EUROOPA KOMISJON
Brüssel,28.2.2017
COM(2017) 99 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/30/EÜ (ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta) kohaldamise kohta liikmesriikides
Aruandlusperiood 2013-2014
Sisukord
1.SISSEJUHATUS
2.DIREKTIIV 2000/30/EÜ
3.LIIKMESRIIKIDE ESITATUD ANDMED
4.TEHNOKONTROLLI SISU
5.STATISTILISED ANDMED
5.1. Kontrollitud sõidukite koguarv ja nende päritolu
5.2.Kasutuskeelu saanud sõidukid
5.3.Puuduste liigid ja liikmesriikide esitatud andmed
5.4. Kasutuskeelu saanud sõidukid kategooria ja registreerimisliikmesriigi kaupa
1.
SISSEJUHATUS
Liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja õiglase konkurentsi huvides on Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud mitu meedet tagamaks, et Euroopa teedel liiklevad tarbesõidukid on sobivas tehnilises korras. Nende hulgas on
eeskirjad, millega nõutakse veoettevõtjatelt piisavat finantssuutlikkust, et tagada sõidukite nõuetekohane hooldus (määrus (EÜ) nr 1072/2009);
liikmesriikide territooriumil registreeritud sõidukite korrapärane tehnoülevaatus, mida tuleb teha vastavalt Euroopa tasandil kindlaksmääratud miinimumsagedusele (direktiiv 2009/40/EÜ);
käesolevas aruandes käsitletav liiklevate sõidukite tehnokontroll, millega tagatakse, et tarbesõidukeid kasutatakse ainult juhul, kui nende tehnoseisundit hoitakse kõrgel tasemel (direktiiv 2000/30/EÜ).
Vastavalt direktiivile 2000/30/EÜ (edaspidi „direktiiv“) kohaldatakse liikmesriikide territooriumidel liiklevate tarbesõidukite, nende haagiste ja poolhaagiste suhtes tehnokontrolle, et parandada liiklusohutust ja keskkonna olukorda.
Direktiivi artiklis 6 on sätestatud, et liikmesriigid esitavad komisjonile iga kahe aasta järel andmed kahe eelneva aasta jooksul
kontrollitud tarbesõidukite arvu kohta nii seitsme sõidukikategooria kui ka registreerimisriigi kaupa,
direktiivi kohaselt kontrollitud detailide ja
avastatud puuduste kohta.
Direktiivis on loetletud üheksa punkti (vt punkt 4), mida liiklevate sõidukite tehnokontrolli käigus võidakse kontrollida. Kui mõni kontrollitud punkt ei vasta asjaomastele liiklusohutuse nõuetele, võidakse sõiduki kasutamine keelata. Iga puudus, mis tuvastatakse sõiduki kontrollimise käigus, märgitakse ära tehnokontrolli aktis, mis tuleb anda sõiduki juhile. Direktiivis on sätestatud, et komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile direktiivi kohaldamise aruande, mis on koostatud liikmesriikidelt saadud andmete põhjal, ja saadud tulemuste kokkuvõtte.
2014. aastal vaatasid Euroopa Parlament ja nõukogu läbi liiklevate tarbesõidukite tehnokontrolli eeskirjad ja menetlused. 3. aprillil 2014 võeti vastu direktiiv 2014/47/EL, mida liikmesriigid peavad hakkama kohaldama alates 20. maist 2018. Uue direktiiviga kehtestatakse muu hulgas nõue, et esmaste liiklevate sõidukite tehnokontrollide koguarv ELis peab moodustama vähemalt 5 % liikmesriikides registreeritud sõidukite koguarvust. Esimest korda muutub selle eesmärgi arvessevõtmine aruannetes kohustuslikuks 31. märtsil 2021 aastate 2019–2020 kohta.
2.
DIREKTIIV 2000/30/EÜ
Vastavalt direktiivile 2009/40/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta tuleb tarbesõidukeid kontrollida igal aastal. Kuna aga iga-aastast tehnoülevaatust ei peeta piisavaks selle tagamiseks, et need sõidukid on sõidukorras terve aasta vältel, tuleb jõustamismeetmena kohaldada sihipäraseid lisatehnokontrolle.
Muudetud direktiiviga, mida kohaldatakse 19. maini 2018, on ELi territooriumil liiklevate tarbesõidukite tehnokontrolliks kehtestatud hulk tingimusi.
Direktiiviga 2010/47/EL muudeti alates 1. jaanuarist 2012 direktiivi I lisas olevaid sõidukite kategooriaid ja kontrollitavate punktide loetelu.
Enne muutmist jaotati sõidukeid tehnokontrolli aktis (I lisa) klassidesse, nt autorong, mis tähendas kaubaveoks ettenähtud mootorsõidukit, mille täismass on üle 3,5 tonni (N2- ja N3-kategooria) ja mis on ühendatud haagisega (O3- ja O4-kategooria). Samal ajal tuli N2-kategooria sõidukid märkida kergete kaubaveokite alla, N3-kategooria sõidukid veoautode alla ning O3- ja O4-kategooria sõidukid haagiste ja poolhaagiste alla.
