Kommenteeritud kokkuvõte

2020. ja järgnevate aastate põllumajandusstatistika strateegia ning sellele järgnevate seadusloomevalikute mõju hinnang

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Globaliseerumise ning kliima- ja sotsiaalsete muutuste tõttu muutub maailma põllumajandus, mis omakorda tingib muudatusi ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) ja muudes põllumajandusega seotud ELi poliitikavaldkondades. Seetõttu tekib vajadus uute põllumajandusstatistika andmete järele, mida praegu ei pakuta, kuna õigusraamistik on jäik ja andmete kogumine ei ole järjekindel. Ajal, mil ressursse üha kärbitakse, muutub tehnoloogia arengu ning uute andmeallikate kasutuselevõtu tõttu ka ametlik statistika. Seega on vaja kohandada põllumajandusstatistika õigusakte, et saavutada suurem kulutõhusus ja vähendada andmete kogumisest tingitud koormust.

Kui neid probleeme ei lahendata, võib see seada ohtu ÜPP ja muude ELi poliitikavaldkondade jaoks vajalike andmete kogumise, mis omakorda piiraks ELi suutlikkust tegutseda kõigi ELi kodanike jaoks olulistes valdkondades. Sidusrühmad, mida käesolev algatus mõjutab kõige otsesemalt, on komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, keskkonna peadirektoraat, kliimameetmete peadirektoraat, tervise ja toiduohutuse peadirektoraat ning ELi liikmesriikide statistikaametid.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Algatuse eesmärk on uuendada õigusakte, et paindlikult rahuldada vajadust uute andmete järele, parandada põllumajandusstatistika ühtlust ja sidusust ning leevendada andmete esitamise koormat,

koostades tõhusalt ja tulemuslikult kvaliteetset, kasutajate vajaduste kohast statistikat;

parandades põllumajandusstatistika süsteemi paindlikkust ja reageerimiskiirust;

parandades põllumajandus-, metsandus-, maakasutus- ja keskkonnastatistikat;

töötades põllumajandusstatistika jaoks välja kohanemis- ja vastutusvõimelise juhtimisstruktuuri;

parandades Euroopa põllumajandusstatistika ühtlust ja järjepidevust ning

koostades rohkem statistikat, kuid vähendada ühtlasi andmeesitajate koormust, uurides võimalusi kasutada alternatiivseid andmeallikaid ja suurendada tõhusust.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? 

Selleks et ELi valdkonnapoliitika, näiteks ÜPP, millele kulub peaaegu 40 % kogu ELi eelarvest, oleks kooskõlastatud, tuleb suunata poliitikameetmeid võimalikult tõhusalt, tulemuslikult ja õiglaselt. Selleks on loomulikult vaja kvaliteetseid ja liikmesriigiti võrreldavaid andmeid. Seda on võimalik saavutada ainult ühise ja kooskõlastatud tegevusega Euroopa statistikasüsteemi (ESS) raames.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks?

Kaalutud on järgmisi variante:

1.Lähteolukord. Põllumajanduse struktuuriandmete suhtes ELis meetmeid ei võeta. Selle variandi puhul jääks andmete kogumine liikmesriikide ülesandeks, mille tõttu jäävad liikmesriikide lähenemisviisid erinevaks ja kvaliteet ebaühtlaseks.

2.Põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringute määruse (EÜ) nr 1166/2008 kehtivusaja pikendamine. Selle variandi puhul jääks kestma praegune olukord.

3.Ühtne põlumajandusstatistika õigusraamistik. Selle variandi puhul hõlmataks kogu põllumajandusstatistika andmete kogumine ühe uue määrusega.

4.Põllumajandusstatistika integreerimine kahes etapis. Selle variandi puhul säiliksid 3. variandi eelised, kuid suureneks paindlikkus ja väheneks ajaline surve, kuna kaks uut raammäärust saaks välja töötada eri ajal.

Eelistatud on 4. variant, kuna see annab parimad võimalused eesmärkide saavutamiseks.

Kes millist varianti toetab?

Pärast põhjalikke konsultatsioone pooldab suur enamus ELi põllumajandusstatistika sidusrühmi 4. varianti. Enamus sidusrühmi peab ideaalseks 3. varianti, kuid ei usu, et seda saaks teostada 2020. aastaks. Väike vähemus sidusrühmi eelistab 2. varianti väiksemate esialgsete kulude tõttu.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised?

Statistikaõigustiku moodustavad peamiselt haldusaktid, mis mõjutavad eeskätt andmete kasutajaid (s.t teisi komisjoni peadirektoraate), statistika koostajaid (riiklikud statistikaametid) ja andmete esitajad (põllumajandusettevõtted). Selle otsene majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju on väike. Muud mõjud on järgmised.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud?

Enamik sidusrühmade otseseid kulusid tuleneb kohanemisest uute statistika- ja tehniliste süsteemidega. Keskpikas kuni pikas perspektiivis peaksid need meetmed veidi vähendama koormust ja kulusid, kuna uuringud hõlmavad peaaegu viiendiku võrra vähem majapidamisi (2010. aasta põllumajandusloenduse sääst oleks ligikaudu 56 miljonit eurot hinnanguliselt 320 miljoni eurose kogukulu juures; lühiajalised kohanemiskulud on hinnanguliselt umbes 26 miljonit eurot). Statistikakulude hindamisel tuleb arvesse võtta ka seda, kui palju läheks maksma statistika puudumine või halva kvaliteediga statistika. Seega on 3. ja 4. variandi kulud väiksemad kui 2. variandi puhul (praeguse olukorra säilitamine). 2. variandist võib olla odavam ka 1. variant, kuid see oleks tagasiminek võrreldes praeguse olukorraga.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Enamik ELi põllumajanduslikke majapidamisi on väga väikesed. Nende majapidamiste andmeid on vaja põllumajanduspoliitika väljatöötamiseks, rakendamiseks, seireks ja analüüsiks, kuid ka maaelu arengu jaoks. Seetõttu ei saa kõnealused majapidamisi uuringutest kõrvale jätta. Koormuse vähendamiseks nähakse algatuse raames ette asjakohased künnised, sihtvalimid jms ning tehnoloogiliste uuenduste ja uute andmeallikate kasutamisel lähtutakse põhimõttest „üks kord kogu, mitu korda kasuta“.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele?

Arvatavasti jääb ELi rahaline toetus riikide põllumajandusstatistika andmete kogumisele praegusega võrreldavale tasemele ja ka riikide kulutused peaksid jääma sama suureks kui praegu. Kulusid võib vähendada koormuse ja kulude kärpimise meetmete täielik rakendamine ning põllumajandusettevõtete arvu eeldatav vähenemine (praeguse suundumuse jätkudes). Üldiselt võttes on statistika suhteliselt odav avalik teenus, mis teenib oma kulud tasa oluliste ja mitmekesiste kasutusvõimalustega, mida ta pakub.

Kas on oodata muud olulist mõju?

Põllumajandusstatistikal on ka märkimisväärne kaudne mõju, mis avaldub näiteks toiduga kindlustatuse, kliimamuutuse, turismi ja ELi välispoliitika valdkonnas, kuna võimaldab poliitika kujundamist, rakendamist ja seiret kvaliteetsete, riikide lõikes võrreldavate andmete alusel. Kuid statistika mõju on keeruline prognoosida ja hinnata ning statistikaõigustiku otsene mõju on tagasihoidlik.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Poliitika analüüsimiseks teostatakse iga-aastast vastavushindamist, korraldatakse pidevat teabevahetust sidusrühmadega ja iga kolme aasta järel koostatakse mitmel kesksel tulemusnäitajal põhinev seirearuanne. Teise kolmeaastase seirearuande asemel esitatakse tagasiulatuv hinnang.