1.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 449/208

ARUANNE

Euroopa Liidu liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega

(2016/C 449/39)

SISSEJUHATUS

1.

Varssavis asuv Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur (edaspidi „agentuur“ või „Frontex“) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (1). Agentuuri peamine ülesanne on koordineerida liikmesriikide tegevust välispiiri haldamise valdkonnas (operatiivkoostöö toetamine, tehniline ja praktiline abi, riskianalüüs).

2.

Tabelis esitatakse agentuuri peamised arvandmed (2).

Tabel

Agentuuri peamised arvandmed

 

2014

2015

Eelarve (miljonites eurodes)

86,7

143,3

Töötajate arv seisuga 31. detsember (1)

311

309

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning agentuuri järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

4.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)

agentuuri raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2015. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

5.

Juhtkond vastutab agentuuri raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (5):

a)

juhtkonna kohustused seoses agentuuri raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi, komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist ning arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Tegevdirektor kiidab agentuuri raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab agentuuri finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

b)

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

6.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb riskil, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riski hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist. Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas agentuuri raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (8) sätestatud nõuetele.

8.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal annab piisava ja asjakohase aluse kinnitava avalduse esitamiseks.

Alus märkusega arvamuse esitamiseks raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

9.

Agentuur hindas 1 723 336 euro võrra tegelikust väiksemaks mereseire alaste teenustega seotud 2015. aastal ette makstud ja kantud kulud, mille kohta ei olnud veel arveid esitatud. Alahindamine mõjutas viitkulusid ning selle tagajärjel sisaldasid agentuuri bilanss ja tulemiaruanne olulisi väärkajastamisi.

Märkusega arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul (võtmata arvesse lõigus „Alus märkusega arvamusele raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta“ kirjeldatud asjaolu mõju) kajastab agentuuri raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt agentuuri finantsolukorda 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning agentuuri finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt selle finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.

Kontrollikoja hinnangul on agentuuri 2015. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

12.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

13.

Agentuuri 2015. aasta oktoobris Islandis tehtud järelauditi käigus avastati eeskirjadevastaseid makseid kogusummas 1,4 miljonit eurot, mis olid seotud ajavahemikul 2011–2015 mitmes ühisoperatsioonis osalenud laeva amortisatsiooniga. Islandi rannikuvalve deklareeris laeva amortisatsioonikulud, kuigi laev oli ületanud agentuuri suunistes määratletud kasuliku eluea. Kuigi agentuuril on õigus nõuda tagasi viimase viie aasta jooksul tehtud eeskirjadevastased maksed, teatas ta, et nõuab tagasi vaid alates 2015. aasta jaanuarist tehtud maksed (kokku 0,6 miljonit eurot).

14.

Sisejulgeolekufond loodi perioodiks 2014–2020. See sisaldab eraldi rahastamisvahendeid piiri- ja viisaküsimuste (ISF Borders and Visa) ning politseikoostöö (ISF Police) jaoks, mille raames eraldatakse tegevustele vastavalt 2,8 ja 1 miljard eurot. Komisjon hüvitab piiri- ja viisaküsimuste rahastamisvahendi raames liikmesriikidele transpordivahendite (sõidukid või laevad) ostu ning jooksvad kulud, nagu kütus ja hooldus. Agentuur hüvitab nimetatud kulud ka ühisoperatsioonides osalejatele. Seega on olemas topeltrahastamise risk, mida ei ole käsitletud (9).

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE KOHTA

15.

Kulukohustustega seotud assigneeringute 2015. aastasse üle kandmiste määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 3,2 miljonit eurot ehk 38 % (2014. aastal 4,5 miljonit eurot ehk 36 %) ning III jaotises (tegevuskulud) – 40,2 miljonit eurot ehk 35 % (2014. aastal 28,4 miljonit eurot ehk 44 %). II jaotises oli ülekandmiste suur osakaal põhjustatud IT-lepingutest, mille kehtivus lõpeb järgneval aastal, III jaotises aga agentuuri tegevuse mitmeaastasest iseloomust.

MUUD KOMMENTAARID

16.

Piirioperatsioonides osalevad riigid deklareerivad tekkinud kulud jooksvate kulude deklaratsioonis, mis hõlmab püsikulusid (amortisatsioon ja hooldus), muutuvkulusid (peamiselt kütus) ja lähetuskulusid (peamiselt lähetustasud ja muud meeskonnakulud). Deklareeritud kulud põhinevad tegelikult kantud kuludel ning järgivad riiklikke standardeid, mis põhjustab erinevaid lähenemisviise osalevates riikides ja loob kõigi asjaosaliste jaoks väga kohmaka süsteemi. Kontrollikoja eriaruandes nr 12/2016 soovitati, et ametid peaksid kasutama lihtsustatud kuluvõimalusi alati, kui see on asjakohane, et vältida ebatõhusust (10).

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

17.

Kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmete ülevaade on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 4. oktoobri 2016. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE

(1)  ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

(2)  Agentuuri pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav agentuuri veebisaidil www.frontex.europa.eu.

(1)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: agentuuuri edastatud andmed.

(3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4)  Need koosnevad eelarve täitmise aruandest ja selle lisast.

(5)  Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42) artiklid 39 ja 50.

(6)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS)/rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7)  Delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikkel 107.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9)  Kontrollikoda on sellele riskile osutanud ka oma eriaruande nr 15/2014: „Välispiirifond on edendanud finantssolidaarsust, kuid fondi tulemuste mõõtmist tuleb parandada ning ELi lisandväärtust suurendada“ punktis 39 ja 4. soovituses.

(10)  1. soovitus kontrollikoja eriaruandes nr 12/2016: „Ametid ei kasuta toetusi alati asjakohaselt ega tõendatavalt mõjusalt“.

LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaar

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud/pooleli/alustamata/ei kohaldata)

2012

Kontrollitud värbamismenetlustes esines olulisi puudusi, mis mõjutasid menetluste läbipaistvust ja kandidaatide võrdset kohtlemist: kirjalike testide ja intervjuude küsimused määrati kindlaks alles pärast avalduste läbivaatamist valikukomisjoni poolt, kirjalikele testidele ja intervjuudele ning reservnimekirja pääsemise lävendid ei olnud eelnevalt paika pandud ning valikukomisjonid ei dokumenteerinud kõiki oma koosolekuid ja otsuseid.

Pooleli

2013

Tarnijate aasta lõpus esitatud raamatupidamise aastaaruandeid oli keeruline vastavusse viia. Tarnijate bilansi üle tuleb teha regulaarsemat järelevalvet ning erinevusi õigeaegselt analüüsida.

Pooleli

2013

Agentuur alustas tegevust 2005. aastal ning on siiani tegutsenud asukohariigiga peetava kirjavahetuse ja suhtluse alusel. Laiaulatuslikku peakorterilepingut agentuuri ja asukohariigi vahel ei ole aga sõlmitud. Selline leping parandaks agentuuri ja selle personali töötingimuste läbipaistvust.

Pooleli

2014

Frontexiga koostööd tegevate riikide poolt rahastamislepingute alusel hüvitamiseks esitatud väljamaksetaotluste eel- ja järelkontrolle on märkimisväärselt parandatud. Koostööd tegevate riikide poolt kulude põhjendamiseks lisatud tõendavad dokumendid ei ole aga alati piisavad. Frontex ei ole nõudnud ka kontrollitõendite esitamist, kuigi ELi finantsmääruse rakenduseeskirjades soovitatakse seda teatud piirmäärasid ületavate toetuste puhul teha (1). Kontrollitõendid lisaksid kindlust toetusmaksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Pooleli

2014

2015. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 4,5  miljonit eurot ehk 36 % (2013. aastal 2,4  miljonit eurot ehk 27 %) ning III jaotises (tegevuskulud) – 28,4  miljonit eurot ehk 44 % (2013. aastal 29,2  miljonit eurot ehk 47 %). II jaotise suured ülekandmised olid peamiselt seotud agentuuri kolimisega uude hoonesse 2014. aasta detsembris. III jaotise suured ülekandmised tulenesid peamiselt agentuuri tegevuse mitmeaastasest iseloomust ning 4,2  miljoni euro suuruse täiendava eelarve heakskiitmisest 2014. aasta oktoobris.

Ei kohaldata

2014

Seoses toetuslepingute arvu pideva suurenemise ja nendega seotud kulude Frontexi poolse kontrollimise ja hüvitamise töömahukusega tuleb leida vastus küsimusele, kas agentuur ei saaks kasutada tõhusamaid ja soodsamaid rahastamismehhanisme.

Alustamata (2)

2014

Schengeni lepinguga ühinenud riikide (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) rahalise panuse arvutamine vajab täpsustamist, et see vastaks asjaomase õigusakti sätetele (3). Näiteks peaks arvutus põhinema komisjoni lõplikul toetusel, mitte aasta eelarves kavandatud summal.

Pooleli

2014

Ühendkuningriigi ja Iirimaa (kumbki ei ole Schengeni kokkuleppega liitunud) rahaline osalus on püsinud juba aastaid muutumatuna, kuigi tegevus, milles mõlemad riigid osalevad, on märkimisväärselt laienenud. Seetõttu on juba ammu aeg nende riikide rahalise panuse suurus üle vaadata.

Lõpetatud

(1)  Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(2)  Nõukogu määruse (EÜ) nr 2007/2004 artikli 3 lõige 4 (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1) võimaldab agentuuril rahastada ühisoperatsioone ainult toetustega.

(3)  Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalikke eeskirju käsitlev kokkulepe (ELT L 243, 16.9.2010, lk 4); Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalikke eeskirju käsitlev kokkulepe (ELT L 188, 20.7.2007, lk 19).

AGENTUURI VASTUS

9.

Agentuur täiendab oma laekuvate arvete hindamise menetlust veelgi.

13.

Frontexi finantsmääruse rakenduseeskirjade kohaselt võib eelarvevahendite käsutaja teha teadaoleva summa sissenõudmisest erandi, kui sissenõudmine ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele. Selle põhimõttega kooskõlas ja pärast välise juriidiliste nõuannete saamist teatas eelarvevahendite käsutaja 0,6 miljoni euro sissenõudmisest, mis katab alates 2014. aastast antud toetusi. Ta teatas ka, et samal põhjusel ei hüvitata 2016. aastaks ette nähtud 0,2 miljonit eurot.

14.

2016. aastal koostöös rände ja siseasjade peadirektoraadiga võetud leevendusmeetmed on seni olnud juurdepääs sisejulgeolekufondi andmebaasile, kus on avaldatud toetuse saajate kõik plaanid ja aruanded. Rände ja siseasjade peadirektoraat kavatseb ka kutsuda Frontexi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi komitee kohtumisele 2016. aasta sügisel, et tutvustada olukorda enda vaatenurgast ja arutada seda liikmesriikidega.

15.

Frontex võtab kontrollikoja selgitused ülekantud summade kohta teadmiseks. Agentuur teeb kõik endast oleneva, et vähendada ülekantavaid summasid ja paremini järgida eelarve aastasuse põhimõtet.

16.

Praeguse kulude hüvitamise süsteemi eesmärk on tagada toetuse saajate võrdne kohtlemine, sest rahastada saab toetuse saajate samu kulukategooriaid.

Sellele vaatamata nõustub agentuur siiski kontrollikojaga, et tegelike väärtuste alusel kulude hüvitamine on kohmakas ja paljulubav võimalus on kehtestada ühikuhinnad, mida agentuur kavatseb ka teha. Peale selle on tõenäoline, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks ümberkorraldamise ettepanek kõrvaldab kohustuse kasutada toetusi, mis võimaldab agentuuril kasutada muid rahastamismehhanisme kui toetusi.