Brüssel,2.3.2017

COM(2017) 130 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Esimene aastaaruanne Türgi pagulasrahastu kohta


Sisukord

1. Sissejuhatus    

1.1 Türgi ja pagulaskriis    

1.2 ELi reageerimine kriisile ja rahastu loomine    

2. Rahastu toimimine    

3. Rahastamissuutlikkus, rahastamise kestus ja laad    

4. Rahastu rakendamine    

4.1 Humanitaarabi    

4.2 Muu abi    

5. Järelevalve, hindamine ja audit    

5.1 Järelevalve ja hindamine    

5.2 Audit    

6. Teavitustegevus ja nähtavus    

7. Kokkuvõte ja edasised sammud    



1. Sissejuhatus

Vastavalt komisjoni 24. novembri 2015. aasta otsuse 1 (mis käsitleb liidu ja liikmesriikide tegevuse koordineerimist koordineerimisvahendi kaudu) artikli 8 lõikele 1 teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt Türgi pagulasrahastu (edaspidi „rahastu“) rakendamisest. Otsuse artikli 8 lõike 2 kohaselt peab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule rahastu rakendamisest üks kord aastas aru andma.

Käesolevas esimeses aruandes rahastu kohta kirjeldatakse rahastu toimimist, selle rakendamist, järelevalve- ja hindamissüsteemi, teavitustegevust ja edasisi samme. Aruandes on arvesse võetud aruandeid ELi-Türgi avalduse rakendamises tehtud edusammude kohta ja rahastu juhtkomitee eri dokumentides esitatud kirjalikku teavet.

Aruanne sisaldab ka rahastamissuutlikkuse, rahastamise kestuse ja laadi ülevaadet, mida nõuab otsuse artikli 9 lõige 2 (vt eelkõige punkt 3).

1.1 Türgi ja pagulaskriis

Geograafilise asendi tõttu on Türgi paljude pagulaste ja rändajate jaoks oluline vastuvõtu- ja transiidiriik. Peamiselt Süüria konfliktist tingitud enneolematu saabujate sissevoolu tõttu on riik vastu võtnud üle kolme miljoni pagulase ja rändaja, mis on rohkem kui kuskil mujal maailmas. Nende hulka kuulub 2,8 miljonit registreeritud Süüria pagulast, kellest 10% elavad Türgi valitsuse loodud 26 laagris riigi kaguosas ja ülejäänud 90% väljaspool laagreid linna-, linnalähedastes ja maapiirkondades. Nii rohkearvuliste pagulaste ja rändajate vastuvõtmiseks ja majutamiseks on Türgi pakkunud ohtralt humanitaarabi ja rahalist toetust.

Süüria pagulaste jagunemine Türgis provintside kaupa, allikas: ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, detsember 2016.

1.2 ELi reageerimine kriisile ja rahastu loomine

2015. aastal otsustasid Euroopa Liit ja liikmesriigid suurendada oma poliitilist ja rahalist osalust, et toetada Türgi jõupingutusi pagulaste vastuvõtmisel. 29. novembril 2015 lepiti ELi-Türgi avaldusega 2 kokku jagatud vastutusel, vastastikustel kohustustel ja nende täitmisel põhinevas põhjalikus koostöökavas Euroopa Liidu ja Türgi vahel. 29. novembri 2015. aasta tippkohtumisel käivitati ELi ja Türgi ühine tegevuskava, 3 et aidata Türgil Süüria konflikti tagajärgedega toime tulla. Ühises tegevuskavas on praeguse rändekriisi haldamiseks ette nähtud kaks tegevussuunda: 1) süürlaste ja neid vastu võtvate Türgi kogukondade toetamine, 2) koostöö tugevdamine ebaseadusliku rände ärahoidmiseks. Tegevuskavaga on Türgile pandud kohustus süürlasi jätkuvalt kaitsta ja toetada, muu hulgas tagades neile hariduse ja tervishoiu ja lubades neil töötada.

Kuna ELi liikmesriigid soovisid Türgisse saabunud pagulaste toetuseks mõeldud rahastamist oluliselt suurendada, võttis komisjon 24. novembril 2015 vastu otsuse, millega asutas Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu (otsust on muudetud 10. veebruaril 2016 4 ). Rahastu on mehhanism, millega koordineeritakse 2016.–2017. aastal kokku 3 miljardi euro ulatuses vahendite kasutuselevõtmist, millest osa saadakse ELi eelarvest ja osa liikmesriikide lisatoetustest, mis kantakse ELi eelarvesse sihtotstarbelise välistuluna. Liikmesriigid võtsid endale poliitilise kohustuse eraldada lisatoetusi, tuginedes ELi liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni ühisseisukohale, mille liikmesriikide valitsuste esindajad võtsid vastu 3. veebruaril 2016. Ühisseisukohaga on ette nähtud ka toetuse andmise tingimused. 3 miljardit eurot eraldatakse lisaks 345 miljonile eurole, 5 mille komisjon oli Türgile juba eraldanud Süüria pagulaskriisi haldamiseks enne rahastu käivitumist, ja sellele lisandub liikmesriikide kahepoolne abi 6 .

Rahastu alustas tegevust 17. veebruaril 2016, kui toimus rahastu juhtkomitee esimene koosolek. Pärast seda koosolekut sõlmis komisjon kiiresti esimesed rahastu raames teostatavaid projekte käsitlevad lepingud.

18. märtsil 2016 kinnitasid Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid ning Türgi veel kord, et on pühendunud ühise tegevuskava rakendamisele ning leppisid kokku lisameetmetes ELi ja Türgi suhete süvendamiseks ning rändekriisiga tegelemiseks 7 . Türgi ja Euroopa Liit tunnistasid, et vaja on teha täiendavaid, kiireid ja sihikindlaid jõupingutusi. Konkreetsemalt kutsuti 18. märtsi 2016. aasta ELi-Türgi avaldusega muu hulgas üles lõpetama ebaseadusliku rände Türgist ELi, lõhkudes smugeldajate ärimudeli ja pakkudes rändajatele alternatiivi oma elu ohtu seadmisele, ning kiirendama rahastu rakendamist.

