A. Vajadus meetmete järele

Mis on lahendamist vajav probleem ja miks see on probleem?

Mõjuhinnang on koostatud paralleelselt audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi järelhindamisega õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames.

Üldine järeldus on, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärgid on siiani asjakohased.

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames sooritatud hindamise käigus tehti kindlaks kolm peamist probleemset valdkonda.

-Alaealiste ja tarbijate ebapiisav kaitse, kui nad vaatavad videoid videote jagamise platvormidel.

-Võrdsete võimaluste puudumine traditsioonilise ringhäälingu teenuste ja tellitavate teenuste vahel ning siseturu nõrkus, mis tuleneb asjaolust, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi teatavad eeskirjad ei ole piisavalt täpsed.

-Ärilisi teadaandeid käsitlevad eeskirjad ei täida enam oma eesmärki.

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames tehtud hindamise käigus jõuti samuti järeldusele, et on võimalusi lihtsustamiseks, eelkõige päritoluriigi ja teatavate äriliste teadaannete eeskirjade kohaldamist toetavate menetluste puhul.

Mis tuleks saavutada?

Üldeesmärk on

1.suurendada tarbijate ja alaealiste kaitset;

2.tagada võrdsed võimalused, säilitada siseturu terviklikkus ja suurendada õiguskindlust;

3.lihtsustada õigusraamistikku.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus?

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv on Euroopa audiovisuaalse ühtse turu aluseks olev raamistik. Tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste ja videote jagamise platvormide areng ning seetõttu muutuvad vaatamisharjumused ja nendega seotud riskid on nähtused, mis mõjutavad kõiki liikmesriike.

Lähitulevikus toimuva audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamise käigus peetakse vajalikuks järgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, säilitades ühtlustamise lähenemisviisi ja koostöömehhanismid, mis võimaldavad liikmesriikidel võtta arvesse riigi eripära.

B. Lahendused

Millised on erinevad variandid eesmärkide saavutamiseks? Kas on olemas eelistatud variant? Kui ei, siis miks?

Variandid on rühmitatud selle konkreetse probleemi alusel, mille lahendamiseks need on peamiselt mõeldud. Iga jaotise puhul on toodud esile eelistatud variant.

1.Variandid, mis tegelevad alaealiste ja tarbijate ebapiisava kaitse probleemiga videote jagamise platvormidel

Variant A julgustab kasutama alaealiste ja tarbijate kaitseks videote jagamise platvormidel enesereguleerimist.

Variant B kehtestab videote jagamise platvormidel sellise vahendi tagamise kohustuse, mille abil on võimalik kaitsta alaealisi ja vältida vihakõnet ning mis rakendatakse kaasreguleerimise teel.

2.Variandid võrdsete võimaluste puudumise ja siseturu nõrkuse probleemiga tegelemiseks

a) Euroopa päritoluga teoste edendamine

Variant A annab teleringhäälingule ja tellitavatele teenustele rohkem paindlikkust Euroopa päritoluga teoste edendamisega seotud kohustuste täitmisel.

Variant B säilitab praegust olukorda teleringhäälingu puhul ja kehtestab rangemad eeskirjad tellitavate teenuste osutajatele.

b) Alaealiste kaitse tellitavate teenuste puhul

Variant A suurendab alaealiste kaitse taset tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste puhul, lihtsustab kahjuliku sisu mõistet ja julgustab ELi kaasreguleerimist infosisu kirjelduste puhul.

c) Päritoluriigi põhimõte

Variant A lihtsustab ja parandab jurisdiktsiooni eeskirju ja koostöömenetlusi.

d) Reguleerivate asutuste sõltumatus

Variant A nõuab, et liikmesriikidel oleks sõltumatu reguleeriv asutus, ja kehtestab mitu nõuet selliste reguleerivate asutuste sõltumatuse ja tulemuslikkuse toetamiseks. Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühma koordineerimist ja nõustamisrolli tugevdatakse ning see lisatakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi.

3.Variant, mis tegeleb ärilisi teadaandeid käsitlevate eeskirjade otstarbekohasuse kadumise probleemiga

Variant A muudab audiovisuaalsete äriliste teadaannete mõned eeskirjad paindlikumaks.

Millised on erinevad sidusrühmad? Kes toetab millist varianti?

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi mis tahes võimalikest muudatustest enim mõjutatud sidusrühmad on järgmised: riigi reguleerivad asutused, avalik-õigusliku televisiooni ringhäälinguorganisatsioonid, kommertstelevisiooni ringhäälinguorganisatsioonid, tellitavad teenused (järelvaatamise televisiooniteenus, tellitavad videoteenused, uudised/portaalid), videote jagamise platvormid (mis jäävad praegu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamisalast välja), enesereguleerimise organisatsioonid, tarbijad (sh alaealised), reklaamijad ja reklaamiagentuurid (eelkõige seoses äriliste teadaannetega) ning sõltumatud infosisu tootjad ja levitajad (eelkõige seoses Euroopa päritoluga teoste edendamisega).

Tulevaste poliitikavariantide puhul sidusrühmade kategooriate üleselt üldiselt täheldatud peamised elemendid on järgmised.

-Eri sidusrühmade arusaamade kattumise seoses vajadusega teha direktiivi kohaldamisalas eeskirjade võimalikke muudatusi, kuigi sidusrühmade hulgas puudub ühine seaduspära või selgus edasise tegutsemisviisi ning riigi reguleerivate asutuste sõltumatuse kohta.

-Sidusrühmad toetavad praeguse olukorra säilitamist seoses päritoluriigi põhimõttega. Edastamiskohustus/leitavus. Juurdepääsetavus puuetega inimestele. Ühiskondlikult oluliste sündmuste ja lühiuudiste edastamise ning vastulause esitamise õigus.

-Sidusrühmade hulgas puudub selge üksmeel seoses äriliste teadaannete, alaealiste kaitse ja Euroopa päritoluga teoste edendamisega.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel juhul peamiste poliitikavariantide) eelised?

Eelistatud poliitikavariant on jaotises B esile toodud variantide kombinatsioon. Peamised eelised on järgmised.

-Alaealiste kaitse parandamine, sealhulgas kehtestades videote jagamise platvormidele kohustuse kaitsta alaealisi kahjuliku sisu ja vihakõne eest.

-Meediateenuste panuse tagamine erinevatele ärimudelitele kohandatud kultuurilisse mitmekesisusse.

-Tegelemine õiglase kohtlemise puudumise probleemiga teleringhäälingu ja tellitavate teenuste vahel, sealhulgas alaealiste kaitse, Euroopa päritoluga teoste edendamise ning äriliste teadaannete valdkonnas.

-Säilitada teatav paindlikkus selle suhtes, kuidas liikmesriigid audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendavad ning võimaldada subsidiaarsusega seotud aspektide ja riiklike eripärade arvessevõtmist.

-Direktiivi rakendamise parandamine.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel juhul peamiste poliitikavariantide) kulud?

Eelistatud poliitikavariandi peamised kulud kannaksid tellitavad teenused ja videote jagamise platvormid. Need oleksid peamiselt seotud tarbijakaitse parandamiseks ette nähtud nõuete rakendamisega. Samas vähendaks kulusid asjaolu, et mõni liikmesriik on juba kehtestanud rangemad eeskirjad ja et suured videote jagamise platvormid on juba oma ettevõtte tegevuspõhimõtete kohaselt võtnud vabatahtlikult meetmeid tarbijate kaitsmiseks.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele?

Peamine mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele tuleneks videote jagamise platvormidel alaealiste kaitse kaasreguleerimise rakendamisest ning riigi reguleerivate asutuste sõltumatuse õigusliku nõude kehtestamisest ja miinimumomadustest, millele kõnealused reguleerivad asutused peavad vastama. Viimati nimetatud juhul oleneb mõju sellest, mil määral riigi reguleerivad asutused kõnealustele omadustele praegu vastavad.

Kas on oodata muud olulist mõju?

Proportsionaalsus?

Direktiivi minimaalse ühtlustamise nõudega tagatakse ELi meetme proportsionaalsus.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Pidev järelevalve tagatakse liikmesriikide aruandlusega komisjonile ning komisjoni aruandlusega Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.