18.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 17/4

—

võttes arvesse komitee 4. juuni 2015. aasta resolutsiooni komitee prioriteetide kohta aastatel 2015–2020 ning 4. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Komisjoni 2016. aasta tööprogrammi kohta ning 2012. aasta veebruaris Euroopa Komisjoniga allkirjastatud koostööprotokolli;

—

võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, peab oluliseks, et komisjon järgib ka edaspidi oma töös kõnealuseid põhimõtteid, rakendades integreeritud poliitikastrateegiat mitmel tasandil; soovib kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsemat osalust Euroopa otsustusprotsessis;

1.

kutsub komisjoni üles töötama viivitamatult strateegia „Euroopa 2020“ vahekokkuvõtte ja ÜRO säästva arengu eesmärkide elluviimise alusel välja uue pikaajalise, aastani 2030 ulatuva ELi säästva arengu strateegia;

2.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli investeerimistõkete kõrvaldamisel, nagu toonitati 2016. aasta riikide aruannetes ja riigipõhistes soovitustes, ning asjaolu, et kõik valitsustasandid peaksid tegutsema partnerluses, et nende vastavates riikides sellised tõkked tuvastada ja nendega tegeleda;

3.

ergutab komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka astuma edasisi samme, et tagada vastastikune täiendavus Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude ELi rahastatavate programmide vahel. Komitee kordab oma üleskutset kaasata Euroopa Regioonide Komitee investeerimiskava rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse, eriti investeerimisplatvormide edendamise ning kohalikul ja piirkondlikul tasandil investeerimislõhe käsitlemisele avalduva EFSI tegeliku mõju analüüsimise osas;

4.

toonitab, et Euroopa Komisjon peaks – koostöös Euroopa Investeerimispangaga – selgitama piirkondlike tugipankade ja teiste finantsasutuste rolli investeerimisplatvormide süsteemis, mis on kavas rajada Euroopa investeerimiskava rakendamise vahendina (1);

5.

toonitab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide mõju ja kasutamise parandamiseks on vaja neid lihtsustada, ning soovitab praeguse programmitöö perioodi jaoks kiirelt vastu võtta rea lihtsustamismeetmeid. Komitee soovitab samal ajal tõhustada meetmeid ühtekuuluvuspoliitika rakendamissüsteemi põhjalikuks läbivaatamiseks järgmisel programmitöö perioodil, intensiivistades lihtsustamise jälgimise kõrgetasemelise töörühma tööd ja käivitades ulatusliku mitmetasandilise dialoogi eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

6.

teeb ettepaneku töötada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kulutuste jaoks riigiabieeskirjade osas välja ulatuslikumad erandid;

7.

kiidab heaks nn piiriülese läbivaatamise, et kõrvaldada piiriülese koostöö õiguslikud ja haldustakistused, ning ergutab komisjoni esitama 2017. aastal konkreetseid meetmeid nende takistuste kõrvaldamiseks, võttes muu hulgas arvesse ELi eesistujariigi Luksemburgi ettepanekut allkirjastada Euroopa piiriülese koostöö konventsioon piirialade suhtes erisätete kehtestamiseks. Komitee kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima piiriülese tervishoiu direktiivi 2011/24/EL rakendamist, et käsitleda selle võimalikke puudujääke;

8.

peab kahetsusväärseks, et mitme 2017. aasta kolmandas kvartalis lõpuleviidava ELi programmi ja algatuse vahekokkuvõtted ei ole vastavuses praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte/läbivaatamisega. Komitee nõuab seetõttu, et komisjon lõpetaks oma vahekokkuvõtted 1. juuliks 2017 ning töötaks välja järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva tervikliku ettepaneku, mis tuleb esitada 1. jaanuariks 2018. Komitee loodab selles kontekstis, et viivitused nende programmide läbivaatamisel ei too kaasa järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks tehtavate seadusandlike ettepanekute hilisemat vastuvõtmist;

9.

