EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.2.2017

COM(2017) 99 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/30/EÜ (ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta) kohaldamise kohta liikmesriikides

Aruandlusperiood 2013-2014

Sisukord

1.SISSEJUHATUS

2.DIREKTIIV 2000/30/EÜ

3.LIIKMESRIIKIDE ESITATUD ANDMED

4.TEHNOKONTROLLI SISU

5.STATISTILISED ANDMED

5.1. Kontrollitud sõidukite koguarv ja nende päritolu

5.2.Kasutuskeelu saanud sõidukid

5.3.Puuduste liigid ja liikmesriikide esitatud andmed

5.4. Kasutuskeelu saanud sõidukid kategooria ja registreerimisliikmesriigi kaupa

1.    SISSEJUHATUS

Liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja õiglase konkurentsi huvides on Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud mitu meedet tagamaks, et Euroopa teedel liiklevad tarbesõidukid on sobivas tehnilises korras. Nende hulgas on

eeskirjad, millega nõutakse veoettevõtjatelt piisavat finantssuutlikkust, et tagada sõidukite nõuetekohane hooldus (määrus (EÜ) nr 1072/2009 1 );

liikmesriikide territooriumil registreeritud sõidukite korrapärane tehnoülevaatus, mida tuleb teha vastavalt Euroopa tasandil kindlaksmääratud miinimumsagedusele (direktiiv 2009/40/EÜ 2 );

käesolevas aruandes käsitletav liiklevate sõidukite tehnokontroll, millega tagatakse, et tarbesõidukeid kasutatakse ainult juhul, kui nende tehnoseisundit hoitakse kõrgel tasemel (direktiiv 2000/30/EÜ 3 ).

Vastavalt direktiivile 2000/30/EÜ (edaspidi „direktiiv“) kohaldatakse liikmesriikide territooriumidel liiklevate tarbesõidukite, nende haagiste ja poolhaagiste suhtes tehnokontrolle, et parandada liiklusohutust ja keskkonna olukorda.

Direktiivi artiklis 6 on sätestatud, et liikmesriigid esitavad komisjonile iga kahe aasta järel andmed kahe eelneva aasta jooksul

kontrollitud tarbesõidukite arvu kohta nii seitsme sõidukikategooria kui ka registreerimisriigi kaupa,

direktiivi kohaselt kontrollitud detailide ja

avastatud puuduste kohta.

Direktiivis on loetletud üheksa punkti (vt punkt 4), mida liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus võidakse kontrollida. Kui mõni kontrollitud punkt ei vasta asjaomastele liiklusohutuse nõuetele, võidakse sõiduki kasutamine keelata. Iga puudus, mis tuvastatakse sõiduki kontrollimise käigus, märgitakse ära tehnokontrolli aktis, mis tuleb anda sõiduki juhile. Direktiivis on sätestatud, et komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile direktiivi kohaldamise aruande, mis on koostatud liikmesriikidelt saadud andmete põhjal, ja saadud tulemuste kokkuvõtte.

2014. aastal vaatasid Euroopa Parlament ja nõukogu läbi liiklevate tarbesõidukite tehnokontrolli eeskirjad ja menetlused. 3. aprillil 2014 võeti vastu direktiiv 2014/47/EL 4 , mida liikmesriigid peavad hakkama kohaldama alates 20. maist 2018. Uue direktiiviga kehtestatakse muu hulgas nõue, et esmaste liiklevate sõidukite tehnokontrollide koguarv ELis peab moodustama vähemalt 5 % liikmesriikides registreeritud sõidukite koguarvust. Esimest korda muutub selle eesmärgi arvessevõtmine aruannetes kohustuslikuks 31. märtsil 2021 aastate 2019–2020 kohta.

2.    DIREKTIIV 2000/30/EÜ

Vastavalt direktiivile 2009/40/EÜ 5 mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta tuleb tarbesõidukeid kontrollida igal aastal. Kuna aga iga-aastast tehnoülevaatust ei peeta piisavaks selle tagamiseks, et need sõidukid on sõidukorras terve aasta vältel, tuleb jõustamismeetmena kohaldada sihipäraseid lisatehnokontrolle.

Muudetud direktiiviga, 6 mida kohaldatakse 19. maini 2018, on ELi territooriumil liiklevate tarbesõidukite tehnokontrolliks kehtestatud hulk tingimusi.

Direktiiviga 2010/47/EL muudeti alates 1. jaanuarist 2012 direktiivi I lisas olevaid sõidukite kategooriaid ja kontrollitavate punktide loetelu.

Enne muutmist jaotati sõidukeid tehnokontrolli aktis (I lisa) klassidesse, nt autorong, mis tähendas kaubaveoks ettenähtud mootorsõidukit, mille täismass on üle 3,5 tonni (N2- ja N3-kategooria) ja mis on ühendatud haagisega (O3- ja O4-kategooria). Samal ajal tuli N2-kategooria sõidukid märkida kergete kaubaveokite alla, N3-kategooria sõidukid veoautode alla ning O3- ja O4-kategooria sõidukid haagiste ja poolhaagiste alla.

Direktiivi 2010/47/EL muutmisega võeti aga kasutusele teistsugune sõidukite liigitamise viis, mille puhul kasutati nende kategooria tähist vastavalt tüübikinnitust käsitlevatele õigusaktidele. Selle tulemusena võib sõiduki, mida võib märkida eri klassidesse, kanda nüüd ainult ühe sõidukikategooria alla. Lisaks tuleb eraldi märkida pukseerivad veokid ja haagised. Arvestades, et pukseeriv veok ja haagis võivad olla registreeritud eri liikmesriikides, annab selline eristamine täpsemat teavet ja on tähtis ka seoses kohustusega teavitada registreerimisliikmesriiki, kui ühel sõidukitest on leitud suuri puudusi.

Liiklevate sõidukite tehnokontroll tähendab liikmesriigi territooriumil liikleva tarbesõiduki etteteatamata kontrollimist. Tehnokontrolli teevad ametiasutused või muu nende järelevalve all tegutsev asutus peamiselt avalikul maanteel.

Liiklevate sõidukite tehnokontrollide käigus ei tohi esineda diskrimineerimist sõidukijuhi kodakondsuse alusel ega tarbesõiduki registreerinud või kasutusele võtnud riigi alusel. Kontrollida tuleb nii, et sõidukijuhile ja ettevõtjale tekitatud kulutused ja ajakulu oleksid võimalikult väikesed.

Tarbesõidukite väljavalimisel liiklevate sõidukite tehnokontrolliks tuleks kasutada sihipärast lähenemist, pannes erilist rõhku selliste sõidukite kindlakstegemisele, mis on kõige tõenäolisemalt halvasti hooldatud.

Liiklevate sõidukite tehnokontrolli tegemisel järgitakse tavaliselt järkjärgulist lähenemist. Kõigepealt hinnatakse seisva sõiduki seisundit visuaalselt, sealhulgas kontrollitakse selle viimase tehnokontrolli ja -ülevaatuse dokumente. Samuti võib kontrollida kohapeal või lähedal asuvas ülevaatuspunktis üksikasjalikult direktiivi kohaselt kontrollitavate punktide loetelu põhjal tehnoseisundis esinevaid puudusi. Üksikasjaliku kontrolli korral tuleb tehnokontrolli tulemused dokumenteerida tehnokontrolli aktis, mis on koostatud direktiivis esitatud näidise järgi. Aktis sisalduvad andmed on aluseks teabele, mida liikmesriigid peavad komisjonile esitama.

Kui ohtlike puudustega tarbesõiduk kujutab suurt riski liiklusohutusele, võib sõiduki kasutamise keelata kuni asjaomaste puuduste kõrvaldamiseni. Välisriigis registreeritud raskete puudustega sõidukitest tuleb teatada registreerimisliikmesriigile, et sõiduki suhtes saaks kohaldada järelkontrolli.

3.    LIIKMESRIIKIDE ESITATUD ANDMED

Käesolev aruanne on viies aruanne direktiivi 2000/30/EÜ rakendamise kohta liikmesriikides ning hõlmab ajavahemikku 2013–2014. Liikmesriigid pidid selle ajavahemiku kohta kogutud andmed komisjonile edastama hiljemalt 31. märtsiks 2015.

Et lihtsustada liikmesriikide aruandekohustuse täitmist, saatis komisjon 2015. aasta märtsi alguses välja teatise, millele oli lisatud näidistabel. See näidis töötati välja koostöös komisjoni ja liikmesriigi ekspertidega, et hõlbustada väga keeruka andmestu kogumist ja aruandlust, näidise kasutamine ei ole siiski kohustuslik. Kõik aruandekohustuse täitnud liikmesriigid kasutasid näidist ja esitasid andmed elektrooniliselt, mis muutis edasise analüüsi palju lihtsamaks.

Siiski ei esitatud andmeid alati õigel ajal. 18 liikmesriiki (Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Kreeka, Leedu, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Rootsi, Rumeenia, Sloveenia, Soome, Taani, Ungari, Ühendkuningriik) esitasid andmed kontrollitud sõidukite arvu kohta (liigitatuna kategooria ja registreerimisriigi kaupa), samuti kontrollitud punktide ja tuvastatud puuduste kohta. Pärast komisjoni ja kümne ülejäänud riigi arutelusid esitasid nõutud andmed veel kaheksa riiki. Prantsusmaa ja Saksamaaga peetud dialoogide käigus tehti aga kindlaks, et need liikmesriigid ei saa direktiivis nõutavaid andmeid esitada.

Prantsusmaa edastas raskete kaubaveokite kahe kategooria (N2 ja N3) ning kahe bussikategooria (M2 ja M3) kohta ainult koondandmed, selle asemel et need eraldada. Lisaks ei esitanud Prantsusmaa mingit teavet haagiste kohta (O3- ja O4-kategooria). Seetõttu kasutati käesoleva aruande jaoks üksnes koguarve ja üksikasjade võrdlemisel jäeti Prantsusmaa esitatud andmed kõrvale.

Saksamaa aga kasutas sõidukiklasse, mis kehtisid enne direktiivi 2010/47/EL muutmist, ega saanud esitada andmeid sõidukikategooriate kaupa, nagu oli muudatuste kohaselt nõutav. Seetõttu ei ole võimalik sõidukikategooriate üksikasju kindlaks määrata ja seega kasutatakse käesolevas aruandes üksnes koguarve.

Liikmesriikide esitatud andmed varieerusid täielikkuse poolest. Austria, Tšehhi Vabariik, Rumeenia, Madalmaad, Kreeka, Luksemburg, Poola ja Horvaatia esitasid andmeid ka väljaspool ELi registreeritud sõidukite kohta registreerimisriigi kaupa, ent Belgia ja Itaalia edastasid ELi-väliste riikide kohta kokkuvõtlikud andmed.

4.    TEHNOKONTROLLI SISU

Liikmesriikides tõenäoliselt kontrollitavad punktid ja liikmesriikide edastatav teave hõlmab vähemalt direktiivi 2000/30/EÜ I lisa näidisakti punktis 10 loetletud kontrollitavaid punkte. Need on järgmised:

identifitseerimine;

pidurisüsteem;

rooliseade;

nähtavus;

valgustusseadmed ja elektrisüsteem;

teljed, veljed, rehvid, vedrustus;

šassii ja selle kinnitused;

muu varustus (sealhulgas sõidumeerik ja kiiruspiirik);

saaste (sealhulgas heited ning kütuse- ja/või õlilekked).

5.    STATISTILISED ANDMED

5.1.    Kontrollitud sõidukite koguarv ja nende päritolu

Vastavalt direktiivi 2000/30/EÜ artiklile 3 ei tohi tehnokontrollide käigus esineda diskrimineerimist sõidukijuhi kodakondsuse alusel ega sõiduki registreerinud riigi alusel.

Võrreldes eelmise perioodiga tehti 2013.–2014. aastal 2 561 820 kontrolli vähem, mis tähendab 31,5 % langust.

Silmapaistvat muutust võib täheldada Soome esitatud andmetes, mis ei sisalda EList väljaspool registreeritud sõidukite kontrolle. Seetõttu oli kontrollide koguarv eelmise perioodiga võrreldes poole väiksem ja Soomes registreeritud sõidukite osakaal suurenes 30 %.

Kuigi Poola esitas andmeid ka ELi-väliste riikide kohta, oli kontrollide koguarv poole väiksem kui eelmisel perioodil. Samal ajal vähenes Poolas kontrollitud sõidukite osakaal 92,1 %-lt 47,3 %-le, mis tähendab, et Poola kontrollis suurema tähelepanuga välisriikide sõidukeid, eriti neid, mis on registreeritud ELi-välistes riikides, kuna nende kontrollide arv on viis korda suurem kui aastatel 2011–2012.

Belgia ja Luksemburg teatasid, et tehnokontrollidel oli välisriikides registreeritud sõidukite osakaal suurem, nagu kahel eelmiselgi perioodil (2011–2012 ja 2009–2010) 7 . Teiste suuremahulise transiitliiklusega liikmesriikide puhul oli kodu- ja välismaal registreeritud kontrollitud sõidukite suhe tasakaalustatum. Oma geograafilise asukoha tõttu esitasid Iirimaa ja Küpros aruande ainult kohapeal registreeritud sõidukite kohta. Väga suurt kodumaal registreeritud sõidukite hulka võib täheldada ka Maltal, Eestis ja Rumeenias.

Tabel 2. Kontrollitud sõidukite päritolu

Aruandev liikmesriik	Registreeritud samas liikmesriigis	Registreeritud teises liikmesriigis	Registreeritud väljaspool ELi	Kokku	Liikmesriigi sõidukid (%)
Belgia	6 203	11 287	583	18 073	34,3 %
Bulgaaria	254 651	65 752	922	321 325	79,3 %
Tšehhi Vabariik	81 711	51 945	3 325	136 981	59,7 %
Taani	1 748	333		2 081	84,0 %
Saksamaa	989 524	541 168	70 036	1 600 728	61,8 %
Eesti	1 669	20		1 689	98,8 %
Iirimaa	12 939			12 939	100,0 %
Kreeka	14 922	1 424	470	16 816	88,7 %
Hispaania	652 259	70 991		723 250	90,2 %
Prantsusmaa*	460 918	572 841	19 933	1 053 692	43,7 %
Itaalia	10 153	4 576	414	15 143	67,0 %
Küpros	1 174			1 174	100,0 %
Läti	4 196	1 711	194	6 101	68,8 %
Leedu	64 531	15 329		79 860	80,8 %
Luksemburg	125	584	17	726	17,2 %
Ungari	164 307	52 197		216 504	75,9 %
Malta	3 968	44		4 012	98,9 %
Madalmaad	4 373	4 256	231	8 860	49,4 %
Austria	23 416	23 932	1 536	48 884	47,9 %
Poola	420 147	74 007	393 957	888 111	47,3 %
Portugal	602	29		631	95,4 %
Rumeenia	7 404	516	215	8 135	91,0 %
Sloveenia	3 948	1 165		5 113	77,2 %
Slovakkia	11 135	5 076		16 211	68,7 %
Soome	9 250	1 902		11 152	82,9 %
Rootsi	46 059	7 468		53 527	86,0 %
Ühendkuningriik	174 678	118 160		292 838	59,7 %
Kokku	3 455 127	1 629 421	499 616	5 584 164	61,9 %

* Prantsusmaa ei esitanud andmeid O3- ja O4-kategooria haagiste kohta.

5.2.    Kasutuskeelu saanud sõidukid

Kui sõiduk kujutab endast ohtlike puuduste tõttu märkimisväärset riski sõidukis viibijatele või teistele liiklejatele, võib selle kasutamise keelata kuni nende puuduste kõrvaldamiseni. Liikmesriikide esitatud andmete kohaselt on kasutuskeelu saanud sõidukite osakaal kõikidest kontrollitud sõidukitest liikmesriigiti väga erinev, ulatudes 90,1 %st Eestis kuni 0,2 %ni Tšehhi Vabariigis ja koguni 0 %ni Portugalis. 