ELi ja Türgi ühised pingutused on andnud konkreetseid tulemusi. 18. märtsi avalduse järel on ebaseaduslike piiriületuste arv Türgist Kreekasse märgatavalt langenud. 20. märtsist 2016 kuni 26. veebruarini 2017 saabus Kreeka saartele keskmiselt 84 inimest päevas 8 . Hukkunud ja teadmata kadunud inimeste arv Egeuse merel ajavahemikus 1. aprillist 2016 kuni 23. veebruarini 2017 oli 70 9 . Kuigi iga inimelu kaotus on traagiline, tähendab see, et hukkunute arv on oluliselt vähenenud. ELi-Türgi avalduse üks tähtsamaid punkte oli EList kaitset otsivatele rändajatele seaduslike sisenemisvõimaluste loomine. Rändajate ümberasustamine Türgist ELi toimub kiirendatud korras. Avalduse tegemisest kuni 27. veebruarini 2017 on Türgist Euroopasse ümber asustatud 3 565 Süüria pagulast 10 . Mõlemad pooled on valmis koostööd jätkama ja parandama.

2. Rahastu toimimine

Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu on koordineerimismehhanism, mis võimaldab kiiresti, tõhusalt ja tulemuslikult võtta kasutusele Türgis asuvatele pagulastele mõeldud ELi abi. Rahastuga tagatakse olemasolevatest asjakohastest ELi rahastamisvahenditest vajalike vahendite optimaalne eraldamine humanitaarabi või muu abina, tagamaks, et pagulaste ja neid vastuvõtvate kogukondade vajadustele vastatakse igakülgselt ja koordineeritult 11 .

Rahastu juhtkomitee koostab strateegilised juhised, mis käsitlevad üldisi prioriteete, seda, milliseid meetmeid toetatakse, eraldatavaid summasid ja kasutuselevõetavaid rahastamisvahendeid, aga vajaduse korral ka ELi-Türgi ühisest tegevuskavast tulenevate kohustuste Türgi-poolse täitmise tingimusi 12 . Juhtkomitee eesistuja on komisjon ning sellesse kuulub kaks komisjoni esindajat ja üks esindaja igast liikmesriigist, kusjuures Türgi osaleb juhtkomitees nõuandva pädevusega liikmena 13 .

Rahastu rakendamise esimese aasta jooksul toimus viis juhtkomitee koosolekut – 17. veebruaril, 12. mail, 30. juunil ja 4. oktoobril 2016 ning 12. jaanuaril 2017. Komisjon peaks kutsuma juhtkomitee kuuenda koosoleku kokku 31. märtsil 2017.

Kooskõlas rahastu asutamise otsuse artikli 3 lõikega 2 lepiti 12. mail 2016 toimunud teisel juhtkomitee koosolekul kokku, et rahastu peaks keskenduma kuuele prioriteetsele valdkonnale: 1) humanitaarabi, 2) rände haldus, 3) haridus, 4) tervishoid, 5) omavalitsuste taristud ning 6) sotsiaal-majanduslik toetus. Rahastu rakendamisel juhindutakse kiiruse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetest, tagades samal ajal usaldusväärse finantsjuhtimise. Samuti on oluline, et rahastu sekkumine oleks jätkusuutlik ja et toimiks ühine vastutus Türgi võimudega. Prioriteetsed valdkonnad rahastust abi saamiseks määrati kindlaks, tuginedes igakülgsele sõltumatule vajaduste hinnangule, 14 mis esitati juhtkomiteele 2016. aasta juunis.

Rahastu koordineerib rahastamist järgmistest välistegevuse rahastamisvahenditest: nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta, 15 Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ENI), 16 arengukoostöö rahastamisvahend (DCI), 17 ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II) 18 ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (IcSP) 19 . Liidu eelarvest rahastatavad meetmed rakendatakse liidu finantseeskirjade ja -määruste kohaselt. Need hõlmavad eelarve nii otsest kui ka kaudset täitmist ja Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi (edaspidi „piirkondlik usaldusfond“) rakendamist 20 .

Abi rakendamise tingimuseks on see, et Türgi täidab rangelt ELi-Türgi ühises tegevuskavas ning ELi-Türgi 29. novembri 2015. aasta ja 18. märtsi 2016. aasta avaldustes nimetatud kohustusi.

3. Rahastamissuutlikkus, rahastamise kestus ja laad

Rahastu kaudu koordineeritava eelarve kogumaht on 3 miljardit eurot, mille kohta tuleb lepingud sõlmida ajavahemikus 2016–2017. Sellest summast tuleb 1 miljard eurot ELi eelarvest ja 2 miljardit eurot liikmesriikide poolsest lisarahastusest 21 . Liikmesriikide osalus kantakse otse ELi üldeelarvesse sihtotstarbelise välistuluna vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b ning kantakse vastavalt IPA II ja humanitaarabi eelarveridadele. ELi eelarvest tulevast 1 miljardist eurost võeti 250 miljonit eurot kasutusele 2016. aastal ja 750 miljonit eurot on rahastu jaoks ette nähtud 2017. aasta eelarves.

Rahastut rahastatakse järgmistest allikatest:

2016

2017

Kokku (miljonit eurot)

ELi EELARVE

Humanitaarabi

165

145

310

Muu abi

IPA

55*

595

650

DCI

10

10

20

IcSP

20

0

20

Muu abi kokku

85

605

690

Kokku

250

750

1000

SIHTOTSTARBELINE TULU LIIKMESRIIKIDELT

2000

* millest 18 miljonit eurot kantakse ENIst IPA II-e

Komisjoni sõlmis vastavalt finantsmääruse rakenduseeskirjade artikli 7 lõikele 2 kõigi liikmesriikidega lepingud, mis käsitlevad nende rahalist osalust, mis kokku moodustab 2 miljardit eurot. Liikmesriigid maksid 2016. aastal esimese aastase osa kogusummas 678 miljonit eurot, millest 575 miljonit eurot ehk umbes 85% on välja makstud ning väljamakstud summa jaguneb nii: 292 miljonit eurot IPA raames ja 283 miljonit eurot Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi (ECHO) kaudu humanitaarabina 22 .

