11.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 129/82

Raportöör:

Dimitris DIMITRIADIS

1.1.

Mere vesikondade ja rannikualade sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestlik areng, olemasolevate erinevuste vähendamine ja kultuurilise mitmekesisuse ja elurikkuse kaitse tagamine on äärmiselt oluline. See on ka üks kõige sobilikumatest valdkondadest riikidevaheliste koostöökavade koostamiseks nii Euroopa Liidu siseselt kui ka väljaspool ELi. Seda silmas pidades toetab komitee täielikult Vahemere lääneosa sinise majanduse kestlikku arengut käsitlevat konkreetset algatust ja kutsub Euroopa institutsioone üles viima konsulteerimisprotsessi lõpule ja looma asjaomase rakkerühma.

1.2.

Komitee leiab, et algatuse edu tagamiseks on vaja head teabevahetust ja sobivat koostööõhustikku asjaomaste riikide ja Euroopa institutsioonide vahel. Vahemere Liitu kutsutakse üles täitma olulist rolli kõikide osapoolte tõhusas ühendamises.

1.3.

Komitee tunnistab vajadust laiendada algatust järgmisel kolmel viisil:

1.3.1.

Lisaks konkreetses algatuses valitud tegevusvaldkondadele – 1) ohutum ja turvalisem mereruum, 2) nutikas ja vastupidav sinine majandus ning keskendumine oskuste arendamisele, teadustegevusele ja innovatsioonile, 3) merealade parem majandamine – soovitab komitee algatuse teemaderingi laiendada elurikkuse, kaitse ning kultuuridevaheliste suhete teemadega ning lisaks sellele ka töötada välja konkreetsem strateegia väikese ja väga väikese mahuga tootmistegevuse toetamiseks.

1.3.2.

Peale selle leiab komitee, et on väga oluline hõlmata horisontaalse sekkumisvaldkonnana ka kutsehariduse ja akadeemilise õppe süsteemide järkjärguline areng ja nendevaheline rahvusvaheline koostöö, et suurendada sinise majanduse teiste valdkondade tõhusust. Seda silmas pidades tuleks rakendada makropiirkondliku strateegia lähenemisviisi.

1.3.3.

Meresõidu ja meretranspordi ohutuse, julgeolekuküsimuste, kestliku majanduskasvu ning kultuuriväärtuste säilitamise ja keskkonnakaitse küsimustega tegelemine ei saa pikas plaanis olla tõhus, kui ei võeta arvesse asjaolu, et Vahemere piirkond moodustab ajalooliselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt ühtse terviku (1). Kuigi suurenenud geopoliitilised pinged ja konfliktide ägenemine merepiirkonna idaosas selgitavad, miks algatusega alustatakse Vahemere lääneosas, peaks seda võtma kui katsealgatust kasulike kogemuste saamiseks ja parimate tavade väljatöötamiseks, mida laiendada hiljem kogu Vahemere piirkonnale tervikuna (vt ka punkte 3.3, 3.4 ja 3.5).

1.4.

Komitee eeldab, et algatuse edukaks rakendamiseks on vaja laiaulatuslikku riikidevahelist ja valdkondadevahelist koordineerimist. Viimase kahekümne aasta jooksul on Vahemere piirkonnas elluviidud poliitikal ja programmidel olnud kesised tulemused ning palju raha on jäänud kasutamata, kuna ühenduse institutsioonide ning ELi mittekuuluvate Vahemere riikide riigiasutuste suhtumine on erinev ning nende vahel puudub tõhus koostöö ja kuna mõningatel juhtudel tekitab läbipaistvuse ettekäändel kehtiv bürokraatia liigseid takistusi olemasolevate rahaliste vahendite kasutamisel. Eeltoodu viitab vajadusele kaasata tehnilise abi allprojekti järgmiste küsimuste lahendamiseks:

1.4.1.

Põhjalik võrdlev analüüs, mis tooks välja sarnastele (kui mitte samadele) küsimustele keskenduvate algatuste, mida on väga palju, kattuvad valdkonnad (vt punktid 3.9 ja 3.10), et hoida kokku ressursse ja parandada lõpptulemust. Komitee rõhutab algatuse rakendamise venimise või koguni ärajäämise ohtu, kui selle keskpikad ja pikaajalised eesmärgid ei ole selgelt määratletud ja/või asjaomaste asutuste ja institutsioonide pädevused ei ole täpselt määratletud.

1.4.2.

Üldine tegevuskava, kus määratletakse sinise majanduse rakkerühma pädevused, konkreetsed organisatsioonilised/halduslikud vahendid ja osalevate riiklike ning rahvusvaheliste institutsioonide selged rollid lisaks täpse ajakava kehtestamisele (vt ka punktid 4.5 ja 4.6). Pidades silmas teadusasutuste suurt osatähtsust, peaks(id) üldise tegevuskava koostaja(d) võtma arvesse ka piirkondlikku ebaühtlust, pidades silmas kogenud ja pädeva teadus- ja arendustegevuse sektori olemasolu ja varasemaid näiteid edukast koostööst teadus- ja arendustöö vallas Vahemere mõlemal kaldal.

1.4.3.

Sinise majanduse algatuse sisu ja sellega kaasnevaid võimalusi ja väljavaateid tutvustava piisavalt laiaulatusliku teavitamisstrateegia kavandamine ja rakendamine, et i) teha kindlaks kõik institutsioonid ja sidusrühmad, mida algatus võib hõlmata või mõjutada, eriti piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ja ii) levitada nende seas vajalikku teavet.

1.5.

Eespool nimetatud üldistest soovitustest lähtuvad täpsemad järeldused ja olulised ettepanekud on esitatud alljärgnevalt.

1.5.1.

Komitee nõustub sellega, et kuritegevuse ja terrorismi vastases võitluses edu saavutamiseks on vaja tõhusamat võrgustike loomist mõlema kalda piiri- ja rannavalveasutuste vahel ning süstemaatilist teabevahetust ja -analüüsi koostöös Frontexi ja selliste üleilmsete rahvusvaheliste institutsioonidega nagu Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO).

1.5.2.

Mis puudutab maismaa- ja merepiiri valvamisega tegelevate asutuste võrgustike loomist, siis soovib komitee juhtida erilist tähelepanu hea juhtimistava eeskirjadele ning vajadusele arvestada hoolikalt inimõigustega – nii individuaalsete kui ka kollektiivsetega (vt ka punkt 4.1).

1.5.3.

Et ruumiline planeerimine ja rannikualade majandamine oleksid tõhusad, tuleks rakendada nelja osapoolega lähenemisviisi rahvusvahelisel ja eeskätt piirkondlikul/kohalikul tasandil. Nõutav on kohalike asutuste (linnade ja piirkondade omavalitsused) ning kodanikuühiskonna organisatsioonide suurem kaasatus oma vastavates tegevusvaldkondades. Selle saavutamiseks peaks komisjon kutsuma erasektori sidusrühmi osalema teatise ja konkreetsete tegevusvaldkondade – ohutu ja turvalise transpordi, kalanduse, turismi ja energia, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja keskkonnasäästlikkuse – üle peetavates konsultatsioonides (vt ka punktid 4.2.1 ja 4.3).

1.5.4.

Meremajanduse kasvu algatus (2) on üks peamistest pikaajalistest strateegiatest, saavutamaks strateegia „Euroopa 2020“ aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu eesmärke: kalapüük ja vesiviljelus, rannikualade (öko)turism, merelogistika (mis on Vahemere jaoks praeguste geopoliitiliste ja majanduslike arengute tõttu üha olulisem), mere biotehnoloogia, ookeanienergia ja meremaardlate kaevandamine loovad uusi mitmekülgseid võimalusi ettevõtluseks.

1.5.5.

Vahemere vesikonna mõlemal kaldal on kohaliku majanduse aluseks väikesed ja väga väikesed ettevõtted, kodutööndus- ja pereettevõtted, mille struktuur, töösüsteemid ja tegevused on traditsioonilised. Selles mõttes võivad väike- ja mikrotootjate võrgustumine ja koostöökavad suurendada ka vastupanuvõimet ja kulupõhist konkurentsivõimet, säilitades samas pakutavate kaupade ja teenuste vägagi vajaliku mitmekesisuse. Seepärast on komitee seisukohal, et lisaks innovaatilisele ja tehnoloogiliselt arenenud ettevõtlusele on vähemalt sama oluline edendada ka konkreetseid hästi kohandatud traditsiooniliste majandustegevuste programme, pidades seejuures silmas kohalikku eripära (vt punktid 3.6, 3.7, 4.2.2, 4.2.3 ja 4.2.4).

1.5.6.

Kuna vaesus ja noorte töötus võivad lähiaastatel eriti Vahemere lõunaosa riikides veelgi suureneda, on haridussüsteemi parem kooskõla tööturuga küll oluline, kuid kindlasti ei ole see piisav lahendus töötuse, sotsiaalse sidususe ja kestlikkusega tegelemiseks. Seda silmas pidades on punktis 1.5.5 toodud arengumeetmed olulised konkreetsetes piirkondades uute, jätkusuutlike töökohtade loomiseks ja elatustaseme parandamiseks. Neid arengumeetmeid tuleb koostöös kohalike institutsioonide ja ametiasutustega hoolikalt kavandada. Lisaks sellele on need konkreetse piirkonna jaoks kohandatud poliitikameetmed kõige tõhusam viis rände tõuketeguritega tegelemiseks – seepärast tuleks neis näha peamist vahendit suurenevate rändevoogudega toime tulemisel ja mõlemal kaldal neist tulenevate sotsiaal-majanduslike probleemide ning nendega seotud ohutus- ja turvalisusküsimuste lahendamisel, samuti võitluses kuritegevuse ja terrorismiga (punkt 1.5.1).

1.5.7.

Kalapüügi osas on komitee seisukohal, et i) Euroopa Merendus- ja Kalandusfond tuleks muuta paindlikumaks, et kõrvaldada avaliku halduse eri tasandite vahelised tõkked, ning ii) suurendada tuleks Vahemere üldise kalanduskomisjoni osatähtsust, et parandada kalavarude ebasoodsat seisu, tihedas koostöös ja kooskõlas ELi mittekuuluvate Vahemere-äärsete riikidega (vt ka punktid 4.3.4 ja 4.3.5).

2.1.

2015. aasta novembris võttis Vahemere Liidu sinise majanduse teemaline ministrite konverents (3) vastu deklaratsiooni sinise majanduse edasiarendamise kohta, (4) milleks on vaja suurendada investeeringuid asjakohasesse tehnoloogiasse, innovatsiooni, teadmistesse ja oskustesse ning mereala majandamisse.

2.2.

2016. aasta oktoobris innustasid nn 5+5 dialoogi riikide – Alžeeria, Liibüa, Mauritaania, Maroko ja Tuneesia ning Prantsusmaa, Itaalia, Malta, Portugali ja Hispaania – välisministrid jätkama Vahemere Liidu raames tööd sinise majanduse kestlikku arengut puudutava algatusega (5).

2.3.

Kõnealune teatis (6) ja selle juurde kuuluv tegevusraamistik (SWD(2017) 130) (7) on ajendatud sellest üleskutsest. Nende eesmärk on ära kasutada võimalusi ja tegeleda probleemidega piirkonnas, kus on vaja mitmepoolset koordineerimist ja rahvusvahelist koostööd, mis peab ulatuma Euroopa Liidu piiridest kaugemale.

2.4.

Selle teatise aluseks olev Euroopa Komisjoni algatus põhineb pikaajalistel kogemustel mere vesikonna ja makropiirkondlike strateegiatega (nt Atlandi strateegia, ELi Läänemere strateegia ning ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia) (8). See tugineb ka Vahemere Liidu (nimetatud eespool), Vahemere üldise kalanduskomisjoni, (9) Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni (Barcelona konventsiooni) (10) ning ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 (11) raames sinise majanduse teemal toimuval piirkondlikul dialoogil, samuti Vahemere piirkonna säästva arengu strateegia (12) rakendamiseks tehtud jõupingutustel.

2.5.

Pealegi on kõnealune teatis vastavuses kogu maailmas jätkuva teadusliku ja sotsiaal-poliitilise aruteluga. Sinine majandus on juba üks tänapäeva kõige olulisematest teemadest – esiteks seoses mere- ja ookeanivarade tähtsuse ning mere ja ookeaniga seotud majanduskasvu potentsiaaliga ja teiseks seoses sellega, et merede ja ookeanide kestlikkus on ülemaailmse keskkonnakaitse peamine näitaja (13)

2.6.

Teatises tunnistatakse vajadust suurendada ohutust ja julgeolekut, tagada jätkusuutlik majanduskasv ja töökohad ning säilitada ökosüsteemid ja elurikkus Vahemere lääneosas. Teisisõnu soovitakse sellega panustada sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku majandusarengu edendamisse Vahemere vesikonnas, põhja- ja lõunapoolsetel rannikualadel, sadamates ja linnades, mis moodustavad inimeste ja kaupade liikuvuse integreeritud süsteemi, minnes olemasolevast halduslikust ja poliitilisest ebaühtlusest oluliselt kaugemale. Seda silmas pidades on esile toodud kolm probleemset valdkonda.

2.6.1.

Ohutus ja julgeolek merenduses: teatise kohaselt on Vahemere lääneosas liiklusummikute piirkondi, kus ohtlikud olukorrad võivad sageneda (liiklusõnnetused) seoses tulevaste geopoliitiliste ja majanduslike arengutega nagu näiteks Suessi kanali laiendus. Teisest küljest on juba praegu olulisi julgeolekuprobleeme, millest annab tunnistust ebaseaduslik ränne, ning eeldatakse, et praegused sotsiaal-majanduslikud ja demograafilised suundumused koos kliimamuutuste mõjuga suurendavad konkurentsi ressurssidele ning geopoliitilist ebastabiilsust.

2.6.2.

Noorte suur töötuse määr vs. vananevad merendustöötajad: teatises nenditakse tuntud tööhõiveparadoksi, et ühest küljest on olemas kasutamata tööjõud ja teisest küljest on palju täitmata töökohti – seda esineb eriti palju sinise majanduse sektorites ja tööstusharudes. Komisjon on seisukohal, et praegune olukord on eelkõige (kui mitte täielikult) tingitud nõudluse ja pakkumise lahknevusest. Seepärast keskendub komisjon dialoogi ja koostöö puudumisele tööstusharude ning haridussüsteemi vahel.

2.6.3.

Lahknevad ja konkureerivad huvid merel: teatises esitatud andmete kohaselt on kogu vesikonna kõige suurem elurikkus Vahemere lääneosas. Samas koondub siia umbes pool Vahemere peamiselt merendusega (turism, vesiviljelus, kalandus ja transport) seotud SKPst, mis toob kaasa rannikualade kasvava linnastumise, kalavarude ülepüügi, merevee saastumise ja laiemad looduskaitsega seotud probleemid. Lähtudes asjaomaste huvide rahvusvahelisest olemusest ja suurtest sotsiaal-majanduslikest erinevustest võib öelda, et need tegurid õigustavad täiel määral komisjoni seisukohta, et see piirkond on „majanduslike, demograafiliste ja keskkonnapingete tulipunkt“.

2.7.

Üldiselt tõdeb komisjon, et olemasolev koostöökavade raamistik ei ole osutunud piisavalt tõhusaks vesikonna kummalgi kaldal. Selles mõttes on algatus suunatud praegusele vajadusele. Sellele vaatamata sõltuvad edusammud selle probleemiga tegelemisel paljudest üldistest ja konkreetsetest muudatustest ja kohandustest, millest paljusid püüab komitee järgnevates jaotistes käsitleda.

3.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni jõupingutusi tugevdada ja edasi arendada keskkonda säästvat tootmis- ja tarbimisahelat, nt kasutades merevee magestamiseks keskkonnahoidlikke energiaallikaid, edendades energiatõhusust ja puhast energeetikat üldiselt ning edendades ja tõhustades keskkonnasäästlikku kaubavedu ja laevandust. See on eriti oluline, kui pidada silmas ettevõtluse tohutut potentsiaali kõnealuses valdkonnas.

3.2.

Termin „sinine majandus“ hõlmab merede vesikondade ja rannikualade sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestlikku arengut, olemasolevate erinevuste vähendamist ning kultuurilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilimise tagamist, mis on eriti oluline Vahemere piirkonna ajalugu ja ka tulevikku silmas pidades. Selles mõttes võivad teatises väljavalitud tegevusvaldkonnad – 1) ohutu ja turvalisem mereruum, 2) nutikas ja vastupidav sinine majandus, 3) merealade parem majandamine – olla küll olulised, kuid need võivad samas osutuda mere vesikonna vajaduste täitmise seisukohalt piiravateks ja seetõttu ebatõhusateks. Komitee soovitab veelgi laiendada algatust elurikkuse, looduskaitse ja kultuuridevahelise suhtlemise valdkonnas ning luua konkreetsem strateegia väikese ja väga väikese mahuga tootmistegevuse, näiteks kalapüügi jne toetamiseks.

3.3.

Meresõidu ja meretranspordi ohutuse ja eelkõige julgeoleku küsimused on küll väga olulised, aga need ei saa piirduda üksnes Vahemere lääneosaga. Vastupidi – mere vesikonna idaosa geopoliitiline ajalugu, sealse olukorra praegune halvenemine ning ulatuslik pagulaskriis viitavad vajadusele käsitleda nende probleemidega tegelemisel Vahemere piirkonda tervikuna.

3.4.

See kehtib ka ülejäänud huvipakkuvatena määratletud valdkondade puhul nagu jätkusuutlik majanduskasv, kultuuri- ja keskkonnakaitsealased küsimused jne. Vahemere piirkonda ei tohi jagada lääne- ja idaosaks. Isegi kui seda on vaja teha halduslikel põhjustel ja lühiajaliste meetmete võtmiseks, tuleb strateegilisel kavandamisel pikemas perspektiivis käsitleda mere vesikonda tervikuna.

3.5.

Komitee mõistab täiel määral, et kui silmas pidada suurenenud geopoliitilisi pingeid ja ägenenud konflikte Vahemere idaosas, võib Vahemere lääneosa käsitleva algatusega alustamine olla lihtsam, realistlikum ja kiiremini tulemusi toov lähenemisviis. Kui aga sellele ei järgne samalaadne algatus Vahemere idaosa jaoks, tekib märkimisväärne oht, et seatud eesmärgid jäävad saavutamata. Vahemere idaosas valitsevad samad probleemid, kuid geopoliitiliste tingimuste tõttu on pinged palju suuremad, ning selle piirkonna jaoks tuleks kavandada ja kehtestada samalaadsed eeskirjad ja strateegiad.

3.6.

Ehkki dialoogi puudumine ühelt poolt tööstusharude ning teiselt poolt haridussüsteemi ning teadus- ja arendustegevuse sektori vahel võib olla töötuse probleemiga tegelemisel oluline aspekt (eelkõige pikemas perspektiivis ja majanduskasvu tingimustes), on ainult sellele keskendumine ühekülgne ja ebatõhus. Vastupidi – praegusele tasakaalustamatusele majanduses (mille põhiline aspekt on uute vabade töökohtade puudus ja töötuse kõrge määr) ning süvenevatele sotsiaal-majanduslikele erinevustele Vahemere vesikonna lääneosas tuleks läheneda hoopis piirkonna põhjaosas püsiva majandussüsteemi kriisi kontekstis ja võttes arvesse üldist soovimatust teha tootlikke investeeringuid.

3.7.

Alati kui majandustegevus põrkub kaitseteemadega, kui esineb (makro)majanduslikke välismõjusid (mis tulenevad kas nõudlusest või pakkumisest) või kui inimeste vabad valikud tekitavad sotsiaal-majanduslikke või keskkonna säästmisega seotud probleeme, on vaja tõhusat poliitilist sekkumist, mida tuleb intensiivsema rahvusvahelistumise aegadel kohandada riikideüleselt. Kalavarude ülepüügi, merevee reostuse, ülelinnastumise ja ebatõhusalt kasvavate linnastute, püsivate majandus- ja finantskriiside ning üha suurenevate piirkondadevaheliste ja sotsiaalsete erinevuste puhul Euroopa Liidus ja sellest väljaspool ei ole n-ö turujõudude vabastamisel põhinev lähenemisviis piisav.

3.8.

Selles mõttes on piirkonnas kehtivas poliitikakujundamise raamistikus tuvastatud vajakajäämised, mis on peamiselt tingitud koostöö puudumisest eri riikide vahel (teatises on neile viidatud seoses kolmanda probleemide rühma ning lünkadega lahknevates ja konkureerivates huvides merel) äärmiselt oluline tegur piirkonna keskkonnaalaste ja sotsiaal-majanduslike vaidluste lahendamisel. Olemasolevaid ja tulevasi kahepoolseid lepinguid naabruses asuvate ELi ja Vahemere lõunaosa riikidega tuleb nõuetekohaselt täita. Ühtse ja tugeva ELi seisukoha puudumine välispoliitika küsimustes ei aita selles osas kaasa, aga teisalt peaks EL olema mere lõunakalda riikide jaoks peamine (kui mitte ainus) partner, kellel on tõsine ja siiras huvi ühiste kestliku arengu väljavaadete ja heaolu edendamise vastu.

3.9.

Lisaks praegusele rahvusvahelise koostöö puudumisele lähtub täiendav vajadus poliitika koordineerimise järele ka sarnastele (kui mitte samadele) küsimustele keskenduvate algatuste ja platvormide segadusse ajavast üleküllusest. Kõnealuses teatises on näiteks viidatud ELi meremajanduse kasvu strateegiale ja merenduspoliitikale, (14) Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegiale, (15) BLUEMEDi algatusele (16) ning FAO meremajanduse kasvu algatusele (17). Lisaks on ka teisi algatusi, mis hõlmavad mere mõlemat kallast, nt säästva tarbimise ja tootmise tegevuskava ning Vahemere piirkonna piirkondliku transpordi tegevuskava (18).

3.10.

Võttes arvesse olemasolevate sarnase sisuga algatuste suurt hulka, palub komitee tungivalt viia läbi võrdlev analüüs, mis tooks välja kattuvad valdkonnad, et algatusi oleks võimalik kasutada nii, et hoitakse kokku ressursse ja soodustatakse lõpptulemuste saavutamist. Lähemalt tuleks uurida ja kaaluda teistes makropiirkondlikes strateegiates (ka Läänemere strateegias) ja algatustes (näiteks nutikate saarte algatuses (19)) kasutatavaid parimaid tavasid.

3.11.

Ühelt poolt Euroopa Vahemere programmide tõhusust piiravad ebarealistlikud nõuded ja teiselt poolt ELi fondide väärkasutamise hirmust tingitud bürokraatia, nagu ka korruptsioon ja ebatõhusus avaliku halduse juhtumites mere mõlemal kaldal, on viinud tõsiste puudujääkide tekkimiseni olemasolevate Euroopa fondide kasutamisel Vahemere heaks.

3.12.

Teisalt ei ole Vahemere Liit seni suutnud täita talle ette nähtud rolli, seda vaatamata mitmesugustele väljakuulutatud projektidele. Seetõttu tuleb muuta Vahemere Liidu sekkumist selles piirkonnas tõhusamaks. Sinise majanduse algatused võivad olla üldise heaolu seisukohalt väga olulised, kuid need tuleb tõhusalt siduda olemasolevate struktuuride ja raamistikega.

4.1.1.

Teatises keskendutakse kahele konkreetsele sekkumisvaldkonnale: 1) rannavalve koostöö ning 2) andmete vahetamine ja halduskoostöö, parandamaks suutlikkust õnnetustest tingitud merereostusele reageerimiseks ja selle vastu võitlemiseks.

4.1.2.

Komitee peab ülioluliseks tõhustada võrgustike loomist ja koostööd mõlema kalda piiri- ja rannavalve ning kontrolliasutuste vahel, tehes seejuures koostööd Frontexiga. Kuritegevuse ja terrorismi vastases võitluses edu saavutamiseks on vajalik ka süstemaatiline teabevahetus ja -analüüs riigiüleses andmeanalüüsikeskuses. Siiski tuleb hoolikalt arvesse võtta nii hea juhtimise tavasid kui ka inimõigusi – nii individuaalseid kui ka kollektiivseid, pidades eelkõige silmas halbu kogemusi teatud režiimidega.

4.1.3.

Komitee on seisukohal, et need kaks hästi määratletud lähenemist on tõhus viis ohutuma ja turvalisema mereruumi küsimusega tegelemiseks. Kõnealuse prioriteedi pidevaks seireks ja hindamiseks tuleb aga parandada selle aluseks olevate mõõdetavate sihtmärkide analüüsi ning tuleks teha jõupingutusi, et koordineerida ja teha koostööd selliste üleilmsete rahvusvaheliste institutsioonidega nagu Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) (20).

4.2.1.

Komitee peab kahetsusväärseks, et sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid ei ole teatises piisavalt (või üldse) esindatud, ehkki need institutsioonid võiksid olla konkreetsete poliitikastrateegiate ja programmide kavandamisel ja rakendamisel äärmiselt kasulikud tänu kogemustele kriitiliste olukordade lahendamisel ja oma tõestatud võimele lahendada sotsiaal-majanduslikke probleeme otsese sekkumise teel.

4.2.2.

Vaesus ja noorte töötus võivad tulevastel aastatel kliimamuutuste tõttu veelgi suureneda, mis mõjutab eelkõige tingimusi Vahemere lõunaosa riikides. Komisjon peaks koostöös kohalike omavalitsuste ja sotsiaalpartneritega võtma kohalikul tasandil arengumeetmeid (nt VKEde tegevuse soodustamine, kodutööndusettevõtjate toetamine, erimeetmed primaarsektori toetamiseks ning kohalike põllumajandus- ja kalandustoodete edendamine Euroopa turgudel jne), et parandada koos asjakohaste muudatustega hariduses ja kutsehariduses elanike elatustaset ja ennetada rännet. Sinine majandus võib tagada tuhandetele peredele korraliku sissetuleku tänu uuele väikeseid mahtusid ja kvaliteeti soosivale lähenemisele kalanduses, looduskaitses ja kalandustoodete tarnimises.

4.2.3.

Traditsiooniliste struktuuride, toimimise ja tegutsemisviisiga pereettevõtted, väikesed ja väga väikesed ettevõtted on Vahemere vesikonna mõlemal kaldal kohaliku majanduse aluseks, eriti nendes sektorites ja tööstusharudes, mis kuuluvad sinise majanduse alla. Seepärast on komitee seisukohal, et lisaks innovaatilise ja tehnoloogiliselt arenenud ettevõtluse toetamise algatustele on vähemalt sama oluline edendada ka traditsiooniliste majandustegevuste programme.

4.2.4.

Seda silmas pidades väidab komitee, et tugevdada tuleb selle prioriteedi teist meetmerühma, mis hõlmab merendusklastrite loomist. Väike- ja mikrotootjate võrgustumine ja koostöökavad võivad suurendada vastupanuvõimet ja kulupõhist konkurentsivõimet, säilitades samas pakutavate kaupade ja teenuste vägagi vajaliku mitmekesisuse. Teisest küljest võib klastrite moodustamine olla tõhus konkreetsetes sektorites, kus on oluline kapitali koondumine, nt taastuvenergia ja kaubaveo sektoris. Siiski peab komitee ideed, mis sisaldab klastrite moodustamist, inkubaatorite loomist ja äriplaanide edendamist n-ö äriinglite teenuste abil, üsna ennatlikuks isegi ELi arenenumate riikide majanduse jaoks, mis tähendab, et on vaja kavandada hästi määratletud tugiteenused, eriti mere vesikonna lõunaosas tegutsevatele väiketootjatele, käsitöölistele ja kaupmeestele.

4.2.5.

Lisaks tuleb märkida, et kooskõlas eelnevalt mainitud Maailma Looduse Fondi (WWF) hiljuti avaldatud aruande neljanda strateegilise prioriteediga Vahemere majanduse taaselustamiseks on avaliku ja erasektori rahastamise ümbersuunamine piirkonna loodusvarade potentsiaali avamiseks nii võimalik kui ka vajalik. See võib anda tulu CO2 rahastamismehhanismide kaudu nagu näiteks maksed ökosüsteemi teenuste eest, (21) võttes samal ajal arvesse sotsiaalset ja keskkonnaalast kestlikkust. Näiteks Vahemere mererohuga kaetud alad on üks kõige tõhusamatest süsiniku sidumise süsteemidest, mis tähendab, et avaliku ja erasektori sellesuunalised investeeringud võivad siin kaasa aidata kohaliku majanduskasvu tugevdamisele ning anda samas panuse ülemaailmsesse kliimastrateegiasse.

4.3.1.

Esimeses meetmerühmas – ruumilise planeerimise ja rannikuala majandamises – edu saavutamiseks tuleks rakendada nn nelja osapoolega lähenemisviisi (quadruple helix) (22). Kohalikud asutused (linnade ja piirkondade omavalitsused), akadeemilised ringkonnad ning teadus- ja arendustegevuse asutused, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid oma vastavate tegevusvaldkondade piires aktiivsemalt osalema, kuna neil on ulatuslikumad teadmised kohalikest sotsiaal-majanduslikest ja keskkonnatingimustest ning nad on ka halduslikult paindlikud.

4.3.2.

Selles mõttes saavadorganiseeritud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid etendama otsustavat rolli Vahemere piirkonna sotsiaal-majanduslikus arengus ja peaksidki seda tegema. Komisjon peaks koostöös Vahemere Liiduga kaasama teatise konsultatsiooniprotsessi erasektori sidusrühmad, et tagada nende oluline panus vastavate programmide ja tegevuste kavandamisse ja seeläbi ka tõhusam kaasatus nende rakendamisse. Kalapüügi osas tuleks võtta meetmeid ühiste juhtimissüsteemide tugevdamiseks, tagades sidusrühmade tõhusa kaasamise otsustusprotsessi.

4.3.3.

Rõhku tuleks panna Vahemere lääneosa Euroopa ja väljapoole Euroopat jäävate riikide koostöö puudumise probleemile, eelkõige majanduslikku arengut mõjutavate julgeoleku- ja sisserändeküsimuste osas.

4.3.4.

Kalapüük on Vahemere piirkonna majandustegevuse põhitegur ja turismi järel tähtsuselt teine sissetulekuallikas. Komitee on nõus, et selles tööstusharus on vaja kavandada konkreetseid meetmeid, nagu on ette nähtud kõnealuse prioriteedi neljandas meetmerühmas. Programmide eesmärk peaks olema vähendada ülepüüki, välja töötada toetavad teenused ja hankida rahalisi vahendeid, et tagada väikesemahulise kalapüügi jätkumine ning rannikukogukondade paralleelne areng. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (23) tuleb muuta paindlikumaks, et kõrvaldada avaliku halduse eri tasandite vahelised tõkked tõhusate algatuste määratlemisel.

4.3.5.

Komitee leiab, et Vahemere üldise kalanduskomisjoni osatähtsust tuleks suurendada, et tagada vajalike, järjepidevate ja ühilduvate haldusmeetmete võtmine kalavarude ebasoodsa seisundi parandamiseks, koordineerides seda tegevust tihedas koostöös ELi mittekuuluvate Vahemere-äärsete riikidega.

4.4.

Komitee on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et viimase kahekümne aasta jooksul on Vahemere piirkonnas rakendatud poliitikal ja programmidel olnud kesised tulemused ning väga palju raha on jäänud kasutamata, kuna vastutavate ühenduse institutsioonide ning ELi mittekuuluvate Vahemere riikide valitsuste ja riigiasutuste suhtumine on erinev ning nende vahel puudub tõhus koostöö. Suurendamaks ELi-väliste institutsioonide vastavust Euroopa rahastuse nõuetele, on kiiresti vaja tugevat toetust ja tehnilist abi, samuti peab komisjon näitama üles suuremat paindlikkust.

4.5.

Teatises esitatud meetmete tõhusat rakendamist ohustab eelkõige koormav bürokraatia, nagu ilmneb peatükist „Juhtimine ja rakendamine“, kuid ka erineva ülesehituse ja suhtumisega täiesti erinevate institutsioonide kaasatus, nagu ministrite kohtumised, komisjon, Vahemere Liit jne. Vajalik on konkreetsete organisatsiooniliste/halduslike vahendite ja selgete rollidega tegevuskava.

4.6.

Komitee on seisukohal, et viivitamata tuleks luua sinise majanduse rakkerühm, mis oleks seotud Vahemere Liidu töörühmadega ning millel oleksid selgelt määratletud tegevuskava ja pädevused. Rakkerühmal peaks olema vajalik paindlikkus kiireks reageerimiseks hädaolukorras – loodusõnnetuste ja keskkonnakatastroofide puhul –, kuid ka selleks, et täita konkreetseid ülesandeid ja kohustusi. Komitee on rakkerühma tõhususe hindamisel ettevaatlik, kuna see sõltub rakkerühma liikmetest ning Euroopa institutsioonide ja ELi mittekuuluvate riikide valitsuste otsesest kaasatusest. Seepärast on komitee seisukohal, et rakkerühm tuleks kohe algusest peale hoolikalt kavandada, sellel peaks olema hästi määratletud organisatsiooniline struktuur ning tõhus protsesside ja menetluste süsteem, samuti pädevalt koostatud konkreetne tegevuskava.