Direktiivi 2010/47/EL muutmisega võeti aga kasutusele teistsugune sõidukite liigitamise viis, mille puhul kasutati nende kategooria tähist vastavalt tüübikinnitust käsitlevatele õigusaktidele. Selle tulemusena võib sõiduki, mida võib märkida eri klassidesse, kanda nüüd ainult ühe sõidukikategooria alla. Lisaks tuleb eraldi märkida pukseerivad veokid ja haagised. Arvestades, et pukseeriv veok ja haagis võivad olla registreeritud eri liikmesriikides, annab selline eristamine täpsemat teavet ja on tähtis ka seoses kohustusega teavitada registreerimisliikmesriiki, kui ühel sõidukitest on leitud suuri puudusi.
Liiklevate sõidukite tehnokontroll tähendab liikmesriigi territooriumil liikleva tarbesõiduki etteteatamata kontrollimist. Tehnokontrolli teevad ametiasutused või muu nende järelevalve all tegutsev asutus peamiselt avalikul maanteel.
Liiklevate sõidukite tehnokontrollide käigus ei tohi esineda diskrimineerimist sõidukijuhi kodakondsuse alusel ega tarbesõiduki registreerinud või kasutusele võtnud riigi alusel. Kontrollida tuleb nii, et sõidukijuhile ja ettevõtjale tekitatud kulutused ja ajakulu oleksid võimalikult väikesed.
Tarbesõidukite väljavalimisel liiklevate sõidukite tehnokontrolliks tuleks kasutada sihipärast lähenemist, pannes erilist rõhku selliste sõidukite kindlakstegemisele, mis on kõige tõenäolisemalt halvasti hooldatud.
Liiklevate sõidukite tehnokontrolli tegemisel järgitakse tavaliselt järkjärgulist lähenemist. Kõigepealt hinnatakse seisva sõiduki seisundit visuaalselt, sealhulgas kontrollitakse selle viimase tehnokontrolli ja -ülevaatuse dokumente. Samuti võib kontrollida kohapeal või lähedal asuvas ülevaatuspunktis üksikasjalikult direktiivi kohaselt kontrollitavate punktide loetelu põhjal tehnoseisundis esinevaid puudusi. Üksikasjaliku kontrolli korral tuleb tehnokontrolli tulemused dokumenteerida tehnokontrolli aktis, mis on koostatud direktiivis esitatud näidise järgi. Aktis sisalduvad andmed on aluseks teabele, mida liikmesriigid peavad komisjonile esitama.
Kui ohtlike puudustega tarbesõiduk kujutab suurt riski liiklusohutusele, võib sõiduki kasutamise keelata kuni asjaomaste puuduste kõrvaldamiseni. Välisriigis registreeritud raskete puudustega sõidukitest tuleb teatada registreerimisliikmesriigile, et sõiduki suhtes saaks kohaldada järelkontrolli.
3.
LIIKMESRIIKIDE ESITATUD ANDMED
Käesolev aruanne on viies aruanne direktiivi 2000/30/EÜ rakendamise kohta liikmesriikides ning hõlmab ajavahemikku 2013–2014. Liikmesriigid pidid selle ajavahemiku kohta kogutud andmed komisjonile edastama hiljemalt 31. märtsiks 2015.
Et lihtsustada liikmesriikide aruandekohustuse täitmist, saatis komisjon 2015. aasta märtsi alguses välja teatise, millele oli lisatud näidistabel. See näidis töötati välja koostöös komisjoni ja liikmesriigi ekspertidega, et hõlbustada väga keeruka andmestu kogumist ja aruandlust, näidise kasutamine ei ole siiski kohustuslik. Kõik aruandekohustuse täitnud liikmesriigid kasutasid näidist ja esitasid andmed elektrooniliselt, mis muutis edasise analüüsi palju lihtsamaks.
Siiski ei esitatud andmeid alati õigel ajal. 18 liikmesriiki (Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Kreeka, Leedu, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Rootsi, Rumeenia, Sloveenia, Soome, Taani, Ungari, Ühendkuningriik) esitasid andmed kontrollitud sõidukite arvu kohta (liigitatuna kategooria ja registreerimisriigi kaupa), samuti kontrollitud punktide ja tuvastatud puuduste kohta. Pärast komisjoni ja kümne ülejäänud riigi arutelusid esitasid nõutud andmed veel kaheksa riiki. Prantsusmaa ja Saksamaaga peetud dialoogide käigus tehti aga kindlaks, et need liikmesriigid ei saa direktiivis nõutavaid andmeid esitada.
Prantsusmaa edastas raskete kaubaveokite kahe kategooria (N2 ja N3) ning kahe bussikategooria (M2 ja M3) kohta ainult koondandmed, selle asemel et need eraldada. Lisaks ei esitanud Prantsusmaa mingit teavet haagiste kohta (O3- ja O4-kategooria). Seetõttu kasutati käesoleva aruande jaoks üksnes koguarve ja üksikasjade võrdlemisel jäeti Prantsusmaa esitatud andmed kõrvale.
Saksamaa aga kasutas sõidukiklasse, mis kehtisid enne direktiivi 2010/47/EL muutmist, ega saanud esitada andmeid sõidukikategooriate kaupa, nagu oli muudatuste kohaselt nõutav. Seetõttu ei ole võimalik sõidukikategooriate üksikasju kindlaks määrata ja seega kasutatakse käesolevas aruandes üksnes koguarve.
Liikmesriikide esitatud andmed varieerusid täielikkuse poolest. Austria, Tšehhi Vabariik, Rumeenia, Madalmaad, Kreeka, Luksemburg, Poola ja Horvaatia esitasid andmeid ka väljaspool ELi registreeritud sõidukite kohta registreerimisriigi kaupa, ent Belgia ja Itaalia edastasid ELi-väliste riikide kohta kokkuvõtlikud andmed.
4.
TEHNOKONTROLLI SISU
Liikmesriikides tõenäoliselt kontrollitavad punktid ja liikmesriikide edastatav teave hõlmab vähemalt direktiivi 2000/30/EÜ I lisa näidisakti punktis 10 loetletud kontrollitavaid punkte. Need on järgmised:
identifitseerimine;
pidurisüsteem;
rooliseade;
nähtavus;
valgustusseadmed ja elektrisüsteem;
teljed, veljed, rehvid, vedrustus;
šassii ja selle kinnitused;
muu varustus (sealhulgas sõidumeerik ja kiiruspiirik);
saaste (sealhulgas heited ning kütuse- ja/või õlilekked).
5.
STATISTILISED ANDMED
5.1.
Kontrollitud sõidukite koguarv ja nende päritolu
Vastavalt direktiivi 2000/30/EÜ artiklile 3 ei tohi tehnokontrollide käigus esineda diskrimineerimist sõidukijuhi kodakondsuse alusel ega sõiduki registreerinud riigi alusel.
Võrreldes eelmise perioodiga tehti 2013.–2014. aastal 2 561 820 kontrolli vähem, mis tähendab 31,5 % langust.
Silmapaistvat muutust võib täheldada Soome esitatud andmetes, mis ei sisalda EList väljaspool registreeritud sõidukite kontrolle. Seetõttu oli kontrollide koguarv eelmise perioodiga võrreldes poole väiksem ja Soomes registreeritud sõidukite osakaal suurenes 30 %.
Kuigi Poola esitas andmeid ka ELi-väliste riikide kohta, oli kontrollide koguarv poole väiksem kui eelmisel perioodil. Samal ajal vähenes Poolas kontrollitud sõidukite osakaal 92,1 %-lt 47,3 %-le, mis tähendab, et Poola kontrollis suurema tähelepanuga välisriikide sõidukeid, eriti neid, mis on registreeritud ELi-välistes riikides, kuna nende kontrollide arv on viis korda suurem kui aastatel 2011–2012.
Belgia ja Luksemburg teatasid, et tehnokontrollidel oli välisriikides registreeritud sõidukite osakaal suurem, nagu kahel eelmiselgi perioodil (2011–2012 ja 2009–2010). Teiste suuremahulise transiitliiklusega liikmesriikide puhul oli kodu- ja välismaal registreeritud kontrollitud sõidukite suhe tasakaalustatum. Oma geograafilise asukoha tõttu esitasid Iirimaa ja Küpros aruande ainult kohapeal registreeritud sõidukite kohta. Väga suurt kodumaal registreeritud sõidukite hulka võib täheldada ka Maltal, Eestis ja Rumeenias.
