6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 237/40

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Käibemaksu tegevuskava järelmeetmetest ELi ühtse käibemaksuala suunas – aeg tegutseda““

[COM(2017) 566 final],

„Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses sertifitseeritud maksukohustuslasega“

[COM(2017) 567 final – 2017/0248 (CNS)],

„Ettepanek: nõukogu rakendusmäärus, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 teatavate ühendusesiseste tehingutega seotud maksuvabastuste osas“

[COM(2017) 568 final – 2017/0249 (NLE)] ja

„Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksusüsteemi teatavate eeskirjade ühtlustamise ja lihtsustamisega ning võetakse kasutusele liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise lõplik süsteem“

[COM(2017) 569 final – 2017/0251 (CNS)]

(2018/C 237/07)

Raportöör:	Giuseppe GUERINI
Kaasraportöör:	Krister ANDERSSON

Konsulteerimine	Euroopa Liidu Nõukogu, 23.10.2017 Euroopa Komisjon 17.11.2017, 13.12.2017
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 113
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	28.2.2018
Vastuvõtmine täiskogus	14.3.2018
Täiskogu istungjärk nr	533
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	185/9/7

1. Järeldused ja soovitused

1.1

Komitee leiab, et praegune ELi käibemaksusüsteem on väga killustatud ja keeruline ning vähendab ja moonutab seetõttu kaubandust ja investeeringuid, luues ettevõtjatele tarbetu ja suure halduskoormuse ning kaubandustõkked.

1.2

Komitee on veendunud, et käibemaksusüsteemi eesmärk peaks olema siseturu nõuetekohase toimimise hõlbustamine. Eelkõige peab käibemaksusüsteem olema vähem killustatud ja tõhusamalt hallatav, eriti piiriüleses kaubanduses, ning seda tuleks ajakohastada, arvestades suurenevat globaliseerumist ja majanduse digiteerimist.

1.3

Komitee tunneb heameelt Euroopa Komisjoni otsustavuse üle vähendada käibemaksu alalaekumist ning hiljutise direktiivi (EL) 2017/1371 üle, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil ja milles nähakse ette Euroopa Prokuratuuri kaasamine, kui käibemaksupettused ületavad 10 miljonit eurot.

1.4

Komitee leiab, et maksuhaldurid peaksid uurima, kuidas uued tehnoloogiad saavad kaasa aidata käibemaksupettuste vastu võitlemisele. Digitaaltehnoloogia võib lisaks olla kasulik vahend, mille abil lihtsustada nii ettevõtjate kui ka maksuhaldurite halduskoormust, pakkudes vajalikku läbipaistvust. Eelkõige peaksid liikmesriigid looma asjakohased foorumid heade tavade tutvustamiseks maksude kogumise ja sellise tehnoloogia arendamise kohta, mis hõlbustavad maksude nõuetekohast kogumist piiriüleses kaubanduses. Tuleks kaaluda süvaanalüüsi teostamist võimaluse kohta kohaldada kõrgemaid käibemaksumäärasid luksuskaupade suhtes. Arutada tuleks tõhusat käibemaksu tagastamise süsteemi ning maksuvorme ja -menetlusi, samuti pettureid puudutava teabe vahetamise tõhusat süsteemi. Euroopa Komisjon peaks toetama kõnealuste institutsionaalsete foorumite loomist, et sel viisil suurendada majanduskasvu ja vähendada maksutulude kaotust.

1.5

Komitee on veendunud, et toimiv ühtne kontaktpunkt on sihtriigipõhise süsteemi oluline osa. Seepärast on tervitatavad sellised komisjoni algatused nagu väikeste ühtsete kontaktpunktide kavandatud laienemine kõikidele ettevõtjalt tarbijale suunatud teenustele ning samuti kaupade müügile ettevõtjalt tarbijale nii ühendusesiseselt kui ka väljastpoolt ühendust.

1.6

Komitee kutsub kõiki käibemaksusüsteemi reformimisega seotud institutsioone üles uurima, kuidas saaks võimalikult kiiresti välja töötada nii teenuste kui ka kaupade ühtse süsteemi, et leevendada prognoositavaid probleeme, mis tulenevad kahe eri süsteemi (kaupade ja teenuste süsteemi) olemasolust. Komitee peab sellist arengut positiivseks juhul, kui see on kooskõlas maksustamise neutraalsuse põhimõttega.

1.7

Komitee rõhutab maksustamise neutraalsuse tähtsust eri ettevõtjate vahel, osutades asjaolule, et käibemaksu tasumine ei tohiks kahjustada mõne ettevõtja likviidsust. Seda silmas pidades tuleks kaupade importijatelt nõuda käibemaksu tasumist siis, kui kaubad tegelikult turule lastakse, mitte aga juba selliste kaupade importimisel ja ladustamisel.

1.8

Komitee märgib, et komisjon peab sihtriigipõhisele süsteemile üleminekul oluliseks sertifitseeritud maksukohustuslase kontseptsiooni, ning nõustub, et ettevõtjad, kelle maksualane usaldusväärsus on tõestatud, peaksid saama kasu asjakohastest lihtsustamismeetmetest.

1.9

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et kuna sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse heakskiitmine ja enamiku äriühingute sertifitseerimine liikmesriikides võtab aega ning kuna ettepanekus esitatud kiired lahendused on väga olulised käibemaksusüsteemi toimimiseks, võiks liikmesriike innustada kiitma heaks kiired lahendused kõikide ettevõtjate jaoks enne sertifitseeritud maksukohustuslase süsteemi täielikku väljatöötamist.

1.10

Viidates rakendusmääruse nr 282/2011 muutmise ettepanekusse lisatud teatavatele ühendusesiseste tehingutega seotud eranditele, märgib komitee, et nõukogu taotlus komisjonile muuta erandeid käsitlev õigusraamistik selgemaks ja seda lihtsustada, näib olevat kasulik vahend pettuste vähendamiseks ning nõuete täitmisega seotud kulude vähendamiseks VKEde jaoks.

1.11

Komitee peab oluliseks, et komisjon viiks läbi tervikliku regulatiivse mõju hindamise, mille eesmärk on tuvastada – sealhulgas kvantitatiivselt – käibemaksu käsitleva üldise tegevuskava praktilised tagajärjed üksikisikutele, ettevõtjatele ja maksuhalduritele.

1.12

Komitee rõhutab veel kord, et kõik jõupingutused lõpliku käibemaksusüsteemi rakendamiseks tuleb teha mõistliku aja jooksul, vastasel juhul on oht, et tehakse järeleandmisi seatud eesmärkide osas või saavutatakse need ainult osaliselt, kahjustades siseturgu ning Euroopa ettevõtteid ja tarbijaid.

2. Sissejuhatus ja taust

2.1

7. aprillil 2016. aastal avaldatud teatises „Ühtse ELi käibemaksuala suunas – On aeg otsustada“ esitles komisjon oma tegevuskava, mille eesmärk on ELi käibemaksusüsteemi ajakohastamine, ja tegi sel puhul konkreetsed ettepanekud.

2.2

Eelkõige sisaldab tegevuskava järgmist: i) käibemaksusüsteemi ajakohastamine, kohandades seda uute digitaaltehnoloogiatega; ii) käibemaksunõuete täitmise lihtsustamine VKEde jaoks; iii) käibemaksumäärade kehtestamise kohta asjakohase poliitika väljatöötamine; iv) käibemaksu alalaekumise vähendamine liikmesriikides ja võitlus maksupettuste vastu.

2.3

Kuna ELi piiriülene kaubandus ületab 4,1 triljonit eurot (eksport) ja 3,9 triljonit eurot (import), on toimiv käibemaksusüsteem kõikidele Euroopa kodanikele väga tähtis.

2.4

1. detsembril 2016 avaldas komisjon kaks ettepanekut: käibemaksu ajakohastamise kohta piiriülese e-kaubanduse puhul (1) ja e-väljaannete suhtes kohaldatavate käibemaksumäärade kohta (2).

2.5

21. detsembril 2016 avaldas komisjon käibemaksupettuste vähendamiseks ja mõne liikmesriigi poolt nõukogule esitatud taotluste rahuldamiseks ettepaneku ajutise üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohta kaupade ja teenuste tarnete puhul, mille väärtus ületab 10 000 eurot.

2.6

2017. aasta oktoobris avaldas Euroopa Komisjon täiendava paketi käibemaksu meetmete kohta. Selles paketis on i) ettepanek muuta praegust käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ, viies sisse sertifitseeritud maksukohustuslase mõiste, samuti mõned parandusmeetmed (3); ii) meetmed, mille eesmärk on kehtestada järkjärguline üleminek sihtliikmesriigis maksustamise põhimõttele ja tarnija vastutusele üldiselt (4); iii) ettepanek, millega muudetakse rakendusmäärust nr 282/2011, et ühtlustada ja lihtsustada ühendusesisese kaubaveo tõendamise eeskirjad käibemaksuvabastuse eesmärgil (5); iv) ettepanek, millega muudetakse määrust halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas liikmesriikide asutuste vahel (6).

2.7

Komisjon on esitanud neli kiiret lahendust ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks praeguses süsteemis. Need neli kiiret lahendust on: i) käibemaksueeskirjade lihtsustamine ettevõtete jaoks, kes veavad kaupu ühest liikmesriigist teise, kus need tuleb ladustada enne edastamist eelnevalt teadaolevale kliendile; ii) aheltehingu eeskirjade lihtsustamine ja ühtlustamine; iii) kahe liikmesriigi vahel toimuva kaubaveo tõendamise lihtsustamine. Need lihtsustused kehtivad sertifitseeritud maksukohustuslasest ettevõtjate puhul. Neljas kiire lahendus, mis puudutab registreeritud kaubanduspartnerite käibemaksukohustuslase numbrit ELi elektroonilises käibemaksuteabe vahetamise süsteemis (VIES), on kättesaadav nii sertifitseeritud maksukohustuslasest ettevõtjatele kui ka teistele ettevõtjatele.

2.8

Edaspidi kavatseb komisjon järk-järgult asendada praegu liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamisel kehtiva üleminekukorra lõpliku kokkuleppega, mille aluseks on kaupade sihtriigis maksustamise põhimõte, võttes selleks seadusandlikke meetmeid ja tehes järkjärgulisi kohandusi.

3. Üldised märkused: võitlus pettuste vastu ja koostöö riigiasutuste vahel

3.1

Praegune käibemaksusüsteem on väga killustatud ja keeruline ning vähendab ja moonutab seetõttu kaubandust ja investeeringuid, luues ettevõtjatele tarbetu ja suure halduskoormuse ning kaubandustõkked.

3.2

Komitee on veendunud, et ELi käibemaksusüsteemi eesmärk peaks olema siseturu nõuetekohase toimimise hõlbustamine. Eelkõige peab ELi käibemaksusüsteem olema vähem killustatud ja tõhusamalt hallatav, eriti piiriüleses kaubanduses, ning seda tuleks ajakohastada, arvestades suurenevat globaliseerumist ja majanduse digiteerimist.

3.3

Samas jagab komitee komisjoni seisukohta, et käibemaksupettused kujutavad endast märkimisväärset probleemi – arvuliste näitajate kohaselt hinnatakse tulude vähenemist pettuste tõttu 151 miljardi euroni –, mille puhul tuleb ebaseadusliku tegevuse vähendamiseks rakendada praktilisi ja üha tõhusamaid meetmeid, kahjustamata ühtse turu tugevdamist (7).

3.4

3.5

Seepärast on oluline seada esmatähtsaks tõelise siseturu loomine ja pettusevastane võitlus, et tagada selles vallas viivitamata konkreetsed tulemused tihedama koostöö kaudu maksuhaldurite vahel teabevahetuse alal ning andmebaaside ja -platvormide väljatöötamisel andmete vahetamiseks erinevate riigiasutuste vahel maksueeskirjade tõhusa jõustamise tagamiseks. Eelkõige soovitab komitee komisjonil ja riikide maksuhalduritel teha igapäevaselt tihedamat ja aktiivsemat koostööd, et tagada siseturu nõuete täitmine ja vähendada ettevõtjate ja maksuhaldurite halduskulusid. Lisaks peaksid Euroopa Komisjon ja maksuhaldurid koostöös organiseeritud kodanikuühiskonna ja sidusrühmadega uurima, kuidas uued tehnoloogiad saavad kaasa aidata käibemaksupettuste vastu võitlemisele, sest uued tehnoloogiad võivad olla kasulikuks vahendiks, mille abil saab lihtsustada nii ettevõtjate ja maksuhaldurite halduskoormust kui ka pakkuda vajalikku läbipaistvust.

3.6

Komitee rõhutab, et liikmesriikidel tuleb luua asjakohased foorumid heade tavade tutvustamiseks maksude kogumise ja sellise tehnoloogia arendamise kohta, mis hõlbustavad maksude nõuetekohast kogumist piiriüleses kaubanduses. Eelkõige tuleks arutada tõhusat käibemaksu tagastamise süsteemi ning maksuvorme ja -menetlusi, samuti pettureid puudutava teabe vahetamise tõhusat süsteemi. Euroopa Komisjon peaks toetama kõnealuste institutsionaalsete foorumite loomist, et sel viisil suurendada majanduskasvu ja vähendada maksutulude kaotust.

4. Sihtriigi põhimõte ja maksumäärad

4.1

Nagu komitee tõdes arvamuses käibemaksu tegevuskava kohta (8), peaks praeguse süsteemi põhjalik uuendamine tagama lõpliku käibemaksusüsteemi, mis ei ole ainult selge, tugev ja terviklik, vaid ka ettevõtjate suhtes proportsionaalne ning kohandatud majanduse ja turgude muutuste kiirele tempole.

4.2

Selles kontekstis tervitab komitee lõpliku käibemaksusüsteemi aluseks väljapakutud sihtriigi põhimõtte valikut, kuna sellega loodetakse luua ühe ja sama liikmesriigi turul võrdsemad võimalused kõigile tarnijatele ning ELi turul esineks seeläbi vähem moonutusi.

4.3

Toimiv ühtne kontaktpunkt on sihtriigipõhise süsteemi oluline osa. Seepärast on tervitatavad sellised komisjoni algatused nagu väikeste ühtsete kontaktpunktide kavandatud laienemine kõikidele ettevõtjalt tarbijale suunatud teenustele ning samuti kaupade müügile ettevõtjalt tarbijale nii ühendusesiseselt kui ka väljastpoolt ühendust. Ilma täielikult toimiva ühtse kontaktpunktita, mille aluseks on asukohariigi auditid, laiendamiskõlblik lihtsustamine ja kõikidest liikmesriikidest tasutud sisendkäibemaksu tasaarvelduse võimalus, suurendab mis tahes sihtriigipõhine süsteem tohutult halduskoormust, eriti VKEde jaoks.

4.4

Komitee rõhutab maksustamise neutraalsuse tähtsust eri ettevõtjate vahel, osutades asjaolule, et käibemaksu tasumine ei tohiks kahjustada mõne ettevõtja likviidsust. Seda silmas pidades tuleks konkreetse riigi turgudele kaupade importijatelt nõuda käibemaksu tasumist siis, kui kaubad tegelikult turule lastakse, mitte aga ainult selliste kaupade importimisel ja ladustamisel oodatava turustamise eel.

4.5

Seoses tegevuskava esimese etapiga, milles keskendutakse teatavate kaupade tarnimisele, kutsub komitee kõiki käibemaksusüsteemi reformimisega seotud institutsioone üles uurima, kuidas saaks võimalikult kiiresti välja töötada teenuste ja kaupade ühtse süsteemi, et leevendada prognoositavaid probleeme, mis tulenevad kahe eri süsteemi (kaupade ja teenuste süsteemi) olemasolust.

4.6

See on eriti asjakohane, kuna digitaalmajanduses on kaupade ja teenuste vaheline eraldusjoon aina hägusam ja võib veelgi muutuda praeguses olukorras, kus tehnoloogia areneb oluliselt kiiremini kui asjaomaste institutsioonide välja töötatud eeskirjad. Seda silmas pidades kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles seda küsimust arvesse võtma ja võimaluse korral käsitlema käibemaksusüsteemi käimasoleva reformi raames.

4.7

Komitee on seisukohal, et komisjoni taotletud käibemaksumäärade poliitika, mille eesmärk oli anda liikmesriikidele suurem paindlikkus vähendatud käibemaksumäärade kehtestamisel, peaks põhimõtteliselt olema kooskõlas sihtriigi põhimõttega, arvestades, et selle süsteemi puhul moonutatakse kaubandust tõenäoliselt vähem.

4.8

Liikmesriikidele suurema vabaduse andmine määrade kehtestamisel ei tohi siiski kaasa tuua kogu süsteemi killustamist või ülemäära keerukaks muutumist. Seetõttu on vaja proportsionaalset lähenemisviisi, mis tagaks selge ja prognoositava rakendusraamistiku eelkõige VKEde huve silmas pidades ja selleks, et vähendada ettevõtjate käibemaksunõuete täitmisega seotud kulusid üldiselt (9).

4.9

Sellest järeldub, et lubatud erandite arv peaks piirduma konkreetsete ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtumitega, et tagada ühtne ja prognoositav õigusraamistik.

4.10

Võimalike erandite osas on komitee seisukohal, et sotsiaalse innovatsiooni toetamise ja komisjoni poolt heaks kiidetud Euroopa sotsiaalse samba tugevdamise eesmärk võiks õigustada vähendatud maksumäärade kohaldamist sotsiaalsetele ettevõtetele ja sotsiaalteenuste sektorile, lähtudes konkreetsetest algatustest, mida liikmesriigid otsustavad selleks teha uues käibemaksu reguleerivas õigusraamistikus.

4.11

Oluline on luua veebipõhine teabevahend, mis võimaldab ettevõtjatel olla kursis 28 liikmesriigi erinevate maksumääradega. See vahend peab olema kergesti juurdepääsetav, usaldusväärne ja eelistatavalt kõigis ELi keeltes.

