EUROOPA KOMISJON
Brüssel,9.11.2016
COM(2016) 721 final
2016/0351(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ja (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed
{SWD(2016) 370 final}
{SWD(2016) 371 final}
{SWD(2016) 372 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
Ettepanek hõlmab määruste (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (edaspidi „dumpinguvastane alusmäärus“)) ja (EL) 2016/1037 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (edaspidi „subsiidiumivastane alusmäärus“)) sihtotstarbelisi muudatusi.
1.1.Dumpinguvastase alusmääruse muudatused
1.1.1.Normaalväärtuse kindlaksmääramine turumoonutuste korral
Dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõigetes 1–7 on sätestatud normaalväärtuse kindlaksmääramise põhimõtted. Teatavates WTO liikmesriikides valitseva olukorra ja kohtupraktikast saadud kogemuste tõttu on asjakohane muuta asjaomaste (eelkõige praegu artikli 2 lõike 7 punktide b ja c kohaldamisalasse kuuluvate) riikide normaalväärtuse ja dumpingumarginaali kindlaksmääramise metoodikat.
Seepärast teeb komisjon ettepaneku muuta artikli 2 lõiget 7 ja lisada uus säte ehk artikli 2 lõige 6a WTO liikmesriikide kohta.
(a) WTO liikmesriikide normaalväärtus
WTO liikmesriikide puhul määratakse normaalväärtus tavaliselt kindlaks samasuguse toote omamaiste hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal.
Samas esineb aga olukordi, kus omamaised hinnad ega kulud ei ole normaalväärtuse kindlaksmääramiseks põhjendatud alus. Nii on see näiteks juhul, kui hinnad või kulud ei moodustu tänu vabaturujõududele, sest neid mõjutab valitsuse sekkumine. Siinkohal on asjakohased kaalutlused näiteks asjaolu, et asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes tegutsevad ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise juhtimise all; riigi esindatus ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid; selliste avalike poliitikasuundade või meetmete olemasolu, millega tagatakse omamaistele tarnijatele sooduskohtlemine või mõjutatakse vabaturujõude muul viisil; ning rahastamise võimaldamine asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke.
Sel juhul ei ole asjakohane määrata väärtust, mille kohaselt tuleks samasugust toodet tavaolukorras müüa (normaalväärtus), omamaiste hindade ega kulude põhjal, ning uues sättes (artikli 2 lõige 6a) on kirjas, et normaalväärtuse arvutamisel lähtutakse tootmis- ja müügikuludest, mis kajastavad moonutamata hindu või võrdlusaluseid. Sel eesmärgil võib allikana kasutada moonutamata rahvusvahelisi hindu, kulusid või võrdlusaluseid või vastavaid tootmis- ja müügikulusid sobivas võrdlusriigis, mille majanduse arengu tase on sarnane ekspordiriigi majanduse arengu tasemega.
See metoodika võimaldaks komisjonil kindlaks teha ja mõõta dumpingu tegelikku ulatust tavapärastes moonutusteta turutingimustes.
Läbipaistvuse ja tõhususe huvides kavatsevad komisjoni talitused koostada avalikud aruanded, milles kirjeldatakse konkreetsete riikide või sektorite konkreetset turuolukorda. Need on tähtsad selleks, et ELi tööstussektor saab tugineda neis aruannetes kasutatud andmetele ja neile osutada, kui väidab kaebuses või läbivaatamistaotluses, et ekspordiriigi hinnad ja kulud ei sobi normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Sellised aruanded ja nende aluseks olevad tõendid lisatakse ka asjaomase riigi või sektoriga seotud kõigi uurimiste toimikusse, et kõik huvitatud isikud saaksid oma seisukohti ja märkusi esitada.
(b)WTOsse mittekuuluvate riikide normaalväärtus
Nende riikide puhul, kes menetluse algatamise kuupäeval ei ole WTO liikmed ja on loetletud 29. aprilli 2015. aasta määruse (EL) 2015/755 (teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta) I lisas, määratakse normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi metoodikaga vastavalt artikli 2 lõike 7 muudetud versioonile.
1.1.2.Üleminek praegu kehtivalt süsteemilt uuele süsteemile
Ettepanekuga võetakse kasutusele eripõhimõtted, millega tagatakse, et uus süsteem jõustub nõuetekohaselt ja läbipaistvalt ning pooleli olevate juhtumite puhul ei teki õiguskindlusetust ning et kõnealune süsteem ei kahjusta olemasolevaid meetmeid põhjendamatult.
Seega nähtub ettepanekust selgelt, et uut süsteemi kohaldatakse üksnes selliste juhtumite suhtes, mis algatatakse pärast muudetud sätete jõustumist. Kõigis jõustumise ajal käimas olevates dumpinguvastastes uurimistes kohaldatakse seni kehtinud põhimõtteid.
Praegu kehtivate meetmete suhtes on komisjon seisukohal, et ainuüksi uute põhimõtete kasutuselevõtt ei ole piisav põhjus vaadata need meetmed läbi vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõikele 3. Kehtivad meetmed tuleks läbi vaadata vaid siis, kui asjaomaste eksportijatega seotud faktilised asjaolud, mitte aga nende suhtes kohaldatavad õiguspõhimõtted, on muutunud niivõrd palju, et praeguse tasemega meetmed ei ole enam asjakohased. Kui läbivaatamine algatataksegi eksportijaga seotud asjaolude objektiivse muutumise korral, võib selle ikkagi teha praeguse metoodikaga, kui selle metoodika, sh artikli 2 lõike 7 punktides a ja b esitatud metoodika kasutamise tinginud konkreetsed asjaolud ei ole muutunud. Kui teatava metoodika kasutamist põhjendavad faktilised asjaolud ei ole muutunud, määratakse normaalväärtus ja dumpingumarginaal kindlaks sama metoodikaga, mille tulemusel kehtestati läbivaatamisele kuuluv meede. See on kirjas dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõikes 9 ning on vajalik, et vältida olukorda, kus põhimõtteliselt samad asjaolud toovad aja jooksul kaasa kahe eri metoodika kasutamise.
Lisaks nähakse ettepanekuga ette, et üleminekul artikli 2 lõike 7 punkti a või b alusel arvutatud normaalväärtuselt artikli 2 lõigete 1–6a alusel arvutatud normaalväärtusele loetakse dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud kohane aeg otsa saanuks kuupäeval, mil algatatakse esimene aegumise läbivaatamine pärast sellist üleminekut.
Sama käsitlust tuleks kohaldada ka uusi osalisi käsitlevate läbivaatamiste suhtes, mis tehakse dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt.
1.2.Subsiidiumidevastase alusmääruse muudatus
Komisjon peab ka tähtsaks subsiidiumidevastase alusmääruse täieliku tulemuslikkuse saavutamist. Siinkohal on kogemus näidanud, et subsideerimise ulatus ei ole menetluse algatamise ajal alati ilmne. Sageli selgub, et uurimisalused eksportijad saavad subsiidiume, mille olemasolu enne uurimise läbiviimist ei saanud olla mõistlikul määral teada. Samas kujutavad need subsiidiumid ilmselgelt asjaomaste eksportijate ebaõiglast sooduskohtlemist, mis võimaldab neil müüa tooteid ELi turgu kahjustavate hindadega.
Seetõttu on väga oluline, et sellised subsiidiumid kajastuvad asjakohaselt lõppanalüüsis ja kehtestatud tollimaksumääras.
Sel eesmärgil ning nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse tagamiseks on ettepanekus täpsustatud, et mis tahes uurimise või läbivaatamise käigus selliste subsiidiumide avastamise korral konsulteerib komisjon täiendavalt asjaomase päritolu- ja/või ekspordiriigiga uurimise käigus kindlaks tehtud subsiidiumide suhtes. Sel juhul saadab komisjon päritolu- ja/või ekspordiriigile sisuka konsulteerimise tagamiseks neid muid subsiidiume käsitlevate põhielementide kokkuvõtte.
2.HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
2.1.Huvitatud isikutega konsulteerimine
Käesoleva ettepanekuga seotud huvitatud isikutel oli võimalus osaleda 2016. aasta veebruarist aprillini toimunud avalikus konsultatsioonis. Avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõte avaldati mõjuhinnangu osana koos käesoleva seadusandliku ettepanekuga. Mõjuhinnanguga saab tutvuda kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil.
2.2.Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Mais 2016 valmis sõltumatu uuring mitteturumajanduslikest riikidest importimise korral normaalväärtuse arvutamise eri variantide mõju kohta ja see avaldati kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil seadusandliku ettepanekuga samal ajal.
2.3.Mõjuhinnang
Võttes arvesse avaliku konsultatsiooni tulemusi, sõltumatut uuringut ja komisjoni suurt kogemust asjaomaste vahendite kasutamisel, koostati 2016. aasta kevadel mõjuhinnang. Selles analüüsiti eri variante. Mõjuhindamiskomitee hindas aruannet 2016. aasta juunis ja esitas selle kohta heakskiitva arvamuse, tingimusel et aruandesse tehakse mõned muudatused. Pärast seda on aruanne läbi vaadatud ja lõpule viidud. Käesolev ettepanek põhineb aruandes esitatud eelislahendustel.
3.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG
3.1.Õiguslik alus
Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõige 2. Selle kohaselt võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil vastu meetmed, millega määratletakse ühise kaubanduspoliitika rakendamise raamistik.
Käesoleva ettepanekuga muudetakse määruseid (EL) 2016/1036 ja (EL) 2016/1037.
3.2.Subsidiaarsuse põhimõte
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktile e tehakse ettepanek liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.
3.3.Proportsionaalsuse põhimõte
Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.
3.4.Vahendi valik
Kavandatav vahend: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.
Muud vahendid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel: määrust tuleb muuta määrusega.
4.MÕJU EELARVELE
Ei ole asjakohane.
5.MUU TEAVE
Ei ole asjakohane.
2016/0351 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ja (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Määrusega (EL) 2016/1036 1 võtsid nõukogu ja Euroopa Parlament vastu ühiseeskirjad kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole liidu liikmed.
(2)Määruse (EL) 2016/1036 artikli 2 lõike 7 punktides a ja b on sätestatud normaalväärtuse kindlaksmääramise alus mitteturumajanduslikest riikidest importimise korral. Teatavate WTO liikmesriikidega seotud arengusuundi arvestades on asjakohane, et alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast tuleks nende riikide puhul normaalväärtus kindlaks määrata määruse (EL) 2016/1036 artikli 2 lõigete 1–6a alusel, kui käesoleva määruse sätetest ei tulene teisiti. Selliste riikide puhul, kes menetluse algatamise kuupäeval ei ole WTO liikmed ja on loetletud määruse (EL) 2015/755 2 I lisas, tuleks normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda määruse (EL) 2016/1036 artikli 2 lõikest 7, nagu seda on muudetud käesoleva määrusega. Käesolev määrus ei tohiks piirata selle kindlaksmääramist, kas teatav WTO liige on või ei ole turumajanduslik riik.
(3)Varasemate menetluste käigus saadud kogemusi arvestades on asjakohane täpsustada olukorrad, mille puhul võib lugeda, et esinevad vabaturujõude märkimisväärselt mõjutavad olulised moonutused. Eelkõige on asjakohane täpsustada, et sellise olukorraga võib tegemist olla muu hulgas siis, kui teatatud hinnad või kulud, sh toorainekulud, ei ole moodustunud tänu vabaturujõududele, sest neid mõjutab valitsuse sekkumine. Samuti on asjakohane täpsustada, et sellise olukorra esinemise üle otsustamisel võib muu hulgas arvesse võtta järgmiste asjaolude võimalikku mõju: asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes tegutsevad ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise juhtimise all; riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid; eksisteerivad avalikud poliitikasuunad või meetmed, millega tagatakse omamaistele tarnijatele sooduskohtlemine või mõjutatakse muul viisil vabaturujõude; ning võimalik on rahastamine asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke. Lisaks on asjakohane sätestada, et komisjoni talitused võivad koostada aruande, milles kirjeldatakse nende kriteeriumidega seotud olukorda teatavas riigi või sektoris; et sellise aruande ja selle aluseks olevad tõendid võib lisada asjaomase riigi või sektoriga seotud kõigi uurimiste toimikusse; ning et huvitatud isikutel peaksid olema piisavad võimalused esitada kõigi selliste uurimiste puhul, mille käigus kõnealuseid aruandeid ja nende aluseks olevaid tõendeid on kasutatud, nende aruannete ja tõendite kohta märkusi.
(4)Lisaks on asjakohane meelde tuletada, et tavaliselt tuleks kulud arvutada uurimisaluse eksportija või tootja dokumentide alusel. Kui aga ekspordiriigis esinevad olulised moonutused, mille tagajärjel on asjaomase osapoole dokumentides esitatud kulud kunstlikult väikesed, võib selliseid kulusid kohandada või need kindlaks määrata mis tahes põhjendatud alusel, sh muudelt tüüpilistelt turgudelt või rahvusvahelistest hindadest või võrdlusalustest saadud teabe põhjal. Varasemate menetluste käigus saadud kogemusi arvestades on asjakohane täpsustada, et käesoleva määrusega kehtestatud sätete kohaldamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta kõiki asjakohaseid tõendeid, sh eksportivate tootjate siseturul valitsevat olukorda käsitlevaid asjakohaseid hindamisaruandeid ja nende aluseks olevaid tõendeid, mis on lisatud toimikusse ja mille kohta on huvitatud isikutel olnud võimalus märkusi esitada.
(5)Samuti on asjakohane meelde tuletada, et algsel ja läbivaatamisuurimisel kasutatava metoodika suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõiget 9. Siinkohal on asjakohane täpsustada, et selle uurimisel, kas on märke asjaolude muutumisest, tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta kõiki asjakohaseid tõendeid, sh eksportivate tootjate siseturul valitsevat olukorda käsitlevaid asjakohaseid hindamisaruandeid ja nende aluseks olevaid tõendeid, mis on lisatud toimikusse ja mille kohta on huvitatud isikutel olnud võimalus märkusi esitada.
(6)Kuna puuduvad muud ülemineku erieeskirjad kõnealuse küsimuse kohta, on asjakohane sätestada, et määrust (EL) 2016/1036 kohaldatakse kõigi menetluse algatamist käsitlevate otsuste ja kõigi menetluste suhtes, sh kõigi algsete ja läbivaatamisuurimiste suhtes, mis algatatakse käesoleva määruse jõustumise kuupäeval või pärast seda, kui määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõikest 9 ei tulene teisiti. Lisaks on kõnealust küsimust reguleerivate muude ülemineku erieeskirjade puudumise korral asjakohane sätestada ülemineku erieeskiri, et üleminekul artikli 2 lõike 7 punkti a või b alusel arvutatud normaalväärtuselt artikli 2 lõigete 1–6a alusel arvutatud normaalväärtusele tuleks määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud kohane aeg lugeda otsa saanuks kuupäeval, mil algatatakse esimene aegumise läbivaatamine pärast sellist üleminekut. Käesoleva määruse sätete täitmisest kõrvale hoidmise ohu vähendamiseks tuleks sama käsitlust kasutada ka määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 4 kohaste läbivaatamiste puhul. Samuti on asjakohane meelde tuletada, et üleminek artikli 2 lõike 7 punkti a või b alusel arvutatud normaalväärtuselt artikli 2 lõigete 1–6a alusel arvutatud normaalväärtusele ei ole iseenesest piisav tõend määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 3 tähenduses. Sellised üleminekueeskirjad peaksid täitma lünga, mis võiks muidu põhjustada õiguskindlusetuse ohtu, andma huvitatud isikutele piisavad võimalused kohaneda vanade eeskirjade aegumise ja uute jõustumisega ning hõlbustama määruse (EL) 2016/1036 täitmise tõhusat, nõuetekohast ja erapooletut jälgimist.
(7)Määrusega (EL) 2016/1037 3 võtsid nõukogu ja Euroopa Parlament vastu ühiseeskirjad kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed. Kogemus on näidanud, et subsideerimise tegelik ulatus tehakse tavaliselt kindlaks asjakohase uurimise käigus. Eelkõige selgub sageli, et uurimisalused eksportijad saavad subsiidiume, mille olemasolu enne uurimist ei saanud olla mõistlikul määral teada. On asjakohane täpsustada, et mis tahes uurimise või läbivaatamise käigus selliste subsiidiumide avastamise korral peaks komisjon täiendavalt konsulteerima asjaomase päritolu- ja/või ekspordiriigiga uurimise käigus kindlaks tehtud subsiidiumide suhtes. Kuna puuduvad ülemineku erieeskirjad kõnealuse küsimuse kohta, on asjakohane sätestada, et määrust (EL) 2016/1037 kohaldatakse kõigi menetluse algatamist käsitlevate otsuste ja kõigi menetluste suhtes, sh kõikide algsete ja läbivaatamisuurimiste suhtes, mis algatatakse käesoleva määruse jõustumise kuupäeval või pärast seda.
(8)Seepärast tuleks määruseid (EL) 2016/1036 ja (EL) 2016/1037 vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 2016/1036 muudetakse järgmiselt.
(1)Artiklisse 2 lisatakse lõige 6a:
„6a. a) Kui käesoleva sätte või käesoleva määruse mis tahes muu asjakohase sätte kohaldamisel tehakse kindlaks, et oluliste moonutuste esinemise tõttu ei ole asjakohane kasutada ekspordiriigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal. Sel eesmärgil võib allikana kasutada moonutamata rahvusvahelisi hindu, kulusid või võrdlusaluseid või vastavaid tootmis- ja müügikulusid sobivas võrdlusriigis, mille majanduse arengu tase on sarnane ekspordiriigi majanduse arengu tasemega, tingimusel et asjakohased kuluandmed on hõlpsasti kättesaadavad. Arvutatud normaalväärtus hõlmab põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning põhjendatud kasumit.
b) Asjaomase toote puhul võib olla tegemist oluliste moonutustega punkti a tähenduses muu hulgas siis, kui teatatud hinnad või kulud, sh toorainekulud, ei ole moodustunud tänu vabaturujõududele, sest neid mõjutab valitsuse sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu üle otsustamisel võib muu hulgas arvesse võtta järgmiste asjaolude võimalikku mõju: asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes tegutsevad ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise juhtimise all; riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid; eksisteerivad avalikud poliitikasuunad või meetmed, millega tagatakse omamaistele tarnijatele sooduskohtlemine või mõjutatakse muul viisil vabaturujõude; ning võimalik on rahastamine asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke.
c) Vajaduse korral võivad komisjoni talitused koostada aruande, milles kirjeldatakse punktis b loetletud kriteeriumidega seotud olukorda teatavas riigis või sektoris. Sellise aruande ja selle aluseks olevad tõendid võib lisada asjaomase riigi või sektoriga seotud kõigi uurimiste toimikusse. Huvitatud isikutel on kõigi uurimiste puhul, mille käigus kõnealuseid aruandeid ja nende aluseks olevaid tõendeid kasutatakse, igakülgne võimalus neid aruandeid ja tõendeid täiendada või kasutada või nende kohta märkusi esitada. Tehtavates otsustes võetakse arvesse kõiki toimikus olevaid asjakohaseid tõendeid.
d) Liidu tööstussektor võib kasutada punktis c osutatud aruannet normaalväärtuse arvutamiseks artikli 5 kohase kaebuse või artikli 11 kohase läbivaatamistaotluse esitamise korral.
e) Uurimisega seotud isikuid teavitatakse varsti pärast uurimise alustamist asjakohastest allikatest, mida komisjon kavatseb kasutada punkti a kohaldamisel, ja neile antakse kümme päeva märkuste esitamiseks. Selleks antakse huvitatud isikutele juurdepääs toimikule, sh kõigile uuriva ametiasutuse kasutatavatele tõenditele, ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist.“
(2)Artikli 2 lõige 7 asendatakse järgmisega:
„Kui import pärineb riikidest, kes menetluse algatamise kuupäeval ei ole WTO liikmed ja on loetletud määruse (EL) 2015/755 I lisas, määratakse normaalväärtus kindlaks kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel või sellise hinna järgi, mis kehtib sellisest kolmandast turumajanduslikust riigist teistesse riikidesse, sh liitu toimuva müügi korral, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal.
Sobiv kolmas turumajanduslik riik valitakse põhjendatud viisil, võttes nõuetekohaselt arvesse valimise ajal kättesaadavaid usaldusväärseid andmeid. Arvesse võetakse ka tähtaegu; vajaduse korral kasutatakse sama uurimise aluseks olevat kolmandat turumajanduslikku riiki.
Uurimisega seotud isikutele antakse varsti pärast uurimise alustamist teada valitud kolmas turumajanduslik riik ning kümme päeva aega märkuste esitamiseks.“
(3)Artikli 11 lõike 3 esimesse lõiku lisatakse järgmine tekst:
„Üleminekul artikli 2 lõike 7 varasemate punktide a või b alusel arvutatud normaalväärtuselt artikli 2 lõigete 1–6a alusel arvutatud normaalväärtusele loetakse kohane aeg otsa saanuks kuupäeval, mil algatatakse esimene aegumise läbivaatamine pärast üleminekut.“
(4)Artikli 11 lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:
„Kui on tegemist üleminekuga artikli 2 lõike 7 varasemate punktide a või b alusel arvutatud normaalväärtuselt artikli 2 lõigete 1–6a alusel arvutatud normaalväärtusele, lükatakse käesoleva lõike kohane mis tahes läbivaatamine edasi kuni kuupäevani, mil algatatakse esimene aegumise läbivaatamine pärast üleminekut.“
(5)Artikli 11 lõikesse 9 lisatakse järgmine tekst:
„Seoses asjaoludega, mis on asjakohased normaalväärtuse kindlaksmääramiseks vastavalt artiklile 2, võetakse nõuetekohaselt arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, sh eksportivate tootjate siseturul valitsevat olukorda käsitlevaid asjakohaseid hindamisaruandeid ja nende aluseks olevaid tõendeid, mis on lisatud toimikusse ja mille kohta on huvitatud isikutel olnud võimalus märkusi esitada.“
Artikkel 2
Määruse (EL) 2016/1037 artikli 10 lõikesse 7 lisatakse järgmine lõik:
„Lisaks konsulteerib komisjon asjaomase päritolu- ja/või ekspordiriigiga uurimise käigus kindlaks tehtud muude subsiidiumide suhtes. Sel juhul saadab komisjon päritolu- ja/või ekspordiriigile muid subsiidiume käsitlevate põhielementide, eelkõige käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatu kokkuvõtte. Kui menetluse algatamise teade neid lisasubsiidiume ei hõlma, muudetakse kõnealust teadet, selle muudetud versioon avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja kõigile huvitatud isikutele antakse võimalus märkusi esitada.“
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi menetluse algatamist käsitlevate otsuste ja kõigi menetluste suhtes, sh kõikide algsete ja läbivaatamisuurimiste suhtes, mis algatatakse käesoleva määruse jõustumise kuupäeval või pärast seda.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja