EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 25.10.2016
COM(2016) 711 final
2016/0347(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
milles esitatakse soovitus pikendada ajutist sisepiirikontrolli, mida tehakse erandjuhtudel, kui on ohus Schengeni ala üldine toimimine
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 25.10.2016
COM(2016) 711 final
2016/0347(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
milles esitatakse soovitus pikendada ajutist sisepiirikontrolli, mida tehakse erandjuhtudel, kui on ohus Schengeni ala üldine toimimine
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Sissejuhatus
12. mail 2016 võttis nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu rakendusotsuse, milles esitatakse soovitus ajutise sisepiirikontrolli kehtestamise kohta erandjuhtudel, mis ohustavad Schengeni ala üldist toimimist. See oli esimene kord, kui võeti kasutusele Schengeni piirieeskirjade artikli 29 kohane kaitsemeetmete menetlus. Kreekas välispiiri kontrollimisel sel hetkel valitsenud tõsised probleemid koos asjaoluga, et Kreekas viibis suur hulk registreerimata rändajaid, kellel võis olla plaanis liikuda ebaseaduslikult edasi teistesse liikmesriikidesse, tekitasid erandolukorra, mis ohustas tõsiselt avalikku korda ja sisejulgeolekut ning Schengeni ala üldist toimimist.
Soovitus oli adresseeritud viiele Schengeni riigile (Austria, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Norra) ja selles käsitleti vaid teatavaid sisepiiri lõike nendes riikides.
Soovituses lubati jätkata sihipärast ja proportsionaalset kontrolli kuue kuu jooksul – kuni 12. novembrini 2016.
Schengeni piirieeskirjade artikli 29 kohaselt võib seda perioodi kooskõlas samas artiklis sätestatud tingimuste ja menetlusega pikendada.
Praegune olukord
Pärast nõukogu 12. mai soovituse avaldamist teatasid asjaomased viis Schengeni riiki komisjonile, et nad rakendavad soovitatud ajutist sisepiirikontrolli.
Oma 28. septembri 2016. aasta aruandes, milles ta tugines asjaomastelt Schengeni riikidelt saadud teabele, mis esitati vastavalt soovitusele, järeldas komisjon, et piirikontroll on toimunud soovituses sätestatud raamides: see on olnud piiratud kindlakstehtud rändetrajektooride ja ohtudega, see on toimunud sihipäraselt ning selle ulatus, sagedus, toimumise koht ja aeg on olnud piiratud sellega, mis on olnud vajalik kindlakstehtud ohtudele reageerimiseks, ning ehkki teatavat mõju majandusele ei olnud võimalik välistada, ei ole kontrollimine oluliselt takistanud üldsusel sisepiire ületada. Lisaks sellele järeldas komisjon tema käsutuses olnud teabe põhjal, et soovitust ei ole tarvis muuta.
18. ja 21. oktoobril 2016 andsid asjaomased Schengeni riigid komisjonile teist korda aru nõukogu soovituse rakendamise kohta. Esitatud teave sarnanes esimese aruande jaoks esitatud teabega (vähenes sisenemiskeelu saanud isikute ning saadud varjupaigataotluste arv) ja see näitab, et olukord on tasapisi stabiliseerumas. 20. oktoobril kirjutasid kõnealused viis Schengeni riiki komisjonile ja rõhutasid vajadust ajutist piirikontrolli jätkata. 6. oktoobril kirjutas komisjonile ka Sloveenia, kes väljendas muret kontrolli võimaliku jätkumise pärast Austria-Sloveenia piiril.
Schengeni piirieeskirjade artikli 29 kasutuselevõtt ja ajutist piirikontrolli käsitleva koordineeritud lähenemisviisi vastuvõtmine ELi tasandil kuuluvad nende algatuste hulka, mis on esitatud tegevuskavas „Tagasi Schengeni juurde“ 1 . Tegevuskava eesmärk on luua tingimused kõigi sisepiirikontrollide kaotamiseks ja Schengeni ala tavapärase toimimise taastamiseks 2016. aasta lõpuks.
Hoolimata Euroopa Liitu saabuvate ebaseaduslike rändajate ja varjupaigataotlejate arvu järsust vähenemisest tänu ELi-Türgi avalduse rakendamisele, viibib Kreekas endiselt märkimisväärne hulk ebaseaduslikke rändajaid (umbes 60 000), kellest eeldatakse, et nad võivad püüda liikuda ebaseaduslikult edasi teistesse liikmesriikidesse.
Lisaks on soovitusega hõlmatud Schengeni riikidele esitatud varjupaigataotluste koguarv endiselt märkimisväärne, ehkki see ei ole võrreldav eelmisel aastal samal ajal esitatud varjupaigataotluste arvuga. Alates 2015. aasta sügisest Euroopa Liitu saabunud ebaseaduslike rändajate ja varjupaigataotlejate suur hulk on seadnud kõik ELi liikmesriigid tõsiste probleemide ette ja seda asjaolu tuleb arvesse võtta. Probleemid on olnud eelkõige seotud alates eelmisest aastast saabunud inimestele sobiva majutuse ning haridus- ja tervishoiuteenuste pakkumisega. Kogunenud ja seni veel käsitlemata juhtumite töötlemine, edasiste saabumiste ettevalmistamine ja kaitsetaotluste töötlemine koormab pidevalt vastuvõtvate riikide haldussüsteemi.
Lisaks sellele on tegevuskavas „Tagasi Schengeni juurde“ ette nähtud muude meetmete täielikuks rakendamiseks ja nende abil asjakohaste tulemuste saamiseks tarvis endiselt aega, hoolimata seni tehtud märkimisväärsetest edusammudest.
Sellega seoses võeti rekordilise ajaga vastu ja jõustus määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet. Kiirreageerimisreservid (inimressursid ja tehniline varustus) ning kiire tagasisaatmise reservid tuleb siiski veel moodustada ning need võetakse kasutusele vastavalt 7. detsembriks 2016 ja 7. jaanuariks 2017. Esimene haavatavuse hinnang peaks tehtama 2017. aasta esimese kolme kuu jooksul.
ELi-Türgi avalduse rakendamine annab tulemusi, ent sellele vaatamata saabub Kreeka saartele iga päev ikka veel keskmiselt 107 inimest. On oluline tagada, et avalduse rakendamine toimuks jätkusuutlikult. Lisaks on Serbiasse saabuvate rändajate arvu silmas pidades tarvis jätkata koostööd, milles lepiti kokku Lääne-Balkani rändeteel olevate riikide juhtide kohtumisel tehtud avalduses.
Seega püsib endiselt erandolukord, mis ohustab tõsiselt avalikku korda ja sisejulgeolekut ning kogu Schengeni ala toimimist.
Edasine tegevus
Eespool esitatud asjaolusid arvestades näib, et tegevuskavas „Tagasi Schengeni juurde“ kavandatud tingimused kõigi sisepiirikontrollide kaotamiseks ja Schengeni ala tavapärase toimimise taastamiseks ei ole veel täielikult täidetud. Teel Schengeni ala tavapärase toimimise taastamise suunas on siiski pidevalt tehtud edusamme. Paraku on olukord Kreekas ja Lääne-Balkani rändeteel praegu endiselt ebastabiilne ja liikmesriikidele, keda kõige rohkem mõjutab Kreekast lähtuv teisene ränne, avaldub tugev surve. Euroopa piiri- ja rannikuvalve täielik rakendamine algab 2017. aasta jaanuaris. Kõnealune süsteem aitab veelgi tugevdada ELi välispiiride kaitset. ELi-Türgi avalduse rakendamise jätkamine aitab ELi saabuvate inimeste arvu vähendada ning annab riiklikele süsteemidele aega töödelda edasi vahepeal kogunenud varjupaigataotlusi ja tugevdada riigi vastuvõtusuutlikkust.
Dublini eeskirjade täielik kohaldamine tuleb järk-järgult taastada ja Kreeka peab komisjoni soovituste 2 kohaselt nende kohaldamises täielikult osalema. Samal ajal tuleb neid eeskirju tuleviku tarbeks täiendada, et võtta arvesse solidaarsuse ja vastutuse põhimõtet. Lisaks peaksid alates 2015. aasta septembrist rakendatavad hädaolukorras ümberpaigutamise kavad andma ümberpaigutatud isikute arvu osas endiselt konkreetseid tulemusi. Lõpuks tuleb veelgi kiirendada nende isikute tagasisaatmist, kellel ei ole õigust Euroopa Liitu jääda.
Seega on õigustatud lubada asjaomastel liikmesriikidel pikendada praegu erandkorras tehtavat sisepiirikontrolli järgmiseks proportsionaalseks perioodiks. Praegu kättesaadavate faktiliste näitajate alusel ei tohiks pikendamise kestus ületada kolme kuud.
Ettepaneku kohaldamisala
Schengeni riikidel, kes rakendavad praegu ajutist sisepiirikontrolli vastavalt nõukogu 12. mai 2016. aasta soovitusele, tuleks lubada kontrolli jätkata.
Olukorra pidevat paranemist arvestades tuleks piirikontrolli siiski rakendada vaid viimase abinõuna, kui muude, piiriülest liiklust vähem piiravate meetmete, näiteks Schengeni piirieeskirjade artiklile 23 vastava politseikontrolliga, ei ole võimalik kindlakstehtud ohtudele piisavalt reageerida. Seega peaksid liikmesriigid, kes otsustavad sisepiirikontrolli käesoleva soovituse alusel jätkata, enne sellise otsuse tegemist uurima võimalust võtta piirikontrolli tegemise asemel muid meetmeid. Asjaomased liikmesriigid peaksid selle võimaluse uurimise tulemused lisama sisepiirikontrolli jätkamise teatesse, mille nad saadavad teistele liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile ja komisjonile.
Vastavalt Euroopa Ülemkogu 20. oktoobri 2016. aasta järeldustele rände kohta hõlmab protsess „tagasi Schengeni juurde“ ajutise sisepiirikontrolli kohandamist tegelikele vajadustele. Sisepiirikontrolli tuleks teha ainult riskianalüüsi ja saadaoleva teabe alusel ning kontrolli ulatus, sagedus, koht ja aeg peaksid piirduma sellega, mis on tingimata vajalik tõsisele ohule reageerimiseks ning avaliku korra ja sisejulgeoleku kaitsmiseks. Käesoleva soovituse kohaselt sisepiirikontrolli tegev liikmesriik peaks kord nädalas läbi vaatama kontrolli vajalikkuse, sageduse, koha ja aja, kohandama kontrollimise intensiivsust kõrvaldamist vajava ohu tasemele ning asjakohaste tingimuste korral kontrollimise lõpetama. Käesoleva soovituse kohaselt sisepiirikontrolli tegev liikmesriik peaks samuti korrapäraselt konsulteerima mõjutatud liikmesriigi või liikmesriikidega tagamaks, et piirikontrolli tehakse üksnes nendel sisepiirilõikudel, kus seda peetakse kooskõlas Schengeni piirieeskirjadega vajalikuks ja proportsionaalseks.
Juurutada tuleks ka üksikasjalikum aruandluskohustus. Iga käesoleva soovituse rakendamise kuu lõppedes peaks asjaomane liikmesriik andma komisjonile aru tehtud kontrolli tulemustest ja esitama hinnangu kontrolli jätkamise vajaduse kohta, kui see on asjakohane. Aruanne peaks sisaldama vähemalt kontrollitud isikute koguarvu, kontrolli tulemusel antud sisenemiskeeldude koguarvu, kontrolli tulemusel tehtud tagasisaatmisotsuste koguarvu ja kontrollitud sisepiiri lõikudes saadud varjupaigataotluste koguarvu.
Komisjon jälgib tähelepanelikult soovituse kohaldamist ja kohapealset olukorda.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesolev soovitus on mõeldud selles poliitikavaldkonnas kehtivate sätete rakendamiseks.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Käesolev soovitus on seotud liidu siseturu ning rände- ja varjupaigapoliitikaga.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) nr 2016/399 (isikute üle piiri liikumist reguleerivate liidu eeskirjade (Schengeni piirieeskirjad) kohta) artikkel 29.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Määruse (EL) 2016/399 artiklis 29 on sätestatud, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu soovituse ajutise sisepiirikontrolli kehtestamise kohta.
Liidu meetmed on vajalikud, kui ohus on sisepiirikontrollita ala üldine toimimine.
•Proportsionaalsus
Käesolev ettepanek ei lähe seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
ei kohaldata
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Võttes arvesse ettepaneku kiireloomulisust, ei olnud sidusrühmadega võimalik konsulteerida.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
ei kohaldata
•Mõjuhinnang
Piiratud ajakava tõttu ning asjaomaste liikmesriikide esitatud andmete ja Kreeka olukorda käsitlevate saadaolevate andmete alusel ei olnud võimalik täiemahulist mõjuhinnangut teha.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
ei kohaldata
•Põhiõigused
Ettepaneku koostamisel võeti arvesse põhiõiguste kaitset.
4.MÕJU EELARVELE
Kavandatav meede ei mõjuta ELi eelarvet.
2016/0347 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
milles esitatakse soovitus pikendada ajutist sisepiirikontrolli, mida tehakse erandjuhtudel, kui on ohus Schengeni ala üldine toimimine
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) nr 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad), 3 eriti selle artiklit 29,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Nõukogu võttis 12. mail 2016 kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 29 vastu rakendusotsuse, milles esitatakse soovitus ajutise sisepiirikontrolli kehtestamise kohta erandjuhtudel, mis ohustavad Schengeni ala üldist toimimist.
(2)Nõukogu soovitas viiele Schengeni riigile (Austria, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Norra) jätkata kuni kuue kuu jooksul alates rakendusotsuse vastuvõtmise kuupäevast proportsionaalset ajutist piirikontrolli, et kõrvaldada tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule, mida tekitavad kõnealustes riikides Kreeka välispiiri kontrollimisel valitsevad tõsised probleemid ning Kreeka kaudu sisenevate ja teistesse Schengeni riikidesse edasi liikuda püüdvate ebaseaduslike rändajate teisene ränne.
(3)Komisjon avaldas 28. septembril 2016 aruande rakendusotsuse rakendamise kohta. Ta jõudis selles järeldusele, et Austria, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Norra on oma sisepiiri kontrollinud proportsionaalselt ja kooskõlas nõukogu soovitusega. Lisaks järeldas komisjon talle saadaoleva teabe ja asjaomastelt riikidelt saadud aruannete põhjal, et rakendusotsuse muutmise ettepanekute tegemiseks ei olnud aruannete esitamise ajal põhjust.
(4)18. ja 21. oktoobril 2016 andsid asjaomased Schengeni riigid komisjonile teist korda aru nõukogu soovituse rakendamise kohta. Esitatud teave sarnanes esimese aruande jaoks esitatud teabega (vähenes sisenemiskeelu saanud isikute ning saadud varjupaigataotluste arv) ja see näitab, et olukord on tasapisi stabiliseerumas.
(5)Hoolimata Euroopa Liitu saabuvate ebaseaduslike rändajate ja varjupaigataotlejate arvu järsust langusest viibib endiselt märkimisväärne hulk ebaseaduslikke rändajaid nii Kreekas kui ka neis liikmesriikides, keda Kreekast lähtuv teisene ränne kõige rohkem mõjutab. Tuginedes varem jälgitud suundumustele, võib õigustatult eeldada, et need isikud võivad soovida ebaseaduslikult teistesse liikmesriikidesse edasi liikuda, kui teisest rännet takistavad piirikontrollid kaotatakse.
(6)Rändekriisi algusest saadik kogunenud ja ikka veel laekuvate uute varjupaigataotluste arv koormab suurel määral kõigi ELi liikmesriikide, eelkõige aga rakendusotsusega hõlmatud Schengeni riikide ametiasutusi ja talitusi.
(7)Sisepiirikontrolli ei saa käsitleda eraldi muudest olulistest teguritest. Oma teatises, mis sisaldas tegevuskava „Tagasi Schengeni juurde“, 4 määras komisjon kindlaks mitmesugused meetmed, mida tuleb võtta Schengeni ala tavapärase toimimise taastamiseks.
(8)Üks tegevuskava meetmetest oli Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse vastuvõtmine ja rakendamine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet, 5 jõustus 6. oktoobril 2016, kõigest üheksa kuud pärast seda, kui komisjon esitas määruse ettepaneku – see annab märku kõigi osaliste pühendumusest. Eeldatakse, et kiirreageerimisreservid, mille hulka kuuluvad nii inimressursid kui ka tehniline varustus, ning kiire tagasisaatmise reservid moodustatakse ja võetakse kasutusele vastavalt 7. detsembriks 2016 ja 7. jaanuariks 2017.
(9)Veel üks tegevuskavas „Tagasi Schengeni juurde“ sisalduv meede on ELi-Türgi avalduse edukas rakendamine. Avalduse rakendamine annab küll juba häid tulemusi, nagu täheldatakse kolmandas eduaruandes, 6 aga sellegipoolest on oluline tagada, et avalduse rakendamine toimuks jätkusuutlikult. Lisaks on tarvis jätkata koostööd, milles lepiti kokku Lääne-Balkani rändeteel olevate riikide juhtide kohtumisel tehtud avalduses.
(10)Eespool kirjeldatust järeldub, et hoolimata tegevuskavas „Tagasi Schengeni juurde“ kindlaks määratud valdkondades tehtavatest järjepidevatest edusammudest ja olukorra järkjärgulisest stabiliseerumisest, on tegevuskava meetmete täielikuks rakendamiseks ja nende abil asjakohaste tulemuste saamiseks tarvis endiselt aega.
(11)Seega püsib endiselt erandolukord, mis ohustab tõsiselt avalikku korda ja sisejulgeolekut ning kogu Schengeni ala toimimist.
(12)Võttes arvesse praegust ebastabiilset olukorda Kreekas ja survet neile liikmesriikidele, keda Kreekast lähtuv teisene ränne kõige rohkem mõjutab, tundub, et on õigustatud lubada neil Schengeni riikidel, kes praegu oma sisepiiri kontrollivad, nimelt Austrial, Saksamaal, Taanil, Rootsil ja assotsieerunud riigil Norral pikendada kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 29 proportsionaalselt ajutist sisepiirikontrolli, kui seda kohaldatakse viimase abinõuna avalikule korrale või sisejulgeolekule avalduvale tõsisele ohule reageerimiseks.
(13)Praegu kättesaadavate faktiliste näitajate alusel ei tohiks pikendamise kestus ületada kolme kuud alates käesoleva rakendusotsuse vastuvõtmise kuupäevast.
(14)Liikmesriigid, kes otsustavad käesoleva rakendusotsuse kohaselt sisepiirikontrolli jätkata, peaksid sellest teavitama ülejäänud liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja komisjoni.
(15)Enne sisepiirikontrolli jätkamise kasuks otsustamist peaksid asjaomased liikmesriigid uurima, kas neil ei ole kindlakstehtud ohu tulemuslikuks kõrvaldamiseks võimalik võtta mõnda muud meedet. Asjaomased liikmesriigid peaksid oma teatesse lisama selle võimaluse uurimise tulemused ja põhjendama selles oma otsust piirikontrolli jätkata.
(16)Vastavalt Euroopa Ülemkogu 20. oktoobri 2016. aasta järeldustele rände kohta hõlmab protsess „tagasi Schengeni juurde“ ajutise sisepiirikontrolli kohandamist tegelikele vajadustele. Käesoleva rakendusotsuse alusel tehtav kontroll peaks toimuma vaid vajalikus ulatuses ja selle intensiivsus peaks piirduma hädavajalikuga. Näiteks ei ole kontrollimine teatavates piirilõikudes enam vajalik, kui sisserändajate voog on tähtsusetult väike. Selleks et võimalikult vähe takistada üldsusel asjaomaseid sisepiire ületada, võib korraldada ainult sihipärast ning riskianalüüsil ja saadaoleval teabel põhinevat kontrolli. Lisaks sellele tuleks asjaomastel piirilõikudel tehtava kontrolli vajalikkust koostöös kõigi mõjutatud liikmesriikidega korrapäraselt uurida ja hinnata, et seda edaspidi tasapisi vähendada.
(17)Iga käesoleva rakendusotsuse rakendamise kuu lõppedes tuleks komisjonile saata täielik aruanne, mis sisaldab kõiki tehtud kontrolli tulemusi ning hinnangut kontrolli jätkamise vajaduse kohta, kui see on asjakohane. Aruanne peaks sisaldama kontrollitud isikute koguarvu, kontrolli tulemusel antud sisenemiskeeldude koguarvu, kontrolli tulemusel tehtud tagasisaatmisotsuste koguarvu ja kontrollitud sisepiiri lõikudes saadud varjupaigataotluste koguarvu.
(18)Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni märkuse, mille kohaselt komisjon jälgib tähelepanelikult käesoleva rakendusotsuse kohaldamist,
SOOVITAB JÄRGMIST:
1. Austrial, Saksamaal, Taanil, Rootsil ja Norral pikendada kuni kolmeks kuuks alates käesoleva rakendusotsuse vastuvõtmise kuupäevast proportsionaalset ajutist piirikontrolli järgmistel sisepiiridel:
– Austria Austria-Ungari ja Austria-Sloveenia vahelisel maismaapiiril;
– Saksamaa Saksamaa-Austria maismaapiiril;
– Taani oma sadamates, millel on parvlaevaühendus Saksamaaga, ja Taani-Saksamaa vahelisel maismaapiiril;
– Rootsi Lõuna ja Lääne politseipiirkonnas asuvates Rootsi sadamates ning Öresundi silla juures;
– Norra oma sadamates, millel on parvlaevaühendus Taani, Saksamaa ja Rootsiga.
2. Enne sellise piirikontrolli pikendamist peaksid asjaomased liikmesriigid vahetama mõjutatud liikmesriigi või liikmesriikidega arvamusi tagamaks, et piirikontrolli tehakse üksnes siis, kui seda peetakse vajalikuks ja proportsionaalseks. Lisaks sellele peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et sisepiirikontrolli tehakse ainult viimase abinõuna, kui muude meetmetega ei ole võimalik saavutada samaväärseid tulemusi, ja ainult sellistel sisepiirilõikudel, kus seda peetakse kooskõlas Schengeni piirieeskirjadega vajalikuks ja proportsionaalseks. Asjaomased liikmesriigid peaksid vastavalt teavitama ülejäänud liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja komisjoni.
3. Piirikontroll peaks olema sihipärane, põhinema riskianalüüsil ja saadaoleval teabel ning kontrolli ulatus, sagedus, koht ja aeg peaksid piirduma sellega, mis on tingimata vajalik tõsisele ohule reageerimiseks ning avaliku korra ja sisejulgeoleku kaitsmiseks. Käesoleva rakendusotsuse kohaselt sisepiirikontrolli tegev liikmesriik peaks kord nädalas läbi vaatama kontrolli vajalikkuse, sageduse, koha ja aja, kohandama kontrolli intensiivsust kõrvaldamist vajava ohu tasemele, lõpetama kontrolli, kui see on asjakohane, ning esitama komisjonile kord kuus aruande.
Strasbourgis,
Nõukogu nimel
eesistuja