Kui võrrelda kodumaal registreeritud sõidukite kasutuskeeldude määra teistes liikmesriikides registreeritud sõidukite omaga, selgub, et kodumaised sõidukid on tõenäoliselt halvemini hooldatud, samal ajal kui välisriiki saadetud sõidukeid hoitakse paremas seisukorras. Suuri erinevusi võib märgata Eestis, kus kasutuskeelu saanud sõidukitest 90,1 % olid kodumaal registreeritud ja 45 % olid registreeritud teistes liikmesriikides. Samad määrad on Rootsis 82,3% ja 39,6 %, Maltal 48,7% ja 13,6 %, aga Itaalias 44,6% ja 26,1 %.

Austria teatas suhteliselt kõrgest, kuid tasakaalustatud kasutuskeeldude määrast nii kodumaal (55,9 %) kui ka välismaal (58,7 %) registreeritud sõidukite puhul. Need arvud näivad osutavat, et Austria tegeleb halvasti hooldatud sõidukitega edukamalt, mis suurendab tegevuse tõhusust ja vähendab halduskoormust. Mõni liikmesriik, näiteks Eesti (90,1% ja 45 %), Soome (56% ja 34,9 %) või Itaalia (44,6% ja 26,1 %), on edukamad kodumaal registreeritud sõidukitega tegelemisel, aga samal ajal näitab teistes liikmesriikides registreeritud sõidukite kasutuskeeldude määr, et halvasti hooldatud sõidukite suhtes kohaldatakse tehnokontrolli väiksema tõenäosusega. Nii kodu- kui ka välismaal registreeritud sõidukite erakordselt madal kasutuskeeldude määr näiteks Tšehhi Vabariigis (0,5% ja 0,2 %), Bulgaarias (1,7% ja 2,3 %), Lätis (0,7% ja 1,1 %), Leedus (1% ja 2 %) või Madalmaades (1,2% ja 1,3 %) näitab, et tarbesõidukite sihipärane kontrollimeetod on üsna välja arendamata.

Võrreldes eelmise perioodi kasutuskeeldude määradega kajastavad tulemused sihipärase kontrollimeetodi muljet avaldavat edasiarendamist mõnes liikmesriigis. Rootsis oli ELi hõlmav kasutuskeeldude üldmäär 2011.–2012. aastal 17,8 %, aga käesoleval perioodil on see 76,4 %. Ka Itaalia teatas märgatavast paranemisest eelmise perioodi pelgalt 12,9 %-lt käesoleval perioodil 38,9 %-le, Slovakkia sellekohased näitajad on 22,6% ja 38 %. Suurele tagasilangusele viitavad andmed paraku Rumeenias, kus kasutuskeeldude määr alanes 39,9 %-lt 4,3 %-le, ja Luksemburgis, kus see kukkus 58,9 %-lt 4,4 %-le. Iirimaal langes kasutuskeeldude määr 37,4 %, jõudes eelmise perioodi 43,4 %-lt jooksval perioodil 6 %-le; sealjuures esitas Iirimaa mõlemal perioodil aruande ainult kodumaal registreeritud sõidukite kontrollide kohta. Kasutuskeeldude määra alanemise põhjused on komisjonile teadmata.

Kasutuskeeldude suhtarv Eestis (90,1 %), Rootsis (82,3 %) ja Küprosel (146,4 %) näitab, et võimalikud erinevused ei pruugi seisneda mitte ainult kontrollimeetodites ja puuduste hindamises, vaid ka liikmesriikide aruande koostamise meetodis. Küprose puhul, kus keelamiskordi oli rohkem kui teatatud kontrollitud sõidukeid, võib eeldada, et kui sõidukil avastati mitu keeldu põhjustanud puudust, teatati need eraldi keeldudena. Samuti tuleks märkida, et kuigi direktiivi kohaselt tuleb teatada „kontrollitud tarbesõidukite arv“, võib sama liikmesriik kontrollida sama sõidukit käsitletava perioodi jooksul rohkem kui korra, mistõttu aruanne sisaldab hoopis tehtud kontrollide arvu.

Tabel 3. Kasutuskeelu saanud sõidukite osakaal kõikide kontrollitud ELi sõidukite koguarvus

Aruandev liikmes- riik	Andmed esitanud liikmesriigis registreeritud sõidukid			ELis (sh andmed esitanud liikmesriigis) registreeritud sõidukid
	Kontrollitud sõidukite arv	Kasutus-keeldude arv	Kasutus-keeldude suhtarv (%)	Kontrollitud sõidukite arv	Kasutus-keeldude arv	Kasutus-keeldude suhtarv (%)
Belgia	6 203	452	7,3 %	17 490	972	5,6 %
Bulgaaria	254 651	4 319	1,7 %	320 403	5 804	1,8 %
Tšehhi Vabariik	81 711	402	0,5 %	133 656	507	0,4 %
Taani	1 748	432	24,7 %	2 081	532	25,6 %
Saksamaa	989 524	13 628	1,4 %	1 530 962	32 125	2,1 %
Eesti	1 669	1 504	90,1 %	1 689	1 513	89,6 %
Iirimaa	12 939	779	6,0 %	12 939	779	6,0 %
Kreeka	14 922	202	1,4 %	16 346	228	1,4 %
Hispaania	652 259	79 872	12,2 %	723 250	83 280	11,5 %
Prantsusmaa*	460 918	77 327	16,7 %	1 033 759	165 465	16,0 %
Itaalia	10 153	4 533	44,6 %	14 729	5 728	38,9 %
Küpros	1 174	1 719	146,4 %	1 174	1 719	146,4 %
Läti	4 196	28	0,7 %	5 907	47	0,8 %
Leedu	64 531	625	1,0 %	79 860	933	1,2 %
Luksemburg	125	8	6,4 %	709	31	4,4 %
Ungari	164 307	2 955	1,8 %	216 504	5 651	2,6 %
Malta	3 968	1 931	48,7 %	4 012	1 937	48,3 %
Madalmaad	4 373	51	1,2 %	8 629	107	1,2 %
Austria	23 416	13 078	55,9 %	47 348	27 123	57,3 %
Poola	420 147	28 697	6,8 %	494 154	29 740	6,0 %
Portugal	602	11	1,8 %	631	11	1,7 %
Rumeenia	7 404	326	4,4 %	7 920	342	4,3 %
Sloveenia	3 948	386	9,8 %	5 113	477	9,3 %
Slovakkia	11 135	4 738	42,6 %	16 211	6 154	38,0 %
Soome	9 250	5 177	56,0 %	11 152	5 840	52,4 %
Rootsi	46 059	37 917	82,3 %	53 527	40 871	76,4 %
Ühendkuningriik	174 678	37 310	21,4 %	292 838	80 283	27,4 %
Kokku	3 455 127	319 420	9,2 %	5 084 818	499 837	9,8 %

* Prantsusmaa ei esitanud andmeid O3- ja O4-kategooria haagiste kohta.

Tabel 4. Kasutuskeelu saanud ja kodumaal registreeritud sõidukite osakaal muude kontrollitud ELi sõidukite koguarvus

Aruandev liikmes- riik	Andmed esitanud liikmesriigis registreeritud sõidukid			ELis (v.a andmed esitanud liikmesriigis) registreeritud sõidukid
	Kontrollitud sõidukite arv	Kasutus-keeldude arv	Kasutus-keeldude suhtarv (%)	Kontrollitud sõidukite arv	Kasutus-keeldude arv	Kasutus-keeldude suhtarv (%)
Belgia	6 203	452	7,3 %	11 287	520	4,6 %
Bulgaaria	254 651	4 319	1,7 %	65 752	1 485	2,3 %
Tšehhi Vabariik	81 711	402	0,5 %	51 945	105	0,2 %
Taani	1 748	432	24,7 %	333	100	30,0 %
Saksamaa	989 524	13 628	1,4 %	541 438	18 497	3,4 %
Eesti	1 669	1 504	90,1 %	20	9	45,0 %
Iirimaa	12 939	779	6,0 %	0	0	Puudub
Kreeka	14 922	202	1,4 %	1 424	26	1,8 %
Hispaania	652 259	79 872	12,2 %	70 991	3 408	4,8 %
Prantsusmaa*	460 918	77 327	16,7 %	572 841	88 138	15,4 %
Itaalia	10 153	4 533	44,6 %	4 576	1 195	26,1 %
Küpros	1 174	1 719	146,4 %	0	0	Puudub
Läti	4 196	28	0,7 %	1 711	19	1,1 %
Leedu	64 531	625	1,0 %	15 329	308	2,0 %
Luksemburg	125	8	6,4 %	584	23	3,9 %
Ungari	164 307	2 955	1,8 %	52 197	2 696	5,2 %
Malta	3 968	1 931	48,7 %	44	6	13,6 %
Madalmaad	4 373	51	1,2 %	4 256	56	1,3 %
Austria	23 416	13 078	55,9 %	23 932	14 045	58,7%
Poola	420 147	28 697	6,8 %	74 007	1 043	1,4 %
Portugal	602	11	1,8 %	29	0	0,0 %
Rumeenia	7 404	326	4,4 %	516	16	3,1 %
Sloveenia	3 948	386	9,8 %	1 165	91	7,8 %
Slovakkia	11 135	4 738	42,6 %	5 076	1 416	27,9 %
Soome	9 250	5 177	56,0 %	1 902	663	34,9 %
Rootsi	46 059	37 917	82,3 %	7 468	2 954	39,6 %
Ühendkuningriik	174 678	37 310	21,4 %	118 160	42 973	36,4 %
Kokku	3 455 127	319 420	9,2 %	2 743 970	286 642	10,4 %

* Prantsusmaa ei esitanud andmeid O3- ja O4-kategooria haagiste kohta.

5.3.    Puuduste liigid ja liikmesriikide esitatud andmed

I lisas on esitatud samas liikmesriigis tehtud kontrollimisel sõidukitel leitud puuduste määr.

Tehnokontrolli käigus tuvastatud puudused on kõige sagedamini seotud järgmiste elementide tehnoseisundiga:

–    valgustusseadmed ja elektrisüsteem (20,9 %);

–    teljed, veljed, rehvid, vedrustus (20,6 %); 

–    pidurisüsteem (18,8 %) ja

–    muu varustus, sealhulgas sõidumeerik ja kiiruspiirik (17,4 %).

Erinevate kontrollitavate punktide puhul olid aruannetes esitatud puuduste osakaalud väga erinevad. Selle taga võivad olla erinevad kontrollimeetodid liikmesriikides ja teatavate punktide tähelepanelikum kontrollimine. Kui hakatakse kohaldama direktiivi 2014/47/EL, kaasnevad sellega ühtlustatumad kontrollimeetodid, ühtsem puuduste hindamine ja kontrolliseadmete kasutamine liiklevate sõidukite põhjalikumaks tehnokontrolliks.

Kui võrrelda käesoleva ja eelmise perioodi näitajaid, ilmneb, et valgustusseadmete ja elektrisüsteemide puudusi on tuvastatud silmatorkavalt vähem (langus 47 %-lt 20,9 %-le). Näitajate lähemal uurimisel võib aga märgata üllatavaid tulemusi. Rootsis leiti 47,3 %-l ja Portugalis 45,4 %-l tehtud kontrollidest puudusi valgustusseadmetes ja elektrisüsteemis. Eelmise perioodi määr on nendes liikmesriikides peaaegu samasugune (Rootsis 49 % ja Portugalis 50,7 %).

Pidurisüsteemi puudusi näisid leidvat kõige sagedamini Taani (46,7 %), Ühendkuningriigi (34,3 %) ja Poola (31,8 %) ametiasutused. Samal ajal tuvastati Kreekas selliste puudustega sõidukeid 1,6 %, Eestis ja Luksemburgis oli neid 2,9 % ning Hispaanias mitte ühtegi (0 %).

Heite ja leketega seotud puudused, mis lisaks liiklusohutusele võivad kahjustada ka keskkonda, on osakaalu poolest pärast eelmise perioodi 3,1 % vähenemist (4,1 %-lt 1,0 %-le) kasvanud 3,2 % (4,2 %-le). Kõige sagedamini tuvastati selle puudusega sõidukeid Leedus (14,6 %) ja Küprosel (10,6 %). Märkida tuleb, et Küpros kontrollis käesoleval perioodil üksnes kodumaal registreeritud sõidukeid.

I lisas esitatakse tehnokontrollide täpsemad tulemused ja kontrolli teinud liikmesriigi leitud puudused.

Liikmesriikide esitatud andmed väljaspool ELi liikmesriike registreeritud sõidukite tehnokontrollide kohta ei ole ikka veel piisavad, et teha nende sõidukite tehnoseisundi kohta olulisi järeldusi.

Käesoleva aruande IV lisas antakse ülevaade liikmesriikides kontrollitud sõidukitest registreerimisriikide kaupa ning esitatakse kasutuskeeldude osakaal.

5.4.    Kasutuskeelu saanud sõidukid kategooria ja registreerimisliikmesriigi kaupa

II lisas on näha, kui sageli leiti konkreetsest liikmesriigist pärit sõidukil puudusi, mille tõttu sõiduki kasutamine keelati. Sõidukite kategooriaid vaadeldes said kõige tihedamini kasutuskeelu raskeveokid (N3-kategooria) – kokku 13,6 %-l tehnokontrollidest. Kõige väiksema puuduste osakaaluga olid O3-kategooria haagised (6,8 %). Tuleb rõhutada, et täpsemalt määramata kategooriasse „muud“ kuuluvatel sõidukitel avastati 22,2 %-l juhtudest nii raskeid puudusi, et tuli kohaldada kasutuskeeldu. Selle kategooria kontrollitud sõidukid on tavaliselt põllumajandussõidukid, kerghaagised (O1, O2) või kergkaubikud (N1). Direktiiviga 2014/47/EL muudetakse suurema kiirusega traktorite (T5) tehnokontrollid kohustuslikuks juhul, kui neid kasutatakse peamiselt avalikel teedel kaubaveoks.

Kasutuskeeldude koguarv liikmesriigiti näitab, et Rootsi (80,9 %) ja Soome (53,2 %) sõidukitel leiti raskeid puudusi kõige sagedamini, aga Kreekas (2,2 %) ja Lätis (2,8 %) vaid harva. Siiski tuleb arvestada, et Rootsi sõidukite 47 046 tehnokontrollist 46 059 (97,9 %) korraldasid Rootsi ametiasutused ning Soome sõidukite 10 573 tehnokontrollist 9 520 (90 %) toimus Soomes. Teisalt kontrolliti kogu Euroopas 29 360 Kreeka sõidukit ja 50,8 % (14 922) kontrollidest tehti Kreekas. Samasugune võrdlus Lätiga näitab, et 80 %-l juhtudest kontrollisid Läti sõidukeid teised liikmesriigid (20 955 kontrollitud sõidukit, 4 196 kontrollitud Lätis).

Ühest küljest kajastavad II lisa tabelis 4 sisalduvad arvud seda, milliste liikmesriikide sõidukeid kasutatakse ja seetõttu ka kontrollitakse sagedamini teistes liikmesriikides. Teisest küljest võib kodumaal registreeritud sõidukite kasutuskeeldude suhteliselt kõrge määra põhjuseks olla erinevad kontrollimeetodid ja puuduste hindamise viisid. Mis puudutab viimati nimetatuid, siis kaasnevad direktiiviga 2014/47/EL ühtlustatumad kontrollimeetodid, aga ka ühtsem puuduste hindamine ja kontrolliseadmete kasutamine põhjalikumaks tehnokontrolliks.

Rohkem teavet sõidukite kategooriate kohta registreerimisliikmesriikide kaupa võib leida II lisast. III lisas on esitatud sõidukite kategooriate andmed neid kontrollinud liikmesriikide kaupa.

6.    KARISTUSTE LIIGID

Direktiiviga ei ole ette nähtud karistuste kohaldamise korda tuvastatud rikkumiste korral. Liikmesriigid peavad ise määrama karistused, ilma et sõidukijuhte diskrimineeritaks kodakondsuse alusel ja sõiduki registreerinud või kasutusele võtnud riigi alusel.

Kui selgub, et tarbesõiduk kujutab tõsist ohtu sõidukis viibijatele või teistele liiklejatele, võib pädev asutus või tehnokontrolli teostav kontrollija direktiivi 2000/30/EÜ kohaselt selle sõiduki kasutamise keeleta kuni tuvastatud ohtlike puuduste kõrvaldamiseni.

Kui mitteresidendile kuuluval tarbesõidukil tuvastatakse tõsised puudused, mille tõttu keelatakse selle kasutamine, tuleb sellest teatada sõiduki registreerinud liikmesriigi pädevatele asutustele.

Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus ohtlik puudus tuvastati, võivad paluda sõiduki registreerinud liikmesriigi pädevatel asutustel võtta rikkuja suhtes asjakohaseid meetmeid, näiteks määrata sõidukile põhjalikum tehnoülevaatus. Andmeid selliste juhtude kohta siiski esitama ei pea.

7.    KOKKUVÕTLIKUD JÄRELDUSED

Liikmesriikide aruandluskohustuse täitmine on paranenud, kuigi mitmel juhul ei peetud tähtajast ikkagi kinni, hoolimata sellest, et komisjon saatis 2015. aasta märtsi alguses välja teatise. Mõnel juhul esitati aruanne alles pärast arutelusid komisjoni ja asjaomaste liikmesriigi ametiasutuste vahel. Enamjaolt kasutasid liikmesriigid elektroonilist standardvormi, mida komisjon aruande esitamiseks soovitas. Prantsusmaa ja Saksamaa selgitustest ilmnes, et aruandeid ei saa esitada, sest liikmesriigid ei täitnud direktiivi täielikult.

Aruande põhjal võib teha mitmeid järeldusi ELi territooriumil liiklevate tarbesõidukite tehnokontrollide kohta.

Võrreldes eelmise perioodiga on silmatorkav muutus see, et 2013.–2014. aastal tehti 2 561 820 kontrolli vähem, mis tähendab 31,5 % langust. Selle põhjuseks võib olla võimalike puudustega sõidukite tõhusam sihipärane kontroll või liikmesriikides tehnokontrollideks olemasolevate vahendite kahanemine.

Samuti lahkneb märgatavalt liikmesriikides registreeritud sõidukite osakaal kontrollitud sõidukite koguarvus. Seepärast tuleks jätkata pingutamist selle nimel, et tagada tehnokontrollide tasakaalustatum määr. Näiteks Belgias ja Luksemburgis kontrolliti kodumaal registreeritud sõidukeid vähem kui 40 %-l juhtudest, teistes transiidiliikmesriikides on see suhe rohkem tasakaalus.

Kasutuskeelu saanud sõidukite osakaal kõigi kontrollitud sõidukite hulgas erineb samuti suurel määral, alates 0,4 %st Tšehhis ja 0,8 %st Lätis kuni üle 89,6 % Eestis ja 76,4 % Rootsis. Aruandes esitatud andmete põhjal võib oletada, et liiklevate sõidukite tehnokontrollide tõhusust saab suurendada sihipärasemate kontrollidega. Ka veoettevõtjate kaotatud aega ja halduskoormust saab parema suunatusega nii nende kui ka õiguskaitseasutuste jaoks vähendada. Alates 2018. aastast nõutakse uues liiklevate sõidukite tehnokontrollide direktiivis 2014/47/EL liikmesriikidelt oma kontrollisüsteemide kohandamist, et minna juhukontrollidelt üle sihipärasemale lähenemisele.

Tehnokontrolli käigus tuvastatud puudused on kõige sagedamini seotud valgustusseadmete, velgede, rehvide ja pidurite tehnoseisundiga. Nende puuduste osakaal on liikmesriigiti aga väga erinev. Euroopa Komisjon soovitab liikmesriikidel pöörata rohkem tähelepanu nendele puuduste kategooriatele, mis on endiselt problemaatilised, ning kohandada selle järgi enda kasutatavaid kontrollimeetodeid.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/40/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 141, 6.6.2009, lk 12).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/30/EÜ ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta (EÜT L 203, 10.8.2000, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust (ELT L 127, 29.4.2014, lk 134).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/40/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta (ELT L 141, 6.6.2009, lk 12).

(6) Komisjoni 5. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/47/EL, millega kohandatakse tehnika arenguga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/30/EÜ ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta (ELT L 173, 8.7.2010, lk 33).

(7) COM(2013) 303, COM(2014) 569.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.2.2017

COM(2017) 99 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/30/EÜ (ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta) kohaldamise kohta liikmesriikides

Aruandlusperiood 2013-2014

1. LISA. TUVASTATUD PUUDUSED KONTROLLITUD PUNKTIDE KAUPA

Võrreldes kõikide sõidukitel tuvastatud puuduste koguarvuga kontrollinud liikmesriigi kaupa

Kontrollinud liikmesriik	Sõiduki identifitseerimine	Osakaal	Piduri-süsteem	Osakaal	Rooli-seade	Osakaal	Nähtavus	Osakaal	Valgustus-seadmed ja elektri-süsteem	Osakaal	Šassii ja selle kinnitused	Osakaal	Muu varustus (sh sõidumeerik ja kiiruspiirik)	Osakaal	Saaste (sh heited ning kütuse- ja/või õlileke)	Osakaal	Teljed, veljed, rehvid, vedrustus	Osakaal	Kokku:
AT	127	0,4 %	6 565	21,3 %	1 444	4,7 %	1 625	5,3 %	5 802	18,9 %	3 558	11,6 %	1 047	3,4 %	2 640	8,6 %	7 945	25,8 %	30 753
BE	68	1,2 %	897	16,2 %	55	1,0 %	831	15,0 %	1 872	33,7 %	1 120	20,2 %	147	2,6 %	20	0,4 %	538	9,7 %	5 548
BG	35	0,6 %	898	15,5 %	18	0,3 %	770	13,3 %	740	12,7 %	74	1,3 %	1 399	24,1 %	1	0,0 %	1 872	32,2 %	5 807
CY	0	0,0 %	160	9,3 %	53	3,1 %	121	7,0 %	329	19,1 %	454	26,4 %	83	4,8 %	183	10,6 %	336	19,5 %	1 719
CZ	2 776	2,1 %	35 123	27,1 %	18 027	13,9 %	17 484	13,5 %	24 182	18,6 %	13 385	10,3 %	2 533	2,0 %	5 252	4,0 %	10 926	8,4 %	129 688
DK	17	0,9 %	905	46,7 %	7	0,4 %	423	21,8 %	228	11,8 %	201	10,4 %	7	0,4 %	9	0,5 %	139	7,2 %	1 936
EE	49	2,2 %	66	2,9 %	45	2,0 %	496	22,0 %	443	19,6 %	199	8,8 %	418	18,5 %	188	8,3 %	355	15,7 %	2 259
EL	1	0,2 %	9	1,6 %	4	0,7 %	18	3,3 %	123	22,3 %	25	4,5 %	84	15,2 %	28	5,1 %	259	47,0 %	551
ES	2 969	3,6 %	4	0,0 %	9	0,0 %	485	0,6 %	921	1,1 %	0	0,0 %	63 183	75,9 %	121	0,1 %	15 588	18,7 %	83 280
FI	253	2,6 %	2 347	23,8 %	570	5,8 %	628	6,4 %	2 724	27,7 %	1 822	18,5 %	318	3,2 %	147	1,5 %	1 034	10,5 %	9 843
HR	19	0,6 %	489	15,1 %	170	5,2 %	82	2,5 %	668	20,6 %	286	8,8 %	412	12,7 %	211	6,5 %	910	28,0 %	3 247
HU	276	1,7 %	1 828	11,2 %	215	1,3 %	795	4,9 %	4 998	30,7 %	2 730	16,8 %	802	4,9 %	1 096	6,7 %	3 538	21,7 %	16 278
IE	1 748	11,2 %	2 197	14,0 %	932	6,0 %	1 302	8,3 %	4 355	27,8 %	1 735	11,1 %	444	2,8 %	323	2,1 %	2 609	16,7 %	15 645
IT	0	0,0 %	1 461	24,0 %	355	5,8 %	0	0,0 %	1 647	27,0 %	624	10,2 %	239	3,9 %	116	1,9 %	1 648	27,1 %	6 090
LT	257	3,1 %	546	6,5 %	114	1,4 %	435	5,2 %	3 185	37,9 %	379	4,5 %	1 092	13,0 %	1 225	14,6 %	1 163	13,9 %	8 396
LU	129	21,0 %	18	2,9 %	77	12,5 %	148	24,1 %	127	20,7 %	30	4,9 %	27	4,4 %	19	3,1 %	40	6,5 %	615
LV	4	0,2 %	494	30,6 %	59	3,7 %	46	2,9 %	393	24,4 %	291	18,0 %	40	2,5 %	86	5,3 %	200	12,4 %	1 613
MT	308	5,5 %	298	5,4 %	433	7,8 %	783	14,1 %	2 071	37,2 %	540	9,7 %	15	0,3 %	434	7,8 %	683	12,3 %	5 565
NL	637	12,6 %	833	16,5 %	139	2,8 %	177	3,5 %	974	19,3 %	855	16,9 %	250	4,9 %	123	2,4 %	1 065	21,1 %	5 053
PL	1 257	1,6 %	24 786	31,8 %	2 416	3,1 %	4 122	5,3 %	18 461	23,7 %	2 681	3,4 %	2 167	2,8 %	4 395	5,6 %	17 569	22,6 %	77 854
PT	12	1,3 %	51	5,7 %	41	4,6 %	1	0,1 %	408	45,4 %	60	6,7 %	29	3,2 %	58	6,5 %	238	26,5 %	898
RO	4	0,4 %	132	14,6 %	4	0,4 %	246	27,2 %	212	23,4 %	17	1,9 %	17	1,9 %	8	0,9 %	266	29,4 %	906
SE	4 567	7,5 %	5 532	9,1 %	1 376	2,3 %	5 551	9,1 %	28 857	47,3 %	5 276	8,7 %	1 981	3,2 %	789	1,3 %	7 027	11,5 %	60 956
SI	10	3,6 %	28	10,1 %	13	4,7 %	30	10,8 %	44	15,9 %	16	5,8 %	58	20,9 %	5	1,8 %	73	26,4 %	277
SK	355	5,4 %	882	13,3 %	7	0,1 %	188	2,8 %	732	11,1 %	51	0,8 %	2 240	33,9 %	345	5,2 %	1 811	27,4 %	6 611
UK	1 752	1,8 %	33 296	34,3 %	3 810	3,9 %	1 496	1,5 %	13 670	14,1 %	10 486	10,8 %	599	0,6 %	5 939	6,1 %	26 001	26,8 %	97 049
Kokku:	17 630	3,0 %	119 845	20,7 %	30 393	5,3 %	38 283	6,6 %	118 166	20,4 %	46 895	8,1 %	79 631	13,8 %	23 761	4,1 %	103 833	18,0 %	578 437