toonitab riigipeade ja valitsusjuhtide kokku lepitud ELi linnade tegevuskava rakendamise tähtsust koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Komitee peab oluliseks tagada, et ELi linnade tegevuskava oleks kooskõlas ELi parema õigusloome tegevuskavaga. Komitee nõuab, et ELi linnade tegevuskava tõstetaks esile komisjoni 2017. aasta tööprogrammis, ning teeb ettepaneku lisada 2017. aasta tööprogrammi ELi linnade tegevuskava rakendamist käsitleva valge raamatu koostamine;

10.

palub komisjonil lisada oma 2017. aasta tööprogrammi 2050. aasta territoriaalse visiooni väljatöötamise. Komitee rõhutab uue territoriaalse visiooni vajadust, kuna 1999. aasta Euroopa ruumilise arengu perspektiivi kokkulepet on vaja ajakohastada, nagu toonitati 27. novembril 2015 toimunud territoriaalset ühtekuuluvust ja linnapoliitikat käsitlenud ministrite kohtumise järeldustes;

11.

kutsub komisjoni üles suunama jõupingutusi transpordi kitsaskohtade kõrvaldamisele ning asjakohaste piiriüleste ühenduste tagamisele, tegeledes eelkõige puuduvate piiriüleste transpordiühenduste probleemiga kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Piisavalt tuleb rahastada ennekõike piiriülese tähtsusega väikesemahulisi taristuid. Komitee ootab, et Euroopa Komisjon esitaks konkreetse ettepaneku ja ajakava piiriüleste mitmeliigiliste reisiplaneerimisvahendite ning koostalitlusvõimeliste integreeritud piletimüügisüsteemide kasutuselevõtu kohta;

12.

kordab oma üleskutset Euroopa Komisjonile koostada roheline raamat liikuvuse kohta geograafilisi ja demograafilisi väljakutseid pakkuvates piirkondades;

13.

ergutab komisjoni taaskäivitama arutelu SKP täiendamise üle ning uurima vajadust ja võimalusi majandusarengu, heaolu ja säästva arengu täiendavate näitajate väljatöötamiseks;

14.

soovitab, et Euroopa Komisjon töötaks välja minimaalse kvalifikatsiooni ja minimaalsete oskuste tagatise, mida tunnustataks ja valideeritaks kõigis liikmesriikides, ilma seejuures piiramata liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 165, ning eeldab, et mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise kord sätestatakse hiljemalt aastaks 2018. Komitee rõhutab, et vaja on viia tööjõu oskused vastavusse tööturu vajadustega, võttes komisjoni 2017. aasta tööprogrammis asjakohaselt arvesse töötute noorte koolitusvajadusi;

15.

kutsub komisjoni üles töötama välja demograafilisi muutusi käsitleva ELi strateegia, samuti lisama strateegia „Euroopa 2020“ vahehindamisse demograafia valdkonna juhtalgatuse ning pidama Euroopa Regioonide Komiteega varjast dialoogi tõsiste ja püsivate ebasoodsate demograafiliste tingimuste all kannatavate piirkondade tulevase määratluse teemal;

16.

ootab, et komisjon esitab 2017. aasta alguses seadusandliku ettepaneku Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta, et käsitleda asümmeetriat majanduslike vabaduste ja sotsiaalõiguste vahel;

17.

kutsub komisjoni üles esitama õigusraamistiku, mis hõlmaks ühiseid määratlusi, mida kohaldatakse Euroopas sotsiaalmajanduse eri vormidele, nagu ühistud, sihtasutused, vastastikused ühingud ja ühendused, et võimaldada sotsiaalmajanduse ettevõtetel tegutseda kindlal õiguslikul alusel ja saada seega kasu siseturu ja vaba liikumise eelistest;

18.

nõuab, et komisjon esitaks ettepaneku naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse uue strateegia kohta aastateks 2016–2020 ning koostaks uue seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta;

19.

kutsub komisjoni üles komiteed ja liikmesriike kaasates esitama teise aruande Euroopa puuetega inimeste strateegia kohta aastateks 2010–2020 ning uurima strateegia edasiarendamise võimalusi;

20.

kutsub komisjoni üles käsitlema varifirmade nähtust;

21.

kavatseb panustada Euroopa kultuuripärandi aastasse 2018, andes laiemale avalikkusele rohujuure tasandil teadmisi kultuuripärandist;

22.

toonitab vajadust uuendatud Euroopa turismistrateegia järele ning märgib, et komitee on alustanud tööd asjakohase arvamuse „Turism – piirkondliku koostöö liikumapanev jõud kogu ELis“ koostamisega ning esitab Euroopa Komisjonile peagi ettepanekud selle uuendatud Euroopa strateegia kohta;

23.

kutsub komisjoni üles võtma kõigis ELi poliitikavaldkondades süstemaatilisemalt arvesse maaelu mõõdet ning koostama maapiirkondi käsitleva valge raamatu, mis toimiks 2020. aasta järgse maaelu arengu poliitika lähtepunktina;

24.

kutsub komisjoni üles jätkuvalt edendama sinist majanduskasvu uue tervikliku Euroopa sinise majanduse arengukava kaudu, mis tugineb eelkõige rannikualade kaardistamise ja mereandmete ühisele Euroopa strateegiale. Eesmärk on toetada andmete parema kättesaadavusega sinise majanduse arengut, vältides samas killustumist ning kasutades ära piiriülest sünergiat. Samuti palub komitee luua sinise majanduse jaoks teadmis- ja innovaatikakogukonna;

25.

kutsub komisjoni üles kohaldama oma poliitikavaldkondades ja fondides läbivalt katastroofidele vastupanuvõimeliste investeeringute põhimõtet. Komitee innustab komisjoni – kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, riikide valitsuste ja sidusrühmadega konsulteerides ja nendega koostööd tehes – koostama suuniseid selle kohta, mida Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik Euroopa jaoks tähendab ja kuidas on võimalik seda kõige paremini rakendada;

26.

kutsub komisjoni üles rakendama täiel määral ringmajanduse tegevuskava ning hindama vajadust esitada 2017. aastal vajalikud ettepanekud, sh kaugeleulatuv strateegia plasti kohta ringmajanduses, õigusakt, millega sätestatakse korduskasutatava vee kvaliteedi miinimumnõuded, ning uued ehitus- ja lammutussektori algatused;

27.

kutsub komisjoni üles viima läbi territoriaalse mõju hindamise kõigi praeguste ja siduvate keskkonnaalaste eesmärkide osas;

28.

nõuab tungivalt, et komisjon vaataks läbi ELi kliimaeesmärgid ja nende elluviimiseks vajalikud vahendid kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul Pariisis vastu võetud ülemaailmsete eesmärkidega. Komitee tuletab komisjonile meelde komitee esialgset soovitust vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 50 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Komitee on seisukohal, et mis tahes uued eesmärgid peavad läbima territoriaalse mõju hindamise ja need ei tohi piirata liikmesriikide õigust määratleda oma energiaallikate jaotust;

29.

kutsub komisjoni üles rakendama ülemaailmse kliimakokkuleppe preambuli põhjendust 15, milles tunnustatakse mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi olulisust, mis ei hõlma mitte ainult linnu, vaid ka piirkondi;

30.

palub end kaasata ELi energiataristu foorumisse, et esindada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi energiataristu investeeringuid käsitlevas poliitikakujundamise protsessis, eriti detsentraliseeritud energiatootmise, sh mikrotootmise ja jaotamise valdkonnas;

31.

palub end kaasata – poliitika kavandamise protsessi varastest etappidest alates – energiatõhusust, taastuvate energiaallikate edendamist ja elektrituru kujundamist käsitlevate ELi direktiivide läbivaatamisse;

32.

kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid konkreetseteks algatusteks soojus- ja elektrienergia koostootmise ning kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgustike valdkonnas, et veelgi vähendada CO2-heitkoguseid ning suurendada energiajulgeolekut;

33.

on seisukohal, et komisjon peaks seadma taastuvenergiat käsitlevas poliitikas ambitsioonikamaid eesmärke, toetades, kohandades ja levitades veelgi nii ELis kui ka sellest väljaspool linnapeade pakti mudelit, aidates seeläbi sidusamal ja jätkusuutlikumal moel muuta linnavalitsemist, kliimameetmeid ja kodanike kaasamist;

34.

nõuab Euroopa Liidu seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi (2014–2020) täielikku rakendamist ja kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku ELi direktiivi kohta, millega kehtestataks vastavuse tagamise sätted ELi keskkonnaalases õigustikus (2);

35.

kutsub üles rakendama täiel määral ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2020 ja ergutab seega komisjoni esitama 2017. aastal oma pikka aega viibinud algatuse bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste summaarse vähenemise vältimise kohta. Komitee kordab samuti oma palvet komisjonile mitte muuta loodusdirektiive, vaid esitada peagi teatis, mis sisaldab konkreetseid meetmeid nende direktiivide paremaks rakendamiseks (3);

36.

kutsub komisjoni üles esitama teatise jätkusuutliku toidu kohta, luues kogu ELi hõlmava sidusa poliitikaraamistiku, et käsitleda jätkusuutlikkust põllumajanduses, toiduainetetööstuses, tarneahelates ja kaubandusaspektides. Komitee meenutab Euroopa Komisjonile oma varasemat üleskutset seada konkreetsemad eesmärgid, vähendamaks 2025. aastaks toidu raiskamist 30 % võrra (4). Samuti kordab komitee oma üleskutset võtta kohalike toodete jaoks kasutusele uus logo ning määrata kindlaks ühine sümbol ja kuvandisüsteem;

37.

kutsub komisjoni üles avaldama uue alkoholistrateegia aastateks 2016–2025, tuginedes uusimatele tõenditele ning võttes arvesse ühiskondlikke muutusi ja juba alustatud tugiprogramme riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

38.

toetab Euroopa Parlamendi üleskutset lisada Euroopa poolaastasse ühtse turu sammas koos korrapärase järelevalve- ja hindamissüsteemiga;

39.

kiidab heaks eelseisva VKEde käibemaksu lihtsustamise paketi ning idufirmade algatuse kui konkreetsed sammud, vähendamaks nende regulatiivset ja halduskoormust. Komitee rõhutab märkimisväärse edasise regulatiivse lihtsustamise vajadust, eriti seoses VKEde juurdepääsuga riigihangetele ja nende osalemisega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatud projektides;

40.

peab kiiduväärseks, et komisjon pöörab tähelepanu ühis- või osalustarbimisele, kuid kordab, et kõik siduvad seadusandlikud algatused peaksid olema valdkondliku lähenemisviisiga ning võtma seadusandlike suuniste väljatöötamise kriteeriumina arvesse algatuse ulatust;

41.

on seisukohal, et komisjon peab jõulisemalt reageerima märkimisväärsetele rahastamisprobleemidele, millega üldhuviteenused silmitsi seisavad, ning kutsub seetõttu komisjoni üles hindama ELi õigusaktide territoriaalset mõju üldhuviteenuste osutamisele, pöörates erilist tähelepanu riigiabi ja riigihanke eeskirjadele, ning kasutama mis tahes olemasolevat lihtsustamisvaru, sealhulgas ELi rahastamisvahendite lihtsustamist. Eelöeldu taustal ootab komitee, et temaga konsulteeritakse nõuetekohaselt 2017. aastal eelseisva nn Almunia paketi läbivaatamise teemal seoses üldist majandushuvi pakkuvate teenuste rahastamisega;

42.

teeb ettepaneku, et pärast seda, kui komisjon on lõpetanud õiguskaitsevahendeid riigihankevaldkonnas käsitleva direktiivi käimasoleva hindamise, vaataks ta direktiivi uuesti läbi, et käsitleda kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohast tuvastatud puudujääke;

43.

kordab üleskutset komisjonile ja parlamendile võtta kasutusele käitumisjuhend, millega tagatakse, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasatakse struktureeritult Euroopa poolaastasse, ning võtab endale kohustuse pidada selles küsimuses dialoogi komisjoniga;

44.

kordab oma üleskutset komisjonile hinnata uute ESA 2010 eeskirjade mõju kohalike ja piirkondlike omavalitsuste investeerimisvõimele;

45.

nõuab, et komisjon kaasaks komitee majandus- ja rahaliidu reformi käsitleva valge raamatu ettevalmistustesse, milles tuleks käsitleda majandus- ja rahaliidu konkurentsivõimet ja sotsiaalset mõõdet;

46.

on seisukohal, et digitaalse ühtse turu üks peamisi väljakutseid on jätkusuutliku andmemajanduse loomine ka tööstuse kontekstis (tööstus 4.0). Komitee soovitab luua tingimused, mis lihtsustavad kõigi piirkondade ühendamist lairibateenustega, ning teha koostööd komisjoni ja Euroopa Investeerimispangaga, et kasutada rahastamis- ja toetussüsteeme IKT taristu jaoks. Lisaks kutsub komitee komisjoni üles digitaalse ühtse turu rakendamise osana andma korrapäraselt aru digitaalse lõhe ületamisel – iseäranis kohalikul ja piirkondlikul tasandil – tehtud edusammudest;

47.

kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid, mille eesmärk on paremini kasutada ELi rahastatud uurimisprogramme, jätkates sünergiate arendamist programmi „Horisont 2020“, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rahastamise vahel ja tugevdades piirkondlikul tasandil ühendusi aruka spetsialiseerumise strateegiatega. Komitee soovitab vahehindamisel panna erilist rõhku mõjule, mida programmi „Horisont 2020“ rahastamine avaldab majanduskasvule ja nn innovatsioonilõhe vähendamisele;

48.

soovitab kaasata Euroopa Regioonide Komitee tihedalt biomajanduse strateegia läbivaatamisse 2017. aastal;

49.

toonitab, et uute ELi vahendite, nagu Euroopa innovatsiooninõukogu ning avatud andmete ja avatud innovatsiooni algatused, rakendamisel tuleb arvesse võtta piirkondlikku mõõdet ning aidata kaasa innovatsioonilõhe vähendamisele;

50.

palub komisjonil tagada, et iga olulise algatusega kaubanduspoliitika valdkonnas kaasneksid territoriaalse mõju hindamised ning et uued kaubanduslepingud ei looks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks uusi üldhuviteenuste osutamisega seotud piiranguid;

51.

palub komisjonil süstemaatiliselt läbi viia järelhindamisi, et mõõta kaubanduslepingute nii positiivset kui ka negatiivset majanduslikku, keskkonnaalast, sotsiaalset ja territoriaalset mõju;

52.

palub komisjonil kaubanduspoliitika kujundamise läbipaistvusega seotud probleemide käsitlemiseks ELi liikmesriikide tasandil esitada suunised selle kohta, kuidas sõnastada kaubanduspoliitika eesmärgid enne läbirääkimiste algust, st etapis, mil 28 liikmesriiki määravad kindlaks läbirääkimisvolitused;

53.

õigussüsteemile viidates kutsub komisjoni üles edendama selliseid innustusmeetmeid, mis võivad aidata riikidel parandada tingimusi vanglates, edendada lepitusmenetluse kasutuselevõttu, ning on suunatud taastavale õigusemõistmisele, kinnipidamise asemel alternatiivsete meetmete väärtustamisele ja koolituskursustele, mis võimaldavad vabaneda sellisest sotsiaalsest taagast, mida iseloomustab ebaseaduslikkus ja kuritegevus;

54.

tervitab Euroopa Komisjoni valmisolekut vastata väljakutsetele, mis tulenevad varjupaigataotlejate, pagulaste ja majanduslikel põhjustel rändajate enneolematust sissevoolust Euroopasse. Komitee on seisukohal, et Dublini süsteemi reformi puudutavad ettepanekud on oluline samm selles suunas. Komitee eeldab siiski, et 2017. aastal järgnevad sellele täiendavad konkreetsed ettepanekud, et arendada välja ulatuslik ELi rände- ja varjupaigapoliitika, mis tugineb põhiõiguste ja rahvusvahelise kohustuste järgimisele ning subsidiaarsuse põhimõttele;

55.

kutsub komisjoni üles koostöös liikmesriikidega jätkama konsensuse edendamist turvaliste päritoluriikide ühise Euroopa nimekirja koostamisel ning tegema koostööd turvaliseks peetavate päritolu- ja transiidiriikidega, et rakendada tõhusat ja kiiret tagasisaatmispoliitikat, järgides seejuures täielikult inimõigusi ja rahvusvahelisi kohustusi;

56.

kutsub komisjoni üles pakkuma välja selliste mehhanismide loomise, mille abil saaksid varjupaigataotlejad taotleda humanitaarviisat väljastpoolt ELi, mis võimaldaks neil ELi seaduslikult siseneda;

57.

tunnustab rände olulist panust Euroopa majanduskasvu, ning nõuab, et Euroopa poolaasta raames võetaks seda mõõdet arvesse eriti rändajate integreerimise kulutuste osas;

58.

peab Schengeni süsteemi säilitamist olulisemaks kui kunagi varem ja nõuab tungivalt, et komisjon teeks koos liikmesriikidega kõik võimaliku, et taastada süsteemi vajalik stabiilsus. Komitee tuletab meelde, et Schengeni piirideta liikumise lepingu peatamisel on märkimisväärsed tagajärjed füüsilise kontrolli näol ja see ähvardab kaasa tuua tõsised majanduslikud tagajärjed, kuid samas ei lahendaks see rändesurve probleemi;

59.

palub komisjonil eraldada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele täiendavaid rahastamisvahendeid, et nad saaksid tõhusamalt täita oma olulist rolli varjupaigataotlejate, pagulaste ja rändajate toetamisel ja integreerimisel;

60.

leiab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite parem jaotus kohalikul ja piirkondlikul tasandil on vajalik tingimus integratsioonipoliitika valdkonnas võetavate meetmete toetamiseks. Selles kontekstis kutsub komitee üles eraldama eelseisvatel aastatel varjupaigataotlejate, pagulaste ja rände küsimuse käsitlemiseks rohkem vahendeid, neid vahendeid paremini jaotama ja võimalikult tõhusalt kasutama;

61.

kutsub komisjoni üles 1) toetama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kohalike, piirkondlike ja riiklike ennetusstrateegiate väljatöötamisel võitluses radikaliseerumise vastu; 2) jätkama radikaliseerumise ennetamise parimate tavade koondamist ja avaldamist käsiraamatu vormis; 3) toetama linnadevahelist koostööd radikaliseerumise vastu võitlemisel;

62.

tunneb muret raskuste üle, mis seonduvad saatjata alaealiste kontrolliga ning riskiga, et neist võivad saada inimkaubanduse ja ärakasutamise ohvrid. Komitee kutsub üles kasutama integratsiooni- ja koolitusprogramme, eelkõige alaealistele, ning rakendama vastuvõtutavasid, mis kaasavad kogukondi, mille liikmed on pärit alaealiste päritoluriikidest ning elavad juba vastuvõtvas riigis, et tagada alaealistele võimalus elada perekonnas või perekonnale sarnases keskkonnas;

63.

toonitab, et läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika rakendamisel tuleb esikohale seada detsentraliseerimisprotsesse, mestimist ja riigi tasandist madalama valitsustasandi suutlikkuse suurendamist toetavad algatused. Komitee nõuab tungivalt, et komisjon taaselustaks kohalike omavalitsuste programmi ja laiendaks seda kõigile naaberriikidele. Komitee kordab oma ettepanekut kasutada läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika rakendamisel ELi ühtekuuluvuspoliitika metoodikat, käsitusi ja vahendeid;

64.

nõuab tungivalt, et komisjon vaataks oma iga-aastaste laienemise eduaruannete kontekstis üksikasjalikumalt läbi detsentraliseerimisprotsessid ning laienemisprotsessis osalevate riikide kohaliku omavalitsuse olukorra;

65.

rõhutab, et jätkusuutlike tulemuste saavutamiseks peaksid ELi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused andma asjakohase panuse arengukoostöösse, sealhulgas eluasemeküsimusi ja säästvat linnaarendust käsitleva ÜRO konverentsi „Habitat III“ järelmeetmetesse;

66.

kutsub komisjoni üles pöörama eritähelepanu pagulaste kaitsele nende päritolupiirkondades, mis on oluline element kasvava hulga rahvusvahelist kaitset vajavate inimestega tegelemisel. Komitee tervitab selles kontekstis Euroopa Komisjoni ettepanekut luua uus partnerlusraamistik suurt hulka pagulasi vastu võtvate kolmandate riikidega. Need riigid peavad arendama jätkusuutlikku vastuvõtusuutlikkust ja pakkuma püsivaid väljavaateid miljonitele sõja ja tagakiusamise eest põgenevatele inimestele nende kodu lähedal. Seoses sellega tunnistab komitee vajadust välisinvesteeringute kava järele, mobiliseerides investeeringuid kolmandatesse riikidesse, ning nõuab, et Euroopa kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid sellesse protsessi täielikult kaasatud. Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleks julgustada toetama vastuvõtvaid osapooli väljaspool ELi, andes neile tehnilist abi ja toetades pagulaste kaitse struktureeritumat lähenemisviisi;

67.

kordab oma üleskutset lihtsustada ja parandada Euroopa kodanikualgatuse kui ainsa otsese ELi tasandi osalusvahendi õigusraamistikku;

68.

juhib komisjoni tähelepanu komitee tihedas koostöös kohaliku ja piirkondliku meedia, kodanikuühiskonna ja ELi institutsioonidega korraldatavale edukale detsentraliseeritud teabevahetustegevusele ELi küsimustes ning kutsub komisjoni üles suurendama oma jõupingutusi selles valdkonnas oluliselt enne 2019. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi;

69.

kutsub komisjoni üles töötama välja ELi-üleselt kasutatava ülereguleerimise (gold plating) standardmääratluse, et tagada õiguskindlus ELi õigusaktide rakendamisel ja kohaldamisel ning vähendada ülemäärast bürokraatiat;

70.

nõuab ELi institutsioonidelt pärast paremat õigusloomet käsitleva uue institutsioonidevahelise kokkuleppe vastuvõtmist suuremat läbipaistvust, koostööd ja tõhusust ning kutsub üles kaasama Euroopa Regioonide Komitee õigusloomeprotsessi kõigisse etappidesse, et kasutada õigusloometsüklis ja konsultatsioonides täiel määral komitee potentsiaali;

71.

rõhutab tulemuslikku koostööd komisjoniga 2015. ja 2016. aastal ellu viidud territoriaalse mõju hindamise katseetapis. Sellele heale koostööle tuginedes kutsub komitee komisjoni üles rakendama territoriaalse mõju hindamist standardmeetodina potentsiaalselt asümmeetrilise territoriaalse mõjuga õigusaktide mõjuhindamisel ning parema õigusloome laiemas tegevuskavas;

72.

ootab üha tihenevat koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga subsidiaarsuse järelevalves ning komitee 2017. aasta subsidiaarsuse konverentsi kontekstis;

73.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Ülemkogu eesistujale.