14.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/14

1.

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. mai 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu spordialase töökava (2014–2017) kohta, mille üks kolmest prioriteedist on spordieetika;

2.

spordialase hea juhtimistava põhimõtted, mille hea juhtimistava eksperdirühm koostas 2013. aastal, ja juhtpõhimõtted, mis on seotud demokraatia, inimõiguste ja tööõigustega, eelkõige suurte spordiürituste pakkumismenetluse raames, mille nimetatud eksperdirühm koostas 2016. aasta jaanuaris (1);

3.

soovitused, mis käsitlevad suuri spordiüritusi, eelkõige seoses pärandiaspektidega, keskendudes sotsiaalsele, majanduslikule ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele, mille spordi majandusliku mõõtme eksperdirühm koostas 2016. aasta jaanuaris (2);

4.

ülemaailmsed algatused, (3) sealhulgas rahvusvahelise spordiliikumise algatused, näiteks olümpia tegevuskava 2020, mille Rahvusvaheline Olümpiakomitee võttis vastu oma 12. detsembril 2014 toimunud 127. istungil, kuhu on kaasatud soovitused, milles pööratakse erilist tähelepanu eetikaküsimustele ning milles jätkusuutlik areng muudetakse suurte spordiürituste, sealhulgas olümpiamängude lahutamatuks osaks (4);

5.

suured spordiüritused (5) on atraktiivne võimalus spordi tulemuste, väärtuste ja kasulikkuse esiletõstmiseks riiklikus ja rahvusvahelises kontekstis. Suured spordiüritused võivad olla spordi jaoks positiivsed tähtsündmused, mis saavad sportlastelt, sidusrühmadelt ja üldsuselt erakordselt suurt tähelepanu ning mis võivad innustada täiskasvanuid ja lapsi spordiga tegelema;

6.

suurtel spordiüritustel võib olla oluline roll piirkonna või linna arendamisel ning neil võib olla märkimisväärne majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane mõju, kui seda on hoolega kavandatud võimalikult varakult. Suurte spordiürituste pärand ja jätkusuutlikus võib olla väga oluline nii nende ürituste legitiimsuse kui ka nende toetamise seisukohalt;

7.

suurte spordiürituste kontekstis tõstatatakse asjakohaseid eetika ja juhtimisega seotud teemasid, näiteks demokraatlik ja läbipaistev otsustusprotsess, vastutus, säästev areng ja positiivne pärand, inimõigused, sh laste ja töötajate õigused ning sooline võrdõiguslikkus, aga ka diskrimineerimise kõigi vormide ennetamine ning spordieetikat ohustavad probleemid, näiteks doping, võistlustulemustes kokkuleppimine ja vägivald;

8.

sellest tähelepanust ning mängus olevatest suurtest rahalistest ja majanduslikest huvidest tingituna on suured spordiüritused haavatavad spordieetikat varjutada võivate protsesside suhtes, mistõttu ei ole kõnealused üritused ainult eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava, sealhulgas jätkusuutlikkuse ja pärandi platvormideks, vaid ka nende tõsiseks proovikiviks;

9.

spordiorganisatsioonide, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi riigiasutuste, äriühingute, meedia ja muude partnerite ees seisvatest väljakutsetest teenuste ja rajatiste jätkusuutlikuks muutmisel ning suure spordiürituse nõuetekohasel korraldamisel selle kõikides etappides (teostatavus, pakkumismenetlus, ettevalmistamine, korraldamine, hindamine, pärand);

10.

kohati piiratud läbipaistvusest otsustusmenetlustes ja -protsessides suurte spordiürituste kõikides etappides nii lepinguid sõlmivates kui ka pakkumisi esitavates üksustes; ning hea juhtimistava põhimõtete piiratud rakendamisest rahvusvahelistes spordiliitudes;

11.

suurte spordiürituste finants-, tehnilistest, poliitilistest ja õiguslikest nõuetest ning nendega seotud kuludest, (6) samuti aina suuremast võistupakkumisest ja võimalikust ülepakkumisest, mistõttu ürituste korraldamise kulud vastavalt suurenevad, jättes seeläbi tihti väiksemad ELi riigid ja linnad pakkumistest ja selliste ürituste korraldamisest kõrvale;

12.

mitme kandidaatlinna ja -riigi loobumisest korraldada ELis suuri spordiüritusi, ELis toimuvate suurte spordiürituste osakaalu vähenemisest ning Euroopa kodanike toetuse vähenemisest selliste spordiürituste korraldamiseks (7);

13.

ELi riikide ja spordiliitude aina suuremast huvist ühiselt korraldada suuri spordiüritusi mitmes riigis, piirkonnas ja linnas korraga;

14.

suurtesse spordiüritustesse kaasatud riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste rolli, muu hulgas seoses suurte spordiürituste rahastamise, taristu, keskkonnakaitse, ohutuse ja julgeoleku, aga ka nende ürituste kavandamisega ning nende jätkusuutlikkuse ja pärandi tagamisel;

15.

seda, et spordiorganisatsioonidelt eeldatakse, et spordi haldamine oleks kooskõlas hea juhtimistava peamiste ja tunnustatud põhimõtetega, nagu läbipaistvus, demokraatlikud menetlused, kontrolli- ja tasakaalustussüsteemid ning solidaarsus, arvestades spordi peamiselt isereguleerivat korraldust;

16.

riigiasutuste ja spordiorganisatsioonide vahelise tugevdatud ja pideva dialoogi ja koostöö tähtsust, mida toetab asjakohane dialoog ELi ja rahvusvahelise spordiliikumise vahel, mis viib eetika, läbipaistvuse ning hea juhtimistava ja jätkusuutliku arenguga seotud ühiste väärtusteni ning ühiste kokkulepete ja korrani, mis võtavad arvesse igaühe vastutust ja huvisid;

17.

edendama ja rakendama eetikat, läbipaistvust ja head juhtimistava suurte spordiürituste kõigis etappides (teostatavus, pakkumismenetlus, ettevalmistamine, korraldamine, hindamine, pärand), sealhulgas pärast ürituse lõppemist, ning käsitlema kõiki kaasatud sidusrühmi ürituse partneritena algatustes, nagu:

18.

tagama suurte spordiürituste pikaajalise ja positiivse pärandi osana heast juhtimistavast ning tagama sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse linnade ja piirkondade arengu raames ELi liikmesriikides;

19.

kaasama ELi tasandil spordi valdkonnas tulevikus tehtavasse töösse suurte spordiürituste eetika, läbipaistvuse, hea juhtimistava, jätkusuutlikkuse ja pärandi, sealhulgas hõlbustama teabevahetust ja asjakohaseid arutelusid seoses suurte spordiüritustega;

20.

olemasolevatele suunistele ja soovitustele tuginedes ning kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste deklaratsioonide ja standarditega toetama suurte spordiürituste eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava, sealhulgas jätkusuutlikkuse ja pärandiga seotud kriteeriumide ja menetluste rakendamist, mida liikmesriigid ja kohalikud ametiasutused võiksid kasutada võrdlusalusena suurte spordiürituste riiklikest vahenditest toetamisel;

21.

kindlaks määrama ja töötama välja avaliku ja erasektori koostöö mudeleid ning vahetama nimetatud koostööga seotud häid tavasid, mida liikmesriigid ja kohalikud ametiasutused võiksid kasutada suurte spordiürituste korraldamiseks vajalike partnerluslepingute sõlmimisel, pöörates erilist tähelepanu mitmes riigis, piirkonnas ja linnas toimuvate spordiüritustele;

22.

algatama uuringu suurte spordiürituste korraldamise kohta mitmes ELi riigis ja piirkonnas, võttes arvesse võimalikke haldus- või õiguslikke tõkkeid riiklikul ja Euroopa tasandil ning kõnealuste ürituste eeldatavat mõju;

23.

toetama riikidevahelisi projekte ja, kui see on asjakohane, sõltumatuid uuringuid, mis on seotud suurte spordiürituste eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistavaga, sealhulgas jätkusuutlikkuse ja pärandi aspektidega selliste ELi rahastamisprogrammide raames nagu Erasmus+ ja Horisont 2020;

24.

julgustama heade tavade ja õppekogemuste jagamist ning avaldamist ja hõlbustama ELi liikmesriikide ja spordiliikumise vahelist teadmussiiret seoses suurte spordiürituste eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistavaga, sealhulgas jätkusuutlikkuse ja pärandi aspektidega, ning toetama ja julgustama meetodite ja vahendite, sealhulgas järgneva kindlaks määramist ja vajaduse korral välja töötamist:

25.

töötama välja piiratud järelevalvesüsteemi, näiteks kohustuste loetelu või kasutades ÜRO algatust Global Compact, et mõõta ELi liikmesriikide suurte spordiürituste eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava tõhustamiseks tehtud edusamme;

26.

selliste kättesaadavate ja atraktiivsete suurte spordiürituste korraldamise jätkamist, mis on heaks näiteks positiivsetest spordiväärtustest, spordi rollist ühiskonnas ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisest;

27.

suurte spordiürituste korraldamisega seotud hea juhtimistava selliste aluspõhimõtete rakendamise julgustamist, mis viivad läbipaistvuse, demokraatlike menetluste, kontrolli- ja tasakaalustussüsteemide ning solidaarsuseni, ning tunnustatud rahvusvahelistele normidele vastamise ja sellistes algatustes osalemiseni nagu ÜRO Global Compact, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, ISO 26000 ja 20121;

28.

eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava edendamist, rakendamist ja järelevalvet suurte spordiürituste erinevates etappides (teostatavus, pakkumismenetlus, ettevalmistamine, korraldamine, hindamine ja pärand) ning kõigi partneritena üritusse kaasatud sidusrühmade poole pöördumist;

29.

läbipaistvate ja demokraatlike menetluste kasutamist suurte spordiürituste kõikides etappides ja selle nõudmist ka kõikidelt teistelt partneritelt, pöörates erilist tähelepanu riiklike, piirkondlike ja kohalike spordiorganisatsioonidele, üldsuse teavitamisele ja kaasamisele ning sõltumatule aruandlusele, auditeerimisele, hindamisele ja vastutusele;

30.

kataloogi väljatöötamist ja avaldamist suurte spordiürituste realistlike nõuete kohta pakkumismenetluse etapis, sealhulgas suurte spordiürituste läbipaistvate valikumenetluste ja asjakohaste pakkumiskriteeriumide kohta, mis seonduvad konkreetsete eetikaküsimustega nagu inimõigused, sh laste ja töötajate õigused ning sooline võrdõiguslikkus, aga ka diskrimineerimise kõigi vormide ning spordieetikat ohustavate probleemide (näiteks doping, võistlustulemustes kokkuleppimine ja vägivald) ennetamine;

31.

suurte spordiürituste sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse ning pikaajalise ja positiivse pärandi edendamist osana heast juhtimistavast, korraldajaorganisatsiooniga sõlmitud lepingu ja ürituse järelevalve nõuete kohaselt (8);

32.

jätkama ja intensiivistama liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja spordiliikumise vahelist dialoogi suurte spordiürituste eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava, sealhulgas suurte spordiürituste jätkusuutlikkuse ja pärandi üle;

33.

leppima kokku ühises tegevuskavas, alustades esialgu olümpialiikumise ja vastutustundlike rahvusvaheliste jalgpalliorganisatsioonidega, eesmärgiga laieneda teiste rahvusvaheliste spordiliitudeni, et parandada eetikat, head juhtimistava ja läbipaistvust suurte spordiürituste kõikides etappides, ning pöördudes kõikide nimetatud ürituste korraldamise jaoks vajalikesse partnerlustesse kaasatud sidusrühmade poole, rakendades seeläbi suurte ürituste positiivset potentsiaali, jätkusuutlikkust ja pärandit ning taastades ELi kodanike usalduse;

34.

võtma ühiseid meetmeid, nagu:

35.

pidama (spordi teemal) korrapärast kõrgetasemelist dialoogi osana ELi struktureeritud sporditeemalisest dialoogist (9) koos valitsuse esindajate, Euroopa ja rahvusvahelise olümpialiikumise esindajate ning Euroopa ja rahvusvaheliste spordiliitudega, kes on kaasatud suurtesse spordiüritustesse, ja sõltumatute ekspertidega, kui see on asjakohane. Põhinedes ühisele tegevuskavale ja meetmetele, nagu märgitud punktis 34, võib arutada teemasid, mis on seotud suurte spordiüritustega, mille puhul valitsused ja spordiorganisatsioonid jagavad vastutust ja mille kohta nad teavet vahetavad.