Brüssel,13.3.2017

COM(2017) 58 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE,

milles käsitletakse alkohoolsete jookide koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe kohustuslikku esitamist märgistusel


SISUKORD

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE,

milles käsitletakse alkohoolsete jookide koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe kohustuslikku esitamist märgistusel

1.Sissejuhatus

2.Ajalooline taust

3.Alkohoolsete jookide märgistust käsitlev liidu õigusraamistik

3.1.Määrus (EL) nr 1169/2011

3.2.Alkohoolsete jookide märgistust käsitlevad muud liidu sätted

4.Liikmesriikide õigusaktid, olukord rahvusvahelisel tasandil ja kolmandates riikides

4.1.Liikmesriigid

4.2.Rahvusvahelised organisatsioonid ja kolmandad riigid

5.Tarbija teadmised ja huvi

6.Sidusrühmad

7.Meetmete ettepanekud

7.1.Maailma Terviseorganisatsioon

7.2.Euroopa Parlament ja nõukogu

7.3.Komisjoni konsulteerimine liikmesriikide ekspertidega

8.Kokkuvõte

1.Sissejuhatus

Käesolev aruanne on vastus komisjoni kohustusele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) 1 (edaspidi „määrus“) artikli 16 lõikes 4. Nimetatud sättega on ette nähtud, et selliste alkohoolsed jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, ei ole koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe esitamise kohustust, samuti on ette nähtud, et komisjon koostab aruande, milles käsitletakse küsimust, kas alkohoolsete jookide suhtes tuleks tulevikus kohaldada eelkõige energiasisalduse teabe esitamise nõuet, ja võimalike erandite põhjendusi, võttes arvesse vajadust tagada sidusus muude asjaomaste liidu poliitikameetmetega ning kaaludes sellega seoses vajadust teha ettepanek lahjade alkohoolsete segujookide määratluse kohta.

Määrusega on loodud alus kõrgetasemeliseks tarbijakaitseks toidualase teabe valdkonnas ning tagatud, et toidu märgistus ei eksitaks tarbijaid ja tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid. Neid teadlikke valikuid võimaldavate põhiandmete hulka kuuluvad koostisosade loetelu ja toitumisalane teave.

Kuigi toitumisalase teabe märgistusel võib olla teatav roll mõõdukama alkoholitarbimise edendamisel, uuritakse käesolevas aruandes alkohoolsete jookide koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe esitamist märgistusel, võttes lähtekohaks tarbijate teavitamise toidu määratlusest ning omadustest.

Aruanne tugineb erinevate huvitatud isikute seisukohtadele alkohoolsete jookide märgistuse kohta, mida nad avaldasid enne ja pärast määruse vastuvõtmist.



2.Ajalooline taust

Alkohoolsete jookide erikord ei tulene määrusest.

Koostisosade loetelu ulatub tagasi liidu tasandil vastu võetud esimese üldise märgistamisalase õigusaktini, 2 milles oli sätestatud, et „jookide puhul, milles on alkoholi üle 1,2 mahuprotsendi, määrab nõukogu komisjoni ettepanekul kindlaks koostisosade märgistamise eeskirjad enne 22. detsembrit 1982“.

Komisjon esitas selle nõude täitmiseks ettepanekud 1982 3 ja 1992. aastal 4 , kuid nõukogu ei jõudnud nende ettepanekute suhtes kokkuleppele. Komisjon esitas seejärel 1997. aasta veebruaris uue ettepaneku, 5 mis lisati lõpuks 2002. aasta detsembris nõukogu töörühma päevakorda. Sel koosolekul nõustus enamik liikmesriike, et alkohoolsete jookide koostisosade esitamine märgistusel peaks olema üldiste muudetud märgistamiseeskirjadega rohkem kooskõlas.

Kuigi ELi erinõuded, 6 milles käsitleti allergiat või talumatust põhjustada võivate koostisosade esitamist märgistusel, hõlmasid ka alkohoolseid jooke, ei kehtestatud nende arutelude järel alkohoolsete jookide koostisosade märgistamise üldisi eeskirju.

Vastavalt komisjoni ettepanekule määruse kohta, milles käsitletakse toitumisalase teabe esitamist tarbijatele, kohaldatakse alkohoolsete jookide, sealhulgas lahjade alkohoolsete segujookide (nt karastusjoogi ja piiritusjoogi segu) suhtes nõuet esitada märgistusel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave, välja arvatud õlle, veini ja piiritusjookide puhul 7 . Euroopa Parlamendi algatusel laiendati seda erandit kõikidele alkohoolsetele jookidele ja vastuvõetud määruse kohaselt tuli komisjonil esitada käesolev aruanne.

3.Alkohoolsete jookide märgistust käsitlev liidu õigusraamistik

3.1.Määrus (EL) nr 1169/2011

Määrusega on säilitatud kohustuslik koostisosade loetelu 8 ja kehtestatud kohustusliku toitumisalase teabe (energiasisaldus ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisaldus) esitamise nõue alates 16. detsembrist 2016 9 . Need sätted ei hõlma alkohoolseid jooke.

Seoses koostisosade loeteluga kohaldatakse alkohoolsete jookide suhtes sarnaselt varasema õigusaktiga artiklit 21, mis käsitleb teatavate allergiat või talumatust põhjustavate ainete või toodete märgistamist. Tarbijaid seega teavitatakse, kui alkohoolsed joogid sisaldavad ainet või toodet, mis on loetletud määruse II lisas levinuimate allergeenide hulgas, nagu veinile lisatavad sulfitid. Määruse II lisa ei sisalda siiski muid toidu koostisosi, mida kaasseadusandjad ei võtnud teatavatel tarbijarühmadel allergilisi reaktsioone põhjustada võivate ainete loetelu koostamisel arvesse, ja koostisosade loetelu puudumise tõttu ei esitata neid alkohoolsete jookide märgistusel. Alkohoolsete jookide koostisosade loetlemise nõuet küll ei ole, kuid toidukäitlejad võivad selle teabe esitada tarbijatele vabatahtlikult. Selline teave peab määruse artikli 36 kohaselt vastama koostisosade kohustusliku loetlemise suhtes kohaldatavatele sätetele.

Määruse artiklis 41 lubatakse liikmesriikidel säilitada ühtlustatud liidu eeskirjade vastuvõtmiseni alkohoolsete jookide koostisosade loetlemise suhtes kohaldatavad riiklikud eeskirjad.

Toitumisalase teabe puhul julgustatakse määruse põhjenduses 42 toidukäitlejaid esitama vabatahtlikult toitumisalast teavet selliste toitude kohta nagu alkohoolsed joogid; nende puhul tuleks ette näha võimalus esitada toitumisalane teave ainult piiratud hulgal. Sel eesmärgil on määruses lubatud piirduda alkohoolsete jookide vabatahtliku toitumisalase teabe esitamisel üksnes energiasisalduse andmetega.

Määruse XIV lisa sisaldab ümberarvestuskoefitsiente energiasisalduse arvutamiseks. Alkoholi energiasisalduse arvutamisel kasutatakse ümberarvestuskoefitsienti 29 kJ/g, millele vastab 7 kcal/g.

Määruse artikli 9 punktis k on sätestatud, et jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, tuleb esitada märgistusel tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides – selle teabe esitamise kohustus oli sätestatud juba varasemas õigusaktis 10 .

3.2.Alkohoolsete jookide märgistust käsitlevad muud liidu sätted

Nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013, 11 on ammendavalt sätestatud tehnilised nõuded, mis hõlmavad täielikult kõiki veinivalmistustavasid, tootmismeetodeid ning veinide esitlemis- ja märgistamisviise. Selles määruses on kirjeldatud tootmisprotsessis tõenäoliselt kasutatavaid aineid ja nende kasutustingimusi veinivalmistustavade ja töötlusviiside positiivse loetelu kaudu.

Piiritusjooke käsitleva ELi õigusakti 12 kohaselt tuleb juhul, kui piiritusjoogi märgistusel viidatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi tootmiseks kasutatud toorainele, nimetada kõik kasutatud põllumajandusliku päritoluga alkoholi liigid koguseliselt kahanevas järjekorras. See õigusakt reguleerib ka laagerdusaja, mõiste „segu“ ja geograafiliste tähiste esitamist märgistusel.

Aromatiseeritud veinid, aromatiseeritud veinijoogid ja aromatiseeritud veinikokteilid peavad vastama töötlemist ja koostist käsitlevatele nõuetele ning müügil kasutatavaid nimetusi ja alkoholi laadi (st alkoholi tootmisel kasutatud toorainet) puudutavatele konkreetsetele märgistamisnõuetele 13 .

Alkohoolsete jookide märgistusel ei tohi esitada tervisealaseid väiteid, ainsad toitumisalased väited, mida võib esitada, on selliseid, mis osutavad madalale alkoholisisaldusele ning alkoholi- või energiasisalduse vähendamisele 14 . Selliste toitumisalaste väidete esitamise korral on toitumisalane teave nõutav.

4.Liikmesriikide õigusaktid, olukord rahvusvahelisel tasandil ja kolmandates riikides

4.1.Liikmesriigid

Aruandes käsitletakse ainult neid liikmesriikide seadusandlikke algatusi, mis on seotud koostisosade loetelu ja toitumisalase teabega.

Mõned liikmesriigid (Austria, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Portugal, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Tšehhi Vabariik ja Ungari) on säilitanud või võtnud vastu riiklikud meetmed alkohoolsete jookide või teatavate alkohoolsete jookide koostisosade või teatavate koostisosade suhtes täiendavate märgistamisnõuete kehtestamise kohta.

Toitumisalasest teabest rääkides nõuab Austria teatavate veinitoodete suhkrusisalduse esitamist märgistusel. Kuigi määrusega (EL) nr 1169/2011 ei ole riiklike meetmete suhtes toitumisalase teabe puhul ette nähtud samasugust paindlikkust nagu koostisosade loetelu puhul, teatasid Rumeenia 15 ja Iirimaa 16 direktiivis (EL) 2015/1535 17 sätestatud teatamiskorra kohaselt õigusaktide eelnõudest, mis nõuavad alkohoolsete jookide toitumisalase teabe märgistuse andmete esitamist.

4.2.Rahvusvahelised organisatsioonid ja kolmandad riigid

Rahvusvahelisel tasandil ei ole codex alimentarius’e standardis kinnispakis olevate toitude märgistamise kohta 18 nähtud alkohoolsete jookide suhtes ette erandit kohustusliku koostisosade loetelu esitamise nõudest.

Vastavalt codex’i suunistele toitumisalase teabe märgistuse kohta 19 peaks toitumisalane teave olema kohustuslik, välja arvatud juhul, kui riiklikud olud ei toeta sellist teavet. Teatavate toitude suhtes võidakse kehtestada erand näiteks toitumisalase ebaolulisuse või väikese pakendi alusel.

Mitmes kolmandas riigis, nagu Ameerika Ühendriigid, Brasiilia, Hiina, India, Kanada, Mehhiko, Šveits, Uus-Meremaa ja Venemaa, on teatavate alkohoolsete jookide koostisosade loetelu esitamine kohustuslik.

5.Tarbija teadmised ja huvi

Tarbijakäitumist seoses alkohoolseid jooke käsitleva teabega uuriti ühe osana komisjoni tellitud uuringust toidualase teabe mõju kohta tarbijate otsustele 20 . Pärast alkohoolsete jookide, nagu õlu, vein ja piiritusjoogid energiasisaldusest teavitamist küsiti 2031 vastajalt kaheksast liikmesriigist, milline on ideaalne teave, mida tuleks alkohoolsete jookide kohta edaspidi esitada, ning peaaegu pooled (49 %) osalenutest tahtsid teavet alkohoolsete jookide energiasisalduse kohta ja 16 % kinnitasid, et kavatsevad selle teabe põhjal vähendada oma alkoholitarbimist.

Õlletootjate ühenduse tellitud ja 2014. aastal korraldatud uuringu 21 kohaselt on tarbijate teadmised alkohoolsete jookide toiteväärtusest ja koostisosadest piiratud. Uuringu eesmärk oli anda esinduslik ülevaade ning selles osales ligikaudu 5 400 vastajat kuuest liikmesriigist. Uuringu tulemused näitavad, et tarbijate teadmised uuritud eri liiki alkohoolsete jookide (õlu, vein ja piiritusjoogid) süsivesiku-, kalori- ja rasvasisaldusest ning nende tootmisel kasutatavatest eri koostisosadest on puudulikud. Nagu selgub jooniselt 1, tõendab see uuring ka suurt huvi saada alkohoolsete jookide koostisosade ning toiteväärtuse kohta sama teavet, mida praegu esitatakse muude toitude ja jookide kohta.

Joonis 1: Huvi saada sama toitumisalast ning koostisosi käsitlevat teavet kõikide toitude ja jookide kohta olenemata nende alkoholisisaldusest

Allikas: GfK Belgium, 2014

Sama uuring andis teavet ka selle teabe kättesaadavuse ja kasutamise kohta väljaspool märgistust. Seda teavet vaatasid mõnikord, sageli või alati 34–51 % vastanuist (joonis 2).

Joonis 2: Märgistuseväliste teabeallikate kasutamine alkohoolsete jookide toiteväärtuse ja
koostisosade teabega tutvumiseks

Allikas: GfK Belgium, 2014.

6.Sidusrühmad

Lähtepunktiks on eri osalejate seisukoht alkoholi märgistamise suhtes vastavalt uuringule, 22 mis korraldati ajal, kui komisjon esitas ettepaneku määruse kohta, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele. See hõlmab tootjate, jaemüüjate, avaliku sektori asutuste ja valitsusväliste organisatsioonide seisukohti.

Joonis 3. Vastused väitele, et „alkoholi märgistusel tuleks esitada joogi koostisosade loetelu ja toiteomadused“

Allikas: CRIOC, 2007

Pärast selle uuringu korraldamist on mõni neist seisukohtadest muutunud.

Tarbijate esindajad väidavad, 23 et alkohoolsete jookide ja muu toidu märgistamise järjekindlusetus on vastuvõetamatu ning koostisosade loetelu ja toitumisalane teave peaksid olema kõikide alkohoolsete jookide puhul kohustuslikud, et aidata tarbijatel teadlikult valida, mida ja kui palju juua.

Ka Euroopa õlletarbijate organisatsioon tegi ettepaneku muuta alkohoolsete jookide koostisosade loetelu kohustuslikuks 24 .

Rahvatervise ühendused toetavad koostisosade ja toitumisalase teabe kohustuslikku esitamist märgistusel kui tarbijate alkoholialase teavitamise ja harimise tervikliku strateegia osa, sest nagu alkoholist põhjustatud kahju ennetamist ja vähendamist Euroopas toetavate valitsusväliste ja rahvatervise organisatsioonide rühm leiab, 25 on tarbijatel õigus teada, milliseid koostisosi nende joodavad alkohoolsed joogid sisaldavad. Veelgi olulisem on esitada sellist toitumisalast teavet nagu energiasisaldus, et võimaldada tarbijatel oma toitumist paremini jälgida ja edendada tervislikku eluviisi.

Tootmisharu seisukoht on selles küsimuses viimasel ajal märkimisväärselt muutunud. Kui varem olid toidukäitlejad vastu igasugustele täiendavatele märgistamisnõuetele, siis praegu tunnistab enamik sektoreid, et tarbijatel on õigus oma jookide koostist teada, ning eri sektorite osalejad töötavad välja ja rakendavad mitmesuguseid kooskõlastatud või iseseisvaid vabatahtlikke algatusi tarbijatele lisateabe andmiseks.

Euroopa õlletootjaid esindava ühenduse arvates on tarbijatel õigus teada, mida nad tarbivad. Need õlletootjad korraldasid Euroopas vabatahtliku algatuse European Beer Pledge, 26 mille liikmed kohustusid võtma kooskõlastatud ja mõõdetavaid meetmeid tarbijateabe parandamiseks, esitades muu hulgas õlle toitumisalast teavet. Nad leiavad, et ettevõtjatele tuleks anda võimalus esitada see teave märgistusel või muudel platvormidel, nagu veebisaidid, või QR-koodidel põhinevate rakenduste 27 abil, ja sel juhul peaks õlle märgistusel olema selge viide teabele. Mõned organisatsiooni liikmed esitavad juba vabatahtlikult kas märgistusel või selle väliselt koostisosade loetelu ja kalorisisalduse teavet või täielikku toitumisalast teavet (energia-, rasva-, küllastunud rasvhapete, süsivesiku-, suhkru-, valgu- ja soolasisaldus) 28 .

Piiritusjookide sektor on arvamusel, et tarbijatel oleks kasulik saada selgemat ja sisukamat teavet oma jookide koostise kohta ning tarbijad peaksid saama piiritusjookide vastutustundliku tarvitamise kohta järjekindlat teavet, mis võimaldaks neil teha tervislikumaid elustiilivalikuid. Sektor toetab tarbijatele kalorisisalduse kohta konkreetse teabe andmist. Seda teavet saaks esitada muul viisil kui märgistusel. Sellisele teabele võiks täielik juurdepääs olla tarbijasõbralikemate alternatiivsete vahendite kaudu. Samal ajal kui osa tootjaid on otsustanud esitada kõnealuse teabe märgistusel, avaldavad paljud piiritusjookide tootjad juba praegu energiasisalduse andmed oma veebisaidil ning sotsiaalmeedia ja muude platvormide kaudu 29 ning mõni neist on kohustunud selle teabe sisu laiendama, et esitada täielik toitumisalane teave 30 .

Veinisektor leiab, et tasakaalustatud toitumine on tervisliku elustiili oluline osa ning tarbijad peaksid hoolikalt valima, mida nad joovad ja söövad. Sektor on otsustanud esitada tarbijatele vabatahtlikult kalorisisaldust käsitlevat kohandatud toitumisalast teavet ja suurt tähelepanu pööratakse teabe märgistusevälisele esitamisele 31 . Sektor on algatanud kooskõlastatud meetmed ning esitab ühisel veebsaidil kalorisisalduse teabe portsjoni ja veiniliigi kohta 32 .

Piiritusjooke, veini ja õlut tootev hargmaine ettevõtja on otsustanud esitada kõikide oma alkohoolsete jookide kohta tarbijatele märgistusel täielikku toitumisalast teavet portsjoni ja 100 ml kohta. Uus pakendile lisatav toitumisalane märgistus on juba välja töötatud ülemaailmse uuringu põhjal, mis korraldati selleks, et kindlaks määrata, millist teavet esitada ja kuidas seda oleks kõige parem teha. Pakenditele tehakse muudatused järk-järgult ning eesmärk on hakata esimesi uue märgistusega tooteid turustama alates 2017. aastast 33 .

Osa neist kohustustest 34 35 võetakse ka Euroopa alkoholi- ja tervisefoorumi raames; see on platvorm, kus Euroopa tasandil tegutsevad üksused saavad aru pidada, võrrelda oma lähenemisviise ja võidelda alkoholist põhjustatud kahju vastu.

Nende hiljutiste vabatahtlike algatuste mõju on liiga vara hinnata. Ometigi võib eeldada, et need võivad suurendada tarbijate huvi koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe süstemaatilisema esitamise vastu.

Alkohoolsete jookide tootjad on üldiselt seisukohal, et kõik uued märgistamisnõuded peaksid kehtima võrdselt igat liiki alkohoolsete jookide suhtes 36 37 .

7.Meetmete ettepanekud

7.1.Maailma Terviseorganisatsioon

Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa tegevuskavale alkoholi kuritarvitamise vähendamiseks 2012–2020 38 tuleks märgistusel esitada tervise seisukohast olulised koostisosad, sealhulgas kalorisisaldus, ja üldiselt tuleks alkohoolseid jooke märgistada sarnaselt muude toiduainetega, et tagada tarbijate juurdepääs toote sisu ja koostist käsitlevale täielikule teabele, mis kaitseb nii nende tervist kui ka huve. Selle tegevuskava kiitsid 2011. aasta septembris Euroopa piirkondliku komitee kohtumisel heaks 53 riiki, sealhulgas ELi liikmesriigid.

Peale selle leiab Maailma Terviseorganisatsioon, et kõige olulisem toitumisalane teave märgistusel on energiasisaldus.

7.2.Euroopa Parlament ja nõukogu

Euroopa Parlament kutsub 29. aprillil 2015 vastu võetud resolutsioonis 39 muu hulgas komisjoni üles esitama 2016. aastaks seadusandliku ettepaneku, mis nõuaks kalorisisalduse esitamist alkohoolsete jookide märgistusel. Resolutsioonis on märgitud, et kuigi määrusega (EL) nr 1169/2011 vabastati alkohoolsed joogid koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe kohustusliku esitamise nõudest, on põhjalik teave alkohoolsete jookide kohta siiski vajalik, võttes arvesse alkoholiga seotud riskide laadi.

Samuti esitati komisjonile arvukalt kirjalikke küsimusi alkohoolsete jookide märgistuse kohta, paludes esitada käesoleva aruande, rõhutades koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe suhtes praegu kohaldatavate erandite puudulikku põhjendatust ning kutsudes üles tegema seadusandlikke algatusi alkohoolsete jookide märgistuse edendamiseks.

Nõukogu kutsus oma 7. detsembri 2015. aasta järeldustes 40 komisjoni üles kaaluma alkohoolsete jookide koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe, eelkõige alkohoolsete jookide energiasisalduse kohustusliku märkimise kehtestamise võimalust.

7.3.Komisjoni konsulteerimine liikmesriikide ekspertidega

Käesoleva aruande ettevalmistamisel korraldati 28. oktoobril 2013 komisjoni määruse (EL) nr 1169/2011 töörühma kohtumine, et arutada aruandes käsitletavaid küsimusi liikmesriikide pädevate asutuste ekspertidega; arutelu hõlmas ka lahjade alkohoolsete segujookide mõistet, mille alla kuuluvad üldiselt alkohoolsed ja mittealkohoolsed segud. Paljud liikmesriikide eksperdid peavad põhjendamatuks ja ebajärjekindlaks, et karastusjookide märgistusel ei tule esitada alkoholiga segatud koostisosi, samal ajal kui alkoholita karastusjoogi koostisosade esitamine on kohustuslik. Samuti ei ole põhjendatud, et karastusjoogi puhul tuleb toitumisalane teave esitada, kuid piiritusjoogiga segatult on sama karastusjook sellise teabe esitamisest vabastatud.

Lisaks selgus arutelude käigus, et lahjade alkohoolsete segujookide mõiste on liikmesriikide tasandil sageli asjakohatu ja ka liiga ebamäärane, et seda oleks võimalik konstruktiivselt määratleda. Peale selle leiti, et põhimõtteliselt ja ilma et see piiraks põhjendatud erandite kohaldamist, tuleks kõiki alkohoolseid jooke, sealhulgas lahjasid alkohoolseid segujooke kohelda kõnealuste märgistusel esitavate andmete puhul võrdselt.

8.Kokkuvõte

Praeguste eeskirjade kohaselt ei ole koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe märkimine alkohoolsete jookide puhul erinevalt muudest toiduainetest kohustuslik. Kuna toitumisalase teabe esitamine on valdava osa kinnispakis oleva toidu puhul alates 13 detsembrist 2016 kohustuslik, on alkohoolsete jookide eriline olukord nüüd veelgi silmatorkavam. Euroopa tarbijatel on seetõttu piiratud juurdepääs toitumisalasele teabele ja koostisosade loetelule, välja arvatud võimaliku allergeense toimega koostisosade andmed.

Euroopa Parlament, aga ka Maailma Terviseorganisatsioon ning tarbijakaitse ja rahvatervise organisatsioonid nõuavad nüüd uusi alkohoolsete jookide märgistamise eeskirju, eelkõige seoses energiasisalduse esitamisega märgistusel. Liikmesriikide eksperdid väljendasid mõningaid ootusi, eelkõige toitumisalase teabe ja konkreetsemalt energiasisalduse kohustusliku märkimise suhtes.

Varem on asjaomased majandussektorid avaldanud kohustuslikule märgistamiskorrale vastuseisu. Praegu tunnistab sektor tarbijate õigust teada, mida nad joovad. Sellest lähtuvalt on tehtud järjest enam vabatahtlikke algatusi, mille raames antakse tarbijatele teavet alkohoolsete jookide koostisosade ja energiasisalduse kohta või täielikku toitumisalast teavet ning mis vastavad tarbijate ootusele saada tarbitavate jookide kohta rohkem teavet. Esialgu oli selline vabatahtlik teave peamiselt kättesaadav uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu. Sektori esitatud teabe kohaselt peaks seda nüüd järjest enam leiduma ka märgistusel.

Kuna selles valdkonnas õigusmeetmed puudusid, on osa liikmesriike võtnud vastu riiklikud eeskirjad, milles nõutakse teatavate alkohoolsete jookide koostisosade osalist märkimist. Isegi kui toitumisalast teavet käsitlevad sätted on täielikult ühtlustatud, teatab mõni liikmesriik ka riiklikest meetmetest seoses alkohoolsete jookide toitumisalase teabega. Sellised riiklikud algatused suurendavad turu killustatuse riski.

Koostisosade loetelu ja toitumisalane teave on põhiandmed, mis aitavad tarbijatel teha teadlikumaid ja tervislikumaid valikuid. Teatavate toitude suhtes kehtivad erandid koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe esitamise nõudest hõlmavad peamiselt ühe koostisosaga tooteid (nt sool, marjad, puu- ja köögivili), mille nimetusest piisab tarbija teavitamiseks nende sisust. Alkohoolsete jookide puhul ei saa siiski eeldada, et tarbijad on kindlasti teadlikud tootmisprotsessis kasutatavatest – üldjuhul erinevatest – koostisosadest ja nende toiteväärtusest.

Komisjon ei ole saadud teabe põhjal tuvastanud objektiivseid põhjuseid, mis õigustaksid alkohoolsete jookide koostisosade ja toitumisalase teabe puudumist või teatavate alkohoolsete jookide, nagu lahjade alkohoolsete segujookide erinevat kohtlemist. Seetõttu ei näe komisjon praegusel hetkel, et lahjade alkohoolsete segujookide konkreetne määratlemine märgistamise eesmärgil oleks vajalik või annaks selget lisaväärtust.

Käesolev aruanne näitab, et sektor on järjest enam valmis reageerima tarbijate soovile teada, mida nad joovad. Seda tõendab sektori poolt välja töötatud ja rakendatud kooskõlastatud või iseseisvate vabatahtlike algatuste laienemine, et hõlmata tarbijatele koostisosade loetelu, energiasisalduse ja/või täieliku toitumisalase teabe esitamist märgistusel või väljaspool seda. Eriti tuleb märkida, et üha rohkemate ELis turustatavate alkohoolsete jookide märgistusel on täielik toitumisalane teave juba esitatud.

Arvestades neid hiljutisi muutusi, peab komisjon kõigepealt vajalikuks lubada praegustel vabatahtlikel algatustel edasi areneda, nii et esitataks koostisosade loetelu ja toitumisalane teave. Seepärast kutsub ta tootmisharu üles vastama tarbijate ootustele ja esitama aasta jooksul käesoleva aruande vastuvõtmisest eneseregulatsiooni ettepaneku, mis hõlmaks kogu alkohoolsete jookide sektorit. Komisjon hindab tootmisharu ettepanekut.

Kui komisjon peab tootmisharu eneseregulatsiooni ettepanekut mitterahuldavaks, algatab ta täiendavate võimaluste läbivaatamiseks mõjuhindamise; selle raames kaalutakse kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega 41 nii õiguslikke kui ka mitteõiguslikke võimalusi, eelkõige seoses alkohoolsete jookide energiasisalduse teabe esitamisega, ning hindamisel tuleks hoolikalt kaaluda eri võimaluste mõju siseturule, asjaomastele majandussektoritele, tarbijate vajadustele ja selle teabe tegelikule kasutamisele ning rahvusvahelisele kaubandusele.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004, ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.
(2)   Nõukogu direktiiv 79/112/EMÜ lõpptarbijale müüdava toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, EÜT L 33, 8.2.1979, lk 1–14.
(3)  Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 79/112/EMÜ lõpptarbijale müüdava toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, KOM(82) 626 (lõplik).
(4)  Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 79/112/EMÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, KOM(91) 536 (lõplik).
(5)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 79/112/EMÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, KOM(97) 20 (lõplik).
(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/89/EÜ , millega muudetakse direktiivi 2000/13/EÜ toidu koostisosi puudutavate andmete osas, ELT L 308, 25.11.2003, 
lk 15–18.
(7)   Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele, KOM(2008)0040 (lõplik).
(8)  Määruse (EL) nr 1169/2011 artiklis 19 on loetletud teatavad toidud, mille puhul ei nõuta koostisosade loetelu esitamist, nagu tükeldamata marjad, puu- ja köögivili, karboniseeritud vesi, kui nimetusest selgub, et toode on karboniseeritud, ja fermenditud äädikad, mis on saadud ainult ühe põhisaaduse töötlemisel, tingimusel et lisatud ei ole ühtegi muud koostisosa.
(9)  Määruse (EL) nr 1169/2011 V lisa sisaldab nende toitude loetelu, mille suhtes kehtib erand kohustusliku toitumisalase teabe esitamise nõudest. See hõlmab tooteid, mille toiteväärtust tarbijad teavad, näiteks sool ja töötlemata toidud, nagu marjad, puu- ja köögivili. See sisaldab ka tooteid, mida tarvitatakse väikeses koguses ja/või millel ei ole märkimisväärset toitumisalast mõju, nagu maitsetaimed ja vürtsid, kohv ja tee. Erandit kohaldatakse ka sellise toidukategooria suhtes nagu toit, sealhulgas käsitööna valmistatud toit, millega tootja varustab väikestes kogustes vahetult lõpptarbijat või kohalikku jaemüüjat, kes vahetult varustab lõpptarbijat. Nimetatud kategooriasse võivad kuuluda sellistel tingimustel turule lastavad alkohoolsed joogid.
(10)   Komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ lõpptarbijale müüdavate alkohoolsete jookide mahuprotsendilise alkoholisisalduse märkimise kohta, EÜT L 113, 30.4.1987, lk 57.
(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, ELT L 347, 20.12.2013, lk 672.
(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.
(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta, ELT L 84, 20.3.2014, lk 14–34.
(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, ELT L 404, 30.12.2006, lk 9–25.
(15)  Tehniliste eeskirjade infosüsteemi (TRIS) viide: 2014/611/RO.
(16)  Tehniliste eeskirjade infosüsteemi (TRIS) viide: 2016/42/IRL. 
(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, ELT L 241, 17.9.2015, lk 1.
(18)   Kinnispakis olevate toitude märgistamise üldstandard CODEX STAN 1-1985, viimati muudetud 2010. aastal .
(19)   Codex’i suunised toitumisalase teabe märgistuse kohta CAC/GL 2-1985, viimati muudetud 2013. aastal .
(20)   TNS European Behaviour Studies Consortium, Study on the impact of food information on consumers' decision making, 2014 .
(21)   Consumer insights – knowledge of ingredient and nutrition information off-label information and its use,GfK Belgiumi aruanne, 2014 .
(22)   Alcohol labelling and health warnings, Delphi uuring, Centre de Recherche et d'Information des Organisations de Consommateurs (CRIOC), 2007 .
(23)   Informed food choices for healthier consumers – European Consumer Organisation’s (BEUC) position on nutrition, 2015 .
(24)   European Beer Consumers Union Manifesto 2009–2014 .
(25)   Eurocare Reflections On Alcohol Labelling, 2014 .
(26)   Second year report - November 2014 European Beer Pledge - A package of responsibility initiatives from Europe’s Brewers .
(27)  QR-kood on 2D-vöötkood, mida kasutatakse teabele hõlpsa juurdepääsu andmiseks näiteks nutitelefoni abil.
(28)  Brewers of Europe’i poolt 14. oktoobril 2016 esitatud teave.
(29)   http://spirits.eu/page.php?id=28&parent_id=5 , külastatud 7. aprillil 2016.
(30)  Spirits Europe’i poolt 13. oktoobril 2016 esitatud teave.
(31)  Comité européen des vins poolt 3. juunil 2016 esitatud teave.
(32)   http://www.wineinmoderation.eu/en/content/Wine-Diet.82/ , külastatud 14. oktoobril 2016.
(33)   http://www.diageo.com/en-row/newsmedia/pages/resource.aspx?resourceid=2929 , külastatud 13. oktoobril 2016.
(34)   Euroopa alkoholi- ja tervisefoorumi kohustus 1447949468140-1722, tarbijatele toitumisalase ja koostisosade teabe esitamine kõikide Heinekenide õllede märgistusel Euroopas , Heineken International.
(35)   Euroopa alkoholi- ja tervisefoorumi kohustus 1446732318481-1721, tarbijate teavitamine õlle koostisosadest ja toiteväärtusest, Brewers of Europe .
(36)  Piiritusjookide sektori seisukoht on avaldatud veebilehel http://spirits.eu/page.php?id=28&parent_id=5 , mida külastati 7. aprillil 2016.
(37)  Õllesektori seisukoht on avaldatud veebilehel http://www.brewersofeurope.org/site/media-centre/post.php?doc_id=865 , mida külastati 7. aprillil 2016.
(38)   Euroopa tegevuskava alkoholi kuritarvitamise vähendamiseks 2012–2020, WHO Euroopa büroo .
(39)   Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon alkoholistrateegia kohta (2015/2543(RSP) ).
(40)   Nõukogu järeldused alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ELi strateegia kohta, 2015 , ELT C 418, 16.12.2015, lk 6–8.
(41)  http://ec.europa.eu/smart-regulation/guidelines/toc_guide_en.htm.