EUROOPA KOMISJON

Brüssel,3.3.2017

COM(2017) 109 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1185/2009 (mis käsitleb pestitsiidide statistikat) rakendamise kohta

1.Sissejuhatus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat 1 (edaspidi „määrus“), artiklis 7 on sätestatud järgmine:

„Iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande. Aruandes hinnatakse eelkõige edastatud andmete kvaliteeti, nagu on osutatud artiklis 4, andmete kogumise meetodeid, koormust ettevõtetele, põllumajanduslikele majapidamistele ja liikmesriikide haldusasutustele ning sellise statistika kasulikkust pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia kontekstis, eelkõige seoses artiklis 1 sätestatud eesmärkidega. Vajadusel sisaldab aruanne ettepanekuid andmete kvaliteedi ja kogumise meetodite edasiseks parandamiseks, et seeläbi suurendada andmete ulatust ja võrreldavust ning vähendada ettevõtete, põllumajanduslike majapidamiste ja liikmesriikide haldusasutuste koormust. Esimene aruanne esitatakse 31. detsembriks 2016.“

2.Ulatus ja sisu

Määruse artikli 2 punkti a kohaselt on pestitsiidid taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitleva määruse (EÜ) nr 1107/2009 2  artikli 2 lõikes 1 määratletud taimekaitsevahendid või biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ 3 artikli 2 lõikes 1 määratletud biotsiidid. Määruses on sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama komisjonile iga-aastaselt oma statistilised andmed igal aastal turule lastud pestitsiidide kohta (pestitsiidide müügi statistika). Peale selle peavad nad esitama statistikat viieaastaste perioodide jooksul põllumajanduses kasutatud pestitsiidide kohta (pestitsiidide kasutamise statistika). Andmed peaksid hõlmama konfidentsiaalseid andmeid. Ühtlasi peavad liikmesriigid esitama komisjonile edastatud andmete kvaliteeti käsitlevad aruanded ning komisjon omakorda peab hindama kõnealuste andmete kvaliteeti.

2.1.Pestitsiidide müügi statistika

Turule lastud pestitsiidide puhul on arvestusperioodiks kalendriaasta. Esimene arvestusperiood oli 30. detsembrile 2009 järgnev teine kalendriaasta. Andmed tuleb edastada 12 kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu, samas kui kvaliteediaruanded tuleb esitada kolm kuud hiljem. Seni esitatud andmed ja kvaliteediaruanded käsitlevad vaatlusaastaid 2011–2014 (kaasa arvatud).

2.2.Pestitsiidide kasutamise statistika

Põllumajanduses kasutatud pestitsiide statistika puhul peab arvestusperiood olema maksimaalselt 12 kuu pikkune periood iga viieaastase ajavahemiku jooksul. Esimene viieaastane periood algas 30. detsembrile 2009 järgneval esimesel kalendriaastal. Asjaomased andmed ja kvaliteediaruanded tuleb esitada 12 kuu jooksul pärast iga viieaastase perioodi lõppu. Seega lõppes esimest viieaastast perioodi (vaatlusaastad 2010–2014, kaasa arvatud) käsitlevate andmete ja kvaliteediaruannete edastamine 2015. aasta detsembris.

Komisjon (Eurostat) peab mõlemad andmekogumid enne avaldamist koondama, võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikidelt saadud konfidentsiaalsete andmete kaitset. See tähendab seda, et komisjon (Eurostat) ei saa esitada mingit statistikat üksikute toimeainete kohta.

Järgmistes peatükkides on üldiselt hinnatud liikmesriikide edastatud pestitsiidide müüki käsitlevate andmete kvaliteeti. Kõnealune hinnang on koostatud kvaliteediaruannete põhjal, mille liikmesriigid esitasid vastavalt määruse artikli 4 nõuetele. Kohaldatavad kvaliteedikriteeriumid on sätestatud määruse (EÜ) nr 223/2009 4 artikli 12 „Statistika kvaliteet“ lõikes 1. Pestitsiidide kasutamise statistikat käsitlevate kvaliteediaruannete kinnitamine ei ole veel lõppenud ja seepärast neid allpool ei analüüsita.

2.3.Andmete kogumise meetodid ja allikad

Enamiku 28 liikmesriigi ja Norra puhul on kõik pestitsiidide müüki käsitlevad peamised alusandmed saadud haldusallikatest, mille puhul andmete esitamine on seaduse järgi kohustuslik. Kõik riigid peale Taani, Sloveenia ja Norra käsitavad konfidentsiaalsena kogu teavet, mis on seotud üksikute vastajatega. Suuremal osal riikidel puuduvad avalikud andmebaasid ning koondandmed on tavaliselt kättesaadavad statistikaväljaannetes ja/või veebilehtedel. Belgias ja Norras on individuaalsed andmed kättesaadavad taotluse korral. Kuna Šveitsi suhtes on tehtud erand, siis selle riigi kvaliteediaruanded puuduvad. Täpsemad üksikasjad on esitatud I lisas.

2.4.Edastatud andmete kvaliteet

Kõik liikmesriigid, Šveits ja Norra täidavad oma andmete ulatuse ja ajakohasusega seotud nõudeid. Enamik riike esitab oma andmekogumid õigeaegselt ning teeb meelsasti koostööd, kui vaja on teha täiendavaid kontrolle või parandusi.

Seoses täpsuse, usaldusväärsuse ja võrreldavusega märkis suurem osa riike, et kuna nende põhiandmed pestitsiidide müügi kohta koguti haldusallikatest või loa valdajatelt, siis peavad nad esitatud andmeid täpseteks. Peale selle ei olnud valikuvead asjakohased, sest koguti üksnes tegelikke haldusväärtusi ning hinnanguid ega valimeid ei kasutatud. Andmete kogumiseks kasutati aga erinevaid meetodeid.

