EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.10.2016

COM(2016) 698 final

2016/0344(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kõigi kalapüügivõimalusi käsitlevate määrustega on vaja piirata kalavarude püüki sellise tasemeni, mis on kooskõlas ühise kalanduspoliitika üldeesmärkidega. Seda arvesse võttes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta (edaspidi „ühise kalanduspoliitika alusmäärus“) sätestatud püügi piirnormide ja püügikoormuspiirangute iga-aastaste ettepanekute eesmärgid, et tagada liidu kalanduse ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus.

Püügivõimalused määratakse kindlaks iga-aastase (süvamere kalavarude puhul kaheaastase) majandamistsükli jaoks. See ei takista siiski pikaajalistel majandamiskavadel põhineva strateegia kasutuselevõttu. Liit on teinud selles valdkonnas edusamme ning kaubanduslikku huvi pakkuvaid põhilisi kalavarusid reguleeritakse nüüd mitmeaastaste majandamiskavadega. Iga-aastased lubatud kogupüügid ja püügikoormuse ülemmäärad peavad olema nende kavadega kooskõlas.

Käesolevas ettepanekus käsitletakse püügivõimalusi, mille liit kehtestab ühepoolselt. Siiski kajastatakse selles ka mitme- või kahepoolsete kalandusläbirääkimiste tulemustel põhinevaid püügivõimalusi. Koguste jaotamisel liikmesriikide vahel lähtutakse suhtelise stabiilsuse põhimõttest.

Seega hõlmab ettepanek peale liidu autonoomsete kalavarude järgmist:

ühised kalavarud, st varud, mida majandatakse koos Norraga Põhjameres ja Skagerraki väinas või mille majandamisel lähtutakse Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) liikmeteks olevate rannikuriikide vahelistest nõupidamistest;

piirkondlike kalandusorganisatsioonidega saavutatud kokkulepetest tulenevad kalapüügivõimalused.

Mitu püügivõimalust on käesolevas ettepanekus märkega „p.m.“ (pro memoria). Selle põhjuseks on asjaolu, et:

–nõuanded mõne kalavaru kohta ei ole kättesaadavad ajaks, mil on kavas ettepanek vastu võtta; või

–teatavad püügipiirangud ja muud soovitused asjakohastelt piirkondlikelt kalandusorganisatsioonidelt ei ole veel vastu võetud, kuna aastakoosolekud ei ole veel toimunud; või

–Gröönimaa vete teatavate kalavarude, ühiste kalavarude või Norra ja muude kolmandate riikidega vahetatavate kalavarude kohta ei ole veel andmeid, sest need saadakse alles pärast 2016. aasta novembris ja detsembris asjaomaste riikidega peetavate konsultatsioonide lõppu; või

–mõne kalavaru lubatud kogupüügi kohta on teaduslik nõuanne saadud, kuid hindamine on veel pooleli.

On tehtud ettepanek, et teatavate lühikese elueaga liikide (tobiate, moiva ja kilu) lubatud kogupüügi peaks kehtestama komisjon rakendusaktidega. See on vajalik põhjusel, et neid liike käsitlevad teaduslikud nõuanded on kättesaadavad alles veidi enne nende liikide püügi algust, mistõttu jääb seadusandliku menetluse jaoks väga vähe aega. Rakendusakte kasutatakse ka juhul, kui on vaja püügikoormuse reguleerimise korda kohandada.

Varude ülevaade

Komisjon on iga-aastases teatises „Arutelu kalapüügivõimaluste üle“ (COM(2016) 396), edaspidi „teatis“) tavapäraselt analüüsinud olukorda, millega püügivõimaluste ettepanekutes tuleb arvestada. Teatises antakse saadud teaduslike nõuannete põhjal ülevaade kalavarude seisukorrast.

Vastuseks komisjoni taotlusele esitas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) 30. juunil 2016 iga-aastase nõuande enamiku käesoleva ettepanekuga hõlmatud kalavarude kohta. ICES on arvesse võtnud komisjoni teatises esitatud suuniseid.

ICESi teaduslik nõuanne sõltub suuresti andmetest: täielikult saab hinnata üksnes neid kalavarusid, mille kohta on piisavalt usaldusväärseid andmeid, et hinnata varude suurust ning prognoosida, kuidas varud reageerivad erinevate kasutamisstsenaariumide korral (nn püügivõimaluste tabelid). Kui on piisavalt andmeid, saavad teadusasutused esitada prognoose püügivõimaluste kohandamiseks, nii et asjaomane kalavaru saaks taastuda maksimaalset jätkusuutlikku saagikust võimaldava tasemeni. Seepärast nimetatakse seda nõuannet maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevaks nõuandeks. Muudel juhtudel toetuvad teadusasutused püügivõimaluste kohta soovituste andmisel ettevaatusprintsiibile. ICESi poolt sel puhul kasutatav metoodika on esitatud ICESi avaldatud nõuannetes piiratud andmetega kalavarude kohta 1 .

Kõik kavandatud kalapüügivõimalused vastavad teaduslikele nõuannetele, mille komisjon on saanud kalavarude seisukorra kohta ja mida on kasutatud komisjoni teatises kirjeldatud viisil.

Määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestatud lossimiskohustus

Lossimiskohustust, mis kehtestati ühise kalanduspoliitika alusmäärusega, on hakatud kohaldama järk-järgult aastatel 2015–2019. Alates 2019. aastast kohaldatakse lossimiskohustust kõigi kalavarude suhtes, millele on kehtestatud lubatud kogupüük. Alates 1. jaanuarist 2016 kohaldatakse lossimiskohustust teatava põhjalähedase püügi suhtes Põhjameres ning Atlandi ookeani loode- ja edelaosa vetes. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon lossimiskohustuse täieliku rakendamise ettevalmistamiseks vastu võtnud delegeeritud määrused, milles on sätestatud tagasiheite erikavad. Liikmesriigid on 2016. aastal esitanud ajakohastatud ühised soovitused, et lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2017 järk-järgult laiendada.

Seoses lossimiskohustuse kehtestamisega ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 2 hakkavad kavandatavad püügivõimalused lossitud koguste asemel kajastama püütud koguseid, seega võetakse arvesse, et tagasiheide ei ole enam lubatud. Seda tehakse ühise kalanduspoliitika alusmääruse artikli 15 lõikes 1 osutatud püügiga hõlmatud kalavarude kohta saadud teaduslike nõuannete põhjal. Püügivõimalused tuleks kindlaks määrata ka kooskõlas muude asjakohaste sätetega, st artikli 16 lõike 1 (suhtelise stabiilsuse põhimõte) ja artikli 16 lõike 4 (ühise kalanduspoliitika eesmärgid ja mitmeaastastes majanduskavades sätestatud eesmärgid) kohaselt.

Sellest tulenevalt teeb komisjon ettepaneku suurendada lubatud kogupüüki varude puhul, mille suhtes hakatakse 2017. aastal lossimiskohustust kohaldama. Kui teatava kalavaru saak tuleb 2017. aastal jõustuva lossimiskohustuse tõttu lossida, kuid sama kalavaru muu saagi, mille lossimise kohustus jõustub aastatel 2018 ja 2019, võib endiselt vette tagasi heita, teeb komisjon parimate kättesaadavate andmete alusel ettepaneku lubatud kogupüüki vastavalt lossitavatele kogustele suurendada.

Et korvata varasema tagasiheitevõimaluse asendamine lossimiskohustusega, suurendatakse mitme varu puhul lubatud kogupüüki. Suurendatud maht arvutatakse välja liikmesriikidelt saadud andmete põhjal. Kuni selliste andmete saamiseni otsustati komisjoni ettepanekusse lisada suurendamata mahud. Suurendatud mahud lisatakse niipea, kui nende arvutamist võimaldavad andmed on esitatud.

Arvesse tuleb võtta ka ühise kalanduspoliitika alusmääruse ja nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 vahelisi seoseid. Viimasega on kehtestud lubatud kogupüükide haldamise lisatingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas paindlikkust võimaldavad sätted, nagu artikli 3 kohane ettevaatusprintsiipi ja artikli 4 kohane analüütilist lubatud kogupüüki käsitlev säte. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti lisati veel üks paindlikkusmehhanism määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet ning takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, tuleks selgitada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei tohi kasutada lisaks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohasele ühest aastast teise ülekandmisele.

Huntahvena püügi meetmed

ICESi hinnangul vähenevad endiselt huntahvena varud La Manche’i väinas, Keldi meres, Iiri meres ja Põhjamere lõunaosas. See ei ole aga üllatav, sest varude taastamise meetmed avaldavad mõju ja on hindamistulemustes näha eeldatavasti alles 4–7 aastat pärast nende võtmist. Esialgu on täheldatud suuremat varude uuenemist. Majandamismeetmete vahetu eesmärk on endiselt sama, st kaitsta kudekogumeid ja vähendada võimalikult suurel määral muid suremuse allikaid. Aastatel 2015 ja 2016 on lossitud kogus oluliselt vähenenud, kuid meetmeid tuleb sellegipoolest tugevdada ja jätkata.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Esitatud meetmed on kavandatud vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja eeskirjadele ning need on kooskõlas liidu säästva arengu poliitikaga.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kavandatud meetmed on kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtetega, eriti keskkonnapoliitikaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

Liidu kohustused vee-elusressursside säästvaks kasutamiseks tulenevad ühise kalanduspoliitika alusmääruse artiklis 2 sätestatud kohustustest.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud aluslepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmisel põhjusel: ühine kalanduspoliitika on ühine poliitika. Vastavalt aluslepingu artikli 43 lõikele 3 on nõukogul kohustus võtta vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

Nõukogu kavandatava määrusega eraldatakse liikmesriikidele püügivõimalused. Võttes arvesse alusmääruse artikleid 16 ja 17, jaotavad liikmesriigid seejärel need püügivõimalused omal äranägemisel omakorda piirkondadele või ettevõtjatele. Seega on liikmesriikidel piisavalt manööverdamisruumi selliste otsuste tegemisel, mis on seotud neile eraldatud püügivõimaluste kasutamise sotsiaalse ja/või majandusliku mudeli valikuga.

Ettepanek ei sisalda liikmesriikide jaoks uusi finantskohustusi. Sellise määruse võtab nõukogu vastu igal aastal ning selle rakendamiseks vajalikud avalikud ja eraõiguslikud vahendid on juba olemas.

•Vahendi valik

Kavandatav vahend: määrus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

a)Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Komisjon on 2017. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva teatise alusel konsulteerinud sidusrühmadega, eelkõige piirkondlike nõuandekomisjonidega, ja liikmesriikidega kavandatud lähenemisviisi üle, mille ta on esitanud püügivõimalusi käsitlevate erinevate ettepanekutena.

Lisaks on komisjon nimetatud konsulteerimisel järginud komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Konsulteerimise parandamine ühenduse kalanduse juhtimisel“ (KOM(2006) 246 (lõplik)) esitatud põhimõtteid võimalikult kiire rakendamise kohta.

b)Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Vastused eespool nimetatud komisjoni teatisele kalapüügivõimalusi käsitlevate konsultatsioonide kohta kajastavad sidusrühmade vaateid komisjoni hinnangule varude seisukorra kohta ning seda, kuidas tagada varude asjakohane majandamine. Komisjon võttis neid vastuseid ettepaneku koostamisel arvesse.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Metoodikaküsimustes konsulteeris komisjon, nagu juba nimetatud, Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukoguga (ICES). ICESi nõuanded põhinevad selle eksperdirühmade ja otsuseid tegevate organite väljatöötatud nõuanderaamistikul, mis on välja antud kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga, milles on komisjoniga kokku lepitud.

Lõplik eesmärk on saavutada ja säilitada selline kalavarude tase, mis võimaldab kindlustada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Nimetatud eesmärk on lisatud sõnaselgelt ühise kalanduspoliitika alusmäärusesse, eelkõige selle artikli 2 lõikesse 2, milles sätestatakse, et see eesmärk „tuleb saavutada võimaluse korral 2015. aastaks ning [...] 2020. aastaks kõigi kalavarude puhul.“ See kajastab liidu võetud kohustusi seoses 2002. aastal Johannesburgis peetud ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise järeldustega ja eesmärgi saavutamiseks koostatud rakenduskavaga. Nagu juba märgitud, on mõne kalavaru puhul teave maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kohta kättesaadav. Selliste kalavarude hulka kuuluvad püügimahu ja kaubandusliku väärtuse seisukohalt väga tähtsad kalavarud, nagu euroopa merluus, tursk, euroopa merikurat, harilik merikeel, megrimid, kilttursk ja norra salehomaar.

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamiseks on teatavatel juhtudel vaja kalastussuremust ja/või püüki vähendada. Käesolevas ettepanekus kasutatakse sel puhul maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevat nõuannet, kui see on olemas. Kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega ja kui lubatud kogupüük on kavandatud maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleva nõuande põhjal, vastab lubatud kogupüük tasemele, mis tagab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamise 2017. aastal. Selle lähenemisviisi puhul on järgitud 2017. aasta püügivõimalusi käsitlevas teatises esitatud põhimõtteid.

Piiratud andmetega kalavarude puhul soovitavad teaduslikud nõuandeasutused kas püüki vähendada, hoida see sama tasemel või seda suurendada. Mitmel juhul on ICES oma nõuandes selliste erinevuste kohta andnud kvantitatiivseid juhiseid, mis põhinevad ettevaatusprintsiibil, mille kohaselt võib püügikogust ühe aastaga suurendada või vähendada kuni 20 %. Lubatud kogupüük on kavandatud nende juhiste põhjal. Kui teaduslik nõuanne ei ole üldse kättesaadav, on järgitud ettevaatusprintsiipi, mis tähendab lubatud kogupüügi ennetavat vähendamist 20 % võrra.

•Mõjuhinnang

Kalapüügivõimalusi käsitleva määruse kohaldamisala on piiratud aluslepingu artikli 43 lõikega 3.

Liit on majanduslikult äärmiselt tähtsate kalavarude, nagu tursk, harilik merikeel, atlandi merilest jt, majandamiseks kehtestanud mitu mitmeaastast majandamiskava. Enne selliste kavade vastuvõtmist tuleb hinnata nende mõju. Kui kavad on jõustunud, määratakse nende põhjal asjaomaseks aastaks kindlaks lubatud kogupüügi ja püügikoormuse mahud, mis tuleb kehtestada kavade pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Komisjon on kohustatud esitama oma ettepaneku püügivõimaluste kehtestamiseks kooskõlas nende kavadega senikaua, kuni need peavad teaduslikult paika ja kehtivad. Seega tulenevad paljud ettepanekus sisalduvad olulised püügivõimaluste tasemed konkreetsest mõjuhinnangust, mis tehti kooskõlas majandamiskavaga, millel need põhinevad.

Ülejäänud kalavarude suhtes, ja vaatamata sellele, et mitmeaastased kavad ei pruugi olla vastu võetud, püütakse ettepanekus vältida lühiajalisi strateegiaid ja teha otsuseid pikaajalise jätkusuutlikkuse kasuks, ning seega võetakse arvesse nõuandekomisjonide ja sidusrühmade algatusi, kui ICES ja/või STECF on need heaks kiitnud. Ühise kalanduspoliitika reformi komisjonipoolne ettepanek töötati välja mõju hindamise aruande (SEK(2011) 891) põhjal, mille raames analüüsiti maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärki. Selle järelduste kohaselt on kõnealune eesmärk keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse saavutamiseks vajalik tingimus.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepanekuga nähakse ette lihtsustada (liidu või riikide) avaliku sektori asutuste halduskorda eelkõige püügikoormuse arvestuse nõuete osas.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

2016/0344 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 2 kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud mis tahes nõuandeid.

(3)Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad nendega funktsionaalselt seotud tingimused. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke. Kooskõlas nimetatud määruse artikli 16 lõikega 1 tuleks kalapüügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(4)Lubatud kogupüük tuleks seepärast kehtestada vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 olemasoleva teadusliku nõuande põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel nõuandekomisjonidega.

(5)Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus kehtestatakse püügipiirkondade kaupa. Kui püügi suhtes on kehtestatud lossimiskohustus, tuleks käesoleva määrusega hõlmatud piirkonnas lossida kõik liigid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Alates 1. jaanuarist 2017 kohaldatakse lossimiskohustust püüki määratlevate liikide suhtes. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamise korral võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt lossimisele ning kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt saagile. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon lossimiskohustuse täieliku rakendamise ettevalmistamiseks vastu võtnud mitu delegeeritud määrust, milles on sätestatud tagasiheite erikava, mis on ajutine ega kehti kauem kui kolm aastat.

(6)Kui liikide suhtes kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017 lossimiskohustust, tuleks nende varude püügi võimalustega korvata varem kehtinud tagasiheitevõimalus ning püügivõimaluste aluseks peaksid olema teaduslikud andmed ja nõuanded. Selleks et võtta õiglaselt arvesse kalad, mida sai varem tagasi heita ja mis tuleb alates 1. jaanuarist 2017 lossida, tuleks arvutada välja suurendamine vastavalt järgmisele metoodikale: uue lossimist käsitleva arvnäitaja saamiseks tuleks Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) kogupüügi arvnäitajast lahutada kogused, mida lossimiskohustuse täitmise ajal endiselt tagasi heidetakse; järgmine lubatud kogupüügi arvnäitaja suurendamine peaks olema proportsionaalne muudatusega uuel meetodil arvutatud lossimise arvnäitaja ja endise ICESi lossimise arvnäitaja vahel.

(7)Teaduslike nõuannete kohaselt on huntahvena (Dicentrarchus labrax) seisund Keldi meres, La Manche’i väinas, Iiri meres ja Põhjamere lõunaosas (ICESi IVb, IVc ning VIIa ja VIId–VIIh rajoon) äärmiselt muret tekitav ja varud vähenevad jätkuvalt. Seepärast tuleks jätkata kaitsemeetmeid huntahvena püügi keelamiseks ICESi VIIa, VIIb, VIIc, VIIg, VIIj ja VIIk rajoonis, välja arvatud vetes, mis asuvad 12 meremiili piires lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal. Huntahvena kudekogumeid tuleks kaitsta, piirates töönduslikku püüki ka 2017. aastal. Sotsiaalset ja majanduslikku mõju arvestades tuleks lubada piiratud püüki õngekonksude ja -nööridega, kuid kudekogumite kaitseks tuleks ette näha keeluaeg. Lisaks peaksid põhjatraale ja nootasid kasutavad laevad huntahvena juhusliku ja vältimatu kaaspüügi tõttu piirduma kaaspüügi puhul 1 %ga pardal hoitava mereorganismide kogusaagi kaalust. Harrastuskalastajate püügikoguse suhtes tuleks kehtestada igakuine piirnorm.

(8)Teatavate varilõpuseste (haid ja railased) varude lubatud kogupüük on mõned aastad olnud nullis ning sellega on seotud säte, mille kohaselt tuleb juhupüügiga saadud saak viivitamata vabastada. Erikohtlemise põhjus on selles, et kõnealuste kalavarude kaitsestaatus on halb ning tänu nende kõrgele ellujäämismäärale ei põhjusta tagasiheide suuremat kalastussuremust, vaid tagasiheidet peetakse nende liikide kaitsmisel kasulikuks. Alates 1. jaanuarist 2015 tuleb siiski nende liikide pelaagilise püügiga saadud saak lossida, välja arvatud juhul, kui nende kohta kehtib mis tahes erand määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ette nähtud lossimiskohustusest. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt võib selliseid erandeid teha liikide suhtes, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ühise kalanduspoliitika valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis. Seetõttu on asjakohane keelata selliste liikide püük asjaomastes piirkondades.

(9)Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas sellises kavas sätestatud eeskirjadega. Seega peaks La Manche'i lääneosa merikeele- ning Põhjamere atlandi merilesta- ja merikeelevaru ning Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varu lubatud kogupüük olema kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu määrustes (EÜ) nr 509/2007, 3 (EÜ) nr 676/2007 4 ja (EÜ) nr 302/2009 5 . Merluusi puhul on nõukogu määruses (EÜ) nr 2166/2005 6 eesmärgiks seatud selle varude biomassi ohutute bioloogiliste piiride taastamine, võttes arvesse teaduslikke andmeid. Kooskõlas teaduslike nõuannetega on kudekarja biomassi eesmärki käsitlevate lõplike andmete puudumise korral ning võttes arvesse muudatusi ohututes bioloogilistes piirides, asjakohane määrata kalavarude lubatud kogupüük kindlaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhjal, et aidata kaasa määruses (EL) nr 1380/2013 määratletud ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele nii, nagu on ette näinud ICES.

(10)Hiljutise võrdlusaluse kasutamise põhjal andis ICES seoses Šotimaast läände jäävate vete heeringavaruga nõu VIa, VIIb ja VIIc rajooni (Šotimaa lääneranniku veed, Iirimaa lääneosa) kombineeritud heeringavarude kohta. See nõuanne hõlmab kahte eraldiseisvat lubatud kogupüüki (ühelt poolt VIaS, VIIb ja VIIc rajooni ning teiselt poolt Vb, VIb ja VIaN rajooni kohta). ICESi sõnul tuleb välja töötada kõnealuste kalavarude taastamise kava. Kuna teaduslike nõuannete kohaselt ei saa põhjapoolsete varude majandamise kava 7 kombineeritud varude puhul kohaldada, on selleks, et aidata saavutada määruses (EL) 1380/2013 määratletud ühise kalanduspoliitika eesmärke, asjakohane määrata lubatud kogupüük kindlaks maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleva nõuande alusel.

(11)Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete võtmisel ja lubatud kogupüügi määramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, sealhulgas eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ja segapüügiga seotud aspektide kohta.

(12)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 8 on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased paindlikkussätted ettevaatusprintsiibil põhineva ja analüütilise lubatud kogupüügi kohta. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(13)Teaduslikud nõuanded lühikese elueaga liikide kohta esitatakse alles veidi enne nende püügi algust. Selleks et tagada asjakohaste püügi piirnormide vastuvõtmine teaduslike nõuannete kohaselt ja võimaldada seega kõnealust püüki alustada, on asjakohane anda komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse püügi piirnormid tobiate jaoks ICESi IIa ja IIIa rajooni ning IV alapiirkonna liidu vetes, moiva jaoks ICESi V ja XIV alapiirkonna Gröönimaa vetes ning kilu jaoks ICESi IIa rajoonis ja IV alapiirkonnas.

(14)Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda sellele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 õigus määrata kõnealuse lubatud kogupüügi maht. Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse, et lubatud kogupüügi mahtu kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju.

(15)On vaja kehtestada 2017. aasta püügikoormuse ülemmäärad kooskõlas määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5, määruse (EÜ) nr 676/2007 artikliga 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklitega 11 ja 12 ning määruse (EÜ) nr 302/2009 artiklitega 5 ja 9, võttes samal ajal arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 754/2009 9 .

(16)Kalapüügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks on asjakohane lubada samade bioloogiliste varude puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel.

(17)ICESi uusimate teaduslike nõuannete põhjal ning kooskõlas Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) raames võetud rahvusvaheliste kohustustega on vaja piirata teatavate süvamereliikide püügi koormust.

(18)Teatavate liikide, näiteks mõne hailiigi kaitsmist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalused nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada.

(19)Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste 11. konverentsil, mis toimus 3.–9. novembril 2014 Quitos, lisati mitu liiki konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu alates 8. veebruarist 2015. Seepärast on asjakohane ette näha kõnealuste liikide kaitse seoses kõigis vetes kalastavate liidu kalalaevadega ja liidu vetes kalastavate liitu mittekuuluvate riikide kalalaevadega.

(20)Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, 10 eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(21)ICESi nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICESi IIa ja IIIa rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes tobiapüügi reguleerimise erisüsteem. Kuna ICESi teaduslikud nõuanded peaks avaldatama alles 2017. aasta veebruaris, on asjakohane kehtestada kõnealuse kalavaru lubatud kogupüük ja kvoodid nulltasemel kuni nõuannete avaldamiseni.

(22)Liit on Norra 11 ja Fääri saartega 12 sõlmitud kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras pidanud kõnealuste partneritega konsultatsioone kalapüügiõiguste üle. Kalandussuhteid Gröönimaaga käsitlevas lepingus ja protokollis 13 sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2017. aastaks kalapüügivõimalused Gröönimaa vetes. Seetõttu tuleb need püügivõimalused lisada käesolevasse määrusesse. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui on toimunud uued konsultatsioonid.]

(23)NEAFC võttis oma 2015. aastal peetud aastakoosolekul vastu Irmingeri mere meriahvenavarude kaitse meetme, määrates konventsiooniosalistele, sealhulgas liidule 2016. aastaks kindlaks lubatud kogupüügi ja kvoodid. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui on toimunud uued konsultatsioonid.]

(24)Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) otsustas 2015. aastal peetud aastakoosolekul vähendada ajavahemikuks 2016–2018 suursilm-tuuni lubatud kogupüüki ja kvoote ning pikendada sinise marliini ja valge odanina lubatud kogupüükide ja kvootide kehtivust. Peale selle kinnitas kõnealune komisjon juba varem 2016. aastaks kehtestatud hariliku tuuni, Põhja-Atlandi mõõkkala, Lõuna-Atlandi mõõkkala, Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni ja Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni lubatud kogupüügi ja kvoodid. Nagu juba hariliku tuuni varude puhul, on asjakohane, et kõikide muude ID lisas esitatud ICCATi kalavarude harrastuspüügi suhtes tuleks kohaldada selle organisatsiooni vastuvõetud püügi piirnorme, et tagada, et liit ei ületaks oma kvoote. Lisaks tuleks selliste liidu kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 20 meetrit ja millega püütakse suursilm-tuuni ICCATi konventsiooni alal, kohaldada ICCATi poolt soovituses 15-01 vastu võetud võimsusepiiranguid. Kõik need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui on toimunud uued konsultatsioonid.]

(25)Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) osalisriigid võtsid 2015. aastal toimunud 34. aastakoosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid aastateks 2015/2016 ja 2016/2017. Sellise kvoodi täituvust 2015. aastal tuleks 2016. aasta kalapüügivõimaluste kehtestamisel arvesse võtta. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui on toimunud uued konsultatsioonid.]

(26)India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) võttis 2016. aastal peetud aastakoosolekul vastu kulduim-tuuni (Thunnus albacares) püügi piirnormid. Ühtlasi võttis see komisjon vastu meetme, millega vähendada peibutuspüügivahendite ja piirata varustuslaevade kasutust. Kuna varustuslaevade tegevus ja peibutuspüügivahendite kasutamine on seinnoodalaevade püügikoormuse lahutamatu osa, tuleks seda meedet rakendada liidu õiguses.

(27)Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse 18.–22. jaanuaril 2017. On asjakohane, et praegused meetmed jäävad SPRFMO konventsiooni alal ajutiselt kehtima kuni nimetatud aastakoosoleku toimumiseni. Siiski ei tohiks tšiili stauriidi püüda sihtliigina enne, kui kõnealuse aastakoosoleku tulemusena on kehtestatud lubatud kogupüük.

(28)Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) jättis 2015. aastal peetud 89. aastakoosolekul jõusse kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni kaitse meetmed. Ühtlasi jättis IATTC jõusse resolutsiooni pikkuim-hallhaide kaitse kohta. Neid meetmeid tuleks jätkuvalt rakendada liidu õiguses. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui on toimunud uued konsultatsioonid.]

(29)Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) võttis 2015. aastal peetud aastakoosolekul kaitsemeetmena vastu patagoonia kihvkala ja süvamere punakrabi kahte aastat hõlmava lubatud kogupüügi, jättes samas jõusse limapeade, oranži karekala ja kultkala suhtes kehtiva lubatud kogupüügi. SEAFO poolt vastu võetud praegu kohaldatavaid kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevaid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui on toimunud uued konsultatsioonid.]

(30)Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) kinnitas oma 12. aastakoosolekul olemasolevad kaitse- ja majandamismeetmed. Neid meetmeid tuleks liidu õiguses jätkuvalt rakendada. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui on toimunud uued konsultatsioonid.]

(31)Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osalisriigid ei muutnud oma 2013. aastal peetud aastakoosolekul püügivõimalusi käsitlevaid meetmeid. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui on toimunud uued konsultatsioonid.]

(32)Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2016. aastal peetud 38. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2017. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooni ala alapiirkondades 1–4. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(33)Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) võttis 2016. aastal peetud 40. aastakoosolekul 2017. ja 2018. aastaks vastu GFCMi lepinguga hõlmatud piirkonna geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri) teatavate väikeste pelaagiliste liikide püügi piirnormid ja nende püügi koormuse piirangud. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(34)Teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse liidu kalapüügivõimalused või piiratakse neid, võetakse asjakohastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast on vaja, et sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alal kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alal kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2016, on asjakohane kohaldada käesoleva määruse asjakohaseid sätteid alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel ei ole lubatud CCAMLRi konventsiooni alal kala ilma loata püüda.

(35)Vastavalt liidu avaldusele, milles käsitletakse ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis, 14 on vaja määrata kindlaks Venezuela Bolívari Vabariigile liidu vetes riffahvena püügi võimalused.

(36)Selleks et tagada ühetaolised tingimused konkreetsele liikmesriigile loa andmisel tema kalalaevade püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 15 .

(37)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused täiendavate merepäevade andmiseks püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning teadusliku vaatlemise tõhustamise eesmärgil, samuti selleks, et kehtestada liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks vajalikud tabelivormid.

(38)Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2017, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2017, ning teatavaid piirkondi käsitlevad erisätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist.

(39)Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täies kooskõlas liidus kohaldatava õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused liidu vetes ning liidu kalalaevadele teatavates vetes väljaspool liitu.

2.Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)2017. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2018. aasta püügi piirnormid;

b)püügikoormuse piirangud ajavahemikuks 1. veebruarist 2017 kuni 31. jaanuarini 2018, välja arvatud juhul, kui artiklites 9, 26 ja 27 ning IIE lisas on kehtestatud püügikoormuse piiranguteks muud tähtajad;

c)teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alal ajavahemikul 1. detsembrist 2016 kuni 30. novembrini 2017;

d)teatavate kalavarude püügi võimalused aastatel 2017 ja 2018 IATTC konventsiooni alal, mis on täpsustatud artiklis 28.

Artikkel 2
Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

a)liidu kalalaevad;

b)liidu vetes tegutsevad kolmanda riigi laevad.

2.Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjakohastes sätetes selgelt viidatud.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 osutatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)„kolmanda riigi laev“ – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

b)„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

c)„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

d)„lubatud kogupüük“ (TAC):

i)igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus;

ii)igast kalavarust aastas lossida lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

e)„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f)„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

g)„võrgusilma suurus“ – kalavõrgu silma suurus, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008 16 ;

h)„liidu kalalaevade register“ – register, mille on loonud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3;

i)„püügipäevik“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik.

