1.1ARUANDE EESMÄRK

1 2 Otsus, millega kehtestatakse programm „Põhiõigused ja kodakondsus“ (FRC) kohustab komisjoni esitama järelhinnangu ajavahemiku 2007–2013 kohta. Kõnealuse järelhindamise teostas sõltumatu välishindaja, keda aitasid komisjoni töötajad.

Käesolev aruanne põhineb nimetatud hindamisel. Aruande struktuur põhineb peamistel hindamiskriteeriumitel ja nendega seotud küsimustel. Nende hulka kuuluvad asjakohasus, sidusus, vastastikune täiendavus, tulemuslikkus, mõju ja jätkusuutlikkus, tõhusus ja lihtsustamise ulatus ning Euroopa lisaväärtus.

1.2METOODIKA JA TEABEALLIKAS

Käesolev lõpphinnang põhineb järgmisel:

programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ 2007–2013 rahastatud 135 meetmetoetust ja 34 tegevustoetust käsitlevate kättesaadavate dokumentide ulatuslik läbivaatamine;

programmidokumentide, nagu loomisotsus, iga-aastased tööprogrammid ja nii mõlema toetuse kui ka riigihankelepingutega seotud konkursikutsed läbivaatamine;

muu veebis kättesaadava teabe – nt ELi poliitikadokumendid, veebilehed / seotud ELi programmide loomisotsused jne – läbivaatamine;

169 projekti (meetmetoetused ja tegevustoetused) kvantitatiivne analüüs;

programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ toetuse saajatelt laekunud 71 veebiuuringuvastuse läbivaatamine;

ajavahemikul 2007–2013 programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ toetusi saanud projektide koordinaatorite / organisatsioonidega läbi viidud 17 järelküsitluse ülevaated;

neli hindamisküsitlust komisjoni ametnikega.

1.3PROGRAMMI ÜLEVAADE

Programm „Põhiõigused ja kodakondsus“ kehtestati programmi "Põhiõigused ja õigusasjad" raames nõukogu 19. aprilli 2007. aasta otsusega 2007/252/JHA („loomisotsus“) ajavahemikuks 2007–2013.

Loomisotsuse artiklis 2 antakse ülevaade neljast üldeesmärgist:

edendada sellise Euroopa ühiskonna arengut, mis rajaneb põhiõiguste austamisel, nagu neid on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2, sealhulgas liidu kodakondsusest tulenevate õiguste austamisel;

tugevdada kodanikuühiskonda ning julgustada sellega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi seoses põhiõigustega;

võidelda rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi vastu ning edendada paremat religioonide- ja kultuuridevahelist mõistmist ning suuremat tolerantsust kogu Euroopa Liidus;

parandada kontakte, teabevahetust ja koostöövõrkude loomist õigus-, kohtu- ja haldusasutuste ning juristide vahel, sealhulgas toetades õigusalast koolitust, et parandada selliste ametiasutuste ja spetsialistide vahelist vastastikust mõistmist.

Programmi üldeesmärgid täiendavad määrusega (EÜ) nr 168/2007 asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eesmärke, st aidata kaasa ühenduse poliitikavaldkondade väljatöötamisele ja elluviimisele täielikus kooskõlas põhiõigustega.

Programm „Põhiõigused ja kodakondsus“, nagu teistegi programmi „Põhiõigused ja õigusasjad“ raamesse kuuluvate programmide puhul, rahastab meetmeid järgmiste mehhanismide kaudu 3 :

kaasrahastamise vormis meetmetoetused (kuni 80 % üldkuludest) konkreetsetele ühendusele huvi pakkuvatele riikidevahelistele projektidele, mille algatab liikmesriigi ametiasutus või mis tahes teine liikmesriigi asutus, rahvusvaheline või valitsusväline organisatsioon, ja mis võivad kesta maksimaalselt kaks aastat;

tegevustoetused, mis tagavad finantstoetuse (kuni 80 %) Euroopale üldist huvi pakkuvaid eesmärke täitvate valitsusväliste organisatsioonide või muude üksuste tegevusele;

tegevustoetused õiguslikus aluses nimetatud konkreetsete organisatsioonide (Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverents ning Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Assotsiatsioon) alalise tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks; ja

hankelepingud/riigihanked komisjoni algatatud erimeetmete võtmiseks, näiteks uuringud ja teadustöö, arvamusküsitlused ja -uuringud, näitajate ja ühismetoodika formuleerimine, andmete kogumine ja töötlemine ning statistika levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalikkusele suunatud kampaaniate ja ürituste organiseerimine, veebilehekülgede arendamine ja haldamine, teabematerjalide koostamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustiku toetamine ja haldamine, analüüsivad, järelevalve- ja hindamistegevused jne.

Programmile „Põhiõigused ja kodakondsus“ rakendusperioodiks 2007. aasta jaanuar kuni 2013. aasta detsember eraldatud kogueelarve ulatus 94,8 miljoni euroni (vt tabel 1 1 ).

Tabel 11 Kavandatud eelarvejaotus programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ (2007–2013) jaoks

Aasta	Toetuste ja lepingute jaoks kasutada olev eelarve
	Projektid (meetmetoetused)		Tegevustoetused		Komisjoni algatused		Aastaeelarve kokku
	Maksumus (eurodes)	%	Maksumus (eurodes)	%	Maksumus (eurodes)	%	Maksumus (miljonites eurodes)	%
2007	5505000	51,9 %	2 100 000	19,8 %	2 995 000	28,3 %	10,60	100 %
2008	5 800 000	50,0 %	2 100 000	18,1 %	3 700 000	31,9 %	11,60	100 %
2009	9 200 000	64,8 %	1 300 000	9,2 %	3 700 000	26,1 %	14,20	100 %
2010	10 195 000	73,9 %	1 400 000	10,1 %	2 205 000	16,0 %	13,80	100 %
2011	9 290 000	67,3 %	1 000 000	7,2 %	3 510 000	25,4 %	13,80	100 %
2012	12 235 000	80,0 %	1 000 000	6,5 %	2 065 000	13,5 %	15,30	100 %
2013	10 900 000	70,3 %	1 000 000	6,5 %	3 600 000	23,2 %	15,50	100 %
	63 125 000	66,6 %	9 900 000	10,4 %	21 775 000	23 %	94,80

FRC - Aastased tööprogrammid (2007–2013)

Ajavahemikul 2007–2013 avaldas komisjon:

viis meetmetoetustega seotud projektikonkursikutset: FRC/AG 2007, 2008, 2009–2010, 2011–2012, 2013;

kuus tegevustoetustega seotud projektikonkursikutset: FRC/OG 2007 eelarveaasta 2008, FRC/OG 2008 eelarveaasta 2009, FRC/OG 2009 eelarveaasta 2010, FRC/OG 2010 eelarveaasta 2011, FRC/OG 2012 eelarveaasta 2012 ja FRC/OG 2013 eelarveaasta 2013;

Komisjon rahastas ka riigihankemenetluste kaudu 111 komisjoni algatust.

Tabel 1 2 võtab kokku programmi rakendamisperioodi igal aastal rahastatud eri meetmete arvu.

Tabel 12 Rahastatud meetmete arv aasta kohta

	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013	KOKKU
Meetmetoetused	18	26	49		42		Täpsustamata 4	135
Tegevustoetused	3	7	4	6	0	10	4	34
Riigihanked	7	19	14	27	13	16	15	111

Enamik toetusi (46 %) läks valitsusvälistele organisatsioonidele (VVOd), VVOde platvormidele ja võrgustikele. Teisel kohal projektide arvu poolest (19 %) oli Euroopa võrgustik/platvorm/foorum, millele järgnesid siseriiklikud ametiasutused (nt ministeeriumid) (6 %), uurimisinstituudid (6 %) ja ülikoolid (6 %). Lisaks juhtisid projektidest 5 % kohalikud omavalitsused, 4 % teised haridus-/koolitusasutused, 3 % piirkondlikud omavalitsused ja 5 % muud liiki organisatsioonid. Lõpetuseks, 0,6 % projektidest juhtisid kohtud, avalikud teenistused ja prokuratuurid.

Programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ meetmetoetuste puhul esindavad teadlikkuse suurendamine, teabevahetus ja teabe levitamine 24 % projektidest, millele järgnevad vastastikune õppimine, koostöö (22 %), analüütilised tegevused (20 %), toetus keskse tähtsusega osalejatele (15 %) ja koolitusalased tegevused (13 %).

Programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ tegevustoetuste puhul on peamised tegevuse liigid teadlikkuse suurendamine, teabevahetus ja teabe levitamine (25 %), millel on tihedalt kannul toetus keskse tähtsusega osalejatele (24 %), vastastikune õppimine, heade tavade vahetamine, koostöö (23 %), analüütilised tegevused (16 %) ning koolitusalased tegevused (10 %) 5 .

2HINDAMISE TULEMUSED

2.1PROGRAMMI ASJAKOHASUS

Programmi asjakohasuse hindamisel lähtutakse sellest, kui suures ulatuses on meetmed loogiliselt suunatud programmi eesmärkidele, ELi ulatuslikumatele poliitikavajadustele ja sihtrühmade vajadustele.

2.1.1Programmi meetmete asjakohasus seoses programmi eesmärkidega

Tagamaks, et programmiga jõutaks eesmärkidega kooskõlas olevate tulemusteni, kehtestas komisjon iga tööprogrammi prioriteetsed valdkonnad. Prioriteetsete valdkondadega määrati kindlaks meetmetoetuste kaudu rahastatavate tegevuste eesmärgid, samas kui taotlejatel paluti esitada tegevused, mis kuuluvad ühte või mitmesse prioriteetsesse valdkonda. Igal aastal võisid prioriteedid muutuda vastavalt ELi poliitilisele tegevuskavale ja praktilistele vajadustele eri valdkondades.

Esimese aasta tööprogrammiga 2007. aastal kehtestati prioriteet, mille puhul keskenduti pärast komisjoni teatise „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine“ vastuvõtmist lapse õiguste kaitsele. Eesmärk oli edendada ja austada paremini laste õigusi, nagu need on loetletud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, selliste tegevuste kaudu nagu teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja laste erivajaduste analüüsimine. See prioriteetne valdkond on kooskõlas ulatuslikuma eesmärgiga edendada põhiõigusi. Seepärast on nimetatud valdkonna järjekindel prioriseerimine mitme aasta jooksul oluline 6 .

2007. aasta tööprogrammis seati prioriteediks ka rassismi-, ksenofoobia- ja antisemitismivastane võitlus. See on kooskõlas programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ üldeesmärgiga nimetatud küsimuses. Mõte oli edendada meetmeid, mille eesmärk on võitlus stereotüüpide ja rassistlike hoiakute, rassistlike kõnede ja vägivalla vastu algatuste kaudu, mille eesmärk on edendada vastastikust mõistmist ja arendada kogu ühendust hõlmavaid lähenemisviise. 2008. aastal lisati veel üks prioriteet – homofoobiavastane võitlus –, mille eesmärk oli määratleda paremini homofoobseid lähenemisviise ja stereotüüpe ning paremini nende vastu võidelda. Nimetatud kahte prioriteeti säilitati kuni programmi lõpuni 2013. aastal 7 .

Loomisotsuses ei mainita andmekaitseküsimust ega õigust eraelu puutumatusele, ent komisjon oli selle seadnud prioriteetseks valdkonnaks juba 2007. aasta tööprogrammis. Nagu laste õiguste puhul, on kõnealune valdkond kooskõlas laiema eesmärgiga edendada põhiõigusi ning on seepärast asjakohane programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ eesmärkide seisukohast. 2011. aastal kehtestati üks lisaprioriteet – parandada andmekaitseasutuste koostööd. Prioriteete kõnealuses valdkonnas programmiperioodi jooksul täiendavalt ei muudetud 8 .

Loomisotsuses esitatakse konkreetse eesmärgina „teavitada kõiki isikuid nende õigustest, sealhulgas liidu kodakondsusest tulenevatest õigustest, et julgustada liidu kodanikke aktiivselt osalema liidu demokraatlikus elus“. Seepärast on see väga asjakohane valdkond ning seati esmatähtsale kohale kogu programmiperioodiks.

2008. aasta tööprogrammis seati prioriteet, milles keskendutakse ELi põhiõiguste harta alasele koolitusele, mille eesmärk on parandada õigus-, kohtu- ja haldusasutuste töötajate ning õiguspraktikute teadmisi ja arusaamist Euroopa Liidu lepingus ja ELi põhiõiguste hartas kehtestatud põhimõtetest. Seda prioriteeti säilitati kuni 2012. aasta tööprogrammini, milles esmatähtsale kohale seati ka üldsuse harimine, keskendudes konkreetselt projektidele, mille eesmärk on suunata asjakohaste ametiasutuste juurde üksikisikuid, kes leidsid, et nende põhiõigusi on rikutud 9 .

2.1.2Konkursikutsetes ja valitud meetmetes kehtestatud prioriteedid ning nende asjakohasus poliitika seisukohast

Programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ raames kehtestatud ning konkursikutsetes sätestatud prioriteedid olid üldkokkuvõttes kooskõlas ELi poliitiliste arengusuundadega programmi vältel ning paistab, et nendega on nimetatud poliitilistele arengusuundadele piisavalt tähelepanu pööratud 10 . Programmi prioriteedid valiti peamiselt poliitikaüksuses ning vastavalt igas sektoris määratletud poliitilisele tegevuskavale ja praktilistele vajadustele. Kaasati kogu hierarhiline ahel ning võimalik oli konsulteerida eri peadirektoraatidega. Kõnealune protsess kehtestati tagamaks, et nimetatud prioriteedid on kooskõlas ELi poliitika suundumusega.

Näiteks alates 2010. aastast oli ELi kodakondsusega seotud poliitilise tegevuskava üks põhisuund soolise tasakaalu edendamine Euroopa Parlamendi valimistel osalemises. Järgmisel aastal kajastati seda kui ühte programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ aasta tööprogrammi prioriteeti 11 .

2.1.3Programmi asjakohasus sihtrühmade vajaduste seisukohast

Programm „Põhiõigused ja kodakondsus“ oli populaarne programm, millele laekus olemasolevaid rahalisi vahendeid arvestades suhteliselt palju taotlusi. Taotluste koguarv seoses meetmetoetustega varieerus minimaalsest 66 taotlusest 2007. aastal maksimaalse 257 taotluseni aastatel 2011–2012. Tegevustoetuste puhul oli väikseim taotluste arv 11 aastal 2007 ja suurim arv 52 aastal 2010 12 .

Enamik veebiuuringule vastanutest oli saanud programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ raames rohkem kui ühe toetuse ning nad pidasid komisjoni poolt konkursikutsetes määratletud prioriteete asjakohaseks nii sihtrühma konkreetsete vajaduste (80 %) kui ka oma koduriigi vajaduste (86 %) seisukohast 13 . Ka enamik küsitletutest (17st küsitlusest 10) oli rahul konkursikutsetes sätestatud prioriteetidega, samas kui vaid kaks küsitletut 17st ei olnud konkursikutsetega rahul 14 .

Ent ei olnud võimalik kontrollida, kas projekti tegevuste, väljundite ja tulemustega oli võimalik rahuldada sihtrühma vajadusi või kas need tegelikult rahuldati. Vajaduste hindamine ei ole toetuse saajate jaoks kohustuslik. Kui aga toetuse taotlejad oleksid seda teinud, oleks see andnud nende projekti asjakohasusest palju selgema ülevaate, parandanud nende uuringu kvaliteeti ning andnud aluse projekti õnnestumise hindamiseks hiljem. Projektid, mis ei põhine vajaduste hindamisel, võivad siiski olla sihtrühmade vajaduste seisukohast asjakohased, ent vajaduste hindamise tegemata jätmine tekitab ohu, et sihtrühmade toetamiseks oleks olnud võimalik välja töötada asjakohasemad meetodid või vahendid.

2.2ÜHTSUS JA VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS

Programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ eesmärk kaitsta põhiõigusi üldiselt hõlmab laste õiguste kaitset. Programmi Daphne sihtrühmaks on haavatavatesse rühmadesse kuuluvad lapsed ja nende kaitsmine vägivalla eest on programmi eesmärk. Eriprogrammis „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine“ (ISEC) viidatakse programmi üldeesmärkide seas samuti laste kaitsmisele ja eelkõige laste kaitsmisele kuritegude ohvriks langemise eest. Euroopa Pagulasfondi ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi peaeesmärgid hõlmavad samuti laste kaitsmist, ent nende laste kaitsmist, kes kuuluvad nimetatud sihtrühmade hulka.

Programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ üldise põhiõiguste kaitset käsitleva töövaldkonna alla kuuluvate rassismi, ksenofoobia antisemitismi ja homofoobia vastase võitluse eesmärgid on ühised muu hulgas programmi PROGRESS ja Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi omadega. PROGRESS, mille eesmärk on isikute kaitsmine diskrimineerimise eest, keskendub kitsamalt Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisele. Ka Daphne programmil, mille fookuses on tagada kaitse teatavate haavatavate rühmade vastu toimepandava vägivalla eest, on selle valdkonnaga täiendavus olemas.

Kõige suurem võimalus vastastikuseks täiendavuseks ja kattumiseks tehti kindlaks seoses koolituste ning koostöövõrkude loomisega õiguselukutse esindajate ja õiguspraktikute vahel. Programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ eesmärk nimetatud valdkonnas on väga ulatuslik, st parandada suhtlemist, teabevahetust ja koostöövõrkude loomist õigus-, kohtu- ja haldusasutuste ning juristide vahel. See hõlmas õigusalase koolituse toetamist, eesmärgiga parandada vastastikust mõistmist, ent keskendudes koolitusele, mis on seotud põhiõigustega üldiselt. Kõige suurem tõenäosus vastastikuseks täiendavuseks ja kattumiseks on õigusküsimuste peadirektoraadi programmiga „Õigusemõistmine kriminaalasjades“ (JPEN) ja programmiga „Tsiviilõigus“ (JCIV). Programmide JPEN, JCIV ja FRC eesmärk on parandada liikmesriikide kohtute ja prokuratuuride liikmetele pakutavat koolitust. JPENi rahalisi vahendeid on siiski võimalik eraldada vaid kriminaalõiguse valdkonna tegevustele, samas kui JCIV rahalisi vahendeid on võimalik eraldada vaid tsiviilõiguse valdkonna tegevustele. Seepärast on JPEN ja JCIV sihtsotstarbelisemad kui FRC.

Kokkuvõttes tehti suurim vastastikuse täiendavuse ulatus kindlaks seoses programmidega JPEN ja PROGRESS. Võimalik vastastikune täiendavus tehti kindlaks ka programmidega Daphne ja ISEC. Analüüsis ei leitud kattumist programmiga „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine“ (CIPS) (terrorism ja muud julgeolekuriskid) ega programmiga „Narkomaania ennetus- ja teavitustegevus” (DPIP) 15 .

2.2.1Projektide olemus

Projekt „Põhiõigused ja kodakondsus“ hõlmas üksnes projekte, mis olid olemuselt riikidevahelised; siseriiklikud tegevused olid hõlmatud üksnes niivõrd, kuivõrd nad olid osa suuremast riikidevahelisest meetmest. Programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ viidi ellu otsejuhtimise kaudu koos teiste rahastamisprogrammidega, mis olid kehtestatud ELi õiglus-, õiguste- ja võrdsusalaste poliitikavaldkondade toetamiseks ajavahemikul 2007–2013. Otsejuhtimise all teeb kogu programmi- ja operatiivtöö Euroopa Komisjon, kes jätab endale täieliku vastutuse.

2.2.2Rahastatavad meetmed

Aastaprioriteetide väljatöötamise protsess programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ aasta tööprogrammi raames on mehhanism, millega tagada programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ ning teiste ELi programmide ja poliitikavaldkondade vaheline ühtsus. Nimetatud programmid ja eelkõige aastaprioriteedid töötatakse välja erinevate osalejate toetusel komisjoni siseselt ja sellest väljaspool. Seoses sellega kajastab programm aastaprioriteetide väljatöötamisel tervet rida poliitikaprioriteete.

Keskse tähtsusega teemavaldkondade jaoks seatud prioriteetide läbivaatamisel tehti kindlaks järgmised juhtumid, mille puhul prioriteedid olid kehtestatud selleks, et saavutada ühtsus ja vastastikune täiendavus ning vältida kattumist 16 .

Lapse õiguste kaitsmine: 2008. aasta ja ajavahemiku 2009–2010 meetmetoetustega seotud projektikonkursikutsetes mainiti toetust kuriteoohvriks langenud lastega seotud projektidele, millega täiendatakse Daphne programmi.

