30.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/60

Raportöör:

Jan SIMONS

1.1.

Komitee märgib, et ühisteatises käsitletakse nii ookeanide kui ka merede majandamist. Komitee soovitab, et ühisteatise pealkirja muudetaks järgmiselt: „Meie ookeanide ja merede tulevikku hõlmav kava“.

1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jagab suurenevat muret vajaduse pärast ookeanide parema majandamise ja kaitsmise järele, sellal kui pinge kasvab. Sajandeid on meie maailma ookeane peetud lihtsalt liiga suurteks, et neid võiks meie tegevus mõjutada, kuid suurenenud inimtegevus on sellegipoolest meie ookeane ohustamas. Maailma ookeanid seisavad silmitsi jätkusuutmatu kalapüügiga, ebapiisava kaitsmisega, turismiga, tiheda liiklusega, reostusega ja kliimamuutuste mõjudega, nagu meretaseme tõus ja liikide muutuv levik. Praegune rahvusvahelise ookeanide juhtimise raamistik ei suuda tagada ookeanide ja nende ressursside säästvat majandamist. Kiired meetmed on hädavajalikud.

1.3.

Komitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatise üle ookeanide majandamise parandamise kohta. Ühisteatisega kehtestatakse tegevuskava meie ookeanide tuleviku jaoks ning see tulevik on ohus. Ometi peavad komisjon ja kõrge esindaja prioriseerima meie ookeanide praeguseid ohtusid, et piisaval määral väljendada tungivat vajadust tegutsemiseks.

1.4.

Üks ookeanide ebatõhusa rahvusvahelise majandamise põhjustest on lüngad olemasolevas rahvusvahelises ookeanide majandamise raamistikus. Komitee soovitab, et komisjon ja kõrge esindaja tegeleksid nende lünkade ja vasturääkivustega ning suurendaksid vastavust olemasolevate eeskirjadega, näiteks parandades merestrateegia raamdirektiivi rakendamist. EL peaks hoiduma mis tahes uute õigusaktide ettepanekutest, kui olemasolevate eeskirjade ja õigusaktide parem või kooskõlastatum rakendamine oleks tõhusam.

1.5.

Komitee kiidab heaks ühisteatises loetletud meetmed, mille eesmärk on suurendada meie teadmisi Euroopa ookeanidest. EL võiks täita olulist rolli meie ookeanide majandamise parandamisel, eriti maailma ookeanide teaduslike uuringute toetamisel. Praegu olemasolevaid andmeid tuleb hästi ja tõhusalt kasutada. Meie merede kohta on hulgaliselt andmeid, mis on suuresti killustunud. Seepärast soovitab komitee tungivalt, et EL arendaks Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgust ülemaailmse mereandmete võrgu. EList võiks saada selliste teadusuuringute koordineerimiskeskus.

1.6.

Komitee innustab ELi tegema koostööd partnerriikidega, et vähendada merendusjulgeoleku ohte ja riske, nagu piraatlus, inim-, relva- ja uimastikaubandus, kasutades täiel määral ära uue Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Kalanduskontrolli Ameti suutlikkust. Toimiva ühise teabejagamiskeskkonna kasutamine tagab, et andmeid kogutakse üks kord ja jagatakse ELi liikmesriikide vahel tõhusal viisil.

1.7.

Komitee on veendunud, et suutlikkuse suurendamine ookeanide parema majandamise jaoks on väga oluline säästva arengu saavutamiseks ja selleks, et võimaldada arenguriikidel kasutada ookeane ja nende ressursse kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga. Ühisteatises määratletud ELi meetmed on seetõttu oodatud, kuid konkreetsed meetmed ja vahendid sellise suutlikkuse suurendamise saavutamiseks tuleb komisjonil ja kõrgel esindajal alles täpsustada.

1.8.

Komitee julgustab jõuliselt sellise ELi sidusrühmade foorumi loomist, mis on pühendatud ookeanidele ja meredele üle maailma, eriti seetõttu, et ookeanide majandamine on valdkondadevaheline küsimus, mis hõlmab mitut sidusrühma. Kuid selline foorum peaks vältima kõigi juba rahvusvahelisel tasandil toimuvate arutelude dubleerimist. Komitee nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks kõik sidusrühmad; kui me tahame saavutada oma ookeanide tõhusa majandamise, tuleb mobiliseerida kodanikuühiskond tervikuna.

1.9.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks tuleks rakendada tõhusaid lipuriigi kontrolli ja jõustamise vahendeid, sh seire, kontrolli ja järelevalve meetmeid. Kõikide ELi liikmesriikide kalapüügiandmeid tuleks paremini koguda ja nõuetekohaselt jagada. Seda oleks võimalik saavutada, kasutades rahalisi vahendeid, mis on kättesaadavad Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu.

1.10.

Komitee on veendunud, et ookeanide majandamine peaks tasakaalustama sotsiaal-majanduslikku arengut ja merekaitset. Merepõhja ressursside ammutamise tehnoloogiat tuleb rakendada hoolikalt ja ettevaatlikult. Selle innovaatiline olemus ja tähtsus majandusarengu jaoks ei tohi jätta varju ohtusid keskkonnale, kus see tegevus toimub. Maal toimuva tegevuse keskkonnamõju hindamise eeskujul võiks sarnased piirkonnaspetsiifilised hindamised viia sisse ka mereressursside kasutamise valdkonnas.

2.1.

ÜRO Peaassamblee liikmesriigid leppisid 2015. aasta juunis ametlikult kokku ÜRO mereõiguse konventsiooni raames õiguslikult siduva instrumendi loomises merekeskkonna elurikkuse kaitse ja säästva kasutamise kohta väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel (1). Ajal, mil riigid lähtuvad oma majanduse arendamisel aina enam ookeanidest, avaldab enamikule ookeanialadest kahjulikku mõju jätkusuutmatu tegevus, mis toimub merel või maal ja millele lisanduvad kliimamuutuste mõju ja ookeani hapestumine.

2.2.

Euroopa Liit esitas ookeanide paremaks majandamiseks tegevuskava, mis tugineb valdkondadevahelisele eeskirjadel põhinevale rahvusvahelisele lähenemisviisile. Teatis on ka ELi vastus ÜRO säästva arengu tegevuskavale aastani 2030 ja eelkõige säästva arengu 14. eesmärgile (kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse) osana omavahel tihedalt ühendatud tegevuskavast. See põhineb poliitilisel mandaadil, mille komisjoni president Juncker andis volinik Vellale: osaleda rahvusvahelise ookeanide majandamise kavandamisel.

2.3.

Komisjoni ja kõrge esindaja ühisteatis sisaldab 14 meedet kolmes esmatähtsas valdkonnas: 1) rahvusvahelise ookeanide majandamise raamistiku parandamine, 2) ookeanidele avalduva inimtegevusest tuleneva surve vähendamine ja tingimuste loomine säästva meremajanduse jaoks ning 3) rahvusvaheliste ookeanialaste teadusuuringute tugevdamine ja andmete parandamine.

2.3.1.1.

Komisjon ja kõrge esindaja on töötanud välja meetmed, et käsitleda selliseid küsimusi nagu merekeskkonna elurikkuse säilitamine ja säästev kasutamine väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel, 2020. aastaks merekaitsealade 10 % eesmärgi täitmine ning merendusjulgeoleku ohtude ja riskide, nagu piraatluse ning ka inim-, relva- ja uimastikaubanduse vähendamine.

2.3.2.1.

Komisjon ja kõrge esindaja on välja pakkunud meetmed, et rakendada Pariisi kliimakokkulepet, keskendudes ookeanidega seotud meetmetele, et võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja mereprügi vastu ning töötada mereruumi planeerimise rahvusvaheliste suuniste suunas.

2.3.3.1.

Komisjon ja kõrge esindaja on töötanud välja meetmed, et parandada meie arusaamist ja suurendada teaduspõhiseid teadmisi, et tagada ookeaniressursside säästev majandamine ja vähendada inimtegevusest tulenevat survet.

3.1.

Komitee märgib, et ühisteatises käsitletakse nii ookeanide kui ka merede majandamist. Nende vete ulatusliku seotuse tõttu soovitab komitee, et ühisteatise uueks pealkirjaks saaks „Meie ookeanide ja merede tulevikku hõlmav kava“, et selgitada selle algatuse kohaldamisala.

3.2.

Komitee tunnustab ÜRO mereõiguse konventsiooni väljapaistvat panust rahu, turvalisuse ja koostöö tugevdamisse kõikide riikide vahel ning kõikide maailma rahvaste majanduslike ja sotsiaalsete edusammude edendamisse kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhimõtetega ning samuti ookeanide ja merede säästvasse arengusse.

3.3.

Komitee märgib, et ÜRO Peaassamblee korraldab iga-aastase ookeaniküsimuste ja mereõiguse muutuste läbivaatamise ja võtab igal aastal vastu kaks resolutsiooni, milles sätestatakse ülemaailmsed integreeritud poliitikasuunised, üks ookeanide ja mereõiguse kohta ning üks säästva kalapüügi kohta. EL peaks tõhustama koostööd rahvusvaheliste partneritega, et hõlbustada ÜRO määratletud meetmete rakendamist.

3.4.

Komitee on veendunud, et ookeanide majandamine peaks tasakaalustama sotsiaal-majanduslikku arengut ja merekaitset. Selle põhiline eesmärk peaks olema mereressursside ja -keskkondade säästva mitmekordse kasutamise tagamine, sealhulgas tulevaste põlvkondade jaoks. Loodusvarade kaevandamine ei tohiks ökosüsteemi kahjustada, pigem peaks see toimuma ökosüsteemiga kooskõlas ja seda tuleks teha vastutustundlikult nõuetekohaseid meetmeid ja majandamisstruktuure kasutades.

3.4.1.

Merepõhja ressursside ammutamise tehnoloogiat tuleb rakendada hoolikalt ja ettevaatlikult. Selle innovaatiline olemus ja tähtsus majandusarengu jaoks ei tohi jätta varju ohtusid keskkonnale, kus see tegevus toimub. Maal toimuva tegevuse keskkonnamõju hindamise eeskujul võiks sarnased piirkonnaspetsiifilised hindamised viia sisse ka mereressursside kasutamise valdkonnas.

3.5.

Komitee toetab jõuliselt sellise ELi sidusrühmade foorumi loomist, mis tegeleks ookeanide ja meredega, ent leiab, et see peaks hõlmama kodanikuühiskonna osalemist. Sellist foorumit saaks kasutada platvormina teadmiste, kogemuste ja parima tava jagamiseks ookeanide parema majandamise valdkonnas. Samuti saaks seda kasutada ookeanide paremaks majandamiseks eraldatud ELi rahaliste vahendite jagamise täiustamise eesmärgil ning selle abil saaks suurendada jõupingutusi mereuuringutesse ja -vaatlemisse tehtavate avaliku sektori investeeringute majandusliku tõhususe hindamisel.

3.6.

Komitee on veendunud, et Euroopa Liit peaks võtma arvesse üldist olukorda mis tahes uute ettepanekute tegemisel ookeanide majandamise parandamiseks, nii et ookeanide majandamise valdkondi, mis on juba välja töötatud ja toimivad sujuvalt, ei mõjutataks tahtmatult. Euroopa Liit peaks ühtlasi vältima kõigi juba rahvusvahelisel tasandil toimuvate arutelude dubleerimist.

3.7.

Komitee tunnistab, et regulatiivsed lüngad võivad võimaldada reguleerimata ja teatamata tegevust, mereressursside üleekspluateerimist ja Maa ökosüsteemide hävitamist. Et neid küsimusi käsitleda, on väga vajalikud nende ökosüsteemide teaduslikud uuringud ja praeguse majandamisstruktuuri parem mõistmine eesmärgiga täita need lüngad. Komitee on arvamusel, et EL võiks saada maailma ookeanide teadusuuringute juhiks ja selliste teadusuuringute koordineerimiskeskuseks.

3.8.

Lisaks regulatiivsete lünkade ja ebakõlade väljaselgitamisele peaks komisjoni ja kõrge esindaja tegevuse üks eesmärkidest olema olemasolevate eeskirjade järgimise suurendamine. Seda saaks saavutada ELi turujõu kasutamise kaudu teatavates poliitikavaldkondades, nagu kalandus, et saavutada oluliste osalejate ühinemine, nagu toonitas volinik Vella, kui ta kommenteeris ELi meetmeid ebaseadusliku kalapüügi vastu (2).

3.9.

Komitee nõustub, et kõik sektorid peavad jätkuvalt töötama ookeanide parema majandamise mudeli nimel, kuna surve meie ookeanidele kasvab. Komitee märgib näitena, et sellised organisatsioonid nagu piirkondlikud kalandusorganisatsioonid ja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) üritavad parandada oma majandamispõhimõtteid, et olemasolevat strateegilist raamistikku tõhustada.

3.10.

Komitee on veendunud, et komisjon ja kõrge esindaja peaksid hindama kõiki vajadusi oskuste, pädevuste ja koolituse järele, et hõlbustada eeldatavat tööhõive arengut ookeani tööstusharudes, mis on teatises tähelepanuta jäetud küsimus.

4.1.1.

Komitee väljendab heameelt komisjoni ja kõrge esindaja osalemise üle liikmesriikide ja rahvusvaheliste partneritega tehtavas koostöös tagamaks, et võetaks vastu, ratifitseeritaks ja rakendataks sellised olemasolevad peamised ülemaailmsed ookeanide majandamist käsitlevad vahendid nagu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsioon ning arendataks vajalikke uusi vahendeid, näiteks ÜRO mereõiguse konventsiooni rakendusleping väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade kohta. Komitee julgustab ühtlasi komisjoni ja kõrget esindajat tegema koostööd IMOga, et hõlbustada IMO vahendite rakendamist ja nõuetekohast jõustamist. Komisjon peab välja selgitama praktilised meetmed ja vahendid selle eesmärgi saavutamiseks.

4.1.2.

Komitee tunnustab komisjoni ja kõrge esindaja eesmärki parandada kooskõlastamist ja koostööd üleilmsete ja piirkondlike organisatsioonide vahel ning partnerlusi peamiste ookeanidega seotud osalejatega. See näitab ELi jõupingutusi rakendada integreeritud ja valdkonnaülest lähenemisviisi ookeanialaste tegevuste majandamisele, mis on jätkuvalt suuresti valdkondlik. Komitee julgustab jõuliselt komisjoni ja kõrge esindaja osalemist mehhanismis UN-Oceans, millega üritatakse tõhustada pädevate organisatsioonide kooskõlastamist, järjepidevust ja tõhusust ÜRO süsteemis.

4.1.3.

Suutlikkuse suurendamine on väga oluline, et saavutada säästev areng ja võimaldada arenguriikidel kasutada ookeane ja nende ressursse säästlikul viisil ning kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga. Siiski tuleb komisjonil ja kõrgel esindajal alles välja selgitada konkreetsed ELi suutlikkuse suurendamise meetmed.

4.1.3.1.

Komitee märgib, et ühisteatises viidatakse suutlikkuse suurendamise vahenditele, mille eesmärk on parandada säästvat arengut ning meremajandust Vahemerel. Sarnaseid vahendeid tuleb kasutada aga kõikide Euroopa merede puhul, samuti Arktika piirkonnas.

4.1.4.

Komitee on seisukohal, et Arktika ressursse, mis on tulevaste põlvede looduskapital, tuleb paremini kaitsta ning piirkonnas praegu toimuvat ökoloogilist muutust tuleb käsitada Euroopa ja ülemaailmsel tasandil kliimamuutuste leevendamise valdkonnas tehtud edusammude näitajana. Komitee leiab, et komisjon peaks suurendama Arktikas tegutsejate teadlikkust piirkonna tundlikkuse kohta ja pidevalt suureneva vajaduse kohta seda säästvalt arendada. Arktika piirkondade säilitamise ja kliimamuutustega võitlemise käigus ei tohi jätta arvestamata elanikke või neid kahjustada. Kuigi nad soovivad säilitada oma kultuuri, tahavad seal elavad inimesed kasu saada ka jätkusuutlikust majanduslikust ja sotsiaalsest arengust.

4.1.4.1.

Komitee kutsub üles võimaldama kodanikuühiskonnal täita aktiivset rolli kohalike rahvaste huvide edendamisel ja murede käsitlemisel. EL võiks lisaks korraldada avalikke arutelusid, kus peamised tegutsejad saaksid esitada oma panuse piirkonna säästvasse arengusse põlisrahvaste osalusel. Kaaluda võiks Brüsseli-põhise Arktika teabekeskuse loomist (3).

4.1.5.

Ebaturvaline meritsi ränne on suurenenud, tuues esile vajaduse kiireloomuliste meetmete järele merel elu kaotamise ennetamiseks. Komitee väljendab seetõttu heameelt uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse (EL) 2016/1624 vastuvõtmise üle, kuigi komitee oli tugevalt soovitanud, et ametit nimetataks Euroopa Piirivalveametiks. Komitee kiidab ühtlasi heaks muudetud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti määrused.

4.1.5.1.

Oma arvamuses (4) määruse muudatuse kohta, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet, märkis komitee, et ta väljendab heameelt rolli üle, mida amet täidab liikmesriikides meresõiduohutuse parandamisel. Komitee märkis ka, et vaatamata kõigele oli väga oluline laiendada Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ülesandeid ja pädevusi mõistlikul viisil.

4.1.6.

Komitee võtab teatavaks ELi meetmed, mis käsitlevad ebaseadusliku kalapüügiga võitlemist ja ookeanipõhiste toiduressursside säästva kasutamise tugevdamist. Ühine kalanduspoliitika võeti kasutusele 1960. aastatel ja see vajab pidevat läbivaatamist. Komitee toetab poliitika ajakohastamise protsessi, et pidada sammu tehnoloogiliste muutustega kalavarude paremaks säilitamiseks ja kaitseks.

4.1.6.1.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks tuleks rakendada tõhusaid kontrolli ja jõustamise vahendeid, sh seire, kontrolli ja järelevalve meetmeid. Komitee juhib komisjoni ja kõrge esindaja tähelepanu tõsiasjale, et ÜRO on märkinud murega, et merest kalapüüdmise tõhus haldamine on mõnes piirkonnas ebausaldusväärse teabega raskeks muudetud. Kõik ELi liikmesriigid peaksid seepärast andma panuse, et parandada teadmisi oma vetes asuvaid kalavarusid käsitlevate andmete ja nende jagamise kohta. Seda oleks võimalik saavutada, kasutades rahalisi vahendeid, mis on kättesaadavad Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu.

4.1.6.2.

Komitee innustab komisjoni jätkama oma jõupingutusi, et parandada piirkondlike kalandusorganisatsioonide tulemuslikkust. Lisaks peaks komisjon osana integreeritud lähenemisviisist merendusküsimustele leidma parema kooskõla eri foorumite, näiteks piirkondlike merekonventsioonide ja ülemaailmsete organisatsioonide vahel.

4.2.1.

Komitee kiidab jõuliselt heaks ELi meetmed, sh teatise COP21 kokkuleppe rakendamise kohta ning ookeani soojenemise, meretaseme tõusu ja hapestumise kahjuliku mõju leevendamise. Komitee innustab ka komisjoni ja kõrget esindajat tegutsema ennetavalt ja hindama seda, kuidas selline mõju avaldub meremajandusele mitte ainult väljakujunenud tööstusharudes vaid ka tekkivates tööstusharudes.

4.2.2.

Komitee julgustab komisjoni tegevust sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppe rakendamise edendamisel; kokkulepe jõustus 2016. aasta juunis siduva rahvusvahelise lepinguna, mille abil soovitakse võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Eeldatakse, et sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppe nõuetekohane rakendamine aitab tööstuses saavutada suuremat säästvust ja kogu kalanduse tarneahelas märkimisväärse doominoefekti.

4.2.3.

Komitee on veendunud, et kalandusõiguse rikkumiste eest tuleks kohaldada rangeid karistusi. ILO kalandustöö konventsiooni rakendamine on oluline, et vältida tööga seotud kuritarvitusi kalalaevadel ja ebaausat konkurentsi, mis tuleneb põhimõtete ja -õiguste rikkumisest tööl. Elu- ja töötingimused merel peavad vastama kõrgeimatele rahvusvahelistele ja ELi standarditele.

4.2.4.

Komitee märgib, et kahjulikud kalandustoetused, kas laevastike võimsuse suurendamiseks või määratuna kaluritele, kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, on üks ülepüügi peamisi põhjuseid, ja seetõttu väljendab heameelt ELi võetud kohustuse üle kiirendada tööd Maailma Kaubandusorganisatsioonis selle küsimuse üle jätkuvate läbirääkimiste lõpuleviimiseks.

4.2.5.

Mis puudutab mereprügi, siis komitee võtab murega teatavaks üha rohkem asitõendeid selle kahjulike mõjude kohta elusloodusele ja elupaikadele ning merekeskkonna elurikkusele ja keskkonnale. Komitee rõhutab erilise murega mikroplastide probleemi, mis kas otseselt tooduna või makroprügi elementide lagunemise teel jõuavad isegi kõige eemalasuvamate piirkondadeni, mis praegusel juhul hõlmab ka kõige sügavamaid piirkondi, ja vabastavad kahjulikke keemilisi aineid, mis võivad toiduahelat saastata.

4.2.5.1.

Komitee väljendab heameelt jõupingutuste üle, mis on tehtud kõigi piirkondlike merekonventsioonide alusel, et ennetada ja vähendada mereprügi, näiteks spetsiaalsete piirkondlike tegevuskavade väljatöötamine. Komitee innustab ELi liikmesriike parandama merestrateegia raamdirektiivi rakendamist, et saavutada ja säilitada merekeskkonna hea seisund. Komisjon peaks ka innustama ELi-väliseid piirkondi arendama sarnaseid tegevuskavu.

4.2.5.2.

Komitee toetab rahvusvaheliste mehhanismide, nagu MARPOLi konventsiooni olulisust mereprügi laevapõhiste allikate vastu võitlemiseks ja nõuab tungivalt, et komisjon teeks 2017. aastal ettepaneku vaadata läbi sadama vastuvõtuseadmete direktiiv, et saavutada veelgi suurem kooskõla MARPOLi kohaldamisala ja määratlustega.

4.2.5.3.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et EL peaks saavutama parema arusaamise mereprügi, sh mikroplastide piirkondlikust eripärast ja allikatest, kogustest, teedest, jaotussuundumustest, laadist ja mõjudest, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja kõrge esindaja tegeleksid mereprügi merepõhiste ja maapõhiste allikate küsimusega.

4.2.6.

Komitee kiidab heaks komisjoni ja kõrge esindaja tegevuse eduka mereruumi planeerimise saavutamiseks ja kiirendamiseks ülemaailmsel tasandil kõiki peamisi sidusrühmi kaasates (5).

4.2.7.

Komitee julgustab komisjoni ja kõrget esindajat stimuleerima piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, et töötada välja pikaajalised, jätkusuutlikud rahastamismehhanismid merekaitsealade jaoks, tagades, et neid hallatakse hästi ja et need moodustavad ökoloogiliselt sidusa võrgustiku.

4.3.1.

Komitee kiidab heaks meetmed, mis on loetletud ühisteatises ja mille eesmärk on suurendada teadmisi Euroopa ookeanidest. Seepärast julgustab komitee jõuliselt ELi arendama Euroopa merevaatlus- ja andmevõrku ülemaailmseks mereandmete võrguks. EList võiks saada selliste teadusuuringute koordineerimiskeskus. Kuid enne täiendava teabe kogumist ja analüüsimist tuleb praegu kättesaadavaid andmeid hästi ja tõhusalt kasutada. Meie merede kohta on hulgaliselt andmeid, mis on suuresti killustunud.

4.3.2.

Komitee julgustab komisjoni edendama suuremat rahvusvahelist koostööd merendusteaduse ja tehnoloogia valdkonnas, nagu on soovitanud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) vahendina innovatsiooni stimuleerimiseks ja meremajanduse säästva arengu tugevdamiseks.

4.3.3.

Lõpuks soovitab komitee, et komisjon ja liikmesriigid töötaksid selle nimel, et parandada statistilist ja metoodilist baasi Euroopa ja liikmesriikide tasandil selleks, et mõõta etableerunud ja kujunemisjärgus ookeanipõhiste tööstusharude ulatust ja tõhusust ning nende panust üldisesse majandusse.