMA |
2017. aasta IV kvartal |
|
Jätkata halduskorra väljaselgitamist |
Eksperdirühm (ER) |
2017. aasta IV kvartal |
|
|
Tagada, et kõik fondi teavitamisega seotud kulud avaldatakse põhjalikul ja kergesti kasutataval ühtsel veebisaidil |
LR |
2017. aasta IV kvartal |
|
|
Kaaluda ühtse portaali loomist tasudega seotud teabe esitamiseks võrdleva veebisaidi või keskandmekogu vormis |
ER koos ESMAga |
2017. aasta IV kvartal |
|
|
Pensionifondid |
Selgitada välja piiriülest investeerimist mõjutavad tegurid, edendada liikmesriikides parimaid tavasid ja suurendada teadlikkust Euroopa investeerimiskava raames pakutavatest uutest võimalustest, sh siseriiklikest tugipankadest |
Huvitatud liikmesriikide alarühm koos pensionifonditööstuse osalusega |
2017. aasta III kvartal |
|
Residentsusnõuded |
Jätta õigus- ja haldusnormidest välja elukohanõuded ELis elavatele juhtidele, kui need ei ole põhjendatud ja on ebaproportsionaalsed |
LR |
2017. aasta IV kvartal |
|
Finantskirjaoskus |
Hakata vahetama parimaid tavasid finantskirjaoskuse kavade kohta, võttes arvesse piiriülest mõõdet |
Huvitatud liikmesriikide alarühm, mida juhib Horvaatia |
2017. aasta II kvartal |
|
Panustada võimalikesse kapitaliturgude liidu algatustesse uuenduslike lahenduste väljatöötamiseks, et suurendada VKEde teadlikkust ja toetada nende juurdepääsu alternatiivsetele rahastamisallikatele |
ER |
2018 |
|
|
Kinnipeetav maks |
Hinnata ja vajaduse korral kinnitada kinnipeetava maksu üheksa parima tava asjakohasust ja leppida kokku, milliseid neist võiks kajastada tulemustabelis |
LRide maksuspetsialistid |
2017. aasta II kvartal |
|
Arutada maksunduse töörühmas edasist tegevust, et iga liikmesriik koostaks nimekirja parimatest tavadest, mida ta kohustub järgima, et parandada olukorda 2019. aastaks |
LRide maksuspetsialistid |
2017. aasta III kvartal |
|
|
Teha koostööd siseriiklike maksuspetsialistidega kinnipeetava maksu vähendamise põhimõtete käitumisjuhendi vallas |
LRide maksuspetsialistid |
2017. aasta IV kvartal |
Komisjon algatas uuringu, et tuvastada pensionifondide ja elukindlustusandjate piiriüleste investeeringute võimalik diskrimineeriv maksukohtlemine.
Ühisrahastamine ELi kapitaliturgude liidus (SWD(2016) 154 final); ( http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2016/EN/10102-2016-154-EN-F1-1.PDF ).
Et parandada VKEde finantskirjaoskust seoses ühisrahastamisega selle eri vormides, töötas komisjon välja ELi juhendi, mis on kättesaadav veebisaidil: https://ec.europa.eu/growth/tools-databases/crowdfunding-guide_en
Määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (kapitalinõuete määrus)) artikli 412 lõige 5.
„Workable solutions for efficient and simplified fiscal compliance procedures related to post-trading within the EU“, ettevõtlusalase maksutõkete nõuanderühma aruanne, 2013 ( http://ec.europa.eu/info/publications/report-tax-barriers-business-advisory-group-tbag_en )