Võitlemine rassismi, ksenofoobia, antisemitismi ja homofoobia vastu: 2008. aasta ja ajavahemiku 2009–2010 meetmetoetustega seotud projektikonkursikutsetes mainiti ka toetusi meetmetele, millega võideldakse stereotüüpide vastu, mille püsimine või levitamine on aluseks vägivaldsetele vahejuhtumitele ja millega täiendatakse osaliselt Daphne programmi.

Prioriteedi „Homofoobiavastane võitlus“ all jäeti 2008. aasta konkursikutsest välja meetmed, mis dubleerivad mittediskrimineerimisega seotud tegevusi tööhõives. Ajavahemiku 2009–2010 konkursikutses välistati sarnased meetmed. Nende mõlema eesmärk on vältida kattumist programmiga PROGRESS.

Kodakondsus ja aktiivne osalemine liidu demokraatlikus elus: erinevates konkursikutsetes esitatud prioriteedid ulatuvad teadlikkuse suurendamisest teises liikmesriigis elavate ELi kodanike osalemise kohta Euroopa Parlamendi valimistel kuni parima tava vahetamiseni seoses ELi kodakondsuse saamise ja sellest ilmajäämisega. Paistab, et mitmetes konkursikutsetes ei paku kõnealune prioriteetne valdkond palju vastastikuse täiendavuse võimalusi.

ELi harta alaste koolituste läbiviimine ja võrgustike loomine õiguselukutse esindajate ja õiguspraktikute vahel: ajavahemiku 2011–2012 konkursikutsest jäeti välja projektid, mille eesmärk on uute veebilehtede loomine, et vältida kattumist projektidega, mida eeldatavasti riigihangete kaudu juba ellu viiakse. 2013. aasta konkursikutses on esmatähtsale kohale seatud konkreetselt projektid, millega toetatakse ametiasutusi, kes tegelevad põhiõigustega seotud kaebustega, et koostada vastuvõetavuse kontrollnimekirjad, ning nõutakse, et projektitaotlustes esitataks nende vastastikune täiendavus ja lisaväärtus koos Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) tehtava tööga.

Andmekaitse ja õigus eraelu puutumatusele: ajavahemiku 2011–2012 konkursikutses viidatakse nimetatud prioriteetse valdkonna all „laste eraelu puutumatuse tugevdamisele veebikeskkonnas“, mis tähendab sisemist vastastikust täiendavust prioriteetse valdkonnaga „lapse õiguste kaitse“.

2.2.1Projektide vahel loodud sünergiad

Veebiuuring näitas, et teiste ELi ja siseriiklike programmide abil rahastatud projektidega oli loodud mitmesuguseid sünergiaid 17 .

29 vastanust 14 mainis, et nad olid loonud sünergiaid teiste programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ projektidega. Lisaks teatas 21 vastanut, et nad olid loonud sünergiaid teiste ELi programmide abil rahastatud projektidega ning 23 vastanut teatas, et sünergiaid oli loodud teiste sarnaste eesmärkidega siseriiklike/piirkondlike programmidega. Seitse uuringule vastanut märkis, et loodi sünergiaid teiste rahvusvaheliste rahastajate programmide abil rahastatud projektidega.

Veebiuuringule vastanud tõid sünergia liikide kohta muu hulgas järgmisi näiteid.

Projekti „Inimsmugeldamise lapsohvrite abistamine ja taasintegreerimine: parimate tavade edendamine ja hindamine lähte- ja sihtriikides (ARECHIVIC)“ juht märkis, et projekt suutis luua tiheda seose ELi programmide raames rahastatud projektide ja ning rahvusvaheliste rahastajate (nt Euroopa Nõukogu inimkaubandusevastase võitluse eksperdirühm (GRETA)) rahastatud projektidega. Projektiga loodi ka sünergiaid projektidega teistes liikmesriikides, eelkõige Slovakkia rahvuskomitee tegevustega. Seda peeti kasulikuks lisamehhanismide loomisel piiriülese koostöö jaoks nimetatud valdkonnas. Sama projekti juht viitas ka sünergiatele programmi „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine“ (ISEC) ning fondi Norway Fund kaudu rahastatud projektidega.

Projekti „ICUD (Internet: loominguliselt diskrimineerimist paljastamas)“ juht märkis, et projekti elluviimisetapis tegid nad tihedat koostööd FRC ja DAPHNE III abil rahastatud sarnaste eesmärkidega projektide juhtidega. Projektide juhid vahetasid kogemusi ja teavet seoses projektide tulemustega, mis võimaldas projektide meeskondadel üksteiselt õppida ja võidelda tõhusamalt niisuguse diskrimineerimisvormi vastu. Juht märkis, et juhtimismeeskonna liikmed tutvustasid projekti ja selle tulemusi teiste projektide raames korraldatud konverentsidel/seminaridel/koosolekutel ning said levitada laiemale publikule oma meetodeid ja tulemusi.

2.3TULEMUSLIKKUS

Programmi tulemuslikkus määratakse kindlaks programmis ning FRC projektides seatud eesmärkide saavutamise alusel.

2.3.1Programmi ja projektide saavutused

Enamik väljundeid (143st 102), mis saadi programmi „Laste õigused“ raames, oli seotud teadlikkuse suurendamise ja analüütiliste tegevustega ning kooskõlas prioriteedi eesmärgiga (st üritused, raamatud või muu avaldatud materjal ning uuringud ja suunised seoses laste õiguste edendamisega) 18 . Näiteks projekt „Laste hääled“: rahvusrühmade vahelise vägivalla ja laste õiguste uurimine koolikeskkonnas“ kohta esitati ajakohaseid aruandeid, mis andsid üldises kontekstis ülevaate etnilise kuuluvusega seotud küsimustest ning rahvusrühmade vahelisest vägivallast viies liikmesriigis. Ka kvantitatiivsed teadusuuringud ja kvalitatiivsed teaduslikud kohapealsed uuringud andsid teavet ja ülevaate teemast rahvusrühmade vahelise vägivalla kohta koolikeskkonnas, vägivallavormide ja nähtuse ulatuse kohta.

Projekti „Õigus õiglusele: kvaliteetne õigusabi saatjata lastele“ kohta esitati põhjalik aruanne nimetatud teemal, mida ei oldud varem uuritud. Samuti töötati välja juhtpõhimõtted 19 .

Rassismile, homofoobiale ja antisemitismile keskenduvad prioriteedid kehtestati selleks, et edendada nii stereotüüpide, diskrimineerimise ja vägivalla vastu võitlemisega seotud projekte kui ka algatusi, mis edendavad vastastikust mõistmist ja arendavad kogu ühendust hõlmavaid lähenemisviise.

Mitmete meetmetoetustega töötati välja aruandeid, koolitus- ja haridusalaseid materjale seoses rassismi-, homofoobia- ja antisemitismivastase võitlusega 20 . Üks näide sellist tüüpi projekti kohta oli ajavahemiku 2009–2010 meetmetoetustega seotud Saksamaa sihtasutuse Autonomia projekt „Üks Euroopa! Riikidevaheline kodanike meetmete võrgustik, millega edendatakse kultuuridevahelist mõistmist ja vastastikust austust“. Nimetatud projekt hõlmas tegevusi osalevate riikide (Taani, Bulgaaria, Ungari ja Saksamaa) enam kui 20 kohas ning selle eesmärk oli viia kohalike noorteni ja nende spordivõistkondadeni sõnum sallivusest. Ka projektid „Jalgpall võrdsuse nimel – rassistlike ja homofoobsete stereotüüpide ümberlükkamine jalgpallis ja selle kaudu“ ja „Jalgpall võrdsuse nimel – võitlemine homofoobia ja rassismi vastu, keskendudes Kesk- ja Ida-Euroopale“ andsid väljundeid, mis suurendavad teadlikkust homofoobiaküsimusest jalgpallis. Nende hulka kuulusid kleebised kirjaga „Armastan jalgpalli – vihkan seksismi“, särgid logoga „Jalgpall võrdsuse nimel“, rassismivastane üritus Prahas, kolm teavitusüritust Hamburgis, etendus trupilt No Mantinels, kes tegeleb homofoobiaga jalgpallis, rassismi ja sallimatuse vastane aastaturniir, homofoobiavastane konverents Eurogames’is, Budapestis ja teadlikkuse suurendamise teemapäevad Fans’ Embassy infopunktide juures Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel.

Komisjoni esialgne eesmärk andmekaitsealase prioriteedi kehtestamisel oli edendada tegevusi, millega teavitatakse üldsust andmekaitseküsimustest. Aastate jooksul keskenduti nimetatud prioriteetses valdkonnas laste eraelu puutumatuse tugevdamisele ja eraelupuutumatust elektrooniliste vahendite abil ähvardavatele ohtudele ning andmekaitseasutuste vahelise koostöö parandamisele. Vastavalt programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ raames rakendatud 169 meetme kvantitatiivsele analüüsile olid kõnealuse valdkonna projektide abil ellu viidud tegevused peamiselt teadlikkuse suurendamisega seotud tegevused (nt avaldatud materjalid, reklaammaterjalid ja üritused) ning uuringutegevused, nagu andmete kogumine ja uuringud. Teised vastastikkuse õppimisega seotud tegevustega, nagu õppekülastused ja õpikojad, seonduvad väljundid. Projekt „Données personelles des droits? Sensibiliser et informer les jeunes citoyens européens“ andis kvaliteetse väljundi – koomiksi neljas keeles –, et levitada noorte seas teavet nende õiguse kohta eraelu puutumatusele ja andmekaitsele veebis. Projekti tulemusi peetakse ka väärtuslikeks 21 .

Ka projekti „Lapsed oma isikuandmeid ja eraelu puutumatust kaitsmas“ raames loodi Sheeplive’i animafilmid – veebipõhine pedagoogiline abivahend algkooliõpetajate jaoks laste harimiseks seoses nende andmete kaitsmise ja õigustega eraelu puutumatusele. Need on Slovakkias üleriigiliselt tunnustatud kui parimad animafilmid, need on tõlgitud kõikidesse ELi keeltesse ja neid on levitatud Venemaale ja Hiinasse 22 .

Kodakondsusega seotud prioriteetne valdkond hõlmab tervet rida prioriteete, mis keskenduvad kõigi liidu kodanike, sealhulgas ELi kodanike, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus nad elavad, osalemisele liidu demokraatlikus elus. Aastate jooksul lisati veel konkreetseid prioriteete, nt üks, mille puhul tegeldakse soolise ebavõrdsusega Euroopa Parlamendi valimistel. Tegemist on prioriteetse valdkonnaga, mida iseloomustab keskendumine väga konkreetsetele ja vahel tehnilistele küsimustele (nt teadlikkus kodanike vaba liikumist käsitlevas direktiivis 2004/38/EÜ sätestatud normidest), mis võivad nõuda konkreetseid ja üsna tehnilisi teadmisi. Nimetatud asjaolu peaks selgitama üsna väikest elluviidud projektide arvu (21) ning väheste tõenditega tulemusi 23 .

Kõnealuses prioriteetses valdkonnas ellu viidud tegevused põhinesid enamasti teadlikkuse suurendamisel, teabevahetusel ja teabe levitamisel. Näiteks andis projekt „Kodanike konsulaarabi reguleerimine Euroopas“ kvaliteetseid väljundeid, sealhulgas võrdlev uuring konsulaarkaitset käsitlevatest õigusaktidest ja tavadest liikmesriikides ning andmebaas asjaomastest siseriiklikest, Euroopa ja rahvusvahelistest õiguslikest asjaoludest 24 .

Aastate jooksul on põhiõigustega seotud prioriteedi eesmärk olnud parandada õigus-, kohtu- ja haldusasutuste ning õiguspraktikute ning üldsuse teadmisi ja arusaamist Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtetest. Projektitegevused nimetatud valdkonnas põhinesid peamiselt koolitusel ja vastastikusel õppimisel, heade tavade ja koostöö vahetamisel eesmärgiga saavutada ametiasutuste ja spetsialistide vaheline parem vastastikune mõistmine 25 .

2.3.2Projektide panus ELi ning siseriiklike poliitikavaldkondade ja õigusaktide rakendamisse ja väljatöötamisse

Mitmed programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ raames rahastatud meetmed aitasid kaasa poliitika ja õigusaktide väljatöötamisele 26 . Mõni projekti konkreetne eesmärk oligi jõuda eri meetoditega siseriikliku ja ELi tasandi poliitikakujundajateni. Näiteks korraldades kohtumisi, kuhu on kaasatud poliitikakujundajad, kutsudes neid seminaridele ja/või teistele teavitamisüritustele või kutsudes neid aruteludele/konverentsidele ning – projektipartnerite sõnul – jõuti poliitikakujundajateni. Tõepoolest, suurem osa uuringule vastanutest (65st 60) teatasid, et poliitikakujundajad võtsid arvesse projekti/tegevuse raames antud teavet. Nendest 60 % teatas, et poliitikakujundajad olid ilmutanud projekti vastu mõningast huvi, samas kui 32 % juhtumitest olid nad ilmutanud suurt huvi.

Poliitikakujundajad reageerisid positiivselt mitmes erinevas vormis. Uuringule vastanud teatasid ühehäälselt, et poliitikakujundajad osalesid projektiga seotud üritustel. Poliitikakujundajate teiste osalusvormide hulka kuulusid teavitusmaterjalide levitamine (teatas 59 % vastanutest) ja projektide (mõnede) tegevuste jätkamiseks täiendavate rahaliste vahendite andmine (teatas 30 % vastanutest). Väiksem, ent vaatamata sellele oluline osa vastanutest (18 %) märkis, et nende projektide tulemused tõid kaasa poliitikakujundajatepoolsete uute poliitiliste arengusuundade kujundamise või olemasolevate poliitikavaldkondade kohandamise. Nimetatud juhtudel võis projekte pidada kindlasti sellisteks, mis on andnud tõhusa panuse poliitika ja õigusaktide väljatöötamisse 27 .

Samuti väärib märkimist, et 51 % vastanutest (kokku 70st vastanust) teatas, et nad pälvisid poliitikakujundajate positiivse tähelepanu, mis ületas nende ootusi. See lisatähelepanu näitab, et teatavatel projektidel oli suurem mõju kui esialgselt ette nähti: selline, mida võiks pidada tulemuslikuks 28 .

2.3.1Projektide tulemuslikkus omaenda eesmärkide saavutamisel

Vastavalt lõpparuannete kaardistamise ajal kogutud kvantitatiivsetele tõenditele viidi üle poole meetmetoetuste ja tegevustoetustega lõpuleviidud projekti (70 toetust 115st, mille kohta lõpparuanded olid kättesaadavad; mõnede projektide kohta, millele anti toetust 2012. ja 2013. aastal, ei olnud käesoleva hindamise ajaks veel lõpparuannet esitatud) raames ellu kõik kavandatud tegevused. Mõnedel juhtudel tõi selle saavutamine kaasa muutusi personalis või mõne partnerluse liikme väljavahetamise või vajaliku täiendavate rahaliste vahendite otsimise. Sellest hoolimata oli nimetatud muutustel tühine mõju rahastatud meetmete edenemisele (õigupoolest märkis 63 % 71 veebiuuringule vastanust, et nimetatud muudatustel ei olnud mõju nende meetmete tulemustele, samas kui vaid viiel juhul teatati suuremast mõjust) 29 .

Näiteks kuigi ühes 2007. aasta meetmetoetustega seotud projektis „ARIES – Against Racism in Europe through Sport“ (Spordi kaudu rassismi vastu Euroopas) tuli üks algsetest partneritest vahetada välja teise organisatsiooni vastu ja muudatusi tehti projekti personalis, saavutati kõik projekti eesmärgid.

Üks teine projektitulemus hõlmas õiguskaitseametnike koolitamist. 2010. aasta meetmetoetustega seotud projekti „Fundamental Rights Education in Europe – F.R.E.E.“ (Põhiõigustealane haridus Euroopas) projektijuht märkis järelküsitluses, et nende projekt muutis oluliselt politseiametnike, vangivalvurite ja kohtute töötajate inimõigustealast koolitust. Tema arvates oli sellise koolituse mõju oluline eriti Kreeka, Itaalia ja Rumeenia politseiametnike jaoks. Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika kohaselt on juhtumid, kus õiguskaitseorganid rikuvad inimõiguseid, neis riikides levinud. Ometi ei ole politseiametnikud nendes riikides varem sellistes küsimustes koolitust saanud 30 .

2.4JÄTKUSUUTLIKKUS JA ÜLEKANTAVUS

Seoses jätkusuutlikkusega analüüsiti, kas tulemused ja mõju, mis projektidega saavutati, olid pärast projekti rahastamisperioodi jätkusuutlikud. Hindamise käigus määratleti kolm jätksuutlikkuse taset:

1) lühiajaline jätkusuutlikkus, mis saavutatakse peamiselt projektide tulemuste levitamise kaudu;

2) keskpikk jätkusuutlikkus, mis viitab projektitulemuste ja/või partnerluste jätkumisele;

3) pikaajaline jätkusuutlikkus, mis saavutatakse peamiselt projektide tulemuste ülekandmisega teistesse olukordadesse, teistele organisatsioonidele ja liikmesriikidele vähese täiendava rahastamisega või ilma täiendava rahastamiseta 31 .

2.4.1Lühiajaline jätkusuutlikkus: projektitulemuste levitamine

Nagu eelpool märgitud, on peamised tegevuse liigid, mida hõlmavad nii meetmetoetuste kui tegevustoetuste abil toetatud projektid, teadlikkuse suurendamise, teabevahetus ja teabe levitamine. Tõepoolest, projekti kaardistamise perioodil loendatud 806 tulemusest kokku oli 346 – suurim osa projektitulemustest – seotud teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega. Tulemused hõlmasid nii raamatuid, filme ja muid avaldatud materjale kui ka selliseid üritusi nagu konverentsid, seminarid ning pressikonverentsid ja tugi- ja nõuandeteenused, nt info- ja nõuandeteenuste veebilehed ning nõustamistelefonid 32 .

Seoses toetuse saajate poolse väljundite ja tulemuste levitamisega teatas enamik (89 %) veebiuuringule vastanutest, et neil on selge plaan oma projekti/tegevuste väljundite ja tulemuste levitamiseks. Levitamiskavades märgiti, et väljundeid ja tulemusi levitatakse rohkem kui ühes keeles (93 % vastanutest) ning rohkem kui ühes riigis (100 % vastanutest) 33 .

Projektipartnerid teatasid, et nad levitasid projektide väljundeid ja tulemusi ning suurendasid nende nähtavust terve rea vahendite, sealhulgas seminaride, konverentside ja muude ürituste, infolehtede, veebilehtede ja elektrooniliste vahendite (nt videod ja mobiilirakendused), tegevuste käigus saavutatud järeldusi ja poliitilisi soovitusi kajastavate aruannete ja temaatiliste väljaannete avaldamise abil.

Valitud moodused vaadati läbi, et hinnata nimetatud levitamisstrateegiate kvaliteeti. Seejärel võrreldi neid levitamisstrateegiaid sellega, mida toetuse saajad ütlesid oma lõpparuannetes projektitulemuste levitamise kohta. Kirjeldused meetmetoetuse taotlustes varieerusid alates mitteinformatiivsest kirjeldusest selle kohta, mida organisatsioon oli varem seoses meediakajastusega saavutanud, kuni kirjelduseni, milles rõhutati, et üks organisatsiooni töösuund on pühendatud toetustegevusele ja teabe levitamisele, ning milles kirjeldati üksikasjalikult, kuidas teabe levitamine kogu projekti vältel toimuma hakkab. Üheski laekunud taotluses ei esitatud üksikasju selle kohta, kuidas nad levitamist vastavalt sihtrühmale kohandavad, ning enamikus vastavatest lõpparuannetest kirjeldati ebamääraselt, kas sihtrühmani jõuti.

Üldiselt on komisjoni jõupingutused projektide tulemuste levitamiseks olnud piiratud. Vahehinnangus nimetati juba seda, et komisjonil puudusid tõhusad vahendid programmiga „Põhiõigused ja kodakondsus“ seotud teabe jagamiseks, ja kõnealuse hindamise käigus ei leitud ühtegi täiendavat kommunikatsioonivahendit ega kehtestatud meedet. Programmil „Põhiõigused ja kodakondsus“ puudub eelkõige ühe projekti tulemuste teiste toetusesaajatega jagamise – et levitada häid tavasid – sihtotstarbeline viis 34 . Komisjon tugines enamasti sellele, et programmi toetuse saajad levitavad väljundeid otse oma sihtrühmadele. Samuti jäeti komisjoni töötajate ülesandeks peamiselt projektide finantsjuhtimine.

Asjaolu, et puudus nõuetekohane mehhanism/kava programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ raames rahastatud projektide tulemuste edastamiseks ja levitamiseks, kinnitasid komisjoni ametnikud 35 . Nad tõid välja kaks rühma, kellele võiks selline levitamismehhanism kasulik olla:

sidusrühmad, kes on seotud programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ eesmärkidega, sh rahastamise taotlejad või programmi toetuste saajad;

ELi poliitikakujundajad ja eelkõige komisjoni töötajad, sealhulgas need, kes juhivad programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“.

Igal sellisel rühmal on erinevad vajadused.

Sidusrühmad võiksid kasu saada juurdepääsust teabele teiste projektide tegevuste ja õnnestumiste kohta, et nad saaksid kaaluda, kuidas teiste parimatest tavadest lähtuda. See võib nõuda projektitulemuste struktureeritumat levitamist.

ELi poliitikakujundajad, sealhulgas komisjoni töötajad, võivad pidada analüütilisi tulemusi, vastastikust õppimist ja teisi projektide aspekte kasulikuks jõupingutustes paremate poliitikavaldkondade väljakujundamisel, sh programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ elluviimisel. Nende jaoks võiks olla kasulik saada teavet, milles rõhutatakse programmi üldisi tulemusi ja keskse tähtsusega projektide tulemusi.

2.4.2Keskpikk jätkusuutlikkus: tulemuste jätkuvus

Projektide kaardistamine näitas, et veidi alla pooltes (169 toetusest 81) aruannetes märgiti, et nende raames töötati välja jätkusuutlikud väljundid, mida kasutatakse/kasutati pärast seda, kui lõppes programmist rahastamine, ning seitsmes aruandes märgiti, et loodud partnerlused kestsid kauem kui projekt. Mitu projekti andsid ka väljundeid, mida kasutatakse jätkuvalt praeguste ja tulevaste tegevuste puhul 36 . Näiteks projektiga „Kodanike tõhusate osalemistavade vahetamine kodanikuaktiivsuse edendamiseks Euroopa Liidus (ESCAPE)“ töötati välja mitmeid väljundeid, sealhulgas teadlikkuse suurendamise materjale ja tegevusi neljas keeles, vastastikuse õppimise alaseid algatusi ning siseriiklikke võrgustikke, mille kasutamist jätkati pärast projekti lõpuleviimist. Ka projektiga „Kui süütuid karistatakse – vangistatud vanemate lapsed – haavatav rühm“ töötati välja mitmeid jätkusuutlikke väljundeid, muu hulgas avaldati aruanne pealkirjaga „Eurochips“, mida levitati neljas keeles vähemalt kümnes liikmesriigis ja mida kasutatakse jätkuvalt vangistatud vanemate laste õiguste edendamiseks.

Uuring kinnitas, et üsna suure osa projektide puhul saavutati jätkusuutlikud tulemused. 72 vastanust 44 (61 %) teatas, et nende projekt mõjutas oluliselt teemavaldkonda, milles nad töötavad. Nad nimetasid ka, et poliitikakujundajatelt saadi rahastatud projektidele suurt vastukaja. Nad tõdesid, et poliitikakujundajate osalus projektiga seotud üritustel, nagu seminarid, konverentsid, õpikojad jne, oli 100 %. Uuritud projektidest 59 % (33) puhul oli poliitikakujundajate panus seisnenud kommunikatsioonimaterjalide (nt brošüürid, infolehed, flaierid jne) levitamises; kaasatud poliitikakujundajaist 30 % (17) oli andnud (mõnede) projektide tegevuste jätkamise toetamiseks täiendavaid rahalisi vahendeid ja kaasatud poliitikakujundajaist 23 % (13) olid loonud/toetanud teisi projekte, mille puhul kasutati projekti elemente (lähenemisviis/meetod, üks või mitu tegevust jne). Lõpetuseks, kaasatud poliitikakujundajatest 18 % (10) kujundas uue poliitilise arengu/tegevuskava/õigusakti või kohandasid olemasolevaid, tuginedes projekti tulemustele 37 .

2.4.3Partnerluste jätkumine pärast projektide lõpuleviimist

Kuigi kaardistamisel leiti 168 projektist ainult 7 puhul otseseid tõendeid loodud partnerluste jätkumise kohta, olid uuringutulemused märksa positiivsemad. Neis viidati sellele, et paljud projektid võimaldasid partnerluste või võrgustike loomist, mis jätkusid pärast projekti lõpuleviimist. 71 uuringule vastanust 48 (68 %) teatas, et nende partnerlused jätkusid või jätkuvad pärast projekti lõpuleviimist 38 .

Küsitletud sidusrühmad teatasid, et projekti kaudu rajatud partneritevaheline koostöö aitas luua võrgustiku, mis ikka veel uute projektidega seoses koostööd teeb. Näiteks projekt „Laste hääled: rahvusrühmade vahelise vägivalla ja laste õiguste uurimine koolikeskkonnas“ aitas luua uue rahvusvahelise etnilise kuuluvuse ja rahvusrühmade vahelise vägivalla küsimustega tegelevate teadlaste võrgustiku. Selle eesmärk oli tõsta õpetajate, laste ja üldsuse teadlikkust. Partnerid, kes olid kaasatud projekti „Données personnelles des droits? Sensibiliser et informer les jeunes citoyens européens“, teatasid samuti, et nad kavatsevad kasutada jätkuvalt projektiga loodud võrgustikku 39 .

2.4.4Pikaajaline jätkusuutlikkus: projektitulemuste ülekantavus

Et määrata kindlaks ja hinnata, kas projekti väljundid ja tulemused olid ülekantavad ja kas need tõepoolest teisele ELi liikmesriigile üle kanti, tugineti käesolevas hindamises veebiuuringust ja järelküsitlustest saadud andmetele. Need andmed olid isiku enda teatatud ning nad ei ole täiesti objektiivsed tõendid. Need näitavad, et paljusid tulemusi saaks üle kanda teistesse liikmesriikidesse, eelkõige materjale, mida saaks tõlgitud kujul teistes riikides teiste sarnaste eesmärkidega projektidega seoses levitada ja kasutada. Lähenemisviise võib samuti üle kanda, et neid saaksid kasutada teised sihtrühmad ja toetuste saajad, eelkõige tulemuse mis tahes „parima tava aspekte“, mida oleks võimalik kasutada teistes olukordades ja teiste projektide puhul. Paljudel juhtudel teatati väheolulistest tingimustest, mis mõjutavad projektide tulemuste ülekantavust. Need on peamiselt seotud vajadusega tulemused teistesse keeltesse tõlkida või kohandada projekti meetodeid või tulemusi vastavalt riigispetsiifilisele või kohalikule kontekstile, konsulteerides kohalike sidusrühmadega 40 .

Enamik uuringule vastanutest kinnitas oma projektide tulemuste ülekantavust teistesse ELi riikidesse. Näiteks projekti „Põhiõiguste alane haridus Euroopas – F.R.E.E.“ raames välja töötatud koolituskursust saaks kasutada kõigis liikmesriikides, kuna kursused on veebis kättesaadavad ja neile autoriõigus ei kohaldu. Nad on kättesaadavad projekti jaoks loodud riikidevahelises partnerluses osaleva riigi keeles. Ent vaja oleks tõlget teistesse keeltesse, et tagada kursuste ulatuslikum kasutamine 41 .

Ühe teise projekti „Jalgpall võrdsuse nimel – rassistlike ja homofoobsete stereotüüpide ümberlükkamine jalgpallis ja selle kaudu“ raames korraldati näitusi ja seminare jalgpallisektoris diskrimineerimise küsimuses 42 . Projektipartnerid eri liikmesriikidest kooskõlastasid tegevust ürituste korraldamiseks sidusrühmadega siseriiklikes ja kohalikes võrgustikes / jalgpalliga seotud rühmades, kes tegutsevad aktiivselt nimetatud sektoris. Projektijuht märkis järelküsitluses, et projektide tulemusi saaks teistesse liikmesriikidesse hõlpsasti üle kanda, koordineerides siseriiklike ja kohalike sidusrühmadega, et kohandada paremini üritusi vastavalt riigispetsiifilisele kontekstile.

2.5TÕHUSUS JA LIHTSUSTAMISVÕIMALUSED

2.5.1Kulutatud raha võrreldes saavutatud mõjuga

Programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ esialgne eelarve oli 94,8 miljonit eurot ajavahemikuks 2007–2013 ning see summa oli jaotatud aastasteks eelarvevahenditeks 10,6 miljonist eurost kuni 15,50 miljoni euroni. Esialgselt kavandatud eelarve üksikasjalik jaotus rakendusaasta kohta ja rahastamisvahend ajavahemikuks 2007–2013 on esitatud tabelis 1 1 (Kavandatud eelarvejaotus programmi „Põhiõigused ja k odakondsus“ (2007–2013 ) jaoks ).

Programmi vältel suurenesid järk-järgult eraldatud aastaste rahaliste vahendite summad. See peegeldas komisjoni üldist tava. Rahaliste vahendite iga-aastane eraldamine määratakse kindlaks seitsmeaastase programmiperioodi alguses, ELi eelarvet arvesse võttes. Igal aastal tehakse väikeseid kohandusi, kusjuures eraldised suurenevad programmiperioodi lõpupoole, kui programm juba hästi edeneb.

Suurim osa eelarvest jagati meetmetoetuste kaudu, kusjuures igal aastal eraldati sellisel viisil keskmiselt 66,3 % rahalistest vahenditest, mis vastab 62,6 miljonile eurole. Ülejäänud osa eraldati tegevustoetusteks (10 % ehk 9,5 miljonit eurot) ja komisjoni algatustele (21 % ehk 20 miljonit eurot) 43 .

Rakendusperioodil kaasatud 169 toetusprojekti kvantitatiivne analüüs (mis ei hõlma projekte, millele anti toetusi 2013. aasta meetmetoetuste alusel) näitas, et eelarvelised kulukohustused meetmetoetustele kokku olid 46 460 022 eurot ehk umbes 90 % kogusummast 51 675 000 eurot, mis oli eraldatud meetmetoetustele ajavahemikuks 2007–2012 44 .

Kuigi meetmetoetuste kulukohustustega kaetud summad on sarnased neile algselt ette nähtud eraldistega, on olukord erinev tegevustoetuste puhul, mida rahastati märkimisväärselt vähem, kui esialgselt kavandatud. Tegevustoetustele tegelikult eraldatud eelarve oli 3 459 900 eurot ehk umbes 39 % 8 900 000 euro suurusest kogusummast, mis oli eraldatud tegevustoetustele ajavahemikuks 2007–2012 45 . Tegevustoetuste rahastamise madal tase tekitab küsimusi tegevustoetuste kui rahastamisvahendi tõhususe kohta programmi eesmärkide saavutamisel.

Seni eraldatud vahendid, kulukohustused ja väljamaksed on üsna tihedalt ühtlustatud seoses meetmetoetustega erinevate projektikonkursside ajal programmiperioodi vältel. Tegelikult väljamakstud rahalised vahendid võrreldes kulukohustustega 2007., 2008. aasta ja ajavahemiku 2009–2010 konkursikutsete raames näitavad väga kõrget kasutusmäära – umbes 87,5 %.

Nagu juba eespool märgitud, kulutati ära tegelikult ainult 39 % programmiperioodil tegevustoetustele eraldatud rahalistest vahenditest. Ent vaadates lähemalt 2007., 2008., 2009., 2010., 2012. ja 2013. aasta tegevustoetustega seotud konkursikutsetega seoses tehtud kulukohustusi võrreldes tegelikult väljamakstud summadega, on näha sarnast kasutusmäära 88 % 46 .

Teine programmi raames kättesaadav rahastamisvahend oli riigihanked. Rakendusperioodil kulutati tegelikult 12 595 652 miljonit eurot seoses programmiperioodil sõlmitud 111 riigihankelepinguga kokku. See moodustab 22 325 000 euro suurusest ette nähtud kogueelarvest 56,4 %. Üle 10 % sellest eelarvest kulutati infotehnoloogiateenustele ja konkreetsemalt konsulaarkaitse veebilehe 47 ning lapse õigusi käsitleva veebilehe 48 väljatöötamisele ja hooldusele.

2.5.2Erinevate rahastamisvahendite vahelise rahaliste vahendite eraldamise tõhususe määr

Eeltoodut arvesse võttes selgub, et meetmetoetustele rahaliste vahendite eraldamine toimus tõhusalt, eriti võttes arvesse programmi „uudsust“, saavutatud tulemusi ning eespool esitatud sisendi/väljundi analüüsi tulemusi. Tegevustoetused said märkimisväärselt vähem raha, kui esialgselt eraldatud (9,9 miljoni euro asemel 3,5 miljonit eurot), aga tegevustoetustega seotud eelarvekasutus oli üldiselt vastuvõetav. Paistab, et seoses meetmetoetuste ja tegevustoetustega on rahaliste vahendite eraldamine olnud tõhus 49 .

Kuigi igal rahastamisvahendil oli selge eesmärk, võisid riigihanked mõningal määral kattuda tegevustega, mis võeti ette nimetatud toetuste abil. Komisjon võttis rakendusperioodil kulukohustusi kokku seoses 111 hankelepinguga 12,6 miljoni euro ulatuses (ehk 56,4 % algselt ettenähtud 22,3 miljoni euro suurusest eelarvest). Umbes 55,6 % hanke kulutustest eraldati uuringutele; 34,2 % üritustele ja 10,2 % infotehnoloogiaga seotud lepingutele. Tegelikult kulukohustustega seotud rahaliste vahendite osakaal ettenähtud vahenditest on tegevustoetuste rahastamisvahendite samast näitajast suurem. Kuid neid kasutati ikkagi kavandatust oluliselt vähem, mis võib olla avaldanud komisjoni huvidele negatiivset mõju nt programmi järelevalvel ja programmi tulemuste levitamisel ELi tasandil 50 .

Pärast sidusrühmadega konsulteerimist olid kõnealuste rahaliste vahendite kulutamisega seotud puudused peamiselt seotud komisjonisiseste ebapiisavate vahendite ja ebapiisava suutlikkusega nõuetekohaselt hanget kavandada, jälgida projektide elluviimist ja nende tulemusi kasutada. Käesoleva hindamise vältel ei teatatud ühestki tõendist lepingu halva täitmise kohta 51 .

2.5.3Lihtsustamisvõimalused

Projektitaotluste esitamise ja projektide rakendamisetapi üldist juhtimist komisjoni poolt peeti positiivseks. Avakoosolekute kasutuselevõttu, poliitikameeskonna osalust projekti väljundeid käsitlevates aruteludes ning täiustatud juhendamist seoses toetuste haldamisega peeti positiivseteks arengusuundadeks. Sellest hoolimata ei olnud 20 % vastanutest oma arvamust või nad ei väljendanud seda. See võib vihjata sellele, et paljud taotlejad ei olnud teadlikud võimalusest saada komisjonilt taotluste esitamise menetlusel abi. Mitmed küsitletud tõid esile valdkondi, mida võiks tulevikus täiustada ja lihtsustada. Peamiselt tajuti nendes valdkondades seda, et finantsnõuded on liiga keerukad ja neid tuleb lihtsustada.

Sellega oli seotud mure, mida väljendasid mõned vastanud, et komisjon ise ei pidanud alati kinni projekti tähtaegadest, millel oli vahel asjaomase projekti suhtes lumepalliefekt. Veel peeti oluliseks, et komisjon peaks kinni projektile antud tähtajast, et kõik sujuks tõhusalt. Seoses eelmise soovitusega väljendasid vastanud pettumust aja suhtes, mis kulub pärast konkursikutsele taotluse esitamist teate saamiseks toetuse andmise kohta. Nad palusid komisjonil luua inimestele tõhusam ja kiirem viis komisjoniga ühenduse võtmiseks enne, kui projektikonkursi projektid on välja valitud, võib-olla praeguse IT-süsteemi täiustamise abil.

Valdav enamik veebiuuringule vastanutest pidas taotlejatele konkursikutse ja taotlusprotsessi ajal esitatud teavet selgeks ja kergesti mõistetavaks ning otsekoheseks. 71 sellele küsimusele vastanust oli enamik toetuse saajatest (50 %) täiesti nõus väitega „teave konkursikutsetes oli selge ja kergesti mõistetav“, samas kui 44 % oli osaliselt nõus. Lisaks olid õigusküsimuste peadirektoraadi veebilehel üksikasjalikud suunised programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ toetuste taotlejatele.

Sellest hoolimata teatas 18 % 70 veebiuuringule vastanutest, et nad pidid paluma abi inimestelt, kellel on menetlustega seoses eriteadmised, et konkursikutsele vastata, kuigi 37 % seda ei märkinud. Veerand vastanutest kinnitas, et nad teavad organisatsioone/projekte/praktikuid, kes konkursikutsele selle keeruliste/raskete nõuete tõttu ei vastanud.

Võttes arvesse asjaolu, et EL annab nimetatud toetuste jaoks rahalisi vahendeid, pidasid toetuse saajad mõistlikuks anda teavet tegevuste kohta, mille nad olid saadud rahaliste vahenditega läbi viinud. Üle poole uuringule vastanutest pidas aruandluskorda asjakohaseks. Eelkõige pidas 39 % 71 vastanust projekti/tegevuste edusammude ja saavutustega seotud aruandluse korda asjakohaseks ja 35 % nõustus sellega osaliselt. Seega andis positiivse vastuse kokku 74 %. Siiski kaebasid mitmed koormavate aruandlusnõuete üle.

Samal ajal tunnistati, et rangemad dokumendid eelarvemuudatuste kohta oleks finantsaruandlusele abiks. Sama oluliseks peeti partnerite suuremat kaasatust nimetatud valdkonnas, nt neile varakult teabe edastamisega finantsandmete kohta, millest tuleb aru anda.

Mis puudutab komisjoni järelevalvekorda, siis seda pidas 39 % 72 vastanust projekti/tegevuste elluviimise ajal osaliselt heaks ja kasulikuks. Sellest hoolimata ei olnud 14 % osaliselt nõus või isegi ei olnud üldse nõus väitega et „komisjoni järelevalvekord on hea ja kasulik“ ning 5 % ei olnud sellega üldse nõus. Vastanud pidasid eriti oluliseks komisjonilt õigeaegse tagasiside saamist projektide edu-/vahearuannete kohta, et vajaduse korral oleks võimalik teha parandusi.

2.6ELi TASANDI LISAVÄÄRTUS

ELi tasandi lisaväärtus näitab seda, kui suurel määral lisab programmi ELi-ülene iseloom oma sidusrühmadele väärtust, ning sellele, kui suur on ELi suhteline eelis nimetatud valdkonnas tegutsevate liikmesriikide ja rahvusvaheliste osalejate ees. Esiteks analüüsitakse programmi ELi-ülest olemust ja selle geograafilist hõlmatust. See on ELi tasandi lisaväärtuse määratlemise lähtepunkt. Seejärel analüüsitakse ELi lisaväärtust seoses väljunditega, mis ELile ja toetuse saajatele lisaväärtust lõid. Siiski ei ole veel olnud võimalik kindlaks teha ja mõõta ELi lisaväärtust seoses mõjuga.

Üldiselt on rahalised vahendid programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ raames kättesaadavad üksnes tegevustele, millel on selge Euroopa tasandi lisaväärtus. Programm loodi selleks, et edendada Euroopa kui sellise ühiskonna arengut, mis rajaneb põhiõiguste ja Euroopa Liidu kodakondsusega kaasnevate õiguste austamisel. Sellistel eesmärkidel on selline mõju, millega liikmesriigid üksi tõhusalt tegeleda ei suuda. Seepärast kujundati programm välja sellisena, et see eeldab rahvusvahelist reageerimist, hõlmates kooskõlastatud ja valdkonnaülest lähenemist, sealhulgas teabe vahetamist ELi tasandil ning heade tavade ulatusliku levitamise tagamist kogu ELis. Erinevate riikide koostöö on seepärast programmi elluviimisel ülioluline.

Programmi ELi-ülene iseloom kajastub selle õiguslikus aluses, milles antakse ülevaade programmi eesmärkidest, ja ka konkursikutsetes sätestatud rahaliste vahendite saamise kriteeriumites. Loomisotsuses on sätestatud, et üks programmi üldeesmärkidest on aidata kaasa „ühenduse poliitikavaldkondade arendamisele ja rakendamisele täiel määral põhiõigusi järgides“. ELi mõõdet edendatakse veelgi rahaliste vahendite saamise kriteeriumite ja teemaprojektide kaudu 52 , nagu on sätestatud loomisotsuses, aastastes tööprogrammides ja konkursikutsetes.

2.6.1Rahastatud projektide geograafiline hõlmatus

Juhtivate organisatsioonide ja seega elluviidud projektide arv erineb liikmesriikide lõikes märkimisväärselt. Näiteks näitab joonis 2 1 , et enamikku programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ meetmetoetustega seotud projektidest juhtisid Itaalias asutatud organisatsioonid, kellele järgnesid Belgias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Ühendkuningriigis asutatud organisatsioonid, samas kui nt Küprosel, Rumeenias ja Luksemburgis oli väike arv organisatsioone. Sellest järeldub, et programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ projekte juhtisid üldjuhul valitud liikmesriikide rühm, samas kui teised liikmesriigid olid kaasatud üksnes piiratud määral.

Juhtivad organisatsioonid olid koondunud eelkõige kahte liikmesriiki: Itaaliasse ja Belgiasse. Kokku juhtis projektidest 33 % (57) nimetatud kaks liikmeriiki. Mõned liikmesriigid, nagu Eesti, ei juhtinud ühtegi programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ projekti. Ent kui vaadata partnerorganisatsioone, on liikmesriikide osalus ühtlasemalt jaotunud; kõigist liikmesriikidest osalesid vaid Malta ja Luksemburg vähem kui viie partnerorganisatsiooniga 53 .

Joonis 21 Programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ projektides osalenud organisatsioonide, sh juhtivad organisatsioonid (vasakul) ja partnerorganisatsioonid (paremal), arv kokku

Suurem osa programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ rahalistest vahenditest kulutati projektidele, mida juhtis mõni Itaalia organisatsioon (25 %), millele järgnesid Belgia (13 %) ja Prantsusmaa (10 %). Kõnealusel rahaliste vahendite jaotamisel järgitakse hoolikalt liikmesriikide juhitud projektide arvu. Rahaliste vahendite jaotamine juhtiva organisatsiooni liikmesriigi poolt on esitatud joonisel 2 2 (vasakul). Joonisel ei näidata siiski projektipartnerite vahelist eraldatud vahendite jaotust, vaid eeldatakse pigem, et kõik eraldatud vahendid eraldati juhtiva organisatsiooni riigile. Kuna tegelikkuses see niimoodi ei olnud (projektid olid riikidevahelised ja projektipartnerid said samuti osa rahalistest vahenditest), tuleks seda arvu tõlgendada ettevaatusega 54 .

Eraldatud vahendid juhtiva organisatsiooni liikmesriigi kohta jagati hiljem vastavalt elanikkonna suurusele, et võtta arvesse erinevusi liikmesriikide suuruses (vt joonis 2 2 paremal). Eeldades, et juhtivatele organisatsioonidele eraldatud rahalisi vahendeid ei jagatud partneritega väljaspool juhtiva organisatsiooni liikmesriiki, siis Belgias ja Sloveenias eraldati inimese kohta 0,50 eurot kuni 0,60 eurot. Teised liikmesriigid said vähem kui 0,30 eurot inimese kohta 55 .

Joonis 22 Programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ eraldatud rahaliste vahendite jaotus juhtivate organisatsioonide (vasakul) ja juhtivate organisatsioonide lõikes inimese kohta (paremal)

2.6.2Partnerluste struktuur

Joonisel 2 3 tuuakse täiendavalt välja kolme esimese liikmesriigi partnerluste struktuur, kusjuures kõige rohkem juhtivaid organisatsioone asub Itaalias, Belgias ja Prantsusmaal. Joonised näitavad, et Itaalia juhtivad organisatsioonid moodustasid tõenäolisemalt partnerluse Itaalia partneritega (21 projekti), kellele järgnesid Hispaania partnerid (14 projekti) ja Rumeenia partnerid (13 projekti). See võiks kajastada eelistust meeskondade moodustamisel partneritega sarnaste keeltega riikides. Kokku aga moodustas Itaalia partnerlusi 22 liikmesriigiga.

Belgia juhtivad organisatsioonid moodustasid tavaliselt partnerlusi organisatsioonidega Ühendkuningriigist (kaheksa projekti), Hispaaniast (seitse projekti), Belgiast (kuus projekti), Kreekast (kuus projekti) ja Rumeeniast (viis projekti). Kokku moodustas Belgia partnerlusi 24 eri liikmesriigiga.

Prantsusmaa moodustas tavaliselt partnerlusi Itaaliaga (neli projekti), Belgiaga (neli projekti) ja Prantsusmaaga (neli projekti). Kokku moodustas Prantsusmaa partnerlusi 14 eri liikmesriigiga.

Joonis 23 Kolme esimese juhtiva organisatsiooni liikmesriigi partnerluste struktuur

2.6.3Programmi geograafilise hõlmatuse analüüs

Programm „Põhiõigused ja kodakondsus“ ei hõlmanud võrdselt kõiki liikmesriike. Liikmesriikide hõlmatus peegeldab suures osas eri liikmesriikidele laekunud taotluste arvu. Programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ kaudu saadi kokku 804 taotlust projektide rahastamiseks. Kõige rohkem taotlusi esitasid Itaalia organisatsioonid (174), kellele järgnesid organisatsioonid Belgiast (77) ja Prantsusmaalt (69). Nimetatud esimesed kolm taotlejat liikmesriiki esitasid 39 % kõigist taotustest programmist rahaliste vahendite saamiseks (vt joonis 2 4 ) 56 .

Joonis 24 Programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ projektidega seotud taotlused kokku (paremal) ja edukuse määr liikmesriikide lõikes (vasakul)

Esitatud taotluste edukuse määr oli suurim Taanis ja Iirimaal, millele järgnesid Soome, Austria, Belgia ja Saksamaa. Eesti ja Malta esitasid taotluse, ent neil ei õnnestunud programmist „Põhiõigused ja kodakondsus“ rahalisi vahendeid saada. Tuleks taas märkida, et need edukuse määrad arvutati välja üksnes selliste taotluste põhjal, mille puhul oli võimalik liikmesriik kindlaks määrata.

2.6.4Lisaväärtus ELi ja toetuste saajate jaoks

Toetuste saajate puhul, kes vastasid veebiuuringule ja järelküsitlustele, tõid riikidevahelised partnerlused nende organisatsioonile konkreetset kasu, mida ükski teine rahastamisallikas ei oleks samal määral suutnud teha. Tõepoolest, enamik uuringule vastanutest (88 %) märkis, et projekti/tegevusi ei oleks ilma ELi poolse rahastamiseta ellu viidud 57 . Samuti ei oleks märkimisväärset osa programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ raames väljatöötatud tegevusi välja töötatud, kui programmi ei oleks olnud, kuna programm ise oli loonud nõudluse uute tegevuste järele.

Partnerluspõhimõte tõi uuringutulemuste kohaselt kaasa osalevate organisatsioonide suurema teadmistebaasi. Enamik 59 vastanust kinnitas, et partnerlused tõid kaasa suuremad teadmised/kogemused teemavaldkonnas, võimaldasid võrgustikesse kaasata (rohkem) rahvusvahelisi partnereid ja tõid kaasa rohkem teadmisi poliitika ja tavade kohta teistes riikides. Partnerlus aitas samuti – kuigi vähemal määral – kaasa suuremate teadmiste omandamisele asjaomastest ELi poliitikavaldkondadest ja ELi õigusaktidest 58 .

3JÄRELDUSED

Programmi asjakohasus 59

Kokkuvõttes võib konkursikutsete ja rahastatud meetmete prioriteete pidada programmi eesmärkide ja ELi poliitikavaldkondade ja õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise jaoks asjakohasteks.

Üldiselt vastavad meetmetoetustega seotud konkursikutsed ja tegevustoetustega seotud konkursikutsed peamise sihtrühma vajadustele ja huvidele. Mõned küsitletud tõstatasid aga vajaduse konkursikutsete selguse suurendamise järele.

Prioriteete seoses üldsuse või kohtu-, õigus- ja haldusasutuste töötajate või õiguspraktikute koolitamisega ELi inimõiguste harta teemal ei oldud aastate jooksul kehtestatud.

Nimetatud hindamisel ei olnud võimalik hinnata projektide poolt läbi viidud vajaduste hindamistel kasutatud meetodi töökindlust. Vajaduste hindamine ei ole toetuse saajate jaoks kohustuslik. Vajaduste hinnangute puudumisel on keeruline hinnata, kas teatavad prioriteedid tuleks kõrvale jätta või millised küsimused tuleks seada tulevikus prioriteediks.

Ühtsus ja vastastikune täiendavus

Programm „Põhiõigused ja kodakondsus“ on kooskõlas siseriiklike ja Euroopa tasandi poliitikaalgatustega. Lisaks täiendab see teisi ELi rahastamisprogramme – nt Daphne III, PROGRESS ja JPEN – eesmärkide, teemavaldkondade ja sihtrühmade osas. Ent nimetatud vastastikuse täiendavusega kaasneb ka nende programmidega võimaliku kattumise oht.

Mõned programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ alusel rahastatud projektid täiendasid muid ELi rahastamisprogrammide eesmärke ja toetuse saajaid. Programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ tugevus seisneb selles, et see võimaldab rahastada projekte, mis ei pruugi sobida teiste ELi rahastamisprogrammide kitsapiirilisematesse eesmärkidesse.

Projekti tasandil loodi sünergiaid nii teiste rahvusvaheliste rahastajate programmidega, millel olid sarnased eesmärgid ELi ja siseriiklikul tasandil, kui ka projektidega, mida rahastati programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ raames.

Tulemuslikkus

Programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ alusel rahastatud meetmed on andnud märkimisväärse panuse eesmärkidesse, mida programmiga sooviti saavutada. Programm „Põhiõigused ja kodakondsus“ on eelkõige andnud oma panuse ELi poliitika ning õigusaktide rakendamisse ja väljatöötamisse.

Ent lõpparuannetes ja küsitlustes esitatud andmeist ei piisanud selleks, et oleks võimalik hinnata nimetatud tegevuste tulemuslikkuse konkreetset taset programmi eesmärkide saavutamisel. Näiteks ei antud lõpparuande vormis ega ka suunistes selle täitmiseks selget selgitust selle kohta, mis vahe on väljunditel ja tulemustel. Seepärast läbivaadatud lõpparuannetes üldjuhul projektide väljundeid ja tulemusi ei eristatud.

Enamik projekte suutis saavutada õigeaegselt kavandatud tulemused ning jõuda eeldatavate sihtrühmadeni. Ühtegi projekti tulemuste ega eesmärkide elluviimist tõsiselt mõjutanud takistust kindlaks ei tehtud.

Mehhanismid, mis on paigas projektide järelevalveks nende elluviimise ajal, ei taga seda, et toetuse saajatele antakse alati tagasisidet, ega/või seda, et saadud õppetunnid, head tavad, edutegurid jne tehakse kindlaks.

Jätkusuutlikkus

Projektitulemuste levitamine toetuse saajate poolt oli üldiselt mõningate piirangutega tulemuslik. Ent pärast projekti lõppemist projektipartneritepoolse pideva jälgimise puudumisel on raske hinnata nende levitamisalaste jõupingutuste pikaajalist mõju. Siiski on komisjoni jõupingutused projektide tulemuste levitamiseks olnud piiratud. Vahehinnangus nimetati juba seda, et komisjonil puudusid tõhusad vahendid programmiga „Põhiõigused ja kodakondsus“ seotud teabe jagamiseks, ja selle hindamise käigus ei leitud ühtegi täiendavat kommunikatsioonivahendit ega kehtestatud meedet.

Programmil „Põhiõigused ja kodakondsus“ on puudujääke projektiväljundite edastamises ja levitamises ELi poliitikakujundajatele ja teistele projektijuhtidele, kes võiksid nimetatud tulemustest kasu saada. Mõnikord oli vaja projektide materjale ja vahendeid pisut kohandada, nagu tõlkimine ja projekti meetodi kohandamine vastavalt kohalikele oludele, et neid saaksid kasutada teised sarnaste küsimustega tegelevad organisatsioonid.

Paljusid projektide väljundeid ja tulemusi peeti teistele sihtrühmadele või riikidele ülekantavateks. Enam kui poolte projektide väljundeid on juba teistes riikides edukalt rakendatud.

Kokkuvõttes saadi programmi „Põhiõigused ja kodakondsus“ projektidega jätkusuutlikke tulemusi tegevuste jätkumise ja partnerluste loomise seisukohast. Tõendid projekti partnerluste jätkumise kohta pärast projekti lõppu olid kaalukad. See, kas projektitegevused jätkusid, sõltus siiski tegevuse liigist ja sellest, kas jätkumiseks oli vaja täiendavaid rahalisi vahendeid.

Tõhusus

Kokkuvõttes paistab, et meetmetoetustele ja tegevustoetustele antud rahalised vahendid on olnud piisavad. Kõigist meetmetoetusteks ajavahemikuks 2007–2012 ettenähtud rahalistest vahenditest kaeti kulukohustustega umbes 90 % ning sellest kasutati tegelikult 88 %, näidates, et nimetatud toetuste puhul oli kasutusmäär vastuvõetav. Tegevustoetuste puhul kaeti kulukohustustega tegelikult ainult 39 % kõigist ettenähtud vahenditest, kuid nendest summadest kulutati reaalselt sama osa, nagu eespool nimetatud (88 %), mis viitab jällegi vastuvõetavale kasutusmäärale.

Erinevate rahastamisvahendite vahel rahaliste vahendite jaotamise tõhusus oli üldkokkuvõttes asjakohane. Kättesaadavaid summasid projekti kohta peeti projektide tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks piisavateks.

Mis puudutab lihtsustamise ulatust, siis kokkuvõttes oli programm „Põhiõigused ja kodakondsus“ seoses taotlejatele ja toetuste saajatele kehtestatud nõuete ning saadud toetusega tõhus. Mõned organisatsioonid puutusid siiski kokku raskustega seoses taotlemis- ja rakendamisprotsessiga. Aruandluse nõudeid peeti vahel koormavateks, eelkõige seoses lõpparuande esitamisega. Kokkuvõttes peeti komisjoni järelevalvekorda kasulikuks, ent mõned vastanud kogesid ka raskusi.

ELi lisaväärtus

Programm „Põhiõigused ja kodakondsus“ on loonud Euroopa jaoks lisaväärtust. See on aidanud arendada ja tugevdada ELi meetmeid vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas ning eelkõige vastanud vajadusele kaitsta põhiõigusi ja edendada ELi kodakondsust. Siiski ei ole olnud võimalik määratleda ja mõõta ELi lisaväärtust seoses mõjuga.

Projektid käsitlesid mõnda ELi jaoks olulist teemat ning neid viisid ellu liikmesriikidevahelised partnerlused. Riikidevahelised partnerlused tõid kaasa konkreetset kasu, nt osalevate organisatsioonide suurem teadmistebaas ja heade tavade laialdasem levitamine.

Projektide ning meetmetoetuste ja tegevustoetuste vahendeid saavate projektipartnerite geograafiline hõlmatus on ebaühtlane, kusjuures mõned liikmesriigid on üleesindatud ja mõned üsna alaesindatud.

Peamised soovitused

Määratleda paremini prioriteete: komisjon peaks investeerima rohkem aega ja inimressursse prioriteetide kehtestamise protsessi tagamaks, et prioriteedid saavutatakse piisaval määral selleks ettenähtud eelarve piires.

Projektiga seotud riskide realistlik hindamine ning paremad riskide maandamise strateegiad: komisjon peaks kogu projekti vältel riske paremini jälgima, näiteks paludes esitada lühieduaruandeid, milles määratletakse võimalikud riskid, kui need projekti elluviimise ajal esile kerkivad.

Seoses järelevalve ja hindamisega keskenduda rohkem mõju hindamisele kõigil tasanditel, mitte üksnes väljunditele avaldatava mõju hindamisele. See käib käsikäes vajadusega koguda, analüüsida ja kasutada projekti ja programmi hindamiseks objektiivseid tõendeid. Keskenduda rohkem nende vajaduste hindamisele, millega iga projekti puhul tahetakse tegelda.

Uurida viise, kuidas tõhustada projekti väljundite, tulemuste ja parimate tavade kasutamist teiste organisatsioonide poolt, ka teistes liikmesriikides, kaasates rohkem vahendeid tõlgetele, teabevahetusele ja teabelevile.

Täpsustada programmi sekkumisloogikat; lisaks programmi rakendusalale ja selle üldistele ja konkreetsetele eesmärkidele ja prioriteetidele, meetmeliikidele ning sekkumis- ja rakendusmeetmetele püüab komisjon täpsustada sekkumisloogikat 60 ning muuta põhimõtte, eesmärkide, sisendite, väljundite, toetuse saajate, eeldatavate tulemuste ja eeldatava mõju vahelised suhted selgemateks, täpsemateks ja konkreetsemateks programmi võimalikul jätkumisel tulevikus.

(1)

Nõukogu 19. aprilli 2007. aasta otsuse 2007/252/JHA (millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Põhiõigused ja kodakondsus”) artikli 15 lõike 3 punkt d.

(2)

Välishindaja järelhindamise aruanne on avaldatud siin: http://ec.europa.eu/justice/grants1/files/expost_evaluations_2007_2013/frc_programme_evaluation_final_report.pdf , lisad: http://ec.europa.eu/justice/grants1/files/expost_evaluations_2007_2013/frc_annex_1,_2_and_3.pdf , http://ec.europa.eu/justice/grants1/files/expost_evaluations_2007_2013/frc_annex_4_quantitative_analysis.pdf

Komisjoni vahehindamisaruanne on avaldatud siin: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0249:FIN:ET:PDF

(3)

(4)

Ei kuulu käesoleva hindamise alla, sest käesoleva hindamisprotsessi ajal lõpparuandeid ei esitatud.

(5)

2007.–2013. aasta finantsperspektiivi raames ellu viidud viie programmi järelhindamine. Eriprogrammihinnang: Programm „Põhiõigused ja kodakondsus“, ICF, 28. juuli 2015, lk 4–5 http://ec.europa.eu/justice/grants1/files/expost_evaluations_2007_2013/frc_programme_evaluation_final_report.pdf

(6)

Ibid., lk 7.

(7)

Ibid.

(8)

Ibid.

(9)

Ibid., lk 8.

(10)

Ibid., lk 11.

(11)

Ibid.

(12)

Ibid., lk 13.

(13)

Ibid.

(14)

Ibid.

(15)

Ibid., lk 15.

(16)

Ibid., lk 16–17.

(17)

Ibid., lk 18.

(18)

Ibid., lk 19.

(19)

Ibid.

(20)

Ibid., lk 20.

(21)

Ibid., lk 21.

(22)

Ibid.

(23)

Ibid.

(24)

Ibid.

(25)

Ibid., lk 22.

(26)

Ibid., lk 23.

(27)

Ibid.

(28)

Ibid.

(29)

Ibid., lk 26.

(30)

Ibid.

(31)

Ibid., lk 28.

(32)

Ibid., lk 29.

(33)

Ibid.

(34)

Ibid.

(35)

Ibid.

(36)

Ibid., lk 30.

(37)

Ibid.

(38)

Ibid., lk 31.

(39)

Ibid.

(40)

Ibid., lk 32.

(41)

Ibid.

(42)

Ibid.

(43)

Ibid., lk 35.

(44)

Andmed 2013. aasta kohta ei olnud hindamise ajal kättesaadavad. Ibid.

(45)

Ibid.

(46)

Ibid.

(47)

Kättesaadav veebiaadressil http://ec.europa.eu/consularprotection/index.action , ibid.

(48)

Kättesaadav veebiaadressil http://ec.europa.eu/0-18/ , ibid.

(49)

Ibid., lk 40.

(50)

Ibid.

(51)

Ibid.

(52)

(53)

2007.–2013. aasta finantsperspektiivi raames ellu viidud viie programmi järelhindamine. Eriprogrammihinnang: Programm „Põhiõigused ja kodakondsus“ (FRC), ICF, 28. juuli 2015, lk 45

http://ec.europa.eu/justice/grants1/files/expost_evaluations_2007_2013/frc_programme_evaluation_final_report.pdf

(54)

Ibid., lk 46.

(55)

Ibid.

(56)

Ibid., lk 47–48.

(57)

Ibid., lk 48.

(58)

Ibid.

(59)

Ibid., lk 50-51.

(60)

Vt näiteks 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi raames ellu viidud viie programmi järelhindamine. Eriprogrammihinnang: programm „Põhiõigused ja kodakondsus“ (FRC), ICF, 28. juuli 2015, lk 1–2.

http://ec.europa.eu/justice/grants1/files/expost_evaluations_2007_2013/frc_programme_evaluation_final_report.pdf