2. LISA. KASUTUSKEELU SAANUD SÕIDUKID KATEGOORIATE JA REGISTREERIMISLIIKMESRIIKIDE KAUPA

				N2			N3			O3			O4			M2			M3			Muud
Registreerimisliikmesriik	Sõidukeid kokku	Kasutuskeelu saanud sõidukeid kokku	Osakaal	Sõidukite arv	Kasutuskeelu saanud sõidukite arv	Osakaal	Sõidukite arv	Kasutuskeelu saanud sõidukite arv	Osakaal	Sõidukite arv	Kasutuskeelu saanud sõidukite arv	Osakaal	Sõidukite arv	Kasutuskeelu saanud sõidukite arv	Osakaal	Sõidukite arv	Kasutuskeelu saanud sõidukite arv	Osakaal	Sõidukite arv	Kasutuskeelu saanud sõidukite arv	Osakaal	Sõidukite arv	Kasutuskeelu saanud sõidukite arv	Osakaal
AT	28 323	13 329	47,1 %	2 173	1 058	48,7 %	8 996	3 246	36,1 %	102	39	38,2 %	6 307	1 439	22,8 %	37	5	13,5 %	164	19	11,6 %	10 544	7 523	71,3 %
BE	11 671	1 696	14,5 %	316	32	10,1 %	4 516	431	9,5 %	44	5	11,4 %	6 097	1 175	19,3 %	37	1	2,7 %	504	24	4,8 %	157	28	17,8 %
BG	278 451	9 893	3,6 %	28 229	974	3,5 %	116 553	4 147	3,6 %	7 604	107	1,4 %	76 133	2 519	3,3 %	15 925	528	3,3 %	25 284	844	3,3 %	8 723	774	8,9 %
CY	1 543	1 776	115,1 %	395	614	155,4 %	547	603	110,2 %	112	175	156,3 %	258	221	85,7 %	81	54	66,7 %	138	107	77,5 %	12	2	16,7 %
CZ	107 875	4 321	4,0 %	20 444	487	2,4 %	46 913	1 537	3,3 %	1 345	20	1,5 %	35 574	1 480	4,2 %	61	2	3,3 %	1 250	42	3,4 %	2 288	753	32,9 %
DE	26 884	2 860	10,6 %	1 788	227	12,7 %	8 811	933	10,6 %	159	13	8,2 %	13 183	1 224	9,3 %	962	14	1,5 %	955	51	5,3 %	1 026	398	38,8 %
DK	4 133	994	24,1 %	48	9	18,8 %	1 330	177	13,3 %	37	3	8,1 %	2 261	594	26,3 %	11	0	0,0 %	199	52	26,1 %	247	159	64,4 %
EE	8 974	2 140	23,8 %	167	37	22,2 %	4 058	1 011	24,9 %	121	9	7,4 %	3 140	316	10,1 %	39	23	59,0 %	174	49	28,2 %	1 275	695	54,5 %
EL	29 360	647	2,2 %	4 516	62	1,4 %	12 074	242	2,0 %	26	0	0,0 %	10 758	204	1,9 %	87	11	12,6 %	1 793	107	6,0 %	106	21	19,8 %
ES	668 122	85 666	12,8 %	10 576	1 811	17,1 %	368 179	72 037	19,6 %	38	1	2,6 %	261 522	7 412	2,8 %	49	10	20,4 %	27 578	4 353	15,8 %	180	42	23,3 %
FI	10 573	5 627	53,2 %	421	258	61,3 %	5 390	3 038	56,4 %	213	94	44,1 %	4 443	2 192	49,3 %	8	2	25,0 %	23	8	34,8 %	75	35	46,7 %
FR	7 779	1 308	16,8 %	111	18	16,2 %	3 018	409	13,6 %	25	0	0,0 %	3 200	678	21,2 %	35	2	5,7 %	425	59	13,9 %	965	142	14,7 %
HR	30 662	1 316	4,3 %	6 651	209	3,1 %	17 092	604	3,5 %	86	3	3,5 %	2 459	124	5,0 %	186	3	1,6 %	3 570	268	7,5 %	618	105	17,0 %
HU	191 778	8 150	4,2 %	13 120	1 016	7,7 %	91 374	3 064	3,4 %	977	71	7,3 %	64 315	2 581	4,0 %	313	12	3,8 %	1 622	173	10,7 %	20 057	1 233	6,1 %
IE	23 953	4 813	20,1 %	949	72	7,6 %	15 847	2 472	15,6 %	6	0	0,0 %	5 861	2 186	37,3 %	277	8	2,9 %	389	20	5,1 %	624	55	8,8 %
IT	18 151	6 436	35,5 %	1 514	607	40,1 %	3 506	755	21,5 %	462	242	52,4 %	4 150	1 101	26,5 %	2 923	1 310	44,8 %	1 180	504	42,7 %	4 416	1 917	43,4 %
LT	107 119	3 470	3,2 %	9 641	79	0,8 %	47 160	1 650	3,5 %	4 141	66	1,6 %	31 328	1 474	4,7 %	2 749	36	1,3 %	2 701	71	2,6 %	9 399	94	1,0 %
LU	1 000	84	8,4 %	29	3	10,3 %	478	35	7,3 %	5	0	0,0 %	316	29	9,2 %	83	6	7,2 %	58	3	5,2 %	31	8	25,8 %
LV	20 955	591	2,8 %	1 212	21	1,7 %	9 815	297	3,0 %	381	10	2,6 %	7 424	231	3,1 %	69	2	2,9 %	431	7	1,6 %	1 623	23	1,4 %
MT	4 173	2 003	48,0 %	844	348	41,2 %	1 362	649	47,7 %	0	0	0,0 %	362	196	54,1 %	63	22	34,9 %	874	573	65,6 %	668	215	32,2 %
NL	18 843	3 066	16,3 %	285	33	11,6 %	7 634	950	12,4 %	120	4	3,3 %	10 335	2 010	19,4 %	26	1	3,8 %	233	20	8,6 %	210	48	22,9 %
PL	506 865	39 697	7,8 %	51 077	3 732	7,3 %	174 317	15 485	8,9 %	4 458	307	6,9 %	117 461	8 905	7,6 %	13 068	1 263	9,7 %	81 926	4 560	5,6 %	64 558	5 445	8,4 %
PT	44 420	3 813	8,6 %	163	14	8,6 %	22 425	2 396	10,7 %	6	0	0,0 %	21 129	1 297	6,1 %	17	2	11,8 %	612	93	15,2 %	68	11	16,2 %
RO	85 159	12 357	14,5 %	4 268	762	17,9 %	42 198	5 654	13,4 %	286	20	7,0 %	33 147	4 318	13,0 %	645	51	7,9 %	1 619	160	9,9 %	2 996	1 392	46,5 %
SE	47 046	38 072	80,9 %	575	519	90,3 %	9 941	9 059	91,1 %	116	100	86,2 %	7 333	6 266	85,4 %	100	91	91,0 %	543	450	82,9 %	28 438	21 587	75,9 %
SI	13 377	2 333	17,4 %	687	128	18,6 %	5 446	807	14,8 %	79	104	131,6 %	3 640	1 055	29,0 %	273	7	2,6 %	2 752	52	1,9 %	500	180	36,0 %
SK	46 574	7 862	16,9 %	7 018	2 042	29,1 %	20 212	2 797	13,8 %	478	61	12,8 %	14 224	1 345	9,5 %	549	204	37,2 %	559	181	32,4 %	3 534	1 232	34,9 %
UK	176 303	37 516	21,3 %	21 368	6 962	32,6 %	55 740	15 558	27,9 %	5	3	60,0 %	29 609	9 181	31,0 %	4 439	892	20,1 %	22 217	3 256	14,7 %	42 925	1 664	3,9 %
Kokku	2 520 066	301 836	12,0 %	188 585	22 134	11,7 %	1 104 932	150 043	13,6 %	21 432	1 457	6,8 %	775 969	61 753	8,0 %	43 112	4 562	10,6 %	179 773	16 106	9,0 %	206 263	45 781	22,2 %

