Brüssel,7.9.2016

SWD(2016) 259 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

MÕJUHINNANGU KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Lisatud dokumendile:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse lennundusjulgestuses kasutatavaid läbivaatusseadmeid käsitlev liidu sertifitseerimissüsteem

{COM(2016) 491 final}
{SWD(2016) 261 final}


Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse lennundusjulgestuses kasutatavaid läbivaatusseadmeid käsitlev ELi sertifitseerimissüsteem.

A. Vajadus meetmete järele

Mis on lahendamist vajav probleem ja miks on see oluline ELi tasandil?

Kõnealuse algatusega käsitletakse lennundusjulgestuses kasutatavate läbivaatusseadmete siseturu puudumist. See on ebatõhus ja kahjustab selliseid seadmeid tootvate Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet.

Ilma poliitikaalgatuseta, mis toetaks Euroopa tootjate konkurentsivõimet, väheneb paratamatult Euroopa tootjate turuosa maailmaturul.

Mida soovitakse algatusega saavutada?

ELi siseturu nõuetekohane toimimine lennundusjulgestuses kasutatavate läbivaatusseadmete valdkonnas ja ELi ettevõtete üleilmse konkurentsivõime suurenemine.

Milline on ELi tasandil meetmete võtmise lisaväärtus (subsidiaarsus)?

Liikmesriigid on koostöös komisjoniga nimetatud probleemi osaliselt käsitlenud ühtsete katsemeetodikate väljatöötamist käsitleva mittesiduva koostööleppe kaudu. Selle leppe raames aga ei väljastata sertifikaate. Pole märke selle kohta, et liikmesriigid kavatsevad luua õiguslikult siduva vastastikusel kokkuleppel põhineva sertifitseerimissüsteemi. Seega on vaja võtta meetmeid ELi tasandil. ELi tasandil meetmete võtmine tekitaks lisaväärtust, kuna tootjad saaksid kasutada ära siseturgu, samuti paraneks nende üleilmne konkurentsivõime.

B. Lahendused

Milliste valikutega oleks võimalik eesmärgid saavutada? Kas on olemas eelistatud valik? Kui ei, siis miks?

Välja töötati viis poliitikavalikut.

1. Lähtestsenaarium – komisjon ei loo ühtegi algatust. 2. Soovitus liikmesriikidele. 3. Õigusakt – seadusandlik ettepanek, mis võimaldaks tootjatel turustada ja müüa oma tooteid kõikjal liidus, kui need on kord ühes liikmesriigis sertifitseeritud. 3.1. Vana lähenemisviis. 3.2. Uus lähenemisviis. 3.3. Tsentraliseeritud lähenemisviis.

Eelistatud valik on 3.1 ehk vana lähenemisviis, millel oleks oluline soodne mõju ning laialdane toetus kõikide sidusrühmade hulgas.

Millised on eri sidusrühmade seisukohad? Kes millist poliitikavalikut toetab?

Sidusrühmade grupid ei toetanud 1. ja 2. valikut. Suurem osa sidusrühmadest eelistas valikut 3.3, millele järgnesid kohe valikud 3.1 ja 3.2. Sidusrühmade gruppide arvamus nendes küsimustes oli üldiselt üksmeelne.

C. Eelistatud poliitikavaliku mõju

Millised on eelistatud poliitikavaliku (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavalikute) eelised? 

Sertifitseerimine toimuks üksnes ühes liikmesriigis. Kavandatav poliitikameede peaks: suurendama ELi turu tõhusust, hõlbustama kaupade vaba liikumist, suurendama tarbijate valikuvõimalusi, vähendama halduskoormust, kiirendama toote turule jõudmist ja parandama Euroopa tootjate konkurentsivõimet. See peaks suurendama ELi tootjate müüki kolmandates riikides ja parandama valdkonna üldisi tööhõive näitajaid.

Millised on eelistatud poliitikavaliku (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavalikute) kulud? 

Ühe seadmega mitmekordsete katsete tegemise vajaduse kaotamine kahandaks ühes laboris aastas tehtavate katsete arvu, mis vähendaks laborite sissetulekut, kuid selline sissetuleku kaotus on eeldatavasti siiski väiksem kui tootjate kulude pealt saavutatav kokkuhoid.

Milline on mõju VKEdele ja konkurentsivõimele?

Praeguse sertifitseerimissüsteemi õiguslik ebakindlus suurendab lennundusjulgestuses kasutatavate läbivaatusseadmetega seotud arenduskulusid ja pikendab nende turule jõudmise aega. Arvestades VKEde vahendite piiratust, on see probleem nende jaoks proportsionaalselt suurem kui suuremate ettevõtete jaoks. Seega on valiku 3.1 positiivne mõju VKEde puhul eeldatavasti suurem.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju liikmesriikide eelarvetele ja ametiasutustele? 

Ei.

Kas on oodata muid olulisi mõjusid? 

Ei.

D. Järelkontroll

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Iga viie aasta järel.