Seepärast leiab komisjon, et kõik pestitsiidide müügi põhiandmed on täpsed ja usaldusväärsed, sest ei tehtud mingeid arvutusi ega hinnanguid väärtuste kohta, mida statistiliste andmetega kavatseti mõõta. Selle tagajärjel käsitatakse ka pestitsiidide müügi koondandmeid täpsete ja usaldusväärsetena.

Üldiselt teatas enamik riike, et nende andmete puhul nõutava statistilise kvaliteedi tagamiseks võeti järgmised ennetusmeetmed:

•küsimustike sagedane läbivaatamine ja ajakohastamine;

•vastajate poolt varasematel aastatel teatatud probleemide ja esitatud soovituste arvessevõtmine;

•lubatud toodete tervikliku kataloogi kasutamine;

•andmete suhtes sisekontrollimenetluste kasutamine;

•andmete säilitamine turvalises keskkonnas, kus need on kaitstud statistilise konfidentsiaalsusega.

Pestitsiidide müügi andmed annavad kvaliteetse hinnangu turule lastud pestitsiiditoodete üldkogusest riikide lõikes. See võib näidata suundumusi seoses uute pestitsiididega, toodete koguseid aja jooksul ning järgnevaid riske inimestele ja keskkonnale. Selliseid hinnanguid saaks edaspidi täiustada, eristades professionaalseks kasutamiseks ning n-ö kodus ja aias kasutamiseks (st vastavalt põllumajanduslikuks ja mittepõllumajanduslikuks kasutamiseks) antud lubasid. Ühtlasi saaks ette näha ülejäänud varude koguseid käsitlevate andmete kvaliteedi täiendavad kontrollid. Täpsemad üksikasjad on esitatud II lisas.

3.Asjakohasus – statistiliste andmete kasulikkus ja levitamine

3.1.Sidusrühmadelt saadud teave

Komisjoni asjaomaste talituste ja ametitega peetud konsultatsioonide käigus kerkisid üles järgmised olulised küsimused, mida tuleks kaaluda.

Mis tahes pestitsiidide statistikat käsitlev õigusakt peaks sisaldama ühtlustatud riskinäitajaid, mille komisjon on koostanud säästva kasutamise direktiivi 5 artikli 15 alusel, ning hõlbustama riskinäitajate väljaarvutamist, kasutades „kogutud statistilisi andmeid“. Pestitsiide käsitlevate statistiliste andmete kogumise kohustust ei saa käsitada täiesti lahus kohustusest kasutada kõnealuseid andmeid riski väljaarvutamiseks. Tundub loogiline, et riskinäitajad peavad esmalt teada olema, enne kui sel eesmärgil kogutavate andmete kohta mingeid otsuseid tehakse. Vajalikuks peetakse täiendavaid arutelusid ja liikmesriikidega konsulteeritakse ka säästva kasutamise direktiivi töörühmas.

Sidusrühmad on soovitanud õigusakte kohandada, et avaldada saaks madalamal tasemel koondatud andmeid, sest neid võib olla vaja riskinäitajate väljaarvutamiseks. Tunnistatud on nii põllumajandustootjatelt pestitsiidide kasutamise kohta mõtestatud andmete kogumise keerukust kui ka sellega seotud kulusid liikmesriikidele, samuti raskusi kogu ELi hõlmava kokkuleppeni jõudmisel selle kohta, millised põllumajanduskultuurid on asjakohased, kuna need võivad Euroopa eri kliimavööndites märkimisväärselt erineda.

Pestitsiidid põhjustavad saastet ning avaldavad otsest mõju eeskätt bioloogilise mitmekesisuse, veekogude ja mulla seisukorrale. Sellise mõju nõuetekohase käsitlemise tagamiseks on väga oluline, et poliitikakujundajad suudaksid riski ja pestitsiidisaaste taset kvantifitseerida. Ühtlasi aitaks see paremini rakendada olemasolevaid keskkonnapoliitika vahendeid ja teha kindlaks allesjäänud poliitikalüngad pestitsiidide põhjustatud keskkonnasurvega tegelemisel. Praegused andmevajadusega seotud poliitikasuunad on ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020. aastani, ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), veepoliitika raamdirektiiv ja mullakaitse teemastrateegia.

Pestitsiidide statistika on ülemäära koondatud, et see suudaks anda tõhusat teavet keskkonnariskide hindamiseks. Selleks et põhjalikult analüüsida pestitsiidide kasutamise mõju ökosüsteemidele, oleks vaja andmeid selle kohta, milliseid konkreetseid pestitsiidides sisalduvaid toimeaineid milliste põllumajanduskultuuride jaoks kasutatakse, samuti teavet nende ökosüsteemide liikide kohta, kus asjaomaseid kultuure kasvatatakse. Ohte, st (öko)toksikoloogilisi omadusi käsitlevad andmed on toimeainetepõhised. Seega on ainus viis ohte käsitlevate andmete ja kokkupuudet käsitlevate andmete tõhusaks ühendamiseks, mis võimaldaks riski mõista, omada andmeid pestitsiidides sisalduvate konkreetsete toimeainete kasutamise määra kohta põllumajanduskultuuride, pindalade ja ökosüsteemide liikide kaupa. Peale selle tuleks kohaldada kumulatiivseid riskihindamismeetodeid, et saavutada arusaamine sellest, kuidas toimeainete, taimekaitseainete ja sünergistide segud pestitsiidides kombineeritud mõju tekitamiseks omavahel koos toimivad.

Määrusega ei nõuta liikmesriikidelt teabe esitamist selle kohta, mis liiki ökosüsteemides aineid kasutatakse. Toimeainete segude mõju ökosüsteemile, kus põllumajanduskultuuri kasvatatakse, sõltub asjaomase ökosüsteemi eripärast, sealhulgas nii biootilistest kui abiootilistest omadustest. Ökosüsteemide ja nende pakutavate teenuste kaardistamise ja hindamise projekti 6 raames on esitatud ökosüsteemide kokkulepitud tüpoloogia. Kõnealune tüpoloogia võiks moodustada aluse, mille põhjal liikmesriigid esitavad teavet pestitsiidide kasutamise kohta ökosüsteemi liigi kaupa, ja täiendada meie arusaamist riskidest, mida pestitsiidid keskkonnale kujutavad. Määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) artikli 50 alusel nõutava asendust vajavate ainete võrdleva hindamise toetamiseks on vaja põhjalikult analüüsida pestitsiididega seotud keskkonnariske. Praegu kättesaadavate andmete põhjal ei ole see võimalik.

Kui pestitsiide käsitlev statistika peaks piisavalt üksikasjalikul tasemel kättesaadavaks muutuma, võiks see olla väga kasulik tagasiulatuvate riskihinnangute koostamiseks selle kohta, millised on ELi üldise pestitsiidide kasutamise põhjal eeldatava riski tegelikud tasemed inimeste ja loomade tervise ning keskkonna jaoks. See võimaldaks hinnata suundumusi riskide põhjal, et täiendada müügi põhjal hinnatavaid suundumusi. Kuna iga pestitsiidides sisalduva toimeaine puhul on toksilisus ja kokkupuute tõenäosus erinev, võiksid suundumused riskide põhjal, mida toimeained kujutavad inimeste ja loomade tervisele ning erinevatele mittesihtorganismide rühmadele, olla väga kasulikud ELi rahvatervise, tarbijakaitse, loomatervise ja keskkonnakaitse poliitika toetamisel. Sellised hinnangud täiendaksid iga-aastaseid hinnanguid riski kohta, mida põhjustavad tarbijatele pestitsiidide jääkide tasemed, mille üle liikmesriigid seiret teevad.

Konfidentsiaalsuse ning andmete asjakohasuse või kasulikkuse vahel oleks võimalik saavutada tasakaal, uurides eri võimalusi andmete koondamiseks, näiteks toksilisuse ja kasutusviiside põhjal. Sellest tulenevalt soovitatakse algatada komisjoni talituste, ametite ja teiste asjakohaste osalejate vahel dialoog, et uurida võimalusi, mis võiksid aidata andmed edaspidi maksimaalselt asjakohaseks ja kasulikuks muuta.

3.2.Pestitsiidide mittepõllumajandusliku kasutamise uuringud

Põllumajandus on kõige ilmsem ja tõenäoliselt kõige suurem kutsevaldkond, kus pestitsiide kasutatakse. Ent ka muud professionaalsed ja mitteprofessionaalsed kasutajad võivad anda suurema või väiksema panuse kasutatud pestitsiidide üldkogusesse. Põllumajanduses kasutatud pestitsiidide koguse võrdlus turule lastud üldkogusega on kavas esitada kvaliteediaruandes, mis lisatakse põllumajanduses kasutatavaid pestitsiide käsitlevatele andmetele. Määrus hõlmab nii iga-aastast statistikat turule lastavate pestitsiidide kohta kui ka statistikat pestitsiidide põllumajandusliku kasutamise kohta. Need kaks andmekogumit ei ole omavahel kooskõlas, sest mittepõllumajanduslikel eesmärkidel kasutatud pestitsiide käsitlev teave puudub. Seda märgiti ka määruse heakskiitmisele eelnenud läbirääkimistes ning seega lisati määruse II lisa 6. jaole „Kvaliteediaruanne“ järgmine taane: „– komisjoni [...] juhitavate pilootprojektide raames omandatud lühikirjeldus pestitsiidide mittepõllumajandusliku kasutamise kohta“.

Joonis 1. Ülevaade pestitsiidide eri kasutusviisidest

2011. aastal andis komisjon toetusi pilootuuringutele, et hinnata nii pestitsiidide ärilist kui ka mitteärilist mittepõllumajanduslikku kasutamist. Toetusi taotlesid viis riiki (Belgia, Itaalia, Leedu, Läti ja Rumeenia). Peale selle on komisjon teadlik asjaolust, et sellised uuringud on läbi viidud Madalmaades ja Ühendkuningriigis.

Pilootuuringutes keskenduti näiteks järgmistele sektoritele:

-kujundatud maastikud või aiad, vabaõhu-puhkealad, pargid;

-spordi- ja puhkealad ja -rajatised;

-raudteed;

-kiirteed ja maanteed;

-lennujaamad ja meresadamad;

-arheoloogilised asulakohad;

-koduaiapidajad/harrastustalunikud;

-riigimetsad;

-aiad ja pargid;

-muud.

Varasematest meetmetest ja pilootuuringutest saadi järgmised peamised kogemused:

1.pestitsiidide mittepõllumajanduslikes kasutusviisides esineb liikmesriikide ja isegi sama riigi piirkondade vahel väga suuri erinevusi;

2.sektoreid, kus pestitsiide valdavalt kasutatakse, on võimalik kindlaks teha ja need on enamiku liikmesriikide puhul samad;

3.valdavate kasutusviisidega on seotud piiratud nimekiri toimeaineid;

4.eri sektorid, kus pestitsiide kasutatakse, vajavad erinevaid andmete kogumise meetodeid või meetodite kombinatsiooni.

Kui jätta kõrvale ilmne mitmekesisus riikide või piirkondade olukordades, siis on teatavad olulised valdkonnad kõikide liikmesriikide puhul samad ja neil peaksid põhinema kõik mittepõllumajanduslikes sektorites pestitsiidide kasutamist käsitlevad uuringud. Need on järgmised:

1.elamurajoonid (sh kodumajapidamine ja aiandus),

2.avalik ruum (sh golfiväljakud),

3.tööstuspiirkonnad,

4.infrastruktuur,

5.metsad.

Need tegevusvaldkonnad tuleks hõlmata prioriteedina ja need peaksid moodustama aluse pestitsiidide mittepõllumajanduslikku kasutamist käsitleva statistika võrdlemiseks liikmesriikide või piirkondade vahel.

3.3.Määruse kohaldamisala laiendamine

Määruse põhjenduses 5 on eeldatud, et määruse kohaldamisala laiendatakse biotsiidide hõlmamiseks. Oma aruandes biotsiidide säästva kasutamise kohta 7 märkis komisjon, et lihtsalt säästva kasutamise direktiivi kohaldamisala laiendamine biotsiididele ei tundu olevat asjakohane. Sel põhjusel leiab komisjon, et ka määruse kohaldamisala ei ole vaja biotsiididele laiendada, isegi kui see oli algselt kavas.

4.Kulud ja koormus

Uuringute kulud ja halduskoormus sõltuvad väga suurel määral valitud uurimismeetodist.

Paljudes liikmesriikides tugineb pestitsiidide müügi statistika haldusandmetele, mida säilitavad pestitsiididega tegelevad ametiasutused või loa valdajad (vt I lisa). See tähendab, et kulud on seotud sellega, et andmete taotlemiseks tuleb võtta ühendust ametiasutuste või sageli üsna piiratud arvu loa valdajatega ning seejärel andmeid töödelda. Kuigi kõikidest liikmesriikidest ei ole tegelikud arvandmed kättesaadavad, on nii asjaomaste tööpäevade arv kui ka tegelikud kulud esitatud teabe kohaselt enamikul juhtudel suhteliselt väikesed. Samuti on märgitud, et teavet esitavate üksuste kulud ja koormus on suhteliselt mõistlikud, sest nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1107/2009, tuleb nõutavad andmed igal juhul dokumenteerida.

Pestitsiidide kasutamise statistika puhul tuleb teave dokumenteerida põllumajandusettevõtte tasandil, millega kaasneb suurem koormus. See tähendab seda, et moodustada tuleb valim, koostada küsimustikud ning kasutada intervjueerijaid või saata kirju, kui elektroonilist andmete kogumise süsteemi ei ole välja töötatud. Kogukulud sõltuvad suurel määral valitud meetodist, mida on näha ka komisjonile edastatud teabest. Asjaomaseid kulusid käsitlevate aruannete põhjal ei saa teha mingeid otseseid järeldusi, sest teave ei ole selleks piisavalt üksikasjalik.

Nagu selgitatud, saadakse teave enamikus riikides otse põllumajandustootjatelt. Määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel peavad professionaalsed kasutajad (põllumajandustootjad või ettevõtjad) pestitsiidide kasutamise kohta arvestust pidama. See tähendab seda, et teave peaks olema hõlpsalt kättesaadav, kui põllumajandustootja peab intervjueerijale vastama või küsimustiku täitma. Seda kajastavad ka kvaliteediaruanded, mis paljudel juhtudel näitavad, et põllumajandusettevõtetel kulub uuringule vastamiseks piiratud aeg: 15 minutit kuni 2 tundi uuringu kohta (iga viie aasta tagant).

5.Esimese viie aasta jooksul saadud kogemused

Pestitsiidide müüki käsitlevaid andmeid on iga-aastaselt edastatud alates 2012. aasta detsembrist (2011. aasta andmed). Hoolimata teatavatest esialgsetest tehnilistest probleemidest komisjonis on protsessid nüüd välja kujunenud ja toimivad hästi. Esimesed andmed pestitsiidide põllumajandusliku kasutamise kohta edastati komisjonile 2015. aasta lõpus. Keeruliste andmete väga suure hulga tõttu ei ole neid siiani olnud võimalik täielikult töödelda, mis tähendab seda, et need ei ole kasutajatele veel kättesaadavad. Sellest tulenevalt ei ole nende kasulikkust veel hinnatud. Sellele vaatamata on allpool esitatud teatavad täheldatud puudused ja soovitused.

5.1.Pestitsiide käsitlevate üksikasjalike andmete kättesaadavus

Määrusega on keelatud individuaalseid toimeaineid käsitlevate andmete avalikustamine. Artikli 3 lõikes 4 on sätestatud: „Komisjon (Eurostat) koondab konfidentsiaalsuse kaalutlustel andmed enne avaldamist vastavalt III lisas märgitud keemiliste ainete klassidele või tootekategooriatele, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsete andmete kaitset liikmesriikide tasandil. Vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklile 20 kasutavad liikmesriikide ametiasutused ja komisjon (Eurostat) konfidentsiaalseid andmeid ainult statistilistel eesmärkidel.“

Sellest tulenevalt ei saa komisjon avaldada andmeid individuaalsete toimeainete kohta. Peale selle ei saa koondandmeid alati levitada, kui esineb otsene või kaudne risk, et statistilised üksused võidakse tuvastada; tegemist on statistikas kasutatava üldreegliga andmekaitse tagamiseks.

Kui müügistatistikat kogutaks jaemüüjatelt, oleks statistilisi üksuseid palju ja andmete konfidentsiaalsuse probleeme ei esineks. On aga ilmnenud, et enamik liikmesriike kogub andmeid otse loa valdajatelt. Seda tehakse kas pestitsiididega tegelevatele ametiasutustele edastatud haldusandmete põhjal või küsimustiku kaudu. Suurema osa toimeainete puhul tähendab see seda, et andmete esitajaid on ainult üks, millest tulenevalt on tegemist konfidentsiaalse teabega. Kuna on mitu klassi, kuhu kuuluvad vaid üksikud ained, või kuna paljudel rühma kuuluvatel ainetel on üks ja sama tootja/importija, on see tekitanud olukorra, kus suur osa kõrgema taseme koondandmetest on samuti konfidentsiaalsed. Komisjon leiab, et riigid koguvad edukalt määrusega õiguslikult nõutavaid müügiandmeid ja edastavad need komisjonile. Ühtlasi on komisjon seisukohal, et andmete üldine kvaliteet on hea. Kasutajatele esitatava statistilise teabe väärtust vähendab aga konfidentsiaalsuseeskirjade kohaldamine märkimisväärse osa andmete suhtes. Seepärast ei saa eeldada, et määrus täidaks kasutajate vajadusi hästi.

5.2.Pestitsiidide müügi statistika

Pestitsiidide müügi võrdlemine riikide lõikes ja aastate kaupa ei ole lihtne, sest sellised välised tegurid nagu ilmastikutingimused, muld ja tootmismeetodid võivad vajalike pestitsiidide liiki ja kogust oluliselt mõjutada.

Koht, kus toodet müüakse, ei pruugi olla sama koht, kus seda lõppkokkuvõttes kasutatakse, ning pestitsiide võivad otse põllumajandustootjatele müüa ka naaberriikide jaemüüjad. See võib moodustada väikese osa pestitsiidide kogumüügist, kuid need kogused ei kajastu müügistatistikas õigesti. Samuti võib pestitsiidi müügi ja selle kasutamise vahel olla ajaline viivitus, sõltuvalt sellest, kas seda ostetakse varuks või koheseks kasutamiseks.

Paljud kasutajad sooviksid saada üksikasjalikke andmeid individuaalsete toimeainete müüdud koguste kohta. Ei komisjon ega riikide statistikaametid suuda aga sellist teavet esitada, sest nad peavad järgima määrust ja konfidentsiaalsuseeskirju.

Nagu eespool kirjeldatud, on määruses väga rangelt piiratud viisid, kuidas komisjon võib andmeid levitada. Kõik andmed tuleb koondada klassidesse ja rühmadesse, sõltumata sellest, kas liikmesriigid käsitavad andmeid konfidentsiaalsena või mitte. Peale selle ei saa komisjon kalduda kõrvale määruse III lisas kehtestatud klassidest.

Kuna kasutajad tunnevad sageli huvi konkreetsete toimeainete või ainerühmade vastu, mis eelnevalt määratletud klassidest erinevad, siis võib leida, et määrus on ülemäära piirav: see ei võimalda korralike analüüside tegemist. Hea näide on hiljutine arutelu neonikotinoidide, mesilasi kahjustada võivate pestitsiidide rühma üle. Kõik asjaomased toimeained ei ole III lisas samades keemiliste ainete klassides, mis tähendab seda, et komisjon ei ole suutnud esitada poliitikakujundajatele kõiki asjakohaseid andmeid.

Määruses on sätestatud, et ainus näitaja, mida tuleb kasutada, on kaal, ent bioloogiliste pestitsiidide kogus ei peaks põhinema kaalul, vaid nn kolooniat moodustavatel ühikutel. See tekitab probleeme nii andmete esitajatele kui ka nende kasutajatele, sest esitatud andmed ei ole mõtestatud või tuleb neid enne andmete edastamist ja kasutamist teisendada. Seda puhttehnilist küsimust tuleb täiendavalt käsitleda.

5.3.Pestitsiidide kasutamise statistika

Määruses on sätestatud, et pestitsiidide põllumajanduslikku kasutamist käsitleva statistika puhul peab iga liikmesriik tegema otsuse viieaastase arvestusperioodi jooksul hõlmatud põllumajanduskultuuride valiku kohta, mis peaks olema representatiivne liikmesriigis kasvatatavate kultuuride ja kasutatavate ainete suhtes. Põllumajanduskultuuride valik peab hõlmama pestitsiidide riiklike tegevuskavade seisukohast kõige asjakohasemaid kultuure. Ent kuna riiklikud tegevuskavad ei sisalda alati viiteid kõige asjakohasematele põllumajanduskultuuridele, siis on kultuuride valik olnud suhteliselt mitmekesine. See on tekitanud olukorra, kus esineb risk, et andmeid pestitsiidide kasutamise kohta põllumajanduskultuuridel ei ole võimalik riikide lõikes täielikult võrrelda.

Arvestusperiood peab olema maksimaalselt 12 kuu pikkune periood viieaastase ajavahemiku jooksul ning hõlmama kõiki asjaomase põllumajanduskultuuriga otseselt või kaudselt seotud taimekaitsemeetmeid. Liikmesriigid võivad arvestusperioodiks valida mis tahes aja viieaastase perioodi vältel ning iga valitud põllumajanduskultuuri kohta võib valida eraldi perioodi. Selle tulemusel on tekkinud olukord, kus riigid on valinud erinevad arvestusperioodid ning seega ei pruugi olla võimalik ühe ja sama aasta andmeid riigiti võrrelda ega ELi tasandil tulemusi esitada.

6.Ettepanekud edasiste täiustuste tegemiseks

Võttes arvesse asjakohaste sidusrühmade arvamust, peab komisjon oluliseks pestitsiidide müüki käsitlevate õigusaktide täiendavat kohandamist, et üldsusele saaks teha kättesaadavaks kõik mittekonfidentsiaalsed andmed nii toimeainete kaupa kui ka erinevalt koondatud vormides.

Komisjoni arvamuse kohaselt on samavõrd tähtis täiendavalt kohandada pestitsiidide kasutamise statistikat käsitlevaid õigusakte, et tagada liikmesriikide lõikes järjepidevam lähenemisviis ja katvus. See võiks hõlmata kindlaksmääratud ühiseid arvestusperioode ja selgeid katvusega seotud nõudeid põllumajanduskultuuride kohta, mida tuleb uuringus käsitleda. Katvust käsitlevad eeskirjad võiksid põhineda taimekasvatustoodangu statistikal (kaetud võiks olla teatav protsendimäär põllukultuuridest ja püsikultuuridest) ning keskkonnale ja inimeste tervisele avalduvate võimalike riskide analüüsil, mis tugineb toimeainete müügile. Kõnealused eeskirjad kehtestataks asjaomaste komisjoni talituste ja ametite ning riiklike ekspertide tihedas koostöös.

Samuti on komisjon koos sidusrühmadega koostanud 2020. aasta ja järgnevate aastate põllumajandusstatistika strateegia 8 . Strateegias on esitatud ettepanek rühmitada kogu põllumajandusstatistika (välja arvatud põllumajanduse arvepidamine) kahe raammääruse alla. Komisjon soovitab tungivalt ühendada ka pestitsiidide statistika muude põllumajandusstatistika valdkondadega.

I lisa

Käesolevas lisas esitatud teave põhineb riiklikel kvaliteediaruannetel, mille liikmesriigid kooskõlas määrusega esitasid.

	PESTITSIIDIDE MÜÜGI ANDMED – LIIKMESRIIKIDE VASTUTAVAD AMETIASUTUSED	PESTITSIIDIDE MÜÜGI ANDMETE KOGUMISE MEETODID
BE	Föderaalne tervise-, toiduahela ohutuse ja keskkonnateenistus	Haldusandmed; loa valdajad (tootjad, importijad ja eksportijad) peavad teatama turule lastud kogused.
BG	Põllumajandus- ja toiduministeerium	Haldusandmed, mis põhinevad volitatud turustajate esitatud teatistel.
CZ	Tšehhi Vabariigi statistikaamet	Haldusandmed; tooteid turule laskvad või neid kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ladustavad ettevõtjad peavad esitama andmed põllumajanduse järelevalve ja katsete keskinstituudile. Andmed kogutakse interneti teel ja/või paberil täidetavate küsitlusvormidega.
DK	Taani keskkonnakaitseagentuur, keskkonna- ja toiduministeerium	Haldusandmed. Taani kodanikest loa valdajad peavad andmeid esitama elektrooniliselt ja välismaalastest loa valdajad e-posti teel.
DE	Föderaalne tarbijakaitse ja toiduohutuse amet (BVL)	Haldusandmed; loa valdajad (sh paralleelkaubanduse loa valdajad), tootjad ja turustajad peavad teatama riigisiseselt müüdud või eksporditud kogused, sh müük hädaolukordade korral.
EE	Eesti Statistikaamet	Kõiki importijaid ja tarnijaid hõlmav loendus veebirakenduses ja/või posti teel saadetavate paberkandjal küsitlusvormidega.
IE	Põllumajandus-, toidu- ja merendusministeerium	Andmeid kogutakse loenduse meetodil. Haldusandmeid kogutakse kõikidelt turustusloa valdajatelt ja turustusettevõtjatelt.
EL	Kreeka statistikaamet (ELSTAT)	Maaelu arengu ja toiduministeerium viib kõikide Kreeka territooriumil tegutsevate müüjate seas läbi statistilise uuringu posti või e-posti teel. Alates 2014. aastast peavad tarnijad andmeid esitama internetis.
ES	Põllumajandus-, toidu- ja keskkonnaministeerium	Loa valdajate ja turustamisõigusega andmeesitajate elektrooniline küsitlus/uuring (riigi territooriumil ja mujal). Haldusandmeid esitab S.G. Sanidad Vegetal.
FR	Põllumajandus-, toidu- ja metsandusministeerium	Haldusandmed; turustajad peavad teatama müüginäitajad veeametitele. Müüginäitajate andmeid töötleb seejärel täiendavalt keskkonnaministeerium.
HR	Horvaatia statistikabüroo	Haldusandmed; turustajatelt ja müügikohtadelt andmete kogumise eest vastutab põllumajandusministeerium.
IT	Itaalia statistikainstituut (Istat)	Kõiki turustajaid hõlmav loendus posti teel.
CY	Küprose statistikateenistus (CYSTAT)	Tarnijate küsitlused/uuringud posti teel või elektrooniliselt. Haldusandmeid esitab põllumajandusministeerium.
LV	Läti taimekaitseteenistus	Kõiki andmeesitajaid (st turustajaid) hõlmav kõikne uuring (paberkandjal ja/või elektrooniliselt).
LT	Leedu statistikaamet	Kõiki tootjaid ja loa valdajaid hõlmav kõikne uuring.
LU	Luksemburgi statistika- ja majandusuuringute instituut (Institut national de la statistique et des études économiques, STATEC)	Müüjate (jae- ja hulgimüüjad) ning ühistute loendus.
HU	Ungari keskstatistikaamet	Ungari toiduahela ohutuse amet (maaelu arengu ministeerium) kogub andmeid loa valdajatelt.
MT	Malta statistikaamet	Volitatud importijate veebipõhine loendus.
NL	Madalmaade statistikaamet	Haldusandmeid esitab taimekaitsebüroo (NVWA).
AT	Austria statistikaamet (Statistik Austria), Austria tervise ja toiduohutuse amet (AGES)	Load; loa valdajad ja turustajad peavad esitama andmeid Austria föderaalsele toiduohutusasutusele.
PL	Keskstatistikaamet	Põllumajandus- ja maaelu arengu ministeeriumiga ning taimekaitseinstituudiga (riiklik uurimisinstituut) koostöös korraldatav kõikne uuring.
PT	Portugali statistikaamet (INE), Portugali veterinaaramet (Direção Geral de Alimentação e Veterinária, DGAV)	Haldusandmeid esitab DGAV.
RO	Rumeenia statistikainstituut	Vahetutel intervjuudel põhinev loendus koostöös põllumajandus- ja maaelu arengu ministeeriumiga (Rumeenia taimekaitseamet). See hõlmab sertifitseeritud müügikohti, ettevõtjaid ja füüsilisi isikuid.
SI	Sloveenia Vabariigi statistikaamet	Sloveenia Vabariigi toiduohutuse, veterinaarmeditsiini ja taimekaitse ministeeriumile (UVHVVR) esitatakse haldusandmeid.
SK	Slovaki Vabariigi statistikaamet	Haldusandmed; põllumajanduse järelevalve ja katsete keskinstituut kogub andmeid loa valdajatelt ja paralleelkaubanduse loa valdajatelt.
FI	Soome ohutus- ja kemikaaliamet (Tukes)	Soome ohutus- ja kemikaaliamet (Tukes) kogub loa valdajatelt või nende esindajatelt andmeid posti või e-posti teel.
SE	Rootsi kemikaaliamet (Keml)	Amet kogub andmeid loa valdajatelt.
UK	Kemikaalide regulatsiooni direktoraat	Ühendkuningriigi taimekasvatustoodangu nõukogu korraldatav ettevõtjate elektrooniline loendus (vabatahtliku osalusega) Ühendkuningriigi statistikaameti tellimusel (ONS).
NO	Norra toiduohutusamet	Haldusandmeid kogutakse importijatelt ja tootjatelt.

II lisa

Käesolevas lisas esitatud teave põhineb riiklikel kvaliteediaruannetel, mille liikmesriigid kooskõlas määrusega esitasid.

	PESTITSIIDIDE MÜÜGI KOHTA EDASTATAVATE ANDMETE KVALITEET	PESTITSIIDIDE MÜÜGI STATISTIKA KASULIKKUS
BE	Hinnangulisi andmeid ei nõuta ja ülehindamine on üsna ebatõenäoline, kuna teatatud andmed on seotud makstavate lõivudega.	Andmeid kasutatakse pestitsiidide turulelaskmise eest makstavate aastalõivude arvutamiseks ja selleks, et hinnata riigisiseselt kasutatud üldkoguseid ning seonduvaid riske inimtervisele ja keskkonnale.
BG	Andmed on põhjalikud ning hõlmavad kõiki kättesaadavaid ekspordi- ja impordiandmeid.	Andmed on spetsiifilised ning võimalikke kasutajaid vähe.
CZ	Andmeid kogutakse kõikidelt seadusjärgse teatamiskohustusega isikutelt ja need hõlmavad kõiki turule lastud tooteid.	Andmeid kasutab peamiselt põllumajanduse järelevalve ja katsete keskinstituut taimetervise kontrollimise eesmärgil, kavandamiseks ja turustajate vastavuse kontrollimiseks.
DK	Müügimaht teatatakse iga toote puhul müüdud üldkogusena.	Andmeid kasutavad poliitikud, põllumajandussektor, vabaühendused ja üldsus. Andmeid kasutatakse muu hulgas selleks, et jälgida edusamme seoses eesmärgiga vähendada 2015. aasta lõpuks pestitsiidikoormust 40 % võrra võrreldes 2011. aasta andmetega (Taani pestitsiidistrateegia ajavahemikuks 2013–2015, pikendatud ühe aasta võrra).
DE	Andmete üldist täpsust peetakse rahuldavaks, ehkki probleemi võib endast kujutada vastamata jätmine, mis peamiselt on tingitud vigadest paralleelkaubandusettevõtjate kontaktandmetes. Ebaseaduslikust kaubandusest põhjustatud alakaetust ei ole võimalik hinnata.	Andmeid kasutab föderaalne tarbijakaitse ja toiduohutuse amet (BVL) ametisisesteks registreerimisjärgseteks järelevalvetoiminguteks. Ühtlasi avaldatakse andmed Saksamaa toidu-, põllumajandus- ja metsandusstatistika aastaraamatus ning riigi ametlikus teatajas („Bundesanzeiger“). Andmeid kasutavad ka Julius Kühn Institut (JKI) ja föderaalne kultuurtaimede uurimiskeskus. Teistele asutustele, näiteks föderaalsele keskkonnaametile (UBA) või uurimisasutustele edastatakse taotluse korral konkreetsete ainetega seotud müügiandmeid.
EE	Statistika kvaliteet on üsna hea, sest uuring hõlmab kõiki müügiettevõtjaid ja vastamismäär on kõrge.	Andmeid kasutavad Põllumajandusamet, Põllumajandusuuringute Keskus, põllumajandusministeerium, teised ministeeriumid, uurimis- ja haridusasutused, meediakanalid, muud organisatsioonid ja ettevõtjad ning eraisikud.
IE	Turustusloa valdajatelt ja turustusettevõtjatelt saadud andmed kajastavad tegelikke müüginäitajaid. Seetõttu peetakse andmete kvaliteeti väga heaks.	Nendele andmetele juurdepääsu on seni taotletud vaid mõnel korral. Ettevõtjatel ja loa valdajatel on juurdepääs sellele registrile ning nad saavad vaadata iga toote teavet.
EL	Veebipõhise süsteemi kasutuselevõtmine on üldist kvaliteeti parandanud. Eeskätt on tänu sellele tõusnud vastamismäär, mis varem oli madal.	Andmeid kasutavad maaelu arengu ja toiduministeerium, valitsus, press, meediakanalid ja teadlased pestitsiididega seotud riskide vähendamiseks.
ES	Andmete järjepidevus tagatakse siseprotsessi abil.	Andmeid kasutatakse avaliku poliitika mõju hindamiseks ning asjaomaste tervisenäitajate ja seotud keskkonnariskide arvutamiseks.
FR	Teatamissüsteem hõlmab müüki lõppkasutajatele (või lõppkasutajate oste välismaal). See aitab vältida topeltarvestust juhtudel, kus müügiahelas on luba üle antud või see hõlmab vahendajaid.	Praegu ei ole teavet konkreetsetest kasutajate vajadustest.
HR	Riik ei esitanud andmeid.	Andmeid kasutavad riigiasutused, kohalikud omavalitsused ning juriidilised ja füüsilised isikud.
IT	Andmete kvaliteeti võib pidada rahuldavaks.	Andmeid kasutavad peamiselt keskkonnakaitse ja -uuringute instituut (ISPRA) ning põllumajandusministeerium, et hinnata riske inimtervisele ja keskkonnale.
CY	Uuring oli põhjalik ja kõikne, sest riigis oli vaid mõni tarnija.	Andmed vastavad põllumajandusministeeriumi vajadustele.
LV	Statistiliste väljundandmete üldist kvaliteeti hinnatakse heaks. Protsessi peamine tugev külg on see, et andmete kogumine on sätestatud õigusaktides.	Andmete vastu on huvi tundnud peamiselt teadlased, tudengid ja meediakanalid. Statistiline teave vastab üldiselt riigisiseste kasutajate vajadustele.
LT	Andmeid kogutakse usaldusväärsetelt allikatelt ja rangeid metoodikastandardeid järgides.	Peamised kasutajad on riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja ametid, rahvusvahelised organisatsioonid, meediakanalid, teadus- ja äriringkonnad ning tudengid. Andmeid kasutatakse võimalike inimtervise ja keskkonnariskide kindlakstegemiseks.
LU	Vastajatel palutakse märkida ka kodumaiste ja välismaiste tarnijate või vahendajate müügikogused, et vältida võimalikku topeltarvestust riigisiseste hulgimüüjate vahel.	Müügistatistika võib huvi pakkuda poliitikakujundajatele, põllumajandusministeeriumile, keskkonnaministeeriumile, keskkonna huvirühmadele ja teadusringkonnale.
HU	Turustatud koguseid võrreldakse ja ristkontrollitakse eelmiste aastate andmetega (toote tasandil).	Riik ei esitanud andmeid.
MT	Üldine kvaliteet on hea. Andmeid kogutakse põhjalikult ning andmete valideerimiseks ja analüüsimiseks on kehtestatud üksikasjalikud menetlused.	Peamine kasutaja on Euroopa Komisjon.
NL	Andmete kvaliteeti kontrollitakse korrapäraselt raamistikus, mis põhineb Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedimääratlusel.	Andmeid kasutatakse valitsuse poliitika hindamiseks.
AT	Riik ei esitanud andmeid.	Järelevalve ja kontroll.
PL	Tootjad, riigisisesed turustajad ja importijad peavad vastama elektroonilistele küsimustikele.	Andmeid kasutavad keskasutused, teadus- ja uurimisinstituudid, tudengid ja põllumajandussektori ettevõtjad. Andmeid võidakse kasutada põllumajandusliku tootmise tingimuste ja kulude ning keskkonnamõju hindamiseks.
PT	Andmed valideeritakse koondandmete võrdlusel eelmiste aastate andmetega.	Andmeid kasutab veterinaaramet selleks, et hinnata turu olukorda ja selle seost turustuslubadega.
RO	Riik ei esitanud andmeid.	Andmeid kasutavad põllumajandus- ja maaelu arengu ministeerium, taimekaitseamet, taimekaitsetalitused, põllumajandus- ja metsandusakadeemia, tööstusökoloogia uurimis- ja arendusinstituut, rakendusliku biokeemia ja biotehnoloogia keskus, keskkonna-, vee- ja metsandusministeerium ning taimekaitse uurimis- ja arendusinstituut.
SI	Andmed hõlmavad riigi territooriumil tegutsevaid hulgimüüjaid. Territoriaalüksuste madalamatele tasanditele ei saa andmeid aga disagregeerida, kuna need ei võimalda teha järeldusi selle kohta, kus toimub jaemüük ja tegelik kasutus.	Andmeid kasutatakse põllumajanduses tarvitatavate toimeainete koguste arvutamisel.
SK	Andmed on hea kvaliteediga ning andmete täpsus ja täielikkus piisav.	Peamine kasutaja on Euroopa Komisjon.
FI	Andmete kvaliteeti võib pidada heaks.	Andmeid kasutavad põllumajandus-, keskkonna-, toiduohutus- ja terviseasutused, uurimisinstituudid ja meediakanalid. Taotluse korral on uurimis- ja järelevalve-eesmärkideks esitatud üksikasjalikke andmeid.
SE	Andmed hõlmavad kõiki turule lastud tooteid. Neid töödeldakse käsitsi, mistõttu võib esineda arvutusvigu.	Kasutajate kohta on väga vähe teavet. Sageli pakuvad suundumused rohkem huvi kui andmed ise.
UK	Andmete täpsuse kvaliteedinäitajat peetakse vastuvõetavaks. Üks hargmaine ettevõtja, kelle müük moodustab hinnanguliselt umbes 8 % Ühendkuningriigi turu mahust, on teadaolevalt korduvalt keeldunud andmeid esitamast. Muid vastamata jätmise juhtumeid ei peetud oluliseks, kuna asjaomased pooled on väiksemad turuosalised.	Võimalike riigi tasandi kasutajate hulgas on taimekaitseliidu liikmed. Tegemist on põllumajanduses, metsanduses, aianduses (sh koduaianduses) ning tööstuslikes ja kohalike asutuste rakendustes kasutatavate pestitsiidide ja taimekaitsevahendite tootmise, valmistamise, arendamise ja riigisisese turustamisega tegelevate ettevõtjate kutseorganisatsiooniga.
NO	Andmete kvaliteeti peetakse väga heaks. Kogu impordist ja tootmisest tuleb teatada ning selle peab olema kinnitanud ettevõtja raamatupidaja. Hinnangulisi andmeid ei nõuta.	Andmeid kasutatakse keskkonnamaksu arvutamiseks. Kasutajate hulgas on valitsusasutused, põllumajandustootjate liidud, vabaühendused, tööstus jne. Andmed on kättesaadavad nii toimeainete kui ka toodete tasandil. Kasutajad leiavad, et riigi tasandi andmete kõrval oleks vaja ka piirkondliku tasandi andmeid. Andmete kogumise meetodi tõttu ei ole see aga teostatav.

(1)

   ELT L 324, 10.12.2009, lk 4.

(2)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(3)

     EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1. Arvestage, et direktiiv 98/8/EÜ on tunnistatud kehtetuks alates 1. septembrist 2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrusega (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena määrusele (EL) nr 528/2012.

(4)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164)

(5)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks. (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71)

(6)

      http://biodiversity.europa.eu/maes

(7)

   COM (2016) 151

( http://ec.europa.eu/health/biocides/docs/2016_report_sustainableuse_biocides_en.pdf .)

(8)

      Strategy for agricultural statistics 2020 and beyond - Final .