Tabel 2. Kontrollitud sõidukite päritolu
Aruandev liikmesriik
|
Registreeritud samas liikmesriigis
|
Registreeritud teises liikmesriigis
|
Registreeritud väljaspool ELi
|
Kokku
|
Liikmesriigi sõidukid (%)
|
Belgia
|
6 203
|
11 287
|
583
|
18 073
|
34,3 %
|
Bulgaaria
|
254 651
|
65 752
|
922
|
321 325
|
79,3 %
|
Tšehhi Vabariik
|
81 711
|
51 945
|
3 325
|
136 981
|
59,7 %
|
Taani
|
1 748
|
333
|
|
2 081
|
84,0 %
|
Saksamaa
|
989 524
|
541 168
|
70 036
|
1 600 728
|
61,8 %
|
Eesti
|
1 669
|
20
|
|
1 689
|
98,8 %
|
Iirimaa
|
12 939
|
|
|
12 939
|
100,0 %
|
Kreeka
|
14 922
|
1 424
|
470
|
16 816
|
88,7 %
|
Hispaania
|
652 259
|
70 991
|
|
723 250
|
90,2 %
|
Prantsusmaa*
|
460 918
|
572 841
|
19 933
|
1 053 692
|
43,7 %
|
Itaalia
|
10 153
|
4 576
|
414
|
15 143
|
67,0 %
|
Küpros
|
1 174
|
|
|
1 174
|
100,0 %
|
Läti
|
4 196
|
1 711
|
194
|
6 101
|
68,8 %
|
Leedu
|
64 531
|
15 329
|
|
79 860
|
80,8 %
|
Luksemburg
|
125
|
584
|
17
|
726
|
17,2 %
|
Ungari
|
164 307
|
52 197
|
|
216 504
|
75,9 %
|
Malta
|
3 968
|
44
|
|
4 012
|
98,9 %
|
Madalmaad
|
4 373
|
4 256
|
231
|
8 860
|
49,4 %
|
Austria
|
23 416
|
23 932
|
1 536
|
48 884
|
47,9 %
|
Poola
|
420 147
|
74 007
|
393 957
|
888 111
|
47,3 %
|
Portugal
|
602
|
29
|
|
631
|
95,4 %
|
Rumeenia
|
7 404
|
516
|
215
|
8 135
|
91,0 %
|
Sloveenia
|
3 948
|
1 165
|
|
5 113
|
77,2 %
|
Slovakkia
|
11 135
|
5 076
|
|
16 211
|
68,7 %
|
Soome
|
9 250
|
1 902
|
|
11 152
|
82,9 %
|
Rootsi
|
46 059
|
7 468
|
|
53 527
|
86,0 %
|
Ühendkuningriik
|
174 678
|
118 160
|
|
292 838
|
59,7 %
|
Kokku
|
3 455 127
|
1 629 421
|
499 616
|
5 584 164
|
61,9 %
|
* Prantsusmaa ei esitanud andmeid O3- ja O4-kategooria haagiste kohta.
5.2.
Kasutuskeelu saanud sõidukid
Kui sõiduk kujutab endast ohtlike puuduste tõttu märkimisväärset riski sõidukis viibijatele või teistele liiklejatele, võib selle kasutamise keelata kuni nende puuduste kõrvaldamiseni. Liikmesriikide esitatud andmete kohaselt on kasutuskeelu saanud sõidukite osakaal kõikidest kontrollitud sõidukitest liikmesriigiti väga erinev, ulatudes 90,1 %st Eestis kuni 0,2 %ni Tšehhi Vabariigis ja koguni 0 %ni Portugalis.
Kui võrrelda kodumaal registreeritud sõidukite kasutuskeeldude määra teistes liikmesriikides registreeritud sõidukite omaga, selgub, et kodumaised sõidukid on tõenäoliselt halvemini hooldatud, samal ajal kui välisriiki saadetud sõidukeid hoitakse paremas seisukorras. Suuri erinevusi võib märgata Eestis, kus kasutuskeelu saanud sõidukitest 90,1 % olid kodumaal registreeritud ja 45 % olid registreeritud teistes liikmesriikides. Samad määrad on Rootsis 82,3% ja 39,6 %, Maltal 48,7% ja 13,6 %, aga Itaalias 44,6% ja 26,1 %.
Austria teatas suhteliselt kõrgest, kuid tasakaalustatud kasutuskeeldude määrast nii kodumaal (55,9 %) kui ka välismaal (58,7 %) registreeritud sõidukite puhul. Need arvud näivad osutavat, et Austria tegeleb halvasti hooldatud sõidukitega edukamalt, mis suurendab tegevuse tõhusust ja vähendab halduskoormust. Mõni liikmesriik, näiteks Eesti (90,1% ja 45 %), Soome (56% ja 34,9 %) või Itaalia (44,6% ja 26,1 %), on edukamad kodumaal registreeritud sõidukitega tegelemisel, aga samal ajal näitab teistes liikmesriikides registreeritud sõidukite kasutuskeeldude määr, et halvasti hooldatud sõidukite suhtes kohaldatakse tehnokontrolli väiksema tõenäosusega. Nii kodu- kui ka välismaal registreeritud sõidukite erakordselt madal kasutuskeeldude määr näiteks Tšehhi Vabariigis (0,5% ja 0,2 %), Bulgaarias (1,7% ja 2,3 %), Lätis (0,7% ja 1,1 %), Leedus (1% ja 2 %) või Madalmaades (1,2% ja 1,3 %) näitab, et tarbesõidukite sihipärane kontrollimeetod on üsna välja arendamata.
Võrreldes eelmise perioodi kasutuskeeldude määradega kajastavad tulemused sihipärase kontrollimeetodi muljet avaldavat edasiarendamist mõnes liikmesriigis. Rootsis oli ELi hõlmav kasutuskeeldude üldmäär 2011.–2012. aastal 17,8 %, aga käesoleval perioodil on see 76,4 %. Ka Itaalia teatas märgatavast paranemisest eelmise perioodi pelgalt 12,9 %-lt käesoleval perioodil 38,9 %-le, Slovakkia sellekohased näitajad on 22,6% ja 38 %. Suurele tagasilangusele viitavad andmed paraku Rumeenias, kus kasutuskeeldude määr alanes 39,9 %-lt 4,3 %-le, ja Luksemburgis, kus see kukkus 58,9 %-lt 4,4 %-le. Iirimaal langes kasutuskeeldude määr 37,4 %, jõudes eelmise perioodi 43,4 %-lt jooksval perioodil 6 %-le; sealjuures esitas Iirimaa mõlemal perioodil aruande ainult kodumaal registreeritud sõidukite kontrollide kohta. Kasutuskeeldude määra alanemise põhjused on komisjonile teadmata.