3. LISA. KASUTUSKEELU SAANUD SÕIDUKID KATEGOORIATE JA KONTROLLINUD LIIKMESRIIKIDE KAUPA

				N2			N3			O3			O4			M2			M3			Muud
Kontrollinud liikmesriik	Sõidukeid kokku	Kasutuskeelu saanud sõidukeid kokku	Osakaal	Sõidukite arv	Kasutuskeelu saanud sõidukite arv	Osakaal	Sõidukite arv	Kasutuskeelu saanud sõidukite arv	Osakaal	Sõidukite arv	Kasutuskeelu saanud sõidukite arv	Osakaal	Sõidukite arv	Kasutuskeelu saanud sõidukite arv	Osakaal	Sõidukite arv	Kasutuskeelu saanud sõidukite arv	Osakaal	Sõidukite arv	Kasutuskeelu saanud sõidukite arv	Osakaal	Sõidukite arv	Kasutuskeelu saanud sõidukite arv	Osakaal
AT	48 884	28 114	57,5 %	4 134	2 602	62,9 %	16 363	7 870	48,1 %	312	159	51,0 %	11 999	5 491	45,8 %	17	11	64,7 %	469	304	64,8 %	15 590	11 677	74,9 %
BE	18 073	997	5,5 %	271	14	5,2 %	9 070	307	3,4 %	78	6	7,7 %	8 104	640	7,9 %	1	0	0,0 %	499	18	3,6 %	50	12	24,0 %
BG	321 325	5 807	1,8 %	30 805	876	2,8 %	136 221	2 715	2,0 %	7 466	79	1,1 %	96 529	979	1,0 %	15 755	406	2,6 %	27 363	696	2,5 %	7 186	56	0,8 %
CY	1 174	1 719	146,4 %	388	613	158,0 %	370	582	157,3 %	112	175	156,3 %	92	190	206,5 %	81	54	66,7 %	131	105	80,2 %	0	0	0,0 %
CZ	136 981	514	0,4 %	24 093			61 442			1 680			47 221			27			1 694			824	514	62,4 %
DK	2 081	532	25,6 %	4	1	25,0 %	857	22	2,6 %	5	2	40,0 %	809	295	36,5 %	6			200	61	30,5 %	200	151	75,5 %
EE	1 689	1 513	89,6 %	29	25	86,2 %	687	631	91,8 %	0	0	0,0 %	110	99	90,0 %	23	23	100,0 %	49	46	93,9 %	791	689	87,1 %
EL	16 816	252	1,5 %	3 258	39	1,2 %	6 366	49	0,8 %	33			6 135	111	1,8 %	40	1	2,5 %	931	49	5,3 %	53	3	5,7 %
ES	723 250	83 280	11,5 %	11 132	1 857	16,7 %	396 003	73 292	18,5 %	0	0	0,0 %	287 705	3 624	1,3 %	0	0	0,0 %	28 410	4 507	15,9 %	0	0	0,0 %
FI	11 152	5 840	52,4 %	449	278	61,9 %	5 619	3 061	54,5 %	271	120	44,3 %	4 725	2 333	49,4 %	6	2	33,3 %	12	7	58,3 %	70	39	55,7 %
HR	39 608	1 643	4,1 %	7 145	193	2,7 %	23 002	820	3,6 %	88	2	2,3 %	2 404	43	1,8 %	292	5	1,7 %	6 187	530	8,6 %	490	50	10,2 %
HU	216 504	5 651	2,6 %	12 425	535	4,3 %	104 807	2 333	2,2 %	993	24	2,4 %	76 790	1 858	2,4 %	331	10	3,0 %	1 458	125	8,6 %	19 700	766	3,9 %
IE	12 939	779	6,0 %	795	40	5,0 %	10 510	670	6,4 %	6	0	0,0 %	524	7	1,3 %	272	6	2,2 %	362	13	3,6 %	470	43	9,1 %
IT	15 143	6 090	40,2 %	1 324	584	44,1 %	124	81	65,3 %	569	291	51,1 %	121	44	36,4 %	3 741	1 579	42,2 %	1 907	960	50,3 %	7 357	2 551	34,7 %
LT	79 860	933	1,2 %	10 216	60	0,6 %	33 872	456	1,3 %	4 153	65	1,6 %	18 880	232	1,2 %	2 787	28	1,0 %	2 645	64	2,4 %	7 307	28	0,4 %
LU	726	31	4,3 %	70	2	2,9 %	1			2			28			327	12	3,7 %	298	17	5,7 %			0,0 %
LV	6 101	52	0,9 %	478	3	0,6 %	3 230	14	0,4 %	46			2 347	35	1,5 %	0		0,0 %	0		0,0 %			0,0 %
MT	4 012	1 937	48,3 %	844	348	41,2 %	1 284	631	49,1 %	0	0	0,0 %	289	149	51,6 %	62	22	35,5 %	874	573	65,6 %	659	214	32,5 %
NL	8 860	111	1,3 %	186	5	2,7 %	4 226	32	0,8 %	136	4	2,9 %	4 158	68	1,6 %	1	0	0,0 %	116	1	0,9 %	37	1	2,7 %
PL	888 111	32 969	3,7 %	139 697	3 594	2,6 %	310 735	12 088	3,9 %	6 634	304	4,6 %	237 495	5 831	2,5 %	23 911	1 247	5,2 %	90 057	4 723	5,2 %	79 582	5 182	6,5 %
PT	631	11	1,7 %	44			341	1	0,3 %			0,0 %	225	10	4,4 %			0,0 %	21					0,0 %
RO	8 135	357	4,4 %	1 304	12	0,9 %	3 562	97	2,7 %	46	2	4,3 %	2 595	230	8,9 %	344	7	2,0 %	243	8	3,3 %	41	1	2,4 %
SE	53 527	40 871	76,4 %	615	547	88,9 %	14 221	10 916	76,8 %	142	113	79,6 %	9 356	7 147	76,4 %	95	92	96,8 %	508	441	86,8 %	28 590	21 615	75,6 %
SI	5 113	477	9,3 %	505	21	4,2 %	1 480	82	5,5 %	38	98	257,9 %	320	251	78,4 %	237	1	0,4 %	2 448	21	0,9 %	85	3	3,5 %
SK	16 211	6 154	38,0 %	6 893	2 601	37,7 %	4 505	1 712	38,0 %	243	73	30,0 %	971	252	26,0 %	648	264	40,7 %	304	156	51,3 %	2 647	1 096	41,4 %
UK	292 838	80 283	27,4 %	22 835	7 605	33,3 %	113 257	33 225	29,3 %	0	0	0,0 %	85 839	33 620	39,2 %	4 450	901	20,2 %	22 567	3 327	14,7 %	43 890	1 605	3,7 %
Kokku	2 929 744	306 917	10,5 %	279 939	22 455	8,0 %	1 262 155	151 687	12,0 %	23 053	1 517	6,6 %	905 771	63 539	7,0 %	53 454	4 671	8,7 %	189 753	16 752	8,8 %	215 619	46 296	21,5 %

* Nõuetele mittevastava aruande tõttu ei sisalda tabel Prantsusmaa ja Saksamaa saadetud andmeid.

4. LISA. KONTROLLITUD SÕIDUKID JA KASUTUSKEELDUDE MÄÄR LIIKMESRIIKIDE KAUPA

Registreerimisliikmesriik	Kontrollinud liikmesriik (tehtud kontrollide arv; kasutuskeelu saanud sõidukite osakaal)
	AT	%	BE	%	BG	%	CY	%	CZ	%	DK	%	EE	%	EL	%	ES	%
AD		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
AL	13	75,0 %		Puudub		Puudub		Puudub	2	0,0 %		Puudub		Puudub	152	13,0 %		Puudub
AT	23 416	79,9 %	104	6,9 %	827	0,0 %		Puudub	834	0,5 %	2	Puudub		Puudub		Puudub	292	10,2 %
AZ	1	0,0 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
BA	268	99,5 %		Puudub		Puudub		Puudub	140	0,0 %		Puudub		Puudub	4	Puudub		Puudub
BE	62	55,8 %	6 203	13,7 %	128	6,1 %		Puudub	93	0,0 %	2	100,0 %		Puudub	1	0,0 %	590	8,3 %
BG	1 500	102,2 %	355	23,1 %	254 651	2,5 %		Puudub	1 160	0,2 %	26	366,7 %		Puudub	1 336	2,7 %	3 376	12,8 %
BO	1	100,0 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
BY	66	100,0 %		Puudub		Puudub		Puudub	350	0,0 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
CH	136	67,0 %		Puudub		Puudub		Puudub	24	0,0 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
CS	374	87,4 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
CY	22	110,0 %	11	20,0 %	196	1,0 %	1 174	172,4 %	10	0,0 %	0	0,0 %		Puudub		Puudub	15	9,1 %
CZ	2 977	85,1 %	540	11,6 %	3 018	2,9 %		Puudub	81 711	0,8 %	12	50,0 %		Puudub	4	0,0 %	1 575	6,3 %
DE	2 362	61,6 %	1 192	4,6 %	1 772	2,8 %		Puudub	3 347	0,1 %	67	3,3 %		Puudub	13	Puudub	1 581	17,2 %
DK	41	40,5 %	47	5,3 %	354	1,7 %		Puudub	94	0,0 %	1 748	39,8 %		Puudub		Puudub	91	7,7 %
EE	30	114,3 %	46	14,3 %	603	0,0 %		Puudub	229	0,9 %	4	100,0 %	1 669	147,9 %		Puudub	200	5,2 %
EL	108	135,7 %	18	16,7 %	13 497	2,2 %		Puudub	72	0,0 %	0	0,0 %		Puudub	14 922	2,2 %	163	9,9 %
ES	112	71,6 %	696	13,1 %	140	0,0 %		Puudub	512	0,0 %	4	100,0 %		Puudub		Puudub	652 259	27,4 %
FI	14	54,5 %	13	12,5 %	52	6,5 %		Puudub	50	0,0 %	10	57,1 %	3	33,3 %		Puudub	121	12,1 %
FR	72	84,1 %	1 071	9,9 %	223	1,7 %		Puudub	80	0,0 %	0	0,0 %		Puudub		Puudub	2 032	17,9 %
GE	15	128,6 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
HR	479	91,1 %	65	2,8 %		Puudub		Puudub	237	0,0 %		Puudub		Puudub	2	Puudub		Puudub
HU	4 738	91,3 %	415	6,7 %	6 607	2,9 %		Puudub	3 788	0,3 %	10	75,0 %		Puudub	2	0,0 %	1 043	7,3 %
IE	18	86,7 %	61	2,3 %	24	0,0 %		Puudub	35	0,0 %	0	0,0 %		Puudub		Puudub	456	8,6 %
IQ		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
IR	11	44,4 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
IS		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub	1	0,0 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
IT	1 115	70,1 %	295	5,1 %	460	6,4 %		Puudub	286	0,0 %	0	0,0 %		Puudub	2	0,0 %	1 355	14,7 %
KZ	2	400,0 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
LI	16	88,9 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
LT	346	95,5 %	530	10,2 %	1 208	2,5 %		Puudub	1 756	0,1 %	23	70,0 %	1	0,0 %		Puudub	3 565	2,8 %
LU	18	50,0 %	422	3,6 %	0	0,0 %		Puudub	39	0,0 %	0	0,0 %		Puudub		Puudub	156	8,9 %
LV	72	83,3 %	71	10,7 %	1 133	2,6 %		Puudub	711	0,3 %	6	150,0 %	10	200,0 %		Puudub	500	1,6 %
MA		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
MC		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
MD	72	85,1 %		Puudub		Puudub		Puudub	41	0,0 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
ME	2	100,0 %		Puudub		Puudub		Puudub	8	0,0 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
MK	73	119,0 %		Puudub		Puudub		Puudub	224	0,0 %		Puudub		Puudub	27	0,0 %		Puudub
MT	3	100,0 %	6	0,0 %	0	0,0 %		Puudub	9	0,0 %	0	0,0 %		Puudub		Puudub	0	0,0 %
NL	345	74,5 %	1 812	8,8 %	792	0,8 %		Puudub	592	0,2 %	18	60,0 %		Puudub	1	Puudub	1 629	9,3 %
NO	3	50,0 %		Puudub		Puudub		Puudub	4	0,0 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
PL	2 108	88,7 %	1 589	11,0 %	8 856	4,1 %		Puudub	22 226	0,5 %	67	158,8 %	4	0,0 %	10	Puudub	4 910	6,7 %
PT	65	117,6 %	298	14,0 %	105	0,0 %		Puudub	244	0,8 %	5	Puudub		Puudub		Puudub	37 862	8,8 %
RO	3 462	108,1 %	768	13,2 %	23 950	6,9 %		Puudub	4 491	0,3 %	15	166,7 %		Puudub	49	14,0 %	7 369	13,3 %
RS	1	100,0 %		Puudub		Puudub		Puudub	999	0,2 %		Puudub		Puudub	6	0,0 %		Puudub
RU	59	110,0 %		Puudub		Puudub		Puudub	315	0,0 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
SE	29	45,5 %	23	20,0 %	46	0,0 %		Puudub	107	0,0 %	45	45,5 %	2	100,0 %	2	Puudub	87	14,3 %
SI	1 533	106,0 %	193	6,7 %		Puudub		Puudub	430	1,3 %	0	0,0 %		Puudub		Puudub	366	9,2 %
SK	2 167	109,1 %	497	10,3 %	1 530	2,5 %		Puudub	10 479	0,4 %	16	100,0 %		Puudub	2	Puudub	765	4,8 %
SL		Puudub		Puudub	922	0,7 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub	2	Puudub		Puudub
SV	2	100,0 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
TM		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
TR	263	98,5 %		Puudub		Puudub		Puudub	763	0,3 %		Puudub		Puudub	279	4,0 %		Puudub
UA	123	119,8 %		Puudub		Puudub		Puudub	402	1,7 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
UK	119	85,2 %	149	7,0 %	108	0,0 %		Puudub	34	5,0 %	1	Puudub		Puudub		Puudub	892	18,9 %
US	5	20,0 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
UZ		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub
XK	19	105,9 %		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub		Puudub