28.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 246/1


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Naised ja transport – muutuste platvorm“

(Euroopa Komisjoni taotlusel koostatud ettevalmistav arvamus)

(2017/C 246/01)

Raportöör:

Madi SHARMA

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 13.10.2016

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

11.4.2017

Vastuvõtmine täiskogus

26.4.2017

Täiskogu istungjärk nr

525

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

148/0/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on hulgaliselt kogemusi transpordipoliitika valdkonnas ja hiljuti käsitles komitee selle traditsiooniliselt meestekeskse sektori soolist mõõdet (vt arvamus teemal TEN/573 „Naised ja transport“) (1). Kodanikuühiskonda esindava ELi institutsioonina on komiteel oskusteave seadusandlike meetmete teemal läbiviidava sidusrühmade dialoogi ja konsulteerimise valdkonnas.

1.2.

Komitee näeb sidusrühmade platvorme tõhusate muutuste foorumitena, kui need:

võimaldavad jagada parimaid tavasid sarnaste probleemide ees seisvate eri institutsioonide, ettevõtete ja ühenduste vahel;

julgustavad sidusrühmi võtma vastutust ja tegelema probleemidega;

kaaluvad probleemide algpõhjuseid;

järgivad SMART-eesmärke (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised eesmärgid);

loovad levitamiseks tõenditel põhinevaid meetmeid;

töötavad teiste jaoks välja vahendeid ja ressursse;

võtavad üle Euroopa tasandi platvorme riiklikul ja isegi piirkondlikul tasandil, et tegeleda sarnaste probleemidega kõigis liikmesriikides;

saavad teavet algatuste kohta teistelt, sarnaste küsimustega tegelevatelt sektoritelt.

1.3.

Komitee teeb ettepaneku luua ELi muutuste platvorm (edaspidi „platvorm“), et käsitleda soolist võrdõiguslikkust transpordis. Esialgu oleks selles esmatähtsal kohal naiste tööhõive suurendamine selles sektoris. Seda esialget eesmärki võiks hiljem täiendada, lisades aspekti „naised kasutajatena“. Transport hõlmab õhu-, mere-, maantee-, raudtee- ja siseveeliiklust ning logistikat. Platvormi liikmete hulka võiksid kuuluda (kuid mitte eranditult) ELi ja riigi tasandi poliitikakujundajate esindusorganisatsioonid, transpordisektori ettevõtted, nende ametiühingud, ajakirjandus, reisijaorganisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid, kes soovivad võtta konkreetseid meetmeid, et käsitleda soolist ebavõrdsust transpordisektoris.

1.4.

Komitee toetab eesmärke rakendada sootundliku poliitikat selgete eesmärkide seadmise kaudu: pädevus ja määratletud tegevusulatus, kaasa arvatud näitajad, mille töötavad välja liikmed platvormi loomisel. See looks sektori sidusrühmade partnerluse ja koordineeritud tegevuse mudeli, mille alusel viiakse uued algatused ellu kogu Euroopas.

1.5.

Komitee soovitab, et platvorm oleks paindlik ja kohandatav sektori kõigi mõõtmete osas ja poliitilisel tasandil. Kesksel kohal peab olema läbipaistvus ja vastutus platvormi liikmete poolt ja platvormi toimimise osas. Seega on platvormi usaldusvääruse ja edu seisukohalt olulised järelevalve, hindamine ja iga-aastane läbivaatamine.

1.6.

Platvorm saab olla edukas ainult juhul, kui selle liikmed võtavad täieliku vastutuse ning seega teeb komitee ettepaneku kajastada platvormi tegevust internetis, kus esitatakse nimekiri selle liikmetest ja nende tegevustest ning luuakse algatuste, soovituste, järelevalve- ja hindamismeetmete andmebaas, mida teised saavad üle võtta või teabeallikana kasutada.

2.   Taustteave

2.1.

Naiste tööhõivemäär transpordisektoris on eriti madal. Aastal 2013 olid 78 % ELi transpordisektori töötajatest mehed. Suurema hulga naiste tööle meelitamine on oluline, et luua transpordisektoris suurem sooline tasakaal, muuta sektor kasutajasõbralikumaks, kompenseerida tööjõu puudus ja vastata väljakutsetele (kolmandik kõigist transporditöötajatest on üle 50aastased).

2.2.

1. juulil 2015 võttis komitee vastu ettevalmistava arvamuse teemal „Naised ja transport“ ning osales Euroopa Komisjoni volinike Violeta Bulci ja Věra Jourová 2016. aasta aprillis korraldatud järelüritusel. Pärast seda viis liikuvuse ja transpordi peadirektoraat läbi mitmed eksperdirühma konsultatsioonid, mille raames arutati päevakohaseid probleeme ja soovitusi. Komitee esindaja esitas idee käivitada „Muutuste platvorm“. Euroopa Komisjon kiitis selle heaks kui sobiva vahendi, mille abil edendada konkreetseid ja nähtavaid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks transpordisektoris. 13. oktoobri 2016. aasta kirjas märkis Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans, et sellise platvormi võiks käivitada 2017. aasta teisel poolel mõnel komitee ja Euroopa Komisjoni ühisel üritusel.

3.   Muutuste platvorm

3.1.

Euroopa Komisjonil on palju sidusrühmadega konsulteerimise vahendeid ja meetmeid. Muutuste platvormi keskmes võiksid olla vabatahtlikud, konkreetselt mõõdetavad meetmed, mis on suunatud selle taotletavate eesmärkide saavutamisele. Selliseks võrdlusplatvormiks on tervise- ja toiduohutuse peadirektoraadi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise platvorm.

3.2.

Seega teeb komitee liikuvuse ja transpordi peadirektoraadile ettepaneku luua ELi tasandil sidusrühmade platvorm, mis võimaldaks täita meetmepõhiseid kohustusi eesmärgiga edendada naiste suuremaid tööhõivevõimalusi ja soolist võrdõiguslikkust transpordisektoris, et naisi paremini kaasata ja luua rohkem majanduslikku, sotsiaalset ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Seejuures

järgivad platvormi liikmed ametisse nimetamise ja käitumise jaoks kindlaks määratud kriteeriume;

on meetmed kooskõlas eesmärkide ja tegevusulatusega, mille liikmed on kindlaks määranud platvormi loomisel;

jälgitakse ja hinnatakse platvormi kohustusi ning tehakse need avalikuks, edendades seeläbi teabevahetust.

3.3.

Sellise platvormi loomisel soovitab komitee liikuvuse ja transpordi peadirektoraadil esialgu kaaluda järgmisi samme ja elemente (mida kirjeldatakse üksikasjalikult allpool).

I.

I etapp – Ettevalmistus: määratleda asjaomased huvitatud sidusrühmad, kes võiksid platvormis osaleda, ning alustada dialoogi, et määrata kindlaks huvid, põhieesmärgid, pädevus ja tegevusulatus.

II.

II etapp – Arendus: töötada koos sidusrühmadega kinnitamiseks välja kavandid: osalemise põhikiri, pädevus, tegevusulatus ja eesmärgid. Lisaks määrata kindlaks ajakava, võimalikud rahastamisallikad, sekretariaat ja IT tugivahendid.

III.

III etapp – Elluviimine: korraldada avaüritus platvormi eest vastutava voliniku osalusel, kus liikmed lepivad kokku määratlustes, tingimustes ja tegevusulatuses ning esitavad konkreetseid ettepanekuid meetmeteks. Arutada SMART-eesmärke, näitajaid, sootundlikku teabevahetust, järelevalvet, hindamist, avaldamist ja levitamist.

IV.

IV etapp – Jätkusuutlikkus: määrata kindlaks näitajad, eesmärgid, olemasolevad ressursid, iga-aastase läbivaatamise kord ja tagasiside mehhanismid. Määratleda viisid kohustuste jätkuvuse tagamiseks ja uute partnerite kaasamiseks.

4.   ELi institutsioonide roll

4.1.

Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri majanduskasvu ja töökohtade loomise impulsside kõrval on eesistujariik Malta seadnud soolise võrdõiguslikkuse üheks oma prioriteediks. Seega võiks platvorm pakkuda traditsioonilisele poliitikakujundamisele ELi lisaväärtuse mehhanismi, mis keskendub konkreetselt ühele ELi väljakutsele – soolise võrdõiguslikkuse pakutavad võimalused Euroopa transpordisektoris. See sihipärane keskendumine võimaldab kaasata asjaomaseid sidusrühmi, kes muidu ei puutuks kokku Euroopa Komisjoniga. Seega võiks platvorm täiendada ELi institutsioonide tööd.

4.2.

On väga oluline, et liikuvuse ja transpordi peadirektoraat võtab endale platvormi juhtimise ülesande ning platvormi eest vastutav volinik toetab selle toimimist, näiteks isikliku viibimisega platvormi avamisel või selle koosolekutel üldiselt. Seega peavad oma kohustusi vabatahtlikult täitvad platvormi liikmed eesõiguseks seda, et neil palutakse sellist ülesannet täita. Seetõttu on väga oluline, et liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi juhtivmeeskond oleks kättesaadav ja nendega oleks võimalik suhelda. Samuti on oluline, et kui ELi institutsioonid soovivad platvormiga ühineda, võtavad ka nemad endale kohustuse pakkuda välja sihipäraseid meetmeid.

4.3.

ELi institutsioonid ja (liikmesriikide) transpordiministeeriumite esindajad täidavad olulist rolli põhitulemuste levitamisel liikmesriigi tasandil. Seega soovitab komitee luua kõrgetasemelise rühma, kes annaks valitsustele ja nende poliitikakujundajatele ülevaate, looks mehhanismi parimate tavade levitamiseks, tugevdaks partnerlust ning tõhustaks sidemeid poliitikakujundajate ja platvormi vahel. Kui sellised sidusrühmad soovivad samuti astuda platvormi liikmeks, peaksid ka nemad võtma kohustuse viia ellu konkreetseid meetmeid.

4.4.

Komitee on seisukohal, et platvormi toimimise eest peaks vastutama liikuvuse ja transpordi peadirektoraat, kes eraldaks eelarve ja annaks platvormi käsutusse sekretariaadi ja mõningad vahendid. Teised ELi institutsioonid võiksid anda sidusrühmadele soovitusi oma võrgustike kaudu. Samuti võiksid nad tagada koosolekuruumid ning suulise ja kirjaliku tõlke teenused. Alternatiivsed rahastamisvõimalused võiksid pärineda platvormi liikmete vahenditest.

4.5.

Märkimisväärse osa kuludest moodustab keskne kommunikatsioonivahend, st veebileht ja andmebaas, kaasa arvatud hoolduskulud. Erinevad Euroopa Liidu organid on sellised internetiressursid välja töötanud ning liikuvuse ja transpordi peadirektoraat peaks olema võimeline kohandama mõnda olemasolevat mudelit.

5.   Liikmesus

5.1.

Platvorm ei peaks olema jututuba. See on protsess, mis on loodud selleks, et sidusrühmad saaksid kohtuda ja arutada transpordisektoris naistega seonduvaid võimalusi ja väljakutseid ning seejärel pühenduda kontrollitavatele meetmetele. Mõistmine, millisesse sidusrühmatüüpi liikmed kuuluvad, aitab kindlaks määrata nende võimaliku huvi ja mõju taseme. Kõige suuremat huvi tunnevad need, kes on vahetult seotud sektori praeguste probleemidega.

5.2.

Platvormi võiksid kuuluda järgmised Euroopa ja riigi tasandi sidusrühmad: tööstus, VKEde ühendused, ametiühingud (sotsiaalpartnerid), sh naiste esindamisele spetsialiseerunud organisatsioonid, avalik haldus, sh ostu ja hankeid mõjutavad ametiasutused, nt Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, valitsusvälised organisatsioonid, sh katusorganisatsioonid, kes kaitsevad naiste õigusi ja võrdõiguslikkust, ajakirjandus, mõttekojad, teadusringkonnad ja uurimisinstituudid.

5.3.

Lisaks võiks kaaluda järgmiste rühmade võimalikku kaasamist: 1) isikud, kes on seotud kohustuste väljatöötamisega, kuid kes ei pruugi olla platvormi määratud liikmed, 2) poliitikameetmete kujundajad ja mõjutajad, sh ELi institutsioonid ja liikmesriikide esindajad/ametiasutused.

5.4.

Platvormi liikmesus peaks olema tasuta, kuid sellega peaksid kaasnema kriteeriumid ja pädevused. Esialgu ei ole ette nähtud mingisugust liikmete tegevuse või platvormi liikmesusega seotud kulude hüvitamist.

5.5.

Liikmesuse aluseks peaks olema:

kaasav osalemine;

läbipaistvus, avatus ja aruandekohuslus;

erinevuste tunnustamine ja proportsionaalsuse põhimõtte austamine;

SMART-eesmärkide kasutamine sidususe saavutamiseks.

6.   Platvormi kavandatud eesmärk ja tegevusulatus

6.1.

Platvormi üldeesmärk võiks olla suurendada naiste osalust ja soolist võrdõiguslikkust transpordisektoris, tõhustades naiste, naistele kuuluvate ettevõtete ja naisjuhtide võimalusi ning parandades kõigi transpordisektoris töötavate inimeste töötingimusi ja nende lõplikku mõju tööhõivele, kaasavusele, innovatsioonile, jätkusuutlikkusele ja majanduskasvule. Tähelepanu keskpunktis peaks olema sooline võrdõiguslikkus, seega tööhõive edendamine ja lünkade kaotamine sektoris. Seda eesmärki on muu hulgas võimalik saavutada seeläbi, et parandatakse kõigi töötajate töökohtade ja töötingimuste kvaliteeti, käsitletakse ahistamist ja soopõhist vägivalda, parandatakse töö-, era- ja pereelu ühitamise võimalusi, suurendatakse naiste arvu otsustamist vajavatel ametikohtadel ning parandatakse sektori mainet, et meelitada ligi rohkem naissoost töötajaid, ettevõtjaid, teadlasi ja uuendajaid. Platvormi tegevusulatust võiks hiljem laiendada, et hõlmata selliseid teemasid nagu kasutajasõbralikkuse parandamine ja keskendumine meetmetele, mis on suunatud naistele kui kasutajatele.

6.2.

Komitee soovitab rakendada sootundlikku poliitikat ja sootundlikku eelarvestamist kui keskset vahendit eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks. Seda uut käsitust mõistetakse sageli valesti. See ei tähenda kogukulutuste suurenemist, vaid selle raames seatakse pigem uued prioriteedid ja suunatakse kulutused programmide, osakondade ja talituste raames ümber. Sooteadlik eelarvestamine lisab selgust ja loob mehhanismid, mis võimaldavad rakendada globaalset ja valdkonnaülest lähenemisviisi, et edendada veelgi soolist võrdõiguslikkust.

6.3.

Komitee soovitab, et platvormi tegevusulatus ja käsitletavad prioriteedid peaksid olema kooskõlas ELi poliitika ja õigusaktidega, austades samas sotsiaalpartnerite dialoogi. Platvorm peaks ühendama ülevalt alla ja alt üles lähenemisviisid, et toetada erasektorit ja avalikku poliitikat, vältides samas õigusaktide muutmise vajadust. Kõik peaksid platvormi nägema positiivse ja vajaliku investeeringuna.

6.4.

Komitee rõhutab, et sidusrühmade osalemise eelised on:

pakkuda sidusrühmadele võimalusi arvamuste, vajaduste ja teadmiste jagamiseks;

leida ühised eesmärgid, et saavutada ühised eesmärgid;

võimaldada osalejatel mõjutada tulemusi, kaasates neid meetmete kujundamise, arendamise, määratlemise- ja rakendamise protsessidesse;

suurendada mõistmist sidusrühmade vahel, vähendades seeläbi võimalikke konflikte või arvamuste lahknevusi ja edendades tulemuslikku koostööd;

arendada sidusrühmade osalust ning vastutustunnet;

tagada kavade ja seotud otsuste jätkusuutlikkus;

tuua otsuste tegemisse ja rakendamisse autonoomiat ja paindlikkust.

6.5.

Komitee arvates võiksid platvormi kesksed tegevusvaldkonnad hõlmata järgmist:

koguda andmeid ja kehtestada põhinäitajad, mis võimaldavad kindlaks teha ja kõrvaldada tõkked ja stereotüübid;

tagada naiste nähtavus ja aktiivsus lisaks halduskohustuste täitmisele ka poliitika kujundamisel, otsuste tegemisel ja kavandamisel;

kaasata ennetavalt nii mehi kui ka naisi parema töökeskkonna loomisse: sisseseade, võrdse töö eest võrdne tasu, koolitus, töö-, era- ja pereelu ühitamine jne;

rakendada algatusi, et muuta tööhõivevõimalused naistele atraktiivsemaks meetmetega, mille eesmärk on parandada nii töökohtade kvaliteeti kui ka kvantiteeti eelkõige värbamisprotsesside läbivaatamise kaudu;

vaadata läbi õiguslikud takistused, mis võivad raskendada naiste juurdepääsu kõikvõimalikele töödele;

kaasata paremini ülikoole ja kutsenõustamisteenistusi, et edendada kogu sektori ulatust, sh tehnoloogiat, teadus- ja arendustegevust ja inseneriteadusi, ning võtta arvesse ka kõige tagasihoidlikumate oskustega inimesi nende koolitusvõimaluste parandamiseks;

edendada ennetavalt naiste rolli ettevõtluses;

suurendada naiste mõjuvõimu ja muuta sektor kaasavamaks;

panna rõhku naiste elukestvale haridusele ja kutseõppele;

vältida vägivalda, ahistamist ja diskrimineerimist töökohal.

6.6.

Kui platvorm laieneb, võidakse keskenduda põhivaldkondadele, mis ei hõlma kõiki liikmeid. See võib juhtuda seoses transpordisektori mitmekesisusega. Seega võiks luua allkomiteed, kes keskenduvad olulisimatele huvipakkuvatele valdkondadele.

7.   Prioriteetide seadmise suunised ja kindlaks määratud prioriteetidele vastavate meetmete tagamine

7.1.

Komitee märgib, et platvormi prioriteete võivad seada vaid platvormi liikmed. Sidusrühmadel võivad platvormiga liitudes olla oma erahuvid, seega peaks kõigi jaoks jääma esmatähtsaks saada nad ühiselt tööle ühiste probleemide lahendamise nimel. Muutuste toetamiseks ja juhtimiseks ettenähtud meetmetele pühendumine on kohustus, mis julgustab sidusrühmi samastama end oma organisatsioonide ja platvormiga.

7.2.

Komitee soovitab, et võetud kohustused peaksid olema ambitsioonikad ja vastama hetkeolukorrale ning nõudma liikmetelt vahendite investeerimist. Nende meetmete läbipaistvus ja nende kohta selge teabe edastamine veebilehel toob kaasa mitte ainult kohustuste tunnustamise, vaid ka huvitatud asjaosaliste poolse kontrolli. Seega on hea teabevahetus ja dialoog platvormi liikmete vahel väga oluline jätkuva osaluse tagamiseks ja luhtunud ootuste vältimiseks. Samuti tuleks julgustada ühiseid tegevusi.

7.3.

Komitee soovitab seada vajadusel täiendavaid eesmärke ja näitajaid platvormi tegevuste toetamiseks. Need eesmärgid ja näitajad peaksid aitama rakendada ja hinnata naiste tööhõivevõimaluste, võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste suurendamise nimel tehtavaid samme, sh seda, kuidas saaks mehi ja naisi käsitleda võrdsetel alustel, hoolimata kasutatud tehnoloogiast. Arengunäitajad kui hindamisvahendid, mis tugevdavad eduaruande tulemuste mõju ja kaasamist, aitavad mõjutada poliitilist ja strateegilist kavandamist edusammude kaardistamise abil.

7.4.

Eurostatil on olemas sellekohased üldised statistilised andmed. Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat võiks teha koostööd Eurostati ja platvormi liikmetega, et parandada soo alusel eristatud andmete kogumist täielikuma pildi saamiseks.

7.5.

Andmed, eesmärgid ja näitajad peaksid aitama mõtiskleda soolise võrdõiguslikkuse, stereotüüpide ja diskrimineerimise teemal. Eesmärk on julgustada organisatsioone ilma normatiivse raamita teavitama oma organisatsioone ja üldsust sooküsimustest läbipaistval ja arusaadaval viisil, võimaldades nende endi meetmete ja tavade sisemist analüüsi.

7.6.

Alusnäitajad võiks kindlaks määrata järgmistes valdkondades:

platvorm võib seada konkreetsed sihid saavutatavate eesmärkide elluviimiseks;

naiste osakaal töökirjelduse kohta, sh nõukogudes, omanikuna, juhina, ametiühingu liikmena, administratsioonis, tehnilistel ametikohtadel jne;

otsustustasanditel soolise tasakaalu tagamiseks võetud meetmete korrapärane läbivaatamine ja nendest teavitamine;

tõhus poliitika, mille eesmärk on võrdne tasu ning meeste ja naiste palga- ja pensionilõhe järkjärguline vähendamine;

poliitika/meetmed, mis on võetud selleks, et kõrvaldada kõik võrdsete võimaluste ees seisvad takistused ja edendada naiste tööhõivet (lastehoiuteenuste pakkumine, töö-, era- ja pereelu ühitamine, läbipaistev raamistik jne);

spetsiaalsed eelarvevahendid võrdsete võimaluste toetamiseks;

värbamistingimuste perioodiline läbivaatamine, sh värbamisagentuuride ja haridusasutuste tingimused – läbipaistvus, kättesaadavus, sootundlik teabevahetus;

näitajate väljatöötamine vägivalla, ahistamise ja diskrimineerimise ulatuse, esinemise ja sageduse kohta töökohal;

sootundlikku eelarvesse lisatud eesmärkide iga-aastane läbivaatamine.

8.   Järelevalve ja hindamine

8.1.

Komitee teeb ettepaneku, et partnerluse tõhustamiseks võiksid liikmed algatada kohustusi ja meetmeid, mida nad enne elluviimist teiste platvormi liikmetega arutavad. Tegevuse lõpus koostatakse järelevalvearuanne, milles loetletakse tegevused, ajakavad, saadud andmed ja põhijäreldused, et neid saaks platvormi raames analüüsida ja hinnata. Need läbivaatamised peaksid toimuma objektiivsel ja erapooletul viisil, koos tõendite ja kvalitatiivsete hinnangutega, mis kajastavad asjakohasust platvormi eesmärkide seisukohalt. Kui ressursid võimaldavad, võiks selleks kasutada väliskonsultante, nagu tervise- ja toiduohutuse platvormi hindamisel (vt 2016. aasta järelevalvearuanne).

8.2.

Komitee arvates peaksid kohustused olema algusest peale hästi läbi mõeldud ja seatud eesmärkide seiskohalt asjakohased. Liikmed peaksid kaaluma põhjalikult ette valmistatud (ajakavad, sihid ja eesmärgid) SMART-kohustusi, et tagada elluviimise tulemuslik aruandlus, lihtne jälgimine ja teabevahetus.

8.3.

Kohustused nõuavad liikmetelt tööd ja pühendumist, mis läheb kaugemale nende tavapärastest ülesannetest. See investeering peaks kujutama endast lisaväärtust nende sisemisele tööle, ulatudes kaugemale ettevõtja sotsiaalsest vastutusest, ja seda peaks olema võimalik tutvustada välismaailmale kui nende kavatsust toetada soolise tasakaalu parandamist töökohal. Nende meetmed peaksid olema teistele ülevõtmiseks kättesaadavad.

8.4.

Platvormi tegevuste läbivaatamine peaks suurendama võrgustike loomist ja hoogustama koostööd nende eesmärkide saavutamiseks. Seega aitab see suurendada ühiste kohustuste hulka järgmiselt:

tugevam koostöö poliitikakujundajate, kõrgetasemelise töörühma, platvormi liikmete ja nende ühenduste vahel, edendades koostoimet pikaajaliste suhete ja tegevuste jaoks, töötades välja ja toetades vajadusel ja võimalusel uusi meetmeid;

tegevuste vähem ametlik väljaarendamine väljaspool platvormi struktuuri, sh kaasates neid, kes ei vasta liikmesuse kriteeriumidele;

sektori ja selle jõupingutuste nähtavuse suurendamine, et tuua sellesse rohkem võrdõiguslikkust ja paremaid tingimusi kõigi jaoks;

välisürituste korraldamine, et tutvustada tegevusi ja meelitada transpordisektorisse uusi töötajaid, uuendusi ja toetusvahendeid;

ühine õppimine pidevatest edusammudest; uute töömeetodite rakendamine ja sektori edendamine.

Brüssel, 26. aprill 2017

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS


(1)  ELT C 383, 17.11.2015, lk 1.