8.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 164/82

1.

on seisukohal, et Euroopa Liidule tuleb anda rakendamisvolitused, et toetada seadusandjat tema ülesannete pigem tehnilise iseloomuga aspektides ning võimaldada ühtlasi Euroopa õigusaktide ühetaoline ja kiire kohaldamine liidu piires;

2.

rõhutab selles kontekstis, et on väga oluline, et kõnealune rakendamine puudutaks üksnes õigusaktide mitteolemuslikke aspekte ja toimuks nii läbipaistvalt kui võimalik seadusandja – Euroopa Parlamendi ja nõukogu –, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kontrolli all;

3.

meenutab, et ELi õigusaktide rakendamise eest on vastutavad liikmesriigid, et see leiab väga tihti aset kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning et nende tasandite osalemine ELi õigusaktide rakendamisel on seepärast hädavajalik nii demokraatia kui praktika seisukohast;

4.

kordab oma toetust Lissaboni lepinguga läbi viidud komiteemenetluse süsteemi reformile ning kahe – delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide – menetluse loomisele, mis on reguleeritud ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291. Delegeeritud õigusaktid asendavad seejuures endist kontrolliga regulatiivmenetlust, mida rakendati poliitiliselt kõige tundlikumate valdkondade suhtes nagu keskkond, põllumajandus, finantsteenused ja tervishoid;

5.

toetab kõnealuse ettepanekuga kavandatavat praeguste alusaktide muutmist, millega asendatakse neis sisalduvad viited kontrolliga regulatiivmenetlusele viidetega ELi toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291;

6.

toetab komisjoni lähenemisviisi muutmist võrreldes selle 2013. aasta ettepanekuga. Komisjon ei soovi enam sätestada üldist lähenemisviisi, mille kohaselt alusaktides sisalduvaid viiteid kontrolliga regulatiivmenetlusele käsitataks kui viiteid artiklile 290 või artiklile 291. Selle lähenemisviisi kohaselt tulnuks iga üksikut alusakti alati lugeda koos asjaomase määrusega, kui see oleks vastu võetud. Eelistada tuleks iga asjaomase alusakti muutmist;

7.

toetab volituste kehtivusaja osas komisjoni seisukohta, et tähtajatu volitus on õigustatud, kuna seadusandjal on võimalus mis tahes juhul ja mis tahes ajal volitus tagasi võtta. Viieaastase kehtivusaja kehtestamine ja nõue esitada aruanne enne automaatset pikendamist tähendaks seda, et komisjon peab iga õigusakti kohta esitama aruanded viis aastat pärast siin vaadeldava ettepaneku vastuvõtmist, mis tingiks väga suure halduskoormuse;

8.

väljendab heameelt institutsioonidevahelisele parema õigusloome kokkuleppele (1) lisatud delegeeritud õigusakte käsitleva ühisseisukoha allkirjastamise üle Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt, millega kehtestatakse raamistik eesmärkide, reguleerimisala, kestvuse ja delegeerimise tingimuste määratlemisele;

9.

tuletab meelde, et delegeeritud aktide vastuvõtmise menetlus peab olema väga selgelt määratletud ja korrektselt piiritletud, et mitte kitsendada seadusandja rolli;

10.

nõuab seepärast, et kui peaks tekkima kahtlus selles, kas delegeeritud õigusakti eelnõu puudutab olemuslikke või mitteolemuslikke aspekte, siis komisjon loobub delegeeritud õigusakti menetlusest ja õigusakt võetakse vastu vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele;

11.

tervitab selget kohustust konsulteerida delegeeritud aktide ettevalmistamisel ja koostamisel süstemaatiliselt liikmesriikide ekspertidega, aga ei ole samas kindel, kas asjaomane konsulteerimine on piisavalt määratletud, läbipaistev ja siduv;

12.

väljendab heameelt selle üle, et tugevdatakse Euroopa Parlamendi kontrolli delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel;

13.

avaldab siiski kahetsust selle üle, et ei nähta ette konsulteerimist kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, seda vaatamata asjaolule, et just nemad on suurel määral kaasatud delegeeritud õigusaktide rakendamisse;

14.

rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine selles kontrollis on ülimalt oluline, kuna nende näol on tegu valitsemistasandiga, millel rakendatakse kõige suurem osa liidu õigusaktidest;

15.

nõuab, et Euroopa Regioonide Komiteele edastataks kõik dokumendid, sealhulgas delegeeritud õigusaktide eelnõud, liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning komitee liikmetele võimaldataks süstemaatiliselt ja lihtsustatud korras juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel valmistatakse ette delegeeritud õigusakte;

16.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu loovad hiljemalt 2017. aasta lõpuks delegeeritud õigusaktide ühise registri, mis võimaldab suurendada kontrolli komisjonile delegeeritud volituste rakendamise ja selle protsessi läbipaistvuse üle, lihtsustada kavandamist ja jälgida delegeeritud õigusakti eluringi kõiki etappe;

17.

on seisukohal, et määruse eelnõu ei kujuta endast probleemi subsidiaarsusele, kuna küsimus puudutab volituste delegeerimist Euroopa Liidu eri institutsioonide vahel;

18.

on samal põhjusel arvamusel, et määruse eelnõu ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, kuna see on asjakohane määruse eesmärgi saavutamiseks ja teatud hulga alusaktide kohandamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291 ning ei lähe kaugemale sellest, mis vajalik;

19.

tuletab siiski meelde subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte tähtsust ning rõhutab, et kõnealuste põhimõtetega ei pea arvestama üksnes Euroopa õigusaktide koostamisel ja vastuvõtmisel, vaid ka nende rakendamisel;

20.

on seisukohal, et volituste delegeerimine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel, millega liidu kui seadusandja volitused kantakse üle komisjonile, kujutab endast põhimõtteliselt probleemi proportsionaalsusele, kuna tegu on õigusakti normatiivse ulatuse kaalumise tulemusega, aga see ei muuda liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuste jaotust;

21.

leiab samas, et ELi toimimise lepingu artikli 291 rakendamine kujutab endast liidu institutsioonide poolt volituste rakendamist, mis on põhimõtteliselt liikmesriikide kanda, ja seega on tegu pigem subsidiaarsuse probleemiga;

22.

leiab seepärast, et komisjon peab oma tegevuses alati austama kõnealuseid põhimõtteid ja seda eelkõige rakendusmeetmete vastuvõtmisel.