Postipakkide piiriülese kättetoimetamise mõjuhinnang

A. Vajadus võtta meetmed

Miks? Milline on käsitletav probleem?

Postipakkide piiriülese kättetoimetamise kõrged hinnad e-jaemüüjate ja tarbijate jaoks, eriti kõrvalistes piirkondades, ja VKEde jaoks, takistavad piiriülest e-kaubandust. Kõrged hinnad on tingitud turule sisenemise suhteliselt suurtest tõketest, mis võivad piirata geograafiliselt laiaulatuslikku konkurentsi arenemist, ning väikeste saatjate väikestest pakimahtudest, mis nõrgendab nende läbirääkimispositsiooni, mistõttu on hinnad väikeste e-jaemüüjate ja üksikisikute jaoks kõrged ning neil on valida vähemate kättetoimetamisteenuste vahel. Lisaks tekitab paljude riikide reguleerivate asutuste piiratud mandaat piiriülese postipakituru jälgimiseks olukorra, kus neil puudub võimalike turutõrgete või muude regulatiivsete probleemide kindlakstegemiseks vajalik teave. Jaemüüjatel ja tarbijatel puudub ka teave neile kättesaadavate kättetoimetamisvõimaluste kohta. Universaalteenuse osutamise kohustuse ulatuse erinevused liikmesriikides tähendavad, et postiteenuste direktiivist (97/67/EÜ) 1 üksinda ei piisa selleks, et tagada e-kaubanduses kasutatavate teenuste hindade taskukohasus.

Mida selle algatusega eeldatavasti saavutatakse?

Eesmärgid on muuta regulatiivne järelevalve tõhusamaks, suurendada mitmesuguste piiriüleste kättetoimetamisteenuste kättesaadavuse ja hindadega seotud läbipaistvust ning soodustada konkurentsi. See peaks vähendama piiriüleste postipakkide hindu, mida tasuvad üksikisikutest tarbijad ja väiksemad e-jaemüüjad, eeskätt kõrvalistes piirkondades. Piiriüleste kättetoimetamisteenuste kvaliteeti käsitletakse eraldi.

Missugune on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? 

ELi tasandi kooskõlastatud tegevuse puudumise korral ei lahendata üksnes liikmesriikide tasandi tegevuse raames tõenäoliselt eelnevalt nimetatud piiriüleseid probleeme. Kehtiva õigusraamistiku (eriti postiteenuste direktiivi) erisugused käsitlused ja tõlgendused on toonud eri liikmesriikides tegutsevate pakiveoettevõtjate jaoks kaasa ebavõrdsed võimalused ning ebavõrdse kaitse VKEde ja kodanike jaoks, kes püüavad kasutada (digitaalset) ühtset turgu. Liikmesriigid eraldi ei saa kõrvaldada tõhusalt siseturgu takistavaid asjaolusid, sest üleeuroopalised kättetoimetamisvõrgustikud kuuluvad eri jurisdiktsioonide alla.

B. Lahendused

Missuguseid seadusandlikke ja muid kui seadusandlike poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatav poliitikavariant või mitte? Miks?

Analüüsitud on hindade läbipaistvuse ja regulatiivsete volituste erisuguseid võimalusi. Eelistatav poliitikavariant on

1) suurem läbipaistvus, avalikustades mitmesuguste piiriülese kättetoimetamisteenuse osutajate teatavate toodete hinnad  komisjoni EUROPA veebisaidi asjakohases rubriigis ning kohustades riikide reguleerivaid asutusi hindama nende taskukohasust;

2) regulatiivse järelvalve parandamine, täpsustades, et kõik pakiveoettevõtjad (kelle suurus ületab teatud künnise) on kohustatud esitama riikide reguleerivatele asutustele statistilised põhiandmed;

3) konkurentsi soodustamine, nõudes kolmanda poole juurdepääsu piiriülestele võrgustikele ja riiklike postiettevõtjate mitmepoolsetele hinnakokkulepetele.

Muude kaalutud ja tagasilükatud variantide hulgas oli individuaalselt läbiräägitud hindade ja/või e-jaemüüjate poolt pakiveoettevõtjale tasutavate hindade läbipaistvuse suurendamine ning hinnamuutustest reguleerivatele asutustele ette teatamine.

Eraldi määrus võimaldab sihipäraste ja vahetult kohaldatavate eeskirjade kiiret rakendamist, mis vähendab killustatust. Ühtsed eeskirjad tagaksid kõikidele turul tegutsevatele ettevõtjatele õiguskindluse. Muud kui seadusandlikud meetmed, näiteks 2013. aasta tegevuskava postipakkide kättetoimetamise ühtse turu lõpuleviimiseks 2 ei ole senini parandanud taskukohasust ega regulatiivset järelevalvet. Võttes arvesse kiireid muutusi turu mõnes osas ja piiratud teadmisi turust, ei soovitata hindade reguleerimist.

Kes toetab missugust poliitikavarianti?

Jaemüüjad ja tarbijad toetavad hindu vähendavaid meetmeid. Riiklikud postiettevõtjad on regulatiivse sekkumise vastu, pidades turge konkurentsi pakkuvateks. Kiirpostisektor soovib õigusraamistike ühtlustamist, kuid kritiseerib siiski riikide reguleerivate asutuste suurema järelevalve ideed. Riikide reguleerivad asutused tunnistavad turuandmete praegust puudumist, kuid hoiatavad uue eelneva otsustusõiguse eest. Euroopa Parlament on nõudnud tasakaalukat ja sihipärast meedet. Liikmesriigid ei soovi hindade reguleerimist.

C. Eelistatava poliitikavariandi mõju

Missugust kasu pakub eelistatav poliitikavariant (kui see on olemas, vastasel korral peamised poliitikavariandid)?

Riikide reguleerivate asutuste paremad teadmised turust võimaldavad neil teostada paremat turujärelevalvet ja jälgida turu arengusuundumusi. Hindu kajastav veebisait ja riikide reguleerivate asutuste koostatavad taskukohasuse hinnangud toovad esile (liiga) kõrged hinnad ning survestavad pakkuma mõistlikumaid hindu. See oleks eriti kasulik väikestele e-jaemüüjatele ja tarbijatele. Pakiveoettevõtjad saaksid kasu suuremast nõudlusest piiriüleste kättetoimetamisteenuste järele. Juurdepääs mitmepoolsetele kokkulepetele aitab pakiveoettevõtjatel siseneda turule ja vähendada riiklike postiettevõtjate kulusid.

Missugused on eelistatava poliitkavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamised poliitikavariandid) kulud?

Hinnanguline kulu jääb alla 500 000 euro (221 000 eurot reguleerivate asutuste jaoks, 20 000 eurot riiklike postiettevõtjate jaoks ja 170 000 eurot muude pakiveoettevõtjate jaoks), tuginedes ELi standardkulude mudelile ja komisjoni statistikakogemusele.

Missugust mõju avaldatakse ettevõtetele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Ettepanek peaks vähendama kättetoimetamishindu, seega saavad väiksemad e-jaemüüjad müüa rohkem. Pakiveoettevõtjad, kelle jaoks töötab vähem kui 50 inimest ja kes tegutsevad üksnes ühes liikmesriigis, vabastataks nõudest esitada riikide reguleerivatele asutusele andmed.

Kas liikmesriikide eelarvetele ja haldusasutustele avaldatakse olulist mõju? 

Liikmesriikidel võivad tekkida lisakulud, kui riikide reguleerivaid asutusi rahastatakse riikide eelarvetest ja need nõuavad lisaressursse.

Kas esineb muid olulisi mõjusid? 

Ei. Kolmandatest riikidest pärit pakiveoettevõtjad, kes on valmis osutama ELis teenuseid, peaksid vastama samadele eeskirjadele.

D. Järelmeetmed

Millal vaadatakse poliitika üle?

Kaks aastat pärast vastuvõtmist koostatavas aruandes vaadatakse läbi määrus, sealhulgas postipakkide kättetoimetamise ühtse turu lõpuleviimiseks käivitatavate muude algatuste edenemine.