Siiani on tempo, millega liikmesriigid teevad osamakseid rahastusse, olnud piisavalt kooskõlas tempoga, millega rahastust tehakse väljamakseid.

Liikmesriikide osamaksed rahastusse jagunevad järgmiselt 23 :

Liikmesriikide osamaksed rahastusse (miljonites eurodes)           

2016 (makstud)

2017

2018

2019

2016–2019 kokku

678

846

396

80

2000

2016. aasta lõpus pikendati tehnilistel põhjustel rahastust lõppmaksete tegemise tähtpäeva 2019. aasta lõpust 2021. aasta lõpuni, et võimaldada 2016. aasta juulis vastuvõetud erimeetmega ettenähtud pikemaajaliste lepingute sõlmimist. Näiteks taristutööde puhul saab lõppmakse teha alles pärast töö ametlikku vastuvõtmist, milleks on vaja pikemat tähtaega. Pärast arutelu juhtkomitee neljandal koosolekul ja alaliste esindajate komitees 24 anti 2016. aasta detsembris välja muudetud kättesaamiskinnitused 25 . See pikendus ei mõjuta lepingute sõlmimise tempot ega asjaomaste meetmete rakendamist ja ei mõjuta liikmesriikide ega komisjoni poolt rahastusse tehtavate maksete ajakava.

4. Rahastu rakendamine

Rahastu kaudu antakse humanitaarabi ja muud abi, kusjuures mõlemale tegevussuunale on eraldatud vastavalt umbes 1,4 miljardit eurot ja 1,6 miljardit eurot.

Humanitaarabiga toetatakse kõige haavatavamaid pagulasi (ja muid isikuid, kes võivad abi vajada), pakkudes neile prognoositaval ja inimväärikal viisil tuge põhivajaduste rahuldamisel ja kaitse saamisel.

Muu abiga aidatakse pagulastel leida elatusvahendeid pikemas perspektiivis ning parandada nende sotsiaal-majanduslikke ja hariduslikke väljavaateid. Selle eesmärk on tagada lastele juurdepääs põhi- ja keskharidusele ning parendada haridustaristut, sealhulgas koolimaju ja õppematerjale. Muu abi on suunatud ka kaitsetutele ühiskonnarühmadele, nt kaitstakse naisi seksuaalse ja soolise vägivalla eest ning parandatakse juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule.

2017. aasta jaanuaris toimunud juhtkomitee koosolekul leiti, tuginedes neljandale eduaruandele ELi ja Türgi avalduse rakendamise kohta, 26 et ELi-Türgi avaldus – kuigi see on ebakindel – toimib jätkuvalt, ja kinnitati, et rahastu rakendamine jätkub edukalt.

2017. aasta veebruari lõpuks ulatus rahastu raames nii humanitaar- kui muu abina eraldatud kogusumma 2,2 miljardi euroni 27 . Eraldatud kogusummast olid sõlmitud lepingud 39 projekti kohta kokku 1,5 miljardi euro eest, mis moodustab pool rahastu rahastamispaketist. Lepingutega kaetud kogusummast oli välja makstud 750 miljonit eurot, 28 mis annab tunnistust rahastu kiirest ja tõhusast rakendamisest. Rahastu kaudu saadav abi mõjutab otseselt kohapealset olukorda nii pagulaste kui ka vastuvõtvate kogukondade jaoks 29 .

Rahastu rakendamine toimub suuremalt jaolt väljaspool laagreid, peamiselt kümnes kõige enam mõjutatud provintsis, mis on Şanlıurfa, Hatay, Gaziantep, Adana, Mersin, Kilis, Mardin, Kahramanmaraş, Osmaniye ja İstanbul.

4.1 Humanitaarabi

EL juhindub humanitaarabi andmises 2007. aasta Euroopa konsensusest humanitaarabi valdkonnas, 30 milles on eeskätt sätestatud, et humanitaarabi osutajana peab EL kinni humanitaarabi põhimõtetest, milleks on inimlikkus, neutraalsus, erapooletus ja sõltumatus. Lissaboni lepinguga kehtestati humanitaarabi andmiseks konkreetne õiguslik alus (ELTL artikkel 214) ja humanitaarabi määrusega (määrus nr 1257/96) 31 on ette nähtud ELi humanitaarabi tegevusraamistik. Euroopa Komisjoni humanitaarabi tugineb iga-aastastele riigipõhistele humanitaarabi rakenduskavadele. Komisjoni ja tema partnerite koostööraamistik humanitaarabi valdkonnas on kehtestatud komisjoni finants- ja haldusraamistiku lepingutega rahvusvaheliste organisatsioonide puhul ja partnerluse raamlepingutega valitsusväliste organisatsioonide puhul.

Rahastu humanitaarabi tegevussuuna raames kasutusele võetud 1,4 miljardist eurost on siiani eraldatud 595 miljonit eurot. Sellest summast on 551 miljonit eurot kaetud lepingutega, mis hõlmavad 19 partneriga koostatud 28 humanitaarabi projekti, mis käsitlevad põhivajadusi, kaitset, haridust ja tervishoidu. 551 miljonist lepingutega kaetud eurost on seni välja makstud 411 miljonit. Rahastu raames on alla kirjutatud järgmistele lepingutele.

Näiteid ELi toetusest tervishoiu valdkonnas

Tervishoiu valdkonnas toetatakse konkreetseid teenuseid, mille hulka kuuluvad esmatasandi tervishoiu teenused, sõjas haavata saanute taastusravi / operatsioonijärgne hooldus, puuetega inimestele pakutav abi, vaimse tervise ja reproduktiivtervise teenused.

Läbi on viidud 517 864 tervishoiualast konsultatsiooni.

Koolitust on saanud 276 Süüria arsti ja 175 Süüria meditsiiniõde.

Avatud on seitse pagulaste tervisekeskust, kus on hakatud pakkuma praktilist koolitust Süüria tervishoiutöötajatele.