Kasutuskeeldude suhtarv Eestis (90,1 %), Rootsis (82,3 %) ja Küprosel (146,4 %) näitab, et võimalikud erinevused ei pruugi seisneda mitte ainult kontrollimeetodites ja puuduste hindamises, vaid ka liikmesriikide aruande koostamise meetodis. Küprose puhul, kus keelamiskordi oli rohkem kui teatatud kontrollitud sõidukeid, võib eeldada, et kui sõidukil avastati mitu keeldu põhjustanud puudust, teatati need eraldi keeldudena. Samuti tuleks märkida, et kuigi direktiivi kohaselt tuleb teatada „kontrollitud tarbesõidukite arv“, võib sama liikmesriik kontrollida sama sõidukit käsitletava perioodi jooksul rohkem kui korra, mistõttu aruanne sisaldab hoopis tehtud kontrollide arvu.
Tabel 3. Kasutuskeelu saanud sõidukite osakaal kõikide kontrollitud ELi sõidukite koguarvus
Aruandev
liikmes-
riik
|
Andmed esitanud liikmesriigis registreeritud sõidukid
|
ELis (sh andmed esitanud liikmesriigis) registreeritud sõidukid
|
|
Kontrollitud
sõidukite
arv
|
Kasutus-keeldude
arv
|
Kasutus-keeldude
suhtarv (%)
|
Kontrollitud
sõidukite
arv
|
Kasutus-keeldude
arv
|
Kasutus-keeldude
suhtarv (%)
|
Belgia
|
6 203
|
452
|
7,3 %
|
17 490
|
972
|
5,6 %
|
Bulgaaria
|
254 651
|
4 319
|
1,7 %
|
320 403
|
5 804
|
1,8 %
|
Tšehhi Vabariik
|
81 711
|
402
|
0,5 %
|
133 656
|
507
|
0,4 %
|
Taani
|
1 748
|
432
|
24,7 %
|
2 081
|
532
|
25,6 %
|
Saksamaa
|
989 524
|
13 628
|
1,4 %
|
1 530 962
|
32 125
|
2,1 %
|
Eesti
|
1 669
|
1 504
|
90,1 %
|
1 689
|
1 513
|
89,6 %
|
Iirimaa
|
12 939
|
779
|
6,0 %
|
12 939
|
779
|
6,0 %
|
Kreeka
|
14 922
|
202
|
1,4 %
|
16 346
|
228
|
1,4 %
|
Hispaania
|
652 259
|
79 872
|
12,2 %
|
723 250
|
83 280
|
11,5 %
|
Prantsusmaa*
|
460 918
|
77 327
|
16,7 %
|
1 033 759
|
165 465
|
16,0 %
|
Itaalia
|
10 153
|
4 533
|
44,6 %
|
14 729
|
5 728
|
38,9 %
|
Küpros
|
1 174
|
1 719
|
146,4 %
|
1 174
|
1 719
|
146,4 %
|
Läti
|
4 196
|
28
|
0,7 %
|
5 907
|
47
|
0,8 %
|
Leedu
|
64 531
|
625
|
1,0 %
|
79 860
|
933
|
1,2 %
|
Luksemburg
|
125
|
8
|
6,4 %
|
709
|
31
|
4,4 %
|
Ungari
|
164 307
|
2 955
|
1,8 %
|
216 504
|
5 651
|
2,6 %
|
Malta
|
3 968
|
1 931
|
48,7 %
|
4 012
|
1 937
|
48,3 %
|
Madalmaad
|
4 373
|
51
|
1,2 %
|
8 629
|
107
|
1,2 %
|
Austria
|
23 416
|
13 078
|
55,9 %
|
47 348
|
27 123
|
57,3 %
|
Poola
|
420 147
|
28 697
|
6,8 %
|
494 154
|
29 740
|
6,0 %
|
Portugal
|
602
|
11
|
1,8 %
|
631
|
11
|
1,7 %
|
Rumeenia
|
7 404
|
326
|
4,4 %
|
7 920
|
342
|
4,3 %
|
Sloveenia
|
3 948
|
386
|
9,8 %
|
5 113
|
477
|
9,3 %
|
Slovakkia
|
11 135
|
4 738
|
42,6 %
|
16 211
|
6 154
|
38,0 %
|
Soome
|
9 250
|
5 177
|
56,0 %
|
11 152
|
5 840
|
52,4 %
|
Rootsi
|
46 059
|
37 917
|
82,3 %
|
53 527
|
40 871
|
76,4 %
|
Ühendkuningriik
|
174 678
|
37 310
|
21,4 %
|
292 838
|
80 283
|
27,4 %
|
Kokku
|
3 455 127
|
319 420
|
9,2 %
|
5 084 818
|
499 837
|
9,8 %
|
* Prantsusmaa ei esitanud andmeid O3- ja O4-kategooria haagiste kohta.
Tabel 4. Kasutuskeelu saanud ja kodumaal registreeritud sõidukite osakaal muude kontrollitud ELi sõidukite koguarvus
Aruandev
liikmes-
riik
|
Andmed esitanud liikmesriigis registreeritud sõidukid
|
ELis (v.a andmed esitanud liikmesriigis) registreeritud sõidukid
|
|
Kontrollitud
sõidukite
arv
|
Kasutus-keeldude
arv
|
Kasutus-keeldude
suhtarv (%)
|
Kontrollitud
sõidukite
arv
|
Kasutus-keeldude
arv
|
Kasutus-keeldude
suhtarv (%)
|
Belgia
|
6 203
|
452
|
7,3 %
|
11 287
|
520
|
4,6 %
|
Bulgaaria
|
254 651
|
4 319
|
1,7 %
|
65 752
|
1 485
|
2,3 %
|
Tšehhi Vabariik
|
81 711
|
402
|
0,5 %
|
51 945
|
105
|
0,2 %
|
Taani
|
1 748
|
432
|
24,7 %
|
333
|
100
|
30,0 %
|
Saksamaa
|
989 524
|
13 628
|
1,4 %
|
541 438
|
18 497
|
3,4 %
|
Eesti
|
1 669
|
1 504
|
90,1 %
|
20
|
9
|
45,0 %
|
Iirimaa
|
12 939
|
779
|
6,0 %
|
0
|
0
|
Puudub
|
Kreeka
|
14 922
|
202
|
1,4 %
|
1 424
|
26
|
1,8 %
|
Hispaania
|
652 259
|
79 872
|
12,2 %
|
70 991
|
3 408
|
4,8 %
|
Prantsusmaa*
|
460 918
|
77 327
|
16,7 %
|
572 841
|
88 138
|
15,4 %
|
Itaalia
|
10 153
|
4 533
|
44,6 %
|
4 576
|
1 195
|
26,1 %
|
Küpros
|
1 174
|
1 719
|
146,4 %
|
0
|
0
|
Puudub
|
Läti
|
4 196
|
28
|
0,7 %
|
1 711
|
19
|
1,1 %
|
Leedu
|
64 531
|
625
|
1,0 %
|
15 329
|
308
|
2,0 %
|
Luksemburg
|
125
|
8
|
6,4 %
|
584
|
23
|
3,9 %
|
Ungari
|
164 307
|
2 955
|
1,8 %
|
52 197
|
2 696
|
5,2 %
|
Malta
|
3 968
|
1 931
|
48,7 %
|
44
|
6
|
13,6 %
|
Madalmaad
|
4 373
|
51
|
1,2 %
|
4 256
|
56
|
1,3 %
|
Austria
|
23 416
|
13 078
|
55,9 %
|
23 932
|
14 045
|
58,7%
|
Poola
|
420 147
|
28 697
|
6,8 %
|
74 007
|
1 043
|
1,4 %
|
Portugal
|
602
|
11
|
1,8 %
|
29
|
0
|
0,0 %
|
Rumeenia
|
7 404
|
326
|
4,4 %
|
516
|
16
|
3,1 %
|
Sloveenia
|
3 948
|
386
|
9,8 %
|
1 165
|
91
|
7,8 %
|
Slovakkia
|
11 135
|
4 738
|
42,6 %
|
5 076
|
1 416
|
27,9 %
|
Soome
|
9 250
|
5 177
|
56,0 %
|
1 902
|
663
|
34,9 %
|
Rootsi
|
46 059
|
37 917
|
82,3 %
|
7 468
|
2 954
|
39,6 %
|
Ühendkuningriik
|
174 678
|
37 310
|
21,4 %
|
118 160
|
42 973
|
36,4 %
|
Kokku
|
3 455 127
|
319 420
|
9,2 %
|
2 743 970
|
286 642
|
10,4 %
|
* Prantsusmaa ei esitanud andmeid O3- ja O4-kategooria haagiste kohta.
5.3.
Puuduste liigid ja liikmesriikide esitatud andmed
I lisas on esitatud samas liikmesriigis tehtud kontrollimisel sõidukitel leitud puuduste määr.
Tehnokontrolli käigus tuvastatud puudused on kõige sagedamini seotud järgmiste elementide tehnoseisundiga:
–
valgustusseadmed ja elektrisüsteem (20,9 %);
–
teljed, veljed, rehvid, vedrustus (20,6 %);
–
pidurisüsteem (18,8 %) ja
–
muu varustus, sealhulgas sõidumeerik ja kiiruspiirik (17,4 %).
Erinevate kontrollitavate punktide puhul olid aruannetes esitatud puuduste osakaalud väga erinevad. Selle taga võivad olla erinevad kontrollimeetodid liikmesriikides ja teatavate punktide tähelepanelikum kontrollimine. Kui hakatakse kohaldama direktiivi 2014/47/EL, kaasnevad sellega ühtlustatumad kontrollimeetodid, ühtsem puuduste hindamine ja kontrolliseadmete kasutamine liiklevate sõidukite põhjalikumaks tehnokontrolliks.
Kui võrrelda käesoleva ja eelmise perioodi näitajaid, ilmneb, et valgustusseadmete ja elektrisüsteemide puudusi on tuvastatud silmatorkavalt vähem (langus 47 %-lt 20,9 %-le). Näitajate lähemal uurimisel võib aga märgata üllatavaid tulemusi. Rootsis leiti 47,3 %-l ja Portugalis 45,4 %-l tehtud kontrollidest puudusi valgustusseadmetes ja elektrisüsteemis. Eelmise perioodi määr on nendes liikmesriikides peaaegu samasugune (Rootsis 49 % ja Portugalis 50,7 %).
Pidurisüsteemi puudusi näisid leidvat kõige sagedamini Taani (46,7 %), Ühendkuningriigi (34,3 %) ja Poola (31,8 %) ametiasutused. Samal ajal tuvastati Kreekas selliste puudustega sõidukeid 1,6 %, Eestis ja Luksemburgis oli neid 2,9 % ning Hispaanias mitte ühtegi (0 %).
Heite ja leketega seotud puudused, mis lisaks liiklusohutusele võivad kahjustada ka keskkonda, on osakaalu poolest pärast eelmise perioodi 3,1 % vähenemist (4,1 %-lt 1,0 %-le) kasvanud 3,2 % (4,2 %-le). Kõige sagedamini tuvastati selle puudusega sõidukeid Leedus (14,6 %) ja Küprosel (10,6 %). Märkida tuleb, et Küpros kontrollis käesoleval perioodil üksnes kodumaal registreeritud sõidukeid.
I lisas esitatakse tehnokontrollide täpsemad tulemused ja kontrolli teinud liikmesriigi leitud puudused.
Liikmesriikide esitatud andmed väljaspool ELi liikmesriike registreeritud sõidukite tehnokontrollide kohta ei ole ikka veel piisavad, et teha nende sõidukite tehnoseisundi kohta olulisi järeldusi.
Käesoleva aruande IV lisas antakse ülevaade liikmesriikides kontrollitud sõidukitest registreerimisriikide kaupa ning esitatakse kasutuskeeldude osakaal.
5.4.
Kasutuskeelu saanud sõidukid kategooria ja registreerimisliikmesriigi kaupa
II lisas on näha, kui sageli leiti konkreetsest liikmesriigist pärit sõidukil puudusi, mille tõttu sõiduki kasutamine keelati. Sõidukite kategooriaid vaadeldes said kõige tihedamini kasutuskeelu raskeveokid (N3-kategooria) – kokku 13,6 %-l tehnokontrollidest. Kõige väiksema puuduste osakaaluga olid O3-kategooria haagised (6,8 %). Tuleb rõhutada, et täpsemalt määramata kategooriasse „muud“ kuuluvatel sõidukitel avastati 22,2 %-l juhtudest nii raskeid puudusi, et tuli kohaldada kasutuskeeldu. Selle kategooria kontrollitud sõidukid on tavaliselt põllumajandussõidukid, kerghaagised (O1, O2) või kergkaubikud (N1). Direktiiviga 2014/47/EL muudetakse suurema kiirusega traktorite (T5) tehnokontrollid kohustuslikuks juhul, kui neid kasutatakse peamiselt avalikel teedel kaubaveoks.
Kasutuskeeldude koguarv liikmesriigiti näitab, et Rootsi (80,9 %) ja Soome (53,2 %) sõidukitel leiti raskeid puudusi kõige sagedamini, aga Kreekas (2,2 %) ja Lätis (2,8 %) vaid harva. Siiski tuleb arvestada, et Rootsi sõidukite 47 046 tehnokontrollist 46 059 (97,9 %) korraldasid Rootsi ametiasutused ning Soome sõidukite 10 573 tehnokontrollist 9 520 (90 %) toimus Soomes. Teisalt kontrolliti kogu Euroopas 29 360 Kreeka sõidukit ja 50,8 % (14 922) kontrollidest tehti Kreekas. Samasugune võrdlus Lätiga näitab, et 80 %-l juhtudest kontrollisid Läti sõidukeid teised liikmesriigid (20 955 kontrollitud sõidukit, 4 196 kontrollitud Lätis).
Ühest küljest kajastavad II lisa tabelis 4 sisalduvad arvud seda, milliste liikmesriikide sõidukeid kasutatakse ja seetõttu ka kontrollitakse sagedamini teistes liikmesriikides. Teisest küljest võib kodumaal registreeritud sõidukite kasutuskeeldude suhteliselt kõrge määra põhjuseks olla erinevad kontrollimeetodid ja puuduste hindamise viisid. Mis puudutab viimati nimetatuid, siis kaasnevad direktiiviga 2014/47/EL ühtlustatumad kontrollimeetodid, aga ka ühtsem puuduste hindamine ja kontrolliseadmete kasutamine põhjalikumaks tehnokontrolliks.
Rohkem teavet sõidukite kategooriate kohta registreerimisliikmesriikide kaupa võib leida II lisast. III lisas on esitatud sõidukite kategooriate andmed neid kontrollinud liikmesriikide kaupa.
6.
KARISTUSTE LIIGID
Direktiiviga ei ole ette nähtud karistuste kohaldamise korda tuvastatud rikkumiste korral. Liikmesriigid peavad ise määrama karistused, ilma et sõidukijuhte diskrimineeritaks kodakondsuse alusel ja sõiduki registreerinud või kasutusele võtnud riigi alusel.
Kui selgub, et tarbesõiduk kujutab tõsist ohtu sõidukis viibijatele või teistele liiklejatele, võib pädev asutus või tehnokontrolli teostav kontrollija direktiivi 2000/30/EÜ kohaselt selle sõiduki kasutamise keeleta kuni tuvastatud ohtlike puuduste kõrvaldamiseni.
Kui mitteresidendile kuuluval tarbesõidukil tuvastatakse tõsised puudused, mille tõttu keelatakse selle kasutamine, tuleb sellest teatada sõiduki registreerinud liikmesriigi pädevatele asutustele.
Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus ohtlik puudus tuvastati, võivad paluda sõiduki registreerinud liikmesriigi pädevatel asutustel võtta rikkuja suhtes asjakohaseid meetmeid, näiteks määrata sõidukile põhjalikum tehnoülevaatus. Andmeid selliste juhtude kohta siiski esitama ei pea.
7.
KOKKUVÕTLIKUD JÄRELDUSED
Liikmesriikide aruandluskohustuse täitmine on paranenud, kuigi mitmel juhul ei peetud tähtajast ikkagi kinni, hoolimata sellest, et komisjon saatis 2015. aasta märtsi alguses välja teatise. Mõnel juhul esitati aruanne alles pärast arutelusid komisjoni ja asjaomaste liikmesriigi ametiasutuste vahel. Enamjaolt kasutasid liikmesriigid elektroonilist standardvormi, mida komisjon aruande esitamiseks soovitas. Prantsusmaa ja Saksamaa selgitustest ilmnes, et aruandeid ei saa esitada, sest liikmesriigid ei täitnud direktiivi täielikult.
Aruande põhjal võib teha mitmeid järeldusi ELi territooriumil liiklevate tarbesõidukite tehnokontrollide kohta.
Võrreldes eelmise perioodiga on silmatorkav muutus see, et 2013.–2014. aastal tehti 2 561 820 kontrolli vähem, mis tähendab 31,5 % langust. Selle põhjuseks võib olla võimalike puudustega sõidukite tõhusam sihipärane kontroll või liikmesriikides tehnokontrollideks olemasolevate vahendite kahanemine.
Samuti lahkneb märgatavalt liikmesriikides registreeritud sõidukite osakaal kontrollitud sõidukite koguarvus. Seepärast tuleks jätkata pingutamist selle nimel, et tagada tehnokontrollide tasakaalustatum määr. Näiteks Belgias ja Luksemburgis kontrolliti kodumaal registreeritud sõidukeid vähem kui 40 %-l juhtudest, teistes transiidiliikmesriikides on see suhe rohkem tasakaalus.
Kasutuskeelu saanud sõidukite osakaal kõigi kontrollitud sõidukite hulgas erineb samuti suurel määral, alates 0,4 %st Tšehhis ja 0,8 %st Lätis kuni üle 89,6 % Eestis ja 76,4 % Rootsis. Aruandes esitatud andmete põhjal võib oletada, et liiklevate sõidukite tehnokontrollide tõhusust saab suurendada sihipärasemate kontrollidega. Ka veoettevõtjate kaotatud aega ja halduskoormust saab parema suunatusega nii nende kui ka õiguskaitseasutuste jaoks vähendada. Alates 2018. aastast nõutakse uues liiklevate sõidukite tehnokontrollide direktiivis 2014/47/EL liikmesriikidelt oma kontrollisüsteemide kohandamist, et minna juhukontrollidelt üle sihipärasemale lähenemisele.
Tehnokontrolli käigus tuvastatud puudused on kõige sagedamini seotud valgustusseadmete, velgede, rehvide ja pidurite tehnoseisundiga. Nende puuduste osakaal on liikmesriigiti aga väga erinev. Euroopa Komisjon soovitab liikmesriikidel pöörata rohkem tähelepanu nendele puuduste kategooriatele, mis on endiselt problemaatilised, ning kohandada selle järgi enda kasutatavaid kontrollimeetodeid.