Artikkel 4
Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)„ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad“ – määruse (EÜ) nr 218/2009 17 III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

b)„Skagerrak“ – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)„Kattegat“ – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d)„ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–53°30' N 15°00' W,

–53°30' N 11°00' W,

–51°30' N 11°00' W,

–51°30' N 13°00' W,

–51°00' N 13°00' W,

–51°00' N 15°00' W,

–53°30' N 15°00' W;

e)„ICESi IXa rajooni funktsionaalne üksus 26“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–43°00' N 8°00' W,

–43°00' N 10°00' W,

–42°00' N 10°00' W,

–42°00' N 8°00' W;

f)„ICESi IXa rajooni funktsionaalne üksus 27“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–42°00' N 8°00' W,

–42°00' N 10°00' W,

–38°30' N 10°00' W,

–38°30' N 9°00' W,

–40°00' N 9°00' W,

–40°00' N 8°00' W;

g)„Cádizi laht“ – ICESi IXa rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7º23'48″ W ida poole;

h)„CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 18 II lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

i)„NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni) püügipiirkonnad“ – määruse (EÜ) nr 217/2009 19 III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

j)„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis 20 kindlaks määratud geograafiline ala;

k)„ICCATi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni) konventsiooni ala“ – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis 21 kindlaks määratud geograafiline ala;

l)„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni) konventsiooni ala“ – määruse (EÜ) nr 601/2004 22 artikli 2 punktis a kindlaks määratud geograafiline ala;

m)„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala“ – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis 23 kindlaks määratud geograafiline ala;

n)„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjoni) pädevusalasse kuuluv ala“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus 24 kindlaks määratud geograafiline ala;

o)„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – avamerepiirkond 10° põhjalaiusest lõuna pool, CCAMLRi konventsiooni alast põhja pool, SIOFA konventsiooni alast ida pool, nagu on määratletud India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes, 25 ning Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool;

p)„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis 26 kindlaks määratud geograafiline ala;

q)„GFCMi (Vahemere üldise kalanduskomisjoni) geograafilised alapiirkonnad“ – määruse (EL) nr 1343/2011 27 I lisas kindlaks määratud alad;

r)„Beringi mere avameri“ – Beringi mere avamere geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere ranniku äärsete riikide territoriaalmere laiust;

s)„IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond“ – järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala:

–150º läänepikkust,

–130º läänepikkust,

–4º lõunalaiust,

–50º lõunalaiust.

II JAOTIS
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 5
Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1.Liidu kalalaevadele liidu vetes või teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2.Liidu kalalaevadel on lubatud kala püüda I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 15 ja III lisas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008 28 ja selle rakendussätetes esitatud tingimustele.

Artikkel 6
Komisjoni ja liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1.Järgmiste kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks komisjon rakendusaktidega:

(a)tobiad ICESi IIa ja IIIa rajooni ning IV alapiirkonna liidu vetes;

(b)moiva ICESi V ja XIV alapiirkonna Gröönimaa vetes;

(c)kilu ICESi IIa rajoonis ja IV alapiirkonnas.

Komisjon määrab lubatud kogupüügi kindlaks kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega.

2.Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Need kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:

a)see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

b)selle tulemusena:

i)kasutatakse analüütilise hinnangu olemasolu korral varusid alates 2017. aastast ja edaspidi võimalikult suure tõenäosusega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel;

ii)järgitakse juhul, kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik, varude kasutamisel ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele.

Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2017 järgmise teabe:

a)vastuvõetud lubatud kogupüügid;

b)asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüügid põhinevad;

c)teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüügid vastavad teisele lõigule.

Artikkel 7
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 kehtestatud lossimiskohustuseta püüki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui:

(a)selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot ja see kvoot ei ole ammendatud, või

(b)see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole kvoodina liikmesriikide vahel ära jaotatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

2.Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 kohane sihtliiki mittekuuluva liigi varu, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.

Artikkel 8
Püügikoormuse piirangud

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemike jooksul kohaldatakse järgmisi püügikoormuse reguleerimise meetmeid:

a)IIA lisa kohaldatakse teatavate tursa-, hariliku merikeele ja atlandi merilesta varude majandamisel Kattegatis, Skagerrakis, ICESi IIIa rajooni selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning ICESi IV alapiirkonnas, ICESi VIa, VIIa ja VIId rajoonis ning ICESi IIa ja Vb rajooni liidu vetes;

b)IIB lisa kohaldatakse euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamisel ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes;

c)IIC lisa kohaldatakse hariliku merikeele varu majandamisel ICESi VIIe rajoonis.

Artikkel 9
Süvamere kalapüügi piirnormid ja püügikoormuse piirangud

1.Süvalesta suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2347/2002 29 (millega kehtestatakse süvamerepüügiloa omamise nõue) artikli 3 lõiget 1. Süvalesta püügi, pardal hoidmise, ümberlaadimise ja lossimise suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud tingimusi.

2.Liikmesriigid tagavad, et 2017. aastal ei ületa määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 3 lõikes 1 osutatud süvamerepüügiluba omavate laevade püügikoormuse tase (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-päevades) 65 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal püügireisidel, mille jaoks neil oli süvamerepüügiluba või mille jooksul püüti kõnealuse määruse I ja II lisas loetletud süvamereliike.

3.Lõiget 2 kohaldatakse ainult nende püügireiside suhtes, mille käigus püütakse üle 100 kg muid süvamereliike kui põhjaatlandi hõbekala.

Artikkel 10
Huntahvena püügi meetmed

1.Liidu kalalaevadel on keelatud püüda huntahvenat ICESi VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis ning ICESi VIIa ja VIIg rajooni vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal. Liidu kalalaevadel on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida.

2.Liidu kalalaevadel on keelatud püüda huntahvenat järgmistes piirkondades ning seal püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida:

a) ICESi IVb, IVc, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh rajoon;

b) veed, mis asuvad 12 meremiili ulatuses lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal ICESi VIIa ja VIIg rajoonis.

Erandina esimesest lõigust kohaldatakse esimeses lõigus osutatud piirkondade suhtes järgmisi meetmeid:

a) põhjatraale ja -nootasid 30 kasutavad liidu kalalaevad võivad hoida pardal huntahvena saaki, mis ei ületa 1 % päeva jooksul pardal hoitava mereorganismide kogusaagi kaalust. Selle erandi alusel liidu kalalaevade pardal hoitava huntahvena saak ei tohi ületada ühte tonni kuus;

b) liidu kalalaevad, mis kasutavad õngekonkse ja -nööre, 31 võivad püüda huntahvenat jaanuaris 2017 ja 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2017 ning kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida, kui püütud kogus ei ületa kümmet tonni aastas laeva kohta. Seda erandit kohaldatakse üksnes selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on registreeritud huntahvena püük õngekonksude ja -nööridega ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016.

4.Lõikes 2 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühelt laevalt teisele. Liikmesriigid teatavad komisjonile püütud huntahvena saagi püügivahendi liigi kaupa hiljemalt 20 päeva jooksul pärast iga kuu lõppu.

5.Jaanuaris 2017 ning 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2017 tohib ICESi IVb, IVc, VIIa ja VIId–VIIk rajoonis harrastuskalapüügi puhul jätta iga kalur endale kuni kümme kala kuus.

6.1. veebruarist kuni 31. märtsini 2016 on ICESi IVb, IVc, VIIa ja VIId–k rajoonis huntahvena harrastuspüügi puhul, sealhulgas kaldalt püügi käigus, lubatud üksnes püüa-ja-vabasta kalastamisviis. Sel ajal on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida.

Artikkel 11
Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1.Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste omavahel vahetamist;

b)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c)määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohast kalapüügivõimaluste ümberjaotamist;

d)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 alusel lubatud lisakoguste lossimist;

e)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste kinnipidamist;

f)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist;

g)käesoleva määruse artikli 16 kohast kvootide ülekandmist ega omavahel vahetamist.

2.Varud, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

3.Kui käesoleva määruse I lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4.Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 12
Püügikeeluaeg

1.Porcupine’i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2017 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, harilik molva ja harilik ogahai.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab Porcupine’i madal geograafilist ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Erandina esimesest lõigust lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine’i madalalt läbisõidu korral pardal kõnealuses lõigus osutatud liike.

2.ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas on töönduslik tobiapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2017 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2017.

Esimeses lõigus sätestatud keeldu kohaldatakse ka kolmanda riigi selliste laevade suhtes, millel on lubatud püüda tobiaid ICESi IV alapiirkonna liidu vetes.

Artikkel 13
Keelud

1.Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

1)täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi IIa, IIIa ja VIId rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes;

2)mõrtsukhai (Carcharodon carcharías) kõigis vetes;

3)hall lühiogahai (Centrophorus squamosus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

4)portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

5)hiidhai (Cetorhinus maximus) kõigis vetes;

6)šokolaadhai (Dalatias licha) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

7)luits-nokkhai (Deania calcea) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

8)sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi IIa rajooni ning ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

9)suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

10)ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

11)õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

12)harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

13)Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) kõigis vetes;

14)hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõigis vetes;

15)järgmised merisarvikute liigid kõigis vetes:

i)vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii)guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii)astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv)silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

v)väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi)Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii)sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii)lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix)atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

16)järgmised saagraide (Pristidae) liigid kõigis vetes:

i)salesaagrai (Anoxypristis cuspidate);

ii)väike saagrai (Pristis clavata);

iii)väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

iv)harilik saagrai (Pristis pristis);

v)roheline saagrai (Pristis zijsron);

17)ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;

18)norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi VIa, VIb, VIIa, VIIb, VIIc, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk rajooni liidu vetes;

19)musterrai (Raja undulata) ICESi VI ja X alapiirkonna liidu vetes;

20)valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

21)logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes;

22)euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2.Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 14
Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas esitatud kalavarukoode.

II peatükk
Load kalapüügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 15
Kalapüügiload

1.Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade suurim arv on esitatud III lisas.

2.Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse III lisas kindlaks määratud püügipiirkondades, tuleb üle anda ka asjaomased kalapüügiload ja teatada sellest komisjonile. Siiski ei tohi ületada käesoleva määruse III lisas esitatud kalapüügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.

III peatükk
Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

Artikkel 16
Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1.Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni lepinguosaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2.Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teate alusel kinnitada sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mida kõnealune liikmesriik on arutanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastava lepinguosalisega. Seejärel annab komisjon piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjakohasele lepinguosalisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3.Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaliselt saadud või sellele üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase lepinguosalisega saavutatud kokkuleppe tingimustega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kehtivat põhimõtet, et kalapüügivõimalusi jaotatakse liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

5.Käesolevat artiklit kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2018, kui tegemist on kvootide ülekandmisega piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaliselt liidule ja nende kvootide edasise jaotamisega liikmesriikide vahel.

1. jagu
ICCATi KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 17
Püügi-, kasvatamis- ja nuumamisvõimsuse piirangud

1.Selliste liidu söödaga õngelaevade ja landipüügilaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2.Selliste rannalähedase väikesemahulise püügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3.Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4.Selliste kalalaevade arvu ja kogumahutavusena väljendatud püügivõimsust, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5.Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate püüniste arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6.Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni suurimat kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.

7.ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade suurimat arvu piiratakse IV lisa punkti 7 kohaselt.

Artikkel 18
Harrastuskalapüük

Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi harrastuskalapüügiks.

Artikkel 19
Haid

1.Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3.Sugukonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluvate vasarhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimuva püügi korral.

4.Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5.Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. jagu
CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 20
Keelud ja püügipiirangud

1.V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2.Uurimusliku kalapüügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas esitatud lubatud kogupüügi mahtusid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 21
Uurimuslik kalapüük

1.Liikmesriigid võivad 2017. aastal osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Sellises püügis osaleda kavatsev liikmesriik teavitab sellest CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juuniks 2017.

2.FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse ülejäänud püügihooajaks püügiks.

3.Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 22
Tavalise hiilgevähi püük 2017/2018. püügihooajal

1.CCAMLRi konventsiooni alal 2017/2018. aasta püügihooajal tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) püüda kavatsev liikmesriik teavitab hiljemalt 1. maiks 2017 komisjoni oma kavatsusest tavalist hiilgevähki püüda, kasutades selleks käesoleva määruse V lisa C osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. maiks 2017.

2.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.

3.CCAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teatab oma kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.

4.Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

a)täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave;

b)põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5.Liikmesriik ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva laevana.

3. jagu
IOTC pädevusalasse kuuluv ala

Artikkel 23
IOTC pädevusalasse kuuluval alal kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1.IOTC pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VI lisa punktile 1.

2.IOTC pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VI lisa punktile 2.

3.Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügi koormust.

4.Liikmesriigid tagavad, et kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist nende laevastikku, on asjaomased laevad IOTC laevaregistris või mõne muu tuunipüüki käsitleva piirkondliku kalandusorganisatsiooni registris. Üle ei tohi kanda selliste laevade püügivõimsust, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5.Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 24
Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad

1.Seinnoodalaev ei tohi korraga kasutada rohkem kui 425 aktiivset triivivat peibutuspüügivahendit.

2.Liikmesriigi lipu all sõitvate varustuslaevade arv ei tohi ületada poolt kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitvate seinnoodalaevade arvust. Käesoleva lõigu kohaldamisel määratakse varustuslaevade ja seinnoodalaevade arv kindlaks IOTC aktiivsete laevade nimekirja alusel.

Artikkel 25
Haid

1.Kõigi sugukonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.Kõigi pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevade puhul, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teevad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ja püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3.Lõikes 1 ja 2 osutatud liikide juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

4. jagu
SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 26
Pelaagiline kalapüük

1.Üksnes liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IJ lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.

2.Lõikes 1 osutatud liikmesriigid piiravad 2017. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi liike püüdvate laevade kogumahutavuse (GT) taset kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, s.o 78 600 GTni.

3.IJ lisas kindlaks määratud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi (VMS) aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta, et edastada see teave SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 27
Põhjalähedane kalapüük

1.Liikmesriigid piiravad 2017. aastal oma laevade põhjalähedast püüki või põhjalähedase püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal, piirdudes selle ala nende osadega, kus põhjalähedane kalapüük ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 toimus, ning hoides püügi ja koormuse tasemel, mis ei ületa püügi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset nimetatud ajavahemikul. Nad võivad sellisest keskmisest rohkem püüda, kui SPRFMO kinnitab nende kava keskmisest rohkem püüda.

2.Liikmesriigid, kes ei ole tõendatult tegelenud põhjalähedase püügiga või kellel ei ole olnud selle püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, kala püüda ei tohi, välja arvatud juhul, kui SPRFMO kinnitab nende kava püüda kala ilma varasema püügi või püügikoormuseta.

5. jagu
IATTC KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 28
Seinnoodapüük

1.Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoodalaevadega keelatud järgmiselt:

a)29. juulist kuni 28. septembrini 2017 või 18. novembrist 2017 kuni 18. jaanuarini 2018 järgmiste piiridega määratud alal:

–Vaikse ookeani Ameerika rannik,

–150º läänepikkust,

–40º lõunalaiust,

–40º lõunalaiust,

b)29. septembrist kuni 29. oktoobrini 2017 järgmiste piiridega määratud alal:

–96º läänepikkust,

–110º läänepikkust,

–4º lõunalaiust,

–3º lõunalaiust.

2.Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile valitud keeluaja vastavalt lõikele 1 enne 1. aprilli 2017. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 kindlaks määratud piirkondades valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3.IATTC konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4.Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

b)kui reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

Artikkel 29
Pikkuim-hallhaide püügi keeld

1.IATTC konventsiooni alal on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning nimetatud alal püütud pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida.

2.Lõikes 1 osutatud liigi isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Laeva käitajad peavad need isendid viivitamata vette tagasi laskma.

3.Laeva käitajad peavad:

a)registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus);

b)edastama punktis a märgitud teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on. Liikmesriigid edastavad eelmise aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks.

Artikkel 30
Merisarviklaste püügi keeld

IATTC konventsiooni alal on liidu kalalaevadel keelatud püüda (sugukonna Mobulidae, sh perekondade Manta ja Mobula) merisarviklasi ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Kohe kui liidu kalalaevad märkavad, et nad on püüdnud merisarviklasi, peavad nad need kalad võimaluse korral elusana ja vigastamata vette tagasi laskma.

6. jagu
SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 31
Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alal on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

–tont-musthai (Apristurus manis),

–sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

–lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),

–suur tumehai (Etmopterus princeps),

–ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus),

–railased (Rajidae),

–harilik samethai (Scymnodon squamulosus),

–Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid,

–harilik ogahai (Squalus acanthias).

7. jagu
WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 32
Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni püügi tingimused

1.Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, ei ületa suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv 403 päeva.

2.Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool.

3.Liikmesriigid tagavad, et 2017. aastal ei püüta suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega üle 2 000 tonni.

Artikkel 33
Peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkond

1.WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on püük peibutuspüügivahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2017 (kell 00.00) kuni 31. oktoobrini 2017 (kell 24.00). Sel ajal võib seinnoodalaev WCPFC konventsiooni ala nimetatud osas püügiga tegeleda üksnes juhul, kui pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev ühelgi ajahetkel

a)ei kasuta peibutuspüügivahendit ega seonduvaid elektroonilisi seadmeid;

b)ei püüa kalaparvi peibutuspüügivahenditega.

2.Kõik lõike 1 kohases WCPFC konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

3.Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b)kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

c)kui külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

Artikkel 34
Mõõkkala püügi luba omavate liidu kalalaevade arvu piiramine

WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu kalalaevade suurim arv on esitatud VII lisas.

Artikkel 35
Siid-hallhaid ja pikkuim-hallhaid

1.WCPFC konventsiooni alal on keelatud pardal hoida, ümber laadida, ladustada ja lossida järgmiste liikide rümpasid või nende osi:

a)siid-hallhaid (Carcharhinus falciformis),

b)pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus).

2.Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 36
IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond

1.Laevad, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, peavad järgima käesolevas jaos sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti s kohases IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

2.Laevad, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevad, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, peavad järgima artikli 28 lõike 1 punktis a, sama artikli lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklis 29 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti s kohases IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

8. jagu
GFCMi lepinguga hõlmatud piirkond

Artikkel 37
Väikeste pelaagiliste liikide varud geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18

1.Liidu kalalaevadega geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 püütud väikeste pelaagiliste liikide kogus ei ületa 2014. aasta kogust vastavalt IL lisale.

2.Liidu kalalaevadele geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 väikeste pelaagiliste liikide (sardiini ja anšoovise) püügiks eraldatud päevade arv ei ületa 180 päeva aastas. Sardiini püügiks eraldatakse laevadele kuni 144 päeva. Anšoovise püügiks eraldatakse laevadele kuni 144 päeva.

3.Liikmesriigid kohaldavad nende lipu all sõitvate laevade suhtes järgmisi ajutisi keeluaegu:

a)sardiini püüdvate laevade puhul kestab keeluaeg kogu Aadria meres (GFCMi geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18) 15–30 järjestikust päeva alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini või alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini;

b)    anšoovist püüdvate laevade puhul kestab keeluaeg kogu Aadria meres (GFCMi geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18) 15–30 järjestikust päeva alates 1. aprillist kuni 30. septembrini;

c)    väikseid pelaagilisi liike püüdvate üle 12 meetri pikkuste laevade puhul kestab keeluaeg vähemalt kuus kuud alal, mis hõlmab vähemalt 30 % piirkonnast, mille on liikmesriigid kindlaks määranud kui noorkalade eluala või noorkalade kaitsmiseks eriti tähtsa ala (nii territoriaal- kui ka sisemerel).

9. jagu
Beringi meri

Artikkel 38
Kalapüügikeeld Beringi mere avamerel

Beringi mere avamerel on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

III JAOTIS
KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 39
Lubatud kogupüügid

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ette nähtud tingimustel.

Artikkel 40
Kalapüügiload

Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade suurim arv on esitatud VIII lisas.

Artikkel 41
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 40 sätestatud lubade alusel.

Artikkel 42
Keelud

1.Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

1)täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi IIa, IIIa ja VIId rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes;

2)järgmised saagraide liigid liidu vetes:

i)salesaagrai (Anoxypristis cuspidate);

ii)väike saagrai (Pristis clavata);

iii)väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

iv)harilik saagrai (Pristis pristis);

v)roheline saagrai (Pristis zijsron);

3)hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) liidu vetes;

4)sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi IIa rajooni ning ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

5)õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi IIa rajooni ning ICESi I, IV, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

6)ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IIa rajooni ning ICESi I, IV, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

7)šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni ning ICESi I, IV ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

8)harilik heeringahai (Lamna nasus) liidu vetes;

9)Alfredi sarvikrai (Manta alfredi) liidu vetes;

10)hiid-sarvikrai (Manta birostris) liidu vetes;

11)järgmised merisarvikute liigid liidu vetes:

i)vahemere merisarvik (Mobula mobular);

ii)guinea merisarvik (Mobula rochebrunei);

iii)astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

iv)silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

v)väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

vi)Munki merisarvik (Mobula munkiana);

vii)sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

viii)lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

ix)atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

12)ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;

13)norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi VIa, VIb, VIIa, VIIb, VIIc, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk rajooni liidu vetes;

14)musterrai (Raja undulata) ICESi VI, IX ja X alapiirkonna liidu vetes ning valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

15)logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes;

16)euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2.Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED

Artikkel 43
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 44
Üleminekusäte

Artiklit 10, artikli 12 lõiget 2 ning artikleid 13, 19, 20, 25, 29, 30, 31, 35, 38 ja 42 kohaldatakse mutatis mutandis ka 2018. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2018. aastaks.

Artikkel 45
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.

Artiklit 8 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2017.

Artiklitega 20, 21 ja 22 ning IE ja V lisaga ettenähtut teatavate kalavarude püügi võimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alal kohaldatakse alates 1. detsembrist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1) Vt eelkõige dokument „ICESi nõuannete üldine taust“ aadressil http://www.ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Advice/2015/2015/General_context_of_ICES_advice_2015.pdf.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).

(4) Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava (ELT L 157, 19.6.2007, lk 1).

(5) Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (ELT L 96, 15.4.2009, lk 1).

(6) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

(7) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).

(8) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(9) Nõukogu 27. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 754/2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast, (ELT L 214, 19.8.2009, lk 16).

(10) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(11) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(12) Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).

(13) Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 293, 23.10.2012, lk 5).

(14) ELT L 6, 10.1.2012, lk 8.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(16) Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(20) Sõlmitud nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(21) Liit ühines sellega nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(22) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(23) Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(24) Liit ühines sellega nõukogu otsusega 95/399/EÜ (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(25) Sõlmitud nõukogu otsusega 2008/780/EÜ (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(26) Liit ühines sellega nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(28) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

(29) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6).

(30) Igat liiki põhjatraalid, sh ankurdatud ja ankurdamata põhjanoodad, sh OTB, OTT, PTB, TBB, SSC, SDN, SPR, SV, SB, SX, TBN, TBS ja TB.

(31) Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük, sealhulgas LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.10.2016

COM(2016) 698 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu määrus,

millega määratakse 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

LISADE NIMEKIRI

I LISA:	Liidu kalalaevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades liikide ja piirkondade kaupa
IA LISA:	Skagerrak, Kattegat, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed
IB LISA:	Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi I, II, V, XII ja XIV alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed
IC LISA:	Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala
ID LISA:	ICCATi konventsiooni ala
IE LISA:	Antarktika – CCAMLRi konventsiooni ala
IF LISA:	Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala
IG LISA:	Siniuim-tuun – levikualad
IH LISA:	WCPFC konventsiooni ala
IJ LISA:	SPRFMO konventsiooni ala
IK LISA:	IOTC pädevusalasse kuuluv ala
IL LISA:	GFCMi lepinguga hõlmatud piirkond
IIA LISA:	Kalalaevade püügikoormus seoses teatavate tursa-, lesta- ja hariliku merikeele varude majandamisega ICESi IIIa, VIa, VIIa, VIId rajoonis, ICESi IV alapiirkonnas ning ICESi IIa ja Vb rajooni liidu vetes
IIB LISA:	Kalalaevade püügikoormus seoses euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes
IIC LISA:	Laevade püügikoormus seoses hariliku merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICESi VIIe rajoonis
IID LISA:	Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas
III LISA:	Kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu kalalaevade püügilubade suurim arv
IV LISA:	ICCATi konventsiooni ala
V LISA:	CCAMLRi konventsiooni ala
VI LISA:	IOTC pädevusalasse kuuluv ala
VII LISA:	WCPFC konventsiooni ala
VIII LISA:	Liidu vetes kala püüdvate kolmandate riikide laevade kalapüügilubadega seotud koguselised piirangud

I LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC)
PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

IA, IB, IC, ID, IE, IF, IG, IJ, IK ja IL lisa tabelites esitatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.

Kõigi käesolevas lisas esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 1 sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Ainult ladinakeelsete nimetustega on esitatud liigid regulatiivsetel eesmärkidel; tavanimetused on antud selguse huvides.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit:

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Amblyraja radiata	RJR	Täht-sünkrai
Ammodytes spp.	SAN	Tobiad
Argentina silus	ARU	Põhjaatlandi hõbekala
Beryx spp.	ALF	Limapead
Brosme brosme	USK	Meriluts
Caproidae	BOR	Hirvkalalased
Centrophorus squamosus	GUQ	Hall lühiogahai
Centroscymnus coelolepis	CYO	Portugali süvahai
Chaceon spp.	GER	Süvamere punakrabi
Chaenocephalus aceratus	SSI	Krokodilljääkala
Champsocephalus gunnari	ANI	Haugjääkala
Channichthys rhinoceratus	LIC	Kerguéleni jääkala
Chionoecetes spp.	PCR	Arktikakrabi
Clupea harengus	HER	Heeringas
Coryphaenoides rupestris	RNG	Kalju-tömppeakala
Dalatias licha	SCK	Šokolaadhai
Deania calcea	DCA	Luits-nokkhai
Dicentrarchus labrax	BSS	Huntahven
Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)	RJB	Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid
Dissostichus eleginoides	TOP	Patagoonia kihvkala
Dissostichus mawsoni	TOA	Antarktika kihvkala
Dissostichus spp.	TOT	Kihvkalad
Engraulis encrasicolus	ANE	Anšoovis
Etmopterus princeps	ETR	Suur tumehai
Etmopterus pusillus	ETP	Ronkjas tumehai
Euphausia superba	KRI	Tavaline hiilgevähk
Gadus morhua	COD	Tursk
Galeorhinus galeus	GAG	Supi-nugishai
Glyptocephalus cynoglossus	WIT	Pikklest
Gobionotothen gibberifrons	NOG	Roheline rüntnototeenia
Hippoglossoides platessoides	PLA	Harilik karelest
Hippoglossus hippoglossus	HAL	Harilik hiidlest
Hoplostethus atlanticus	ORY	Oranž karekala
Illex illecebrosus	SQI	Lühiuimkalmaar
Lamna nasus	POR	Harilik heeringahai
Lepidonotothen squamifrons	NOS	Hall nototeenia
Lepidorhombus spp.	LEZ	Megrimid
Leucoraja naevus	RJN	Kägurai
Limanda ferruginea	YEL	Ruske soomuslest
Limanda limanda	DAB	Harilik soomuslest
Lophiidae	ANF	Merikuratlased
Macrourus spp.	GRV	Pikksabad
Makaira nigricans	BUM	Sinine marliin
Mallotus villosus	CAP	Moiva
Manta birostris	RMB	Hiid-sarvikrai
Martialia hyadesi	SQS	Kalmaar
Melanogrammus aeglefinus	HAD	Kilttursk
Merlangius merlangus	WHG	Merlang
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Micromesistius poutassou	WHB	Põhjaputassuu
Microstomus kitt	LEM	Väikesuulest
Molva dypterygia	BLI	Sinine molva
Molva molva	LIN	Harilik molva
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Notothenia rossii	NOR	Marmornototeenia
Pandalus borealis	PRA	Harilik süvameregarneel
Paralomis spp.	PAI	Krabid
Penaeus spp.	PEN	Viburhännakud
Platichthys flesus	FLE	Lest
Pleuronectes platessa	PLE	Atlandi merilest
Pleuronectiformes	FLX	Lestalised
Pollachius pollachius	POL	Pollak
Pollachius virens	POK	Põhjaatlandi süsikas
Psetta maxima	TUR	Harilik kammeljas
Pseudochaenichthys georgianus	SGI	Tume ebajääkala
Pseudopentaceros spp.	EDW	Kultkala
Raja alba	RJA	Valgerai
Raja brachyura	RJH	Valgetäpp-rai
Raja circularis	RJI	Ümar helerai
Raja clavata	RJC	Ogarai
Raja fullonica	RJF	Šagräänrai
Raja (Dipturus) nidarosiensis	JAD	Norra rai
Raja microocellata	RJE	Peentäpp-rai
Raja montagui	RJM	Täpiline rai
Raja undulata	RJU	Musterrai
Rajiformes	SRX	Railised
Reinhardtius hippoglossoides	GHL	Süvalest
Sardina pilchardus	PIL	Sardiin
Scomber scombrus	MAC	Harilik makrell
Scophthalmus rhombus	BLL	Sile kammeljas
Sebastes spp.	RED	Meriahvenad
Solea solea	SOL	Harilik merikeel
Solea spp.	SOO	Merikeeled
Sprattus sprattus	SPR	Kilu
Squalus acanthias	DGS	Harilik ogahai
Tetrapturus albidus	WHM	Valge odanina
Thunnus maccoyii	SBF	Siniuim-tuun
Thunnus obesus	BET	Suursilm-tuun
Thunnus thynnus	BFT	Harilik tuun
Trachurus murphyi	CJM	Tšiili stauriid
Trachurus spp.	JAX	Stauriidid
Trisopterus esmarkii	NOP	Tursik
Urophycis tenuis	HKW	Valge ameerikaluts
Xiphias gladius	SWO	Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavuse tabel on esitatud üksnes selgitamiseks:

Limapead	ALF	Beryx spp.
Harilik karelest	PLA	Hippoglossoides platessoides
Anšoovis	ANE	Engraulis encrasicolus
Merikuratlased	ANF	Lophiidae
Antarktika kihvkala	TOA	Dissostichus mawsoni
Harilik hiidlest	HAL	Hippoglossus hippoglossus
Suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus
Luits-nokkhai	DCA	Deania calcea
Krokodilljääkala	SSI	Chaenocephalus aceratus
Valgetäpp-rai	RJH	Raja brachyura
Sinine molva	BLI	Molva dypterygia
Sinine marliin	BUM	Makaira nigricans
Põhjaputassuu	WHB	Micromesistius poutassou
Harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus
Hirvkalalased	BOR	Caproidae
Sile kammeljas	BLL	Scophthalmus rhombus
Moiva	CAP	Mallotus villosus
Tursk	COD	Gadus morhua
Harilik soomuslest	DAB	Limanda limanda
Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid	RJB	Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)
Harilik merikeel	SOL	Solea solea
Krabid	PAI	Paralomis spp.
Kägurai	RJN	Leucoraja naevus
Süvamere punakrabi	GER	Chaceon spp.
Lest	FLE	Platichthys flesus
Lestalised	FLX	Pleuronectiformes
Hiid-sarvikrai	RMB	Manta birostris
Suur tumehai	ETR	Etmopterus princeps
Põhjaatlandi hõbekala	ARU	Argentina silus
Süvalest	GHL	Reinhardtius hippoglossoides
Pikksabad	GRV	Macrourus spp.
Hall nototeenia	NOS	Lepidonotothen squamifrons
Kilttursk	HAD	Melanogrammus aeglefinus
Euroopa merluus	HKE	Merluccius merluccius
Heeringas	HER	Clupea harengus
Stauriidid	JAX	Trachurus spp.
Roheline rüntnototeenia	NOG	Gobionotothen gibberifrons
Tšiili stauriid	CJM	Trachurus murphyi
Šokolaadhai	SCK	Dalatias licha
Tavaline hiilgevähk	KRI	Euphausia superba
Hall lühiogahai	GUQ	Centrophorus squamosus
Väikesuulest	LEM	Microstomus kitt
Harilik molva	LIN	Molva molva
Harilik makrell	MAC	Scomber scombrus
Haugjääkala	ANI	Champsocephalus gunnari
Marmornototeenia	NOR	Notothenia rossii
Megrimid	LEZ	Lepidorhombus spp.
Harilik süvameregarneel	PRA	Pandalus borealis
Norra salehomaar	NEP	Nephrops norvegicus
Tursik	NOP	Trisopterus esmarkii
Norra rai	JAD	Raja (Dipturus) nidarosiensis
Oranž karekala	ORY	Hoplostethus atlanticus
Patagoonia kihvkala	TOP	Dissostichus eleginoides
Kultkala	EDW	Pseudopentaceros spp.
Viburhännakud	PEN	Penaeus spp.
Harilik ogahai	DGS	Squalus acanthias
Atlandi merilest	PLE	Pleuronectes platessa
Pollak	POL	Pollachius pollachius
Harilik heeringahai	POR	Lamna nasus
Portugali süvahai	CYO	Centroscymnus coelolepis
Meriahvenad	RED	Sebastes spp.
Kalju-tömppeakala	RNG	Coryphaenoides rupestris
Põhjaatlandi süsikas	POK	Pollachius virens
Tobiad	SAN	Ammodytes spp.
Ümar helerai	RJI	Raja circularis
Sardiin	PIL	Sardina pilchardus
Huntahven	BSS	Dicentrarchus labrax
Šagräänrai	RJF	Raja fullonica
Lühiuimkalmaar	SQI	Illex illecebrosus
Railised	SRX	Rajiformes
Peentäpp-rai	RJE	Raja microocellata
Ronkjas tumehai	ETP	Etmopterus pusillus
Arktikakrabi	PCR	Chionoecetes spp.
Merikeeled	SOO	Solea spp.
Tume ebajääkala	SGI	Pseudochaenichthys georgianus
Siniuim-tuun	SBF	Thunnus maccoyii
Täpiline rai	RJM	Raja montagui
Kilu	SPR	Sprattus sprattus
Kalmaar	SQS	Martialia hyadesi
Täht-sünkrai	RJR	Amblyraja radiata
Mõõkkala	SWO	Xiphias gladius
Ogarai	RJC	Raja clavata
Kihvkalad	TOT	Dissostichus spp.
Supi-nugishai	GAG	Galeorhinus galeus
Harilik kammeljas	TUR	Psetta maxima
Meriluts	USK	Brosme brosme
Musterrai	RJU	Raja undulata
Kerguéleni jääkala	LIC	Channichthys rhinoceratus
Valge ameerikaluts	HKW	Urophycis tenuis
Valge odanina	WHM	Tetrapturus albidus
Valgerai	RJA	Raja alba
Merlang	WHG	Merlangius merlangus
Pikklest	WIT	Glyptocephalus cynoglossus
Ruske soomuslest	YEL	Limanda ferruginea

IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII JA XIV ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED

Liik:	tobiad				Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed
	Ammodytes spp.					(SAN/04-N.)
Taani		p.m.			Analüütiline TAC
Ühendkuningriik		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Liit		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
TAC		Ei kohaldata
Liik:	tobiad				Püügipiirkond:	IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu veed(1)
	Ammodytes spp.
Taani		p.m.	(2)		Analüütiline TAC
Ühendkuningriik		p.m.	(2)		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Saksamaa		p.m.	(2)		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Rootsi		p.m.	(2)
Liit		p.m.
TAC		p.m.
(1)	Välja arvatud veed, mis asuvad kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula juures.
(2)	Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hariliku soomuslesta, merlangi ja hariliku makrelli püügi arvestada maha kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest tobiate kogukvoodist. Seda sätet ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 sätestatud paindlikkust.
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IID lisas määratletud tobiavarude majandamise piirkondades:
	Püügipiirkond: tobiavarude majandamispiirkonna liidu veed
	1	2	3		4	5	6	7
	(SAN/234_1)	(SAN/234_2)	(SAN/234_3)		(SAN/234_4)	(SAN/234_5)	(SAN/234_6)	(SAN/234_7)
Taani	p.m.	p.m.	p.m.		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Ühendkuningriik	p.m.	p.m.	p.m.		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Saksamaa	p.m.	p.m.	p.m.		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Rootsi	p.m.	p.m.	p.m.		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Liit	p.m.	p.m.	p.m.		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Kokku	p.m.	p.m.	p.m.		p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Liik:	põhjaatlandi hõbekala				Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Argentina silus					(ARU/1/2.)
Saksamaa		24			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		8
Madalmaad		19
Ühendkuningriik		39
Liit		90
TAC		90
Liik:	põhjaatlandi hõbekala				Püügipiirkond:	III ja IV püügipiirkonna liidu veed
	Argentina silus					(ARU/34-C)
Taani		911			Analüütiline TAC
Saksamaa		9
Prantsusmaa		7
Iirimaa		7
Madalmaad		43
Rootsi		35
Ühendkuningriik		16
Liit		1 028
TAC		1 028
Liik:	põhjaatlandi hõbekala				Püügipiirkond:	V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Argentina silus					(ARU/567.)
Saksamaa		263			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		6
Iirimaa		244
Madalmaad		2 747
Ühendkuningriik		193
Liit		3 453
TAC		3 453
Liik:	meriluts				Püügipiirkond:	I, II ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Brosme brosme					(USK/1214EI)
Saksamaa		6	(1)		Analüütiline TAC
Prantsusmaa		6	(1)
Ühendkuningriik		6	(1)
Muud		3	(1)
Liit		21	(1)
TAC		21
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
Liik:	meriluts				Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed
	Brosme brosme					(USK/3A/BCD)
Taani		15			Analüütiline TAC
Rootsi		7
Saksamaa		7
Liit		29
TAC		29
Liik:	meriluts				Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna liidu veed
	Brosme brosme					(USK/04-C.)
Taani		64			Analüütiline TAC
Saksamaa		19
Prantsusmaa		44
Rootsi		6
Ühendkuningriik		96
Muud		6	(1)
Liit		235
TAC		235
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
Liik:	meriluts				Püügipiirkond:	V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Brosme brosme					(USK/567EI.)
Saksamaa		p.m.			Analüütiline TAC
Hispaania		p.m.			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Prantsusmaa		p.m.
Iirimaa		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Muud		p.m.	(1)
Liit		p.m.
Norra		p.m.	(2)(3)(4)(5)
TAC		p.m.
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(2)	Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (USK/*24X7C).
(3)	Eritingimus: selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*5B67-):
		p.m.
(4)	Kaasa arvatud harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks Vb, VI ja VII püügipiirkonnas.
	Molva (LIN/*5B67-)	p.m.
	Meriluts (USK/*5B67-)	p.m.
(5)	Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides):
		p.m.
Liik:	meriluts				Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed
	Brosme brosme					(USK/04-N.)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Taani		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Saksamaa		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		p.m.
Madalmaad		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
TAC		Ei kohaldata
Liik:	hirvkalalased				Püügipiirkond:	VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Caproidae					(BOR/678-)
Taani		6 696			Ennetuslik TAC
Iirimaa		18 858
Ühendkuningriik		1 734
Liit		27 288
TAC		27 288
Liik:	heeringas (1)				Püügipiirkond:	IIIa
	Clupea harengus					(HER/03A.)
Taani		p.m.	(2)		Analüütiline TAC
Saksamaa		p.m.	(2)		Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Rootsi		p.m.	(2)
Liit		p.m.	(2)
Norra		p.m.
Fääri saared		p.m.
TAC		p.m.
(1)	Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(2)	Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda IV püügipiirkonna liidu vetes (HER/*04-C.).
(3)	Võib püüda üksnes Skagerrakis (HER/*03AN.).
Liik:	heeringas (1)				Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53°30' N
	Clupea harengus					(HER/4AB.)
Taani		p.m.			Analüütiline TAC
Saksamaa		p.m.			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		p.m.
Madalmaad		p.m.
Rootsi		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
Norra		p.m.	(2)
TAC		p.m.
(1)	Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(2)	Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. Selle kvoodi piires ei tohi IVa ja IVb püügipiirkonna (HER/*4AB-C) liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud.
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-)(1)
Liit		p.m.
(1)	Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
Liik:	heeringas (1)				Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N
	Clupea harengus					(HER/04-N.)
Rootsi		p.m.	(1)		Analüütiline TAC
Liit		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
					Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
TAC		p.m.
(1)	Tursa, kilttursa, pollaki ning merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
Liik:	heeringas (1)				Püügipiirkond:	IIIa
	Clupea harengus					(HER/03A-BC)
Taani		p.m.			Analüütiline TAC
Saksamaa		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Rootsi		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		p.m.			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
TAC		p.m.
(1)	Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.
Liik:	heeringas (1)				Püügipiirkond:	IV ja VIId püügipiirkond ning IIa püügipiirkonna liidu veed
	Clupea harengus					(HER/2A47DX)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Taani		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Saksamaa		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		p.m.			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Madalmaad		p.m.
Rootsi		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
Fääri saared		p.m.
TAC		p.m.
(1)	Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.
Liik:	heeringas (1)				Püügipiirkond:	IVc ja VIId (2)
	Clupea harengus					(HER/4CXB7D)
Belgia		p.m.	(3)		Analüütiline TAC
Taani		p.m.	(3)		Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		p.m.	(3)
Prantsusmaa		p.m.	(3)
Madalmaad		p.m.	(3)
Ühendkuningriik		p.m.	(3)
Liit		p.m.
TAC		p.m.
(1)	Üksnes sellise heeringa kogused, mis on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(2)	Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas, mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56' N, 1°19,1' E) laiuskraadini 51°33' N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.
(3)	Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda IVb püügipiirkonnas (HER/*04B.).
Liik:	heeringas				Püügipiirkond:	Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed(1)
	Clupea harengus					(HER/5B6ANB)
Saksamaa		389	(2)		Analüütiline TAC
Prantsusmaa		74	(2)
Iirimaa		526	(2)
Madalmaad		389	(2)
Ühendkuningriik		2 102	(2)
Liit		3 480	(2)
TAC		3 480
(1)	Viide heeringavarudele ICESi VIa püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool või 7° läänepikkusest lääne pool ja 56° põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde’i piirkond.
(2)	Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57°30′ N, välja arvatud kuuemeremiiline vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.
Liik:	heeringas				Püügipiirkond:	VIaS(1), VIIb, VIIc
	Clupea harengus					(HER/6AS7BC)
Iirimaa		1 236			Analüütiline TAC
Madalmaad		124			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Liit		1 360			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
TAC		1 360
(1)	Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, lõuna pool 56° 00′ N ja lääne pool 07°00′ W.
Liik:	heeringas				Püügipiirkond:	VI Clyde(1)
	Clupea harengus					(HER/06ACL.)
Ühendkuningriik		Kehtestatakse hiljem	(2)		Ennetuslik TAC
Liit		Kehtestatakse hiljem	(3)
TAC		Kehtestatakse hiljem	(3)
(1)	Clyde’i kalavaru: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub järgmisi koordinaate ühendavast joonest kirde pool:
	- Mull of Kintyre (55°17,9'N, 05°47,8'W);
	- punkt konkreetses asukohas (55°04'N, 05°23'W) ja
	- Corsewall Point (55°00,5'N, 05°09,4'W).D265
(2)	Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.
(3)	Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.
Liik:	heeringas				Püügipiirkond:	VIIa(1)
	Clupea harengus					(HER/07A/MM)
Iirimaa		1 074			Analüütiline TAC
Ühendkuningriik		3 053			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Liit		4 127
TAC		4 127
(1)	Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:
	- põhjas laiuskraad 52º30' N,
	- lõunas laiuskraad 52º00' N,
	- läänes Iirimaa rannik,
	- idas Ühendkuningriigi rannik.
Liik:	heeringas				Püügipiirkond:	VIIe ja VIIf
	Clupea harengus					(HER/7EF.)
Prantsusmaa		465			Ennetuslik TAC
Ühendkuningriik		465
Liit		930
TAC		930
Liik:	heeringas				Püügipiirkond:	VIIg(1), VIIh(1), VIIj(1) ja VIIk(1)
	Clupea harengus					(HER/7G-K.)
Saksamaa		161			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		893			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Iirimaa		12 502
Madalmaad		893
Ühendkuningriik		18
Liit		14 467
TAC		14 467
(1)	Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:
	- põhjas laiuskraad 52º30' N,
	- lõunas laiuskraad 52º00' N,
	- läänes Iirimaa rannik,
	- idas Ühendkuningriigi rannik.
Liik:	anšoovis				Püügipiirkond:	VIII
	Engraulis encrasicolus					(ANE/08.)
Hispaania		0			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		0
Liit		0
TAC		0
Liik:	anšoovis				Püügipiirkond:	IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed
	Engraulis encrasicolus					(ANE/9/3411)
Hispaania		5 080			Ennetuslik TAC
Portugal		5 542
Liit		10 622
TAC		10 622
Liik:	tursk				Püügipiirkond:	Skagerrak
	Gadus morhua					(COD/03AN.)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Taani		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Saksamaa		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Madalmaad		p.m.
Rootsi		p.m.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Liik:	tursk				Püügipiirkond:	Kattegat
	Gadus morhua					(COD/03AS.)
Taani		228	(1)		Ennetuslik TAC
Saksamaa		5	(1)
Rootsi		137	(1)
Liit		370	(1)
TAC		370	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
Liik:	tursk				Püügipiirkond:	IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat
	Gadus morhua					(COD/2A3AX4)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Taani		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Saksamaa		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		p.m.
Madalmaad
Rootsi		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
Norra		p.m.	(1)
TAC		p.m.
(1)	Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
IV püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-)
Liit		p.m.
Liik:	tursk				Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N
	Gadus morhua					(COD/04-N.)
Rootsi		p.m.	(1)		Analüütiline TAC
Liit		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
					Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
TAC		Ei kohaldata
(1)	Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
Liik:	tursk				Püügipiirkond:	VIb püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed lääne pool 12°00′ W ning XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Gadus morhua					(COD/5W6-14)
Belgia		0			Ennetuslik TAC
Saksamaa		2
Prantsusmaa		23
Iirimaa		9
Ühendkuningriik		40
Liit		74
TAC		74
Liik:	tursk				Püügipiirkond:	VIa püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ida pool 12°00′ W
	Gadus morhua					(COD/5BE6A)
Belgia		0			Analüütiline TAC
Saksamaa		0
Prantsusmaa		0
Iirimaa		0
Ühendkuningriik		0
Liit		0
TAC		0	(1)
(1)	Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas kaaspüügil püütud turska võib lossida tingimusel, et eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 1,5 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.
Liik:	tursk				Püügipiirkond:	VIIa
	Gadus morhua					(COD/07A.)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		p.m.
Iirimaa		p.m.
Madalmaad		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Liik:	tursk				Püügipiirkond:	VIIb, VIIc, VIIe–k, VIII, IX ja X püügipiirkond;
	Gadus morhua					CECAFi 34.1.1 liidu veed
						(COD/7XAD34)
Belgia		65			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		1 058			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Iirimaa		210
Madalmaad		0
Ühendkuningriik		114
Liit		1 447
TAC		1 447
Liik:	tursk				Püügipiirkond:	VIId
	Gadus morhua					(COD/07D.)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		p.m.
Madalmaad		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Liik:	megrimid				Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed
	Lepidorhombus spp.					(LEZ/2AC4-C)
Belgia		8			Analüütiline TAC
Taani		7
Saksamaa		7
Prantsusmaa		43
Madalmaad		34
Ühendkuningriik		2 540
Liit		2 639
TAC		2 639
Liik:	megrimid				Püügipiirkond:	Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; VI püügipiirkond;
	Lepidorhombus spp.					XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
						(LEZ/56-14)
Hispaania		557			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		2 171			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Iirimaa		635
Ühendkuningriik		1 537
Liit		4 900
TAC		4 900
Liik:	megrimid				Püügipiirkond:	VII
	Lepidorhombus spp.					(LEZ/07.)
Belgia		354	(1)		Analüütiline TAC
Hispaania		3 930	(2)		Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Prantsusmaa		4 769	(2)
Iirimaa		2 168	(1)
Ühendkuningriik		1 878	(1)
Liit		13 099
TAC		13 099
(1)	5 % sellest kvoodist võib kasutada VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE) kaaspüügiks merikeelte sihtpüügil.
(2)	5 % sellest kvoodist võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE).
Liik:	megrimid				Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe
	Lepidorhombus spp.					(LEZ/8ABDE.)
Hispaania		837			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		676
Liit		1 513
TAC		1 513
Liik:	megrimid				Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed
	Lepidorhombus spp.					(LEZ/8C3411)
Hispaania		935			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		47
Portugal		31
Liit		1 013
TAC		1 013
Liik:	harilik soomuslest ja lest				Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed
	Limanda limanda ja					(D/F/2AC4-C)
	Platichthys flesus
Belgia		p.m.			Ennetuslik TAC
Taani		p.m.
Saksamaa		p.m.
Prantsusmaa		p.m.
Madalmaad		p.m.
Rootsi		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Liik:	merikuratlased				Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed
	Lophiidae					(ANF/2AC4-C)
Belgia		p.m.	(1)		Analüütiline TAC
Taani		p.m.	(1)
Saksamaa		p.m.	(1)
Prantsusmaa		p.m.	(1)
Madalmaad		p.m.	(1)
Rootsi		p.m.	(1)
Ühendkuningriik		p.m.	(1)
Liit		p.m.	(1)
TAC		p.m.
(1)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda: VI püügipiirkonnas; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).
Liik:	merikuratlased				Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed
	Lophiidae					(ANF/04-N.)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Taani		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Saksamaa		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Madalmaad		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
TAC		Ei kohaldata
Liik:	merikuratlased				Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
	Lophiidae					(ANF/56-14)
Belgia		p.m.			Ennetuslik TAC
Saksamaa		p.m.
Hispaania		p.m.
Prantsusmaa		p.m.
Iirimaa		p.m.
Madalmaad		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Liik:	merikuratlased				Püügipiirkond:	VII
	Lophiidae					(ANF/07.)
Belgia		2 729	(1)		Analüütiline TAC
Saksamaa		304	(1)		Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Hispaania		1 084	(1)
Prantsusmaa		17 515	(1)
Iirimaa		2 238	(1)
Madalmaad		353	(1)
Ühendkuningriik		5 311	(1)
Liit		29 534	(1)
TAC		29 534	(1)
(1)	Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).
Liik:	merikuratlased				Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe
	Lophiidae					(ANF/8ABDE.)
Hispaania		1 206			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		6 708
Liit		7 914
TAC		7 914
Liik:	merikuratlased				Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed
	Lophiidae					(ANF/8C3411)
Hispaania		3 296			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		3
Portugal		656
Liit		3 955
TAC		3 955
Liik:	kilttursk				Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond, alarajoonide 22–32 liidu veed
	Melanogrammus aeglefinus					(HAD/3A/BCD)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Taani		p.m.			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		p.m.
Madalmaad		p.m.
Rootsi		p.m.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Liik:	kilttursk				Püügipiirkond:	IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed
	Melanogrammus aeglefinus					(HAD/2AC4.)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Taani		p.m.			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		p.m.
Prantsusmaa		p.m.
Madalmaad		p.m.
Rootsi		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
Norra		p.m.
TAC		p.m.
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
IV püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-)
Liit		p.m.
Liik:	kilttursk				Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N
	Melanogrammus aeglefinus					(HAD/04-N.)
Rootsi		p.m.	(1)		Analüütiline TAC
Liit		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
					Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
Liik:	kilttursk				Püügipiirkond:	VIb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Melanogrammus aeglefinus					(HAD/6B1214)
Belgia		9			Analüütiline TAC
Saksamaa		11
Prantsusmaa		456
Iirimaa		325
Ühendkuningriik		3 329
Liit		4 130
TAC		4 130
Liik:	kilttursk				Püügipiirkond:	Vb ja VIa püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Melanogrammus aeglefinus					(HAD/5BC6A.)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Saksamaa		p.m.			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Prantsusmaa		p.m.
Iirimaa		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Liik:	kilttursk				Püügipiirkond:	VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed
	Melanogrammus aeglefinus					(HAD/7X7A34)
Belgia		86			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		5 168			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Iirimaa		1 722
Ühendkuningriik		775
Liit		7 751
TAC		7 751
Liik:	kilttursk				Püügipiirkond:	VIIa
	Melanogrammus aeglefinus					(HAD/07A.)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		p.m.
Iirimaa		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Liik:	merlang				Püügipiirkond:	IIIa
	Merlangius merlangus					(WHG/03A.)
Taani		p.m.			Ennetuslik TAC
Madalmaad		p.m.
Rootsi		p.m.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Liik:	merlang				Püügipiirkond:	IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed
	Merlangius merlangus					(WHG/2AC4.)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Taani		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Saksamaa		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		p.m.
Madalmaad		p.m.
Rootsi		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
Norra		p.m.	(1)
TAC		p.m.
(1)	Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
IV püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-)
Liit		p.m.
Liik:	merlang			Püügipiirkond:		VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
	Merlangius merlangus					(WHG/56-14)
Saksamaa		0		Analüütiline TAC
Prantsusmaa		0
Iirimaa		0
Ühendkuningriik		0
Liit		0
TAC		0
Liik:	merlang			Püügipiirkond:		VIIa
	Merlangius merlangus					(WHG/07A.)
Belgia		0		Analüütiline TAC
Prantsusmaa		6
Iirimaa		32
Madalmaad		0
Ühendkuningriik		42
Liit		80
TAC		80
Liik:	merlang			Püügipiirkond:		VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk
	Merlangius merlangus					(WHG/7X7A-C)
Belgia		p.m.		Analüütiline TAC
Prantsusmaa		p.m.		Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Iirimaa		p.m.		Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Madalmaad		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Liik:	merlang			Püügipiirkond:		VIII
	Merlangius merlangus					(WHG/08.)
Hispaania		813		Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		1 219
Liit		2 032
TAC		2 032
Liik:	merlang ja pollak			Püügipiirkond:		Norra veed lõuna pool 62° N
	Merlangius merlangus ja					(W/P/04-N.)
	Pollachius pollachius
Rootsi		p.m.	(1)	Ennetuslik TAC
Liit		p.m.
TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
Liik:	euroopa merluus			Püügipiirkond:		IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed
	Merluccius merluccius					(HKE/3A/BCD)
Taani		3 107	(1)	Analüütiline TAC
Rootsi		264	(1)
Liit		3 371
TAC		3 371	(2)
(1)	Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.
(2)	Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires:
		111 865
Liik:	euroopa merluus			Püügipiirkond:		IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed
	Merluccius merluccius					(HKE/2AC4-C)
Belgia		56	(1)	Analüütiline TAC
Taani		2 271	(1)
Saksamaa		261	(1)
Prantsusmaa		503	(1)
Madalmaad		130	(1)
Ühendkuningriik		707	(1)
Liit		3 928	(1)
TAC		3 928	(2)
(1)	IIIa rajoonis võib sellest kvoodist kasutada kaaspüügiks kuni 10 % (HKE/*03A.).
(2)	Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires:
		111 865
Liik:	euroopa merluus			Püügipiirkond:		VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed;
	Merluccius merluccius					XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
						(HKE/571214)
Belgia		640	(1)	Analüütiline TAC
Hispaania		20 525		Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Prantsusmaa		31 697	(1)
Iirimaa		3 841
Madalmaad		413	(1)
Ühendkuningriik		12 513	(1)
Liit		69 629
TAC		69 629	(2)
(1)	Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.
(2)	Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires:
		111 865
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE)
Belgia		83
Hispaania		3 311
Prantsusmaa		3 311
Iirimaa		414
Madalmaad		41
Ühendkuningriik		1 863
Liit		9 023
Liik:	euroopa merluus			Püügipiirkond:		VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe
	Merluccius merluccius					(HKE/8ABDE.)
Belgia		20	(1)	Analüütiline TAC
Hispaania		13 980
Prantsusmaa		31 395
Madalmaad		40	(1)
Liit		45 435
TAC		45 435	(2)
(1)	Seda kvooti võib üle kanda IV püügipiirkonda ja IIa püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.
(2)	Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires:
		111 865
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)
Belgia		4
Hispaania		4 049
Prantsusmaa		7 290
Madalmaad		12
Liit		11 355
Liik:	euroopa merluus				Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed
	Merluccius merluccius					(HKE/8C3411)
Hispaania		4 376			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		420
Portugal		2 042
Liit		6 838
TAC		6 838
Liik:	põhjaputassuu				Püügipiirkond:	II ja IV püügipiirkonna Norra veed
	Micromesistius poutassou					(WHB/24-N.)
Taani		p.m.			Analüütiline TAC
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
TAC		Ei kohaldata
Liik:	põhjaputassuu				Püügipiirkond:	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Micromesistius poutassou					(WHB/1X14)
Taani		p.m.	(3)		Analüütiline TAC
Saksamaa		p.m.	(3)
Hispaania		p.m.	(2) (3)
Prantsusmaa		p.m.	(3)
Iirimaa		p.m.	(3)
Madalmaad		p.m.	(3)
Portugal		p.m.	(2) (3)
Rootsi		p.m.	(3)
Ühendkuningriik		p.m.	(3)
Liit		p.m.	(1) (3)
Norra		p.m.
Fääri saared		p.m.
TAC		Ei kohaldata
(1)	Eritingimus: liidu kvootidest I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1) ja VIIIc, IX ja X püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib järgmise koguse püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse piirkonnas: p.m.
		p.m.
(2)	Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.
(3)	Eritingimus: liidu kasutatava p.m. tonni suuruse üldkoguse raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri vetes (WHB/*05B-F) püüda järgmise protsendi: p.m.
Liik:	põhjaputassuu				Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed
	Micromesistius poutassou					(WHB/8C3411)
Hispaania		p.m.			Analüütiline TAC
Portugal		p.m.
Liit		p.m.	(1)
TAC		Ei kohaldata
(1)	Eritingimus: liidu kvootidest I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1) ja VIIIc, IX ja X püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib järgmise koguse püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse piirkonnas:
		p.m.
Liik:	põhjaputassuu				Püügipiirkond:	II, IVa, V ja VI püügipiirkonna liidu veed põhja pool 56°30' N ja VII püügipiirkond lääne pool 12°W
	Micromesistius poutassou					(WHB/24A567)
Norra		p.m.	(1) (2)		Analüütiline TAC
Fääri saared		p.m.	(3) (4)
TAC		Ei kohaldata
(1)	Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormist maha.
(2)	Eritingimus: IVa püügipiirkonna püük ei tohi ületada (WHB/* 04A-C):
		p.m.
	Kõnealune püügi piirnorm IVa püügipiirkonnas ulatub järgmise protsendini Norra juurdepääsukvoodist:
		p.m. %
(3)	Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormist maha.
(4)	Eritingimus: võib püüda ka VIb püügipiirkonnas (WHB/*06B-C). IVa püügipiirkonna püük ei tohi ületada (WHB/* 04A-C):
		p.m.
Liik:	väikesuulest ja pikklest				Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed
	Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus					(L/W/2AC4-C)
Belgia		346			Ennetuslik TAC
Taani		953
Saksamaa		122
Prantsusmaa		261
Madalmaad		794
Rootsi		11
Ühendkuningriik		3 904
Liit		6 391
TAC		6 391
Liik:	sinine molva				Püügipiirkond:	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Molva dypterygia					(BLI/5B67-)
Saksamaa		p.m.			Analüütiline TAC
Eesti		p.m.			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Hispaania		p.m.
Prantsusmaa		p.m.
Iirimaa		p.m.
Leedu		p.m.
Poola		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Muud		p.m.	(1)
Liit		p.m.
Norra		p.m.	(2)
Fääri saared		p.m.	(3)
TAC		p.m.
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(2)	Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (NLI/*24X7C).
(3)	Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha. Selle kvoodi alusel võib püüda VIa püügipiirkonna ELi vetes põhja pool 56°30′ N ja VIb püügipiirkonnas. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.
Liik:	sinine molva				Püügipiirkond:	XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed
	Molva dypterygia					(BLI/12INT-)
Eesti		1	(1)		Ennetuslik TAC
Hispaania		341	(1)
Prantsusmaa		8	(1)
Leedu		3	(1)
Ühendkuningriik		3	(1)
Muud		1	(1)
Liit		357	(1)
TAC		357	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
Liik:	sinine molva				Püügipiirkond:	II ja IV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Molva dypterygia					(BLI/24-)
Taani		4			Ennetuslik TAC
Saksamaa		4
Iirimaa		4
Prantsusmaa		23
Ühendkuningriik		14
Muud		4	(1)
Liit		53
TAC		53
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
Liik:	sinine molva				Püügipiirkond:	III püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Molva dypterygia					(BLI/03-)
Taani		3			Ennetuslik TAC
Saksamaa		2
Rootsi		3
Liit		8
TAC		8
Liik:	harilik molva				Püügipiirkond:	I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Molva molva					(LIN/1/2.)
Taani		8			Analüütiline TAC
Saksamaa		8
Prantsusmaa		8
Ühendkuningriik		8
Muud		4	(1)
Liit		36
TAC		36
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
Liik:	harilik molva				Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; IIIb, IIIc, IIId püügipiirkonna liidu veed
	Molva molva					(LIN/3A/BCD)
Belgia		6	(1)		Analüütiline TAC
Taani		50
Saksamaa		6	(1)
Rootsi		19
Ühendkuningriik		6	(1)
Liit		87
TAC		87
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna liidu vetes.
Liik:	harilik molva				Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna liidu veed
	Molva molva					(LIN/04-C.)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Taani		p.m.
Saksamaa		p.m.
Prantsusmaa		p.m.
Madalmaad		p.m.
Rootsi		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Liik:	harilik molva				Püügipiirkond:	V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Molva molva					(LIN/05EI.)
Belgia		9			Ennetuslik TAC
Taani		6
Saksamaa		6
Prantsusmaa		6
Ühendkuningriik		6
Liit		33
TAC		33
Liik:	harilik molva				Püügipiirkond:	VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Molva molva					(LIN/6X14.)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Taani		p.m.			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Saksamaa		p.m.
Hispaania		p.m.
Prantsusmaa		p.m.
Iirimaa		p.m.
Portugal		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
Norra		p.m.	(1)(2)(3)
Fääri saared		p.m.	(4)(5)
TAC		p.m.
(1)	Eritingimus: selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6X14.):
		3 p.m.
(2)	Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ja need on järgmised:
	Molva (LIN/*5B67-)	p.m.
	Meriluts (USK/*5B67-)	p.m.
(3)	Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides):
		p.m.
(4)	Kaasa arvatud meriluts. Püütakse VIb ja VIa püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N (LIN/*6BAN.).
(5)	Eritingimus: selle alusel on lubatud VIa ja VIb püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus VIa ja VIb püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.):
		p.m.
Liik:	harilik molva				Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed
	Molva molva					(LIN/04-N.)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Taani		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Saksamaa		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		p.m.
Madalmaad		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
TAC		Ei kohaldata
Liik:	norra salehomaar				Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed
	Nephrops norvegicus					(NEP/3A/BCD)
Taani		9 345			Analüütiline TAC
Saksamaa		27
Rootsi		3 343
Liit		12 715
TAC		12 715
Liik:	norra salehomaar				Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed
	Nephrops norvegicus					(NEP/2AC4-C)
Belgia		716			Analüütiline TAC
Taani		716
Saksamaa		11
Prantsusmaa		21
Madalmaad		368
Ühendkuningriik		11 854
Liit		13 686
TAC		13 686
Liik:	norra salehomaar				Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed
	Nephrops norvegicus					(NEP/04-N.)
Taani		p.m.			Analüütiline TAC
Saksamaa		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Ühendkuningriik		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		p.m.
TAC		Ei kohaldata
Liik:	norra salehomaar				Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Nephrops norvegicus					(NEP/5BC6.)
Hispaania		p.m.			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		p.m.			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Iirimaa		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Liik:	norra salehomaar				Püügipiirkond:	VII
	Nephrops norvegicus					(NEP/07.)
Hispaania		p.m.			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		p.m.			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Iirimaa		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16):
Hispaania		p.m.
Prantsusmaa		p.m.
Iirimaa		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
Liik:	norra salehomaar				Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe
	Nephrops norvegicus					(NEP/8ABDE.)
Hispaania		p.m.			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		p.m.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Liik:	norra salehomaar				Püügipiirkond:	VIIIc
	Nephrops norvegicus					(NEP/08C.)
Hispaania		0			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		0
Liit		0
TAC		0
Liik:	norra salehomaar				Püügipiirkond:	IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed
	Nephrops norvegicus					(NEP/9/3411)
Hispaania		84	(1)		Analüütiline TAC
Portugal		252	(1)
Liit		336	(1)
TAC		336
(1)	Sellest kuni 6 % võib püüda ICESi IXa rajooni (NEP/*9U267) funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27.
Liik:	harilik süvameregarneel				Püügipiirkond:	IIIa
	Pandalus borealis					(PRA/03A.)
Taani		p.m.			Analüütiline TAC
Rootsi		p.m.			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Liik:	harilik süvameregarneel				Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed
	Pandalus borealis					(PRA/2AC4-C)
Taani		p.m.			Analüütiline TAC
Madalmaad		p.m.
Rootsi		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Liik:	harilik süvameregarneel				Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N
	Pandalus borealis					(PRA/04-N.)
Taani		p.m.			Analüütiline TAC
Rootsi		p.m.	(1)		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Liit		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
Liik:	viburhännakud				Püügipiirkond:	Prantsuse Guajaana veed
	Penaeus spp.					(PEN/FGU.)
Prantsusmaa		Kehtestatakse hiljem	(1)(2)		Ennetuslik TAC
Liit		Kehtestatakse hiljem	(1)(3)
TAC		Kehtestatakse hiljem	(1)(3)
(1)	Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.
(2)	Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.
(3)	Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.
Liik:	atlandi merilest				Püügipiirkond:	Skagerrak
	Pleuronectes platessa					(PLE/03AN.)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Taani		p.m.			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		p.m.
Madalmaad		p.m.
Rootsi		p.m.
Liit		p.m.
TAC		p.m.
Liik:	atlandi merilest				Püügipiirkond:	Kattegat
	Pleuronectes platessa					(PLE/03AS.)
Taani		1 837			Analüütiline TAC
Saksamaa		21			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Rootsi		207			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		2 065			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
TAC		2 065
Liik:	atlandi merilest				Püügipiirkond:	IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat
	Pleuronectes platessa					(PLE/2A3AX4)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Taani		p.m.			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		p.m.
Prantsusmaa		p.m.
Madalmaad		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
Norra		p.m.
TAC		p.m.
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
IV püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-)
Liit		p.m.
Liik:	atlandi merilest				Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed;
	Pleuronectes platessa					XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
						(PLE/56-14)
Prantsusmaa		18			Ennetuslik TAC
Iirimaa		240
Ühendkuningriik		400
Liit		658
TAC		658
Liik:	atlandi merilest				Püügipiirkond:	VIIa
	Pleuronectes platessa					(PLE/07A.)
Belgia		56			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		24
Iirimaa		439
Madalmaad		17
Ühendkuningriik		562
Liit		1 098
TAC		1 098
Liik:	atlandi merilest				Püügipiirkond:	VIIb ja VIIc
	Pleuronectes platessa					(PLE/7BC.)
Prantsusmaa		15			Ennetuslik TAC
Iirimaa		59			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Liit		74
TAC		74
Liik:	atlandi merilest				Püügipiirkond:	VIId ja VIIe
	Pleuronectes platessa					(PLE/7DE.)
Belgia		1 640			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		5 467
Ühendkuningriik		2 915
Liit		10 022
TAC		10 022
Liik:	atlandi merilest				Püügipiirkond:	VIIf ja VIIg
	Pleuronectes platessa					(PLE/7FG.)
Belgia		101			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		181
Iirimaa		28
Ühendkuningriik		95
Liit		405
TAC		405
Liik:	atlandi merilest				Püügipiirkond:	VIIh, VIIj ja VIIk
	Pleuronectes platessa					(PLE/7HJK.)
Belgia		7			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		14			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Iirimaa		46
Madalmaad		27
Ühendkuningriik		14
Liit		108
TAC		108
Liik:	atlandi merilest				Püügipiirkond:	VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed
	Pleuronectes platessa					(PLE/8/3411)
Hispaania		66			Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		263
Portugal		66
Liit		395
TAC		395
Liik:	pollak				Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
	Pollachius pollachius					(POL/56-14)
Hispaania		6			Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		190
Iirimaa		56
Ühendkuningriik		145
Liit		397
TAC		397
Liik:	pollak				Püügipiirkond:	VII
	Pollachius pollachius					(POL/07.)
Belgia		336	(1)		Ennetuslik TAC
Hispaania		20	(1)		Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Prantsusmaa		7 734	(1)
Iirimaa		824	(1)
Ühendkuningriik		1 882	(1)
Liit		10 796	(1)
TAC		10 796
(1)	Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda: VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (POL/*8ABDE).
Liik:	pollak				Püügipiirkond:	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe
	Pollachius pollachius					(POL/8ABDE.)
Hispaania		202			Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		984
Liit		1 186
TAC		1 186
Liik:	pollak				Püügipiirkond:	VIIIc
	Pollachius pollachius					(POL/08C.)
Hispaania		208			Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		23
Liit		231
TAC		231
Liik:	pollak				Püügipiirkond:	IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed
	Pollachius pollachius					(POL/9/3411)
Hispaania		273	(1)		Ennetuslik TAC
Portugal		9	(1)(2)
Liit		282	(1)
TAC		282	(2)
(1)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIc püügipiirkonna liidu vetes (POL/*08C.).
(2)	Lisaks sellele TACile võib Portugal püüda pollakit kuni 98 tonni.
Liik:	põhjaatlandi süsikas				Püügipiirkond:	IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed
	Pollachius virens					(POK/2A34.)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Taani		p.m.
Saksamaa		p.m.
Prantsusmaa		p.m.
Madalmaad		p.m.
Rootsi		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
Norra		p.m.	(1)
TAC		p.m.
(1)	Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes ja IIIa püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.
Liik:	põhjaatlandi süsikas				Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Pollachius virens					(POK/56-14)
Saksamaa		p.m.			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		p.m.
Iirimaa		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
Norra		p.m.	(1)
TAC		p.m.
(1)	Võib püüda põhja pool 56º30' N (POK/*5614N).
Liik:	põhjaatlandi süsikas				Püügipiirkond:	Norra veed lõuna pool 62° N
	Pollachius virens					(POK/04-N.)
Rootsi		p.m.	(1)		Analüütiline TAC
Liit		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
					Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
Liik:	põhjaatlandi süsikas				Püügipiirkond:	VII, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed
	Pollachius virens					(POK/7/3411)
Belgia		8			Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		1 787			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Iirimaa		894
Ühendkuningriik		487
Liit		3 176
TAC		3 176
Liik:	harilik kammeljas ja sile kammeljas				Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed
	Psetta maxima ja					(T/B/2AC4-C)
	Scophthalmus rhombus
Belgia		329			Ennetuslik TAC
Taani		703
Saksamaa		180
Prantsusmaa		85
Madalmaad		2 493
Rootsi		5
Ühendkuningriik		693
Liit		4 488
TAC		4 488
Liik:	railised				Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed
	Rajiformes					(SRX/2AC4-C)
Belgia		p.m.	(1) (2) (3)		Ennetuslik TAC
Taani		p.m.	(1) (2) (3)
Saksamaa		p.m.	(1) (2) (3)
Prantsusmaa		p.m.	(1) (2) (3)
Madalmaad		p.m.	(1) (2) (3)
Ühendkuningriik		p.m.	(1) (2) (3)
Liit		p.m.	(1) (3)
TAC		p.m.	(3)
(1)	Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist IV püügipiirkonna liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes laevade suhtes, mille üldpikkus on üle 15 meetri. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.
(3)	Ei kohaldata valgetäpp-rai (Raja brachyura) puhul IIa püügipiirkonna liidu vetes ja peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
Liik:	railised				Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkonna liidu veed
	Rajiformes					(SRX/03A-C.)
Taani		p.m.	(1)		Ennetuslik TAC
Rootsi		p.m.	(1)
Liit		p.m.	(1)
TAC		p.m.
(1)	Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.
Liik:	railised				Püügipiirkond:	VIa, VIb ja VIIa–c, VIIe–k püügipiirkonna liidu veed
	Rajiformes					(SRX/67AKXD)
Belgia		p.m.	(1) (2) (3)(4)		Ennetuslik TAC
Eesti		p.m.	(1) (2) (3)(4)		Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Prantsusmaa		p.m.	(1) (2) (3)(4)
Saksamaa		p.m.	(1) (2) (3)(4)
Iirimaa		p.m.	(1) (2) (3)(4)
Leedu		p.m.	(1) (2) (3)(4)
Madalmaad		p.m.	(1) (2) (3)(4)
Portugal		p.m.	(1) (2) (3)(4)
Hispaania		p.m.	(1) (2) (3)(4)
Ühendkuningriik		p.m.	(1) (2) (3)(4)
Liit		p.m.	(1) (2) (3)(4)
TAC		p.m.	(3)(4)
(1)	Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D.), see ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 42 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades. Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.
(3)	Ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul, välja arvatud VIIf ja VIIg püügipiirkonna liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi VIIf ja VIIg püügipiirkonna liidu vetes (RJE/7FG.) püüda allpool esitatud kogustest suuremaid peentäpp-rai koguseid:
	Liik:	peentäpp-rai			Püügipiirkond:	VIIf ja VIIg püügipiirkonna liidu veed
		Raja microocellata				(RJE/7FG.)
	Belgia		p.m.		Ennetuslik TAC
	Eesti		p.m.
	Prantsusmaa		p.m.
	Saksamaa		p.m.
	Iirimaa		p.m.
	Leedu		p.m.
	Madalmaad		p.m.
	Portugal		p.m.
	Hispaania		p.m.
	Ühendkuningriik		p.m.
	Liit		p.m.
	TAC		p.m.
	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJE/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 42 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.
(4)	Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki VIIe püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle p.m. kg päeva kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 42 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/67AKXD). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid.
	Liik:	musterrai			Püügipiirkond:	VIIe püügipiirkonna liidu veed
		Raja undulata				(RJU/67AKXD)
	Belgia		p.m.		Ennetuslik TAC
	Eesti		p.m.
	Prantsusmaa		p.m.
	Saksamaa		p.m.
	Iirimaa		p.m.
	Leedu		p.m.
	Madalmaad		p.m.
	Portugal		p.m.
	Hispaania		p.m.
	Ühendkuningriik		p.m.
	Liit		p.m.
	TAC		p.m.
	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJU/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 42 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.
Liik:	railised				Püügipiirkond:	VIId püügipiirkonna liidu veed
	Rajiformes					(SRX/07D.)
Belgia		p.m.	(1) (2) (3)		Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		p.m.	(1) (2) (3)
Madalmaad		p.m.	(1) (2) (3)
Ühendkuningriik		p.m.	(1) (2) (3)
Liit		p.m.	(1) (2) (3)
TAC		p.m.	(3)
(1)	Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.
(3)	Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki selle TACiga hõlmatud püügipiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle p.m. kg päeva kohta. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 42 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada järgmise koodiga: (RJU/07D.). Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid.
	Liik:	musterrai			Püügipiirkond:	VIId püügipiirkonna liidu veed
		Raja undulata				(RJU/07D.)
	Belgia		p.m.		Ennetuslik TAC
	Prantsusmaa		p.m.
	Madalmaad		p.m.
	Ühendkuningriik		p.m.
	Liit		p.m.
	TAC		p.m.
	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIe püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJU/*67AKD). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 42 kehtestatud keeldude kohaldamist nendes määratletud piirkondades.
Liik:	railised				Püügipiirkond:	VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed
	Rajiformes					(SRX/89-C.)
Belgia		p.m.	(1) (2)		Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		p.m.	(1) (2)
Portugal		p.m.	(1) (2)
Hispaania		p.m.	(1) (2)
Ühendkuningriik		p.m.	(1) (2)
Liit		p.m.	(1) (2)
TAC		p.m.	(2)
(1)	Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.
(2)	Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki VIII ja IX alapiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult, tingimusel, et selle eluskaal ei ole üle p.m. kg päeva kohta alapiirkonnas VIII ja p.m. kg päeva kohta IX alapiirkonnas. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvoodist. Eelmised sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 42 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada allpool asuvates tabelites esitatud kvootidega. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid.
	Liik:	musterrai			Püügipiirkond:	VIII püügipiirkonna liidu veed
		Raja undulata				(RJU/8-C.)
	Belgia		p.m.		Ennetuslik TAC
	Prantsusmaa		p.m.
	Portugal		p.m.
	Hispaania		p.m.
	Ühendkuningriik		p.m.
	Liit		p.m.
	TAC		p.m.
	Liik:	musterrai			Püügipiirkond:	IX püügipiirkonna liidu veed
		Raja undulata				(RJU/9-C.)
	Belgia		p.m.		Ennetuslik TAC
	Prantsusmaa		p.m.
	Portugal		p.m.
	Hispaania		p.m.
	Ühendkuningriik		p.m.
	Liit		p.m.
	TAC		p.m.
Liik:	süvalest				Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed; Vb ja VI püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Reinhardtius hippoglossoides					(GHL/2A-C46)
Taani		p.m.			Analüütiline TAC
Saksamaa		p.m.
Eesti		p.m.
Hispaania		p.m.
Prantsusmaa		p.m.
Iirimaa		p.m.
Leedu		p.m.
Poola		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
Norra		p.m.	(1)
TAC		p.m.
(1)	Püütakse IIa ja VI püügipiirkonna liidu vetes. VI püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C).
Liik:	harilik makrell				Püügipiirkond:	IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed
	Scomber scombrus					(MAC/2A34.)
Belgia		p.m.	(1)		Analüütiline TAC
Taani		p.m.	(1)
Saksamaa		p.m.	(1)
Prantsusmaa		p.m.	(1)
Madalmaad		p.m.	(1)
Rootsi		p.m.	(1) (2)
Ühendkuningriik		p.m.	(1)
Liit		p.m.	(1) (2)
Norra		p.m.	(3)
TAC		Ei kohaldata
(1)	Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
		IIa püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-)			Fääri saarte veed (MAC/*FRO1)
	Belgia	p.m.			p.m.
	Taani	p.m.			p.m.
	Saksamaa	p.m.			p.m.
	Prantsusmaa	p.m.			p.m.
	Madalmaad	p.m.			p.m.
	Rootsi	p.m.			p.m.
	Ühendkuningriik	p.m.			p.m.
		p.m.			p.m.
	Liit	p.m.			p.m.
(2)	Eritingimus: kaasa arvatud järgnev kogus tonnides, mis püütakse Norra vetes lõuna pool 62° N (MAC/*04N-).
		p.m.
	Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha.
(3)	Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga:
		p.m.
	Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes IVa püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda IIIa püügipiirkonnas (MAC/*03A.):
		p.m.
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid
järgmistes piirkondades:
	IIIa	IIIa ja IVbc	IVb		IVc	VI püügipiirkond, IIa püügipiirkonna rahvusvahelised veed, ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2017 ja 1. september – 31. detsember 2017
	(MAC/*03A.)	(MAC/*3A4BC)	(MAC/*04B.)		(MAC/*04C.)	(MAC/*2A6.)
Taani	p.m.	p.m.	p.m.		p.m.	p.m.
Prantsusmaa	p.m.	p.m.	p.m.		p.m.	p.m.
Madalmaad	p.m.	p.m.	p.m.		p.m.	p.m.
Rootsi	p.m.	p.m.	p.m.		p.m.	p.m.
Ühendkuningriik	p.m.	p.m.	p.m.		p.m.	p.m.
Norra	p.m.	p.m.	p.m.		p.m.	p.m.
Liik:	harilik makrell				Püügipiirkond:	VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
	Scomber scombrus					(MAC/2CX14-)
Saksamaa		p.m.			Analüütiline TAC
Hispaania		p.m.
Eesti		p.m.
Prantsusmaa		p.m.
Iirimaa		p.m.
Läti		p.m.
Leedu		p.m.
Madalmaad		p.m.
Poola		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
Norra		p.m.	(1) (2)
Fääri saared		p.m.
TAC		Ei kohaldata
(1)	Võib püüda üksnes IIa, VIa (põhja pool 56°30' N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).
(2)	Norra võib täiendavalt püüda järgmise koguse juurdepääsukvoodist põhja pool 56°30' N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist (MAC/*N5630):
		p.m.
(3)	See kogus arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes VIa (põhja pool 56°30' N) püügipiirkonnas (MAC/*6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka IIa ja IVa (põhja pool 59º) püügipiirkonna ELi piirkonnas (MAC/*24N59).
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ega järgmistel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
	IIa püügipiirkonna liidu veed; IVa püügipiirkonna liidu ja Norra veed. Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2017 ja 1. september – 31. detsember 2017		IIa püügipiirkonna Norra veed			Fääri saarte veed
	(MAC/*4A-EN)		(MAC/*2AN-)			(MAC/*FRO2)
Saksamaa	p.m.		p.m.			p.m.
Prantsusmaa	p.m.		p.m.			p.m.
Iirimaa	p.m.		p.m.			p.m.
Madalmaad	p.m.		p.m.			p.m.
Ühendkuningriik	p.m.		p.m.			p.m.
Liit	p.m.		p.m.			p.m.
Liik:	harilik makrell				Püügipiirkond:	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed
	Scomber scombrus					(MAC/8C3411)
Hispaania		p.m.	(1)		Analüütiline TAC
Prantsusmaa		p.m.	(1)
Portugal		p.m.	(1)
Liit		p.m.
TAC		Ei kohaldata
(1)	Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada p.m. % doonorliikmesriigi kvootidest.
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
VIIIb (MAC/*08B.)
Hispaania		p.m.
Prantsusmaa		p.m.
Portugal		p.m.
Liik:	harilik makrell				Püügipiirkond:	IIa ja IVa püügipiirkonna Norra veed
	Scomber scombrus					(MAC/2A4A-N)
Taani		p.m.			Analüütiline TAC
Liit		p.m.
TAC		Ei kohaldata
Liik:	harilik merikeel				Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed
	Solea solea					(SOL/3A/BCD)
Taani		448			Analüütiline TAC
Saksamaa		26	(1)
Madalmaad		43	(1)
Rootsi		17
Liit		534
TAC		534
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa alarajoonide 22–32 liidu vetes.
Liik:	harilik merikeel				Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed
	Solea solea					(SOL/24-C.)
Belgia		p.m.			Analüütiline TAC
Taani		p.m.
Saksamaa		p.m.
Prantsusmaa		p.m.
Madalmaad		p.m.
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.
Norra		p.m.	(1)
TAC		p.m.
(1)	Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C).
Liik:	harilik merikeel				Püügipiirkond:	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
	Solea solea					(SOL/56-14)
Iirimaa		46			Ennetuslik TAC
Ühendkuningriik		11
Liit		57
TAC		57
Liik:	harilik merikeel				Püügipiirkond:	VIIa
	Solea solea					(SOL/07A.)
Belgia		0	(1)		Analüütiline TAC
Prantsusmaa		0	(1)		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Iirimaa		0	(1)		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Madalmaad		0	(1)
Ühendkuningriik		0	(1)
Liit		0	(1)
TAC		0	(1)(2)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(2)	Lisaks sellele TACile võivad liikmesriigid, kellel on kvoot hariliku merikeele püüdmiseks VIIa püügipiirkonnas, ühisel kokkuleppel otsustada eraldada kokku 7 tonni ühele või mitmele laevale, kes tegelevad STECFi poolt hinnatud teadusliku kalapüügiga, et parandada teaduslikku teavet selle kalavaru kohta (SOL/*07A.). Asjaomased liikmesriigid peavad enne lossimise lubamist teatama komisjonile laeva(de) nime(d).
Liik:	harilik merikeel				Püügipiirkond:	VIIb ja VIIc
	Solea solea					(SOL/7BC.)
Prantsusmaa		7			Ennetuslik TAC
Iirimaa		35			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Liit		42
TAC		42
Liik:	harilik merikeel				Püügipiirkond:	VIId
	Solea solea					(SOL/07D.)
Belgia		608			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		1 215
Ühendkuningriik		434
Liit		2 257
TAC		2 257
Liik:	harilik merikeel				Püügipiirkond:	VIIe
	Solea solea					(SOL/07E.)
Belgia		42			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		443			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Ühendkuningriik		693
Liit		1 178
TAC		1 178
Liik:	harilik merikeel				Püügipiirkond:	VIIf ja VIIg
	Solea solea					(SOL/7FG.)
Belgia		489			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		49
Iirimaa		24
Ühendkuningriik		220
Liit		782
TAC		782
Liik:	harilik merikeel				Püügipiirkond:	VIIh, VIIj ja VIIk
	Solea solea					(SOL/7HJK.)
Belgia		32			Analüütiline TAC
Prantsusmaa		64			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Iirimaa		171
Madalmaad		51
Ühendkuningriik		64
Liit		382
TAC		382
Liik:	harilik merikeel				Püügipiirkond:	VIIIa ja VIIIb
	Solea solea					(SOL/8AB.)
Belgia		42			Analüütiline TAC
Hispaania		8
Prantsusmaa		3 135
Madalmaad		235
Liit		3 420
TAC		3 420
Liik:	merikeeled				Püügipiirkond:	VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed
	Solea spp.					(SOO/8CDE34)
Hispaania		403			Ennetuslik TAC
Portugal		669
Liit		1 072
TAC		1 072
Liik:	kilu ja seotud kaaspüük				Püügipiirkond:	IIIa
	Sprattus sprattus					(SPR/03A.)
Taani		p.m.	(1)		Ennetuslik TAC
Saksamaa		p.m.	(1)
Rootsi		p.m.	(1)
Liit		p.m.
TAC		p.m.
(1)	Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib merlangi püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest kilu kogukvoodist. Seda sätet ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 sätestatud paindlikkust.
Liik:	kilu ja seotud kaaspüük				Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed
	Sprattus sprattus					(SPR/2AC4-C)
Belgia		p.m.	(1)		Analüütiline TAC
Taani		p.m.	(1)		Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		p.m.	(1)
Prantsusmaa		p.m.	(1)
Madalmaad		p.m.	(1)
Rootsi		p.m.	(1) (2)
Ühendkuningriik		p.m.	(1)
Liit		p.m.
Norra		p.m.
Fääri saared		p.m.	(3)
TAC		p.m.
(1)	Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hariliku soomuslesta ja merlangi püügi arvestada maha kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest kilu kogukvoodist . Seda sätet ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 sätestatud paindlikkust.
(2)	Kaasa arvatud tobiad.
(3)	Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.
Liik:	kilu				Püügipiirkond:	VIId ja VIIe
	Sprattus sprattus					(SPR/7DE.)
Belgia		21			Ennetuslik TAC
Taani		1 339
Saksamaa		21
Prantsusmaa		288
Madalmaad		288
Ühendkuningriik		2 163
Liit		4 120
TAC		4 120
Liik:	harilik ogahai				Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkonna liidu veed
	Squalus acanthias					(DGS/03A-C.)
Taani		p.m.	(1)		Analüütiline TAC
Rootsi		p.m.	(1)		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Liit		p.m.	(1)		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
TAC		p.m.	(1)
(1)	Harilikku ogahaid ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Kui harilikku ogahaid püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 42 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.
Liik:	harilik ogahai				Püügipiirkond:	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed
	Squalus acanthias					(DGS/2AC4-C)
Belgia		p.m.	(1)		Analüütiline TAC
Taani		p.m.	(1)		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Saksamaa		p.m.	(1)		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		p.m.	(1)
Madalmaad		p.m.	(1)
Rootsi		p.m.	(1)
Ühendkuningriik		p.m.	(1)
Liit		p.m.	(1)
TAC		p.m.	(1)
(1)	Harilikku ogahaid ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Kui harilikku ogahaid püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 42 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.
Liik:	harilik ogahai				Püügipiirkond:	I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
	Squalus acanthias					(DGS/15X14)
Belgia		p.m.	(1)(2)		Analüütiline TAC
Saksamaa		p.m.	(1)(2)		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Hispaania		p.m.	(1)(2)		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa		p.m.	(1)(2)		Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
Iirimaa		p.m.	(1)(2)
Madalmaad		p.m.	(1)(2)
Portugal		p.m.	(1)(2)
Ühendkuningriik		p.m.	(1)(2)
Liit		p.m.	(1)(2)
TAC		p.m.	(1)(2)
(1)	Harilikku ogahaid ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Kui harilikku ogahaid püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 42 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.
(2)	Erandina võib STECFi poolt positiivselt hinnatud kaaspüügivältimisprogrammis osalev laev lossida ühes kuus kuni 2 tonni harilikku ogahaid, kes on kalapüügivahendite pardale hiivamise hetkel surnud. Kaaspüügivältimiseprogrammis osalevad liikmesriigid tagavad, et selle erandi alusel lossitud hariliku ogahai üldkogused ei ületa allpool märgitud koguseid. Enne lossimise lubamist peavad nad komisjonile edastama osalevate laevade nimekirja. Liikmesriigid vahetavad teavet kaaspüügi vältimise piirkondade kohta.
	Liik:	harilik ogahai			Püügipiirkond:	I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
		Squalus acanthias				(DGS/*15X14)
	Belgia		p.m.		Analüütiline TAC
	Saksamaa		p.m.		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
	Hispaania		p.m.		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
	Prantsusmaa		p.m.		Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1.
	Iirimaa		p.m.
	Madalmaad		p.m.
	Portugal		p.m.
	Ühendkuningriik		p.m.
	Liit		p.m.
	TAC		p.m.
Liik:	stauriidid ja seotud kaaspüük				Püügipiirkond:	IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu veed
	Trachurus spp.					(JAX/4BC7D)
Belgia		p.m.	(3)		Ennetuslik TAC
Taani		p.m.	(3)
Saksamaa		p.m.	(1) (3)
Hispaania		p.m.	(3)
Prantsusmaa		p.m.	(1) (3)
Iirimaa		p.m.	(3)
Madalmaad		p.m.	(1) (3)
Portugal		p.m.	(3)
Rootsi		p.m.	(3)
Ühendkuningriik		p.m.	(1) (3)
Liit		p.m.
Norra		p.m.	(2)
TAC		p.m.
(1)	Eritingimus: kuni 5 % VIId püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonna liidu veed; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2A-14).
(2)	Võib püüda IVa püügipiirkonna liidu vetes, kuid mitte VIId püügipiirkonna liidu vetes (JAX/*04-C.).
(3)	Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hirvkala, merlangi ja hariliku makrelli püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OTH/*4BC7D), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest stauriidide kogukvoodist. Seda sätetei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 sätestatud paindlikkust.
Liik:	stauriidid ja seotud kaaspüük				Püügipiirkond:	IIa ja IVa püügipiirkonna liidu veed; VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
	Trachurus spp.					(JAX/2A-14)
Taani		p.m.	(1) (3)		Analüütiline TAC
Saksamaa		p.m.	(1) (2) (3)
Hispaania		p.m.	(3) (5)
Prantsusmaa		p.m.	(1) (2) (3) (5)
Iirimaa		p.m.	(1) (3)
Madalmaad		p.m.	(1) (2) (3)
Portugal		p.m.	(3) (5)
Rootsi		p.m.	(1) (3)
Ühendkuningriik		p.m.	(1) (2) (3)
Liit		p.m.
Fääri saared		p.m.	(4)
TAC
(1)	Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit 2017 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).
(2)	Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas (JAX/*07D.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*07D.).
(3)	Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib hirvkala, merlangi ja hariliku makrelli püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OTH/*2A-14), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest stauriidide kogukvoodist. Seda sätet ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 sätestatud paindlikkust.
(4)	Üksnes IVa, VIa (põhja pool 56°30' N), VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkond.
(5)	Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 50 % püüda VIIIc püügipiirkonnas (JAX/*08C2). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*08C2).
Liik:	stauriidid				Püügipiirkond:	VIIIc
	Trachurus spp.					(JAX/08C.)
Hispaania		p.m.	(1)		Analüütiline TAC
Prantsusmaa		p.m.			Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Portugal		p.m.	(1)
Liit		p.m.
TAC		p.m.
(1)	Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda IX püügipiirkonnas (JAX/*09).
Liik:	stauriidid				Püügipiirkond:	IX
	Trachurus spp.					(JAX/09.)
Hispaania		18 977	(1)		Analüütiline TAC
Portugal		54 372	(1)
Liit		73 349
TAC		73 349
(1)	Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIIIc püügipiirkonnas (JAX/*08C).
Liik:	stauriidid				Püügipiirkond:	X püügipiirkond; CECAFi liidu veed(1)
	Trachurus spp.					(JAX/X34PRT)
Portugal		Kehtestatakse hiljem	(2)		Ennetuslik TAC
Liit		Kehtestatakse hiljem	(3)
TAC		Kehtestatakse hiljem	(3)
(1)	Assoori saarte ümbruse veed.
(2)	Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.
(3)	Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.
Liik:	stauriidid				Püügipiirkond:	CECAFi liidu veed(1)
	Trachurus spp.					(JAX/341PRT)
Portugal		Kehtestatakse hiljem	(2)		Ennetuslik TAC
Liit		Kehtestatakse hiljem	(3)
TAC		Kehtestatakse hiljem	(3)
(1)	Madeira ümbruse veed.
(2)	Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.
(3)	Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.
Liik:	stauriidid				Püügipiirkond:	CECAFi liidu veed(1)
	Trachurus spp.					(JAX/341SPN)
Hispaania		Kehtestatakse hiljem	(2)		Ennetuslik TAC
Liit		Kehtestatakse hiljem	(3)
TAC		Kehtestatakse hiljem	(3)
(1)	Kanaari saarte ümbruse veed.
(2)	Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.
(3)	Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.
Liik:	norra tursik ja seotud kaaspüük				Püügipiirkond:	IIIa püügipiirkond; IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed
	Trisopterus esmarki					(NOP/2A3A4.)
Taani		p.m.	(1)		Analüütiline TAC
Saksamaa		p.m.	(1) (2)		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Madalmaad		p.m.	(1) (2)		Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Liit		p.m.	(1) (3)
Norra		p.m.	(4)
Fääri saared		p.m.	(5)
TAC		Ei kohaldata
(1)	Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib merlangi püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest Norra tursiku kogukvoodist. Seda sätet ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 sätestatud paindlikkust.
(2)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes.
(3)	Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult p.m..
(4)	Kasutatakse sortimisvõret.
(5)	Kasutatakse sortimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse sellest kvoodist maha.
Liik:	norra tursik ja seotud kaaspüük				Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed
	Trisopterus esmarki					(NOP/04-N.)
Taani		p.m.			Analüütiline TAC
Ühendkuningriik		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.
Liit		p.m.			Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
TAC		Ei kohaldata
Liik:	tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala				Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed
						(I/F/04-N.)
Rootsi		p.m.	(1) (2)		Ennetuslik TAC
Liit		p.m.
TAC		Ei kohaldata
(1)	Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
(2)	Eritingimus: stauriidide (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid:
		p.m.
Liik:	muud liigid				Püügipiirkond:	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu veed
						(OTH/5B67-C)
Liit		Ei kohaldata			Ennetuslik TAC
Norra		p.m.	(1)
TAC		Ei kohaldata
(1)	Püütakse ainult õngejadaga.
Liik:	muud liigid				Püügipiirkond:	IV püügipiirkonna Norra veed
						(OTH/04-N.)
Belgia		p.m.			Ennetuslik TAC
Taani		p.m.
Saksamaa		p.m.
Prantsusmaa		p.m.
Madalmaad		p.m.
Rootsi		Ei kohaldata	(1)
Ühendkuningriik		p.m.
Liit		p.m.	(2)
TAC		Ei kohaldata
(1)	Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide“ püügiks tavapärastes kogustes.
(2)	Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.
Liik:	muud liigid				Püügipiirkond:	IIa, IV ja VIa (põhja pool 56° 30' N) püügipiirkonna liidu veed
						(OTH/2A46AN)
Liit		Ei kohaldata			Ennetuslik TAC
Norra		p.m.	(1) (2)
Fääri saared		p.m.	(3)
TAC		Ei kohaldata
(1)	Üksnes IIa ja IV püügipiirkond (OTH/*2A4-C).
(2)	Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.
(3)	Püütakse IV ja VIa (põhja pool 56°30′ N) püügipiirkonnas (OTH/*46AN).