2016. aasta märtsis eraldas EL Maailma Toiduprogrammile 40 miljonit eurot, et aidata jagada 585 000 väljaspool laagreid elavale pagulasele ja 150 000 põgenikelaagrites elavale pagulasele e-kaardid, millega saab teatavates poodides toidu eest maksta. Maailma Toiduprogramm teeb tihedat koostööd Türgi Punase Poolkuuga, et abi tõhusalt abivajajateni jõuaks. Pagulased, kes praegu e-kaarte kasutavad, kantakse järkjärgult üle programmi „Hädaolukorra sotsiaalne turvavõrk“ (vt allpool).

Hariduse andmine hädaolukordades

Hariduse andmine hädaolukordades on samuti humanitaarabi vallas prioriteetne valdkond. Seda edendatakse mitteformaalset haridust ja koolitransporti toetades.

9 380 lapsele tagatakse koolitransport.

Lisaks töötab komisjon selle nimel, et pakkuda programmi „Hädaolukorra sotsiaalne turvavõrk“ kaudu haridustoetust, mille eesmärk suurendada kõige kaitsetumate laste hariduses osalemist ja koolis käimist.

2016. aasta 15. aprilliks oli humanitaarabi andmiseks sõlmitud veel 50 miljoni euro ulatuses lepinguid, et tagada pagulaste esmaste vajaduste täitmine Türgis. Sellest eraldisest rahastatava 15 humanitaarabiorganisatsiooni hulka kuuluvad Taani Pagulasnõukogu, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM), rahvusvaheline meditsiinikorpus Ühendkuningriigis ning Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioon (IFCR), kes teevad tihedat koostööd Türgi partnerorganisatsioonidega. Projektide eesmärk on aidata lahendada suuremaid humanitaarprobleeme, nende raames antakse toiduabi, sularaha ja kuponge, pakutakse talvel toime tulekuks mõeldud eriabi, tervishoiuteenuseid, haridust pagulaslastele, kaitset, teabehaldust, eriteenuseid puuetega inimestele ning vaimse tervisega seotud ja psühhosotsiaalset tuge.

2016. aasta juunis avaldas komisjon Türgi jaoks mõeldud humanitaarabi rakenduskava, 32 mille kogumaht on 505,65 miljonit eurot.

2016. aasta juulis sõlmiti humanitaarabi rakenduskava raames 74 miljoni euro ulatuses lepingud, mis käsitlevad projekte esmatasandi tervishoiu, mitteformaalse hariduse, talveks ettevalmistumise ja kaitse valdkonnas.

26. septembril 2016 käivitas komisjon koos Türgi ametiasutuste ja strateegiat rakendavate partnerorganisatsioonidega rahastu humanitaarabi suuna juhtstrateegia „Hädaolukorra sotsiaalne turvavõrk“. Tegemist on ELi ajaloo suurima humanitaarprogrammiga, mille esialgne eelarve on 348 miljonit eurot 33 ning millega hakatakse tegema kõige haavatavamatele pagulastele antavatele elektroonilistele deebetkaartidele igakuiseid rahaülekandeid, et aidata katta nende põhivajadusi. Iga kuu laaditakse kaartidele rahasumma, et inimesed saaksid tasuda hädavajalike ostude eest, andes neile vabaduse ise otsustada, mida nad esmajärjekorras vajavad. Selline rahaülekannete süsteem ei ole üksnes väga tõhus moodus humanitaarabi andmiseks, vaid ergutab ka kohalikku majanduselu.

Programm „Hädaolukorra sotsiaalne turvavõrk“ (Emergency Social Safety Net, ESSN)

Abisaajate registreerimine algas 28. novembril ja esimesed rahaülekanded tehti 2016. aasta detsembri lõpus. 2017. aasta veebruari lõpuks oli juba üle 250 000 pagulase selle programmi kaudu toetust saanud. Programmi „Hädaolukorra sotsiaalne turvavõrk“ eesmärk on hõlmata 2017. aasta jooksul järk-järgult miljon kõige haavatavamat pagulast.

2016. aasta detsembris sõlmiti kaitse valdkonnas 5 miljoni euro suurune leping organisatsiooniga Mercy Corps. Projekti eesmärk on luua 50 000 pagulase jaoks kaitstum keskkond, suurendades nende suutlikkust (enesekaitse) ja rajades kogukonnapõhised turvavõrgud, et hõlbustada juurdepääsu sellistele teenustele nagu tervishoid, dokumentatsioon, sissetulekutoetus (nt ESSN), õigusabi, haridus, tõlge ja transport.

UNICEF-iga sõlmiti hiljuti 34 miljoni euro suurune leping, mille sisuks on rahalise toetuse maksmine teatavate tingimuste täitmisel hariduse valdkonnas (Conditional Cash Transfer for Education, CCTE). See projekt on seotud sotsiaalse turvavõrgu programmiga ning aitab suurendada kõige kaitsetumate laste hariduses osalemist ja koolis käimist.

Enne 1. aprilli 2017 sõlmitakse humanitaarabi rakenduskava jaoks eraldatud ülejäänud summast 41,65 miljoni euro ulatuses lepingud projektide kohta, mis käsitlevad kaitset ja tervishoidu.

Kevadel avaldab komisjon 2017. aasta humanitaarabi rakenduskava Türgi jaoks. Selle kava raames sõlmitakse esimesed lepingud ja tehakse esimesed maksed eeldatavasti 2017. aasta teises kvartalis. Need keskenduvad humanitaarabi strateegia jätkamisele, hõlmates kaitse, tervishoiu ja hariduse valdkondi ning teist osamakset sotsiaalse turvavõrgu programmi jaoks, mille raames eraldatakse endiselt suurem osa vahendeid.

4.2 Muu abi

Rahastu muu abi jaoks ette nähtud 1,6 miljardit eurot on peaaegu täielikult kasutusele võetud. Lepingutega on kaetud 944 miljonit eurot ja 339 miljonit eurot on välja makstud 34 . Vahendite jaotus prioriteetsete valdkondade kaupa on järgmine:

IPA II suhtes kohaldatava ühise rakendusmääruse 35 artikli 2 lõige 1 lubab komisjonil nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastu võtta erimeetmeid. Erimeetmed võetakse vastu IPA II komitee heakskiitva arvamusega ning nendest teavitatakse Euroopa Parlamenti ja liikmesriike.

