Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2016/C 474/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KOONDDOKUMENT

„MARCHE“

ELi nr: IT-PGI-0005-01338 – 26.5.2015

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus(ed)

„Marche“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kaitstud geograafilist tähist „Marche“ kasutatakse ekstra-neitsioliiviõlide puhul, mis on tehtud punktis 4 kirjeldatud geograafilises piirkonnas kasvanud oliividest.

Selle vabasse ringlusse lubamise hetkel peavad kaitstud geograafilise tähisega „Marche“ ekstra-neitsioliiviõlil olema järgnevad omadused:

Maksimaalne happesus oleiinhappes kaalu kohta: 0,4 %

Peroksiidarv: ≤ 12 (meq O2\kg)

Oleiinhape: vähemalt 72 %

Linoolhape: kuni 9 %

K 232: kuni 2,2

K 270: kuni 0,15

Delta K: kuni 0,005

Polüfenoolide sisaldus: vähemalt 200 mg/kg (määratakse kolorimeetrilise meetodiga ja väljendatakse gallushappes)

Kaitstud geograafilise tähisega õli „Marche“ iseloomustatakse keskmise puuviljalisuse, rohelise värvi, keskmise mõruduse ja keskmise teravusega kerge kõikumisega intensiivsema või vähem intensiivse poole, mis on seotud põllumajanduslike/tehnoloogiliste parameetrite ja saagiaastaga; puuviljalisust iseloomustavad värske rohususe noodid, mis seostub rohu lõhnaga, millele mõnikord lisanduvad või mille asemel on mandli ja/või artišoki noodid peamise muutliku komponendina.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Kaitstud geograafilise tähisega õli „Marche“ tootmisel peab ülekaalus olema 12 sorti, millest 10 on kohalikud. Kohalikud oliivipuusordid on järgmised: ‘Ascolana tenera’, ‘Carboncella’, ‘Coroncina’, ‘Mignola’, ‘Orbetana’, ‘Piantone di Falerone’, ‘Piantone di Mogliano’, ‘Raggia/Raggiola’, ‘Rosciola dei Colli Esini’ ja ‘Sargano di Fermo’. Kahte muud kasutatavat sorti, ‘Frantoio’ ja ‘Leccino’, on piirkonnas kasvatatud juba ligi sada aastat, kuna need levisid pärast tugevaid külmasid aastatel 1905, 1929 ja 1956, olles külmale vastupidavamad ja piisavalt hea tootlikkusega. Eespool nimetatud 12 sorti peavad olema oliiviistandustes esindatud üksi või koos teistega, aga minimaalselt 85 % ulatuses. Teised sordid on lubatud maksimaalselt 15 % ulatuses.

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid, st kasvatamine, saagikoristus ja õli ekstraheerimine, peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaitstud geograafilise tähisega õli „Marche“ tuleb kehtivate õigusaktide järgi lõpptarbijale turustada kuni 5 liitristes kinnistes pakendites, mis on varustatud märgisega.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Märgisel peavad olema sõnad „olio extravergine di oliva „Marche“ IGP“, mis on kirjutatud loetavate ja kustumatute tähtedega, et seda oleks võimalik eristada muudest märgisel olevatest märgetest.

Lubatud on viidata ettevõtetele, nimedele, ärinimedele, kaubamärkidele, konsortsiumidele, kui neil märgetel ei ole toodet kiitvat tähendust ja need ei eksita ostjat.

Põllumajanduslike majapidamiste, talude ja majandite nime võib sildil esitada üksnes juhul, kui toote valmistamiseks on kasutatud ainult vastava ettevõtte oliiviistandusest pärit vilju. Pakendamisele põllumajanduslikus õliettevõttes võib viidata vaid siis, kui pakendamine on toimunud just selles ettevõttes.

Nimetatud teave peab märgisel olema trükitud kaitstud geograafilise tähise märkimiseks kasutatud tähtedest poole madalamate ja kitsamate tähtedega.

Itaaliakeelse märke „monovarietale“ ja sellele järgneva punktis 3.3 esitatud sordinime kasutamine on lubatud.

Kindlasti peab märgisel olema esitatud aasta, millal õli valmistamiseks kasutatud oliivid korjati.

Märgisel peab vältimatult olema ka Euroopa kaitstud geograafilise tähise mustvalge sümbol vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud geograafilise tähisega „Marche“ hõlmatud tootmispiirkond koosneb alljärgnevalt esitatud haldusüksustest, mille oliiviistandustega kaetud territooriumilt saadud toode vastab täielikult määratletud kvaliteediomadustele. Alljärgnevalt on esitatud nimekiri haldusüksustest, mille territoorium asub täielikult kaitstud geograafilise tähisega „Marche“ hõlmatud piirkonnas. Nende haldusüksuste puhul, mille territoorium ei jää täielikult piirkonda, on lisatud piirkonda kuuluvate katastrikaartide lehtede nimekiri. Iga haldusüksus on jagatud katastrikaardi lehtedeks ja maatükkideks ning lehed on iga haldusüksuse puhul eraldi nummerdatud. Täielik dokumentatsioon on hoiul maksuameti maaregistris.

a)   Täielikult hõlmatud piirkonnad

Acquaviva Picena, Agugliano, Altidona, Ancona, Appignano, Appignano del Tronto, Ascoli Piceno, Auditore, Barbara, Barchi, Belforte all’Isauro, Belforte del Chienti, Belmonte Piceno, Belvedere Ostrense, Camerano, Camerata Picena, Campofilone, Camporotondo di Fiastrone, Carassai, Cartoceto, Castel di Lama, Castelbellino, Castelfidardo, Castelleone di Suasa, Castelplanio, Castignano, Castorano, Chiaravalle, Cingoli, Civitanova Marche, Colli del Tronto, Colmurano, Corinaldo, Corridonia, Cossignano, Cupra Marittima, Cupramontana, Falconara Marittima, Falerone, Fano, Fermignano, Fermo, Filottrano, Folignano, Force, Fossombrone, Francavilla d’Ete, Fratte Rosa, Frontino, Gabicce Mare, Gradara, Grottammare, Grottazzolina, Gualdo, Isola del Piano, Jesi, Lapedona, Loreto, Loro Piceno, Lunano, Macerata, Macerata Feltria, Magliano di Tenna, Maiolati Spontini, Maltignano, Massa Fermana, Massignano, Mercatino Conca, Mergo, Mogliano, Mombaroccio, Mondavio, Mondolfo, Monsampietro Morico, Monsampolo del Tronto, Monsano, Montalto delle Marche, Montappone, Monte Cerignone, Monte Giberto, Monte Porzio, Monte Rinaldo, Monte Roberto, Monte San Giusto, Monte San Martino, Monte San Pietrangeli, Monte San Vito, Monte Urano, Monte Vidon Combatte, Monte Vidon Corrado, Montecalvo in Foglia, Montecarotto, Montecassiano, Monteciccardo, Montecopiolo, Montecosaro, Montedinove, Montefalcone Appennino, Montefano, Montefelcino, Montefiore dell’Aso, Montegiorgio, Montegranaro, Montegrimano Terme, Montelabbate, Monteleone di Fermo, Montelparo, Montelupone, Montemaggiore al Metauro, Montemarciano, Monteprandone, Monterubbiano, Montottone, Moresco, Morro d’Alba, Morrovalle, Numana, Offagna, Offida, Orciano di Pesaro, Ortezzano, Osimo, Ostra, Ostra Vetere, Palmiano, Pedaso, Peglio, Penna San Giovanni, Pergola, Pesaro, Petriano, Petriolo, Petritoli, Piagge, Piandimeleto, Pietrarubbia, Poggio San Marcello, Pollenza, Polverigi, Ponzano di Fermo, Porto Recanati, Porto San Giorgio, Porto Sant’Elpidio, Potenza Picena, Rapagnano, Recanati, Ripatransone, Ripe San Ginesio, Rosora, Rotella, Saltara, San Benedetto Del Tronto, San Costanzo, San Giorgio di Pesaro, San Lorenzo in Campo, San Marcello, San Paolo di Jesi, Santa Maria Nuova, Santa Vittoria in Matenano, Sant’Angelo in Pontano, Sant’Elpidio a Mare, Sant’Ippolito, Sassocorvaro, Sassofeltrio, Senigallia, Serra de’Conti, Serrungarina, Servigliano, Sirolo, Smerillo, Spinetoli, Staffolo, Tavoleto, Tavullia, Tolentino, Torre San Patrizio, Trecastelli, Treia, Urbino, Urbisaglia, Vallefoglia, Venarotta.

b)   Osaliselt hõlmatud piirkonnad (kriips märgib, et kõik katastrikaardi lehed, mis kahe numbri vahele jäävad, on kaasa arvatud; näiteks 4–8 märgib, et lehed 4, 5, 6, 7 ja 8 on kaasa arvatud)

Acquacanina – lehed 3, 7, 8; Acqualagna – lehed 1–31, 34–54; Acquasanta Terme – lehed 12, 22–26, 34–39, 45–50, 57–67, 71, 73–84, 90–92, 95–98, 104, 105, 110–113; Amandola – lehed 1–26, 29–34, 40–50, 53–60, 65, 66, 68–70; Apecchio – lehed 2–7, 21; Apiro – lehed 1–20, 22–29, 33–41, 48–50, 53–55, 64, 65; Arcevia – lehed 1–39, 41–48, 52–59, 63–69, 73, 75–79, 84–90, 93–101, 103–109, 114–121, 123; Cagli – lehed 1–40, 42–61, 65–83, 85–104, 107–117, 122–138, 150–157, 176–180, 192–198; Caldarola – lehed 1, 2, 6, 8, 13–16, 22–25, 30; Camerino – lehed 1–9, 15–19, 25–28, 34–36, 43–50, 58–65, 71–75, 78–87, 89, 90, 102–124; Carpegna – lehed 1–24, 28–30; Castelraimondo – lehed 1, 3, 4, 10–22, 24–28, 30–32; Cerreto d’Esi – lehed 1–3, 8–20; Cessapalombo – lehed 1, 2, 4, 5, 7–9; Comunanza – lehed 1–16, 18–25, 27–30, 33–38, 41–44, 46–52, 54; Esanatoglia – lehed 2–4, 9–11, 13, 14, 17, 19, 20, 26; Fabriano – lehed 19–22, 25, 26, 39–43, 57–63, 80–87, 93–103, 117–122, 136–143, 153–159, 167–170, 177–180, 192–195, 208, 216, 225–227; Fiastra – lehed 1, 6–8, 10, 11, 14–17, 23–26, 32–37, 40, 45; Fiordimonte – lehed 1–7; Frontone – lehed 1–12, 15; Gagliole – lehed 6, 7, 11–13, 16–19, 21, 22; Genga – lehed 1–3, 7, 12, 18, 20, 24, 25, 29, 34, 40–42, 50–52, 60–63, 68–70; Matelica – lehed 11, 16–19, 21–26, 31–35, 40–45, 48–58, 60–83; Mercatello sul Metauro – lehed 27–29, 36, 47–51, 59–61, 69; Montefortino – lehed 6–8, 11, 12, 19, 22, 23, 28, 35, 46; Montegallo – lehed 7, 8, 13; Muccia – lehed 1, 4, 7–9, 11, 12, 18–21; Pieve Torina – lehed 2, 5–7, 23–25, 35–37; Pievebovigliana – lehed 1–16, 20, 21, 26; Piobbico – lehed 8, 16, 17; Pioraco – lehed 8–10, 12–15; Poggio San Vicino – lehed 1, 2, 5, 6, 11; Roccafluvione – lehed 1–22, 27–36, 38, 40–50, 52–60; San Ginesio – lehed 1–35, 37, 39–56, 59–64, 68–77; San Severino Marche – lehed 1–6, 13–26, 31–40, 45–51, 57–67, 68, 77–85, 90–100, 106–117, 120–128, 131–143, 148–159, 165–172, 181–186, 191–197; Sant’Angelo in Vado – lehed 1–49, 52–56, 60–64, 67–87; Sarnano – lehed 1–5, 7, 9–15, 21–24, 29–32, 36–39, 43–45; Sassoferrato – lehed 1–4, 6–9, 12–16, 21–25, 27–35, 37–46, 48–57, 61–68, 72–75, 82–88, 93–96, 100–102, 107–110, 117–119, 125–128, 136, 137; Serra San Quirico – lehed 1–3, 5–10, 16–20, 25–28, 32–36, 38–43, 45; Serra Sant’Abbondio – lehed 1–5, 7–10, 12, 15–17; Serrapetrona – lehed 9–13, 19, 20, 25, 26, 30, 31, 34; Urbania – lehed 1–16, 18, 19, 21–33, 38–44, 48–59, 64–69, 76, 77.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Õlil „Marche“ on olnud pikka aega hea maine, mis on püsinud tänapäevani. Kõige vanemad ajaloolised allikad viitavad õlile „di Marcau“ või „de Marchia“, samas kui kahe viimase sajandi jooksul on laialt levinud mitmuslik vorm „Marche“, viidates maakonna nimele, mis esines sellisel kujul 1860. aasta dekreedis, millega liideti maakond Itaalia riigiga.

Õli „Marche“ ja selle kvaliteedi kohta on märkmeid juba signoria’de ajastust. 1228. aastal, kui Marche laevad lähenesid Ferrara lähedal Po jõele, pidid nad maksma maksu (ripatico), mis koosnes 25 naelast õlist, mida väärtustati kõrgemalt kui teiste piirkondade oma. Seda kinnitab Veneetsia ternieri’de (õlikaupmeeste) gildi põhikiri, mis on kirja pandud aastal 1263 ja kus viidatakse õlile „l’olio de Marchia“, mida pidi hoidma teistest sarnastest toodetest eraldi, et see oma värvi ja maitse tõttu kallima hinnaga edasi müüa.

Õli „Marche“ müüdi ka Firenze kaupmeestele; aastal 1347 importisid Firenze villakaupmehed Marchest vähemalt 2 500 tünni oliiviõli. Õli eksportimine teistesse piirkondadesse jätkus kuni 17. sajandi poole peale. Üks Marche tuntud poeet, Giacomo Leopardi kirjutas 1828. aasta veebruaris oma isale, et „l’olio della Marca“ (Marche õli) on tuntud ka väljaspool oma piirkonda.

See iidne maine on jäänud püsima sajandite jooksul ja tänapäeval otsitakse ja hinnatakse õli „Marche“ rohkem kui kunagi varem selle heade omaduste pärast. Seda tõendavad õli „Marche“ mitmed viimastel aastatel riiklikult ja rahvusvaheliselt pälvitud auhinnad (tunnistatud Vahemere piirkonna õlidegusteerijate liidu poolt parimaks traditsioonilise meetodiga pressitud Itaalia õliks, World Culinary Cup Expogastis, International Olive Oil Award Zürichis, Los Angeles County Fair, Der Feinschmecker, Slow Foodi auhind Due Olive Award, BioFach, Pariisi AVPA, New York International Olive Oil Competition, Shangai Global Olive Oil Competition, Copenhagen International Olive Oil Awards, Orciolo d’oro dell’Enohobby, Ercole Olivario).

Sellele lisandub nime levik nii kaubanduses kui ka tavakeeles, millel on mitmeid objektiivseid tõendeid. Seal hulgas tuleb rõhutada, et kirjutades suurematesse otsingumootoritesse termin „olio Marche“, tuleb vastuseks tuhandeid dokumente, millest paljud on väga olulised ja tõendavad nimetuse laia levikut nii valdkonna professionaalide kui ka ettevõtjate seas.

Kaubanduses piirati nimetuse levikut viimastel aastatel Euroopa päritolueeskirjadega (määrus (EÜ) nr 2815/98, määrus (EÜ) nr 1019/2002 ja määrus (EL) nr 29/2012); sellest hoolimata on turunõudlus viinud selleni, et mõned tootjad kasutavad siiski õigustamatult oma toodetel geograafilist viidet „Marche“, mida tõendavad mitmed põllumajandus-, toidu- ja metsandusministeeriumi vastutavate asutuste distsiplinaarmeetmed.

Õli „Marche“ niivõrd suur tuntus on saavutatud kahtlemata tänu kvaliteediomadustele, mis on tekkinud kliima- ja mullatingimuste, tehnoloogia ning sotsiaal-majanduslike tegurite koosmõjul.

Õli „Marche“ on tuvastatav toode tänu oma kollakasrohelisele värvusele ja pigem keskmisele või keskmiselt tugeva intensiivsusega puuviljalisusele. Kokkuvõtteks on see õli väga aromaatne ja tasakaalus maitsega. Õli „Marche“ organoleptiline ja maitseprofiili kirjeldus, mis põhineb 259 proovist tehtud analüüsidel (alates aastast 2009), on kinnitatud Assami hindamiskomisjoni juhataja tehnilise aruandega (hindamiskomisjoni kiitis 2001. aastal heaks IOC ja nüüd põllumajandus-, toidu- ja metsandusministeerium).

Teine uuring, mille tegi l’Istituto di Elaiotecnica de Pescara ja mille eesmärk oli tuua esile piirkondade vahelise iseloomustamise aspektid, põhines Marches toodetud õlist võetud sadadel proovidel, mille puhul registreeriti TMR-spektril süsinik-13. Triglütseriidide rasvhapete TMR-spektri süsinik-13 sisalduse intensiivsust käsitlevate statistiliste analüüside eesmärk on määrata kindlaks geograafilises tootmispiirkonnas pakendatud homogeensete õlide kategooriad. Nende teaduslike tulemuste alusel järeldati uuringus, et võrreldes Abruzzost või Pugliast tuleva õliga moodustab õli „Marche“ eraldiseisva kategooria. See tõendab veel kord õli „Marche“ erilisust, mis tuleneb selle iseloomulikest omadustest, mis on omakorda tingitud geograafilise piirkonna ja tootmispiirkonna eripärade koosmõjust.

Kliima vaatepunktist – Mennella jaotuse järgi, kes jagas Itaalia 15 kliimatsooniks – iseloomustavad Marchet aastased isotermid 15 °C ja 16 °C vahel ning seetõttu kuulub Marche 6. tsooni (Kesk-Aadria vastas).

Tootmispiirkond katab ligikaudu 76 % piirkonna territooriumist ja võimaldab kindlustada kaitstud geograafilise tähisega toote majandusliku elujõulisuse tänu kriitiliste mahtude tootmise võimalusele, mis on küll ainult ligikaudu 0,5 % – 0,7 % riiklikust toodangust, kuid tagavad põllumajandustootjatele rahuldava sissetuleku, olles seega kooskõlas ühe määruses (EL) nr 1151/2012 esitatud aluspõhimõttega.

Marche maakonna eri õlipiirkondades toodetud tootel ei ole erilisi erinevusi, kuna tootmispiirkond on küllaltki homogeenne ja tuleb rõhutada, et valitud ja istutatud on kohalikud liigid, mis on sajandite vältel suuremalt osalt õli „Marche“ tootmisse panustanud.

Marche maakond on põhjapoolseim Aadria mere piirkond, kus peamiseks puukultuuriks on oliivipuud. Sellel on mõju õli ainulaadsusele ja õli iseloomustab voolavus tänu küllastunud rasvhapete, nagu palmitoolhappe ja linoolhappe väiksemale sünteesile võrreldes teiste küllastumata rasvhapetega. See hapete koostis sarnaneb piirkondadele Garda järve ääres ja Liguurias, mis on piiratud oliivikasvatustsoonid ja kus pool-kontinentaalsest kliimast tulenevalt tekivad küllastumata rasvhapped. Harilikult madalad temperatuurid soodustavad polüfenoolide sisaldust, mis on kõigist Itaalias registreeritud nimetustest (42 kaitstud päritolunimetust ja 1 kaitstud geograafilist tähis) kõige kõrgem. Kohalikud sordid, mis on sajandite jooksul Marche keskkonnaga kohanenud, rikastavad veelgi õli maitseprofiili eri nüanssidega (rohi, mandel, artišokk).

Veel üks õli „Marche“ tunnus on selle maksimaalne happesus (0,4 %), mis on kõigist registreeritud nimetustest kõige nõrgem. See kvaliteedinäitaja vähendab tunduvalt määratletud tootmispiirkonnas toodetud õli kvaliteedi kõikumist.

Ning veel üks tegur, mis õli „Marche“ kvaliteeti iseloomustab, on see, et saagikoristusel pööratakse tavapäraselt erilist tähelepanu saagikoristusviiside ning optimaalse koristusperioodi valikule. Aja jooksul on säilinud koristusviis, kus vilju korjatakse otse puult käsitsi või siis tegevust lihtsustavate tööriistade abil – praegu kõige levinum viis – ja tänu vähestele mehhaanilistele vahenditele tagatakse viljade terveksjäämine. Marches pole kunagi korjatud maha kukkunud oliive.

Marche maakonnas on ka ekstraheerimise traditsioon väga pikk. Ühe 1910. aasta uuringu põhjal loeti Ancona provintsis sel ajal kokku 163 tegutsevat pressimisettevõtet (mis töötasid loomade või muul liikumapaneval jõul), mis andis tunnistust kõnealuste ettevõtete levikust kõigis oliivikasvatusega tegelevates piirkondades. Aastal 2000 tegutses maakonnas 165 pressimisettevõtet. See arv kinnitab, et kõigis tänapäeval oliivikasvatusega tegelevates piirkondades on tagatud ka oliivide pressimise võimalus tänu paljude pressimisettevõtete olemasolule. Selline pressimisettevõtete võrgustik tagab, et oliivide purustamine toimub kiiresti ega ohusta oliivide kvaliteeti. Marches on kättesaadavad ka kaasaegsed tehnilised vahendid, kuna piirkonnas tegutseb maailma esimene õlivalmistamismasinate tootja.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebilehel: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllumajandus-, toiduaine- ja metsanduspoliitika ministeeriumi avalehel (www.politicheagricole.it), klõpsates linki „Prodotti DOP e IGP“ [KPNi või KGTga tooted] (ekraani ülemises paremas osas), seejärel linki „Prodotti DOP, IGP e STG“ [KPNi, KGT või GTTga tooted] (ekraani vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di produzione all’esame dell’UE“ [ELile hindamiseks esitatud spetsifikaadid].

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.