6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 237/46

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pangandusliidu väljakujundamise kohta“

[COM(2017) 592 final]

(2018/C 237/08)

Raportöör:	Carlos TRIAS PINTÓ
Kaasraportöör:	Daniel MAREELS

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 17.11.2017
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	28.2.2018
Vastuvõtmine täiskogus	14.3.2018
Täiskogu istungjärk nr	533
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	180/3/4

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee toetab alates 2012. aastast vastu võetud meetmeid, millega on antud otsustav panus finantsstabiilsusesse ning murtud pangandussüsteemide ja valitsussektorite allakäiguspiraal.

1.2.

Seepärast tervitab komitee ja kutsub ühtlasi üles konkreetselt ellu viima Euroopa Komisjoni väljapakutud uut meetmepaketti, mille eesmärk on kujundada välja majandus- ja rahaliit ning liikuda optimaalse valuutapiirkonna suunas, ületades praeguse vastuseisu ning saavutades niipea kui võimalik suurema täpsuse pangandusliidu kolmanda samba väljakujundamiseks finantsriskide järkjärgulise vähendamise ja vastastikuse jagamise teel. Pangandusliidu – ja kapitaliturgude liidu – väljakujundamine peaks tõepoolest võimaldama täielikult luua rahandusliidu kui majandus- ja rahaliidu ühe tugisamba.

1.3.

Konkreetsemalt toetab komitee erinevaid pakutud eesmärke ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorra tugevdamiseks, finantsriskide järkjärgulise vähendamise lihtsustamiseks ja lõpuks tee sillutamiseks üleeuroopalisele hoiuste tagamise süsteemile, mis lisaks likviidsuse tagamisele suudab katta kahjumit ja kujundada välja pangandusliidu kolmanda samba.

1.4.

Selle võimaldamiseks on vaja paralleelselt jätkata finantssektori maksevõime- ja likviidsusriskide jagamise ja vähendamise jõupingutustega. Komitee kordab oma varasemat seisukohta selles küsimuses, nagu see esitati arvamuses Euroopa hoiuste tagamise skeemi (EDIS) ettepanekute kohta. Teiste selle valdkonna probleemide kõrval peaks viivislaenude küsimus kindlasti jääma päevakorras olulisele kohale, iseäranis nüüd, mil majandus taas kasvab.

1.5.

Arvestades, et esialgsed ettepanekud Euroopa hoiuste tagamise skeemi kohta ei ole pärast enam kui kahte aastat ikka veel tulemusi andnud, oleks tõenäoliselt mõttekas valida teistsugune lähenemisviis. Käesolev teatis annab võimaluse laiemaks aruteluks ja Euroopa hoiuste tagamise skeemi etapiviisiliseks elluviimiseks, mida komitee toetab. Oluline on mitte kaotada hoogu pangandusliidu elluviimisel ja võtta arvesse läbirääkimiste käigus tehtud järeldusi. Igal juhul on komitee jaoks oluline, et nii Euroopa hoiuste tagamise skeemi kui ka asjaomaste riskide vähendamise meetmetega tegeletaks ja need viidaks tõepoolest ellu viivitamata ja paralleelselt selge ja konkreetse ajakava alusel.

1.6.

Komitee toetab otsust pakkuda esimesel etapil üksnes likviidsuskatet, mida aastate jooksul suurendatakse. Samal ajal tuleks endiselt pöörata täit tähelepanu riiklikele hoiuste tagamise skeemidele, mis vastutavad kahjumi katmise eest. Et muuta järgnev teise etappi üleminek võimalikult sujuvaks, peab komitee vastastikuse usalduse huvides oluliseks võtta kiireid meetmeid riiklike skeemide jätkuvaks ühtlustamiseks võimalikult suures ulatuses. Samuti on oluline käsitleda varasemast ajast pärit probleeme ja moraaliriski.

1.7.

Kahjumi katmine lisatakse teises etapis, kuid üleminek ei ole automaatne. Kavandatud ametlik otsus peaks komitee arvates põhinema võimalikult laial alusel ja seetõttu näib kohane, et seda otsust ei teeks komisjon üksi, vaid see võetaks vastu koos nõukogu ja Euroopa Parlamendiga.

1.8.

Kahjude järkjärguline katmine Euroopa hoiuste tagamise skeemist on põhimõtteliselt hea idee, kuid selle skeemi elluviimise mehhanismid väärivad tekstides suuremat tähelepanu.

