Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2016/C 187/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

KOONDDOKUMENT

„KORČULANSKO MASLINOVO ULJE”

ELi nr: HR-PDO-0005-01351 – 1.7.2015

KPN ( X ) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Horvaatia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Korčulansko maslinovo ulje” tähistatakse ekstra-neitsioliiviõli, mis on üksnes mehaaniliselt korjates saadud otse oliivipuu viljast.

Turule laskmisel peab toode „Korčulansko maslinovo ulje” olema järgmiste füüsikalis-keemiliste ja organoleptiliste omadustega:

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote „Korčulansko maslinovo ulje” põhitoorained on pärismaiste kultivaride „Lastovka” ja „Drobnica” oliivid, mis eraldi või koos peavad tootest moodustama vähemalt 80 %. Punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas kasvatatud muude kultivaride oliivid võivad toote „Korčulansko maslinovo ulje” jaoks töödeldud kõigist oliividest moodustada 20 %, ning nimetatud osakaal ei tohi oluliselt mõjutada lõpptoote kvaliteeti.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Korčulansko maslinovo ulje” kõik tootmisetapid (maaharimine, oliivide korjamine ja töötlemine) peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, millele on osutatud punktis 4.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus osutab

Õli ladustamine ja villimine peab samuti toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, millele on osutatud punktis 4. Tänu sellele säilivad toote iseloomulikud organoleptilised omadused ja kvaliteet, millele dekanteerimine võiks muidu kahjulikult mõjuda. Oliiviõli iga järgnev dekanteerimine väljaspool määratletud geograafilist piirkonda või mandri ja Korčula saare vahelist vähest transpordiühendust arvestades kauge ülemerevedu mõjuks õli kvaliteedile samuti kahjulikult. Nimetatud põhjustel ei saa toodet villida väljaspool määratletud geograafilist piirkonda. Toode „Korčulansko maslinovo ulje” lastakse turule kuni 1 l (tumedates) klaasmahutites.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus osutab

Saagikoristusaasta peab olema esitatud tootetähisel. Iga turule lastud mahuti peab olema varustatud ühise tootetähisega. Ühine tootetähis on esitatud alljärgnevalt.

Kõigil päritolunimetuse kasutajail, kes lasevad toote turule vastavalt selle spetsifikaadile, on õigus kasutada ühist tootetähist samadel tingimustel.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Korčulansko maslinovo ulje” tootmispiirkond hõlmab kogu Korčula saart, st katastriregistrise kantud omavalitsusüksusi Vela Luka, Blato, Smokvica, Čara, Račišće, Pupnat, Žrnovo, Korčula ja Lumbarda.

Korčula saart eraldab läänes Hvari saarest 15 km laiune Korčula väin, põhjas Pelješaci poolsaarest 2,5 km laiune Pelješaci väin ning lõunas Lastovo saarest 13 km laiune Lastovo väin.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna omapära

Valdavalt kaljumägisel, enamasti kivise maastikuga Korčula saarel on vähe haritavat maad. Põllumaad saadi pärast maapinna kividest puhastamist ja selle terrassideks kujundamist. Põllult korjatud kive kasutati seejärel kuivmüüridena terrassipiireteks. Tänu kuivmüüridele säilib viljakas muld terrassidel; teisiti öeldes välditakse nende müüridega põllult vihmaveega mulla minemauhtmist. Kõnealustel kuivmüüridega piiratud viljakatel terrasspõldudel koosnevad oliivisalud peamiselt pärismaiste sortide „Lastovka” ja „Drobnica” puudest.

Põllumaa võib jagada kahte rühma: terrassi-rähkmullad ja põllu-rähkmullad. Rähkmullad koosnevad sageli kaltsiumirikastest leostunud muldadest ja punastest muldadest.

Korčula saarel on pehmete talvede ning kuivade ja soojade suvedega vahemereline kliima. Kõrge keskmine temperatuur on tingitud pikka aega kestvast päikesepaistest. Korčula saarel on aasta keskmine õhutemperatuur 15,6–16,8 °C. Kõige soojem kuu on juuli: keskmine temperatuur 25,9 °C; kõige külmem kuu on veebruar: keskmine temperatuur 9,1 °C.

Päikesepaiste rohkuse poolest sobib Korčula saar väga hästi oliivikasvatuseks. Juulis on päikesepaistet kõige rohkem (373,7 tundi ehk ligikaudu 12 tundi päikesepaistet päevas) ja detsembris kõige vähem (125,3 tundi ehk 4 tundi päikeseapistet päevas).

Aastase sademete hulga poolest on Korčula saare kliima iseloomulikult niiske. Suurem osa sademeist langeb aasta külmemal poolel ehk oktoobrist märtsini (keskmiselt 80–150 mm kuus), vähem on sademeid juunist augustini (keskmiselt 30–45 mm).

Inimtegurid

Korčula saare elanikkonnal on olnud põhiosa saare maastikuilme kujundamisel. Oliivikasvatajad on töötanud kaljumägisel maastikul, muutes selle terrassidega põllumaaks ning kohandades seda kuivmüüridega piiratud oliivisalude kasvatamise kohaks. Küngastel asuvatele terrasspõldudele raske ligipääsu tõttu oli välistatud suurte masinate kasutamine. Oliive korjatakse käsitsi ja mehaaniliste käsitööriistadega.

Eelajaloolistest aegadest alates on Korčula saare omanikud pidevalt vahetunud ning arvukad ajaloosündmused on mõjutanud saare eluolu ja müügiviljade arenguteed. Rohked ajaloosündmused annavad tunnistust Korčula saarel oliivide kasvatamisest ja oliiviõli tootmisest alates saare asundamisest vanade kreeklaste poolt ning Rooma riigi ja Veneetsia vabariigi korra ajal. Viimatinimetatud korra ajast säilinud kirjalikes ürikutes on Korčula saare kohta märgitud, et „kui Veneetsia valitsus ostis õli kokku väga madala hinnaga, olid saareelanikud sunnitud sellega salakaubitsema. Kuigi kehtestati ranged karistused, nähtub arvudest, et Korčula saare oliiviõli jõudis isegi kaugele Triesti linna.” (S. Dokoza, Iz gospodarske i društvene povijesti Blata do XVIII. st., Zbornik radova Blato, 2003).

Toote eripära

Toote „Korčulansko maslinovo ulje” eripära tuleneb pärismaiste oliivikultivaride „Lastovka” ja „Drobnica” sortimendist, mis moodustab 80 % Korčula saarel kasvatatavatest kõigist oliividest.

Teaduslikus uurimuses (Elajografija otoka Korčule (1995)) tõdeb Pavle Bakarić, et pärismaised oliivikultivarid „Lastovka” ja „Drobnica” erinevad Korčula saarel kasvatatavatest muudest sortidest („Velika Lastovka”, „Vrtušćica”, „Oblica”) morfoloogiliste, bioloogiliste ja kaubanduslike omaduste poolest. Ta nendib ka, et need kaks oliivikultivari sisaldavad rohkem õli (16,4–24 %) kui muude kultivaride värsked oliivid.

Toote „Korčulansko maslinovo ulje” eripära tuleneb selle aroomist (meenutab rohelist vilja ja oliivilehti) ja maitsest (keskmisest tugevani varieeruv ühtlane mõrudus ja teravus), mis on tingitud fenoolide suurest osast – see mõjutab toote sensoorseid omadusi, st mõrudust ja teravust. Toote eripära on leidnud tõendamist uurimustöös (M. Žanetić, D. Škevin, E. Vitanović, M. Jukić Špika ja S. Perica, Ispitivanje fenolnih spojeva i senzorski profil dalmatinskih djevičanskih maslinovih ulja, Pomologia croatica 17. köide, 2011), milles jõuti järeldusele, et sortide „Lastovka” ja „Drobnica” oliiviõli sisaldas suuremal hulgal fenoole (rohkem kui 350 mg/kg) kui muud analüüsitud kultivarid („Oblica” ja „Levantinka”), mille fenoolide üldsisaldus oli 161,15 mg/kg. Samuti leiti, et analüüsitud kultivaridest sisaldasid sordi „Lastovka” oliivid kõige suuremal hulgal hüdroksütürosoole (214,32 mg/kg) ja sordi „Drobnica” oliivides oli kõige rohkem türosoole (84,37 mg/kg). Tänu sortide „Lastovka” ja „Drobnica” oliiviõlis sisalduvatele fenooliühenditele on toode väga oksüdeerumiskindel ja pika säilivusajaga. Fenooliühendite suur sisaldus mõjutab toote „Korčulansko maslinovo ulje” mõrudust ja teravust (keskmine mõrudus ja teravus ≥ 3), ning nende kahe näitaja vaheline tasakaal iseloomustab kõige paremini kultivare „Lastovka” ja „Drobnica”, millest eespool nimetatud õli toodetakse.

Tänapäeval tegelevad Korčula saarel oliivikasvatuse ja oliiviõli tootmisega ligikaudu 1 000 põllumajandusettevõtet ja 10 oliiviõliveskit. Oliivikasvatus on saarel tähtis majandustegevus; nimetust „Korčulansko maslinovo ulje” kasutatakse tänapäevani kõnekeeles ja turul (tarne- ja lastikiri, Presa d.o.o., Zlokić d.o.o., 2014).

Põhjuslik seos

Toote „Korčulansko maslinovo ulje” erilised omadused on kujunenud tänu Korčula saare eripärastele mullastiku- ja kliimatingimustele ning inimtegevusele.

Kohalikud elanikud on põllumajanduslikuks tegevuseks muutnud saare kaljumägise maastiku kuivmüüridest ümbritsetud terassidega viljakandvateks põldudeks. Terrassidele istutatud oliivisalud koosnevad peamiselt kultivaride „Lastovka” ja „Drobnica” oliivipuudest. Müüridest ümbritsetud oliivipuudega terrassid on saare maastiku lahutamatu osa.

Tootjad on valinud kultivarid „Lastovka” ja „Drobnica” välja sortidena, mis kõige paremini on kohanenud saare eripäraste mullastiku- ja kliimatingimustega. Kõigist Korčula saarel kasvatatavatest oliividest moodustavad nimetatud kultivarid 80 %.

Tänu geograafilisele asendile on Korčula saarel väga kõrged päevased temperatuurid ja suur on ka päikesepaisteliste tundide arv. See soodustab oliivide aretamist ja kasvatamist, eelkõige neid, mis kuuluvad sortidesse „Lastovka” ja „Drobnica”, sest need on väga põuakindlad ja nende koristusperiood on pikk (oktoobrist veebruari alguseni).

Tänu oliivide käsitsi korjamisele on kohalikel tootjail võimalik kindlaks määrata nende ideaalne korjamise aeg. Tänu sellele saadakse suure fenoolisisaldusega oliivid, mis annavad tootele „Korčulansko maslinovo ulje” keskmise kuni intensiivse mõruduse ja teravusega maitse.

Tänu Korčula saare erilistele ilmastiktingimustele, mis hõlmavad arvukaid päikesepaistelisi tunde ja väheseid sademeid suvel, on kultivaride „Lastovka” ja „Drobnica” oliiviõli suurema fenoolisisaldusega. Analüüsidest nähtub, et see fenoolisisaldus on suurem kui muude analüüsitud sortide vastav näitaja, ning seega on toode „Korčulansko maslinovo ulje” eriliste omadustega.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://www.mps.hr/UserDocsImages/HRANA/KORCULANSKO%20MASLINOVO%20ULJE/2016-4-6%20-%20Izmijenjena%20Specifikacija%20proizvoda.pdf

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.