EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.10.2016
COM(2016) 659 final
2016/0323(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (täiendavate eeskirjade kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020) allakirjutamise ning ajutise kohaldamise kohta
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ, jõustus 21. mail 2014 ja seda hakati kohaldama 1. jaanuarist 2014 1 .
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, jõustus samuti 21. mail 2014 ja seda hakati kohaldama 1. jaanuarist 2014 2 . Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 19 alusel kohaldatakse Sisejulgeolekufondi alla kuuluva välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi „välispiiride ja viisade rahastamisvahend“) suhtes määruse (EL) nr 514/2014 sätteid.
Välispiiride ja viisade rahastamisvahendi eesmärk on luua solidaarsusmehhanism, millega kohustatakse osalevaid riike rakendama üksteise huvides ja üksteise nimel välispiiride kontrollimisel ühesuguseid Euroopa norme. Välispiiride ja viisade rahastamisvahend aitab kaasa Schengeni acquis' ühe olulise eesmärgi saavutamisele, nimelt sellele, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 artikli 15 kohaselt ette nähtud „tõhus, kõrge ja ühtlase tasemega piirikontroll oma välispiiril“ tagatakse ühiselt vastutades. Seega on see Schengeni acquis' edasiarendus.
Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõikes 7 on sätestatud, et Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid osalevad rahastamisvahendis kooskõlas kõnealuse määrusega ning et kehtestatakse nende riikide osamaksete tasumise kord ja täiendavad eeskirjad sellise osalemise kohta, sealhulgas sätted, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja Euroopa Kontrollikoja auditeerimisalased pädevused, kuna asjaomastes assotsieerimislepingutes ei ole vastavaid eeskirju ette nähtud.
Norraga sõlmitava lepingu eelnõu eesmärk on kehtestada määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõikes 7 osutatud kord ning võimaldada komisjonil võtta lõplik vastutus kõnealuses assotsieerunud riigis rahastamisvahendi eelarve rakendamise eest ja määrata kindlaks riigi poolt rahastamisvahendi jaoks liidu eelarvesse tehtava makse suurus.
Eelarve- ja finantskontrollide valdkonnas kehtivad liikmesriikide suhtes horisontaalsed kohustused (nt kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) pädevus), mis tulenevad kas otse aluslepingust või teisestest liidu õigusaktidest. Neid kohustusi kohaldatakse liikmesriikide suhtes vahetult, mistõttu neid ole sätestatud määruses (EL) nr 515/2014. Siiski on kooskõlas määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõikega 7 vaja need kohustused assotsieerunud riikide hõlmamiseks lepingu eelnõuga kehtestada.
Liidu finantshuvide kaitsmiseks pettuste ja muude eeskirjade eiramiste eest on määrusega (EL) nr 514/2014 antud komisjoni töötajatele, kontrollikojale ja Euroopa Pettustevastasele Ametile kontrollide tegemiseks vajalikud juurdepääsuõigused. Määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõikes 9 on lisaks sätestatud, et kolmandate riikidega sõlmitud koostöölepingutega antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus teha selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi. Seega on see ette nähtud ka lepingu eelnõus.
2.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG
•Õiguslik alus
Kuna eesmärk on leppida liidu ja Norra vahel kokku Norra rahaline osalus välispiiride ja viisade rahastamisvahendis aastatel 2014–2020 ning osalemiseks vajalikud täiendavad eeskirjad, põhineb käesolev lepingu allakirjutamise ettepanek Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõikel 2 ja artikli 218 lõikel 5.
•Kavandatava otsuse vajalikkus
Tuginedes määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõikele 7, on vaja sõlmida Norraga leping, et näha ette kord, mis käsitleb Norra rahalist osalust välispiiride ja viisade rahastamisvahendis aastatel 2014–2020 ning selliseks osalemiseks vajalikke täiendavaid eeskirju.
Lepingu artikli 19 lõiget 4 kohaldades tuleb lepingut, v.a artiklit 5, kohaldada ajutiselt alates selle allakirjutamisele järgnevast päevast.
•Proportsionaalsus
Ei kohaldata.
•Vahendi valik
Ei kohaldata.
3.HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Läbirääkimiste tulemus
Komisjon esitas 28. mail 2014 nõukogule soovituse volitada komisjoni alustama Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteiniga läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu üle, millega kehtestatakse täiendavad eeskirjad.
Komisjon sai 14. juulil 2014 nõukogult volituse alustada Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteiniga läbirääkimisi, et leppida kokku, kuidas need riigid välispiiride ja viisade rahastamisvahendis täpselt osalevad.
Läbirääkimisi peeti ühiselt kõigi assotsieerunud riikidega. Toimus kaks läbirääkimiste vooru. Norraga sõlmitava lepingu eelnõu lõplik tekst parafeeriti 5. juulil 2016.
Komisjon on seisukohal, et nõukogu läbirääkimisjuhistes seatud eesmärgid on saavutatud ja lepingu eelnõu on liidule vastuvõetav.
Liikmesriike teavitati ja nendega konsulteeriti asjaomastes nõukogu töörühmades.
Lepingu eelnõu lõpliku sisu võib kokku võtta alljärgnevalt.
Lepingu eelnõus on ette nähtud Norra iga-aastased osamaksed välispiiride ja viisade rahastamisvahendi eelarvesse, arvutatuna sisemajanduse koguprodukti (SKP) osakaalust kõigi fondis osalevate riikide SKPs [artikkel 10 ja I lisa]. Iga-aastased osamaksed on täpsustatud artiklis 11.
Lisaks on lepingu eelnõus ette nähtud vastutava asutuse määramise ja aastaaruandluse süsteemi kord.
Leping sisaldab ka liidu finantshuvide pettuse vastu kaitsmise sätteid ning finantsjuhtimise ja -kontrolli seisukohast asjakohaste sätetega vastavuse tagamise meetmeid, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ja sellel põhinevas liidu õiguses.
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Ei kohaldata.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata.
•Mõjuhinnang
Ei kohaldata, kuna ettepanek seondub programmijuhtimisega ja selle eesmärk on kirjutada alla rahvusvahelisele lepingule, mille üle peetud läbirääkimistel lähtuti nõukogu läbirääkimisjuhistest.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Ei kohaldata.
4.MÕJU EELARVELE
Lepingu eelnõu artiklis 10 ja I lisas on kirjeldatud sätteid, mis seonduvad assotsieerunud riigi poolt välispiiride ja viisade rahastamisvahendi eelarvesse makstavate iga-aastaste osamaksetega ning nende võimaliku oludele kohandamisega, nagu kirjeldatud I lisas.
5.MUU TEAVE
•Territoriaalne kohaldamisala
Määrusega (EL) nr 515/2014 arendatakse edasi Schengeni acquis'd. Sellega seoses tugineb ka kõnealune Norraga sõlmitav leping Schengeni acquis'le.
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Kooskõlas eelnimetatud protokolli artikliga 4 otsustab Taani kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on võtnud vastu käesoleva ettepaneku, kas ta rakendab seda otsust oma siseriiklikus õiguses.
Kuna käesoleva ettepanekuga arendatakse edasi Schengeni acquis'd, milles Ühendkuningriik ja Iirimaa vastavalt nõukogu otsustele 2000/365/EÜ 3 ja 2002/192/EÜ 4 ei osale, ei ole see nende suhtes siduv ega kohaldatav.
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Lepingu artiklis 17 sätestatakse kohaldatav aruandlus- ja seirekord. Norra esitab iga aasta 15. veebruariks ja kuni 2022. aastani (k.a) komisjonile eelmise majandusaasta kohta iga-aastase rakendusaruande.
•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei kohaldata.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Ei ole vaja.
Arvestades eespool nimetatud kaalutlusi, teeb komisjon ettepaneku, et nõukogu võtaks vastu otsuse kirjutada liidu nimel lepingule alla ja volitaks nõukogu eesistuja määrama isiku(d), kes on nõuetekohaselt volitatud liidu nimel lepingule alla kirjutama.
Komisjon on teinud eraldi ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus käesolevale dokumendile lisatud Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (täiendavate eeskirjade kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020) 5 sõlmimise kohta. Nõukogu võtab käesoleva otsuse vastu pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.
–
2016/0323 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (täiendavate eeskirjade kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020) allakirjutamise ning ajutise kohaldamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõiget 2 ja artikli 218 lõiget 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 515/2014 6 artikli 5 lõikes 7 on sätestatud, et Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid osalevad rahastamisvahendis kooskõlas kõnealuse määrusega ning et kehtestatakse nende riikide osamaksete tasumise kord ja täiendavad eeskirjad sellise osalemise kohta, sealhulgas sätted, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja Euroopa Kontrollikoja auditeerimisalased pädevused.
(2)Nõukogu volitas 14. juulil 2014 komisjoni alustama läbirääkimisi Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigiga, et leppida kokku, kuidas nad välispiiride ja viisade rahastamisvahendis täpselt osalevad. Norra Kuningriigiga peetud läbirääkimised viidi edukalt lõpule ning Norra Kuningriigiga parafeeriti leping 5. juulil 2016.
(3)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis'l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva otsuse kohta otsuse teinud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.
(4)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes; seetõttu ei osale Ühendkuningriik otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav 7 .
(5)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes; 8 seetõttu ei osale Iirimaa otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(6)Lepingule tuleks liidu nimel alla kirjutada, eeldusel et see hiljem sõlmitakse.
(7)Lepingu artikli 19 lõiget 4 arvestades tuleb lepingut, v.a artiklit 5, kohaldada ajutiselt alates selle allakirjutamisele järgnevast päevast,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu nimel antakse luba alla kirjutada liidu ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule täiendavate eeskirjade kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.
Allakirjutatava lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu peasekretariaat annab lepingu läbirääkijate poolt nimetatud isiku(te)le volikirja lepingu allakirjutamiseks, eeldusel et leping sõlmitakse.
Artikkel 3
Kooskõlas artikli 19 lõikega 4 kohaldatakse lepingut, v.a selle artiklit 5, kuni selle jõustumiseni ajutiselt alates allakirjutamisele järgnevast päevast.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.10.2016
COM(2016) 659 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (täiendavate eeskirjade kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020) allakirjutamise ning ajutise kohaldamise kohta
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (täiendavate eeskirjade kohta seoses Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendiga aastateks 2014–2020) allakirjutamise ning ajutise kohaldamise kohta
EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“)
ning
NORRA KUNINGRIIK (edaspidi „Norra“),
edaspidi „lepinguosalised“,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelist lepingut viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises 1 (edaspidi „Norraga sõlmitud ühinemisleping“)
NING ARVESTADES JÄRGMIST:
1)Liit lõi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/2014 2 Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahendi.
2)Määrus (EL) nr 515/2014 on Schengeni acquis' edasiarendus Norraga sõlmitud ühinemislepingu tähenduses.
3)Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EL) nr 514/2014 3 on määruse (EL) nr 515/2014 sätete kohaldamisele otsene mõju, mõjutades seega tolle õigusraamistikku, ning Norraga sõlmitud ühinemislepingus sätestatud korda on kohaldatud ka Norrale teatatud määruse (EL) nr 514/2014 vastuvõtmisel, tunnistavad lepinguosalised, et niivõrd, kui see on määruse (EL) nr 515/2014 rakendamiseks vajalik, on määrus (EL) nr 514/2014 Schengeni acquis' edasiarendus Norraga sõlmitud ühinemislepingu tähenduses.
4)Määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõikes 7 on sätestatud, et Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid (sh Norra) osalevad rahastamisvahendis kooskõlas kõnealuse määrusega ning et tuleks kehtestada nende riikide osamaksete tasumise kord ja täiendavad eeskirjad sellise osalemise kohta, sealhulgas sätted, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja Euroopa Kontrollikoja auditeerimisalased pädevused.
5)Sisejulgeolekufondi alla kuuluv välispiiride ja viisade rahastamisvahend (edaspidi „välispiiride ja viisade rahastamisvahend“) on Schengeni acquis' eriotstarbeline vahend, mille kaudu soovitakse tagada liikmesriikides ja assotsieerunud riikides välispiiride ja viisapoliitika valdkonnas koormuse jagamine ning rahaline tugi.
6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 4 artiklis 60 on sätestatud kaudse eelarve täitmise eeskirjad, mida kohaldada, kui eelarve täitmise ülesanded delegeeritakse kolmandatele riikidele, sh assotsieerunud riikidele.
7) Määruse (EL) nr 514/2014 artikli 17 lõikes 4 on sätestatud veel ametlikult määramata vastutava asutuse 2014. aastal kantud kulude rahastamiskõlblikkus, tagades seeläbi Välispiirifondi ja Sisejulgeolekufondi kontekstis sujuva ülemineku. Samamoodi on oluline, et samu kaalutlusi arvestataks ka käesolevas lepingus. Pidades silmas, et käesolev leping ei jõustunud enne 2014. aasta lõppu, on ülioluline tagada kuni vastutava asutuse ametliku määramiseni kantud kulude rahastamiskõlblikkus, eeldusel et enne määramist kohaldatud haldus- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu pärast vastutava asutuse ametlikku määramist jõus olevad süsteemid.
8)Selleks et lihtsustada Norra poolt välispiiride ja viisade rahastamisvahendisse makstavate iga-aastaste osamaksete arvutamist ja kasutamist, tasub Norra 2014.–2020. aasta osamaksed 2016.–2020. aastal viie iga-aastase osamaksega. 2016.–2018. aasta kohta on iga-aastane osamakse sätestatud kindlaksmääratud summana, kuid 2019. ja 2020. aasta osamaksed määratakse kindlaks 2019. aastal kõigi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide sisemajanduse koguprodukti alusel, võttes arvesse juba tasutud osamakseid,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesoleva lepinguga sätestatakse täiendavad eeskirjad, mis on vajalikud Norra osalemiseks välispiiride ja viisade rahastamisvahendis kooskõlas määrusega (EL) nr 515/2014.
Artikkel 2
Finantsjuhtimine ja -kontroll
1. Norra rakendab kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus finantsjuhtimise ja -kontrolli seisukohast asjakohastele sätetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping“) ja sellel põhinevas liidu õiguses.
Esimeses lõigus osutatud ELi toimimise lepingu ja teiseste õigusaktide sätted on järgmised:
(a)ELi toimimise lepingu artikli 287 lõiked 1, 2 ja 3;
(b)määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklid 30, 32 ja 57, artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkt i, artikkel 60, artikli 79 lõige 2 ja artikli 108 lõige 2;
(c)komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 5 artiklid 32, 38, 42, 84, 88, 142 ja 144;
(d)nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96 6 ;
(e)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 883/2013 7 .
Lepinguosalised võivad seda loetelu omavahelisel kokkuleppel muuta.
2. Norra kohaldab oma territooriumil lõikes 1 osutatud sätteid kooskõlas käesoleva lepinguga.
Artikkel 3
Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest kinnipidamine
Välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames Norrale eraldatavaid vahendeid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.
Artikkel 4
Huvide konflikti vältimise põhimõttest kinnipidamine
Kõigil Norra territooriumil tegutsevatel finantsjuhtimises osalejatel ja teistel isikutel, kes on seotud eelarve täitmise ja haldamisega, sh sellise tegevuse ettevalmistamisega, ning eelarve auditeerimise või kontrolliga, on keelatud võtta mis tahes meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu liidu huvidega.
Artikkel 5
Täitmine
Komisjoni otsused, millega kehtestatakse rahaline kohustus muudele isikutele peale riikide, on Norra territooriumil täitmisele pööratavad.
Täitmisel lähtutakse Norras kehtivatest tsiviilmenetluse normidest. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik ametiasutus, kelle Norra valitsus selleks otstarbeks määrab ning komisjonile teatavaks teeb.
Kui need formaalsused on komisjoni avalduse põhjal lõpetatud, võib komisjon taotleda täitmist kooskõlas siseriikliku õigusega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.
Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Siiski kuuluvad otsuse ebaõiget täitmist käsitlevad kaebused Norra kohtute pädevusse.
Artikkel 6
Liidu finantshuvide kaitsmine pettuse vastu
1.Norra
(a)võitleb pettuse ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu niisuguste meetmetega, mis toimivad tõkestavalt ja tagavad Norras tõhusa kaitse;
(b)võtab liidu finantshuve kahjustava pettuse vastu samu meetmeid, mida ta kasutab omaenda finantshuve kahjustava pettuse vastu, ning
(c)kooskõlastab oma tegevust liidu finantshuvide kaitsmisel liikmesriikide ja komisjoniga.
2.Norra võtab vastu meetmed, mis on samaväärsed käesoleva lepingu allakirjutamise ajal jõus olevate ja liidu poolt kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikega 4 vastu võetud meetmetega.
Lepinguosalised võivad kooskõlas käesoleva artikliga ja vastastikusel kokkuleppel võtta tulevikus meetmeid, mis on samaväärsed tulevikus liidu võetavate meetmetega.
Artikkel 7
Komisjoni (OLAFi) korraldatav kohapealne kontroll ja inspekteerimine
Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõike 8 kohaseid õiguseid, on komisjon (Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)) määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud tingimustel volitatud korraldama välispiiride ja viisade rahastamisvahendi suhtes Norra territooriumil kohapealset kontrolli ja inspekteerimist.
Norra ametiasutused aitavad kaasa kohapealsele kontrollimisele ja inspekteerimisele, mida võib nende asutuste soovil korraldada ka nendega ühiselt.
Artikkel 8
Kontrollikoda
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 3 ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa X jaotise 1. peatükiga on kontrollikojal võimalik teha auditeid Norra territooriumil välispiiride ja viisade rahastamisvahendi suhtes liidu nimel tulusid ja kulusid haldava mis tahes asutuse ruumides, sealhulgas iga eelarvest makseid saava füüsilise või juriidilise isiku ruumides.
Kontrollikoja auditid Norras korraldatakse koostöös riigi auditeerimisasutustega, või kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis koos riigi pädevate talitustega. Kontrollikoda ja Norra auditeerimisasutused teevad koostööd usalduslikult, säilitades samal ajal oma sõltumatuse. Need asutused või talitused teatavad kontrollikojale, kas nad kavatsevad auditeerimisest osa võtta.
Kontrollikojal on kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 5 lõikes 7 ning käesoleva lepingu artiklis 7 sätestatuga vähemalt samasugused õigused kui komisjonil.
Artikkel 9
Riigihanked
Norra kohaldab oma riigihankeõiguse sätteid kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu 8 XVI lisaga.
Artikkel 10
Osamaksed
1.Norra iga-aastased osamaksed välispiiride ja viisade rahastamisvahendi eelarvesse 2016.–2018. aastal on ette nähtud järgmises tabelis:
(Summad eurodes)
|
2016 |
2017 |
2018 |
|
|
Norra |
19 777 712 |
19 777 712 |
19 777 712 |
2.Norra 2019. ja 2020. aasta osamaksed tuletatakse riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) osakaalust kõigi välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide SKPs, kasutades lisas esitatud valemit.
3.Norra tasub käesolevas artiklis osutatud osamaksed, olenemata määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 14 osutatud riikliku programmi vastuvõtmise kuupäevast.
Artikkel 11
Osamaksete kasutamine
1.2016. ja 2017. aasta kogumaksed eraldatakse järgmiselt:
(a)75 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 8 osutatud vaheläbivaatuseks;
(b)15 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 15 osutatud IT-süsteemide väljatöötamiseks, kui asjaomased liidu õigusaktid on 30. juuniks 2017 vastu võetud;
(c)10 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 13 osutatud liidu meetmete ja määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 14 osutatud erakorralise abi jaoks.
Kui punktis b osutatud summat ei jaotata või ei kasutata, jaotab komisjon määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 5 punkti b teises lõigus sätestatud menetluse kohaselt selle ümber määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmetele.
Kui käesolev leping ei jõustu hiljemalt 1. juuniks 2017 või seda ei kohaldata sellel kuupäeval ajutiselt, kasutatakse Norra osamakset täies ulatuses käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.
2.2018., 2019. ja 2020. aasta kogumaksed eraldatakse järgmiselt:
(a)40 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmeteks;
(b)50 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 15 osutatud IT-süsteemide väljatöötamiseks, kui asjaomased liidu õigusaktid on 31. detsembriks 2018 vastu võetud;
(c)10 % määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 13 osutatud liidu meetmete ja määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 14 osutatud erakorralise abi jaoks.
Kui punktis b osutatud summat ei jaotata või ei kasutata, jaotab komisjon määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 5 punkti b teises lõigus sätestatud menetluse kohaselt selle ümber määruse (EL) nr 515/2014 artiklis 7 osutatud erimeetmetele.
3.Vaheläbivaatuse, erimeetmete või liidu meetmete jaoks või IT-süsteemide väljatöötamise programmi jaoks eraldatud lisasummasid kasutatakse kooskõlas asjaomase menetlusega, mis on sätestatud kas
(a)määruse (EL) nr 514/2014 artikli 6 lõikes 2 või
(b)määruse (EL) nr 515/2014 artikli 8 lõikes 7 või
(c)määruse (EL) nr 515/2014 artikli 7 lõikes 3 või
(d) määruse (EL) nr 515/2014 artikli 15 teises lõigus.
4. Komisjon võib igal aastal kasutada kuni 1 581 eurot Norra maksetest laekunud vahendeid, et katta koosseisuliste või mittekoosseisuliste töötajate halduskulud, mis on vajalikud määruse (EL) nr 515/2014 ja käesoleva lepingu täitmiseks Norra poolt.
Artikkel 12
Konfidentsiaalsus
Käesoleva lepingu alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitatakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset teavet liidu institutsioonide suhtes kehtivate sätete ja Norra õigusaktidega. Sellist teavet võib edastada üksnes liidu institutsioonides, liikmesriikides või Norras olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tulemuslik kaitse.
Artikkel 13
Vastutava asutuse määramine
1. Norra teavitab komisjoni niipea kui võimalik pärast riikliku programmi heakskiitmist välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames kulude juhtimise ja kontrollimise eest vastutatava asutuse ametlikust määramisest ministrite tasandil.
2. Lõikes 1 osutatud määramine sõltub sellest, kas asutus vastab määruses (EL) nr 514/2014 või selle alusel sätestatud määramiskriteeriumidele, mis käsitlevad sisekliimat, kontrollitegevust, teavet ja teavitamist ning järelevalvet.
3. Vastutava asutuse määramine põhineb auditeerimisorgani arvamusel; selliseks organiks võib olla auditeerimisasutus, kes hindab, kas vastutav asutus täidab määramiskriteeriume. Nimetatud organ võib olla sõltumatu avalik-õiguslik asutus, kes vastutab haldamise järelevalve, hindamise ja auditeerimise eest. Auditeerimisorgan on sõltumatu vastutavast asutusest ning teeb oma tööd kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega. Norra võib asutuse määramise kohta otsuse tegemisel lähtuda sellest, kas juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu eelnenud perioodi jooksul kasutatud ja kas need on toiminud tulemuslikult. Kui auditi- ja kontrollitulemustest selgub, et määratud asutus ei täida enam määramiskriteeriume, võtab Norra vajalikud meetmed selle asutuse ülesannete täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamise tagamiseks, sealhulgas määramise lõpetamisega.
Artikkel 14
Eelarveaasta määratlus
Käesolevas lepingus hõlmab määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 osutatud eelarveaasta kantud kulusid ja saadud tulusid, mis kantakse vastutava asutuse raamatupidamisarvestusse ajavahemikul aasta „N–1“ 16. oktoobrist kuni aasta „N“ 15. oktoobrini.
Artikkel 15
Kulude rahastamiskõlblikkus
Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 17 lõike 3 punktist b ja lõikest 4 on kulud rahastamiskõlblikud ka juhul, kui vastutav asutus on need kandnud enne käesoleva lepingu artikli 13 kohast ametlikku määramist, tingimusel et enne ametlikku määramist kohaldatavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu need, mida kohaldatakse pärast vastutava asutuse ametlikku määramist.
Artikkel 16
Aastabilansimakse maksetaotlus
1. Eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks esitab Norra komisjonile dokumendid ja teabe, mida on nõutud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 esimese lõigu punktides b ja c.
Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 lõikest 1 ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kolmanda lõiguga esitab Norra komisjonile määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 teises lõigus osutatud arvamuse eelarveaastale järgneva aasta 15. märtsiks.
Käesolevas lõigus osutatud dokumente kasutatakse aastabilansimakse maksetaotlusena.
2. Lõikes 1 osutatud dokumendid koostatakse mudelite alusel, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artikli 44 lõikele 3.
Artikkel 17
Rakendusaruanne
Erandina määruse (EL) nr 514/2014 artikli 54 lõikest 1 ja kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kolmanda lõiguga esitab Norra komisjonile kuni 2022. aastani (k.a) iga aasta 15. veebruariks aastaaruande eelmisel eelarveaastal riikliku programmi rakendamise kohta ja võib selle teabe sobival tasemel avaldada.
Riikliku programmi rakendamise esimene aastaaruanne esitatakse 15. veebruariks, mis järgneb käesoleva lepingu jõustumisele või selle ajutise kohaldamise alustamisele.
Esimene aruanne hõlmab eelarveaastaid alates 2014. aastast kuni teises lõigus esimese aruande jaoks sätestatud tähtpäevale eelneva eelarveaastani. Norra esitab riikliku programmi rakendamise lõpparuande 31. detsembriks 2023.
Artikkel 18
Elektrooniline andmevahetussüsteem
Kooskõlas määruse (EL) nr 514/2014 artikli 24 lõikega 5 toimub Norra ja komisjoni vaheline ametlik teabevahetus komisjoni poolt selleks otstarbeks ette nähtud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu.
Artikkel 19
Jõustumine
1.Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.
2.Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Nad teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest.
3.Käesolev leping jõustub lõikes 2 osutatud viimase teatamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.
4.Lepinguosalised kohaldavad lepingut, v.a selle artiklit 5, ajutiselt alates sellele allakirjutamise päevale järgnevast päevast, ilma et see piiraks põhiseadusest tulenevaid nõudeid.
Artikkel 20
Kehtivus ja lõpetamine
1.Liit või Norra võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades oma otsusest teisele lepinguosalisele. Leping kaotab kehtivuse kolme kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast. Lõpetamise otsusest teatamise ajal pooleli olevaid projekte ja meetmeid jätkatakse käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Lepinguosalised lahendavad lepingu lõpetamise muud võimalikud tagajärjed ühisel kokkuleppel.
2.Leping lõpetatakse, kui Norraga sõlmitud ühinemisleping lõpetatakse selle ühinemislepingu artikli 8 lõike 4, artikli 11 lõike 3 või artikli 16 kohaselt.
Artikkel 21
Keeled
Käesolev leping koostatakse ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja norra keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.
LISA
2019. ja 2020. aasta osamaksete arvutamise valem ja makseandmed
2019. ja 2020. aasta kohta arvutatakse Norra osamakse välispiiride ja viisade rahastamisvahendisse, millele on osutatud määruse (EL) nr 515/2014 artikli 5 lõike 7 teises ja kolmandas lõigus, järgmise valemiga:
2013.–2017. aastal iga aasta kohta eraldi: Norra sisemajanduse koguprodukti (SKP) 2019. aasta 31. märtsi seisuga lõplikud andmed jagatakse kõigi asjaomasel aastal välispiiride ja viisade rahastamisvahendis osalevate riikide SKP andmete summaga. Välispiiride ja viisade rahastamisvahendi rakendamise kogukestuse jooksul Norra makstava kogusumma arvutamiseks kohaldatakse 2013.–2017. aasta kohta saadud viie protsendimäära keskmisi 2014.–2019. aastal välispiiride ja viisade rahastamisvahendile eraldatavate iga-aastaste tegelike assigneeringute suhtes ning komisjoni vastu võetud Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projektis välispiiride ja viisade rahastamisvahendi jaoks ette nähtud 2020. aasta kulukohustuste assigneeringu suhtes. Sellest summast lahutatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikli 10 lõikega 1 Norra juba tasutud iga-aastased osamaksed, et saada 2019. ja 2020. aasta kogusumma. Sellest summast pool tuleb tasuda 2019. aastal ja ülejäänud pool 2020. aastal.
Osamaksed tasutakse eurodes.
Norra tasub asjaomase osamakse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast sissenõudekorralduse saamist. Osamakse tasumisega viivitamise korral peab Norra maksma laekumata summalt viivist maksetähtpäevast alates. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra.