6.7.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 237/66

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Aafrika ja ELi partnerluse uus hoog““

[JOIN(2017) 17 final]

(2018/C 237/11)

Raportöör:

Mihai MANOLIU

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 5.7.2017
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	22.2.2018
Vastuvõtmine täiskogus	15.3.2018
Täiskogu istungjärk nr	533
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	185/2/1

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et kiiresti muutuvas maailmas on 2018. aastal otsustav roll ELi ja Aafrika partnerluse süvendamisel. Mõlemad kontinendid seisavad silmitsi suurte ja põhjalike muutustega poliitilises, majanduslikus ja sotsiaalses plaanis. See loob võimalusi partnerluse ümberkujundamiseks ja süvendamiseks. Seega leiab komitee, et praeguses etapis peab Euroopa Liit Aafrikas elluviidavate arenguprojektide puhul panema erilist rõhku uute osalejate kaasamisele nii majandusringkonnast kui ka Euroopa kodanikuühiskonnast. Aafrika arengu toetamine ei tohiks olla üksnes ELi institutsioonide kohustus, vaid peaks hõlmama ka Euroopa ühiskonna kui terviku jõupingutusi.

1.2.

Seepärast soovitab komitee kõigil pädevatel ELi institutsioonidel jätkata Aafrikas rahuvalve ja julgeoleku tagamisega seotud jõupingutusi ning abistada Aafrika organisatsioone võitluses, mida nad peavad selleks, et vältida konflikte ning astuda vastu terrorismile ja organiseeritud kuritegevusele. Komitee tunnustab Aafrika ja ELi partnerlusalgatust ja leiab, et selline lähenemisviis on vajalik, võttes arvesse uut geostrateegilist olukorda, millega kaks kontinenti silmitsi seisavad:

—	kontrollimatuks peetavate rändevoogude inimlik ja väärikas haldamine;

—	pagulaste sissevoolu võimalus;

—	ebakindlus Euroopa Liidu piiridel, mis tuleneb teatud poliitiliste režiimide ebastabiilsusest ja õigusriigi puudumisest mitmes Aafrika riigis;

—	teatud piirkondlike jõudude, näiteks Hiina üha suurenev mõjuvõim Aafrikas – erihuvid seoses Aafrika loodusvaradega ja kahepoolsed majandussuhted ei innusta Aafrika riike hoogustama oma piiriülest koostööd;

—	Ameerika Ühendriikide ettenägematu tegevus rahvusvahelisel poliitilisel areenil ning kliimamuutustest tulenevad väljakutsed.

1.3.

Komitee on seisukohal, et toiduprobleemi lahendamiseks peab Euroopa Liit koostöös Aafrika Liiduga tuvastama edukad kohalikud projektid ja poliitikameetmed ja toetama nende laiendamist võimalikult paljudesse Aafrika piirkondadesse ja riikidesse. Sellega seoses ei tohi näitajana unustada rahvastikku, mille tohutu kasv muudab vajalikuks täiendavate töökohtade loomise – kuni aastani 2035 tuleb luua 18 miljonit töökohta aastas. Kestliku majandusarengu saavutamist Aafrikas takistavad olulised piirangud, millega EL peab arvestama ja mis on tihedalt seotud järgmiste aspektidega:

—	suur sõltuvus loodusvarade ulatuslikust kasutamisest, mis toob kaasa nendega ebaseadusliku kauplemise;

—	sõdadest, inimõiguste rikkumistest, sotsiaalsest ebavõrdsusest, fundamentalismist ja kliimakatastroofidest põhjustatud kalduvus ebastabiilsusele;

—	kliimamuutuste mõju;

—	toidunappuse ja veepuuduse mõju;

—	puudulik kanalisatsioonisüsteem;

—	epideemiad ja nakkushaigused;

—	sidusa ja kohalikele oludele vastava põllumajanduspoliitika puudumine.

1.4.

Sund- ja vabatahtliku rände põhjustena aitavad loetletud probleemid oluliselt kaasa ebaseaduslikule rändele, mida sageli kontrollib organiseeritud kuritegevus ja mis avaldab märkimisväärset survet päritolu- ja transiidiriikide valitsussüsteemidele ja nende poliitilistele juhtimisele. Euroopa saab sellele vastata uue Euroopa arengukonsensuse, Euroopa naabruspoliitika ning Euroopa rände tegevuskavaga, samuti viies sisse partnerluspõhimõttel põhinevad suhted. Tehes koostööd Aafrika kodanikuühiskonna tunnustatud esindajatega (platvorm, foorum, vabatahtlikud) ja sotsiaalpartneritega, võib komitee anda olulise panuse demokraatia ja inimõiguste edendamisse.

1.5.

Komitee nõuab, et kodanikuühiskonda kaasataks järgmisesse partnerlusse paremini ja et sellele antaks olulisem roll, mis ulatub konsultatsioonidest poliitika rakendamise järelevalveni. See on tähtis poliitikavaldkondade arengusidususe tagamiseks ja sidusrühmade tõhusaks kaasamiseks. Seega saab EL olla Aafrika riikidele parimate tavade mudeliks kodanikuühiskonna kaasamisel otsustusprotsessi ning Aafrikas rahvusvahelise kodanikuühiskonna kujunemist hõlbustavate programmide väljatöötamisel. Lisaks peaks EL täitma aktiivset osa kodanikuühiskonna arendamisel riikides, kus kodanikuühiskond puudub või on väga nõrgalt arenenud.

1.6.

Võttes arvesse hariduse, teadmiste diskrimineerimiseta edastamise ja kultuuri üldise kättesaadavuse strateegilist tähtsust koostööõhkkonna loomisel ning ühiselt heaks kiidetud väärtuste jagamisel, samuti positiivsete väljavaadete avamiseks märkimisväärsele hulgale Aafrika noortele, soovitab komitee, et ELi ja Aafrika tulevane partnerlus oleks suunatud järgmisele:

—	Aafrikasse tuleks laiendada edukaid Euroopa programme, nagu Erasmus+, et võimaldada üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust mõlemal kontinendil ning hõlbustada akadeemilist kogemustevahetust;

—	tuleks julgustada ja rahaliselt toetada partnerlusi Euroopa ja Aafrika ülikoolide vahel, eesmärgiga arendada ühiseid projekte ja õppekavasid;

—	teatud Aafrika riike mõjutava usulise fundamentalismi levikut saab peatada üksnes kvaliteetsete haridusprogrammide ning sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise strateegiate abil.

1.7.

Komitee usub, et kõige olulisem mudel, mida Euroopa Liit saab Aafrikale pakkuda, on ELi enda piiriülese koostöö näide ja suurte piiriüleste projektide (nt taristuprojektid) elluviimine, kui Aafrika riigid on valmis tegema omavahel koostööd nende projektide elluviimiseks. Euroopa Liit peab olema teadlik ka eksperditeadmistest, mida ta saab pakkuda, seoses poliitikaga, mis on vajalik üleminekuks demokraatlikule ühiskonnale ning täielikult toimivale konkurentsipõhisele ja kaasavale turumajandusele.

1.8.

Komitee teeb ettepaneku, et partnerluse eesmärk peaks olema soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamise edendamine ja saavutamine, samuti nende panuse tunnustamine rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel, majanduskasvu loomisel, tehnoloogia arengus, vaesusevastases võitluses, tervishoius, heaolu tagamisel ning kultuurilises ja inimarengus. Selleks, et naised saaksid täiel määral kasutada võrdseid õigusi, tuleb kogu Aafrika kontinendil kaotada kõik naistevastase vägivalla ning sotsiaalse ja poliitilise diskrimineerimise vormid.

1.9.

Komitee märgib, et hiljuti on Hiinast saanud Aafrika peamine majanduspartner ning et selle arengusuuna tagajärg võib eeskätt seisneda selles, et piirkonna riigid muudavad oma välispoliitilisi eesmärke või näitavad üles vähem huvi demokraatlike reformide läbiviimise vastu. Seepärast tuleb ELil uuendada Aafrikaga partnerlust, mis uuendaks ja kiirendaks reaalselt kahe kontinendi kaubandussuhteid ning looks Euroopa investoritele kohalikul tasandil parimad tingimused.

1.10.

Komitee soovitab lisada kõikidesse ELi ja piirkondade või kolmandate riikide vahel sõlmitud asjakohastesse lepingutesse hea valitsemistava klauslid, et edendada kestlikku arengut, mis eeldab vastutustundlikku, läbipaistvat, dünaamilist, õiglast, kaasavat, tõhusat, osalusel põhinevat ja õigusriiki austavat poliitika rakendamise protsessi.

1.11.

Komitee peab ühtlasi kahetsusväärseks, et Aafrika on maailma kõige vaesem ning ainus kontinent, kus vaesus on kasvanud. Lubamatu on asjaolu, et enam kui 50 % selle rahvastikust elab absoluutses vaesuses. Vaja on rahvusvahelist vaesusevastast võitlust, millega tuleks siduda peamised arenguprotsessis osalejad, ning välja tuleb töötada strateegiad ja tegevuskavad ebasoodsas olukorras elanikkonnani jõudmiseks. Tuleb näha ette uus kavandatav ja prognoositav rahastamispakett. Lisaks leiab komitee, et äärmiselt oluline on tagada rahalise abi tõhus järelevalve, et paremini kavandatud eesmärkideni jõuda.

1.12.

Komitee väljendab heameelt valmisoleku üle olla käsitletud ühtse ja kaasava üleaafrikalise tervikuna, mida Aafrika väljendas 2063. aastani kestva tegevuskava vastuvõtmisega ja Aafrika Liidu loomisega. Kestliku arengu jaoks vajaliku hea valitsemistava aluseks on kindel, sotsiaalselt ja keskkonna seisukohast õiglane majanduspoliitika, kodanike vajadustega arvestavate korruptsioonivabade demokraatlike institutsioonide loomine ning kodanikuühiskonna toetamine, võitlus sotsiaalse tõrjutuse vastu ja majanduslik ühtekuuluvus, unustamata õigusriiki, seaduse ülimuslikkust, inimõigusi ning võrdseid võimalusi. Eduni võib viia investeeringute jaoks soodne keskkond.

2. Taust

2.1.

Euroopa Liit ja suurem osa Aafrika riike on juba seotud laiahaardelise rahvusvahelise ning õiguslikult siduva koostöölepinguga, mis hõlmab enam kui pooli maailma rahvusriike. Cotonou partnerluslepinguks (Cotonou leping) nimetatud leping allkirjastati 2000. aastal Beninis ning selle eesmärk on tugevdada ELi ja AKV riikide (Aafrika, Kariibi ja Vaikse ookeani riigid) pikaajalist poliitilist, kaubandus- ja arengukoostööd. Selle lepingu tulemusena on loodud rida institutsioone, mis hõlbustavad AKV riikide ja ELi koostööd valitsuste, riigiametnike, parlamendiliikmete, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna, sealhulgas erasektori tasandil.

2.2.

Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias märgitakse, et arvestades Aafrika geograafilist lähedust, on selle piirkonna rahu ja arengu edendamine ühtlasi investeering Euroopa Liidu rahusse ja heaolusse. Euroopa Liidul on väga keeruline olla jõukas ja turvaline keskkonnas, kus selle naaberpiirkonnad on vähearenenud ja omavahel konfliktis. Seega tuleb ELil aktiivselt ja intensiivselt osaleda Aafrika Liidu ülesehitamises ja piirkonna majanduse elavdamises.

2.3.

Komitee märgib, et rahvusvaheline kontekst on viimasel ajal märkimisväärselt muutunud, tekkinud on uued üleilmsed probleemid, inimeste turvalisus on sattunud ohtu ning jõupingutused võitluses vaesuse ja pandeemiate vastu, kliimamuutused ja kõrbestumine, ränne ning avalike hüvede kestlik majandamine on teemad, mis on pidevalt mõjutanud nii Aafrika riikides kui ka ELis elluviidavat poliitikat.

2.4.

Tuleb visandada Aafrika ja ELi uus ühine poliitiline visioon, mis oleks konkreetne, rajaneks ühistel huvidel ja väärtustel, vastastikusel austusel ja individuaalse suveräänsuse põhimõttel ning mis peegeldaks mõlema poole õiguspäraseid püüdlusi. Seejuures peavad mõlemad pooled näitama üles valmisolekut, mis väljendub võrdsete vahel sõlmitud teadlikus ja soodustavas partnerluses, et jätkata rahu (Aafrika rahutagamisrahastu) ja julgeoleku (Aafrika mandril on selles oluline roll), samuti kestliku arengu, inimõiguste ning piirkondliku ja kontinentaalse integratsiooni edendamist.

2.5.

2.6.

2.7.

Kõigi poolte tõhusus ja vastastikune vastutus nõuavad pika aja jooksul märkimisväärseid inimressursse ja rahalisi vahendeid, mis peavad selgelt tulema mõlemalt poolelt. Komitee arvates võib kodanikuühiskonna kaasamine sellesse toimuda vabatahtliku platvormi abil ja kodanikuühiskond võib arenguprotsessi lihtsustada. Äärmiselt oluline on, et valitsusvälised osalejad ning kohalikud omavalitsused oleksid täielikult kaasatud protsessi kõikidesse etappidesse, kaasa arvatud järelevalvesse ja hindamisse. Nad mitte ainult ei anna uut hoogu Aafrika arengule, vaid suurendavad ka ELi välistegevuse õiguspärasust ja vähendavad euroskeptitsismi Euroopas. Ühine visioon peab hõlmama osalusdemokraatiat, pluralismi ja põhivabadusi ehk neid kõiki ühte mõistesse kokku võttes – õigusriigi põhimõtte austamist.

2.8.

Teine märkimisväärne oht seisneb Aafrika loodusvarade ammendumises, mis takistab vaesuse vähendamise protsessi. Hüvitist tuleb pakkuda Aafrika ökosüsteemiteenuste eest, sh süsinikdioksiidi talletamise eest troopilistes metsades. Üleilmsed probleemid vajavad ühist lähenemisviisi ning partnerlust, mida viiakse ellu ühtselt ja kodanikele suunatult tänu kontinendilt kontinendile lähenemisviisile nii poliitilisel tasandil kui ka konkreetsemalt läbirääkimistes.

2.9.

Komitee hinnangul peavad pooled näitama end vastutustundlikust ja sidusast küljest seoses sellega, mis puudutab vastastikust vastutust, dialoogi ja panust. Lisaks peaks tulevane leping rajanema partnerluspõhimõttel. Arengu- ja investeerimistavade osas on partnerite õigused ja kohustused võrdsed. Integratsiooni ning inim-, tehniliste ja rahaliste ressursside taseme vahel valitseb siiski märkimisväärne lõhe. Seega tuleb ELi ja Aafrika poliitilist dialoogi arendada ja tugevdada.

2.10.

Vaesuse kaotamine ja kestlik areng on sidusad eesmärgid (abiandjate ja valitsusväliste osalejate tegevuse parem koordineerimine) ja need on üks ELi ja Aafrika koostöös võetud kohustus, mis lähtub sellisest Euroopa poliitikavaldkonnast nagu kaubanduspoliitika (koos vaba pääsuga ELi turule majanduspartnerluslepingute raames) või ka keskkond ja põllumajandus.

2.11.

Komitee rõhutab, et terviklik lähenemisviis konfliktidele peab põhinema vastutustundel, ennetamisel, lahendamisel, ohjamisel ja ülesehitamisel. Rahul on põhiroll, kuna see on esimene samm kestliku arengu suunas, mis on poliitiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt õiglane, järgides seejuures täielikult inimõigusi. Tuleb suurendada valvsust etniliste ja usuliste pingete esilekerkimise suhtes Aafrika mandril. Piisavat tähelepanu tuleb toimimisjuhendi kaudu pöörata relvade eksportimisele, sh relvade salakaubaveole.

3. Üldised märkused

3.1.

Komisjoni teatis „Aafrika ja ELi partnerluse uus hoog“ on koordineeritud ja täiustatud algatus, mis on kooskõlas tegevuskavaga aastani 2063 ja ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga . Teatis aitab kaasa aruteluprotsessile, mis on sidus alus Aafrika samba üle peetavatele eelseisvatele läbirääkimistele.

3.2.

Komitee leiab, et Aafrikaga jätkusuutliku partnerluse süvendamine ja kohandamine on ELi strateegilistes huvides. See on poliitiliselt motiveeritud ja põhineb ühistel väärtustel ja huvidel. EList peab saama selle kontinendi peamine välisinvestor ja partner kaubanduse ja humanitaarabi valdkonnas, samuti peab ta toetama sealset julgeolekut.

3.3.

ELil on kolm strateegilist eesmärki:

—	ühistel väärtustel ja huvidel põhinev tugevam vastastikune partnerlus ja suurem koostöö nii rahvusvahelisel tasandil kui ka kahepoolsetes suhetes;

—	julgeolek maal ja merel ja võitlus rahvusvaheliste ohtudega, mis on käsitletav investeeringuna mõlema kontinendi julgeolekusse;

—	kestlik ja kaasav majandusareng Aafrikas, et luua seal vajalikke töökohti ja haarata kinni Euroopale avanevatest võimalustest.

3.4.

Komitee nõustub, et ambitsioonika ühise tegevuskava edukas rakendamine on võimalik,

—	tugevdades koalitsiooni ülemaailmse juhtimise küsimustes intensiivse dialoogi kaudu ja tõhusa koostöö abil strateegiliste partnerite ja peamiste liitlastega, edendades ja toetades õigusriiki ja õigusemõistmist;

—	süvendades koostööd ühiste huvide valdkonnas aktiivsete poliitiliste kontaktide kaudu mitmepoolsel, kontinentaalsel, piirkondlikul, riigi ja kohalikul tasandil, lähtudes subsidiaarsuse põhimõttest;

—	pakkudes partnerlust, kus kesksel kohal on inimesed, poliitilised võimuorganid, kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid, erasektor ja kogu kodanikuühiskond.

3.5.

Komitee on veendunud, et Aafrika ja ELi ühisstrateegia peab põhinema poliitikal, mida toetab Aafrika tegelikel kohalikel oludel põhinev kestlik areng, kuna ainult nii on abi tõhus, et võidelda õiglaselt vaesuse vastu ja tagada laastavate kliimamuutustega silmitsi seistes majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt terve majanduskasv, mis põhineb inimväärsel tööl, kus tööhõive on pikaajaline, ja mida iseloomustavad tootlikkus, vabadus, võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, eetika ja väärikus. Kohaliku tootmise suurendamine, toiduga kindlustatuse tagamine, inimväärne sissetulek põllumajandusega tegelevatele väikestele pereettevõtetele ja VKEdele ning siseturu loomine omandiõiguste tagamise ning halduskoormuse ja korruptsiooni vähendamise kaudu aitavad kõik vaesusega võidelda. Seega peavad põllumajandus ja toiduga kindlustatus saama ühise poliitika raames piisavalt tähelepanu. Tuleks toetada väikestele põllumajandustootjatele keskenduvaid kestlikke põllumajandusmudeleid, mis pakuvad tänu spetsialiseerunud sektorite arendamisele käegakatsutavaid tööhõivevõimalusi. ELi ja Aafrika Liidu ülesanne on tuvastada edukaks osutunud põllumajandusmudelid ja poliitikameetmed ja edendada neid ebasoodsas olukorras kogukondades samades või teistes Aafrika arenguriikides.

3.6.

Kõrbestumisvastane võitlus ja vee üldine kättesaadavus on toiduga kindlustatuse, rände ja pagulaste olemasolu seisukohast määravad tegurid. Kliimamuutused on kontinentidest kõige enam mõjutanud just Aafrikat. Euroopa Liit ja Aafrika Liit, nende liikmesriigid, ettevõtjad ja investorid peaksid igaüks täitma oma kohustusi (kliimamuutuste vastu võitmisel) ning töötama uue ökoloogilise lähenemisviisi jaoks välja paindliku ja tõhusa finantsraamistiku.

3.7.

Sotsiaalseid ja keskkonnanorme järgiva vaba kaubavahetuse olemasolu võib innustada majanduskasvu ning sotsiaalseid ja poliitilisi edusamme. Selle reaalne mõju on vaesusevastase võitluse kiirendamine üldise kestliku arengu kaudu. Piirkondliku integratsiooni ja usaldusväärse kaubandus- ja investeerimisraamistiku jaoks on vaja Aafrika turgusid soodustavat asümmeetriat. Majanduspartnerluslepingud on kaubavahetuse ja piirkondliku integratsiooni vahend, kui need soodustavad arengut ja loovad erandeid, et üleminekuetapis kohalik tööstus saaks uute turutingimustega kohaneda. ELi ja Aafrika majandussuhted peavad põhinema õiglasel kaubavahetusel, diferentseeritud ja mitmekesisel lähenemisviisil, mis viib Aafrika integratsioonini ja mille tulemusel luuakse vajalikke ja konkurentsivõimelisi tooteid ja teenuseid.

3.8.

Üks majandusliku arengu ja vaesuse kaotamise seisukohast määrav tegur on Aafrika ja ELi energiapartnerlus, mis võib viia projektideni, millega toodetakse energiat taastuvenergia allikatest taskukohase hinnaga ja tõhusalt. Seejuures võivad Aafrika kliima ja geograafilised tingimused olla eelis, iseäranis päikeseenergia puhul. Energiale juurdepääs võib stimuleerida Aafrika sotsiaal-majanduslikku arengut.

3.9.

Komitee leiab, et kõigi jaoks hariduse ja tervishoiu tagamisele pühendumine võib olla tõhus ja konkreetne vahend arengustrateegias vaeste seisukorra parandamiseks. Strateegia peab aitama kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja naistele suurema mõjuvõimu andmise kui keskse mõõtme süvalaiendamisele, ilma et seejuures jäetaks kõrvale haavatavaid kogukondi või pagulasi, kes humanitaarkriiside tagajärjel saabuvad. Eluohtlike haiguste süveneva probleemiga võitlemise seisukohast on juurdepääs tervishoiuteenustele ja võltsitud ravimite vastu võitlemine keskse tähtsusega. Samuti on selleks vajalikud asjakohased õigus- ja karistusmeetmed.

3.10.

Komitee kutsub üles analüüsima korrapäraselt rände peamisi põhjuseid ning rändajate õigusi ja nende integreerumist, sealhulgas ajude äravoolu probleemi. Tõhusa korduvrände loomiseks on vaja praktilisi lahendusi. Probleemi ei ole võimalik lahendada tõketega. Kõiki hõlmava kestliku arengu tegevuskavale paneb aluse hoopis riiklikul ja piirkondlikul identiteedil, solidaarsusel ja kultuuril põhinev dialoog, eeldusel, et selle käsutusse antakse ka piisavad materiaalsed vahendid.

3.11.

Komitee leiab, et võlg on koorem, mis nurjab mis tahes jõupingutused kõiki hõlmava kestliku arengu saavutamiseks. Võla juhtumipõhine haldamine tuleb allutada sotsiaal- ja majanduspoliitika tugevdamisele ja tulemuslikumale valitsemisele. Võla haldamine ja selle teistele võlausaldajatele üleandmine peab olema eelarvetoetuste saamisel määrava tähtsusega. Tulemuslikkuse näitajatel põhineva eelarvetoetusega peaks olema võimalik pakkuda põhilisi sotsiaalseid teenuseid, tugevdades seeläbi Aafrika riikide struktuuri. Siin tuleb sisse seada läbipaistev järelevalve, milles osalevad kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskond.

4. Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee leiab, et aastani 2063 koostatud tegevuskava, mille eesmärk on rahumeelne, turvaline ja jõukas Aafrika, kus kehtivad hea valitsemistava ja demokraatia, kus austatakse inimõigusi, õigusemõistmise ja õigusriigi põhimõtteid ning kus areng lähtub inimestest ja arvestab noorte, iseäranis noorte naiste potentsiaali, ega jäta kedagi kõrvale, on programm, mis suudab kontinenti muuta, on loodud selle reformimiseks ja mille raames tuleks keskenduda kahele peamisele tegevussuunale:

—

riikide ja ühiskondade kriisidele vastupidavamaks muutmine:

—	konfliktide ennetamine, kriisidele reageerimine ja rahu tagamine;

—	valitsemissüsteemide tugevdamine;

—	rände ja liikuvuse haldamine;

—

rohkemate ja paremate töökohtade loomine, eriti noortele:

—	vastutustundlike ja jätkusuutlike investeeringute ligimeelitamine;

—	energiateenuste tagamine Aafrikas;

—	Aafrika põllumajanduse ja põllumajandusettevõtjate ning sinise majanduse, sealhulgas kalanduse ümberkujundamine;

—	sotsiaalpartnerite tegevuse toetamine;

—	teadmiste ja oskuste edendamine.

4.2.

Kriisidele vastupidavamate riikide ja ühiskondade loomise vajaduse tingivad õiguspärased ootused, Euroopa Liidu väärtused ja eesmärgid, selle piiride praegune haprus ja selle elulisi huve ohustavad tegurid. Terrorism, inimkaubandus, kuritegevus, vägivaldne äärmuslus ohustavad stabiilsust ja rahu ning on võimaliku sügava struktuurse ebastabiilsuse tunnused.

4.3.

Selles osas määratleb EL järgmised juhtalgatused:

—	luua koostööplatvorm, mis toob kokku ÜRO ning Euroopa, Aafrika ja teised rahvusvahelised partnerid;

—	teha esimene sissemakse Aafrika Liidu rahufondi;

—	toetada Aafrika merendusjulgeoleku algatusi.

4.4.

On hästi teada fakt, et hea valitsemistava, julgeolek ja areng on aluseks nüüdisaegsele tugevale ja kriisidele vastupidavale ühiskonnale, kus on olemas demokraatlikud, tõhusad, läbipaistvad ja vastutustundlikud institutsioonid. Sellised stabiilsed kogukonnad, kus austatakse inimõigusi ja mis moodustavad kestliku arengu tuuma, toimivad prognoositavas ja stabiilses makromajanduslikus raamistikus, mis suudab oma kodanikele teenuseid pakkuda. Selles valdkonnas võib EL panustada Aafrika arengusse nii eksperditeadmiste kaudu, mida ta võib pakkuda tänu teatud liikmesriikides saadud kogemusele, mis puudutab üleminekut demokraatlikule ühiskonnale, toimivale turumajandusele ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitikale, kui ka oma piiriülese koostöö mudeli kaudu ühiste institutsioonide vormis.

4.5.

Selles osas määratleb EL järgmised juhtalgatused:

—	korraldada Aafrika Liidu ja ELi ühine kõrgetasemeline konverents valimisprotsesside, demokraatia ja valitsemise teemal Aafrikas ja Euroopas;

—	kahekordistada 2020. aastaks toetust riigisiseste ressursside kasutuselevõtuks (maksualgatus);

—	võtta ühismeede loodusvarade säästva majandamise tugevdamiseks, töötades selleks välja ELi ja Aafrika ühisharta.

4.6.

Majandust, ühiskonda ja julgeolekut mõjutavate peamiste probleemide osas võib öelda, et ränne ja liikuvus võivad ühiskondi nii tugevdada ja rikastada kui ka neid destabiliseerida, kui neid nähtusi asjakohaselt ja tõhusalt ei hallata. On täheldatav, et rändevood ja ümberasumine on praegu jõudnud rekordiliselt ohtlikule tasemele, mis puudutab rändajate füüsilist puutumatust. Selles kontekstis on vajalikud ühine vastutus ja ühised lahendused, mis põhinevad kohustuste jagamisel ja solidaarsusel, mis on sätestatud poliitilises raamistikus, mis on pagulaste ja rändajate ulatusliku liikumise seisukohast määrava tähtsusega.

4.7.

Selles osas määratleb EL järgmised juhtalgatused:

—	toetada Aafrika algatusi Aafrika-sisese seadusliku rände ja liikuvuse edendamiseks, pidades silmas vaba liikumist, sotsiaalkaitsesüsteeme, õiguste ülekantavust ja kvalifikatsioonide tunnustamist;

—	suurendada Aafrika ja ELi koostööd võitluses inimkaubanduse ja smugeldamisega tegelevate võrgustike vastu.

4.8.

Vaja on paradigma nihet, et saaks sündida majanduslikult õitsev kontinent, millel on vahendid ja ressursid oma arengu koordineerimiseks ja kus majandus on teinud läbi struktuursed ümberkorraldused tööstuse, töötlemise ja lisandväärtuse vallas, et luua jagatud majanduskasv erasektori ja ettevõtlusvaimu arendamise ning kõigile inimväärsete töökohtade loomise kaudu.

4.9.

Komitee leiab, et sotsiaal-majanduslikud muutused peavad olema kooskõlas suurte kliimamuutustega kaasnevate ja keskkonnaalase jätkusuutlikkusega seotud võimaluste ja väljakutsetega. Majanduspartnerluslepingute pakutava stabiilse ja prognoositava vabakaubanduse kaudu tuleb luua piirkondlikud turud ja soodne investeerimiskliima, mis loovad piisavalt produktiivset väärtust.

4.10.

Komitee rõhutab, et Aafrika majandusliku integratsiooni saavutamiseks piirkondlikul ja kontinentaalsel tasandil tuleb tagada headest ettevõtte juhtimise tavadest, keskkonnastandarditest ja sotsiaalnormidest kinnipidamine. Tervel kontinendil vabakaubanduspiirkonna loomiseks tuleb kasutada kõiki võimalusi ettevõtja sotsiaalsel vastutusel, sotsiaalsel ettevõtlusel ja eetilisel käitumisel põhineva rohelise, sinise ja ringmajanduse loomiseks. Äriringkonnal on ühiskonna arendamisel võtmeroll.

4.11.

Ühelt poolt on tegu suurinvestori ja innovatsiooniallikaga, kes loob oskusi ja töökohti, toetab majanduskasvu ja on otsese või kaudse tulu allikaks, mis võib luua riiklikku tulu vajalikeks investeeringuteks heaollu ning võtmetähtsusega taristusse, nagu koolid või haiglad. Teisalt on tegemist integratsioonivahendiga nii noorte kui ka rändajate jaoks, andes inimestele võimaluse areneda ja omada stabiilset sissetulekut.

4.12.

Selles osas määratleb EL järgmised juhtalgatused:

—	käivitada ulatuslikud ELi investeeringuid Aafrikasse Euroopa välisinvesteeringute kava või Aafrikaga sõlmitud kokkuleppe kaudu;

—	toetada prognoositavama ja soodsama investeerimiskliima saavutamist Aafrikas;

—	toetada Aafrika digitaalarengu tegevuskava.

4.13.

Komitee leiab, et säästvate ja taastuvate energiaallikate üldine kättesaadavus taskukohase hinnaga pakub võimalusi uute inimväärsete töökohtade loomiseks ja tõeliseks arenguks, mis võtab arvesse kliimamuutusi. EL ja Aafrika võivad tugevdada koostööd puhtale energiale üleminekuks, tuginedes seejuures ühistele väärtustele. Euroopa Liit on selliste puhaste energiaallikate edendamisel maailmas juhtival kohal. Kasutamaks ära Aafrika potentsiaali elektrienergia tootmisel ja selle tõhusal kasutamisel asjakohaste eeskirjade põhjal, tuleb nõudluse rahuldamiseks teha suuri investeeringuid, pidades samas silmas, et need võrgud on võimalik ühendada ka Euroopa transiidivõrkudega. Kliimamuutustega on võimalik võidelda, kasutades elektrifitseerimiseks taastuvaid energiaallikaid.

4.14.

Selles osas määratleb EL järgmised juhtalgatused:

—	anda ELi panus Aafrika taastuvenergia algatusse (IAER), et saavutada 2020. aastaks taastuvenergia tootmise võimsuseks 5 GW, andes 30 miljonile aafriklasele võimaluse pääseda ligi säästvale energiale ja vähendades CO2-heidet 11 miljonit tonni aastas;

—	käivitada uus algatus, et hõlbustada ELi ja Aafrika avaliku ja erasektori koostööd investeeringute suurendamiseks Aafrika säästva energia sektoris kõrgetasemelise platvormi kaudu;

—	käivitada uus ELi ja Aafrika teadusuuringute ja innovatsiooni partnerlus kliimamuutuste ja säästva energia valdkonnas.

4.15.

Komitee rõhutab, et põllumajandus, loomakasvatus, vesiviljelus ja kalandus on olulised sissetulekuallikad ja Aafrikas äärmiselt tähtsad elatise teenimise viisid. Näib, et sektori arengut takistavad oluliselt jätkusuutmatu ressursside haldamine, maaomandiõigustega seotud probleemid, ebaturvaline olukord merel ning mitte vähem oluline kapitali ja rahastamisvõimalustele juurdepääsu puudumine. Toiduainete tootmisel on suur arengupotentsiaal ja see võib tagada töökohtade loomise ja mõjuvõimu suurendamise, garanteerides samas ka toiduga kindlustatuse.

4.16.

Aafrika võib oma loodusvaradele lisandväärtust anda, järgides tööstuspoliitikat, kus keskendutakse töötlemisega tegelevate VKEde ja mikroettevõtete loomisele. Komitee rõhutab, et vastutustundlikud väärtusahelad on väga olulised, need arendavad maaelu ja nendega tagatakse vee ja pinnase jätkusuutlik poliitiline majandamine. Tuleb sõlmida poliitilisi partnerluslepinguid ja kasutada ära Aafrika toiduainete turuväljavaated.

4.17.

Selles osas määratleb EL järgmised juhtalgatused:

—	soodustada väärtusahela arendamist, lihtsustades vastutustundlikke investeeringuid kestlikku põllumajanduslikku toidutööstusse ja sinisesse majandusse;

—	mobiliseerida ELi ja Aafrika investeeringuid teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks;

—	laiendada vajaduse korral ELi ja Aafrika riikide säästva kalapüügi partnerluslepingute võrgustikku.

4.18.

Komitee meelest on pöördumatu kestliku arengu tagamisel määrav piiranguteta ja diskrimineerimisvaba juurdepääs haridusele. Aafrikas tuleb haridussüsteemid ning tehnilise ja kutsehariduse andmine viia palju suuremal määral vastavusse tööturu vajadustega kooskõlas demograafilise, majandusliku ja sotsiaalse arenguga. Süsteemid peavad olema uuenduslikud ning neis tuleb keskenduda haridusele ja koolitamisele, et luua teenuseid ja asutada ettevõtteid eesmärgiga vabastada ressursse, mis on vajalikud varimajanduselt ametlikule majandusele üleminekuks. Aafrika peab aktiivselt edendama teadust, tehnoloogiat, teadusuuringuid ja innovatsiooni.

4.19.

Komitee leiab, et tuleks luua partnerlus, mis stimuleerib võrdseid võimalusi, ebavõrdsuse vähendamist ja sotsiaalse kaasavuse arendamist. Ühtekuuluvus, võrdõiguslikkus, mitmekesisus ja kaasavus on olulised, et edendada edukalt teadmisi ja oskusi uue Aafrika kultuuri jaoks.

4.20.

Selles osas määratleb EL järgmised juhtalgatused:

—	käivitada Aafrika noorterahastu, laiendades programmi „Erasmus+“ rakendusala;

—	toetada rahaliselt koostööd Euroopa ja Aafrika ülikoolide vahel ning arendada ühiseid õppeprogramme;

—	luua ELi rahastu tehnilise ja kutsehariduse jaoks.

4.21.

Programmiga Erasmus+ julgustatakse koostööd Euroopa Liidu ja Aafrika vahel kõrghariduse valdkonnas. Projektid, millesse on kaasatud kahe piirkonna asjaomased partnerid, aitavad muu hulgas parandada üliõpilaste kutsealaseid väljavaateid, tugevdada ülikoolide koostööd ja luua võrgustikke kõrgharidusasutuste vahel. Aafrikaga kõrghariduse vallas tehtav koostöö on kooskõlas ELi välispoliitika ja iseäranis arengukoostöö eesmärkidega.

Brüssel, 15. märts 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS