Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang ettepanekule põhjendamatut asukohapõhist piiramist ja muud elu- või asukoha alusel diskrimineerimist käsitleva määruse vastuvõtmiseks

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Kliendid – eelkõige tarbijad, kuid ka väikeettevõtjad – on üha enam huvitatud piiriüleste ostutehingute tegemisest. Kuid järjest tihemini kogevad nad seda, et teistes liikmesriikides tegutsevad kauplejad keelduvad neile kaupu või teenuseid müümast või kohandavad hinda selletõttu, et klient on teisest liikmesriigist. 2015. aastal tehtud kontrollostmise uuringust nähtus, et vaid veidi üle kolmandiku (37 %) piiriülestest ostukatsetest olid edukad. Piiriülesest müügist keeldumisel võib olla mõjuvaid põhjusi (nt erinevused tarbijakaitsealastes õigusnormides, käibemaks, ummikud piiriülestes edastamiskanalites, jne). Siiski võib suur osa piirangutest olla põhjendamatud.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Algatuse eesmärk on tagada, et klientide diskrimineerimine on ühtsel turul keelatud. Mitmeid ettevõtjate sellise käitumise algpõhjuseid käsitletakse paralleelselt näiteks komisjoni digitaalse ühtse turu strateegia ning kaupade ja teenuste ühtse turu strateegia raames tehtud algatustes (digitaalsed lepingud, pakivedu, käibemaksu nn väikese ühe akna süsteemi laiendamine). Käesolevas algatuses keskendutakse eelkõige olukordadele, kus välismaiste ja omamaiste klientide erinev kohtlemine ei ole põhjendatud.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? 

Üldjuhul on probleem oma olemuselt piiriülene ja puudutab kõiki liikmesriike. Hetkel ei ole liikmesriikidel ega nende ametiasutustel võimalik kehtivate sätete täitmise tagamiseks tugineda piisavalt selgele õigusraamistikule. Seetõttu on võimalik neid eesmärke nende ulatuse ja oodatava mõju tõttu paremini saavutada ELi tasandi meetmega.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke valikuid on kaalutud? Kas on olemas eelistatud valik? Miks? 

Läbipaistvuse suurendamine (1. valik) eesmärki ei saavuta. Veebisaitidele ligipääsu ja sõnaselge nõusolekuta ümbersuunamise keelamine (2. valik) koosmõjus nõudega esitada niisuguse keelamise korral erakorraliselt põhjendatud juhtudel selgitused aitab probleemi lahendada osaliselt. Eelistatud valikus (3. valik) on keskendutud konkreetsete olukordade väljatoomisele, kus asukohapõhist piiramist ei ole võimalik põhjendada (materiaalse kauba puhul, kui piiriülese veo korraldab klient; teenuste puhul, mis osutatakse kaupleja tegevuskohas ning elektrooniliste osutatavate teenuste puhul, kus tarnimise küsimust ei teki). 4. valikus on loetletud olukorrad, kus asukohapõhine piiramine on põhjendatud, selgitamaks teenuste direktiivi artikli 20 lõikes 2 sätestatud põhimõtteid. See valik jäeti keerukuse tõttu kõrvale. 5. valikus nähti ette nõue, mille kohaselt tuleb ettevõtjatel materiaalseid kaupu transportida ja mis aitaks eemärki parimal viisil saavutada, kuid see lükati kõrvale, kuna see põhjustaks ettevõtjatele ebaproportsionaalseid kulusid.

Kes millist valikut toetab? 

1. valikut toetavad kindlalt tarbijad, kuid selle valiku suhtes on teatavatel ettevõtjatel reservatsioone. 2. valikut toetavad selgelt tarbijad ja sellega nõustuvad ettevõtjad. Selgelt suurim osa tarbijatest toetab 3. valikut, samas kui ettevõtjate seisukohad erinevad üksteisest – ühed väljendavad selle suhtes vastuseisu ja teised on näidanud sellega nõustumise märke, nt nende tehingute puhul, kus tarne korraldab klient ise. 4. valikut pooldavad mõned ettevõtjad, et suureneks õiguslik selgus, samas kui teised ettevõtjad on sellele valikule vastu. Kuigi tarbijad toetavad põhimõtteliselt 5. valikut, on ettevõtjad sellele kindlalt vastu.

C. Eelistatud valiku mõju

Millised on eelistatud valiku (kui see on olemas, vastasel korral peamiste valikute) eelised?

Olemasoleva teabe kohaselt suureneks näiteks elektroonikatoodete kaugmüügi puhul, mis on üks populaarsemaid internetimüügi kategooriaid, ettevõtjate poolt piiriülese müügi suhtes kehtestatud asukohapõhise piiramise kaotamise tulemusel turu koguväärtus (kogumüük) kokku hinnanguliselt ligikaudu 1,1%. Suurem osa sellest müügitegevusest toimuks kodumaiste ostutehingute, peamisel veebiväliste kodumaiste ostude vähenemise arvel. Kaubandustegevuse suurenemise kogumõju oleks hinnanguliselt üksnes 0,4 %. Sellega kaasneks hinnanguliselt -0,5 % hinnalangus veebiväliste ostude ja -0,6 % hinnalangus internetiostude puhul kogu liidus. Hinnatõusu ei ole ette näha üheski liikmesriigis. Kui samalaadne mõju avaldub kõigi materiaalsete kaupade osas, siis võib tarbija kasu kõigis liikmesriikides suureneda keskmiselt 0,8% ELi 28 liikmesriigis, teatavate erisustega liikmesriikide lõikes. Siiski tuleb meeles pidada, et lähteolukorda mõjutab asjaomaste regulatiivsete algatuste tõhusus.

Millised on eelistatud valiku (kui see on olemas, vastasel korral peamiste valikute) kulud? 

Automaatse ümbersuunamise kaotamisega ja klientide nõusoleku küsimisega enne ümbersuunamist kaasnevad ühekordsed nõuetele vastavusse viimise kulud, kuid see puudutaks vaid väikest osa suurtest veebisaitidest (ligikaudu 2% veebisaitidest, mis moodustavad 7,5 % piiriülesest kaubavahetusest). Muude nõuete täitmisega seotud kulud tekiksid väga piiratud ulatuses, kuna kauplejad kohtleksid välismaiseid kliente nagu kodumaiseid kliente ja neil oleks võimalik tehtud lisakulud, näiteks maksesüsteemidega seotud kulud või muud kulud, tagasi saada läbipaistval viisil ulatuses, milles need kulud on objektiivselt põhjendatud.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

See meede hõlmab kõiki ettevõtjaid, sealhulgas VKEsid ja mikroettevõtjaid. Ainus lisakoormus võiks ilmselt olla seotud makseteenuste eest võetava väikese lisatasuga ja vajadusega teha digitaalse müügi puhul kindlaks käibemaksumäär kliendi elu- või asukohariigis (käibemaksu tasumine toimub nn väikese ühe akna süsteemi alusel). Uue käibemaksu käsitleva ettepaneku kohaselt on selline teave kergesti kättesaadav. Siiski oleks see ettevõtjate jaoks, kes on siseriiklike õigusaktide alusel käibemaksu tasumisest vabastatud, märkimisväärne koormus. Seetõttu on nad võrdse kohtlemise kohustusest vabastatud. Kõigi mikro- ja väikeettevõtete väljajätmine ei oleks otstarbekas lahendus.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele?

Jõustamine toimub juba olemasolevate struktuuride kaudu, mida tarbijate osas reguleerib tarbijakaitsealase koostöö määrus, mistõttu ei ole uusi korralduskulusid ette näha. Kaheksa aasta jooksul (2007-2015) on komisjonini jõudnud ligikaudu 1500 kaebust, kuid komisjoni arvates on tarbijakaitse alaste probleemide ulatus palju laiem. Määrus peaks selgitama kauplejate kohustusi ja tõkestama halbu tavasid. Liikmesriikide iga-aastane töökoormus jääb eeldatavasti jätkuvalt piiratuks.

Kas on oodata muud olulist mõju? 

Ei. Meedet kohaldatakse kõigi kauplejate suhtes, kes müüvad kaupu või teenuseid ELis asuvatele klientidele ega mõjuta seega rahvusvahelist konkurentsivõimet.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Põhjalik hindamine peaks toimuma viis aastat pärast määruse jõustumist.