Praeguseks on rahastu raames vastu võetud kolm erimeedet, mis on järgmised:

erimeede osaluse kohta Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondlikus usaldusfondis, maht 55 miljonit eurot, vastu võetud 2016. aasta märtsis 36 ;

erimeede Türgisse tagasisaadetud sisserändajate kohta, maht 60 miljonit eurot, vastu võetud 2016. aasta aprillis 37 ;

erimeede hariduse, tervishoiu, omavalitsustaristu ja sotsiaal-majandusliku toetuse kohta, maht 1,415 miljardit eurot, vastu võetud 2016. aasta juulis 38 ;

Ühise rakendusmääruse artikli 4 lõike 1 kohaselt võib rahalist abi anda järgmiste rahastamisliikide teel: a) toetustena; b) teenuste, asjade või ehitustööde hankelepingutena; c) üldise või sektoripõhise eelarvetoetusena 39 ; d) maksetena usaldusfondidesse ja rahastamisvahenditesse. Rahastu IPA II vahendite puhul on artikli 4 lõikega 7 ette nähtud ka võimalus, et komisjon rakendab vahendeid kaudselt, st rahvusvaheliste organisatsioonide, liikmesriikide asutuste või rahvusvaheliste finantsasutuste kaudu.

Rahastu alla kuuluvaid IPA II vahendeid hallatakse vastavalt finantsmääruse teise osa IV jaotises sätestatud välistegevust reguleerivatele normidele ja finantsmääruse kohaldamise eeskirjadele. Sekkumisega saab rahastada selliste eelnevalt kokkulepitud, tegelikult kantud ja kontrollitavate kulude hüvitamist, mis on seotud täpselt piiritletud ülesannetega. See kehtib ka kolmandate isikute, sh rahvusvaheliste finantsasutuste kohta. Vahendajate kasutamisega – juhul, kui see on olnud vajalik – seotud kulud on piirdunud miinimumiga. Rahastu kaudu koordineeritavatest vahenditest rahastatud kavasid ja algatusi, mis annavad rahuldavaid tulemusi, võiks laiendada ja rakendada vastavalt ELi finantseeskirjadele ja vastava alusakti nõuetele, kui sellele saab vajaduse korral asjaomase komiteemenetluse komitee heakskiidu.

Toetusi antakse konkreetsete meetmete rakendamiseks. Toetustest saadavaid makseid tehakse, tuginedes kantud ja deklareeritud kuludele vastavalt konkreetse toetuslepingu üldtingimustele. Kulusid kontrollivad välisaudiitorid enne täiendavate eelmaksete või lõppmaksete tegemist. Kui avastatakse eeskirjade eiramise juhtumeid või leitakse, et kulud on rahastamiskõlbmatud, saab komisjon summad sisse nõuda või määrata karistusi.

Komisjoni koostöö rahvusvaheliste finantsasutustega toimub eelarve kaudse täitmise teel (finantsmääruse artiklid 60 ja 61), mis tähendab, et komisjon usaldab rakendamise juhtimise asjaomasele rahvusvahelisele finantsasutusele. Komisjon saab delegeerida projektide rakendamisega seotud ülesandeid sellistele rahvusvahelistele finantsasutustele, mis on läbinud nn sambapõhise hindamise. Sambapõhise hindamise eesmärk on kindlaks teha, kas rahvusvahelise finantsasutuse süsteemid vastavad ELi finantsmääruse nõuetele. Ühel erijuhul toimub koostöö eelarve otsese täitmise teel otsetoetuse kujul, mis tähendab, et rahvusvaheline finantsasutus ise rakendab rahastu alla kuuluvaid vahendeid 40 .

Esimene rahastu alla kuuluv erimeede võeti vastu 2016. aasta märtsis ja sellega kanti piirkondlikku usaldusfondi 55 miljonit eurot. Esimesi rahastust rahastatavaid projekte käsitlevatele lepingutele kirjutati alla 4. märtsil 2016 41 . Muu abi valdkonnas hõlmab see ühte haridusprojekti, mille väärtus on 37 miljonit eurot ja mida rakendab UNICEF. Siiani saavutatud tulemused on esitatud tekstikastis 42 .

Näiteid UNICEFiga saavutatud tulemustest

60 000 last saavad kasutada õppematerjale

Toetatakse 7 950 Süüria õpetaja ja muu haridustöötaja tegevust

2 081 õpetajat ja muud haridustöötajat on saanud koolitust

10 392 last saavad abi psühhosotsiaalsetest ja sotsiaalse sidususe programmidest

44 337 last on abi saanud noortejuhtidelt omavahelise teabevahetuse ja tugiseanssidel

Asutatud on 6 noorukite ja noortekeskust

9 valitsusvälist organisatsiooni suudavad rakendada sotsiaalse sidususe ja rahu kindlustamisega seotud tegevusi

9 888 noorukit ja noort on osalenud teadlikkuse suurendamise tegevustes

Asutatud on 3 lastekaitseüksust

Rahastu on jätkanud Türgis asuvate pagulaste abistamiseks mõeldud altpoolt algatatud meetmete toetamist. Praeguseks on piirkondliku usaldusfondi kaudu sõlmitud lepingud viie projekti kohta kogusummas 64,4 miljonit eurot; programmid käsitlevad peamiselt sotsiaal-majanduslikku toetust, haridust ja kõrgharidust. Ettevalmistamisel on piirkondliku usaldusfondi projektide lisapakett.

2016. aasta aprillis võeti teise erimeetmega kasutusele 60 miljonit eurot, mis on mõeldud selliste kulude katmiseks, mis on seotud 18. märtsi 2016. aasta ELi-Türgi avalduse kohaselt Kreekast Türgisse tagasi saadetud sisserändajate vastuvõtmise ja majutamisega. Erimeedet rakendatakse otsetoetusena Türgi rändehalduse peadirektoraadile ja rahastamiskõlblikud kulud põhinevad tegelikult tekkinud ja tasutud kuludel alates 4. aprillist 2016.

Augustis kirjutati alla stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendist rahastatud 20 miljoni euro suurusele lepingule Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga, et suurendada Türgi rannikuvalve suutlikkust päästeoperatsioonidel.

Pärast arutelu rahastu juhtkomitee teisel koosolekul ja IPA halduskomitee heakskiitu võttis komisjon 28. juulil 2016 vastu kolmanda erimeetme hariduse, tervishoiu, omavalitsustaristu ja sotsiaal-majandusliku toetuse kohta, mille eelarve on 1,4 miljardit eurot.

Kolmanda erimeetme raames kirjutati septembris kaheks aastaks alla kahele otsetoetusele. Türgi riikliku hariduse ministeeriumiga sõlmitud esimese lepinguga (300 miljonit eurot) tagatakse poolele miljonile Süüria lapsele juurdepääs kooliharidusele ning nad saavad koolitarbed, õpikud ja koolivormi. Nendest õpilastest hakkavad 360 000 last õppima türgi keelt, 40 000 last saavad araabia keele õpet, 10 000 lapsele pakutakse järeleaitamistunde, 20 000-le lisaõpet ning 40 000 lapsele korraldatakse transport kooli ja tagasi.

Hariduse valdkonna otsetoetuse abil korraldatud koolitus

2016. aasta oktoobrist saadik on tööle võetud ja koolitatud 5 200 türgi keele õpetajat. 1 800 koolidirektorit on saanud koolitust selle kohta, kuidas lõimida Süüria õpilasi koolisüsteemi.

Teine leping (samuti 300 miljonit eurot), mis sõlmiti tervishoiuministeeriumiga, võimaldab ligikaudu kahele miljonile pagulasele juurdepääsu esmastele tervishoiuteenustele tervisekeskuste rajamise ja töölepaneku kaudu ning aitab tagada kuni miljonile Türgis viibivale pagulasele juurdepääsu vaimse tervisega seotud taastusravi teenustele. Lisaks sellele osutatakse pereplaneerimise, nakkushaiguste ennetamise, tervishoiutöötajate värbamise ja koolitamise ning teavitamisteenuseid.

Eelnimetatud toetustele lisaks kirjutati 2016. aasta detsembris alla kahele lepingule KfW ja Maailmapangaga (200 miljonit eurot). Nende lepingutega nähakse ette 70 uue kooli ehitamine ja varustamine kõige suurema Süüria pagulaste osakaaluga provintsides. Koolide ehitamine ja varustamine peaks aitama haridusteed jätkata 50 000 Süüria lapsel. Lepingud peaksid suurendama ka riikliku hariduse ministeeriumi rakendamis- ja juhtimissuutlikkust 43 .

Rahastu järgmised meetmed sotsiaal-majandusliku toetuse ning omavalitsus- ja tervishoiutaristu valdkonnas on kavas alla kirjutada 2017. aasta esimesel poolel. Lepinguid peaks rakendatama koostöös rahvusvaheliste finantsasutustega.

2016. aasta juulis vastuvõetud kolmanda erimeetmega on ette nähtud ka projektide ettevalmistamise rahastu. Kuni 25 miljoni euro suuruse eelarvega rahastu eesmärk on aidata kindlaks teha ja ette valmistada tulevasi investeerimisprojekte prioriteetsetes valdkondades (tervishoid, haridus ja omavalitsustaristu) Türgi sihtprovintsides. Komisjon vaatab praegu läbi projektide ettevalmistamise rahastule esitatud taotlusi ja peaks need Türgi ametiasutustega konsulteerides läbi arutama ka koos asjaomaste rahvusvaheliste finantsasutustega. Lepingutele soovitakse alla kirjutada 2017. aasta kevadeks. Väljavalitud taotlustest loodetakse ette valmistada otstarbekad investeerimisprojektid, mis peaksid valmis olema lepingute sõlmimiseks ja rakendamiseks 2018. aasta algul.

5. Järelevalve, hindamine ja audit

5.1 Järelevalve ja hindamine

Kuna rahastu puhul on tegemist koordineerimismehhanismiga, nähakse sellega ette eri meetmete rahastamine erinevates prioriteetsetes valdkondades, kusjuures meetmeid rakendatakse erinevate ELi rahastamisvahendite kaudu koostöös mitmesuguste partneritega. Sellest tingituna on rahastu järelevalve- ja hindamissüsteem järgmine. Rahastu vajab raamistikku, millega saab mõõta rahastu rahastatud sekkumiste tulemusi olenemata sellest, milline rahastamisvahend kasutusele võeti. Rahastu tulemusraamistik on juhtimise ja aruandluse vahend, mille abil saab aru anda edusammudest nii rahastu kui ka prioriteetsete valdkondade tasandil. Selle abil saab jälgida meetmete edenemist kavandatud tulemustega võrreldes, vajaduse korral programme kohandada ja koguda teabenõuetele vastamiseks vajalikku teavet.

Tulemusraamistiku kavandit arutati juhtkomitee koosolekul 12. jaanuaril 2017. Tulemusraamistik on kavas lõplikult kinnitada 2017. aasta märtsis. Raamistik on dünaamiline dokument, mis peaks võimaldama rahastu sekkumiste asjakohasust ja tulemusi pidevalt läbi vaadata.

Järelevalvesüsteemi käivitamiseks on ette nähtud veebiplatvorm. See peaks hõlbustama andmete genereerimist, koondamist ja analüüsi ning võimaldama käimasolevate meetmete perioodilist edenemist visuaalselt kujutada. See peaks sisaldama tähtsamaid ajakohaseid arvnäitajaid ja tulemuste analüüsi seatud sihtidega võrreldes erinevate vaatenurkade alt. Järelevalveandmeid peaks võimaluse ja vajaduse korral saama eristada soo, vanuse ja puude järgi. Teabeportaalina peaks veebiplatvorm täitma kõik rahastuga seotud huvirühmade teabevajadused.

Tehnilise abi kaudu tuleb järelevalvemehhanismi eri osad integreerida nii, et tekiks kogu rahastut hõlmav järelevalve- ja hindamissüsteem. Sellesse peaksid kuuluma eri ülesanded, sealhulgas veebipõhise järelevalveplatvormi programmeerimine ja käitamine, järelevalvesuuniste ja järelevalvevahendi väljatöötamine, kolmanda isiku järelevalve IPA ja IcSP kaudu rahastatavate meetmete üle ning hindamise tellimine. Süsteem peaks olema täielikult toimiv 2017. aasta teiseks pooleks, seniks nähakse järk-järgult ette üleminekumeetmed.

5.2 Audit

Rahastu kohaselt on ette nähtud vahendid selleks, et tagada, et rahastu raames alla kirjutatud lepingute suhtes tehakse tõhusad auditid ja vajaduse korral kulude kontroll. Lisaks sellele teevad rahastu suhtes auditeid ja kontrolle komisjoni siseauditi talitus ja Euroopa Kontrollikoda vastavalt tavalisele korrale. Euroopa Parlament ja nõukogu teostavad rahastu üle ka finantsjärelevalvet, kuna see on Euroopa Liidu üldeelarve lahutamatu osa.

6. Teavitustegevus ja nähtavus

Rahastu nähtavus ja selleteemaline teavitustöö on algusest peale olnud väga oluline, kuna see rõhutab ELi kindlat toetust pagulastele Türgis. 2016. aasta septembris loodi rahastu veebisaidil 44 interaktiivne kaart, mille abil saab rahastu tegevust Türgis visuaalselt kujutada. Kaart võimaldab näidata eri projektide asukohti ja annab teavet nende eeldatavate tulemuste kohta. Interaktiivset kaarti haldab komisjon ning see on leidnud sotsiaalmeedias, sh Twitteris ja Facebookis, märkimisväärset kajastust.

Osana sotsiaalmeedias toimuvast rahastu teavitustegevusest on loodud infokaardid, millel on kujutatud rahastu toimimise mehhanismi ja toodud näiteid rahastu projektidest. Infokaardid jutustavad rahastu tegevusest ja aitavad inimlikul tasandil mõista ELi toetust Türgis asuvatele pagulastele. Infokaardid avaldati kõigis ELi sotsiaalmeedia kanalites, kaasa arvatud Twitteris ja Facebookis, kus neid on sageli vaadatud, positiivselt hinnatud ja jagatud.

Selleks, et tõmmata tähelepanu rahastu tegevuse mõjule kohapeal, korraldati 2016. aasta septembris Ankaras suur meediaüritus, mis oli pühendatud programmi „Hädaolukorra sotsiaalne turvavõrk“ käivitamisele. Üritust kajastasid paljud meediaväljaanded, sh nii ELi, Türgi kui ka rahvusvaheline meedia, selleks tehti uus video ja ESSNi teemaline infograafik.

ELi delegatsioon Türgis on levitanud teavet ELi teabekeskuste võrgustiku kaudu ja korraldanud kõrgetasemelisi külastusi rahastu projektidega tutvumiseks. Lisaks korraldas delegatsioon ülemaailmsel põgenike päeval üritusi pagulastele ja neid vastuvõtvatele kogukondadele ning korraldas sotsiaalmeedias fotokampaania. Tänu nendele ettevõtmistele on õnnestunud Türgis jagada teavet umbes 12 miljonile inimesele. 2016. aasta novembris pandi koostöös Euroopa sotsiaalvõrgustikuga kokku kaks videot, et tutvustada tervishoiu- ja haridusprojekte, sealhulgas projekte, mis käsitlevad pagulastele, rändajatele ja neid vastuvõtvatele kogukondadele Türgis pakutavaid lastekaitse- ja esmaseid tervishoiuteenuseid.

Koostatud on rahastu kommunikatsioonistrateegia, et tagada nii komisjoni kui ka muude huvirühmade ühtne lähenemine rahastuga seotud teavitustegevusele. Strateegiaga nähakse ette rahastu raames toimuva teavitustöö üldraamistik, selle eesmärk on muuta rahastu paremini nähtavaks ning tuua paremini esile, kuidas EL täidab võetud kohustust abistada Türgit maailma suurima pagulaskogukonna vastuvõtmisel. Teavitustöö sihtrühmade hulka kuuluvad pagulased ja neid vastuvõtvad kogukonnad, Türgi kodanikud ja Türgi valitsus, ELi kodanikud ja liikmesriigid ning rahvusvaheline üldsus. Kavandatud teavitusmeetmed peaksid järk-järgult pöörama tähelepanu ja keskenduma rahastu rakendamise tulemustele kohapeal.

7. Kokkuvõte ja edasised sammud

Rahastu rakendamine edeneb jõudsalt. Edasised sammud on:

kiire lepingute sõlmimine kõigi kavandatud meetmete puhul, kasutades sealhulgas 2016. aasta humanitaarabi rakenduskavast järelejäänud summasid, ning nende tulemuslik rakendamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;

projektide ettevalmistamise rahastu käivitamine 2017. aasta kevadel;

2017. aasta humanitaarabi rakenduskava avaldamine kevadel ja esimeste lepingute sõlmimine 2017. aasta teises kvartalis;

rahastu järelevalve- ja hindamissüsteemi käivitamine 2017. aasta suveks;

rahastu teabevahetustegevuse käivitamine;

juhtkomitee koosolekute regulaarne korraldamine. Järgmine koosolek toimub 31. märtsil 2017.

(1)

Komisjoni 24. novembri 2015. aasta otsus C(2015) 9500, mis käsitleb liidu ja liikmesriikide tegevuse koordineerimist koordineerimisvahendi – Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu – kaudu, mida on muudetud komisjoni 10. veebruari 2016. aasta otsusega C(2016)855.

(2)

  http://www.consilium.europa.eu/et/meetings/international-summit/2015/11/29/  

(3)

  http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-15-5860_fr.htm  

(4)

Komisjoni 10. veebruari 2016. aasta otsus C(2016) 60/03, mis käsitleb Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastut ja millega muudetakse komisjoni 24. novembri 2015. aasta otsust C(2015) 9500.

(5)

2013.–2015. aastal selliste erinevate välistegevuse rahastamisvahendite nagu humanitaarabi määrus (HUMA), ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (IcSP) kaudu kasutusele võetud vahendid, sealhulgas hulk Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi usaldusfondi poolt rakendatud meetmeid.

(6)

Alates 2011. aastast on EL ja liikmesriigid võtnud selles piirkonnas ühiselt kasutusele üle 9,4 miljardi euro, millest 3,9 miljardit on tulnud ELi eelarvest.

(7)

  http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/03/18-eu-turkey-statement/

(8)

Allikas: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet.

(9)

Allikas: Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon.

(10)

Allikas: struktuurireformi tugiteenistus.

(11)

Komisjoni 24. novembri 2015. aasta otsus C(2015) 9500, artikkel 2 – Rahastu eesmärgid.

(12)

Vt komisjoni otsuse C(2015) 9500 (mida on muudetud komisjoni otsusega C(2016)855) artikli 5 lõige 1.

(13)

Vt komisjoni otsuse C(2015) 9500 (mida on muudetud komisjoni otsusega C(2016)855) artikli 5 lõiked 1 ja 2.

(14)

  http://avrupa.info.tr/fileadmin/Content/2016__April/160804_NA_report__FINAL_VERSION.pdf  

(15)

EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ELT L 77, 15.3.2014, lk 27.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend, ELT L 77, 15.3.2014, lk 44.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend, ELT L 77, 15.3.2014, lk 11.

(19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend, ELT L 77, 15.3.2014, lk 1.

(20)

  https://ec.europa.eu/neighbourhood-enlargement/neighbourhood/countries/syria/madad_en

(21)

Liikmesriikide osaluse jaotusega saab tutvuda siin: http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/02/03-refugee-facility-for-turkey/  

(22)

Kuna tegemist on sihtotstarbelise välistuluga, kantakse teataval aastal kasutamata jääv osalus automaatselt üle järgmisesse aastasse, tingimusel et meede, mille jaoks see on määratud, jätkub ka järgmisel aastal.

(23)

Kaasa arvatud vabatahtlikud ettemaksed kolmelt liikmesriigilt.

(24)

26. oktoober 2016.

(25)

Kinnituse artikli 2 lõike 1 muudetud tekst on nüüd järgmine: „Komisjon võib võtta juriidilisis kohustusi ainult kuni 31. detsembrini 2017. Maksed nende juriidiliste kohustuste täitmiseks peavad olema tehtud 31. detsembriks 2021.“

(26)

COM(2016) 792 final, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule – Neljas eduaruanne ELi ja Türgi avalduse rakendamise kohta, 8.12.2016.

(27)

See arv hõlmab summasid, mille kohta komisjon on rahastamisotsuse vastu võtnud, kuid mille kohta eelarvelist kulukohustust ei ole veel võetud. Eelarvelised kulukohustused ulatuvad praegu 1,58 miljardi euroni.

(28)

 See arv hõlmab ka väljamakseid, mida tehakse Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi rakendatavate projektide raames, kuid mida ei ole veel ELi eelarvesse kantud.

(29)

Täpsem teave rahastu projektide kohta:

https://ec.europa.eu/neighbourhood-enlargement/news_corner/migration_en

(30)

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus (ELT C 25, 30.1.2008, lk 1).

(31)

Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta.

(32)

Rakenduskava on kättesaadav siit: http://ec.europa.eu/echo/sites/echo-site/files/hip_turkey_2016.pdf  

(33)

Lepingud on sõlmitud Maailma Toiduprogrammi ja selle rakenduspartneri Türgi Punase Poolkuuga, mis teeb tihedat koostööd sotsiaal- ja perepoliitika ministeeriumi ning katastroofide ja hädaolukordade juhtimise asutusega (AFAD), mis annab aru otse peaministrile ja koordineerib Türgi tegevust pagulaskriisi haldamisel.

(34)

See arv hõlmab ka väljamakseid, mida tehakse Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi rakendatavate projektide raames, kuid mida ei ole veel ELi eelarvesse kantud.

(35)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 236/2014.

(36)

 KOMISJONI 7 märtsi 2016. aasta RAKENDUSOTSUS C(2016) 1489, millega võetakse vastu Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatav erimeede osaluse kohta Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondlikus usaldusfondis.

(37)

 KOMISJONI 19. aprilli 2016. aasta RAKENDUSOTSUS C(2016) 2435, millega võetakse vastu Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatav erimeede Türgisse tagasisaadetud sisserändajate kohta.

(38)

 KOMISJONI 28. juuli 2016. aasta RAKENDUSOTSUS C(2016) 4999, millega võetakse vastu Euroopa Liidu üldeelarvest aastatel 2016 ja 2017 rahastatav erimeede Türgis asuvatele pagulastele mõeldud hariduse, tervishoiu, omavalitsustaristu ja sotsiaal-majandusliku toetuse kohta.

(39)

Eelarvetoetust rahastu kaudu aga anda ei saa.

(40)

2016. aasta juulis vastu võetud kolmas erimeede näeb ette Rahvusvahelisele Finantskorporatsioonile (IFC) 5 miljoni euro suuruse otsetoetuse maksmise.

(41)

  http://europa.eu/rapid/press-release_IP-16-584_en.htm  

(42)

Piirkondliku usaldusfondi / UNICEFi projekt (viitenumber SC150526) „Leitud põlvkond“ (Generation Found). Tekstikastis kirjeldatud projekti tulemused on esitatud vastavalt UNICEFi projekti loogilisele raamistikule (meetme tasandi aruandlus). Rahastu tasandil antakse saavutatud tulemustest aru vastavalt kokkulepitud rahastu tulemuste raamistikule, milles võetakse arvesse ainult erinevate rahastu sekkumistega seotud esinduslikke näitajaid.

(43)

Lepingud täiendavad piirkondlikust usaldusfondist rahastatavat samalaadset KfW projekti, mille maksumus on 70 miljonit eurot ja mida teostatakse väljaspool rahastu raamistikku.

(44)

  https://ec.europa.eu/neighbourhood-enlargement/news_corner/migration_en