1.9.

Üldisemalt on teatis mitmes punktis sõnastatud väga üldsõnaliselt ja selles tehakse ettepanekuid n-ö tingimuslikult. Sellega võimaldatakse kahtlemata ruumi edasiseks aruteluks, kuid see tuleb mõnikord otsustavuse arvelt. Samuti on mitu olulist aspekti, mis on välja jäetud või mida on vaid põgusalt puudutatud. Komitee nõuab kiirete edusammude tegemist koos kõigi sidusrühmadega ja ettepanekute konkreetsemaks muutmist. Lisaks peavad liikmesriigid täitma oma kohustusi ja jätkama tööd varem vastuvõetud meetmetega, iseäranis nendega, mis puudutavad hoiuste tagamise skeeme. See on väga oluline iseäranis kõnealuses teatises kirjeldatud etapiviisilise lähenemisviisi kontekstis.

1.10.

Kooskõlas eesmärgiga luua üleeuroopaline hoiuste tagamise süsteem on väga oluline Euroopa Valuutafondi kohene töövalmidus selle funktsioonis ühtse kriisilahenduskorra kui viimase võimaliku laenuandja tulemüürina. Samamoodi toetab komitee kindlalt selle organi kavandatud ülesandeid nn asümmeetriliste šokkide käsitlemisel.

1.11.

Pangandusliidu sammaste parandamine ja tugevdamine ning ühtsete eeskirjade kohaldamine peavad käima käsikäes 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kliimamuutuste kohustuste rakendamisega finantssektoris, nähes sellega kapitalinõuetes ette soodsama kohtlemise rohelisse majandusse tehtavatele investeeringutele ja erinevatele pikaajalistele lihtsamatele nn kaasavatele laenutehingutele, nagu iseäranis energiatõhususe, päikesepaneelide paigaldamise jms seotud hüpoteeklaenud.

1.12.

Samamoodi kujutavad finantstehnoloogia ja muud rahandusalased uuendused (nagu plokiahel ja nutilepingud) endast uut üleskutset tegutsemiseks, et kujundada välja pangandusliit ja anda sellele jõudu ning parandada Euroopa kodanike finantsalast ja digitaalset kaasamist kooskõlas ELi strateegiliste eesmärkidega. 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide praeguses sõnastuses aitab finantsalane kaasamine saavutada juba 7 eesmärki 17st, samas kui digitaalne kaasamine, mis võiks seda uues kontekstis tagada või selle ohtu seada, mõjutab neist kas otseselt või kaudselt peaaegu kõiki.

1.13.

Nagu on juba märgitud erinevates arvamustes, kordab komitee oma pühendumist mitmekesisele finantsökosüsteemile, kus suured üleeuroopalised osalejad eksisteerivad kõrvuti väikeste ja keskmise suurusega pankadega ning muude pangandusväliste üksustega, mis keskenduvad usaldusväärselt reaalmajanduse rahastamisele samadel alustel palju väiksemate süsteemsete riskide tingimustes. Mitmekesisus, läbipaistvus ja jätkusuutlikkus on parimad vastumürgid tulevaste finantskriiside vastu.

1.14.

Komitee arvates on nüüd hädavajalik innustada euroalasse mittekuuluvate riikide osalemist. Samal ajal peaksid kõik kolm pangandusliidu sammast andma oma osa ülemaailmse finantsstruktuuri tugevdamisse, koostöö suurendamisse Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil selle regulatiivses raamistikus ning oma kogemuste pakkumisse, iseäranis kolmekümnele Euroopa Liitu mittekuuluvale riigile, mille rahanduslik võrdlusalus on euro, sealhulgas Aafrika prantsuskeelsetele riikidele.

2. Uue teatise ajalugu, taust ja kokkuvõte

2.1.

Kümme aastat tagasi alanud suur majanduslangus pani proovile euro ja kätkes endas euroala riikide jaoks rohkemal või vähemal määral suuri kulusid. Seejärel avaldasid riikide maksejõuetusriskile negatiivset mõju ka finantssektori päästeoperatsioonid.

2.2.

Pangandusliit asutati 2012. aastal eesmärgiga luua ühtne ja integreeritud finantssüsteem, et rakendada tõhusalt rahapoliitikat, võimaldades piisavat riskijaotamist liikmesriikide vahel ning taastades usalduse euroala pangandussüsteemi vastu vastusena ebapiisavalt läbimõeldud euro struktuursetele puudustele. Tänu positiivsetele muutustele Euroopa Keskpanga rahapoliitikas ja ELi liikmesriikide eelarvepoliitikas on tehtud edusamme majandus- ja rahaliidu suunas. Praegune väljakutse hõlmab euro kehtestamist kõigis 27 ELi liikmesriigis ja pangandusliidu kolmanda samba väljakujundamist.

2.3.

Arvestades populismiohte ja natsionalismi suunas toimuva nihke kasvavat ohtu peamiselt suurenevate erinevuste tõttu, mis tulenevad asümmeetrilistest šokkidest euroalal, valitseb laialdane poliitiline konsensus vajaduse osas kujundada välja rahandusliit (pangandus- ja kapitaliturgude liit), et kaitsta ELi finantsstabiilsust ja territoriaalset terviklikkust selle eest, mida komisjoni president Jean-Claude Juncker nimetas natsionalismi „mürgiks“.

2.4.

Veel üks oluline uus väljakutse puudutab finantstehnoloogiat ja muid uuendusi finantstaristus, mis on seni jäänud finantsjärelevalves märkamatuks. Komisjoni 2017. aasta septembri teatises „Integreeritud järelevalve tõhustamine eesmärgiga tugevdada muutuvas keskkonnas kapitaliturgude liitu ja finantsintegratsiooni“ märgitakse, et „[r]ahandusliidu väljakujundamisel tuleb maksimaalselt ära kasutada finantsuuenduste võimalusi, ent samuti tuleb hallata uusi riske“. Lisaks märgitakse teatises, et tegevuskava on kavas esitada 2018. aasta alguses (1).

2.5.

Sellised edusammud pangandusliidu suunas, mis saavutati ühtse järelevalvemehhanismi (2) ja ühtse kriisilahenduskorra regulatiivsete, järelevalve- ja karistusülesannete loomisega, mis koos dokumendis „Tegevuskava pangandusliidu poole liikumiseks“ esitatud „ühtsete eeskirjadega“ kujutavad endast kõige olulisemaid teetähiseid, pidurdusid tärkava majandusliku taastumise aastatel, kui euroala partnerid eelistasid pigem loobuda finantsintegratsioonist tulenevast koostoimest kui jagada riske.

2.6.

Me seisame seetõttu silmitsi mitmesuguste erinevate seisukohtade ja ettepanekutega, mis kaasa toodud edusammudele vaatamata ei ole viinud riski vähenemise ega hajutamiseni. ELi kaasseadusandjad ei ole endiselt andnud piisavalt konkreetseid vastuseid küsimusele, kuidas kujundada välja majandus- ja rahaliit, iseäranis seoses järgmisega: kooskõla 2014. aasta direktiiviga, mida nõukogu tugevdas 2017. aastal; (3) 2015. aasta novembri määruse ettepanek; kapitaliturgude liidu osaline ja edasine areng; tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava käivitamine (2017); uued meetmed viivislaenude vähendamiseks (4) jne.

2.7.

Eespool nimetatud 2015. aasta määruse ettepanekus sätestati Euroopa hoiuste tagamise skeemi (EDIS) astmeline ja järkjärguline väljaarendamine. Esimesel etapil kasutataks edasikindlustusskeemi enne järkjärgulist üleminekut ühisele süsteemile (kaaskindlustus) ning lõpuks, kolmandal etapil, jõutakse olukorda, kus alates 2024. aastast kannab riski täiel määral Euroopa hoiuste tagamise skeem. Koos kõnealuse eelnõuga teatas komisjon paralleelselt mitmetest meetmetest, mille eesmärk on vähendada riski pangandusliidus. Kahjuks ei ole läbirääkimised seni olnud edukad.

2.8.

Samuti tuleb veel tööd teha riiklike hoiuste tagamise skeemidega, mis võivad aidata sillutada teed edasi. Muu hulgas on probleemiks see, et liikmesriikide vahel valitsevad jätkuvalt märkimisväärsed erinevused hoiuste tagamise skeemi direktiivi eeskirjade rakendamisel ja vajaduse osas parandada teabevahetust ja riiklike hoiuste tagamise skeemide vahelist koordineerimist edendavaid vahendeid (5).

2.9.

Selleks et ületada ummikseis kaasseadusandjate vahel, karmistatakse kõnealuse teatisega kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise kriteeriumi ja tehakse ettepanek esiteks kehtestada ühine kaitsemeede ühtse kriisilahendusfondi jaoks ning teiseks luua laiahaardelisem tegevuskava Euroopa hoiuste tagamise skeemi jaoks, alustades edasikindlustamisest (pakkudes ainult järkjärgulist likviidsuskatet, sellal kui pangad pakuvad ühist fondi) ja seejärel, teisel etapil, liikuda edasi kaaskindlustuse suunas, mille tingimuseks võiks olla, et viivislaenudega seotud riskid on piisavalt piiratud (6). Selleks pakutakse välja esimene täiendav meede, mille eesmärk on vähendada ettevõtja maksejõuetuse tõenäosust, kasutades restruktureerimise menetlusi, samas kui ühtlasi tehakse jõupingutusi seoses viivislaenude kohta sätete varajase kehtestamisega osana ühtse järelevalvemehhanismi läbivaatamisest. 2017. aasta keskpaigas avaldatud komisjoni teatises kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuande kohta esitatakse ka lühiajalised meetmed viivislaenude jaoks järeltulu väljaarendamiseks (7). Lõppkokkuvõttes tähendab see, et saavutada tuleb ka piisavaid edusamme riski vähendamise osas pangandussektoris.

2.10.

Teine täiendav meede puudutab pankade valduses olevate riigivõlakirjade mitmekesistamist. Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid võivad siinkohal anda oma panuse ja pakkuda samal ajal täiendavaid tagatisi. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tehtud töö alusel kaalub komisjon seadusandliku ettepaneku esitamist 2018. aasta alguses.

2.11.

2019. aasta kevadeks peaksid kõik riskijagamismeetmed olema seetõttu kehtestatud ja algama peaks rakendusetapp, alustades kokkuleppest kaasseadusandjate vahel 2016. aasta novembri panganduspaketi põhielementide üle ja märkimisväärsetest edusammudest ülejäänu vallas, millele järgneb selgitus olemasolevate järelevalvevolituste kohta, et leevendada viivislaenudega seotud riske, ja ettepanek investeerimisühingute läbivaatamise kohta.

3. Üldised märkused

3.1.

Nüüd, mil euroala riikide majandus taas kasvab ja majanduse pankadepoolne rahastamine on samuti suurenemas, on aeg suurendada meie finantssüsteemi vastupanuvõimet tagades, et võimalikud finantskriisid ei vii turu edasise killustumiseni (8) ega kujuta endast euro ja Euroopa integratsiooni kui terviku jaoks veel ühte kulukat proovilepanekut.

3.2.

Sel eesmärgil on oluline, et loodaks „täielikus ühiskasutuses“ ühine hoiuste tagamise fond, et kujundada välja Euroopa Liidu finantsstruktuur ja kaotada praegune ebakõla ühelt poolt (tsentraliseeritud) pangandusjärelevalve ja kriisilahenduse ning teiselt poolt (ühtlustamata) riiklike hoiuste tagamise skeemide vahel. See nõuab ka piisavaid edusamme riskide vähendamisel pangandussektoris.

3.3.

Edusammud riskide vähendamise ja hoiuste kaitsmise valdkonnas käivad käsikäes ja seepärast kinnitab komitee veel kord põhimõtteid, mille ta on juba välja toonud seoses Euroopa hoiuste tagamise skeemi esialgsete ettepanekutega (9). Konkreetsemalt märgiti toona, et kuna mõlemat liiki meetmetel on mitu ühist olulist põhieesmärki, mis on seotud pangandusliidu tugevdamise ja väljakujundamisega, tuleb neid rakendada samal viisil, kasutades tõesti samaväärseid vahendeid ja meetodeid. Seepärast ja selleks, et võimaldada reaalseid edasiminekuid, on komitee jaoks ülimalt oluline, et nii EDISi kui ka asjaomaste riskide vähendamise meetmetega tegeletaks paralleelselt ja viivitamatult ja need viidaks tõepoolest ellu selge ja konkreetse ajakava alusel. Arenguks vajalike õigete tingimuste loomine on samuti väga oluline majandus- ja rahaliidu edasise väljakujundamise seisukohast, millest pangandusliit moodustab olulise osa.

3.4.

Riskide vähendamisega seotud teiste algatuste kõrval peavad viivislaenud (10) ja iseäranis nende ebaõiglane jaotus riigiti jääma kindlasti olulisele kohale tegevuskavas, kuna edusammud selles valdkonnas on väga olulised. Nagu hiljuti märgitud, on üldises mõttes edusamme tehtud, kuid keskmised ei ütle veel kõike (11). Pankade kõrval, kes lahendavad probleemi jõudsalt või vähemalt liiguvad õiges suunas, on ikka veel panku, kes eitavad probleemi või ei käsitle seda piisavalt eesmärgikindlalt. Nüüd, mil majandus taas kasvab, on oluline käsitleda seda prioriteetse küsimusena, et lahendada nii varasemast ajast pärit kui ka tulevased probleemid. Väljakutse on saavutada tõhusaid tulemusi kohapeal. See on väga oluline selleks, et teha edusamme pangandusliidu kolmanda samba elluviimisel.

3.5.

Võrreldes 2015. aasta Euroopa hoiuste tagamise skeemi esialgsete ettepanekutega võimaldatakse praeguses teatises laiemat arutelu Euroopa hoiuste tagamise skeemi üle ja nähakse ette etapiviisilisem lähenemisviis selle rakendamiseks. Ajal, mil on oluline mitte kaotada hoogu pangandusliidu rakendamisel ja võtta arvesse läbirääkimistel tehtud järeldusi, on komisjoni uus lähenemisviis realistlik ja komitee võib seda toetada.

3.6.

Komitee toetab otsust pakkuda esimesel etapil üksnes likviidsuskatet, mis tähendab, et kõnealuse etapi jooksul kaetakse kahjum riiklike hoiuste tagamise skeemide abil. Et vältida hilisema järgmisele etapile ülemineku tarbetult keeruliseks muutmist, peab komitee vastastikuse usalduse huvides oluliseks, et algusest peale tehtaks selgeks, et tuleb võtta lisameetmeid, et ühtlustada niipalju kui võimalik riiklikke skeeme oluliste liikmesriikidevaheliste erinevuste kõrvaldamiseks. Samal ajal on oluline käsitleda ka varasemast ajast pärit probleeme ja moraaliriski.

3.7.

Seoses üleminekuga edasikindlustuse etapilt (vt eespool) kaaskindlustuse etapile, mis sõltub mitmest tingimusest, peaks otsus edasi minna põhinema komitee arvates võimalikult laial alusel ja seetõttu näib olevat kohane, kui seda otsust ei teeks komisjon üksi, vaid see võetaks vastu koos nõukogu ja Euroopa Parlamendiga (12).

3.8.

Samuti on vaja olla võimalikult selgesõnaline tingimustes, mida kohaldatakse nii kaaskindlustusetapile (mille ajal pakutakse nii likviidsuskatet kui ka kahjumi katet) ülemineku ajal kui ka pärast seda (13). Ettepanek luua see järk-järgult (14) on hea, kuid samal ajal tuntakse teatavat muret, et praegune tekst on veel liiga üldine ja ebamäärane ning annab liiga palju võimalusi erinevateks tõlgendusteks ja aruteludeks. Selles küsimuses on algusest peale on vaja rohkem juhendamist ja kindlust.

3.9.

Üldisemalt väärib märkimist, et üldjoontes on teatis mitmes punktis sõnastatud väga üldsõnaliselt ja selles tehakse ettepanekuid tingimuslikult. Ühest küljest annab see manööverdamisruumi, mis võib olla kasulik tulevastel läbirääkimistel liikmesriikide vahel ja liikmesriikidega, kuid teisest küljest tähendab see, et tekst näib olevat kõhklevam (15) ega ole alati nii selge, kui võiks loota. Mitu olulist tahku on välja jäetud või on neid vaid põgusalt puudutatud, sealhulgas institutsiooniliste kaitseskeemide rolli tunnustamine, millele komitee on varem tähelepanu juhtinud (16). Et neid küsimusi lahendada, on nüüd oluline teha koostööd kõigi muude sidusrühmadega (sealhulgas nõukogu, Euroopa Parlament, liikmesriigid, komisjon jne), et teha kiireid edusamme ja muuta ettepanekud konkreetsemaks.

3.10.

Komitee nõuab tungivalt, et kaasseadusandjad kasutaksid majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks laiahaardelist meetmepaketti, (17) mis avaldati 6. detsembril 2017, et kiirendada konsensuse saavutamist.

3.11.

Komitee toetab Euroopa Keskpanga kavatsust tagada, et pangad pakuksid ühtlustatud teenuseid kõigis ELi liikmesriikides (18) ja saaksid seega kasu suuremast turust. Komitee palub liikmesriikidel, kes ei osale veel ühises vääringus, ühineda ühtse järelevalvemehhanismiga esimese sammuna nende täieliku integratsiooni suunas euroalaga.

3.12.

ELi finantsstruktuuri väljakujundamine peab käima käsikäes digitaalse ja finantsalase kaasamisega vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 2030. aasta kestliku arengu eesmärkidele. Komitee rõhutab potentsiaalset rolli, mida pangad saavad täita võitluses kliimamuutuse vastu ja 13 kestliku arengu eesmärgi rakendamisel 17st oma vahendusfunktsioonide kaudu teadlike säästude ja sotsiaalselt vastutustundlike investeeringute vahel. Sellega seoses tuleks hoolikalt läbi vaadata Basel III reformide 7. detsembri 2017. aasta järeldused tagamaks, et Euroopa pangalaenusid ei kärbita valdkondades, mis on jätkusuutliku rahanduse seisukohalt keskse tähtsusega.

4. Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee toetab komisjoni kavandatud meetmeid riskide vähendamiseks järelevalve, kriisilahendamise ja hoiuste tagamise valdkonnas (võimalikul üleminekul edasikindlustuselt kaaskindlustusele).

4.2.

Komitee toonitab, et riiklike hoiuste tagamise skeemide ühtlustamine peaks käima käsikäes Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomise protsessiga. Komitee nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks algatuse, et võimaldada riiklikel hoiuste fondidel anda oma panus Euroopa süsteemi ülesehituse väljakujundamisse, kusjuures süsteemselt mitteolulistele üksustele tagatakse võrdne kohtlemine (19). Komitee toetab riiklike hoiuste tagamise skeemide õigust võtta vastavalt hoiuste tagamise skeemi direktiivi 2014/49/EL artiklile 11 alternatiivseid meetmeid, kui need ei ole vastuolus konkurentsieeskirjadega.

4.3.

Komitee toetab jõuliselt kaitsemeetme loomist ühtse kriisilahenduskorra jaoks niipea kui võimalik, kasutades krediidiliini Euroopa stabiilsusmehhanismist, nagu on välja pakkunud näiteks koordineeritud tegevuse töökond.

4.4.

Komitee toetab järelevalvevolituste tugevdamist ühtse järelevalvemehhanismi raames ja samuti kohustuslike usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanismide (I sammas) tugevdamist, et käsitleda viivislaene ühtlustatud viisil. Sellega seoses peaks komisjon näitama, et arvestades uusi järelevalvevolitusi, saavad pädevad asutused mõjutada pankade eraldiste tegemise poliitikat viivislaenude suhtes.

4.5.

Eespool nimetatud usaldatavuse regulatiivse kaitse mehhanisme tuleks rakendada igas pangas proportsionaalselt nende süsteemse riski profiiliga, mis on sageli seotud nende ärimudeliga. See tähendaks, et väikestel ja keskmise suurusega pankadel, mis ei tekita ülemääraseid riske, oleksid asjakohased nõuded ja nad ei oleks n-ö ülereguleeritud.

4.6.

Samuti soovitab komitee, et panganduse kapitalinõuded saaksid soodsama kohtlemise rohelisse majandusse tehtavate investeeringute jaoks (20) ja et kaalutaks kapitali lisamaksete kohaldamist investeeringutele nn pruuni majandusse. Ühtne järelevalvemehhanism peaks teostama selles küsimuses erijärelevalvet.

4.7.

Kaaluda tuleks viivislaene käsitlevate õigusaktide edasist uuendamist, uurides, kas suuremat rolli saaksid mängida erasektori krediiditagamise teenused, millel on kolmetine funktsioon – ennetamine, hüvitamine ja taastamine – ja mis finantsinnovatsiooni tulemusena on aina enam seotud pankadega. Oma aruannetes jõudis Euroopa Keskpank järeldusele, et mõningaid nendest riskidest, nagu intressimäära riske, juhib enamik Euroopa krediidiasutustest asjakohaselt. Samuti tuleks märkida, et USA ületas kõrge riskisusega hüpoteeklaenude kriisi siis, kui föderaalreserv tagas ka peamistele edasikindlustajatele juurdepääsu likviidsusele.

4.8.

Lõpetuseks nõuab komitee sarnaselt erinevate varasemate arvamustega konkurentsitingimusi, mis on õiglased ning tehnoloogia ja ärimudeli poolest neutraalsed. Mis puudutab käesolevat arvamust, siis nõutakse siin taas kord võrdseid tingimusi seoses järelevalveülesannetega. See tähendab, et pangandussektorivälise laenutegevuse, investeerimisühingute ja finantstehnoloogia äriühingute üle tuleks teha teostada ulatuslikumat järelevalvet vastavalt aluspõhimõttele „samad riskid, samad eeskirjad, sama järelevalve“. Tänu kõnealuste uute osalejate jaoks kehtestatud eeskirjadele, mis on sageli viinud kohtumenetlusteni, suurendatakse finantsalase kaasamise võimalusi ilma tarbijakaitset ohtu seadmata.

Brüssel, 14. märts 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

(1) Vt COM(2017) 542 final (jaotis 4, lk 11 jj).

(2) Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013 (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(3) 16. juunil 2017 jõudis nõukogu kokkuleppele panga võlausaldajate hierarhias maksejõuetusmenetluste puhul direktiivis, mille põhjal liikmesriigid saavad kehtestada selliste tagatiseta hoiuste selgesõnalise allutamise, mis tuleks panga maksevõimetuse korral n-ö päästa.

(4) COM(2018) 37 final.

(5) Vt teatis, lk 12.

(6) Hoolimata edusammudest oli 2016. aasta lõpus Euroopa pankade bilansis kaks korda rohkem riskiga kaalutud varasid (keskmiselt 19,1 % kogu ELis, 18,8 % euroala puhul) kui USA pankadel (Jaapani pangad jäid nende kahe vahele), samas kui Euroopa näitajad olid kriisi alguses 2008. aastal olnud paremad kui kahe ülejäänud suurjõu omad. Lisaks sellele on viivislaenude protsent jätkuvalt kolm korda suurem kui USAs ja Jaapanis.

(7) Vt COM(2017) 292 final, iseäranis „Prioriteetne meede 5“.

(8) Pangad on vähendanud oma riskipositsiooni teiste liikmesriikide suhtes ja piiriülesed maksed moodustavad endiselt kõigest 7 %.

(9) ELT C 177, 18.5.2016, lk 21.

(10) Non-performing loans, NPL.

(11) Intervjuu Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu esimehe Danièle Nouyga, Público, 11. detsember 2017. Vt https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/interviews/date/2017/html/ssm.in171211.en.html.

(12) Ilma et see piiraks järelevalveasutuste olulist rolli selles kontekstis.

(13) Vt teatise punkt 3.

(14) Üldiselt tehakse praegu ettepanek, et kahjum kaetakse riiklikest hoiuste tagamise skeemidest ja Euroopa hoiuste tagamise skeemist vastavalt järk-järgult arenevale kavale, alustades 30 %st Euroopa hoiuste tagamise skeemi panusest kaaskindlustuse etapi esimesel aastal.

(15) Paljusid elemente kirjeldatakse tingivas kõneviisis: vt tingiva kõneviisi („võiks“, „tuleks“ jne) korrapärast kasutamist Euroopa hoiuste tagamise skeemi rakendamise kahe etapi kirjelduses (lk 10 jj).

(16) ELT C 177, 18.5.2016, lk 21.

(17) COM(2017) 821 final.

(18) ELT C 434, 15.12.2017, lk 51.

(19) Määruse (EL) nr 1024/2013 alusel kohaldatakse ühtset järelevalvemehhanismi üksnes süsteemselt oluliste krediidiasutuste suhtes.

(20) Nn keskkonnahoidlikkuse toetuskoefitsienti toetavad argumendid viitavad keskkonnaohte pikaajaliselt vähendavate roheliste meetmete positiivsele süsteemsele väärtusele ja vajadusele võtta arvesse positiivseid välismõjusid. Vt http://www.finance-watch.org/our-work/publications/1445 ja https://ec.europa.eu/info/publications/180131-sustainable-finance-report_en.