5. Sertifitseeritud maksukohustuslane

5.1

5.2

Kuigi sertifitseeritud maksukohustuslane ja pöördmaksustamise kasutamine tema poolt võib pakkuda ettevõtjatele olulist kergendust, on komitee veendunud, et selleks, et ettevõtjad ja eriti VKEd saaksid seda staatust taotleda, on oluline rakendada ühtlustatud, selged ja proportsionaalsed kriteeriumid ja eeskirjad kõikides liikmesriikides, et pakkuda võimalikult laia juurdepääsu sertifitseeritud maksukohustuslase staatusele.

5.3

Kuna sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse heakskiitmine ja suure enamiku äriühingute sertifitseerimine liikmesriikides võtab aega ning kuna ettepanekus esitatud kiired lahendused on väga olulised käibemaksusüsteemi toimimiseks, võiks liikmesriike innustada kiitma heaks kiired lahendused kõikide ettevõtjate jaoks enne sertifitseeritud maksukohustuslase süsteemi täielikku väljatöötamist.

5.4

Komitee on samuti nõus, et sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse parimaks kasutamiseks tuleb luua edasiarendatud elektroonilised salvestussüsteemid, mis oleksid riikide maksuhalduritele hõlpsasti kättesaadavad.

5.5

Kuid arvestades komisjoni ettepaneku praegust sõnastust, ei ole võimalik seda kontseptsiooni põhjalikumat ja üksikasjalikumat hinnata, kuna see on endiselt ebamäärane ega ole selge, millised on selle rakendamise praktilised tagajärjed.

5.6

Praeguses etapis peaks komitee lihtsalt juhtima tähelepanu asjaolule, et sertifitseeritud maksukohustuslase kontseptsiooni tuleks toetada selgete ja läbipaistvate rakenduskriteeriumidega. Selles kontekstis väärib märkimist, et volitatud ettevõtja staatust reguleerivate kriteeriumidega sarnaste kriteeriumide kehtestamine võib väheneda juurdepääsu sertifitseeritud maksukohustuslase staatusele ja kiiretele lahendustele, hõlmates üksnes väga väikest osa äriringkondadest. On oht, et sertifitseeritud maksukohustuslase süsteem osutub kättesaadavaks väga vähestele ettevõtjatele.

5.7

Euroopa Komisjon peab seda kontseptsiooni hoolikalt jälgima eelkõige rakendamise esimeses etapis, hoidmaks ära, et sertifitseeritud maksukohustuslase staatusest saadavaid hüvesid maksustamise lihtsustamise ja nõuete täitmise näol ei varjutaks õiguskindluse ja ühetaolise kohaldamise kaotus siseturul.

5.8

Viidates ettepanekule muuta rakendusmäärust nr 282/2011 teatavate ühendusesiseste tehingutega seotud erandite osas, märgib komitee, et nõukogu taotlus komisjonile muuta erandeid käsitlev õigusraamistik selgemaks ja seda lihtsustada, näib olevat kasulik vahend pettuste vähendamiseks ning nõuete täitmisega seotud kulude vähendamiseks VKEde jaoks.

6. Järgmised sammud ja lõppmärkused

6.1

Komitee peab üldiselt oluliseks, et komisjon viiks läbi tervikliku regulatiivse mõju hindamise, mille eesmärk on tuvastada – sealhulgas kvantitatiivselt – käibemaksu käsitleva üldise tegevuskava praktilised tagajärjed üksikisikutele, ettevõtjatele ja maksuhalduritele.

6.2

Lõpuks märgib komitee – viidates oma varasemale arvamusele käibemaksu tegevuskava kohta (10) –, kui oluline on rakendada tegevuskava kõik osad jagamatu tervikuna.

6.3

Brüssel, 14. märts 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

(1) COM(2016)757 final.

(2) COM(2016)758 final.

(3) COM(2017)567 final.

(4) COM(2017) 566 final.

(5) COM(2017)568 final.

(6) COM(2017)569 final.

(7) Vt komitee arvamus „Käibemaksuerand – pöördmaksustamine“, eriti punktid 1.2–3.2 (ELT C 288, 31.8.2017, lk 52).

(8) ELT C 389, 21.10.2016, lk 43.

(9) Vt komitee arvamus käibemaksu tegevuskava kohta (ELT C 389, 21.10.2016, lk 43), punktid 3.1.6 ja 3.1.7.

(10) ELT C 389, 21.10.2016, lk 43.