EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.9.2016

COM(2016) 605 final

2016/0282(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja (EL) nr 652/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust 541/2014/EL

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Finantsmääruses 1 on sätestatud põhimõtted ja menetlused ELi eelarve loomiseks ja täitmiseks ning ELi vahendite kontrollimiseks. Viimase 30 aasta jooksul on finantsmääruse üldiste finantseeskirjade arv hüppeliselt suurenenud 2 . Lisaks on loodud palju valdkondlikke finantseeskirju: teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis osalemise eeskirjad, 3 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätted 4 ning välistegevuse ühised rakenduseeskirjad 5 .

ELi vahendite kasutajad on korduvalt kurtnud nii üldiste kui ka valdkondlike eeskirjade paljususe, heterogeensuse ja keerukuse üle, mis tuleneb asjaolust, et eeskirjades võetakse arvesse programmide ülesehitust ja mitut kontrollitaset. Lisaks on finantseeskirjade keerukus aeglustanud ELi fondide rakendamist, muutes selle kulukaks ja vigaderohkeks.

2012. aastal tehti esimene samm sidusamate ja lihtsamate finantseeskirjade suunas: komisjon esitas ettepanekud 2014.–2020. aasta finantsraamistikus hõlmatud programmide kohta, millega vähendati programmide ja vahendite arvu, toodi need kokku ühiste eeskirjadega ühtsesse raamistikku, lihtsustati kohaldamise ja vahendite lõplike saajate kulude deklareerimise menetlusi, hõlbustati uuenduslike rahastamisvahendite kasutuselevõtmist, toetati ELi usaldusfonde ja parandati kontrollimeetmete kulutõhusust. Viimaste läbivaatamistega on finantsmäärus viidud läbirääkimiste tulemuste poolest kooskõlla 2014.–2020. aasta finantsraamistikuga (2013. aasta läbivaatamine) ja uue riigihangete direktiiviga (2015. aasta läbivaatamine).

Siiski on lihtsustamiseks veel lisaruumi. Seda kinnitavad alates 2014. aastast saadud kogemused ja töö, mida on teinud kõrgetasemeline sõltumatute ekspertide rühm Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasusaajate huvides toimuva lihtsustamise jälgimiseks 6 . Ka finantsmääruse läbivaatamise avalik arutelu 7 näitab sidusrühmade selgeid ootusi selles valdkonnas.

Seega tuleb jõupingutustega jätkata, et kaotada kitsaskohad, tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning teiste ELi fondide koostoime ja täiendavus ning suurendada tulemus- ja kontrollinõuete tõhusust. Lihtsamad ja paindlikumad finantseeskirjad aitavad optimeerida kulutusi ja 2014.–2020. aasta finantsraamistiku mõju ning on sellisena üks tähtsamaid elemente komisjoni algatuses „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“, mille eesmärk on tagada, et vahendeid eraldatakse prioriteetidele ja et iga meetmega saavutatakse parimad tulemused ja suurim lisaväärtus 8 . Lisaks vähendab algatus ELi eeskirjade rakendamisega seotud kulusid ja vigade arvu.

Selleks et ELi eelarve suudaks kohaneda muutuvate oludega ning reageerida ootamatutele olukordadele, on tarvis lihtsamaid ja paindlikumaid finantseeskirju.

Käesolev seadusandlik ettepanek on 2014.–2020. aasta finantsraamistiku läbivaatamise lahutamatu osa, 9 mis aitab saavutada finantsraamistiku kaht peamist eesmärki: lihtsustamist ja paindlikkust.

Seetõttu teeb komisjon ühes õigusaktis ettepaneku üldiste finantseeskirjade põhjaliku läbivaatamise kohta, millega kaasnevad vastavad muudatused valdkondlikes finantseeskirjades, mis on sätestatud mitmeaastaseid programme käsitlevas 15 õigusaktis. Valdkondlike muudatuste lisamisega ühtsesse seadusandlikusse ettepanekusse tahetakse tagada sidus läbirääkimisprotsess ja kiirendada vastuvõtmist seadusandja poolt. Põhirõhk on alljärgnevatel valdkondadel.

1. Lihtsustamine ELi vahendite saajate kasuks. Paljude meetmete eesmärk on lihtsustada ELi vahendite saajate elu. Need on seotud toetuste (väikeste toetuste mittekumuleerumise kontrolli ja mittetulunduslikkuse põhimõtte kaotamine; lihtsamad mitterahaliste toetuste hindamise eeskirjad; vabatahtliku töö arvestamine; teatavatel tingimustel toetuste andmine ilma konkursikutseta) ja lihtsustatud vormis toetustega (VIII jaotis).

2. Mitme kontrollitaseme asemel toetumine ühele auditile, hindamisele või loale ning aruandlusnõuete ühtlustamine. Nende meetmete eesmärk on suurendada võimalikult palju toetumist ühele auditile, hindamisele või loale (näiteks vastavus riigiabi eeskirjadele), kui audit, hindamine või luba vastab ELi süsteemis arvesse võetavatele vajalikele tingimustele. Üldisemalt lihtsustatakse koostööpartneritele (rahvusvahelised organisatsioonid, Euroopa Investeerimispank / Euroopa Investeerimisfond, riiklikud tugipangad, riigiasutused, vabaühendused) kehtivaid eeskirju, toetudes aina rohkem nende menetlustele ja poliitikale, mis on saanud positiivse hinnangu. Pikaajaliste partneritega sõlmitud finantsraampartnerlused võimaldavad edasi liikuda rahastajate auditi-, aruandlus- ja muude haldusnõuete ühtlustamisega (V jaotis, artiklid 122, 123 ja 126).

3. Hübriidmeetmete või meetmete või vahendite kombinatsiooni suhtes ainult ühe eeskirjade kogumi kohaldamise võimaldamine. Ettepaneku eesmärk on ELi partnerite jaoks asju mitme meetme abil veelgi lihtsustada, et vältida erinevate eeskirjade ja menetluste paralleelset kohaldamist, eelkõige kombineerides Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamise rahastamisvahenditega ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga (V jaotis).

4. Rahastamisvahendite tõhusam kasutamine. Optimeeritakse tagasisaadavate vahendite kasutamist, tagatakse ELi peamistele koostööpartneritele võrdsed tingimused, vähendatakse lõplike kasusaajate isikuandmete avalikustamisega või menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumidega seotud koormavaid nõudeid (X jaotis).

5. Eelarve paindlikum haldamine. Ettepanekus esitatakse mitu võimalust eelarve paindlikumaks muutmiseks, et liidul oleks võimalik tõhusamalt reageerida ootamatutele probleemidele ja uutele ülesannetele ning saavutada sujuvam kriisijuhtimine. Nende hulka kuuluvad: välistegevuse geograafiliste vahendite eelarves nn paindlikkuspuhvri loomine ettenägematute vajaduste ja uute kriiside jaoks; Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusam aktiveerimine; usaldusfondide loomine sisepoliitikas (artiklid 14 ja 227); ELi kriisireservi loomine koos vabastatud assigneeringute uuesti kasutamisega; järgmises mitmeaastases finantsraamistikus võimalus, et finantstehingud, mis ei ole rahastamisvahendid, looksid liidule tingimusliku kohustise, mis ületab liidu finantsvastutuse katmiseks ettenähtud finantsvarasid (artikkel 203); ühise rahastamisfondi loomine, kus hoitakse finantstehinguteks ettenähtud vahendeid (artikkel 205). Hiljutised algatused (näiteks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) või Euroopa Säästva Arengu Fond (EFSD)) on tõepoolest viidanud vajadusele kasutada täielikult ELi eelarve finantsvõimendust, luues eraldamata tingimuslikud kohustised. X jaotises on sätestatud raamistik nende finantsriskide lubamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks.

6. Tulemustele keskendumine ja aruandluse ühtlustamine. Kulude hüvitamise asemel keskendutakse rohkem tulemustele kindlasummaliste maksete, auhindade, väljundi- ja tulemuspõhiste toetuste ning tingimuste täitmisest sõltuvate maksete abil (XIII jaotis, artikkel 121). See peaks aitama veelgi vähendada ELi fondide rakendamise kulusid ja vigade arvu. Aruandluse valdkonnas rühmitatakse aruanded ümber eelarveprojekti ja integreeritud finantsaruandluse paketi põhjal, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust nii üldsuse kui ka eelarvepädevate institutsioonide ees (artiklid 39 ja 239–245).

7. Lihtsam ja vähem mahukas avalik haldus ELis. Hõlbustatakse institutsioonide- või asutustevaheliste lepingute sõlmimist või delegatsioonide tööd, et koondada haldusassigneeringute rakendamine Euroopa büroodesse või rakendusametitesse (artiklid 57, 58, 64, 65 ja 68). Finantsrikkumiste uurimise toimkonnad (artikli 73 lõige 6) liidetakse varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi (EDES) komisjoniga (artikkel 139) ning iga-aastased rahastamisotsused asendatakse mitmeaastaste otsustega (artikkel 108).

8. Kodanike kaasamise võimaluste loomine. Ettepanekus nähakse ette võimalus, et liidu eelarve täitmise küsimuses saaksid komisjon, liikmesriigid ja kõik muud liidu eelarvet täitvad asutused konsulteerida kodanikega (artikkel 54).

ELi finantseeskirjade lihtsustamise ja paindlikumaks muutmisega sillutatakse käesoleva ettepanekuga teed järgmise põlvkonna (2020. aasta järgsete) kuluprogrammide ettevalmistamiseni.

•Järjepidevus poliitikavaldkonda käsitlevate olemasolevate sätetega

Lihtsamate ja paindlikumate ELi finantseeskirjade loomisega on komisjon taganud, et ei nõrgesta usaldusväärset finantsjuhtimist, mis on jätkuvalt peamisi eesmärke. Hoopis vastupidi, käesoleva ettepanekuga tugevdatakse ka maksustamise vältimist käsitlevaid eeskirju, mida peavad järgima ELi koostööpartnerid, ning täpsustatakse, et kohustus vältida huvide konflikte kehtib täielikult kõigile ELi fondide rakendamise viisidele (kaasa arvatud liikmesriikide tasandil). Samuti tugevdatakse sellega olemasolevaid süsteeme, millega kaitstakse ELi eelarvet pettuste ja finantsrikkumiste eest (laiendades varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemis eelarvevahendite käsutaja pädevust meetmete võtmisele kaudse eelarve täitmise korral). ELi finantseeskirjade lihtsustamine aitab ka vähendada ELi fondide rakendamiseks vajalikke kulusid ja aega ning vigade arvu. Lisaks peaks see suurendama poliitika mõju ja tulemusi kohapeal.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepaneku finantsmääruse läbivaatamist käsitleva osa alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 322 ning teise osaga muudetud õigusaktide õiguslik alus on valdkondlik õiguslik alus.

•Subsidiaarsus (jagatud pädevusalade puhul)

ELi üldiste finantseeskirjade ja valdkondlike õigusaktide kohta esildatud muudatuste vastuvõtmine kuulub ELi ainupädevusse.

•Proportsionaalsus

Ettepanekus keskendutakse lihtsustamisele ja selles ei ole eeskirju, mis ei ole vajalikud aluslepingu eesmärkide saavutamiseks. Nimelt piirdutakse selle koondosas esildatud valdkondlike õigusaktide muudatustes nendega, mis on vajalikud, et võimaldada finantsmääruses välja pakutud lihtsustustel saavutada kohapeal oma täielik mõju.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Sidusrühmadega konsulteerimine

2016. aasta aprillis ja mais toimus finantsmääruse läbivaatamise avalik arutelu. Paljudelt eri sidusrühmadelt saadi kokku 111 vastust,

mis viitavad esildatud lihtsustamis- ja paindlikkusmeetmete üldisele toetusele (vastavalt 65% ja 79%). Seoses ELi toetuseeskirjade lihtsustamisega eelistavad sidusrühmad jätkuvalt tegelike kulude hüvitamist, kuid ei ole vastu lihtsustatud hüvitamisele ühikuhinna, kindlasummaliste maksete või kindlasummaliste maksete kaudu või eelmääratletud tulemuste põhjal hüvitamisele, tingimusel, et need ei ole kohustuslikud. Ettepanek kajastab neid küsimusi. Nimelt on kulude lihtsustatud hüvitamine ainult lisavõimalus, mida eelarvevahendite käsutaja kasutab seoses toetatavate meetmete ja kasusaajate olemusega. ELi koostööpartnerid (riiklikud arenguasutused, rahvusvahelised organisatsioonid, Euroopa Investeerimispank / Euroopa Investeerimisfond, vabaühendused) paluvad, et komisjon toetuks rohkem nende eeskirjadele ja poliitikale, tingimusel, et need on saanud positiivse hinnangu. Nad kurdavad oma süsteemide või menetluste mitmekordse eelneva hindamise või ühe ja sama tegevuse korduvate ELi ja teiste rahastajate poolsete auditite üle, kuigi oleks võimalik, et kõik toetuksid ühele hindamisele ja auditile. Lisaks kritiseerivad nad seda, et rahastajatel on erinevad aruandlusnõuded 10 .

6. aprillil 2016 toimus Brüsselis teadlikkuse suurendamise üritus, mille eesmärk oli võimaldada sidusrühmadel esitada finantsmääruse kohta oma muresid või soovitusi. Nende märkused on kooskõlas avaliku arutelu kohta saadud vastustega.

Neid küsimusi käsitletakse käesoleva ettepaneku meetmete abil.

•Mõjuhinnang

Finantsmääruse kõnealuse läbivaatamise mõju ei ole hinnatud. Finantsmäärusel kui sellisel on piiratud majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju (selles nähakse ette kuluprogrammide rakendamise üldeeskirjad, kuid konkreetne majanduslik või sotsiaalne mõju tekib siis, kui tehakse poliitikavalikud valdkondlike programmide rakendamisel). Esildatud valdkondlike õigusaktide muudatused tulenevad lihtsalt finantsmääruses esitatud lihtsustustest.

•Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

Kuigi finantsmääruse läbivaatamine ja vastavad muudatused valdkondlikes õigusaktides ei kuulu õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi alla, on need kooskõlas parema õigusloome tegevuskavaga ja aitavad sellele märkimisväärselt kaasa. Nimelt vähendab ettepanek ELi eelarvele kohaldatavate üldiste finantseeskirjade koguarvu ligikaudu 25% võrra ja toob need kokku ühtsesse eeskirjade kogumikku, mis asendab nii finantsmäärust kui ka selle kohaldamise eeskirju.

·Kohaldamiseeskirjade tähtsaimad sätted on viidud üle finantsmäärusesse, vähemtähtsad osad aga lõimitakse vajaduse korral ja üksikjuhtumipõhiselt komisjoni kodukorda või komisjoni avaldatavatesse suunistesse.

·ELi institutsioonidele ja asutustele kehtivad üksikasjalikud hanke-eeskirjad koondatakse läbivaadatud finantsmääruse lisasse, mida võidakse muuta delegeeritud õigusaktiga.

·Finantsmääruse teise osa sätted, milles käsitletakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi, teadusuuringute, välistegevuse ja teiste kindlate ELi fondide suhtes kohaldatavaid erisätteid, lisatakse finantsmääruse asjakohastesse osadesse, välja arvatud juhul, kui need ei ole enam asjakohased.

Finantsmääruse läbivaatamise ettepanekus rõhutatakse ka ühiseid aspekte ja vähendatakse iseärasusi miinimumini, et eeskirjad oleks kasutajate jaoks lihtsamini kohaldatavad: keskendutakse ühistele eeskirjadele, mida kohaldatakse kõigile eelarve täitmise meetoditele (otsene, kaudne ja koostöös liikmesriikidega toimuv eelarve täitmine) ja kõigile õiguslikele vahenditele, koondades nad vastavatesse peatükkidesse. Euroopa büroosid, rakendusameteid, detsentraliseeritud asutusi ning avaliku ja erasektori partnerlusega tegelevaid asutusi käsitlevad sätted, mis on praegu finantsmääruses läbisegi, koondatakse ühte peatükki. Eeskirjad ELi usaldusfondide, eelarvetoetuste ja ekspertide (sealhulgas uurimisekspertide) kohta koondatakse uue pealkirja „Muud eelarve täitmise vahendid“ alla.

Ettepanekus keskendutakse palju ka kehtivate ELi finantseeskirjade sisulise lihtsustamise saavutamisele. Nagu on mainitud eespool punktis 1, on ettepanekus mitu elementi, mis vähendavad ELi vahendite taotlejate ja saajate halduskoormust.

Ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvad ka mikroettevõtjad, mis võivad olla ELi vahendite saajad ja peavad seetõttu eeskirju täitma. Teatavates valdkondades aga vähendatakse ettepanekus tavaliselt VKEdena tegutsevate ettevõtjate kulusid (asendades rahastamisvahendite valdkonnas avaldatavate vahendite saajate isikuandmed statistiliste koondandmetega) ning üldisemalt peaks mitu lihtsustamismeedet olema kasulikud kõigi ettevõtjate jaoks.

•Põhiõigused

Ettepanek on kooskõlas põhiõiguste kaitsega.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanekul ei ole mõju eelarvele.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

1. Lihtsustamine ELi vahendite saajate kasuks

1.1. Toetuste kasutamise lihtsustamine, kindlasummalised maksed ja kulude arvutamine

Paljude meetmete eesmärk on lihtsustada ELi vahendite saajate elu ja need käsitlevad järgmisi aspekte: toetustaotluste sisu, mitterahaliste toetuste väärtus, vabatahtliku töö arvestamine, liikmesriikidele teatavates olukordades ilma konkursikutseta toetuste andmise tingimused, mittetulunduslikkuse põhimõte, toetuste mittekumuleerumise põhimõte ja toetuste andmise otsuste järkjärguline kaotamine. Ülejäänud meetmed on seotud üleminekuga lihtsamale ja vähem mahukale avalikule haldusele.

1.1.1. Üldised finantseeskirjad

Ettepanekus pooldatakse lihtsustatud vormis toetuste kasutamist, mida võib teha kõigi ELi rahastatavate programmide puhul, kus meetmed ja nende aluseks olevad kulutused võimaldavad sellist käsitlusviisi (näiteks koolitus- ja liikuvusmeetmed, reisikulud jms). See leevendaks halduskoormust, suurendaks vahendite saajate kindlustunnet seoses hüvitatavate summadega ning soodustaks lihtsustatud vormis toetuste ja nende kombinatsioonide kasutuselevõtmist (artikkel 175).

Ekspertide hinnangute kasutamine. Lihtsustatud vormis toetuste kasutuselevõtmist on takistanud tegelike kulude mõistlike hinnanguliste summade kindlakstegemiseks vajalike andmete puudumine. See tuleneb sageli asjaomaste meetmete uuenduslikkusest või asjaolust, et meetmeid rakendatakse ainult teatavates riikides ja teiste riikide kohta ei ole andmed kättesaadavad. Selle lünga täitmiseks on tehtud ettepanek kasutada lisaks statistilistele või ajaloolistele andmetele või nende asemel ekspertide hinnanguid, olenevalt meetme iseloomust (artikkel 175).

Kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlasummaliste maksete loamenetluse lihtsustamine. Asendatakse pikk ja koormav loaprotsess (kolleegiumi otsus üle 60 000 euro suuruse summa korral ühe toetuse kohta), võimaldades vastutaval eelarvevahendite käsutajal võtta vastu lihtsustatud vormis toetuste andmise otsused. See tasand on asjakohasem, arvestades, et otsuse sisu on äärmiselt tehniline (arvutusmetoodika, andmete ülevaated jms) (artikkel 175).

Toetustaotluste ja kaasnevate lisadokumentide sisu lihtsustamine ja täpsustamine. Taotleja finants- ja toimimissuutlikkust tõendavat teavet ei ole kohustuslik esitada, kui see ei ole kinnitatud (näiteks avalike asutuste korral). Raamatupidamisarvestuse valdkonnas viiakse auditiaruande esitamise kohustus kooskõlla kohaldatava ELi ja riikliku õigusega (artikkel 189).

Toetuste mittekumuleerumise põhimõtte lihtsustamine. Sellest eeskirjast on vabastatud sellised toetused nagu füüsiliste isikute stipendiumid, otsetoetused pagulastele, töötutele ja teistele kõige rohkem abi vajavatele isikutele, sest tavapäraselt on nende summa üsna väike (artikkel 185).

Mittetulunduslikkuse põhimõtte kaotamine. Mittetulunduslikkuse põhimõtte tähtsus on praktikas märkimisväärselt vähenenud. Põhimõtte pärast toetatakse rahastamisvahenditega tuluteenivaid projekte. Mittetulunduslikkuse põhimõte ei soodusta mittetulunduslikke projekte: vahendite saajaid ei innustata tagama, et nende projektid oleksid jätkusuutlikud või tulutoovad ning sellel on negatiivne mõju majandusele.

Mitterahaliste toetuste väärtuse kindlaksmääramise lihtsustamine. Need toetused ei ole rahastamiskõlblikud kulud ja seetõttu ei ole nende täpne väärtus tähtis. Siiski võib neid kaasrahastamisel jätkuvalt vastuvõetavaks pidada. Iga eelarvevahendite käsutaja poolt hinnangulise eelarve vastuvõtmise ajal kindlaksmääratud väärtus võib näidata, et meetmel on peale ELi toetuse ka muid rahastamisallikaid ja et järgitakse kaasrahastamise põhimõtet (artikkel 184).

Vabatahtliku töö arvestamine. Et hõlbustada väikeste organisatsioonide osalemist ELi poliitika elluviimises keskkonnas, kus kättesaadavad vahendid on piiratud, on tähtis arvestada rahastamiskõlblike kuludena vabatahtlike tehtava töö väärtust. Seetõttu võivad sellised organisatsioonid kasutada suuremal määral vabatahtlike tööd, et tagada meetme kaasrahastamine (artiklid 175, 180 ja 184).

Ilma konkursikutseta toetuste andmise tingimuste lihtsustamine ja ühtlustamine. Tehakse ettepanek laiendada liikmesriikide volitatud üksustele otsetoetuste andmise võimalus juhtudele, kus on tegemist de facto või de jure monopoliga või kus otsetoetuste saajad on valitud nende tehniliste pädevuste, kõrge spetsialiseerumise või halduspädevuste tõttu. Lisaks lubatakse eelarvevahendite käsutajal koondada hindamisaruanne ja toetuse andmise otsus ühte dokumenti. See leevendab halduskoormust ja kiirendab otsetoetuste andmist (artikkel 188).

Lihtsam arvestussüsteem. Arvestusperiood on kõigi jaoks viis aastat (kolm aastat, kui rahastamise summa on 60 000 eurot või väiksem), ka kaudse eelarve täitmise korral (artikkel 128).

Toetuste nominaalne käsitlusviis. Kui toetused esitatakse ainult absoluutväärtuses (mitte protsendimäärana rahastamiskõlblikest kuludest), kinnitatakse kulude rahastamiskõlblikkus hiljemalt lõppmakse tegemise ajal (artikkel 180). Kinnitamise jaoks võib kasutada lihtsustatud (nn nominaalset) käsitlusviisi (artikkel 150). Toetuse andmise otsuste järkjärguline kaotamine. Tehakse ettepanek kaotada järk-järgult toetuste andmise otsused ja kasutada peamiselt toetuslepinguid ning vaadata praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpus läbi e-toetuste kasutuselevõtmise suunas tehtud edusammud (artikkel 277).

1.1.2. Valdkondlikud eeskirjad

Lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamiseks finantsmääruses tehtud täiendustele lisanduvad valdkondlike õigusaktide muudatused, millega laiendatakse lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist, mis on sätestatud

·määruses (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta,

·Euroopa Sotsiaalfondi määruses (EL) nr 1304/2013 ja

·määruses (EL) nr 223/2014, milles käsitletakse Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks.

2. Mitme kontrollitaseme asemel toetumine ühele auditile, hindamisele või loale ja ühtlustatud aruandlusnõuded

Nende meetmete eesmärk on suurendada võimalikult palju toetumist ühele auditile, hindamisele või loale (näiteks vastavus riigiabi eeskirjadele), kui see vastab ELi süsteemis arvesse võetavatele vajalikele tingimustele. Et vältida mitme kontrollitaseme teket, edendab komisjon rahvusvaheliselt tunnustatud standardite või rahvusvaheliste parimate tavade järgimist selles valdkonnas ning ühiseid aruandlusnõudeid rahastajate seas –

·ELi tingimustega võrdväärsete tingimuste korral tuginetakse teiste üksuste (rahastajate) poolt vahendite saajate kohta juba läbi viidud eelhindamistele ja kontrollile (artikkel 122).

·Samuti pooldatakse alati tuginemist rahvusvaheliselt tunnustatud standardite kohaselt läbiviidud audititele, et hoida ära samade isikute või üksuste ühe ja sama tegevuse kohta mitme auditi läbiviimine. See võimaldaks komisjonil tugineda sõltumatutele audititele, mille on ELi vahendite kasutamise kohta läbi viinud rahvusvahelised partnerid (ÜRO, Maailmapank jt) või liikmesriigid (artikkel 123).

·Komisjoni aruandlusnõuded ühtlustatakse rahastajate nõuetega: komisjon toetab ühiste aruandlusnõuete vastuvõtmist peamiste rahvusvaheliste partneritega sõlmitud finantsraampartnerluste kaudu (artikkel 126).

·See võimaldab komisjonil tugineda kaudsel eelarve täitmisel ELi partnerite süsteemidele ja menetlustele, kui need on saanud positiivse hinnangu (artikkel 149), ning kehtestada õiguskaitsevahendid, kui teatavad eeskirjad või menetlused ei ole piisavad ELi finantshuvide kaitsmiseks. Hindamist ei toimu, kui komisjon nõuab oma või muude kindlate menetluste kasutamist. Kõigil juhtudel tuleks järelevalve- või kontrollitaset kohandada proportsionaalsuse põhimõtte alusel.

·Finantsraampartnerluste tugevdamine (artikkel 126). Sellised usaldusväärsete partneritega sõlmitud pikaajalise koostöö lepingud hõlmavad tulevikus kõiki otsese ja kaudse eelarve täitmise meetmeid ning kajastavad, mil määral võib komisjon tugineda positiivse hinnangu saanud süsteemidele ja menetlustele ja ühtse eeskirjade kogumi kohaldamisele kõigile õigusaktidele. Pikaajalised partnerluslepingud annavad paindliku raamistiku võimalikul määral ühele hindamisele ja auditile tuginemiseks ning auditi-, aruandlus- ja muude haldusnõuete ühtlustamiseks rahastajate seas.

3. Hübriidmeetmete või meetmete või vahendite kombinatsiooni suhtes ainult ühe eeskirjade kogumi kohaldamise võimaldamine

Ettepaneku eesmärk on kaudse eelarve täitmise valdkonnas ELi partnerite jaoks asju veelgi võimalikult palju lihtsustada.

3.1. Üldised finantseeskirjad

·Komisjoni koostööpartneri suhtes kahe asemel ainult ühe eeskirjade kogumi kohaldamine on lubatud teatavatel juhtudel, hoolimata meetme iseloomust ja sellest, kas partneri roll on olla vahendite haldaja või tegutseja. Kui hübriidmeetme puhul on kombineeritud kaudne ja otsene eelarve täitmine ning järgitakse kaht eeskirjade kogumit, kehtivad lisaelementidele, millele kohaldatakse praegu otsese eelarve täitmise eeskirju (väga sageli tehnilise abi korral), meetme põhiosade eeskirjad (näiteks rahastamisvahendi kasutamine tagatiste või muuga (artikli 208 lõige 2)).

·Toetuste ja rahastamisvahendite kombinatsioonide lihtsustamiseks kohaldatakse üht eeskirjade kogumit (rahastamisvahendite eeskirjad) rahastamisvahendeid täiendavatele toetustele, kui need on kombineeritud ühte meetmesse (artikli 208 lõige 2).

·Toetuste ja rahastamisvahendite arvestusperiood ühtlustatakse viiele aastale (kolmele aastale kuni 60 000 euro suuruste summade korral) (artikkel 128).

3.2. Valdkondlikud eeskirjad

·Riigiabi kontroll piirneb riigiabi järjepidevuse kontrolliga finantsmääruse alusel ette nähtud ELi tasandi rahastamisvahendite puhul, mida toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (topeltkontrolli ei tehta). Liikmesriikide makseid ELi tasandi rahastamisvahenditesse, mille suhtes ei kohaldata peale makse kasutamise geograafilise piirkonna tingimuse mingeid muid maksete kasutamise lisatingimusi, ei kontrollita veel kord eraldi, sest finantsmääruse alusel on rahastamisvahend riigiabi eeskirjadega juba kooskõlas. Seda täpsustatakse asjakohaste suunistega.

·Pikendatakse VKEsid käsitlevat algatust, tänu millele saab algatust kasutada ka pärast 2016. aastat ja liikmesriikidel on võimalik eraldada algatuse jaoks vahendeid kuni 2020. aastani.

·Laiendatakse ja täpsustatakse ühissätete määruse sätteid rahastamisvahendite ja toetuste kombinatsioonide kohta, et hõlbustada nende kombineeritud kasutamist.

·Esitatakse uus võimalus kombineerida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid/EFSI ning uus struktuur Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kombineerimiseks EIP ja Euroopa Investeerimisfondiga: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmid peaksid suutma panustada rahastamisvahenditesse kombinatsioonis EIP rahastamisega EFSI raames.

4. Rahastamisvahendite tõhusam kasutamine

4.1. Üldised finantseeskirjad

Kogemused rahastamisvahenditega ja eelkõige peamiste koostööpartnerite (EIP/Euroopa Investeerimisfond) panus viitab järgmistele võimalustele parandada nende juhtimist ja tõhusust:

·tõhususe suurendamiseks tuleks kõiki rahastamisvahendi tekitatud tagasisaadavaid vahendeid (tulu + tagasimaksed) kasutada sama rahastamisvahendi jaoks; aruandlusega tagatakse täielik läbipaistvus (artikli 202 lõige 2);

·EIP/Euroopa Investeerimisfondi staatus ELi peamise koostööpartnerina säiliks, kuid komisjoni ja suurema arvu potentsiaalsete asutuste vahel tuleks võimaldada otseseid läbirääkimisi, et tagada nende vahel võrdsed tingimused (artikkel 149);

·arvestades, et on võimatu tagada ELi eeskirjade täielikku järgimist, kui EL osaleb rahastamisvahendis fondi vähemusaktsionärina, tehakse ettepanek lubada sellistel juhtudel kohaldada ELi eeskirju hoopis proportsionaalselt (artikli 208 lõige 4);

·vahendite lõplike saajate isikuandmete avaldamine asendatakse statistiliste andmetega, mis on koondatud asjakohaste kriteeriumide alla, mis on esildatud alla 500 000 euro suuruste ELi toetuste lõplikele saajatele kehtivate kriteeriumide kaupa (poliitikavaldkond, toetuse liik, vahendite saaja liik, geograafiline jaotumine) (artikli 36 lõige 5).

·Vahendite lõplikud saajad ja vahendajad ei pea esitama ausõnalist kinnitust selle kohta, et nad ei ole kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, kus koostööpartneril on ELi kõrvalejätmispoliitikaga võrdväärne kehtiv poliitika (artikkel 131).

·Teiste finantsriskiga vahendite, näiteks eelarveliste tagatiste ja liikmesriikidele või kolmandatele riikidele antava rahalise abi reguleerimiseks on esitatud kaks uut jaotist (X jaotise 2. peatüki 2. ja 3. jagu).

·Kehtestatud on eeskirjad eraldamata tingimuslike kohustiste lubamiseks, haldamiseks ja kontrollimiseks (artiklid 203–206).

4.2. Valdkondlikud eeskirjad

Rahastamisvahendite haldamise ja kasutamise täiendavaks optimeerimiseks koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames on esitatud ühissätete määruse (EL) nr 1303/2013 muudatused:

·täpsustatakse liikmesriikide haldusasutuste võimalust sõlmida lepinguid, mis hõlmavad tehnilist abi, otse EIP/Euroopa Investeerimisfondiga, teiste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja riiklike tugipankadega.

·Rahavoogude juhtimine: juhul, kui rahastamisvahendisse makstud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi raha ajutine investeering tekitab negatiivse intressi enne investeeringute andmist vahendite lõplikule saajale, lubatakse neid maksta tagasimakstud vahenditest, kui läbitud on vähemalt üks investeerimistsükkel.

·Eemaldatakse teatavad Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) meetmele spetsiifilised eeskirjad, mis on takistanud maaelu arengu valdkonna rahastamisvahendite kavandamist ja rakendamist fondivalitsejate poolt, et suurendada EAFRD rahastamise finantsvõimekust rahastamisvahendite suurema kasutamise kaudu.

5. Eelarve paindlikum haldamine

5.1. Üldised finantseeskirjad

Ettepanekus esitatakse mitu võimalust eelarve paindlikumaks muutmiseks, et liidul oleks võimalik tõhusamalt reageerida ootamatutele probleemidele ja uutele ülesannetele.

·Võimaldatakse luua ELi usaldusfonde ka eriolukorra, eriolukorrajärgsete või temaatiliste meetmete jaoks ELi piires (ja mitte ainult kolmandate riikide jaoks). Hiljutised sündmused Euroopa Liidus viitavad rahastamise suurema paindlikkuse vajadusele ELis. Et välis- ja sisepoliitika vahelised piirid on aina ebamäärasemad, annaks see ka vahendi piiriülestele probleemidele reageerimiseks (artikkel 227).

·Negatiivreservi suurendatakse 200 miljonilt eurolt 400 miljonile ning sellega järgitakse nõukogu nõudmist piirata maksetega seotud paranduseelarve projektide arvu (artikkel 48).

·Välistegevuse jaoks luuakse paindlikkuspuhver ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II), Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (ENI) ja arengukoostöö rahastamisvahendi (DCI) eraldamata vahendite ülekandmisega aastasse N+1 iga vahendi esialgsetest assigneeringust 10 % ulatuses (artikkel 12).

·Rohkem paindlikkust kriisi- ja hädaolukordades ning humanitaarabi toetustes. Lihtsustatakse haldusmenetlusi, et võimaldada kiiret ja tõhusat reageerimist (näiteks tagasiulatuv rahastamiskõlblikkus enne taotluse esitamist, mille kohta teeb otsuse vastutav eelarvevahendite käsutaja) (artikkel 186).

·Liidu delegatsioonidel on lubatud kasutada avansikontosid eelarvemenetluste piiratud summade maksmiseks. Kriisiabi ja humanitaarabi operatsioonide koosseisuvälised töötajad võivad hallata selliseid kontosid ja allkirjastada õiguslikud kohustused teha makseid kuni 2500 euro suuruses summas (artikkel 109).

·Komisjon suurendab paindlikkust eraldiseisvate ümberpaigutamiste tegemiseks, suurendades praegust kohaldamisala, näiteks võimaldades tegevuskulusid jaotistes ümber paigutada, kui nendele, sealhulgas toetavatele peatükkidele, kehtib sama põhiakt, ning toetavatest halduskulude eelarveridadest vastavatesse tegevuskulude eelarveridadesse (artikkel 28).

·Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) mobiliseeritakse lihtsamini, paigutades selle eraldiseisvalt reservist ümber eelarvereale, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mobiliseerimisotsuse vastu võtnud (artikkel 28).

·Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) mobiliseeritakse lihtsamini, kiites automaatselt heaks reservist eelarvereale ümberpaigutamised, kui eelarvepädev institutsioon on fondi mobiliseerimisotsuse vastu võtnud (artikkel 30).

·Täpsustatakse, et hädaabireservi ja ELSFi kulukohustuste assigneeringutele vastavad summad kantakse üle automaatselt (artikkel 12).

·Eemaldatakse kohustus kasutada enne ülekantud assigneeringuid ära kõik jooksva finantsaasta assigneeringud.

·Sihtotstarbelist sisetulu lubatakse kasutada muul otstarbel kui see, milleks see on eraldatud, kui ei ole tuvastatud vajadust kasutada sellist tulu eesmärgipäraselt (artikli 30 lõige 3).

·Institutsioonidel ja asutustel lubatakse ettevõtjatelt vastu võtta mitterahalist toetust kindlate ürituste või tegevuste jaoks (st mitte vastuvõttude ega muude ainult sotsiaalsete ürituste jaoks). Selle sätte rakendamiseks peaks iga institutsioon esmalt laskma kohaldada mitterahalise toetuse vastuvõtmise põhimõtet ja sätestama konkreetsed suunised, mis hõlmavad ennekõike eetilisi aspekte (artikkel 24).

·Nähakse ette, et hoonete või maa müümise heakskiitmismenetluse raames võib eelarvepädev institutsioon nõustuda üksikjuhtumipõhiselt, et müügitulu käsitletakse sihtotstarbelise tuluna, et edendada komisjonipoolset hoonete haldust ja hõlbustada muude hoonete ostmist (artikli 20 lõike 3 punkt g).

·Luuakse ELi kriisireserv koos vabastatud assigneeringute uuesti kasutamisega.

·Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus luuakse võimalus, et finantstehingud, mis ei ole rahastamisvahendid, looksid liidule tingimusliku kohustise, mis ületab liidu finantsvastutuse katmiseks ettenähtud finantsvarasid (artikkel 203), ning luuakse ühine rahastamisfond, kus hoitakse finantstehinguteks ettenähtud vahendeid (artikkel 205).

5.2. Valdkondlikud eeskirjad

·Määruses (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta on antud liikmesriikidele võimalus aidata ka inimtegevusest tingitud katastroofide, näiteks pagulaskriisi korral ja kasutada olemasolevaid vahendeid viivitamata (ilma, et peaks ootama programmimuudatuse esitamist). Samuti on meetmete kavandamise lihtsustamiseks lisatud spetsiifiline rändajate ja pagulastega seotud investeerimisprioriteet, et aidata rändajaid ja pagulasi Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse (EL) nr 1301/2013 alusel.

·Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI-määrus (EL) nr 1296/2013). Et suurendada EaSI suutlikkust kohaneda kriisi ja muutuvate poliitiliste prioriteetidega, on vaja paindlikkust seoses programmi iga kolme telje ja nende iga temaatilise prioriteedi jaoks ettenähtud hinnanguliste kulutuste tasemega. Lisaks tuleb praegust majanduskonteksti arvestades säilitada erand, mis võimaldab kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi mittetöötavate ja mitteõppivate noorte kasuks

·Euroopa ühendamise rahastu määrus (EL) nr 1316/2013. Arvestades mitmeaastaste tööprogrammide edu on vaja suurendada paindlikkust, et 95 % oleks võimalik kulutada mitmeaastastele programmidele ja täiendavatele toetatavatele projektidele ning et kõige rohkem suureneks üleeuroopalise transpordivõrgu lisaväärtus (põhivõrgukoridorid, piiriülesed projektid ja põhivõrgu teiste osade projektid).

·Toiduahela ning loomade tervise ja heaoluga seotud kulutuste haldamine (määrus (EL) nr 652/2014). Arvestades positiivseid kogemusi eeskirja kohaldamisega ning vahendite saajate ja komisjoni talituste seonduva töökoormuse märkimisväärset vähenemist tehakse ettepanek laiendada võimalust jagada kulukohustused aastasteks osamakseteks.

·Määruses (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta on lubatud ühisfondid, mis aitavad põllumajandustootjaid sissetuleku järsu languse korral kindlates sektorites ning selliste fondide algse põhivara toetamine.

6. Tulemustele keskendumine ja aruandluse ühtlustamine

Ettepanek hõlmab mitu meedet, mille eesmärk on keskendada eelarve rohkem tulemustele, luua selge tulemusraamistik, suurendada läbipaistvust ja ühtlustada aruandlust.

6.1. Keskendumine tulemustele

Esitatakse mitu ettepanekut, mis on avatud kõigile poliitikavaldkondadele ja milles keskendutakse pigem tulemustele kui sellele, kui palju on tegelikult kulutatud. Need tõestavad komisjoni pühendumust tulemustele orienteeritud käsitlusviisi jaoks vajalike tingimuste loomisele.

·Kõigis eelarve täitmise viisides on lubatud maksed, mis põhinevad tingimuste täitmisel, väljundil või tulemustel (näiteks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi maksed ümberasustatud pagulase kohta või noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus) (artikkel 121). Sellisel juhul on projektide rahastamine lahti seotud ELi vahendite saajatel tekkivate kulude hüvitamisest: see sõltub otseselt kohapeal saavutatud tulemustest. Loeb kas teatavate tingimuste täitmine, nagu on sätestatud eelnevalt põhiaktis või komisjoni otsustes, ja/või tulemuste saavutamine, mida mõõdetakse tulemusnäitajate abil (järelhindamine), Selline süsteem suurendab vahendite saajate omanditunnet või pühendumust tulemuste saavutamisele. See võimaldab märkimisväärselt vähendada halduskoormust ja kontrollikulusid. Kontroll võib tõepoolest piirduda vaid halduskoormusega ja selle kindlakstegemisega, kas tingimused või kokkulepitud tulemused on täidetud või saavutatud. See omakorda piirab seadus- ja korrapärasusvigade riski. Seda on pooldanud Euroopa Kontrollikoda nimetuse „toetusõigused“ all.

·Jaotise „Auhinnad“ lihtsustamine (IX jaotis). Jaotist „Auhinnad“ on lühendatud ja lihtsustatud. Kohustus teatada 1 miljoni euro suurustest või suurema väärtusega auhindadest eelarveprojektiga kaasnevates aruannetes asendatakse Euroopa Parlamendi eelneva teavitamisega ja sellistest auhindadest sõnaselge teatamisega rahastamisotsuses.

·Kindlasummaline makse (artikkel 176). Tulevikus võib kindlasummaline makse katta kõik meetmete rahastamiskõlblikud kulud. Kontrollimisel keskendutakse ainult väljunditele või tulemustele. Kindlasummaline makse põhineb toetuse taotleja esitatud hinnangulisel eelarvel, võttes arvesse tõhususe, säästlikkuse ja tulemuslikkuse põhimõtet, sealhulgas seoses asjaomaste andmete ja/või ekspertide hinnangutega.

·Lihtsustatud vormis toetuste käsitlemine prioriteedina, kui maksed sõltuvad väljundist ja tulemustest (artikkel 175). Sisendipõhist käsitlusviisi tuleks kaaluda ainult siis, kui väljundipõhine käsitlusviis on võimatu või ei ole asjakohane. Praeguseid lihtsustatud vormis toetusi kasutatakse peamiselt sisendi väärtuse katmiseks (näiteks inimtööpäevade arv, reiside arv, tööreisidel veedetud päevade arv jms). Sarnaselt ergutatakse kasutama võimalust maksta lihtsustatud vormis toetusi sõltuvalt konkreetse väljundi saavutamisest (näiteks toimunud konverents, korraldatud festival, ehitatud prototüüp jms).

·Lihtsustatud vormis toetuste ja nende tagajärgede kontrollimise ulatuse täpsustamine, kui väljundit ei teki (artikkel 177). Kontrollimisel keskendutakse maksetingimuste täitmisele (näiteks kas toetatud Euroopa film on toodetud vajaliku kvaliteediga ja seda on levitatud vajalikus koguses, kas Erasmuse programmis osalenud üliõpilane tõepoolest õppis välismaal jne). Vahendite saaja ei pea esitama andmeid tegelikult tekkinud kulude kohta. Kui maksetingimusi ei ole täidetud või kui kokkulepitud tegevus viidi ellu halvasti, osaliselt või hilinemisega, vähendab komisjon toetuse summat proportsionaalselt ebaõnnestumisega ja vääralt kulutatud tagasinõutava summaga.

6.2. Selge tulemusraamistik

Rohkem tulemustele keskendumise täiendamiseks tehakse ettepanek selge tulemusraamistiku kohta.

·Raamistikuga ühendatakse assigneeringute kasutamisel tulemuslikkus, eesmärkide püstitamine, näitajad, tulemused ning säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtted (artikkel 31).

·Nähakse ette tulemuspõhised tasud, et tasustada organisatsioone ELi vahendite haldamise eest (artikkel 150).

·Programmide tegevusaruandeid käsitletakse programmide tulemuslikkuse peamise teabeallikana (artikkel 39).

·Kokkuvõtvad aruanded ja ELi toimimise lepingu artikli 318 kohased aruanded liidetakse üheks ELi eelarve iga-aastaseks haldus- ja tulemusaruandeks (alates 2015. eelarveaastast), et igal aastal esitataks ELi eelarve kohta ainult üks tulemusaruanne (artikkel 239).

·Hindamisega seotud sõnavara kooskõlastatakse 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe sätetega ning luuakse seos finantsmääruse eelhindamiste ja mõjuhinnangute vahel (artikkel 32).

6.3. Aruandluse ühtlustamine

6.3.1. Üldised finantseeskirjad

Finantsmääruse järjestikused läbivaatamised on märkimisväärselt suurendanud nõutavate aruannete ja andmete, sealhulgas raamatupidamisarvestust puudutavate andmete hulka. Praegu toimub aruandlus eraldiseisvate dokumentide najal, mis esitatakse eri ajal. Tõhususe ja läbipaistvuse suurendamiseks mitte ainult eelarvepädevate institutsioonide, vaid ka üldsuse ees, seejuures mõjutamata praegu esitatava teabe taset, tehakse ettepanek

·koondada aruandluskohustused kahe peamise aspekti alla: aruanded, mis kaasnevad

·eelarveprojektiga: kogu ELi tasandi rahastamisvahendite aruandlus liidetakse eelarveprojektiga kaasnevasse ühteainsasse dokumenti (artikkel 39);

·eelarve täitmisele heakskiidu andmisega: integreeritud finantsaruandluse pakett – eelarve ja muud finantsaruandlust käsitletakse eraldiseisvas peatükis (artiklid 239–245);

·muuta integreeritud finantsaruandluse paketi tähtsaks osaks ELi eelarve iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne, mis tuleneb kokkuvõtvate aruannete ja ELi toimimise lepingu artikli 318 kohaste aruannete liitmisest alates 2015. eelarveaastast (artikkel 239);

·täpsustada, et kontrollikoja välisauditis võetakse arvesse programmide mitmeaastast iseloomu (artikli 247 lõige 1).

6.3.2. Aruandlus.

·Aruandluskohustusi ühtlustatakse teatavate ülearuste elementide eemaldamisega (ühissätete määrus).

7. Lihtsam ja vähem mahukas avalik haldus ELis

7.1. Üldised finantseeskirjad

Hulga lihtsustamismeetmete eesmärk on võimaldada ELi institutsioonidel teha tõhusamat tööd, eelkõige võttes ühiselt kasutusele haldusassigneeringud, et saavutada mastaabisäästu.

·ELi institutsioonide, asutuste ja Euroopa büroode osakondade vaheliste teenustaseme kokkulepete jaoks nähakse ette sõnaselge õiguslik alus ning kõigile institutsioonidele laiendatakse võimalust sõlmida teenustaseme kokkuleppeid, mis lihtsustavad haldusassigneeringute kasutamist. Tulevikus on võimalik delegeerida haldusassigneeringute kasutamine komisjoni loodud büroole.

·Täpsustatakse, mis vahe on büroode kohustuslikel ja mittekohustuslikel ülesannetel (artiklid 64 ja 65). Kohustuslikud ülesanded peavad olema kaetud assigneeringutega, mis on sisestatud bürooga seotud eelarvejakku. Mittekohustuslikud ülesanded, mida büroo nõustub täitma vabatahtlikult teise institutsiooni või asutuse soovil, kaetakse vastava institutsiooni või asutuse eelarvest.

·Lubatakse teha mitmeaastaseid rahastamisotsuseid ja vähendatakse kohustuslike elementide osa rahastamisotsustes (artikkel 108). Lisaks tehakse ettepanek, et rahastamisotsus oleks ühtlasi kas aastane või mitmeaastane tööprogramm. Need muudatused kiirendaksid eelarve täitmist teisel aastal ja pärast programmi.

·Täpsustatakse rakendusametite eeskirju (artikkel 68). Rakendusametid saavad iga-aastase osamakse ja tegevusassigneeringute kasutamisel on nende direktorid volitatud eelarvevahendite käsutaja rollis. Rakenduskava delegeerimisel rakendusametile võib see hõlmata katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ning halduskulude kasutamist, et saavutada koostoime ja mastaabisääst.

·Artiklis 139 käsitletav finantsmääruse toimkond liidetakse finantsrikkumiste toimkonnaga (artikkel 90): tõhususega seotud põhjustel tegeleb majandustegevuses osalejate kõrvalejätmise ja finantskaristuste määramise eest vastutav finantsmääruse toimkond ka ELi personaliliikmete finantsrikkumistega, distsiplinaarnõukogu aga teeb edaspidigi nende rikkumiste kohta järeldusi Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste alusel.

7.2. Valdkondlikud eeskirjad

·Esildatakse mitu ühissätete määruse muudatust, et edendada programmijuhtimist ja riiklikke programme ning ühiseid tegevuskavu, kuhu kuuluvad väljundile ja tulemustele suunatud projektid.

·Põllumajandustootjate otsetoetuste valdkonnas antakse toetusi tegutsevatele põllumajandustootjatele ja teatavate meetmetega suunatakse toetus noortele põllumajandustootjatele. Hankevigadega seotud finantskorrektsioonid muudetakse proportsionaalseks, et selliseid vigu ei käsitletaks alati 100 % asjaomast abi mõjutavatena.

8. Muud muudatused

Tulutoimingud. Esildatakse järgmised muudatused:

·läbipaistvuse suurendamiseks muudetakse raamatupidamisarvestusega seotud põhjustel tehtavaid omavahendite negatiivseid kohandusi käsitlevat sätet (artikkel 94);

·Euroopa Kohtu hiljutist kohtupraktikat järgides määratakse uues sättes tähtaeg, mille jooksul saadetakse võlgnikule võlateade (artikli 96 lõige 2);

·uues artiklis 107 nähakse ette eeskirjad tasandusintressile kohaldatava määra kohta juhtudel, kui summa hüvitatakse pärast Euroopa Liidu Kohtu otsust või kokkuleppemenetlust;

·trahve ja muid karistusi või sanktsioone käsitlevat sätet muudetakse, täpsustamaks, et ajutiselt makstud summad makstakse asjaomasele kolmandale isikule tagasi, võttes arvesse kasumit, ning et finantsmäärust kohaldatakse ka trahvidele, mille on määranud muud institutsioonid kui komisjon (näiteks nõukogu kooskõlas määrusega (EL) nr 1173/2011; praegu piirdub see komisjoni määratud trahvidega) (artikkel 106);

·sihtotstarbelist tulu käsitlevat sõnastust muudetakse, et kajastada makseid sellistesse meetmetesse nagu Türgi pagulasrahastu (artikli 20 lõige 2).

Ettepanekuga muudetud valdkondlike õigusaktide loetelu:

·nõukogu määrus (EÜ) nr 2012/2002, 11. november 2002, Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta ((ELT L 311, 14.11.2002, lk 3);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1296/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347 20.12.2013, lk 320);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1309/2013, 17. Detsember 2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 855–864);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1316/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129–171);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, milles käsitletakse Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1–41);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 283/2014, 11. märts 2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14–26);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 652/2014, 15. mai 2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1–32);

·Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 541/2014/EL, 16. aprill 2014, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik (ELT L 158, 27.5.2014, lk 227–234).

2016/0282 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artiklit 164, artikli 168 lõike 4 punkti b, artikleid 172, 175, 177, 178, artikli 189 lõiget 2, artikli 209 lõiget 1, artikli 212 lõiget 2, artikli 322 lõiget 2 ja artiklit 349 koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 11 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 12 ,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust 13 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Võttes arvesse, et kuna pärast kolme aastat liidu üldeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade rakendamist on vaja neid täiendavalt muuta, et kõrvaldada rakendamise kitsaskohad, suurendades paindlikkust, lihtsustada sidusrühmade ja talituste jaoks eeskirju ja keskenduda rohkem tulemustele, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 14 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(2)Selleks et lihtsustada liidu üldeelarve (edaspidi „eelarve“) suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja koondada asjakohased eeskirjad ühte määrusesse (edaspidi „ühtsed eeskirjad“), tuleks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012 15 kehtetuks tunnistada. Selguse huvides tuleks määruse (EL) nr 1268/2012 kesksed sätted lisada käesolevasse määrusesse ja ülejäänud lisada teenuseid käsitlevatesse suunistesse.

(3)Eelarve aluspõhimõtted tuleks säilitada. Erivaldkondade, nt teadusuuringute, välistegevuse ja struktuurifondide valdkonna erandid neist aluspõhimõtetest tuleks läbi vaadata ja neid tuleks võimaluse korral lihtsustada, võttes arvesse nende jätkuvat asjakohasust, eelarve jaoks loodavat lisaväärtust ja sidusrühmade jaoks tekitatavat koormust.

(4)Kuni 10 % ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II), Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja arengukoostöö rahastamisvahendi vahenditest võib jätta eelarveaasta alguses eraldamata, et lisaks juba ettenähtud summadele oleks võimalik lisarahastamine, et reageerida olulistele ettenägematutele vajadustele, uutele kriisiolukordadele või olulistele poliitilistele muutustele kolmandates riikides. Kui neid eraldamata vahendeid ei seota aasta jooksul kohustustega, tuleks need kanda komisjoni otsusega üle järgmisse eelarveaastasse.

(5)Järgmisse eelarveaastasse ülekandmist käsitlevaid eeskirju tuleks täpsustada, eristades automaatseid ja mitteautomaatseid ülekandmisi.

(6)Selleks et optimeerida eelarve täitmist, on oluline, et assigneeringuid oleks võimalik kanda üle järgmisse eelarveaastasse ja sihtotstarbelist välistulu kasutada jätkuprogrammi või -meetme jaoks. Sihtotstarbelist sisetulu peaks olema võimalik kanda järgmisse eelarveaastasse üle ainult üks kord, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.

(7)Assigneeringute ümberpaigutamist reguleerivad eeskirjad peaksid pakkuma suuremat paindlikkust, et tagada eelarve parem täitmine. Seepärast on oluline, et komisjonil on võimalus otsustada kuni 10 % ulatuses tegevusassigneeringute ühest jaotisest teise ümberpaigutamise üle, kui need on reguleeritud sama alusaktiga. Ka ümberpaigutusi haldustoetuskulude eelarveridadelt vastavatele tegevusridadele peaks komisjon saama teha iseseisvalt.

(8)Selleks et parandada erivahendite rakendamise paindlikkust, on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi jaoks vaja ette näha lihtsustatud kasutuselevõtmise ja ümberpaigutamise menetlused.

(9)Selleks et kõik kättesaadavad assigneeringud oleks võimalik optimaalselt ära kasutada, tuleks sihtotstarbelise sisetulu jaoks näha ette erand sihtotstarbelisuse põhimõttest. Kui aga vajadusi, mis võimaldaksid kasutada sellist tulu otstarbel, milleks see ette on nähtud, ei ole kindlaks tehtud, tuleks lubada selle tulu kasutamist muul otstarbel.

(10)Liidu institutsioonidel peaks olema võimalus võtta vastu liidule tehtud mis tahes annetused.

(11)Tuleks lisada klausel, et lubada juriidilisel isikul spondeerida mitterahalises vormis ELi üritust või tegevust reklaami või ettevõtte sotsiaalse vastutuse huvides.

(12)Täpsustada tuleks tulemuspõhisuse kontseptsiooni seoses ELi eelarvega. Tulemuspõhisust tuleks mõista usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte vahetu kohaldamisena. Assigneeringute kasutamisel tuleks samaaegselt võtta arvesse tulemuspõhisust, eesmärgipüstitust, näitajaid, tulemusi ja säästlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust. Selleks et vältida konflikte eri programmide olemasolevate tulemusraamistikega, peaksid viited tulemusterminoloogia osas piirduma eesmärkide ja nende saavutamisel tehtud edusammude jälgimisega.

(13)Liidu õigusaktid peaksid olema kvaliteetsed, keskenduma valdkondadele, kus neil on kõige suurem lisaväärtus Euroopa kodanike jaoks ning olema liidu ühiste poliitikaeesmärkide saavutamiseks võimalikult tulemuslikud ja tõhusad 16 . Nende eesmärkide saavutamisele aitab kaasa see, kui hinnata olemasolevaid ja uusi kuluprogramme ja tegevusi, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud.

(14)ELi toimimise lepingu artiklis 15 sätestatud läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt peavad institutsioonid tegema oma tööd võimalikult avalikult, näeb eelarve täitmise valdkonnas ette, et kodanikel peab olema võimalik teada saada, kus ja mis eesmärgil liidu rahalisi vahendeid kasutatakse. Selline teave soodustab demokraatlikku arutelu, aitab kodanikel osaleda liidu otsustusprotsessis ning tugevdab institutsioonilist kontrolli ja järelevalvet liidu kulude üle. Sellised eesmärgid tuleks saavutada, avaldades soovitatavalt moodsaid kommunikatsioonivahendeid kasutades asjakohase teabe kõigi liidu vahendite saajate kohta, võttes arvesse kõigi selliste vahendite saajate konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seotud õiguspäraseid huve ning füüsiliste isikute puhul nende õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Institutsioonid peaksid seetõttu kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kohaldama teabe avaldamise suhtes valikulist lähenemisviisi. Avaldamisega seotud otsused peaksid põhinema asjakohastel kriteeriumidel, et anda sisulist teavet.

(15)Teave selliste liidu vahendite kasutamise kohta, mille puhul toimub eelarve täitmine otse, tuleks avaldada institutsioonide veebisaidil ning see peaks sisaldama vähemalt nime, asukohta, summat ja vahendite eesmärki. Kõnealuses teabes tuleks arvesse võtta asjakohaseid kriteeriume, nagu meetme perioodilisus, liik ja olulisus.

(16)Liidu vahendite saajate nimi ja asukoht tuleks avaldada antud auhindade ja toetuste ning sõlmitud lepingute puhul pärast avaliku menetluse avamist taotluste või pakkumuste esitamiseks, nagu seda tehakse eelkõige konkursside, konkursikutsete ja pakkumiskutsete puhul, järgides ELi toimimise lepingus sätestatud põhimõtteid ning eelkõige läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Lisaks peaks selline avaldamine kaasa aitama avaliku valikumenetluse kontrollile menetluses tagasilükatud taotlejate poolt.

(17)Füüsiliste isikutega seonduvad isikuandmed ei tohiks olla avaldatud kauem kui sellise aja vältel, mille kestel vahendite saaja vahendeid kasutab, ning seepärast tuleks need pärast kahe aasta möödumist kõrvaldada. Sama peaks kehtima ka juriidiliste isikutega seonduvate isikuandmete puhul, mille korral üks või mitu füüsilist isikut on tuvastatavad nende ametinimetuse järgi.

(18)Enamikul käesoleva määrusega hõlmatud juhtudel puudutab avaldamine juriidilisi isikuid.

(19)Kui tegemist on füüsiliste isikutega, tuleks selline avaldamine ette näha üksnes antud summa olulisuse ja vahendite parimal viisil kasutamise kontrolli vajaduse vahelise proportsionaalsuse põhimõtet järgides. Füüsiliste isikute puhul on NUTS 2 tasandi piirkonna avaldamine kooskõlas vahendite saajate avaldamise eesmärgiga ja tagab eri suurusega liikmesriikide võrdse kohtlemise, austades samal ajal vahendite saajate õigust eraelule ja eelkõige nende isikuandmete kaitsele.

(20)Teavet stipendiumide ja muude otsetoetuste kohta, mis on makstud neid kõige enam vajavatele füüsilistele isikutele, ei peaks avaldama.

(21)Selleks et tagada vahendite saajate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, tuleks füüsiliste isikutega seonduva teabe avaldamine tagada ka kooskõlas liikmeriikide kohustusega teha äärmiselt läbipaistvaks lepingud, mis ületavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis nr 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) sätestatud summat.

(22)Vahendite saaja nime ja asukohta ning vahendite summat ja eesmärki ei tohiks avaldada, kui see ohustaks vahendite saaja puutumatust, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, või kahjustaks tema õiguspäraseid ärihuve.

(23)Kaudse ja koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise korral peaksid teabe vahendite saajate ning lõplike vahendite saajate kohta tegema kättesaadavaks isikud, üksused või määratud asutused, kes haldavad liidu vahendeid. Vajaduse korral tuleks üksikasjalikkuse aste ja kriteeriumid määrata kindlaks asjaomastes valdkondlikes eeskirjades ja neid võib täpsustada finantsraampartnerluse lepingutes. Komisjon peaks tegema kättesaadavaks viite veebisaidile, kust võib leida teavet vahendite saajate ja lõplike vahendite saajate kohta.

(24)Selleks et parandada selliste rahastamisvahendeid käsitlevate andmete loetavust ja läbipaistvust, mille puhul toimub eelarve täitmine otse või kaudselt, on asjakohane koondada kõik aruandlusnõuded ühte ühtsesse töödokumenti, mis lisatakse eelarveprojektile.

(25)On asjakohane näha ette võimalus, et komisjon võib sõlmida haldusassigneeringute haldamise hõlbustamiseks teenustaseme kokkuleppeid teiste institutsioonidega, ja sõnaselgelt võimalus sõlmida selliseid kokkuleppeid institutsioonide eri talituste vahel, liidu asutuste, Euroopa ametite ning organite ja isikutega, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine, ja Euroopa koolide kuratooriumi sekretäri kantseleiga teenuste osutamiseks, toodete tarnimiseks, ehitustööde tegemiseks või kinnisvaralepingute täitmiseks.

(26)Asjakohane on määratleda Euroopa ametid ja eristada selliste ametite kohustuslikke ja mittekohustuslikke ülesanded. Liidu institutsioonidele, liidu asutustele ja muudele Euroopa ametitele tuleks ette näha võimalus delegeerida asjaomase Euroopa ameti juhatajale eelarvevahendite käsutaja volitusi. Euroopa ametitel peaks olema ka võimalus sõlmida teenuste osutamiseks, toodete tarnimiseks, ehitustööde tegemiseks või kinnisvaralepingute täitmiseks teenustaseme kokkuleppeid. On asjakohane kehtestada erinormid arvestusdokumentide koostamise kohta, sätted, millega lubatakse komisjoni peaarvepidajal delegeerida mõned oma ülesanded kõnealuste ametite töötajatele, ja haldusmenetlused pangakontode jaoks, mida Euroopa ametitel võib olla lubatud avada komisjoni nimel.

(27)Selleks et veelgi parandada rakendusametite tegevuse kulutõhusust ja tuginedes teiste liidu asutustega saadud praktilisele kogemusele, peaks olema lubatud delegeerida komisjoni peaarvepidajale rakendusameti peaarvepidaja kõik ülesanded või osa neist.

(28)Õiguskindluse huvides on vaja täpsustada, et rakendusametite direktorid tegutsevad nende ametile delegeeritud programmide tegevusassigneeringute haldamisel volitatud eelarvevahendite käsutajatena. Selleks et teatavate tugiteenuste üldisest tsentraliseerimisest tulenev tõhususe paranemine oleks võimalikult suur, tuleks rakendusametitele näha sõnaselgelt ette võimalus hallata halduskulusid.

(29)On vaja kehtestada eeskirjad finantsjuhtimises osalejate, eelkõige eelarvevahendite käsutajate ja peaarvepidajate volituste ja kohustuste kohta.

(30)Euroopa Parlamenti ja nõukogu tuleks teavitada volitatud eelarvevahendite käsutaja, siseaudiitori ja peaarvepidaja ametisse nimetamisest või ametist lahkumisest kahe nädala jooksul.

(31)Eelarvevahendite käsutajad peaksid täielikult vastutama kõikide tulu- ja kulutoimingute eest, mis sooritatakse nende järelevalve all neile antud volituste piires, sealhulgas seoses sisekontrollisüsteemidega, ja nad peaksid oma tegevuse eest vastutust kandma, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmenetluse raames.

(32)Sellest tulenevalt tuleks sätestada ka ülesanded, kohustused ja menetluste põhimõtted, mida tuleb järgida. Samuti on vaja ette näha, et volitatud eelarvevahendite käsutajad tagavad, et edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ja nende töötajad saavad teavet kontrollinõuete ning vastavate meetodite ja toimimisviiside kohta, ning et võetaks meetmeid, et tagada toimiv kontrollisüsteem, mis peaks asendama kohustuse kehtestada erikutsenormid, mida kohaldatakse üksnes finantskontrolli suhtes. Võetud kohustustest antakse aastaaruandes aru institutsioonile ning aruanne peab sisaldama nõutavat finants- ja haldusteavet, et toetada volitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitavat avaldust oma ülesannete täitmise kohta, sealhulgas teave elluviidud tegevuste üldise tulemuslikkuse kohta. Toimingute tegemisega seotud tõendavaid dokumente tuleks säilitada. Kuna erinevas vormis läbirääkimistega hankemenetluste teel sõlmitavad hankelepingud kujutavad endast erandit tavapärasest väljavalimismenetlusest, tuleks nende kohta esitada eraldi aruanne institutsioonile ja teavitada neist Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

(33)Arvesse tuleks võtta liidu delegatsiooni juhtide ning nende äraoleku ajal nende asetäitjate topeltrolli Euroopa välisteenistuse (edaspidi „välisteenistus“) edasivolitatud eelarvevahendite käsutajana ja tegevusassigneeringute puhul komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajana.

(34)Komisjoni võimalust delegeerida oma jao tegevusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitusi delegatsioonide juhtide asetäitjatele on piiratud olukordadega, kus nende ülesannete täitmine delegatsiooni juhi asetäitja poolt on hädavajalik, et tagada delegatsioonide juhtide äraoleku ajal talitluspidevus. Delegatsioonide juhtide asetäitjad ei saa neid volitusi kasutada süstemaatiliselt või sisetööjaotusega seotud põhjustel.

(35)Peaarvepidaja vastutab ka edaspidi maksete nõuetekohase sooritamise, tulude kogumise ja saadaolevate summade sissenõudmise eest. Tema tegeleb sularahahalduse, pangakontode ja kolmandate isikute toimikute haldamisega, peab raamatupidamisarvestust ja vastutab institutsiooni raamatupidamise aastaaruannete koostamise eest. Komisjoni peaarvepidaja on ainus isik, kellel on õigus kehtestada raamatupidamiseeskirjad ja ühtlustatud kontoplaan, samal ajal kui liidu institutsioonide peaarvepidajad kehtestavad oma institutsioonis kohaldatava raamatupidamisarvestuse korra.

(36)Kehtestada tuleks peaarvepidaja ametisse nimetamise ja ametist lahkumise kord.

(37)On asjakohane, et peaarvepidaja kehtestaks korra, et tagada, et sularahahalduse vajaduste täitmiseks avatud kontode ega avansikontode saldod ei oleks negatiivsed.

(38)Sätestada tuleks ka tingimused, mille alusel kasutatakse avansikontosid, s.o haldussüsteemi, mis on erandiks tavapärastest eelarvemenetlustest, samuti avansikontode haldajate ning eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded ja kohustused seoses avansikontode kontrolliga. Euroopa Parlamenti ja nõukogu tuleks teavitada mis tahes ametisse nimetamisest või ametist lahkumisest. Tõhususe huvides tuleks liidu delegatsioonides luua avansikontod, mis on mõeldud nii komisjoni eelarvejao kui ka Euroopa välisteenistuse eelarvejao assigneeringute jaoks. Samuti on asjakohane lubada konkreetsetel tingimustel liidu delegatsioonidel kasutada avansikontosid piiratud summas maksete tegemiseks eelarvemenetluste abil. Avansikontode haldajate ametisse nimetamisel on osutunud vajalikuks valida haldajaid ka töötajate hulgast, kelle komisjon on tööle võtnud kriisiohjamis- ja humanitaarabioperatsioonide valdkonnas, kui komisjoni koosseisulisi töötajaid ei ole võimalik kasutada.

(39)Selleks et võtta arvesse olukorda humanitaarabioperatsioonide valdkonnas, kui vastavaid komisjoni koosseisulisi töötajaid ei ole võimalik kasutada, ja tehnilisi probleeme, kui kõigile juriidilistele kohustustele peab alla kirjutama vastutav eelarvevahendite käsutaja, tuleks lubada töötajatel, kelle komisjoni on võtnud selles valdkonnas tööle, allkirjastada väga väikeseid, kuni 2500 euro suuruseid juriidilisi kohustusi, mis on seotud avansikontodelt tehtud maksetega, ja liidu delegatsioonide juhtidel või nende asetäitjatel allkirjastada juriidilisi kohustusi juhise kohaselt, mille on andnud vastutav eelarvevahendite käsutaja.

(40)Kui iga finantsjuhtimises osaleja ülesanded ja kohustused on kindlaks määratud, võib neid vastutusele võtta üksnes Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes sätestatud tingimustel. Liidu institutsioonides on loodud finantsrikkumiste uurimise eritoimkonnad, kuid tõhususe huvides ja arvestades neile esitatud juhtumite piiratud arvu, on asjakohane anda nende ülesanded üle hiljuti loodud institutsioonidevahelisele toimkonnale, mis on moodustatud selleks, et hinnata taotlusi ja anda soovitusi halduskaristuste (menetlusest kõrvalejätmine ja rahaline karistus) kehtestamise kohta juhtumites, mille on talle edastanud komisjoni või muud liidu institutsioonid ja liidu asutused. Sellise üleandmise eesmärk on ka hoida ära dubleerimine ja vähendada vastuoluliste soovituste või arvamuste riske juhtumites, kuhu on segatud nii ettevõtja kui ka ELi töötaja. Säilitada tuleks menetlus, mille kohaselt eelarvevahendite käsutaja võib küsida kinnitust juhisele, mille ta leiab olevat eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, ning vabaneda sellise kinnituse saamisel mis tahes vastutusest. Selle rolli täitmisel tuleks nimetatud toimkonna koosseisu muuta.

(41)Tulude poole pealt on vaja lahendada selliste omavahendite negatiivsed korrigeerimised, mis on hõlmatud Euroopa Liidu omavahendeid käsitleva nõukogu määrusega. Välja arvatud omavahenditega seotud erijuhul, on vaja jätta alles ülesanded ja kontrollid, mille eest eelarvevahendite käsutajad vastutavad menetluse erinevates etappides: saadaolevate summade eelarvestuse koostamine, sissenõudekorraldused, võlateate saatmine, millega teatatakse võlgnikule, et saadaolev summa on kindlaks määratud, mis tahes tasumisele kuuluvate viiviste arvutamine ning vajaduse korral otsus loobuda nõudest kriteeriumide alusel, mis kindlustavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise, et tagada tulude tõhus laekumine.

(42)Eelarvevahendite käsutajal peaks olema võimalik täielikult või osaliselt loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, kui võlgnik on mõnes maksejõuetusmenetluses, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määruses (EL) nr 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta, eriti kui tegemist on kohtulike kokkulepete, kompromissi tegemise ja muude selliste menetlustega.

(43)Saadaolevate summade eelarvestuse korrigeerimise või tühistamise korra suhtes tuleks kohaldada erisätteid.

(44)Arvestades hiljutisi suundumusi finantsturgudel ja peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatavat EKP intressimäära, on vaja vaadata läbi sätted, mis käsitlevad trahvide või muude rahaliste karistustega seotud intressimäära, ja näha ette eeskirjad negatiivse intressimäära puhuks.

(45)Selleks et võtta arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu või Euratomi asutamislepingu alusel institutsioonide kehtestatud trahvide ja muude rahaliste karistuste kujul saadaolevate summade eripära, tuleb kehtestada erisätted intressimäärade kohta, mida kohaldatakse saadaolevate, kuid veel maksmata summade suhtes, kui Euroopa Liidu Kohus on neid summasid suurendanud.

(46)Sissenõudmise eeskirju tuleks muuta täpsemaks ja rangemaks. Eelkõige tuleks täpsustada, et peaarvepidaja nõuab saadaolevad summad sisse, tasaarvestades neid ka summadega, mida liidu eelarvet täitev rakendusamet võlgneb võlgnikule.

(47)Õiguskindluse huvides tuleks määrata kindlaks eeskirjad võlateate saatmisega seotud viivitamise puhuks.

(48)Selleks et kindlustada varade haldamine, saades samas tootluse näol rahalist tasu, on vaja investeerida ajutiselt makstud summad, nt vaidlustatud konkurentsitrahvid, finantsvaradesse ja määrata kindlaks sellistelt investeeringutelt teenitud tulu käsitlemine. Kuna komisjon ei ole ainus institutsioon, kellel on õigus määrata trahve või muid rahalisi karistusi, on vaja kehtestada sätted trahvide või muude rahaliste karistuste kohta, mida kehtestavad muud institutsioonid, ja nende sissenõudmise eeskirjad, mis peaksid olema samaväärsed nendega, mis komisjon on kehtestanud seoses trahvide või muude rahaliste karistustega.

(49)Selleks et tagada, et komisjonil on kogu vajalik teave rahastamisotsuste tegemiseks, on vaja sätestada toetuste, hangete, usaldusfondide, auhindade, rahastamisvahendite, segarahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta tehtavate rahastamisotsuste sisule miinimumnõuded. Samal ajal selleks, et pakkuda võimalikele vahendite saajatele pikemaajalisi väljavaateid, peavad rahastamisotsused katma rohkem kui ühte aastat, jättes rakendamise eeltingimuseks eelarve assigneeringute kättesaadavuse vastaval aastal. Selliste pikemaajaliste väljavaadete pakkumiseks tuleb vähendada rahastamisotsuses nõutavate elementide arvu. Lihtsustamise eesmärgil peaks rahastamisotsus toimima ühtlasi ühe- või mitmeaastase programmina. Kuna rahaline toetus artiklites 69 ja 70 osutatud asutustele on juba aastaeelarves ette nähtud, ei tuleks nõuda selle kohta eriahastamisotsuse vastuvõtmist.

(50)Seoses kuludega tuleks kindlaks määrata see, kuidas suhestuvad omavahel rahastamisotsused ning üldised ja individuaalsed kulukohustused, samuti tuleks täpsustada eelarvelise ja juriidilise kulukohustuse kontseptsioone, et luua eelarve täitmise erinevate etappide jaoks selge raamistik.

(51)Selleks et võtta eelkõige arvesse liidu delegatsioonides ja esindustes võetud juriidiliste kohustuste arvu ning nende suhtes kohaldatava vahetuskursi kõikumisi, peaks olema võimalik võtta esialgseid kulukohustusi ka juhtudel, kui lõplikud vahendite saajad ja summad on teada.

(52)Selleks et paremini kasutada välistegevuse elluviimiseks kättesaadavaid assigneeringuid, tuleks kaotada tähtaeg, mille jooksul võib üldise eelarvelise kulukohustuse alusel võtta individuaalseid juriidilisi kohustusi, ja kohustus sõlmida rahalise toetuse leping kuni 31. detsembrini aastal n + 1 juhtudel, kui rahastamisleping kolmanda riigiga on seotud üldise eelarvelise kulukohustusega, mis katab ka rahalise toetuse lepingut.

(53)Maksete liikidega seoses tuleks täpsustada kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega nende maksete eri liike, mida eelarvevahendite käsutajad võivad teha. Eelmaksete tasaarvestamise eeskirju tuleks veelgi täpsustada, eelkõige olukordades, kus vahemakseid ei ole võimalik tasaarvestada. Sel eesmärgil tuleks allkirjastatud juriidilistesse kohustustesse lisada asjakohased sätted.

(54)Käesolevas määruses tuleks sätestada, et maksed tuleb teha kindlaksmääratud tähtaja jooksul ja et selle tähtaja järgimata jätmise korral on võlausaldajatel õigus saada viivist, mis kantakse eelarvesse, välja arvatud liikmesriigid ja vastavalt uutele sätetele ka Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond.

(55)Asjakohaseks peetakse koondada ühte artiklisse sätted kulude tõendamise ja kinnitamise kohta ning lisada kulukohustustest vabastamise määratlus. Kuna tehingud tehakse arvutisüsteemides, on allkirjastatud märge „kuulub maksmisele“ asendatud „elektrooniliselt turvatud allkirjaga“, välja arvatud piiratud arvul juhtudel. Samuti on vaja täpsustada, et kulusid tuleb tõendada kõikide rahastamiskõlblike kulude puhul, st ka selliste kulude puhul, mis ei ole seotud maksetaotlusega, näiteks eelmaksete tasaarvestamisel.

(56)Selleks et vähendada keerukust, ühtlustada olemasolevaid eeskirju ja parandada käesoleva määruse loetavust, tuleks kehtestada eeskirjad, mis on ühised rohkem kui ühele eelarve täitmise vahendile. Neil põhjustel tuleks osad sätted koondada, teiste sõnastust ja kohaldamisala ühtlustada ning ebavajalikud kordused kaotada ja ristviited välja jätta.

(57)Rohkem rõhku tuleks panna tulemuspõhisusele ja tulemustele. Seega on asjakohane määrata lisaks liidupoolsele rahalisele toetamisele, mis on juba hästi sisse töötatud (tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine, ühikukulud, kindlasummalised maksed ja kindlamääralised maksed), kindlaks täiendav rahastamise vorm, mis ei ole seotud asjaomaste tegevuskuludega. Sellise rahastamisvormi eelduseks peaks olema kas teatavate tingimuste eelnev täitmine või eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel mõõdetavate tulemuste saavutamine.

(58)Kui komisjon hindab ELi vahendite saajate tegevus- ja finantssuutlikkust või nende süsteeme ja menetlusi, peaks tal olema võimalik tugineda teiste üksuste või rahastajate, nt rahvusvaheliste organisatsioonide poolt juba tehtud hindamistele, et vältida samade vahendite saajate topelthindamist. Võimalust tugineda teiste üksuste tehtud hindamistele tuleks kasutada juhul, kui kõnealustes hindamistes on võetud arvesse tingimusi, mis on samaväärsed nendega, mis on käesolevas määruses kehtestatud kohaldatavale eelarve täitmise viisile. Selleks et soodustada rahastajate tuginemist üksteise tehtud hindamistele, peaks komisjon edendama rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite tunnustamist või rahvusvahelisi parimaid tavasid.

(59)Samuti on oluline vältida, et erinevad üksused auditeerivad ELi vahendite saajate saadud vahendite kasutamist mitu korda. Seepärast on vaja ette näha võimalus tugineda audititele, mille on juba teinud sõltumatud audiitorid, tingimusel et need põhinevad rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditel, pakuvad piisavat kindlust ning on tehtud finantsaruannete ja muude aruannete kohta, milles on kehtestatud liidu rahalise toetuse kasutamine. Sellised auditid peaksid olema aluseks üldisele kindlusele ELi rahaliste vahendite kasutamise kohta.

(60)On oluline, et liikmesriikidel oleks võimalik taotleda, et vahendid, mis neile on eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, paigutatakse ümber liidu tasandil ja et komisjon haldab neid otsese või kaudse eelarve täitmise raames võimaluse korral asjaomase liikmesriigi eest. See võimaldaks optimeerida nende ressursside ja käesoleva määruse või valdkondlike määruste, sealhulgas EFSI määruse alusel loodud vahendite kasutamist, kuhu liikmesriigid taotleksid nimetatud ressursside ülekandmist. Selleks et tagada kõnealuste vahendite tõhus rakendamine, on vaja ette näha, et kui vahendid kantakse käesoleva määruse või valdkondlike määruste, sealhulgas EFSI määrusega loodud vahenditesse, kohaldatakse nende määruste eeskirju.

(61)Selleks et luua liidu toetuse saajatega pikaajaline koostöömehhanism, tuleks ette näha finantsraampartnerluse lepingutele allakirjutamise võimalus. Finantsraampartnerlusi tuleks viia ellu toetuste või liidu vahendeid haldavate üksustega sõlmitud koostöölepingute kaudu. Sel eesmärgil tuleks täpsustada selliste lepingute minimaalne sisu. Finantsraampartnerlused ei tohiks põhjendamatult piirata juurdepääsu liidu rahastamisele.

(62)Liidu rahalise toetuse peatamise, lõpetamise või vähendamise tingimused ja kord tuleks erinevate eelarve täitmise vahendite (näiteks toetuste, hangete, kaudse eelarve täitmise, auhindade jne) lõikes ühtlustada. Sellise peatamise, lõpetamise või vähendamise alused tuleks kindlaks määrata.

(63)Käesoleva määrusega tuleks kehtestada ühtne ajavahemik, mille jooksul vahendite saajad peaksid liidu rahalise toetusega seotud dokumente säilitama, et vältida lahknevaid või ebaproportsionaalseid lepingulisi tingimusi, andes samas siiski komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile ja kontrollikojale piisavalt aega sellistele andmetele ja dokumentidele juurdepääsu saamiseks ning vajalike järelkontrollide ja auditite läbiviimiseks. Lisaks peaks osalejatel ja vahendite saajatel olema kohustus teha liidu finantshuvide kaitsel koostööd.

(64)Selleks et pakkuda osalejatele ja vahendite saajatele piisavat teavet ja tagada, et neil oleks võimalik kasutada oma kaitseõigust, tuleks käesoleva määrusega luua osalejatele ja vahendite saajatele võimalus esitada oma seisukohad enne, kui võetakse vastu mõni nende õigusi kahjustav meede, ning saada teavet õiguskaitsevahendite kohta, mida nad saavad kasutada sellise meetme vaidlustamiseks.

(65)Liidu finantshuvide kaitseks peaks komisjon looma ühtse varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi.

(66)Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi tuleks kohaldada osalejate, vahendite saajate või üksuste suhtes, kelle suutlikkusele taotleja või pakkuja kavatseb toetuda, või töövõtja alltöövõtja või sellise isiku või üksuse suhtes, kes saab liidult rahalisi vahendeid, kui eelarvet täidetakse kaudselt, või sellise isiku või üksuse suhtes, kes saab liidult vahendeid rahastamisvahendi raames, mille puhul täidetakse eelarvet otse, ning osalejate või vahendite saajate üksuste suhtes, kes täidavad eelarvet koostöös liikmesriikidega.

(67)Tuleks täpsustada, et kui otsus isiku või üksuse registreerimiseks varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi andmebaasi põhineb kõrvalejätmist põhjustavatel olukordadel, milles on füüsiline või juriidiline isik, kes on selle isiku või üksuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige või kellel on volitused sellist isikut või üksust või füüsilist või juriidilist isikut esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, kes kannab selle isiku või üksuse või füüsilise või juriidilise isiku võlgade eest piiramatut vastutust, kes on väljavalimiseks või juriidilise kohustuse täitmiseks hädavajalik, sisaldab andmebaasis registreeritud teave teavet nende isikute kohta.

(68)Otsuse isiku või üksuse väljavalimismenetluses osalemisest kõrvalejätmise või talle rahalise karistuse määramise kohta ning otsuse asjakohase teabe avalikustamise kohta peaks tegema vastutav eelarvevahendite käsutaja, pidades silmas tema sõltumatust haldusküsimustes. Lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsuse puudumisel ning lepingu tõsise rikkumisega seotud juhtudel peaks vastutav eelarvevahendite käsutaja otsuse tegemisel arvestama toimkonna soovitust, mis põhineb esialgsel õiguslikul hinnangul. Samuti peaks toimkond hindama kõrvalejätmise kestust nendel juhtudel, kui seda ei ole kindlaks määratud lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega.

(69)Toimkonna ülesandeks peaks olema tagada kõrvalejätmise süsteemi sidus toimimine. Toimkond peaks koosnema alalisest esimehest, komisjoni esindajatest ja vastutava eelarvevahendite käsutaja esindajast.

(70)Esialgne õiguslik hinnang ei mõjuta asjaomase isiku või üksuse tegevuse lõplikku hindamist liikmesriikide pädevate asutuste poolt liikmesriigi õiguse kohaselt. Seetõttu tuleks toimkonna soovitus ja vastutava eelarvevahendite käsutaja otsus pärast sellise lõpliku hindamise tulemuse teatamist läbi vaadata.

(71)Vastutav eelarvevahendite käsutaja peaks isiku või üksuse menetlusest kõrvale jätma juhul, kui ta on mõistetud lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega süüdi ametialaste käitumisreeglite tahtlikus või tahtmatus olulises rikkumises, sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega seotud kohustuste täitmatajätmises, liidu eelarvet kahjustavas pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises, rahapesus, terrorismi rahastamises, terrorismiga seotud õigusrikkumises, laste tööjõu kasutamises või muus inimkaubanduse vormis või eeskirjade eiramises. Samuti tuleks ta menetlusest kõrvale jätta juriidilise kohustuse tõsise rikkumise või pankroti korral.

(72)Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja teeb otsuse isiku või üksuse menetlusest kõrvalejätmise või rahalise karistuse määramise ja sellekohase teabe avaldamise kohta või tema tagasilükkamise kohta, peaks ta tagama kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, võttes eelkõige arvesse olukorra tõsidust, selle mõju eelarvele, asjaomasest rikkumisest möödunud ajavahemikku, rikkumise kestust ja kordumist, tahtlikku tegutsemist või hooletuse raskusastet ning isiku või üksuse valmidust teha uurimise läbiviimisel koostööd asjaomase pädeva asutusega ja tema panust uurimisse.

(73)Samuti peaks vastutaval eelarvevahendite käsutajal olema võimalik isik või üksus menetlusest kõrvale jätta juhul, kui selle ettevõtja võlgade eest piiramatut vastutust kandev füüsiline või juriidiline isik on pankrotis või sarnaselt maksejõuetu või kui nimetatud füüsiline või juriidiline isik ei täida oma kohustusi, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega, juhul kui selline olukord mõjutab ettevõtja finantsolukorda.

(74)Isiku või üksuse suhtes ei tohiks teha menetlusest kõrvalejätmise otsust, kui ta on võtnud parandusmeetmeid, tõendades seeläbi oma usaldusväärsust. Kõnealust võimalust ei tohiks kohaldada kõige raskemate kuritegude korral.

(75)Pidades silmas proportsionaalsuse põhimõtet, tuleks eristada juhtumeid, kus rahalise karistuse saab määrata alternatiivina menetlusest kõrvalejätmisele, ja juhtumeid, kus asjaomase vahendite saaja käitumise raskusaste tõttu liidu vahenditele alusetu juurdepääsu saamise üritamisel on lisaks menetlusest kõrvalejätmisele põhjendatud ka rahalise karistuse määramine, et tagada hoiatav mõju. Eristada tuleks ka minimaalset ja maksimaalset rahalist karistust, mida hankija võib määrata.

(76)Rahaline karistus tuleks määrata üksnes vahendite saajale, mitte osalejale, võttes arvesse asjaolu, et määratava rahalise karistuse summa arvutamisel võetakse aluseks kaaluloleva juriidilise kohustuse väärtus.

(77)Tuleks märkida, et võimalus kohaldada õiguslikul alusel haldus- ja/või rahalisi karistusi ei sõltu lepinguliste karistuste, näiteks leppetrahvide kohaldamise võimalusest.

(78)Nii nagu direktiivi 2014/24/EL 17 puhulgi, peaks kõrvalejätmise kestus olema ajaliselt piiratud ning järgima proportsionaalsuse põhimõtet.

(79)Tuleb kindlaks määrata halduskaristuse määramise aegumise alguskuupäev ja tähtaeg.

(80)On oluline, et menetlusest kõrvalejätmise ja rahalise karistuse hoiatavat mõju saaks tugevdada. Sellega seoses peaks hoiatavat mõju tugevdama võimalus avaldada kõrvalejätmise ja/või rahalise karistusega seotud teavet, järgides täielikult andmekaitsealaseid nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ (7). See peaks aitama tagada, et sama käitumine ei kordu. Õiguskindluse huvides ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks täpsustada, millistes olukordades ei tuleks sellist teavet avaldada. Vastutav eelarvevahendite käsutaja peaks oma hindamistes arvesse võtma toimkonna soovitusi. Füüsiliste isikute puhul tuleks isikuandmeid avaldada ainult erandjuhul, mis on põhjendatav käitumise raskusaste või selle mõjuga liidu finantshuvidele.

(81)Kõrvalejätmise või rahalise karistusega seotud teavet tuleks avaldada üksnes ametialaste käitumisreeglite raske rikkumise või pettuse korral või juhul, kui eelarvest rahastatava lepingu täitmisel on ettevõtja peamiste kohustuste täitmisel esinenud olulisi puudusi, või eeskirjade eiramise korral.

(82)Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriume tuleks selgelt eristada pakkumuse tagasilükkamise kriteeriumidest.

(83)Teave riskide varajase avastamise ja isikutele või üksustele halduskaristuste määramise kohta tuleks tsentraliseerida. Sel eesmärgil tuleks seonduvat teavet säilitada andmebaasis, mille loob ja mida haldab komisjon kui tsentraliseeritud süsteemi omanik. See süsteem peaks toimima täielikus kooskõlas õigusega privaatsusele ja isikuandmete kaitsega.

(84)Kuigi varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi loomine ja haldamine peaks olema komisjoni ülesanne, peaksid muud institutsioonid ja asutused ning kõik üksused, kes täidavad eelarvet otse, koostöös liikmesriikidega või kaudselt, kõnealuses süsteemis osalema, edastades komisjonile asjakohast teavet. Vastutav eelarvevahendite käsutaja ja toimkond peaksid tagama ettevõtjatele kaitseõiguse. Samad õigused tuleks isikule või üksusele anda varajase avastamise kontekstis, kui vastutava eelarvevahendite käsutaja kavandatav meede võiks kahjustada asjaomase isiku või üksuse õigusi. Pettuse, korruptsiooni või muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse korral, mille suhtes ei ole veel tehtud lõplikku kohtuotsust, peaks vastutaval eelarvevahendite käsutajal ja toimkonnal olema võimalik lükata isiku või üksuse seisukohtade esitamise võimaluse andmine edasi. Sellist edasilükkamist peaks võimaldama ainult juhul, kui on mõjuvad legitiimsed põhjused juurdluse konfidentsiaalsuse kaitsmiseks.

(85)Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 261 tuleks Euroopa Liidu Kohtule anda täielik pädevus käesoleva määrusega ettenähtud karistuste määramisel.

(86)Selleks et hõlbustada liidu finantshuvide kaitsmist kõigi eelarve täitmise viiside puhul, peaks üksustel, kes täidavad eelarvet koostöös liikmesriikidega või kaudselt, olema asjakohasel juhul võimalik võtta arvesse menetlusest kõrvalejätmist, mille suhtes eelarvevahendite käsutajad on otsuse teinud liidu tasandil.

(87)Käesoleva määrusega tuleks toetada e-valitsuse eesmärki ning eelkõige institutsioonide ja kolmandate isikute vahelises teabevahetuses elektrooniliste andmete kasutamist.

(88)Elektroonilise teabevahetuse ja dokumentide elektroonilise esitamise suunas toimunud arenguga, mis on oluline lihtsustusmeede, peaksid kaasnema selged tingimused, mille alusel kasutatavaid süsteeme aktsepteeritakse, et luua usaldusväärne õiguskeskkond, säilitades samal ajal osalejate, vahendite saajate ja eelarvevahendite käsutajate jaoks paindlikkuse, nagu sätestatud käesolevas määruses.

(89)Kehtestada tuleks sellise komisjoni koosseis ja ülesanded, kes vastutab taotluste hindamise eest hankemenetlustes, toetuse andmise menetlustes ja auhinnakonkurssidel. Komisjon võib koosneda välisekspertidest, kui alusaktis on nii ette nähtud.

(90)Kooskõlas hea halduse põhimõttega peaks eelarvevahendite käsutaja küsima selgitusi või puuduvaid dokumente, austades samal ajal võrdse kohtlemise põhimõtet ning taotlusdokumente oluliselt muutmata. Eelarvevahendite käsutaja võib otsustada jätta see tegemata üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Lisaks peaks eelarvevahendite käsutajal olema võimalus parandada ilmne tehniline viga või paluda, et osaleja selle parandaks.

(91)Usaldusväärne finantsjuhtimine peaks eeldama, et komisjon kaitseb ennast eelmaksete tegemise ajal tagatiste nõudmisega. Töövõtjatelt ja toetusesaajatelt ei tohiks tagatiste esitamist enam automaatselt nõuda, vaid see peaks põhinema riskianalüüsil. Kui eelarvevahendite käsutaja avastab rakendamise käigus, tagatise andjal ei ole enam kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt lubatud anda tagatisi, peaks tal olema õigus nõuda tagatise asendamist.

(92)Erinevad normide kogumid otsese ja kaudse eelarve täitmise korral, eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesannete määratlus, on tekitanud segadust ja toonud kaasa vigade liigitamisega seotud riski nii komisjoni kui ka partnerite jaoks ning neid tuleks seega lihtsustada ja ühtlustada.

(93)Sambapõhist eelhindamist käsitlevad sätted tuleks läbi vaadata, et võimaldada komisjonil tugineda võimalikult suures ulatuses partnerite süsteemidele ja menetlustele, mida peetakse komisjoni kasutatavatega samaväärseteks. Lisaks on oluline täpsustada, et kui hindamise käigus tehakse kindlaks valdkonnad, kus kehtivad menetlused ei ole piisavad, et kaitsta liidu finantshuve, võib komisjon kirjutada alla rahalist toetust käsitlevatele lepingutele, kehtestades samal ajal täiendavad järelevalvemeetmed. Samuti on tähtis täpsustada, millistel juhtudel ei nõua komisjon toetust käsitlevate lepingute allakirjutamiseks sambapõhist hindamist.

(94)On asjakohane täpsustada, et ELi eelarvet täitvate organisatsioonide tasu suurus peaks olema seal, kus asjakohane ja võimalik, olemuselt tulemuspõhine.

(95)Komisjon astub kolmandate riikidega partnerlussuhtesse rahastamislepingute kaudu. Oluline on täpsustada rahastamislepingu sisu, eriti need osad, mida täidavad kolmandad riigid eelarve kaudse täitmise teel.

(96)Oluline on tunnistada eripära, mida kätkevad segarahastamisvahendid, kus komisjon kombineerib oma rahalise toetuse finantseerimisasutuste omaga, ja selgitada rahastamisvahendeid käsitleva X jaotise kohaldamist.

(97)Hankelepingute sõlmimise kord ja põhimõtted, mida kohaldatakse avaliku hanke lepingute suhtes, mida liidu institutsioonid sõlmivad nende endi arvel, peaksid põhinema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL 18 ja direktiivis 2014/24/EL sätestatud eeskirjadel.

(98)Segalepingute puhul tuleks selgitada meetodit, mille alusel hankijad määravad kindlaks kohaldatavad eeskirjad.

(99)Hankemenetluse algatamise eel ja järel kohaldatavat avalikustamiskorda tuleks selgitada juhul, kui hankelepingu maksumus ületab direktiivis 2014/24/EL sätestatud piirmäära või jääb sellest allapoole või kui hankeleping jääb kõnealuse direktiivi kohaldamisalast välja.

(100)Käesolevas määruses tuleks esitada ammendav loetelu liidu institutsioonide hankemenetluse liikidest, sõltumata piirmäärast.

(101)Halduskorra lihtsustamiseks ja selleks, et toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist, tuleks keskmise maksumusega lepingute korral näha ette läbirääkimistega hankemenetlus.

(102)Nii nagu direktiivi 2014/24/EL puhul, peaks ka käesoleva määruse kohaselt olema võimalik enne hankemenetluse alustamist korraldada turu-uuring. Selleks et tagada, et innovatsioonipartnerlust kasutatakse vaid juhul, kui soovitud toode ei ole turul kättesaadav, tuleks käesolevas määruses sätestada kohustus korraldada enne innovatsioonipartnerluse kasutamist esialgne turu-uuring.

(103)Tuleks selgitada, kuidas hankijad aitavad kaasa keskkonnakaitsele ja säästva arengu edendamisele ning tagavad samal ajal neile majanduslikult soodsaimad lepingud, eelkõige erimärgiste nõudmise või asjakohaste hindamismeetodite kasutamise kaudu.

(104)Selleks et tagada, et ettevõtjad järgivad lepingute täitmisel kohaldatavast keskkonna-, sotsiaal- ja tööõigusest tulenevaid kohustusi, mis on sätestatud liidu või liikmesriigi õigusaktides, kollektiivlepingutes või kohaldatavates rahvusvahelistes sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaalastes konventsioonides, mis on loetletud direktiivi 2014/24/EL X lisas, peaksid sellised kohustused kuuluma hankija kindlaks määratud miinimumnõuete hulka ning sisalduma hankija allakirjutatud lepingutes.

(105)„Huvide konflikti“ all osutatakse tavapäraselt erinevatele olukordadele, mida on asjakohane täpsustada ja käsitleda erinevalt. Mõistet „huvide konflikt“ tuleks kasutada ainult juhtudel, kui niisugusesse olukorda on sattunud eelarve täitmise, auditi või kontrollimise eest vastutav üksus või isik või liidu institutsiooni ametnik või teenistuja. Kui ettevõtja püüab menetlust nõuetevastaselt mõjutada või saada konfidentsiaalset teavet, tuleks seda käsitada ametialaste käitumisreeglite raske rikkumisena. Lisaks võivad ettevõtjad sattuda olukorda, kus neid ei tohiks valida lepingut täitma ametialase huvide konflikti tõttu. Näiteks ei tohiks äriühing hinnata projekti, milles ta ise on osalenud, ning audiitoril ei tohiks olla võimalust auditeerida tema poolt eelnevalt kinnitatud raamatupidamise aastaaruandeid.

(106)Kooskõlas direktiiviga 2014/24/EL peaks olema võimalik kontrollida, kas ettevõtja on menetlusest kõrvale jäetud, kohaldada valiku- ja hindamiskriteeriume ning kontrollida vastavust hankedokumentidele mis tahes järjekorras. Selle tulemusel peaks olema võimalik lükata tagasi pakkumusi hindamiskriteeriumide alusel, ilma et eelnevalt kontrollitaks pakkumuse menetlusest kõrvalejätmise või valikukriteeriume.

(107)Kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikliga 67 tuleks leping sõlmida majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. Tuleks selgitada, et valikukriteeriumid on rangelt seotud hankemenetluses osalevate taotlejate või pakkujate hindamisega ning hindamiskriteeriumid on rangelt seotud pakkumuste hindamisega.

(108)Liidu avalike hangete puhul peaks olema tagatud, et liidu vahendeid kasutatakse tulemuslikult, läbipaistvalt ja asjakohaselt. Seda silmas pidades peaksid e-hanked aitama liidu vahendeid paremini kasutada ning suurendama kõigi ettevõtjate võimalusi lepinguid sõlmida.

(109)Tuleks selgitada, et igal menetlusel on avamisetapp ja hindamisetapp. Lepingu sõlmimise otsus tuleks alati teha hindamise tulemusel.

(110)Hankemenetluses osalevatele taotlejatele ja pakkujatele hankemenetluse tulemustest teatamise ajal tuleks neid teavitada otsuse tegemise alustest ja saata neile üksikasjalik selgitus, mis põhineb hindamisaruande sisul.

(111)Arvestades asjaolu, et kriteeriume ei kohaldata kindlaksmääratud järjekorras, tuleks pakkujatele, kes esitasid kriteeriumidele vastava pakkumuse, mis lükati tagasi, teatada eduka pakkumuse omadused ja suhtelised eelised, kui nad seda taotlevad.

(112)Raamlepingute puhul, mille korral hankemenetlus taasavatakse, tuleks loobuda kohustusest edastada eduka pakkumuse omadused ja suhtelised eelised pakkujale, kellega lepingut ei sõlmita, kuna sellise teabe andmine sama raamlepingu osalistele iga kord, kui hankemenetlus taasavatakse, võib kahjustada nendevahelist ausat konkurentsi.

(113)Hankijal peaks olema võimalik enne lepingule alla kirjutamist hankemenetlus tühistada, ilma et hankemenetluses osalevatel taotlejatel või pakkujatel oleks õigus nõuda hüvitist. See ei peaks mõjutama olukordi, kus hankija on tegutsenud sellisel viisil, et teda võib kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega kahjude eest vastutusele võtta.

(114)Nii nagu ka direktiivi 2014/24/EL puhul, on vaja selgitada, millistel tingimustel võib lepingut selle kehtivuse ajal muuta ilma uue hankemenetluseta. Eelkõige ei muuda algse menetluse miinimumnõudeid sellised asjaolud nagu haldusalased muutused, üldõigusjärglus ning selgete ja üheselt mõistetavate läbivaatamisklauslite või -võimaluste kohaldamine. Uue hankemenetluse peaks korraldama juhul, kui algsesse hankelepingusse tehakse olulisi muudatusi, eelkõige seoses lepingupoolte vastastikuste õiguste ja kohustustega, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste jaotumisega. Sellised muudatused näitavad lepingupoolte kavatsust hankelepingu olulised tingimused uuesti läbi rääkida, eelkõige juhul, kui muudatuste tegemine algse menetluse käigus oleks mõjutanud selle tulemust.

(115)Ehitustööde, tarnete ja keerukate teenuste korral tuleks ette näha võimalus nõuda täitmistagatist, et tagada oluliste lepingujärgsete kohustuste järgimine lepingu nõuetekohaseks täitmiseks kogu selle kehtivusaja jooksul. Samuti on vaja näha ette lepingulise vastutuse perioodi hõlmav lisatagatis kooskõlas kõnealuste sektorite tavadega.

(116)Selleks et määrata kindlaks kohaldatavad piirmäärad ja menetlused, on vaja selgitada, kas liidu institutsioone, rakendusameteid ja asutusi käsitatakse hankijatena. Kui nad hangivad keskselt hankijalt, ei tuleks neid käsitada hankijana. Lisaks moodustavad liidu institutsioonid ühe juriidilise isiku ning nad saavad sõlmida oma talituste vahel üksnes teenustaseme kokkuleppeid, mitte lepinguid.

(117)On asjakohane lisada käesolevasse määrusesse viide kahele direktiivis 2014/24/EL sätestatud piirmäärale, mida kohaldatakse vastavalt ehitustööde ning tarnete ja teenuste suhtes. Kõnealuseid piirmäärasid tuleks lihtsustamise ja usaldusväärse finantsjuhtimise eesmärgil kohaldada ka kontsessioonilepingute suhtes, võttes arvesse liidu institutsioonide erivajadusi lepingute sõlmimisel. Direktiivis 2014/24/EL sätestatud piirmäärade läbivaatamist tuleks seega vahetult kohaldada liidu institutsioonide hangete suhtes.

(118)Ühtlustamise ja lihtsustamise eesmärgil tuleks avalike hangete suhtes kohaldatavaid standardmenetlusi kohaldada ka direktiivis 2014/24/EL sätestatud lihtsustatud korra alusel tehtavate hangete suhtes. Seetõttu tuleks lihtsustatud korra alusel tehtavate hangete piirmäär viia vastavusse teenuslepingute piirmääraga.

(119)Ooteaja kohaldamise tingimusi on vaja täpsustada.

(120)Välistegevuse valdkonna hangete suhtes kohaldatavad eeskirjad peaksid olema kooskõlas direktiivides 2014/23/EL ja 2014/24/EL sätestatud põhimõtetega.

(121)Lihtsustamiseks, olemasolevate eeskirjade ühtlustamiseks ja hankelepingute sõlmimise korra loetavamaks muutmiseks on vaja koondada hankelepingute sõlmimise üldsätted ja välistegevuse valdkonna hankelepingute sõlmimise erisätted, et kaotada ebavajalikud kordused ja ristviited.

(122)On vaja täpsustada seda, millised ettevõtjad saavad sõltuvalt oma asukohast osaleda liidu institutsioonide korraldatavates hangetes, ja sõnaselgelt ette näha võimalus ka rahvusvaheliste organisatsioonide osalemiseks.

(123)Selleks et saavutada tasakaal vajaduse vahel tagada ühelt poolt läbipaistvamad ja ühtlasemad hankelepingute sõlmimise eeskirjad ning teiselt poolt nende eeskirjade paindlikkus teatavates tehnilistes küsimustes, tuleks hankeid käsitlevad tehnilised sätted koondada käesoleva määruse lisasse ja delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte kõnealuse lisa muutmiseks.

(124)Vaja on selgitada toetusi käsitleva jaotise kohaldamisala, eelkõige seoses sellega, mis liiki meetmed ja asutused vastavad toetuse saamise tingimustele, aga ka sellega, mis liiki juriidilisi kohustusi võib toetuste katmiseks kasutada. Eelkõige tuleks järk-järgult kaotada toetusotsused, sest nende kasutus on piiratud ja üha enam võetakse kasutusele e-hanked. Struktuuri lihtsustamiseks tuleks sätted, mis ei käsitle toetusi, vaid muid vahendeid, paigutada ümber määruse muudesse osadesse. Tuleks täpsustada, mis laadi asutused võivad saada tegevustoetust, sest liidu üldistes huvides tegutseva asutuse mõiste hõlmab ka asutusi, kellel on liidu poliitika osaks olev ja seda toetav eesmärk. Ühtlasi tuleks välja jätta liidu üldistes huvides tegutseva asutuse kitsas määratlus.

(125)Menetluste lihtsustamiseks ja käesoleva määruse loetavamaks muutmiseks tuleks lihtsustada ja ühtlustada toetustaotluste, konkursikutsete ja toetusotsuste sisu käsitlevaid sätteid.

(126)Selleks et lihtsustada mitme rahastajaga meetmete rahastamist juhul, kui meetme kogu rahastamine ei ole liidu rahalise toetuse andmiseks vajalike kulukohustuste võtmise ajal veel teada, tuleks selgitada liidu rahalise toetuse määratlemise viisi ja selle kasutamise kontrollimise meetodit.

(127)Kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete kasutamisel saadud kogemused näitavad, et sellised rahastamisvormid on oluliselt lihtsustanud haldusmenetlusi ning vähendanud suurel määral veariski. Kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed on sobiv rahastamisvorm olenemata liidu tegevusvaldkonnast, eriti kui tegu on standard- või korduvmeetmetega, näiteks liikuvuse, institutsioonidevahelise mestimise ja koolituse puhul. Seoses sellega tuleks kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete kasutamise tingimusi muuta paindlikumaks. On vaja sõnaselgelt ette näha kindlasummalised koondmaksed, mis kataksid kogu meetme või tööprogrammi rahastamiskõlblikud kulud. Lisaks tuleks eelistada tulemuspõhist rahastamist, et edendada tulemustele keskendumist. Kui kindlasummalisi makseid, ühikuhindasid ja kindlamääralisi makseid ei ole võimalik või asjakohane kasutada väljundipõhiselt, peaks säilima võimalus teha seda sisendipõhiselt.

(128)Haldusmenetlusi, millega antakse luba kasutada kindlasummalisi makseid, ühikuhindasid ja kindlamääralisi makseid, tuleks lihtsustada, andes selliste lubade andmise õiguse eelarvevahendite käsutajale. Kui see on asjakohane tegevuse ja kulude olemuse või nende eest vastutavate eelarvevahendite käsutajate arvukuse tõttu, võib sellise loa anda komisjon.

(129)Kui kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete kindlaksmääramiseks vajalik teave ei ole kättesaadav, tuleks lubada kasutada eksperdi arvamust.

(130)Tuleks selgitada, millal võib kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete regulaarse hindamise asemel kasutada kontrollimist. Kontrollimine peaks keskenduma sellele, kas kindlasummalise makse, ühikuhindadel põhineva makse või kindlamääralise makse tegemise eeltingimused on täidetud, ja kui see on asjakohane, sealhulgas sellele, kas tulemused on saavutatud. Nimetatud eeltingimuste hulka ei tohiks kuuluda aruandlus toetusesaaja tegelikult kantud kulude kohta. Juhul kui vastutav eelarvevahendite käsutaja või komisjon on kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete suuruse eelnevalt kindlaks määranud, ei tohiks neid enam järelkontrolli käigus vaidlustada. Kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete regulaarne hindamine võib statistilistel ja metodoloogilistel eesmärkidel nõuda juurdepääsu toetusesaaja raamatupidamisarvestusele. Regulaarse hindamise tulemusena võidakse ajakohastada edasiste lepingute puhul kohaldatavaid kindlasummalisi makseid, ühikuhindasid ja kindlamääralisi makseid, kuid ei tohiks vaidlustada juba kokku lepitud kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ega kindlamääraliste maksete suurust. Toetusesaaja raamatupidamisarvestusele on vaja juurdepääsu ka pettuse tõkestamise ja tuvastamise eesmärgil.

(131)Selleks et hõlbustada piiratud vahendite tingimustes väikeste organisatsioonide osalemist ELi poliitika rakendamises, on vaja võtta rahastamiskõlblike kuludena arvesse vabatahtlike tööd. See võimaldab sellistel organisatsioonidel suuremal määral kasutada vabatahtlike tööd meetme kaasrahastamiseks. Ilma et see piiraks alusaktis sätestatud maksimaalset kaasrahastamise määra, peab liidu toetus sel juhul piirduma nende hinnanguliste rahastamiskõlblike kuludega, mis ei ole seotud vabatahtlike tööga. Kuna vabatahtlike töö on töö, mida kolmas isik teeb ilma toetusesaajalt tasu saamata, tagab selline piirang, et toetusesaajale ei hüvitata kulusid, mida ta ei ole kandnud.

(132)Auhindade kasutamist tuleks hõlbustada ja nende suhtes kohaldatavaid eeskirju selgitada, sest auhinnad on väärtuslik rahalise toetuse andmise vahend, mis ei ole seotud eeldatavate kuludega. Auhindu tuleks käsitada vahendina, mis täiendab, mitte ei asenda muid rahastamisvahendeid, näiteks toetusi.

(133)Auhindade paindlikumaks kasutamiseks tuleks kohustus avaldada 1 000 000 euro suurused või suuremad auhinnad eelarveprojektile lisatavas aruandes asendada Euroopa Parlamendi eelneva teavitamisega sellistest auhindadest ja osutada neile sõnaselgelt rahastamisotsuses.

(134)Auhindade suhtes tuleks kohaldada läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Seoses sellega tuleks näha ette konkursside miinimumnõuded, eelkõige auhinna andmise korral tingimused selle väljamaksmiseks võitjatele ja asjakohased avaldamismeetmed. Samuti on vaja kehtestada selge auhindade andmise menetlus, mis järgiks toetuste andmise menetlust, alates konkursitaotluste esitamisest kuni taotlejatele teabe andmiseni ja võitnud osaleja teavitamiseni.

(135)Käesolevas määruses tuleks sätestada rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabi kasutamise põhimõtted ja tingimused ning eeskirjad liidu finantsvastutuse piiramise, pettuse ja rahapesu vastase võitluse, rahastamisvahendite kasutuselt kõrvaldamise ja aruandluse kohta.

(136)Viimastel aastatel on liit kasutanud üha enam rahastamisvahendeid, mille abil on võimalik suurendada ELi eelarve finantsvõimendust, kuid samal ajal tekitab see eelarvele finantsriski. Lisaks rahastamisvahenditele, mis on juba hõlmatud finantsmäärusega, kasutatakse ka muid vahendeid, nagu eelarvelised tagatised ja finantsabi, mida on seni reguleeritud ainult asjaomastes alusaktides sätestatud eeskirjadega. On oluline luua ühine raamistik, mis tagaks ühtsete põhimõtete kohaldamise kõigi selliste vahendite suhtes, ning koondada need uude jaotisse, mis sisaldab lisaks olemasolevatele rahastamisvahendeid käsitletavatele eeskirjadele eraldi jagusid eelarveliste tagatiste ja liikmesriikidele või kolmandatele riikidele antava finantsabi kohta.

(137)Kui rahastamisvahendeid kasutatakse koos muude vahenditega või finantsvõimendusena, võib neil olla oluline koht liidu vahendite mõju mitmekordistamisel. Rahastamisvahendeid tuleks kasutada ainult juhul, kui puudub turumoonutuste oht ja vastuolu riigiabieeskirjadega.

(138)Rahastamisvahendeid tuleks kasutada assigneeringute raames, mis Euroopa Parlament ja nõukogu on asjaomase programmi puhul vastavaks aastaks heaks kiitnud, eelhindamise alusel, millega tõendatakse, et rahastamisvahendid on liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tõhusad.

(139)Rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabi kasutamiseks tuleb anda luba alusaktiga. Kui rahastamisvahendid on kehtestatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ilma alusaktita, peaks need eelarves heaks kiitma Euroopa Parlament ja nõukogu.

(140)Vahendid, mis võivad kuuluda X jaotise kohaldamisalasse, nagu laenud, tagatised, omakapitaliinvesteeringud, kvaasiomakapitali investeeringud ja riskijagamisvahendid, peaksid olema määratletud. Riskijagamisvahendite määratlus peaks võimaldama hõlmata projektivõlakirjade krediidikvaliteedi parandamist, mis katab projekti võlateenindusriski ja leevendab krediidikvaliteedi parandamiseks antud võla või tagatise kaudu võlakirjaomanike krediidiriski.

(141)Rahastamisvahendilt laekunud summasid tuleks kasutada sama rahastamisvahendi jaoks, et suurendada selle tõhusust ja võimaluse korral vähendada sellele eelarvest uute vahendite eraldamist, kui alusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(142)Liidu poliitiliste eesmärkide täitmisel on kohane võtta arvesse huvide ühitamist, eriti asjaolu, et Euroopa Investeerimispangal ja Euroopa Investeerimisfondil on erialased teadmised rahastamisvahendite rakendamisel.

(143)Euroopa Investeerimispangal ja Euroopa Investeerimisfondil grupina tegutsedes olema võimalik osa rakendamisest teineteisele üle anda, kui sellest võib olla kasu asjaomase meetme rakendamisele ja see määratakse täpsemalt kindlaks komisjoniga sõlmitud asjaomases lepingus.

(144)Tuleks selgitada, et kui rahastamisvahendeid kombineeritakse muus vormis liidu eelarvest antava toetusega, tuleks kohaldada rahastamisvahendeid käsitlevaid eeskirju. Kõnealuseid eeskirju tuleks vajaduse korral täiendada konkreetsete valdkondlikest õigusaktidest tulenevate nõuetega.

(145)Lisaks tuleks rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste rakendamisel järgida liidu maksupoliitika eesmärke ja edusamme maksustamise vältimise, eelkõige agressiivse maksuplaneerimise ja hea maksuhaldustava käsitlemisel. Seoses sellega tuleks pöörata tähelepanu komisjoni soovitusele agressiivse maksuplaneerimise kohta (C(2012)8806), komisjoni soovitusele meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid (C(2012)8805), komisjoni teatisele „Maksustamise vältimise vastane pakett: järgmised sammud tõhusa maksustamise ja maksude suurema läbipaistvuse saavutamiseks ELis“ (COM(2016)23), sealhulgas eriti komisjoni teatisele tõhusa maksustamise välisstrateegia kohta (COM(2016)24), ning sellealastele suundumustele liidu tasandil.

(146)Eelarvelised tagatised ja liikmesriikidele või kolmandatele riikidele antav finantsabi on eelarvevälised tehingud, millel on oluline mõju liidu bilansile. Kuigi need tehingud on eelarvevälised, kaasatakse need finantsmäärusesse, sest see tugevdab liidu finantshuvide kaitset ja loob selgema raamistiku selliste tehingute kinnitamiseks, haldamiseks ja nende kohta raamatupidamisarvestuse pidamiseks.

(147)Liit on hiljuti teinud olulisi algatusi, mis põhinevad eelarvelistel tagatistel, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) ja Euroopa Säästva Arengu Fond (EFSD). Neid vahendeid iseloomustab asjaolu, et need põhjustavad liidule tingimuslikke kohustusi ja nõuavad eraldisi, et luua likviidsuspuhver, mis võimaldab eelarvest nõuetekohaselt täita tingimuslikest kohustustest tuleneda võivaid maksekohustusi. Selleks et säiliks liidu krediidireiting ja sellest tulenevalt tema võime pakkuda tulemuslikku rahastamist, on tingimuslike kohustuste kinnitamise, nende katteks ette nähtud eraldiste kindlaksmääramise ja nende järelevalve puhul väga oluline järgida kindlaid eeskirju, mida tuleks kohaldada kõikide eelarveliste tagatise suhtes.

(148)Eelarvelistest tagatistest tulenevad tingimuslikud kohustused võivad olla seotud paljude erinevate rahastamis- ja investeerimistehingutega. Eelarvelise tagatise realiseerimise võimalust aasta jooksul ei saa täielikult ette näha nagu laenu puhul, millel on kindel tagasimaksegraafik. Seepärast on hädavajalik kehtestada tingimuslike kohustuste kinnitamise ja järelevalve raamistik, millega tagatakse, et otsusega (EÜ, Euratom) 2007/436 (liidu omavahendite süsteemi kohta) kindlaks määratud maksete assigneeringute aastasest ülemmäärast peetakse kogu aeg täielikult kinni.

(149)Kõnealune raamistik peaks samuti hõlmama haldust ja kontrolli, sealhulgas korrapärast aruannete esitamist liidu riskipositsiooni kohta. Finantsvastutuse katteks ette nähtud eraldiste määr tuleks määrata kindlaks asjaomasest vahendist tuleneva finantsriski nõuetekohase hindamise alusel. Tingimuslike kohustuste jätkusuutlikkust tuleks igal aastal hinnata eelarvemenetluse raames. Selleks et hoida ära finantsvastutuse katteks ette nähtud eraldiste puudujääki, tuleks kehtestada varajase hoiatamise mehhanism.

(150)Rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabi üha suurem kasutamine nõuab märkimisväärse hulga maksete assigneeringute kasutuselevõttu ja eraldamist. Selleks et tagada finantsvõimendus ja samal ajal piisav kaitse finantsvastutuse eest, on oluline optimeerida vajatavate eraldiste hulka ja koondada need tõhususe suurendamiseks ühisesse eraldisfondi. Kuna eraldiste koondamine võimaldab neid paindlikumalt kasutada, saab kohaldada üldist tegelikku eraldiste määra, mis tagab nõutava kaitse optimaalse vahendite hulgaga.

(151)Eraldiste ja ühise eraldisfondi suhtes kohaldatavate eeskirjadega tuleks tagada usaldusväärne sisekontrolli raamistik. Eraldisi käsitlevad varahaldussuunised tuleks kehtestada pärast peaarvepidajaga konsulteerimist komisjoni tasandil. Eelarvevahendite käsutajad peaksid hoolega jälgima nende vastutusalast tulenevat finantsvastutust ning ühise eraldisfondi eelarvevahendite käsutaja peaks fondis oleva raha ja varade haldamisel järgima peaarvepidaja kehtestatud eeskirju ja menetlusi.

(152)Eelarveliste tagatiste ja finantsabi puhul tuleks järgida samu põhimõtteid, mis kehtivad juba rahastamisvahendite puhul. Eelarvelised tagatised peaksid eelkõige vastama järgmistele põhimõtetele: need peaksid olema tagasivõtmatud, tingimusteta ja nõudmisel väljamakstavad, neid tuleks rakendada kaudse või erandjuhul otsese eelarve täitmise raames, neid võib anda ainult rahastamis- ja investeerimistehingute katteks ning nende tehingute vastaspooled peaksid osalema nendes rahaliselt oma vahenditega.

(153)Finantsabi tuleks liikmesriikidele või kolmandatele riikidele anda laenu, krediidiliini või mis tahes muus vormis, mida peetakse toetuse tulemuslikkuse tagamiseks asjakohaseks. Komisjonile tuleks anda õigus laenata vajalikud rahalised vahendid liidu nimel kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt, ilma et liidu suhtes kohaldataks laenutähtaegade ümberkujundamist ning et sellest tuleneks liidule intressirisk või muu tururisk.

(154)Rahastamisvahendeid käsitlevaid sätteid tuleks hakata kohaldama võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 1. jaanuarist 2018, et saavutada taotletav lihtsus ja tulemuslikkus. Eelarvelisi tagatisi ja finantsabi ning ühist eraldisfondi käsitlevaid sätteid tuleks hakata kohaldama alates 2020. aastale järgnevast mitmeaastasest finantsraamistikust. Selline ajakava annab võimaluse valmistada põhjalikult ette uued vahendid tingimuslike kohustuste haldamiseks. See võimaldab samuti viia X jaotises esitatud põhimõtted kooskõlla 2020. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku ja sellega seotud eriprogrammidega.

(155)Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 22. oktoobril 2014 vastu määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014, (5) millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2004/2003 ning sätestatakse uued eeskirjad, mis käsitlevad muu hulgas Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamist, eelkõige rahastamistingimusi, rahaliste vahendite eraldamist ja jaotamist, annetusi ja toetusi, Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniate rahastamist, hüvitatavaid kulusid, rahastamiskeeldu, raamatupidamisarvestust, aruandlust ja auditit, rakendamist ja kontrolli, karistusi, Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste ameti, Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja ja liikmesriikide vahelist koostööd ning läbipaistvust. Kõnealust määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.

(156)Määrusesse tuleks lisada eeskirjad Euroopa tasandi erakondadele liidu üldeelarvest antava rahalise toetuse kohta, mis on ette nähtud määrusega (EL, Euratom) nr 1141/2014. Need eeskirjad peaksid võimaldama Euroopa tasandi erakondadele nende rahaliste toetuste kasutamiseks ettenähtud tähtaegade puhul suuremal määral paindlikkust, mida nõuab nende tegevuse olemus.

(157)Euroopa tasandi erakondadele tuleks anda eriomast rahalist toetust, mis oleks kooskõlas neile eriomaste vajadustega.

(158)Kuigi rahalist toetust antakse ilma iga-aastase tööprogrammi esitamist nõudmata, peaksid Euroopa tasandi erakonnad liidu rahaliste vahendite otstarbekat kasutamist tagantjärele põhjendama. Eelkõige peaks vastutav eelarvevahendite käsutaja kontrollima, kas rahalisi vahendeid on kasutatud selleks, et tasuda toetustaotluste esitamise kutses nimetatud hüvitatavate kulude eest käesolevas määruses sätestatud tähtaja jooksul. Euroopa tasandi erakondadele antavad rahalised toetused tuleks ära kasutada nende eraldamise aastale järgneva eelarveaasta jooksul, pärast mida peaks vastutav eelarvevahendite käsutaja kasutamata rahalised vahendid sisse nõudma.

(159)Euroopa tasandi erakondade tegevuskulude rahastamiseks eraldatud liidu rahalisi vahendeid ei tohiks kasutada muudel kui määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014 sätestatud eesmärkidel, eelkõige mitte selleks, et rahastada otse või kaudselt muid üksusi, nagu liikmesriikide erakonnad. Euroopa tasandi erakonnad peaksid kasutama saadud rahalisi toetusi selleks, et tasuda teatava protsendi jooksvate ja tulevaste kulude eest, mitte selliste kulude või võlgnevuste eest, mis on tekkinud enne toetustaotluste esitamist.

(160)Samuti tuleks rahaliste toetuste andmist lihtsustada ja kohandada seda Euroopa tasandi erakondade eripärale, mis seisneb eelkõige valikukriteeriumide puudumises, üldreeglina ühekordse täissummas eelmakse tegemises ja võimaluses kasutada kindlasummalisi, kindlamääralisi või asjaomase tegevuse kuludega sidumata makseid või ühikuhindade alusel rahastamist.

(161)Liidu üldeelarvest antav rahaline toetus tuleks peatada, seda tuleks vähendada või selle andmine lõpetada, kui Euroopa tasandi erakonnad rikuvad määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014 sätestatud kohustusi.

(162)Karistusi, mis põhinevad nii finantsmäärusel kui ka määrusel (EL, Euratom) nr 1141/2014, tuleks mõista ühetaoliselt, pidades kinni ne bis in idem põhimõttest. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 1141/2014 ei kohaldata finantsmääruses sätestatud haldus- ja/või rahalisi karistusi olukorras, kus on juba mõistetud karistus määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 alusel.

(163)Käesoleva määrusega tuleks kehtestada üldine raamistik, mille kohaselt võib eelarvetoetust kasutada välistegevuse vahendina, sealhulgas kolmanda riigi kohustus esitada komisjonile piisav ja õigeaegne teave, mis võimaldab hinnata nende tingimuste ja sätete täitmist, millega tagatakse liidu finantshuvide kaitse.

(164)Komisjonil tuleks lubada asutada ja hallata liidu usaldusfonde, millest rahastataks hädaolukorra aegseid, hädaolukorra järgseid või temaatilisi meetmeid mitte ainult väljaspool ELi, vaid ka selle siseselt. Hiljuti Euroopa Liidus toimunud sündmused näitavad, et ELi-sisest rahastamist on vaja muuta paindlikumaks. See aitaks ühtlasi reageerida piiriülestele probleemidele, sest sise- ja välispoliitika vaheline piir muutub üha hägusemaks. Usaldusfondidele ette nähtud rahalise toetuse ja rahalise osaluse suhtes kehtivaid põhimõtteid on vaja täpsustada, et selgitada finantsjuhtimises osalejate ja usaldusfondi nõukogu kohustusi. Samuti on vaja määrata kindlaks eeskirjad, millega tagataks osalevate rahastajate õiglane esindatus usaldusfondi nõukogus ja vahendite kasutamiseks kohustuslik komisjoni poolthääl.

(165)Võttes arvesse olemasolevate eeskirjade ühtlustamist ja vajadust vältida üleliigseid kordusi, tuleks jätta välja finantsmääruse teine osa, mis sisaldab Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi, teadusuuringute, välistegevuse ja ELi eri fondide suhtes kohaldatavaid erisätteid. Teise osa sätted tuleks lisada finantsmääruse asjaomastesse osadesse või lihtsalt välja jätta, kui neid enam ei kasutata või need ei ole enam asjakohased.

(166)Raamatupidamise aastaaruande esitamist ja raamatupidamisarvestust käsitlevaid sätteid tuleks lihtsustada ja selgitada. Seepärast on asjakohane koondada kõik raamatupidamise aastaaruannet ja muid finantsaruandeid käsitlevad sätted eraldi jaotisse.

(167)Viis, kuidas institutsioonid praegu Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma kinnisvaraprojektidest aru annavad, peaks jääma samaks. Selleks et lubada institutsioonidel rahastada uusi kinnisvaraprojekte assigneeringutest, mis on saadud kinnisvara müügist, tuleks lisada viide sihtotstarbelisi tulusid käsitlevatele sätetele. See võimaldaks tulla toime institutsioonide kinnisvarapoliitika muutuvate vajadustega, vähendaks kulusid ja tagaks suurema paindlikkuse.

(168)Selleks et kohandada tehnilisi sätteid, hankelepingute sõlmimise eeskirjade üksikasju ja teatavate liidu asutuste suhtes kohaldatavaid eeskirju, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles käsitletakse käesoleva määruse lisa, ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel loodud asutuste raamfinantsmäärust ning avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärust. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(169)Erivahendite kiiremaks rakendamiseks on asjakohane kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi puhul komisjoni eelarvejao siseseid ümberpaigutusi, et lihtsustada vahendite kasutusele võtmise ja ümberpaigutamise menetlusi.

(170)Selleks et tagada, et Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist pakutakse muutuvate poliitiliste prioriteetide toetamiseks kiiresti piisavalt vahendeid, peaksid kõigi kolme tegevussuuna soovituslikud protsendimäärad ja iga tegevussuuna alla kuuluvate valdkondade minimaalsed protsendimäärad olema paindlikumad. See peaks parandama programmi haldamist ja võimaldama suunata eelarve vahendid tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas paremaid tulemusi andvatesse meetmetesse.

(171)Selleks et hõlbustada investeerimist kultuuri- ja jätkusuutliku turismi taristusse, tuleks kaotada teatavad piirangud selliste investeeringute toetamisel, ilma et see piiraks ELi keskkonnaalaste õigusaktide, eelkõige keskkonnamõju strateegilise hindamise või keskkonnamõju hindamise direktiivi täielikku kohaldamist, olenevalt sellest, kumb neist on asjakohane.

(172)Selleks et reageerida üha suurenevast rändajate ja pagulaste sissevoolust tulenevatele probleemidele, tuleks kindlaks määrata eesmärgid, mida võib rändajate ja pagulaste toetamisel rahastada ERFist.

(173)Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 19 muutmisega kehtestatakse soodsamad tingimused teatava tulu tekitava tegevuse suhtes, mille toetussumma või -määr on määratud kindlaks EMKFi määruse II lisas, tuleks nende sätete jõustumiseks ette näha muu kuupäev, et tagada määruse (EL) nr 1303/2013 alusel toetatava tegevuse võrdne kohtlemine.

(174)Meetmete rakendamise hõlbustamiseks tuleks laiendada võimalike toetusesaajate ringi. Seepärast peaks ka füüsilistel isikutel olema võimalik saada ühtekuuluvuspoliitika raames toetust.

(175)Selleks et tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, usaldusväärne finantsjuhtimine ja selgitada liikmesriikide kohustusi, tuleks üldpõhimõtetes sõnaselgelt osutada finantsmääruses sätestatud eelarve täitmise sisekontrolli ja huvide konflikti vältimise põhimõttele.

(176)Selleks et saavutada rände- ja varjupaigaprobleemidega toimetulekuks liidu fondide maksimaalne koostoime, tuleks valdkondlike eesmärkide kajastamisel iga fondi eeskirjades sätestatud prioriteetides tagada, et need hõlmavad fondi asjakohast kasutamist nimetatud probleemide lahendamiseks.

(177)Programmitöö ühtluse tagamiseks tuleks partnerluslepingud ja rakenduskavad viia kord aastas omavahel kooskõlla.

(178)Ühtekuuluvuspoliitika raames liikmesriikidele eraldatud rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on vaja lubada liikmesriikidel paigutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud summasid ümber finantsmääruse või valdkondlike määruste alusel loodud vahenditesse.

(179)Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamise ja rakendamise hõlbustamiseks tuleks juhtfondil lubada katta jooksvad ning ettevalmistamise ja elavdamisega seotud kulud.

(180)Selleks et hõlbustada kogukonna juhitud kohalikku arengut ja integreeritud territoriaalseid investeeringuid, tuleks selgitada, millised ülesanded ja roll on kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate puhul kohalikel algatusrühmadel ning integreeritud territoriaalsete investeeringute puhul kohalikel asutustel, piirkondlikel arendusasutustel ja valitsusvälistel organisatsioonidel võrreldes muude programmiga seotud asutustega. Vahendusasutuse määramist tuleks nõuda ainult juhul, kui kõnealused asutused täidavad ülesandeid, mis lähevad kaugemale asjaomases artiklis kirjeldatust, või kui seda nõuavad konkreetse fondi eeskirjad.

(181)On vaja selgitada, et korraldusasutustel peaks olema võimalik sõlmida rahastamisvahendite rakendamiseks leping otse EIP või rahvusvaheliste finantseerimisasutustega.

(182)Paljud liikmesriigid on asutanud avalik-õiguslikke pankasid või finantseerimisasutusi, mis edendavad avaliku poliitika eesmärgil majandusarengut. Sellistel pankadel või finantseerimisasutustel on konkreetsed omadused, mis eristavad neid erasektori kommertspankadest ja tulenevad nende omandisuhetest, arenduseesmärgist ja maksimaalse kasumi taotlemise eesmärgi puudumisest. Nende pankade roll on eelkõige leevendada turutõrkeid, kui kommertspangad ei paku teatavas piirkonnas, poliitikavaldkonnas või sektoris piisavalt finantsteenuseid. Avalik-õiguslikel pankadel ja finantseerimisasutustel on hea võimalus lihtsustada juurdepääsu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele, mõjutamata seejuures konkurentsi. Nende pankade ja finantseerimisasutuste omadustest ja rollist tulenevalt saavad liikmesriigid kasutada rohkem rahastamisvahendeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuste saavutamiseks, et tagada nimetatud fondide maksimaalne mõju reaalmajandusele. See on kooskõlas komisjoni lähenemisviisiga, mille kohaselt toetatakse avalik-õiguslike pankade ja finantseerimisasutuste tegutsemist fondihaldurina nii Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel kui ka nende fondide ja EFSI rahastamise kombineerimisel, nagu on eelkõige sätestatud Euroopa investeerimiskavas. Seepärast on põhjendatud anda korraldusasutustele võimalus sõlmida lepinguid otse avalik-õiguslike pankade ja finantseerimisasutustega. Selle võimaluse kasutamiseks tuleks siiski sätestada ranged tingimused, mida avalik-õiguslikud pangad või finantseerimisasutused peavad täitma, et tagada otse sõlmitavate lepingute kooskõla siseturu põhimõtetega.

(183)Selleks et VKEde algatust saaks jätkuvalt kasutada VKEde konkurentsivõime suurendamise vahendina, on vaja sätestada, et liikmesriigid saavad VKEdele ühise piiramata tagatise ja väärtpaberistamise pakkumiseks ette nähtud rahastamisvahendites rahaliselt osaleda kogu programmitöö perioodi jooksul, ning ajakohastada seda võimaldavaid sätteid, näiteks eelhindamise ja hindamise kohta.

(184)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määruse (EL) 2015/1017 (mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond) vastuvõtmisega sooviti anda liikmesriikidele võimalus kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et toetada selliste rahastamiskõlblike projektide rahastamist, mis on kaetud EFSI kaudu antud ELi tagatisega. Tuleks lisada eraldi säte, millega nähakse ette koostööd ja vastastikust täiendavust soodustavad tingimused, et hõlbustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kombineerimist EIP finantstoodetega, millel on EFSI kaudu antud liidu tagatis.

(185)Kontrolli- ja auditinõuete lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks ning vastutuse paremaks tagamiseks EIP ja muude rahvusvaheliste finantseerimisasutuste rakendatavate rahastamisvahendite puhul on vaja muuta rahastamisvahendite haldamist ja kontrolli käsitlevaid sätteid, et hõlbustada kinnitava avalduse koostamist.

(186)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, et kehtestada käesoleva määruse artikli 40 lõikes 1 osutatud kontrolliaruande ja iga-aastaste auditiaruande näidised. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 20 .

(187)Selleks et tagada programmitöö perioodiga 2007–2013 seotud finantskorrektsioonide ühtne käsitlemine, on vaja selgitada, et rahastamisvahendite puhul peaks ühe ja sama toimingu raames olema võimalik asendada eeskirju eiravad kulud korrektsete kuludega, nii et kohaldatav finantskorrektsioon ei tooks kõnealuse rahastamisvahendi toimingu jaoks kaasa netokahju.

(188)Selleks et stimuleerida erainvestorite kaasinvesteeringuid avaliku poliitika eesmärkidega seotud projektidesse, tuleks lisada investorite diferentseeritud kohtlemise mõiste, mille kohaselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel võib teatavatel tingimustel olla madalam nõudeõiguse järk kui erainvestoril või EFSI kaudu antud ELi tagatisega EIP finantstootel. Samal ajal tuleks sätestada, millistel tingimustel sellist diferentseeritud kohtlemist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise puhul kohaldatakse.

(189)Selleks et püsivad madalad intressimäärad ei kahjustaks rahastamisvahendeid rakendavaid asutusi ülemääraselt, on vaja kehtestada ühissätete määruse artikli 43 kohaselt võimalus rahastada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringutest tekkivat negatiivset intressi rahastamisvahendile tagasi makstud vahenditest, tingimusel et kohaldatakse aktiivseid sularahahaldusmeetmeid ja täidetakse hoolsuskohustust.

(190)Selleks et viia aruandlusnõuded kooskõlla uue artikli 43 punktiga a, milles käsitletakse investorite diferentseeritud kohtlemist, ja vältida artikli 46 lõike 2 punktis h osutatud investeeringute väärtuse ja artikli 46 lõike 2 punktis i osutatud omakapitaliinvesteeringute väärtuse kattumist, tuleks ühissätete määruse artiklit 46 ajakohastada.

(191)Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise hõlbustamiseks on vaja anda liikmesriikidele tehnilise abi meetmete puhul, mida rakendavad EIP/EIF, teised rahvusvahelised finantseerimisasutused või avalik-õiguslikud pangad või finantseerimisasutused, võimalus sõlmida lepinguid otse.

(192)Tulu tekitava tegevuse rakendamise hõlbustamiseks tuleks anda võimalus vähendada kogu programmi rakendamise ajal kaasrahastamise määra ja kehtestada riigi tasandil kindlamääraline puhastulu protsendimäär.

(193)Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014, millega on kehtestatud riigiabi osatähtsuse määrad, võeti vastu hilinemisega, on EMKFi puhul vaja sätestada teatavad erandid seoses tulu tekitava tegevusega.

(194)Toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks tuleks tõsta piirmäära, millest allpool vabastatakse toetusesaaja teatava tegevuse rakendamise käigus tekkinud tulu arvutamisest ja arvesse võtmisest.

(195)Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude liidu vahendite koostoime hõlbustamiseks peaks olema võimalik hüvitada kantud kulud eelnevalt kokku lepitud jaotuse alusel mitmest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist või liidu vahenditest.

(196)Selleks et edendada kindlasummaliste maksete kasutamist ning võtta arvesse vajadust lähtuda nende puhul ausast, õiglasest ja kontrollitavast arvutusmeetodist, mis tagaks usaldusväärse finantsjuhtimise, tuleks kaotada kindlasummaliste maksete kasutamisel kohaldatav ülempiir.

(197)Selleks et vähendada projektide rakendamisega toetusesaajate jaoks kaasnevat halduskoormust, tuleks sätestada uus lihtsustatud kuluvõimalus, mille puhul rahastamine põhineks muudel tingimustel kui tegevuse kuludel.

(198)Võttes arvesse asjaolu, et määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud kohustust tagada investeeringu kestvus kohaldatakse alates viimase makse tegemisest toetusesaajale, ei tohiks nimetatud kohustust kohaldada juhul, kui investeering seisneb uue masina või varustuse liisimises, sest sellise investeeringu puhul tehakse viimane makse lepingu kehtivusaja lõpus.

(199)Lihtsustatud kuluvõimaluste ulatusliku kasutamise tagamiseks tuleks ERFi ja ESFi puhul sätestada teatav piirmäär, millest allapoole jääva tegevuse puhul on kohustuslik kasutada ühikuhindade standardastmestikku või kindlasummalisi või kindlamääralisi makseid. Samal ajal tuleks sätestada, et lihtsustatud kulude kindlaksmääramisel kasutatakse täiendava metoodilise vahendina eelarveprojekte.

(200)Selleks et hõlbustada lihtsustatud kuluvõimaluste kiiremat ja sihipärasemat kasutuselevõttu, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles määratakse kindlaks ühikuhindade standardastmestik või kindlamääralised maksed, nende aluseks olev aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod ning maksed, mis ei põhine kuludel, vaid programmi rakendamisel tehtud edusammudega või programmi tulemuste saavutamisega seotud tingimuste täitmisel. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(201)Halduskoormuse vähendamiseks tuleks ulatuslikumalt kasutada kindlamääralisi makseid, mille puhul liikmesriik ei pea kehtestama metoodikat. Selleks tuleks sätestada veel kaks kindlamääralist makset, millest üks on ette nähtud otseste personalikulude ja teine personalikuludel põhinevate muude rahastamiskõlblike kulude arvutamiseks. Lisaks tuleks veelgi selgitada personalikulude arvutamise meetodeid.

(202)Tegevuse tulemuslikkuse ja mõju suurendamiseks tuleks hõlbustada üleriigilise või mitut programmitöö valdkonda hõlmava tegevuse rakendamist ja luua teatavate investeeringute puhul rohkem võimalusi kulutuste tegemiseks väljaspool liitu.

(203)Selleks et ergutada liikmesriike kasutama suurprojektide hindamiseks sõltumatuid eksperte, peaks olema võimalik deklareerida suurprojektiga seotud kulusid komisjonile enne sõltumatu eksperdi positiivse hinnangu saamist, tingimusel et komisjonile on eelnevalt teatatud asjaomase teabe edastamisest sõltumatule eksperdile.

(204)Selleks et edendada ühiste tegevuskavade kasutamist, mis vähendavad toetusesaajate halduskoormust, on vaja vähendada ühise tegevuskava kehtestamisega seotud regulatiivseid nõudeid.

(205)Toetusesaajate ülemäärase halduskoormuse vältimiseks peaksid teavitamist ja teabevahetust käsitlevad eeskirjad vastama proportsionaalsuse põhimõttele. Seepärast on oluline selgitada teavitamist ja teabevahetust käsitlevate eeskirjade kohaldamisala.

(206)Selleks et vähendada halduskoormust ning tagada kõikide fondide ja piirkonnakategooriate puhul tehnilise abi tulemuslik kasutamine, tuleks liikmesriikide tehnilise abi piirmäärade arvutamine ja järelevalve muuta paindlikumaks.

(207)Rakendusstruktuuride ühtlustamiseks tuleks selgitada, et ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga seotud programmide puhul võivad korraldusasutus, sertifitseerimisasutus ja auditeerimisasutus kuuluda samasse avaliku sektori asutusse.

(208)Tuleks täpsustada korraldusasutuste ülesandeid kulude kontrollimisel, kui kasutatakse lihtsustatud kuluvõimalusi.

(209)Selleks et tagada, et toetusesaajad saaksid eelkõige täieliku elektroonilise dokumendihalduse hõlbustamiseks igati kasu e-valitsuse lahendustest, kui rakendatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ning Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, on vaja selgitada, et paberdokumendid ei ole teatavatel tingimustel vajalikud.

(210)Selleks et tagada käesoleva määruse alusel toetatava tegevuse võrdne kohtlemine, on vaja määrata kindlaks teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 21 tehtud muudatuste kohaldamise alguskuupäev.

(211)Selleks et lihtsustada teatavate sihtrühmade juurdepääsu ESFi rahastamisele, tuleks teatavate näitajate jaoks koguda andmeid esindusliku valimi alusel ja kaks korda programmitöö perioodi jooksul.

(212)Noortele põllumajandustootjatele antava toetuse õiguskindluse ning ühtlustatud ja mittediskrimineeriva rakendamise tagamiseks on vaja sätestada, et maaelu arengu valdkonnas käsitatakse asjaomastes eeskirjades osutatud tegevuse alustamise kuupäevana kuupäeva, mil taotleja astub samme tegevuse alustamiseks, ning et toetustaotlus tuleb esitada 24 kuu jooksul alates nimetatud kuupäevast. Lisaks näitavad programmide üle peetud läbirääkimiste käigus saadud kogemused, et tuleks selgitada noorte põllumajandustootjate ühist tegevuse alustamist käsitlevaid eeskirju ja määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 19 lõikes 4 sätestatud toetuse andmise piirmäärasid ning ühtlustada äriplaani kestust käsitlevaid sätteid.

(213)Selleks et rahastamisvahendid oleksid erasektorile piisavalt atraktiivsed, on oluline, et need töötataks välja ja et neid kasutataks paindlikult. Kogemused näitavad siiski, et teatavad meetmepõhised rahastamiskõlblikkuse eeskirjad piiravad maaelu arengu programmide puhul rahastamisvahendite kasutuselevõttu ja takistavad fondihalduritel rahastamisvahendite paindlikku kasutamist. Seepärast on kohane sätestada, et rahastamisvahendite suhtes ei kohaldata teatavaid meetmepõhiseid rahastamiskõlblikkuse eeskirju. Samal põhjusel on kohane sätestada, et määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 19 alusel noortele põllumajandustootjatele tegevuse alustamiseks ette nähtud toetust võib anda ka rahastamisvahendi kaudu. Võttes arvesse kõnealuseid muudatusi, tuleks sätestada, et kui määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 17 osutatud toetust investeeringute tegemiseks antakse rahastamisvahendi kaudu, peab investeering aitama kaasa ühe või mitme liidu prioriteedi täitmisele maaelu arengu valdkonnas.

(214)Turu suundumuste tõttu suurenevad tänapäeval üha põllumajandustootjate majandusriskid. Majandusriskid ei mõjuta aga kõiki põllumajandussektoreid võrdselt. Seepärast peaks liikmesriikidel olema nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võimalik toetada põllumajandustootjaid, eriti kui nad tegutsevad sektoris, kus sissetulek on oluliselt langenud, kõnealusele sektorile suunatud sissetuleku stabiliseerimise vahendi kaudu, mis avaldab konkreetsele maapiirkonnale olulist majanduslikku mõju, tingimusel et peetakse kinni liidu rahvusvahelistest kohustustest. Nimetatud uue vahendiga seotud kulude jälgimiseks tuleks lisaks kohandada programmi rahastamiskava sisu. Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 36 lõikest 5 tulenev nõue esitada 2018. aastal aruanne riskijuhtimise meetme kohta on juba kaetud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 110 lõike 5 kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava ühise põllumajanduspoliitika seire ja hindamise aruandega. Seepärast tuleks artikli 36 lõike 5 teine lõik välja jätta.

(215)Usaldusfondide puhul on määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 38 lõike 3 ja artikli 39 lõike 4 kohaselt keelatud rahastada avalikest vahenditest algset põhivara, mis näib takistavat usaldusfondide tulemuslikku toimimist. Seepärast tuleks kõnealune keeld kaotada.

(216)Sellist määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 18 lõike 1 punktis b ja artikli 24 lõike 1 punktis d osutatud toetust, mille eesmärk on taastada pärast loodusõnnetust või katastroofi tootmise potentsiaal, antakse üldjuhul kõikidele taotlejatele, kes vastavad toetuse saamise tingimustele. Seepärast ei peaks liikmesriikidel olema kohustust määrata kindlaks taastustegevuste valikukriteeriumid. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui valikukriteeriume ei ole tegevuse olemuse tõttu võimalik kindlaks määrata, peaks liikmesriikidel olema võimalus määrata kindlaks muud valikumeetodid.

(217)Määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 59 on määratud kindlaks maksimaalsed EAFRD toetuse määrad. Selleks et leevendada mõne liikmesriigi eelarvele avalduvat survet ja kiirendada Küprosel hädasti vajatavaid investeeringuid, tuleks artikli 59 lõike 4 punktis f osutatud 100 % toetusmäära kohaldamist pikendada kuni programmi sulgemiseni. Lisaks tuleks artikli 59 lõikes 4 osutada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punktis c sätestatud uue rahastamisvahendi toetusmäärale.

(218)Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 60 lõike 1 kohaselt võivad loodusõnnetustest tingitud erakorraliste meetmete puhul programmi muudatustega seotud kulud saada rahastamiskõlblikuks alates loodusõnnetuse toimumise kuupäevast. Võimalust käsitada enne programmi muudatuste esitamist kantud kulusid rahastamiskõlblikuna tuleks laiendada muudele olukordadele, näiteks katastroofidele või liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majanduslike tingimuste olulisele ja järsule muutumisele, sealhulgas rändest või pagulaste vastuvõtust tingitud olulistele ja järskudele demograafilistele muutustele.

(219)Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 60 lõike 2 teise lõigu kohaselt on põllumajandussektori investeeringute puhul rahastamiskõlblikud üksnes sellised kulud, mis on kantud pärast taotluse esitamist. Liikmesriikidele tuleks anda võimalus sätestada oma programmis, et kui investeering on seotud erakorraliste meetmetega, mis on tingitud loodusõnnetustest, katastroofidest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest või liikmesriigi või piirkonna sotsiaalmajanduslike tingimuste olulisest ja järsust muutumisest, on kulud rahastamiskõlblikud alates sündmuse toimumisest.

(220)Selleks et suurendada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktides b–d osutatud lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist, on vaja kohaldada määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 62 lõikes 2 osutatud EAFRD erieeskirju ainult toetuste suhtes, mida antakse vastavalt sama määruse artikli 21 lõike 1 punktidele a ja b seoses saamata jäänud tulu ja hoolduskuludega ning artiklitele 28–31, 33 ja 34.

(221)Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 74 kohaselt tuleb liikmesriigil nelja kuu jooksul alates maaelu arengu programmi heakskiitmisest pidada seirekomiteega nõu programmi valikukriteeriumide üle. Seetõttu on liikmesriigid kaudselt kohustatud määrama nimetatud tähtajaks kindlaks kõik valikukriteeriumid, isegi selliste toetustaotluste kutsete puhul, mis avaldatakse hiljem. Selleks et vähendada ülemäärast halduskoormust, kuid tagada samal ajal rahaliste vahendite optimaalne kasutamine, tuleks anda liikmesriikidele võimalus määrata valikukriteeriumid kindlaks ja pidada seirekomiteega nende üle nõu enne toetustaotluste kutse avaldamist.

(222)Selleks et tagada asjaomaste aastaste piirmäärade järgimine Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi eelarves ja luua põllumajandussektori kriisireserv, kasutatakse finantsdistsipliini. Kuna kohandusmäära kindlaksmääramine on oma olemuselt tehniline ja seotud kulude eelarvestusega, mille komisjon esitab asjaomase aasta eelarveprojektis, tuleks kohandusmäära kindlaksmääramise menetluse lihtsustamiseks lubada komisjonil võtta kohandusmäär vastu nõuandemenetluse alusel. Uues finantsmääruses ei ole kindlaks määratud, millised toetusesaajad võivad taotleda finantsdistsipliini raames hüvitist. Asjaomast määrust tuleks sellega seoses kohandada, säilitades samal ajal toetuskõlblike toetusesaajate praeguse määratluse.

(223)Selleks et ühtlustada määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 87 ja määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 38 sätestatud automaatse kulukohustustest vabastamise eeskirju, tuleks kohandada artikli 38 lõikes 3 sätestatud tähtaega, mil liikmesriigid peavad saatma komisjonile kulukohustustest vabastamisel tehtud erandeid käsitleva teabe.

(224)Selleks et tagada õiguslik selgus määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 41 lõike 2 kohase vahemaksete ajutise vähendamise tulemusena sisse nõutud vahendite käsitlemisel, tuleks nimetatud vahendid lisada kõnealuse määruse artiklis 43 esitatud sihtotstarbeliste tulude loetelusse.

(225)Eeskiri, mille kohaselt summad, mis kuuluvad eeskirjade eiramise tõttu sissenõudmisele, kuid mida ei pruugi olla võimalik sisse nõuda, sest nende sissenõudmine ei ole mõistliku aja jooksul õnnestunud, kaetakse võrdses mahus liidu ja liikmesriigi eelarvest (nn 50/50 reegel), on esmakordselt sätestatud määruses (EL) nr 1290/2005 ja kogumused näitavad, et see on edukalt kaitsnud liidu eelarvet. Selline süsteem põhjustab aga nii Euroopa Komisjonile kui ka liikmesriikidele suurt halduskoormust ja raskendab arvepidamist. Sellepärast peetakse kohaseks kirjeldatud lähenemisviisi veelgi muuta ja jätta sellised summad pärast tähtaja möödumist täielikult asjaomase liikmesriigi kanda, võimaldades tal jätta hiljem sissenõudmismenetluse tulemusena sisse nõutud summad oma eelarvesse.

(226)Selleks et tagada, et avalike hankelepingute sõlmimise korra eiramisest mõjutatud maksete tegemisest keeldumine või nende tagasinõudmine vastab eiramise raskusastmele ja on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, peaks keeldumine või tagasinõudmine piirduma selliste komisjoni kindlaks määratud finantskorrektsioonide tasemega, mida kohaldatakse kõnealuse korra eiramisel kulude suhtes, mis on kantud eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega. Lisaks on kohane selgitada, et selline eiramine mõjutab ainult samal määral tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

(227)Senised kogemused näitavad, et paljudel liikmesriikidel on raskusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 22 artikli 9 lõike 2 kolmandas lõigus loetletud kolme kriteeriumi kohaldamisega, mille alusel määratakse kindlaks aktiivsed põllumajandustootjad. Nimetatud kolme kriteeriumi kohaldamisest tuleneva halduskoormuse vähendamiseks tuleks anda liikmesriikidele võimalus kohaldada neist ainult ühte või kahte. Kogemused näitavad samuti, et mõnes liikmesriigis ületab aktiivse põllumajandustootja kindlaksmääramise kriteeriumide kohaldamise kulu tulu, mida annab väga väikese arvu mitteaktiivsete põllumajandustootjate väljaarvamine otsetoetuskavadest. Selleks et liikmesriikidel oleks võimalik sellist olukorda järgnevatel taotlusaastatel vältida, tuleks kogu artikli 9 kohaldamine muuta neile vabatahtlikuks.

(228)Määruse (EL) nr 1307/2013 rakendamise esimesel aastal saadud kogemused näitavad, et teatavad ühtse pindalatoetuse kava kohaldanud liikmesriigid ei kasutanud ära kõiki vahendeid, mis olid neile komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2015/1089 sätestatud ülemmäära raames eelarvest ette nähtud. Põhitoetuskava kohaldavatel liikmesriikidel on vahendite tõhusama kasutamise tagamiseks juba teatavates piirides võimalik jaotada suurema väärtusega toetusõigusi, kui on nende põhitoetuskava raames ette nähtud. Ühtse pindalatoetuse kava kohaldavatel liikmesriikidel tuleks lubada teatavate ühiste piirmäärade piires ja järgides otsetoetuste netoülemmäärasid, arvutada vajalik summa, mille võrra võib suurendada nende ühtse pindalatoetuse kava ülemmäära.

(229)Selleks et tagada määruses (EL) nr 1307/2013 sätestatud noore põllumajandustootja toetuse maksimaalne ulatus, on kohane, et liikmesriigid piiraksid toetusõigusi või toetuskõlblike hektarite arvu ainult juhul, kui seda on vaja asjaomaste noore põllumajandustootja toetust käsitlevate sätete järgimiseks.

(230)Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 52 kohaselt võivad liikmesriigid teatavatel tingimustel anda põllumajandustootjatele tootmiskohustusega seotud toetust teatavates põllumajandussektorites või teatavat tüüpi põllumajandustegevuse puhul ning ulatuses, mis on vajalik, et luua soodustingimusi säilitamaks asjaomastes sektorites või piirkondades senist tootmistaset. Selleks et vältida tootmistaseme säilitamist juhul, kui see ei ole turgude struktuuri tasakaalustamatuse tõttu kohane, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte, millega võimaldataks jätkata kuni 2020. aastani vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse maksmist, lähtudes eelneval võrdlusperioodil toetust saanud tootmisühikutest. Selline ajutine erand tuleneb praegusest kriisiolukorrast ja selle eesmärk on anda pikemas perspektiivis vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetust tootmistaseme säilitamiseks asjaomastes piirkondades.

(231)Üks suuremaid takistusi tootjaorganisatsioonide loomisel näib olevat vastastikuse usalduse ja varasemate kogemuste puudumine, seda peamiselt liikmesriikides, mis on organiseerituse tasemelt maha jäänud. Selle takistuse kõrvaldamiseks võiksid toimivad tootjaorganisatsioonid nõustada teisi puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioone ja -rühmi või üksiktootjaid ning selline tegevus tuleks lisada nimetatud sektori tootjaorganisatsioonide eesmärkide hulka.

(232)Lisaks puu- ja köögivilja turult kõrvaldamisele tasuta jagamiseks on kohane anda olemasolevate tootjaorganisatsioonide rakenduskavade raames täielikku liidu toetust ka nõustamismeetmetele, mille eesmärk on ergutada tunnustamise tingimustele vastavate tootjaorganisatsioonide loomist.

(233)Kriisiennetus- ja -ohjemeetmeid tuleks laiendada nii, et need hõlmaksid ka usaldusfondide vahendite täiendamist, et kasutada usaldusfonde kriisiolukordade lahendamise vahendina.

(234)Liikmesriikides, kus puu- ja köögiviljasektoris on tootmise organiseerituse tase madal, tuleks lubada täiendavat riiklikku rahalist osalust.

(235)Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidele ja nende liitudele tõhusa, sihipärase ja jätkusuutliku toetuse tagamiseks tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, milles määratakse kindlaks nende liikmesriikide loetelu, kes võivad anda tootjaorganisatsioonidele riiklikku finantsabi.

(236)Praegu lubatakse kõigepealt liikmesriikidel anda nendes liidu piirkondades, kus organiseerituse tase on eriti madal, tootjaorganisatsioonidele täiendavat riiklikku finantsabi ja seejärel hüvitatakse osa nimetatud abist, kui on täidetud täiendavad tingimused; selle menetluse lihtsustamiseks võiks kehtestada uue süsteemi. Selle kohaselt võiksid liikmesriigid, kus organiseerituse tase oli 2013. aastal riiklikul tasandil alla 20 %, anda turustatud toodangu väärtusest veel ühe protsendi riiklikku abi, mis annaks sarnase tulemuse kui praegune süsteem, mille alusel tuleb kõigepealt saada luba ja sellele järgneb liidupoolne hüvitamine. Komisjon peaks nende liikmesriikide loetelu, kellel on õigus anda täiendavat riiklikku abi, regulaarselt läbi vaatama, et see oleks ajakohane.

(237)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 23 artikli 188 kohaldamisel saadud kogemused näitavad, et rakendusaktide vastuvõtmine kvootide jaotamisega seotud lihtsate arvutuste haldamiseks on tülikas ja ressursimahukas ega paku ühtegi konkreetset eelist. Komisjonil ei ole tegelikult selles küsimuses mingit kaalutlusõigust, sest kasutatav valem on juba kindlaks määratud komisjoni määruse (EÜ) 1301/2006 24 artikli 7 lõikes 2. Halduskoormuse vähendamiseks ja protsessi ühtlustamiseks tuleks sätestada, et komisjon avaldab imporditariifikvootide jaotuse asjaomasel veebisaidil. Ühtlasi tuleks eraldi sätestada, et liikmesriigid tohivad litsentse välja anda alles pärast seda, kui komisjon on avaldanud kõnealuse jaotuse.

(238)Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond peaks ka pärast 31. detsembrit 2017 ajutiselt andma toetust mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele ning noorte tööhõive algatuse kohaselt toetuskõlblike piirkondade noortele, sest ulatuslik töökohtade kaotamine avaldab nendele piirkondadele ebaproportsionaalselt suurt mõju.

(239)Selleks et tõhustada Euroopa ühendamise rahastu tegevust, võib luua selle raames ühe või mitu segarahastamisvahendit. Segarahastamisvahendist tuleks rahastada segarahastamist, mille puhul liidu eelarvest saadud tagastamatu abi ja/või rahastamisvahendid, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu omakapitaliinstrument ja laenuinstrument, mis on omavahel ühendatud, ühendatakse rahastamisega, mis on saadud EIP grupilt (sealhulgas EFSI raames), arenguabi- või muudelt finantseerimisasutustelt või investoritelt.

(240)Euroopa ühendamise rahastu raames loodud segarahastamisvahendi eesmärk peaks olema suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste mitmekordistavat mõju, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt. Lisaks peaks segarahastamisvahend tagama toetatavate meetmete majandusliku ja finantsjätkusuutlikkuse.

(241)Selleks et toetada selliste projektide rakendamist, mis on seoses põhivõrgukoridoride, piiriüleste ühenduste ja muude põhivõrgu lõikudega üleeuroopalise transpordivõrgu jaoks kõige suurema lisaväärtusega, on vaja muuta mitmeaastase tööprogrammi rakendamine paindlikuks, võimaldades kasutada ära kuni 95 % määrusega (EL) nr 1316/2013 eelarvest ette nähtud rahalistest vahenditest.

(242)Digitaalteenuste taristu valdkonna meetmete puhul võib praegu kasutada ainult toetusi ja hankeid. Selleks et nimetatud meetmed oleksid võimalikult tõhusad, peaks saama neid toetada ka rahastamisvahendite kaudu.

(243)Digitaalteenuste taristu valdkonnas meetmete võtmisel tuleks lähtuda lihtsatest ja paindlikest põhimõtetest, mis võimaldaksid liidul reageerida uutele poliitilistele prioriteetidele ja nendega seotud rahastamisvajadusele. Eelkõige võib teatava valdkonna meetme eesmärkide saavutamiseks olla vaja rahastada lüüsiteenuseid, mis seovad ühte või mitut liikmesriigi taristut ühe või mitme põhiteenusplatvormiga, et moodustada osa asjaomase digitaalteenuse, näiteks andmetöötluse, -talletuse ja -halduse või ühenduvuse taristust.

(244)Selleks et vältida korraldusasutuste ülemäärast halduskoormust, mis võiks takistada tõhusalt rakendamast Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, on kohane lihtsustada ja hõlbustada rakenduskavade vähem oluliste osade muutmise menetlust.

(245)Selleks et veelgi lihtsustada abifondi kasutamist, on kohane kehtestada täiendavad sätted kulude rahastamiskõlblikkuse kohta, eelkõige seoses ühikuhindade standardastmestike ning kindlasummaliste ja kindlamääraliste maksete kasutamisega.

(246)Partnerorganisatsioonide ebaõiglase kohtlemise vältimiseks ei tohiks nende kulude rahastamiskõlblikkust mõjutada eeskirjade eiramine, millega on seotud ainult abi ostmise eest vastutav asutus.

(247)Abifondist toetatavate meetmete õiguskindluse tagamiseks on kohane selgitada rahastamiskõlblikkuse tingimuste määratlust.

(248)Abifondi rakendamise lihtsustamiseks ja õiguskindlusetuse ärahoidmiseks tuleks selgitada liikmesriikide teatavaid haldus- ja kontrolliülesandeid.

(249)Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning abifondi rakendamise lihtsustamiseks ja õiguskindlusetuse ärahoidmiseks tuleks samuti selgitada liikmesriikide teatavaid haldus- ja kontrolliülesandeid.

(250)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 652/2014 25 on sätestatud, et eelarvelised kulukohustused võib jaotada aastasteks osamakseteks ainult juhul, kui on heaks kiidetud mitmeaastane taudide ja zoonooside likvideerimis-, tõrje- ja seireprogramm, taimekahjurite esinemisega seotud uuringukava või kava taimekahjurite tõrjeks liidu äärepoolseimates piirkondades. Lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise huvides tuleks nimetatud võimalust laiendada ka muudele määruses (EL) nr 652/2014 sätestatud meetmetele.

(251)Otsusega nr 541/2014/EL loodud kosmose jälgimise ja seire toetusraamistikku rahastatakse kolme liidu programmi eelarvest, milleks on määrusega (EL) nr 377/2014 loodud Copernicuse programm, määrusega (EL) nr 1285/2013 loodud satelliitnavigatsiooni programmid ja nõukogu otsusega nr 2013/743/EL loodud raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm. Seetõttu on kosmose jälgimise ja seire toetusraamistiku suhtes kohaldatud kolme eeskirjade kogumit. Selle tulemusena ei ole toetusraamistikku rakendatud optimaalselt ja on põhjustatud ülemäärast halduskoormust komisjonile ja toetusesaajatele. Kuigi kõigi kolme rahastamisprogrammi eesmärke ja kohaldamisala tuleb arvesse võtta, tuleks kosmose jälgimise ja seire toetusraamistiku rakendamise lihtsustamiseks kohaldada selle toetuste andmisel ja haldamisel edaspidi ainult ühte eeskirjade kogumit.

(252)Käesolev määrus tuleks läbi vaadata ainult vajaduse korral ja hiljemalt kaks aastat enne iga mitmeaastase finantsraamistiku lõppu. Käesoleva määruse liiga sage läbivaatamine toob kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulusid seoses haldusstruktuuride ja -menetluste kohandamisega uutele eeskirjadele. Lisaks sellele võib vahepealne aeg olla liiga lühike, et teha põhjendatud järeldusi kehtivate eeskirjade kohaldamise kohta.

(253)Sätestada tuleks üleminekusätted. Selleks et mitte takistada asjaomaste valdkondlike eeskirjade kohaldamist, milles võidakse osutada toetusotsustele, on kohane täpsustada, et toetusotsuseid võib endiselt võtta vastu nende alusakti alusel. Selleks et tagada üleminek uuele mehhanismile, mille alusel võetakse vastu otsuseid kindlasummaliste maksete, ühikukulude ja kindlamääraliste maksete kasutamise lubamise kohta, on kohane lubada volitatud eelarvevahendite käsutajatel muuta asjaomaseid olemasolevaid otsuseid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

ESIMENE OSA
FINANTSMÄÄRUS

I JAOTIS
REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu ja Euratomi üldeelarve koostamise ja täitmise ning raamatupidamise aastaaruande esitamise ja auditeerimise eeskirjad.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.„taotleja“ – füüsiline isik või üksus, kes on või ei ole juriidiline isik ja kes on esitanud taotluse toetuste andmise menetluses või auhinnakonkursil;

2.„taotlusdokumendid“ – pakkumus, hankemenetluses osalemise taotlus, toetustaotlus või taotlus auhinnakonkursil;

3.„väljavalimismenetlus“ – hankemenetlus, toetuste andmise menetlus, auhinnakonkurss või ekspertide valimise menetlus või artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt liidu vahendeid haldavate üksuste valimise menetlus;

4.„alusakt“ – õigusakt, mis loob õigusliku aluse meetmele ja sellele vastavate eelarvesse kantud kulude kandmisele või eelarvest kaetava eelarvelise tagatise või finantsabi kasutamisele.

Alusakt võib olla mis tahes järgmises vormis:

a)Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „Euratomi asutamisleping“) kohaldamisel määruse, direktiivi või otsuse vormis ELi toimimise lepingu artikli 288 tähenduses või

b)Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) V jaotise kohaldamisel ühes vormidest, mis on täpsustatud ELi lepingu artikli 28 lõikes 1, artikli 31 lõikes 2, artiklis 33, artikli 42 lõikes 4 ning artikli 43 lõikes 1.

Soovitused ega arvamused ei ole alusaktid;

5.„toetusesaaja“ – füüsiline isik või üksus, kes on või ei ole juriidiline isik ja kellega on sõlmitud toetusleping;

6.„segarahastamistoiming“ – segarahastamisvahendi raames korraldatud tegevus, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ja arenguabi või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahendid ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahendid. Segarahastamistoiming võib olla ka ettevalmistav tegevus, mis võib viia finantseerimisasutuste investeeringuteni;

7.„segarahastamisvahend“ – vahend, mis on loodud koostööraamistikuna komisjoni, arenguabi või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste ja investorite vahel ja mille eesmärk on viia ellu teatavaid liidu esmatähtsaid eesmärke ja poliitikat segarahastamistoimingute ja muude üksikmeetmete kaudu;

8.„eelarveline kulukohustus“ – toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja broneerib assigneeringud eelarves hilisemateks makseteks;

9.„eelarveline tagatis“ – liidu võetud juriidiline kohustus toetada meetmete programmi, võttes liidu eelarvele finantskohustuse juhuks, kui konkreetne sündmus leiab aset programmi elluviimise ajal;

10.„kinnisvaralepingud“ – lepingud, mis hõlmavad maa, hoonete või muu kinnisvara ostmist, pikaajalist üüri, kasutusvaldust, liisimist, üürimist või järelmaksuga ostmist koos väljaostuvõimalusega või ilma selleta. See hõlmab nii olemasolevaid kui ka valmimata hooneid, tingimusel et hankemenetluses osaleval taotlejal on nende ehitamiseks kehtiv ehitusluba ja hoone on projekteeritud kooskõlas hankija tingimustega;

11.„hankemenetluses osalev taotleja“ – ettevõtja, kes on taotlenud kutset osaleda või keda on kutsutud osalema piiratud hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, võistlevas dialoogis, innovatsioonipartnerluses, ideekonkursil või läbirääkimistega hankemenetluses;

12.„keskne hankija“ – hankija, kes korraldab keskseid hankeid ning võib asjakohasel juhul pakkuda ka hangete tugiteenuseid;

13.„kontrollimine“ – tulu- või kulutoimingu teatava aspekti kontrollimine;

14.„kontsessioonileping“ – rahalise tasuga seotud leping, mis on sõlmitud kirjalikult ühe või enama ettevõtja ja ühe või enama hankija poolt artiklite 168 ja 172 tähenduses, et usaldada ettevõtjale ehitustööde tegemine või teenuste osutamine ja korraldamine (edaspidi „kontsessioon“). Tasu seisneb kas ainult õiguses kasutada kõnealuseid ehitisi või teenuseid või sellises õiguses koos tasudega. Kontsessiooni andmisega kaasneb nende ehitiste kasutamise või teenuste osutamisega seotud sellise tegevusriski üleminek kontsessionäärile, mis seisneb nõudluse või pakkumisega seotud riskis või mõlemas korraga. Kontsessionäär loetakse tegevusriski kandvaks, kui tavapäraste tegevustingimuste korral ei ole tagatud, et asjaomase ehitise kasutamise või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud;

15.„tingimuslik kohustus“ – võimalik finantskohustus, mida võib olla vajalik täita sõltuvalt tulevikus aset leitavast sündmusest;

16.„leping“ – avaliku hanke leping või kontsessioonileping;

17.„töövõtja“ – ettevõtja, kellega on sõlmitud hankeleping;

18.„kontroll“ − mis tahes meede, mis on võetud piisava kindluse tagamiseks tegevuse tulemuslikkuse, tõhususe ja säästlikkuse, aruandluse usaldusväärsuse, vara ja teabe säilimise, pettuse ja eeskirjade eiramise ennetamise, tuvastamise ja kõrvaldamise ning järelmeetmete suhtes, ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide piisav juhtimine, võttes arvesse programmide mitmeaastast iseloomu ja asjaomaste maksete olemust. Kontroll võib hõlmata erinevaid kontrollimisi, samuti mis tahes põhimõtete või menetluse rakendamist esimeses lauses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks;

19.„rahalist toetust käsitlev leping“ – artikli 61 lõike 1 punkti c alapunktide ii–viii kohaste üksuste ja isikutega sõlmitud leping;

20.„vastaspool“ – teine pool, kellele on antud liidu eelarveline tagatis;

21.„kriisiolukord“ – otsese või vahetu ohu olukord, mis ähvardab üle minna relvastatud konfliktiks või riiki destabiliseerida. Kriisiolukord tähendab ka olukorda, mis on põhjustatud loodusõnnetustest, inimtegevusest, näiteks sõjast või muudest konfliktidest, või erakorralistest asjaoludest, millel on võrreldav mõju ning mis seonduvad muu hulgas kliimamuutuse, keskkonnaseisundi halvenemise, elektrienergiale ja loodusvaradele juurdepääsu kadumise või äärmise vaesusega;

22.„dünaamiline hankesüsteem“ – täielikult elektrooniline menetlus üldkasutatavate toodete hangete korraldamiseks;

23.„ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avaliku sektori asutus või selliste isikute ja/või asutuste rühm, kes pakub toodete tarnimist, ehitustööde tegemist või teenuste osutamist või kinnisvara;

24.„omakapitaliinvesteering“– investoripoolne otsene või kaudne kapitali andmine ettevõtte käsutusse ettevõtte täieliku või osalise omandiõiguse vastu, kusjuures omakapitaliinvestor võib lisaks osaleda teataval määral ka ettevõtte juhtimises ja tulevase kasumi jaotamises;

25.„lõplik haldusotsus“ – haldusorgani otsus, millel on kohaldatava õiguse kohaselt lõplik ja siduv mõju;

26.„finantsvara“ – mis tahes vara, nagu raha, teise üksuse kapitaliinstrument või lepinguline õigus saada teise üksuse käest raha või muu finantsvara;

27.„rahastamisvahendid“ – liidu meetmed, millega antakse eelarvest liidu ühe või mitme konkreetse poliitikaeesmärgi saavutamiseks rahalist toetust. Sellised vahendid võivad olla omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute, laenu või tagatise või muu riskijagamisvahendi vormis, mida võidakse vajaduse korral kombineerida muus vormis rahalise toetusega või vahenditega, mille korral toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, või EAFi vahenditega;

28.„finantskohustus“ – lepingujärgne kohustus kanda teisele üksusele üle raha või muu finantsvara;

29.„raamleping“ – ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud avaliku hanke leping, mille eesmärk on kehtestada tingimused, mida kohaldatakse teatava aja jooksul sõlmitavate erilepingute suhtes, mis sellel põhinevad, eelkõige seoses hindade ja kui see on asjakohane, kavandatavate kogustega;

30.„tagatis“ – kirjalik kohustus vastutada täielikult või osaliselt kolmanda isiku võla, kohustuse või nimetatud kolmanda isiku kohustuse nõuetekohase täitmise eest sündmuse korral, mis tingib sellise tagatise realiseerimise, nt laenukohustuse täitmata jätmine;

31.„nõudmisel realiseeritav tagatis“ – tagatis tagatissummana, mille tagatise andja peab maksma välja vastaspoole nõudmisel olenemata mis tahes puudustest seoses aluskohustuste täitmisega;

32.„juriidiline kohustus“ – akt, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja võtab või määrab kindlaks kohustuse, millest tuleneb hilisem makse või hilisemad maksed, ja eelarvesse kantud kulude heakskiitmine. I osa V jaotise, välja arvatud artikli 134 kohaldamisel hõlmab juriidiline kohustus ka finantsraampartnerluse lepinguid ja raamlepinguid;

33.„finantsvõimendus“ – rahastamiskõlblikele lõplikele vahendite saajatele võimaldatava rahastamise summa ja liidu pakutava rahalise toetuse summa suhe;

34.„laen“ – leping, mis kohustab laenuandjat andma laenuvõtja käsutusse kokkulepitud ajaks kokkulepitud rahasumma ning mille kohaselt on laenuvõtja kohustatud nimetatud summa kokkulepitud aja jooksul tagasi maksma;

35.„madala maksumusega toetus“ – toetus, mille maksumus ei ületa 60 000 eurot;

36.„eelarve täitmise viis“ – eelarve täitmise viis, mida on kirjeldatud artiklis 61, 62 või 149, st otsene, kaudne ja koostöös liikmesriikidega toimuv eelarve täitmine;

37.„mitme rahastaja osalusega meede“ – meede, mille puhul liidu vahendid koondatakse kokku veel vähemalt ühe rahastaja vahenditega;

38.„mitmekordistav mõju“ – rahastamiskõlblike lõplike vahendite saajate investeeringu ja liidu pakutava rahalise toetuse summa suhe;

39.„pari passu“ – samaväärne nõudeõigus teatavale õigusele;

40.„osaleja“ – hankemenetluses osalev taotleja või pakkuja, taotleja toetuste andmise menetluses, ekspert ekspertide valimise menetluses, taotleja auhinnakonkursil või isikud või üksused, kes osalevad liidu vahendite haldamise menetluses artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt;

41.„hankedokument“ – hankija esitatud või tema poolt viidatud dokument, milles kirjeldatakse hanke üksikasju või määratakse need kindlaks, sealhulgas:

a)artiklis 157 sätestatud avalikustamismeetmed;

b)pakkumuse esitamise ettepanek;

c)hanke tingimused, mis hõlmab tehnilist kirjeldust ja asjaomaseid kriteeriume või võistleva dialoogi puhul kirjeldavaid dokumente;

d)lepingu projekt;

42.„avaliku hanke leping“ – rahalise tasuga seotud leping, mis on sõlmitud kirjalikult ühe või enama ettevõtja ja ühe või enama hankija poolt artiklite 168 ja 172 tähenduses, et täielikult või osaliselt eelarvest tehtava makse eest saada vallas- või kinnisvara või lasta teha töid või saada teenuseid.

43.Avaliku hanke lepingute hulka kuuluvad:

a)kinnisvaralepingud,

b)tarnelepingud,

c)ehitustöölepingud,

d)teenuslepingud;

44.„auhind“ – konkursi tulemusena antav rahaline toetus;

45.„hange“ – ehitustööde, tarnete või teenuste hankimine ning maa, hoonete või muu kinnisvara omandamine või rentimine lepingu alusel ühe või mitme hankija poolt ja nende valitud ettevõtjatelt;

46.„kvaasiomakapitali investeering“ – omakapitali ja võla vahepeale jääv rahastamisliik, mis on suurema riskiga kui kõrgema nõudeõiguse järguga võlad ja väiksema riskiga kui lihtaktsiakapital. Kvaasiomakapitali investeeringuid võib struktureerida võlana, nad on tavaliselt tagatiseta ja allutatud ning mõnel juhul omakapitaliks vahetatavad, või eelisaktsiakapitalina;

47.„vahendite saaja“ – toetusesaaja, töövõtja, tasustatud välisekspert, mis tahes isik või üksus, kes saab mõne rahastamisvahendi kaudu auhindu või rahalisi vahendeid või kes haldab liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt;

48.„repoleping“ – väärtpaberite müümine raha eest koos nõustumusega osta need tulevikus tagasi kokkulepitud kuupäeval või nõudmisel;

49.„teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringud“ – assigneeringud, mis kantakse mõnda teadusuuringute poliitikavaldkonda käsitlevasse eelarvejaotisse otseste või kaudsete meetmete alla või mõnda teadusuuringuid käsitlevasse peatükki mõnes muus jaotises;

50.„riskijagamisvahend“ – rahastamisvahend, mis võimaldab kindlaksmääratud riski jagamist ühe või mitme üksuse vahel, vajaduse korral kokkulepitud tasu eest;

51.„teenuslepingud“ – leping, mis hõlmab kõiki tarnelepingute, ehitustöölepingute ja kinnisvaralepingutega hõlmamata lepinguid, mis käsitlevad intellektuaalteenuseid või muid teenuseid;

52.„personalieeskirjad“ – Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68;

53.„alltöövõtja“ – hankemenetluses osalev taotleja, pakkuja või töövõtja poolt välja pakutud ettevõtja, kes täidab osa lepingust, või toetusesaaja välja pakutud ettevõtja, kes täidab osa ülesannetest, mille kaasrahastamiseks kasutatakse toetust;

54.„liikmemaks“ – summad, mida makstakse organisatsioonidele, mille liige liit on, kooskõlas eelarveotsuste ja asjaomase organisatsiooni kehtestatud maksetingimustega;

55.„tarnelepingud“ – leping, mis hõlmab toodete ostmist, liisimist, üürimist või järelmaksuga ostmist koos väljaostuvõimalusega või ilma selleta. Tarneleping võib kaasneva tööna hõlmata ka kohaletoomis- ja paigaldustöid;

56.„tehniline abi“ – programmi või meetme rakendamiseks vajalik toetus- ja suutlikkuse suurendamise tegevus, eelkõige ettevalmistav, haldus-, järelevalve-, hindamis-, auditi- ja kontrollitegevus, ilma et see piiraks valdkondlike eeskirjade kohaldamist;

57.„pakkuja“ – pakkumuse esitanud ettevõtja;

58.„liit“ – sõltuvalt kontekstist kas Euroopa Liit või Euroopa Aatomienergiaühendus või mõlemad;

59.„liidu institutsioon“ – Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman, Euroopa Andmekaitseinspektor ja Euroopa välisteenistus; Euroopa Keskpanka (EKP) ei käsitata liidu institutsioonina;

60.„huvitatud pakkuja“ – huvitatud pakkujate loetellu kantud ettevõtja, kellele tehakse ettepanek osalemistaotluse või pakkumuse esitamiseks;

61.„ehitustöö“ – üld- või tsiviilehitustööde tulemused tervikuna, mis on iseenesest piisavad, et täita mõnda majanduslikku või tehnilist funktsiooni;

62.„ehitustöölepingud“ – lepingud, mis hõlmavad sellise ehitustöö tegemist või ehitustöö tegemist koos projekteerimisega, mis on seotud mõne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL 26 (riigihangete kohta) II lisas loetletud tegevusega, või ehitustöö tegemist mis tahes vahenditega vastavalt ehitise liigile või projektile otsustavat mõju avaldava hankija esitatud nõuetele.

Artikkel 3
Teiseste õigusaktide kooskõla käesoleva määrusega

1.Alusaktis sisalduvad sätted, mis käsitlevad eelarve täitmist tulude ja kuludena, peavad olema kooskõlas II jaotises sätestatud eelarvepõhimõtetega.

2.Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, näidatakse igas seadusandjale esitatud ettepanekus või ettepaneku muudatuses, mis sisaldab erandeid muudest sätetest kui II jaotise sätted, või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidest, selgelt kõik sellised erandid ja nimetatakse ettepaneku põhjendustes ja seletuskirjas konkreetsed põhjused, mis neid õigustavad.

Artikkel 4
Ajavahemikud, kuupäevad ja tähtajad

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevas määruses kindlaks määratud tähtaegade suhtes nõukogu määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 27 .

Artikkel 5
Isikuandmete kaitse

Käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid töödeldakse kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ 28 ja määrusega (EÜ) nr 45/2001. Hankemenetluses osalevat taotlejat või pakkujat, taotlejat toetuste andmise menetluses, eksperti ekspertide valimise menetluses, taotlejat auhinnakonkursil või isikut või üksust, kes osaleb liidu vahendite haldamise menetluses artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, toetusesaajat, töövõtjat, tasustatud väliseksperti ning mis tahes isikut või üksust, kes saab auhindu või haldab liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, teavitatakse sellest.

II JAOTIS
EELARVE JA EELARVEPÕHIMÕTTED

Artikkel 6
Eelarvepõhimõtete järgimine

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse kooskõlas ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli nõudva usaldusväärse finantsjuhtimise ning läbipaistvuse põhimõtetega, nagu need on sätestatud käesolevas määruses, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti.

1. PEATÜKK
Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtted

Artikkel 7
Eelarve sisu

1.Eelarves prognoositakse ja kiidetakse heaks igaks eelarveaastaks kõik liidule vajalikuks peetavad tulud ja kulud. Eelarve koosneb:

a)liidu tuludest ja kuludest, sealhulgas halduskuludest, mis tulenevad institutsioonidele ELi lepingu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevatest sätetest, ja nende sätete rakendamisest tulenevatest tegevuskuludest, kui need kulud kantakse eelarvest;

b)Euroopa Aatomienergiaühenduse tuludest ja kuludest.

2.Eelarve sisaldab liigendatud assigneeringuid, mis koosnevad kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest, ning liigendamata assigneeringuid.

Eelarveaastaks heakskiidetud assigneeringud koosnevad järgmisest:

a)eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes, ettenähtud assigneeringud;

b)eelnevast eelarveaastast ülekantud assigneeringud;

c)artikli 14 kohaselt uuesti kättesaadavaks tehtud assigneeringud;

d)sellistest eelmaksetest tulenevad assigneeringud, mis on tagasi makstud artikli 12 lõike 3 punkti b kohaselt;

e)assigneeringud, mis on ette nähtud pärast eelarveaasta või varasemate eelarveaastate jooksul kavandatud sihtotstarbeliste tulude laekumist ja mis on kasutamata jäänud.

3.Kulukohustuste assigneeringud hõlmavad eelarveaastal võetud juriidiliste kohustuste koguväärtust, kui artikli 112 lõikest 2 ei tulene teisiti.

4.Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse eelarveaastal või eelnenud eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks.

5.Käesoleva artikli lõiked 2 ja 3 ei takista assigneeringute üldist kulukohustustega sidumist ega eelarveliste kulukohustuste jaotamist mitme aasta peale, nagu sätestatud vastavalt artikli 110 lõike 1 punktis b ja artikli 110 lõikes 2.

Artikkel 8
Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtteid käsitlevad erieeskirjad

1.Kõik tulud ja kulud kantakse mõnele eelarvereale.

2.Kulukohustusi, mis ületavad heakskiidetud assigneeringuid, ei tohi võtta ega heaks kiita.

3.Eelarvest tehtud eelmaksetelt kogunenud intressid ei kuulu liidule tasumisele, kui rahalist toetust käsitlevatest lepingutest või rahastamislepingutest ei tulene teisiti.

2. PEATÜKK
Aastasuse põhimõte

Artikkel 9
Eelarveaasta

Eelarveassigneeringud kiidetakse heaks eelarveaastaks, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 10
Tulude ja assigneeringutega seotud eelarve raamatupidamisarvestus

1.Eelarveaasta tulud kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamisarvestusse kõnealuse eelarveaasta jooksul laekunud summade alusel. Siiski võib järgneva eelarveaasta jaanuarikuu omavahendid teha ettemaksuna kättesaadavaks nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 29 kohaselt.

2.Käibemaksupõhiseid ja kogurahvatulul põhinevaid omavahendeid käsitlevaid kandeid võib korrigeerida määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 kohaselt.

3.Kulukohustused kirjendatakse raamatupidamisarvestusse kuni 31. detsembrini võetud juriidiliste kohustuste põhjal. Erandina kirjendatakse artikli 110 lõikes 4 osutatud üldised eelarvelised kulukohustused raamatupidamisarvestusse 31. detsembrini võetud eelarveliste kulukohustuste põhjal.

4.Maksed kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamisarvestusse maksete alusel, mille peaarvepidaja on teinud kõnealuse eelarveaasta 31. detsembriks.

5.Erandina lõigetest 3 ja 4:

a)kirjendatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kulud eelarveaasta raamatupidamisarvestusse maksete põhjal, mille komisjon on teinud kulude tagasimaksmiseks liikmesriikidele selle eelarveaasta 31. detsembriks, tingimusel et peaarvepidaja on maksekorralduse kätte saanud järgneva eelarveaasta 31. jaanuariks;

b)kirjendatakse kulud, välja arvatud EAGFi kulud, mille haldamisel kasutatakse koostöös liikmesriikidega toimuvat eelarve täitmist, sealhulgas kulud, mis tuleb kanda järgneva eelarveaasta 31. jaanuariks, nagu on sätestatud artiklites 28 ja 29, eelarveaasta raamatupidamisarvestusse maksete põhjal, mille komisjon on teinud kulude hüvitamiseks liikmesriikidele asjaomase aasta 31. detsembriks.

Artikkel 11
Assigneeringute sidumine kulukohustustega

1.Eelarvesse kantud assigneeringuid võib kulukohustustega siduda alates 1. jaanuarist pärast seda, kui eelarve on vastu võetud.

2.Alates eelarveaasta 15. oktoobrist võib EAGFi jooksvaid halduskulusid eelnevalt siduda kulukohustustega järgnevaks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt.

Sellised kulukohustused ei tohi siiski ületada:

a)ühte neljandikku Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustatud jooksva eelarveaasta vastaval eelarvereal esitatud jooksvate halduskulude assigneeringutest, tingimusel et see kulu on viimases nõuetekohaselt vastuvõetud eelarves heaks kiidetud;

b)kolme neljandikku Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustatud jooksva eelarveaasta EAGFi jooksvate halduskulude assigneeringutest, tingimusel et see kulu on kehtiva alusaktiga ette nähtud.

Artikkel 12
Assigneeringute tühistamine ja järgmisse eelarveaastasse ülekandmine

1.Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarvesse need on kantud, tühistatakse, välja arvatud juhul, kui need kantakse üle lõigete 2 ja 3 kohaselt.

2.Assigneeringud võib üle kanda, kuid üksnes järgmisse eelarveaastasse, asjaomase institutsiooni otsusega, mis on tehtud 15. veebruariks järgmise kohta:

a)summad, mis vastavad kulukohustuste assigneeringutele ja liigendamata assigneeringutele, mille puhul enamik kulukohustustega sidumise menetluse ettevalmistusetappidest on 31. detsembriks läbitud. Neid summasid võib kulukohustustega siduda järgneva eelarveaasta 31. märtsini, välja arvatud kinnisvaraprojektidega seotud liigendamata assigneeringud, mida võib kulukohustustega siduda järgneva eelarveaasta 31. detsembrini;

b)summad, mida on tarvis juhul, kui seadusandja on eelarveaasta viimases kvartalis vastu võtnud alusakti, kuid komisjon ei ole jõudnud selleks ette nähtud assigneeringuid 31. detsembriks veel kulukohustustega siduda. Neid summasid võib kulukohustustega siduda järgneva eelarveaasta 31. detsembrini;

c)maksete assigneeringud, mida on vaja olemasolevate kulukohustuste või nende kulukohustuste katmiseks, mis on seotud järgmisse eelarveaastasse ülekantud kulukohustuste assigneeringutega, kui järgneva eelarveaasta asjaomastel eelarveridadel ettenähtud maksete assigneeringud ei ole vajaduste katmiseks piisavad;

d)kulukohustustega sidumata assigneeringud, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõikes 1 osutatud meetmetega.

Selline järgmisse eelarveaastasse ülekandmine peab jääma 2 % piiresse eelarvepädevate institutsioonide heakskiidetud esialgsetest assigneeringutest ning ei tohi ületada summat, mille võrra eelmisel eelarveaastal otsetoetusi kohandati vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 26. Järgmisse eelarveaastasse ülekantavad assigneeringud kantakse tagasi eelarveridadele, mis käsitlevad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud meetmeid;

e)eelarveaasta alguses eraldamata assigneeringud, mis on seotud vahenditega, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruses (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruses (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruses (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020, kuni 10 % piires iga rahastamisvahendi esialgsetest assigneeringutest.

Asjaomane institutsioon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. märtsiks oma otsusest assigneeringuid järgmisse eelarveaastasse üle kanda. Samuti täpsustab ta iga eelarverea kohta, kuidas punktides a, b ja c sätestatud kriteeriume on iga järgmisse eelarveaastasse ülekandmise puhul kohaldatud.

3.Assigneeringud kantakse järgmisse eelarveaastasse üle automaatselt seoses:

a)summadega, mis vastavad hädaabireservi ja Euroopa Liidu kriisireservi kulukohustuste ja maksete assigneeringutele ning Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kulukohustuste assigneeringutele;

b)summadega, mis vastavad sihtotstarbelisele sisetulule.

Punktides a ja b osutatud summad võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse ja neid võib kulukohustustega siduda kuni 31. detsembrini, välja arvatud artikli 20 lõike 3 punktis g osutatud hoonete ja maa üürimiselt ja müügilt saadav sihtotstarbeline sisetulu, mille võib kanda üle kuni see on täielikult ära kasutatud. Määruses (EL) nr 1303/2013 ja määruses (EL) nr 514/2014 30 osutatud kulukohustuste assigneeringud, mis tulenevad eelmaksete tagasimaksmisest ja on kättesaadavad 31. detsembril, võib kanda järgmisse eelarveaastasse üle kuni programmi lõpetamiseni ning neid võib vajaduse korral kasutada, tingimusel et muud kulukohustuste assigneeringud ei ole enam kättesaadavad;

c)summadega, mis vastavad sihtotstarbelisele välistulule.

Need summad kantakse järgmisse eelarveaastasse üle automaatselt ja tuleb asjaomase programmi või meetmega seotud tegevuse lõpuleviimise hetkeks täielikult ära kasutada või võib need järgmisse eelarveaastasse üle kanda ja neid kasutada jätkuprogrammi või -meetme jaoks.

Seda ei kohaldata artikli 20 lõike 2 punktis g osutatud tulu suhtes, mille puhul tühistatakse assigneeringud, mis on viie aasta jooksul kulukohustustega sidumata.

Sihtotstarbelist välistulu, mis tuleneb Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide osalemisest teatavates liidu programmides, nagu osutatud artikli 20 lõike 2 punktis e, käsitletakse kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingule (edaspidi „EMP leping“) lisatud protokolliga nr 32;

d)EAGFiga seotud maksete assigneeringutega, mis tulenevad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 41 kohastest peatamistest.

4.Liigendamata assigneeringud, mis on eelarveaasta lõpuks juriidiliste kohustustega seotud, tuleb välja maksta järgmise eelarveaasta lõpuks.

5.Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ei kanta reservi arvatud assigneeringuid ja personalikuludeks mõeldud assigneeringuid järgmisse eelarveaastasse üle. Käesoleva artikli tähenduses hõlmavad personalikulud institutsioonide nende liikmete ja töötajate töötasusid ja hüvitisi, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju.

Artikkel 13
Assigneeringute vabastamine

1.Kui assigneeringud vabastatakse mis tahes eelarveaastal, mis järgneb eelarveaastale, mil assigneeringud seoti kulukohustustega, nendest rahastatavate meetmete täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, tühistatakse asjaomased assigneeringud, kui lõikes 3 ja artiklis 14 ei ole ette nähtud teisiti.

2.Assigneeringud, mis tuleb artikli 12 lõike 2 kohaselt kulukohustustega siduda 31. märtsiks ja vabastatakse pärast 31. märtsi, tühistatakse.

3.Määruses (EL) nr 1303/2013 osutatud assigneeringud vabastatakse automaatselt kooskõlas nimetatud määrusega.

4.Määruses (EL) nr 514/2014 osutatud assigneeringud vabastatakse automaatselt kooskõlas nimetatud määrusega.

5.Käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldada artikli 20 lõikes 2 osutatud sihtotstarbelise välistulu suhtes.

Artikkel 14
Vabastatud assigneeringute uuesti kättesaadavaks tegemine

1.Määruses (EL) nr 1303/2013 ja määruses (EL) nr 223/2014 31 osutatud vabastatud assigneeringud võib teha uuesti kättesaadavaks juhul, kui on tehtud ilmne viga, mida saab süüks panna üksnes komisjonile.

Selleks uurib komisjon eelneval eelarveaastal toimunud assigneeringute vabastamisi ja otsustab assigneeringute vajadust silmas pidades jooksva eelarveaasta 15. veebruariks, kas vastavaid assigneeringuid on vaja uuesti kättesaadavaks teha.

2.Vabastatud assigneeringud tehakse uuesti kättesaadavaks, kui:

a)assigneeringud vabastati programmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 20 kehtestatud tulemusreservi kasutamise korrale;

b)assigneeringud vabastati teatava VKEsid toetava rahastamisvahendiga seotud programmist pärast seda, kui liikmesriigi osalemine rahastamisvahendis on lõppenud kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 39 lõike 2 seitsmenda lõiguga.

3.Eelarveaastal n-2 vabastatud assigneeringud tehakse Euroopa Liidu kriisireservi jaoks uuesti kättesaadavaks aasta n eelarvemenetluse raames, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist.

Kui komisjon leiab, et reserv on vaja võtta kasutusele, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku reservist summade ümberpaigutamiseks vastavatele eelarveridadele, kooskõlas artikli 30 lõikega 4.

4.Kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad assigneeringute summale, mis vabastati vastavate teadusprojektide täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, võib samuti teha iga-aastase eelarvemenetluse raames uuesti kättesaadavaks teadusprogrammide jaoks, mille alla projektid kuuluvad või mis on selle jätkuprogramm.

Artikkel 15
Eelarve vastuvõtmise hilinemise korral kohaldatavad eeskirjad

1.Kui eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks lõplikult vastu võetud, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 315 esimeses lõigus sätestatud menetlust (ajutiste kaheteistkümnendike kord). Kulukohustusi võib võtta ja makseid teha käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud piirides.

2.Kulukohustusi võib võtta iga peatüki kohta kõige rohkem ühe neljandiku piires eelnenud eelarveaastaks asjaomases peatükis heakskiidetud assigneeringute kogusummast pluss üks kaheteistkümnendik iga möödunud kuu eest.

Eelarveprojektis ettenähtud assigneeringuid ei tohi ületada.

Makseid võib teha igas kuus iga peatüki kohta kõige rohkem ühe kaheteistkümnendiku piires eelnenud eelarveaastaks asjaomases peatükis heakskiidetud assigneeringutest. Kõnealune summa ei või aga ületada üht kaheteistkümnendikku eelarveprojekti samas peatükis kavandatud assigneeringutest.

3.Eelnenud eelarveaastaks asjaomases peatükis heakskiidetud assigneeringuid, mis on sätestatud lõigetes 1 ja 2, tuleb mõista assigneeringutena, mis sisalduvad hääletusel vastuvõetud eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes, pärast kõnealuse eelarveaasta jooksul tehtud ümberpaigutuste arvessevõtmiseks tehtud korrigeerimist.

4.Kui liidu tegevuse järjepidevus seda nõuab, võib nõukogu komisjoni ettepanekule tuginedes lisaks nendele assigneeringutele, mis muutuvad automaatselt kättesaadavaks vastavalt lõigetele 1 ja 2, kiita kvalifitseeritud häälteenamusega nii kulukohustuste assigneeringute kui ka maksete assigneeringute puhul heaks kulusid, mis ületavad ühte, kuid mitte nelja ajutist kaheteistkümnendikku, ilma et võetaks arvesse automaatselt kättesaadavaks muutuvat kaheteistkümnendikku, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Nõukogu edastab loa andmise otsuse viivitamata Euroopa Parlamendile.

Esimeses lõigus osutatud otsus jõustub 30 päeva pärast selle vastuvõtmist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament teeb ühte järgmisest:

a)ei ole selle aja jooksul oma liikmete häälteenamusega otsustanud asjaomast kulu vähendada; sellisel juhul esitab komisjon uue ettepaneku;

b)annab nõukogule ja komisjonile teada, et ta ei soovi seda kulu vähendada; sel juhul jõustub otsus enne 30 päeva möödumist.

Täiendavad kaheteistkümnendikud kiidetakse heaks tervikuna ja need ei ole jagatavad.

5.Kui teatava peatüki puhul ei piisa neljast lõike 4 kohaselt kinnitatud kaheteistkümnendikust selliste kulude katmiseks, mis on vajalikud, et vältida asjaomase peatükiga hõlmatud valdkonnas liidu tegevuse järjepidevuse katkemist, võib erandkorras anda loa ületada eelnenud eelarveaastal vastavasse eelarvepeatükki kantud assigneeringute summat. Euroopa Parlament ja nõukogu toimivad lõikes 4 sätestatud korras. Siiski ei või mingil juhul ületada eelnenud eelarveaasta eelarves ega esitatud eelarveprojekti kohaselt kättesaadavate assigneeringute kogusummat.

3. PEATÜKK
Tasakaalu põhimõte

Artikkel 16
Määratlus ja kohaldamisala

1.Tulud ja maksete assigneeringud peavad olema tasakaalus.

2.Eelarve raames ei või liit ega artiklites 69 ja 70 osutatud liidu asutused võtta laenu.

Artikkel 17
Eelarveaasta saldo

1.Iga eelarveaasta saldo kantakse järgneva eelarveaasta eelarvesse tuluna või maksete assigneeringuna olenevalt sellest, kas tegu on eelarve ülejäägi või puudujäägiga.

2.Selliste tulude ja maksete assigneeringute eelarvestused kantakse eelarvesse eelarvemenetluse käigus ja artikli 40 kohaselt esitatava kirjaliku muutmisettepaneku abil. Need koostatakse kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 608/2014 32 artikliga 1.

3.Pärast esialgse raamatupidamise aastaaruande esitamist kantakse igal eelarveaastal kõik nimetatud aastaaruande ja eelarvestustega võrreldes tekkinud lahknevused järgmise eelarveaasta eelarvesse paranduseelarve abil. Sel juhul esitab komisjon samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule paranduseelarve projekti 15 päeva jooksul esialgse raamatupidamise aastaaruande esitamisest arvates.

4. PEATÜKK
Arvestusühiku põhimõte

Artikkel 18
Euro kasutamine

1.Mitmeaastane finantsraamistik ja eelarve koostatakse ja neid täidetakse ning raamatupidamise aastaaruanne esitatakse eurodes. Artiklis 76 osutatud rahavoogude haldamiseks lubatakse peaarvepidajal ja avansikontode puhul nende haldajatel ning komisjoni ja Euroopa välisteenistuse haldusjuhtimise vajaduste täitmisel vastutaval eelarvevahendite käsutajal teha tehinguid muudes valuutades.

2.Ilma et see piiraks valdkondlike määruste rakendamisest või konkreetsetest hankelepingutest, toetuslepingutest, rahalist osalust käsitlevatest lepingutest või rahastamislepingutest tulenevate erisätete kohaldamist, teeb vastutav eelarvevahendite käsutaja valuuta ümberarvestusi selle Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud euro päevakursi alusel, mil eelarvevahendeid käsutav talitus koostab maksekorralduse või sissenõudekorralduse.

Kui sellist päevakurssi ei ole avaldatud, kasutab vastutav eelarvevahendite käsutaja lõikes 3 osutatud kurssi.

3.Finantsmääruse artiklites 80 ja 81 sätestatud raamatupidamisarvestuses kasutatakse euro ja muu valuuta vahelises ümberarvestuses euro igakuist raamatupidamislikku ümberarvestuskurssi. Kõnealuse raamatupidamisliku ümberarvestuskursi määrab komisjoni peaarvepidaja mis tahes teabeallikate põhjal, mida ta peab usaldusväärseks, võttes aluseks selle kuu eelviimasel tööpäeval kehtinud ümberarvestuskursi, mis eelneb kuule, mille jaoks kurss määratakse.

4.Valuuta ümberarvestustoimingud tehakse selliselt, et vältida olulist mõju liidu kaasrahastamise tasemele või kahjulikku mõju liidu eelarvele. Kui see on asjakohane, võib arvutada euro ja muu valuuta vahelise ümberarvestuskursi asjaomase perioodi päevakursside keskmise alusel.

5. PEATÜKK
Kõikehõlmavuse põhimõte

Artikkel 19
Kohaldamisala

Ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist, katab kogutulu maksete assigneeringute kogusumma. Ilma et see piiraks artikli 25 kohaldamist, kajastatakse kõiki tulusid ja kulusid täies mahus neid vastastikku korrigeerimata.

Artikkel 20
Sihtotstarbeline tulu

1.Sihtotstarbelised välis- ja sisetulud on seotud teatavate kulukategooriate rahastamisega.

2.Sihtotstarbeliste välistulude hulka kuuluvad:

a)liikmesriikide, kolmandate riikide ning muude kui ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud asutuste rahaline osalus teatavates liidu rahastatavates meetmetes või programmides ning ka täiendavates teadusuuringute ja tehnoloogia arenduskavades, mida haldab nende nimel komisjon;

b)assigneeringud, mis seonduvad ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud, ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolliga nr 37 asutatud söe ja terase teadusfondi tuluga;

c)intressid hoiustelt ja viivised trahvidelt, mis on ette nähtud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1467/97 33 ;

d)teatavad sihtotstarbelised tulud, nagu sihtkapitalina saadud tulu, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud;

e)kolmandate riikide ja liiduväliste asutuste rahaline osalus, mis ei ole hõlmatud punktiga b, liidu meetmetes;

f)lõikes 3 osutatud sihtotstarbeline sisetulu, kuivõrd see täiendab muud käesoleva lõike kohast tulu;

g)tulu, mis tuleneb Teadusuuringute Ühiskeskuse juhtimise all rakendatavast konkurentsile avatud meetmetest ja mis seisneb järgmises:

i)hanke- ja toetuste andmise menetlused, milles Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb,

ii)tegevused, mida Teadusuuringute Ühiskeskus teostab kolmandate isikute nimel;

iii)tegevused, mida teostatakse teiste institutsioonide või komisjoni muude talitustega tehniliste või teadusteenuste osutamiseks artikli 57 kohaselt sõlmitud halduskokkulepete alusel.

3.Sihtotstarbeliste sisetulude hulka kuuluvad:

a)tulu kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel tarnitud kaupade, osutatud teenuste või tehtud ehitustööde eest;

b)tulu sõidukite, seadmete, sisseseade, materjalide ning teadusliku ja tehnilise aparatuuri müügist;

c)tulu alusetult makstud summade tagasimaksmisest vastavalt artiklile 99;

d)tulu eelmaksete intressidest, kui artikli 8 lõikest 3 ei tulene teisiti;

e)tulu institutsiooni teistele talitustele või teistele institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupade, osutatud teenuste ja tehtud ehitustööde eest, sealhulgas teiste institutsioonide või asutuste tagasimaksed päevaraha eest, mis on makstud nende nimel;

f)laekunud kindlustusmaksed;

g)hoonete ja maa üürile andmiselt ja müügilt saadud tulu;

h)väljaannete ja filmide, sealhulgas elektroonilisel andmekandjal olevate väljaannete ja filmide müügist saadud tulu;

i)tulu ja tagasimaksed, mis tulenevad muudest finantstoimingutest kui laenutehingud ja nende varadest, mida hoitakse ühises eraldisfondis;

j)tulu, mis tekib tagastatud maksudest vastavalt artikli 25 lõike 3 punktile b. Sihtotstarbeline tulu kantakse järgmisse eelarveaastasse üle ja paigutatakse ümber artikli 12 lõike 3 punktide b ja c ja artikli 30 kohaselt.

4.Alusaktiga võidakse samuti ette näha tulu, mida kasutatakse sihtotstarbeliselt teatavateks kuludeks. Selline tulu kuulub sihtotstarbelise sisetulu hulka, kui alusaktist ei tulene teisiti.

5.Eelarve sisaldab ridu, millele on kantud sihtotstarbelised välis- ja sisetulud ning võimaluse korral märgitud ka summad.

Artikkel 21
Sihtotstarbeliste tulude eelarves esitamise struktuur ja vastavate assigneeringute eraldamine

1.Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 punkti c ja artikli 22 kohaldamist, esitatakse sihtotstarbelised tulud eelarves järgmise struktuuri kohaselt:

a)iga institutsiooni eelarvejao tulude eelarvestuses on eelarverida kõnealuste tulude jaoks;

b)kulude eelarvestuses märgitakse eelarve selgitustes, sealhulgas üldistes selgitustes, millistele eelarveridadele võib kanda sihtotstarbelisele tulule vastavaid kättesaadavaks tehtud assigneeringuid.

Esimese lõigu punktis a nimetatud juhul tehakse märge „pro memoria“ ja tulude eelarvestus esitatakse teadmiseks selgitustes.

2.Sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud tehakse automaatselt kättesaadavaks nii kulukohustuste assigneeringute kui ka maksete assigneeringutena, kui tulu on institutsioonile laekunud, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud juhul liikmesriikide puhul, kelle rahalist osalust käsitlev leping on väljendatud eurodes, võib kulukohustuste assigneeringud teha kättesaadavaks pärast seda, kui liikmesriik on rahalist osalust käsitlevale lepingule alla kirjutanud;

b)artikli 20 lõike 2 punktis b ja artikli 20 lõike 2 punkti g alapunktides i ja iii osutatud juhul tehakse kulukohustuste assigneeringud kättesaadavaks niipea, kui saadaolev summa on eelarvestatud;

c)artikli 20 lõike 2 punktis c osutatud juhul toob nende summade kandmine tulude eelarvestusse kaasa kulukohustuste ja maksete assigneeringute kandmise kulude eelarvestusse.

Käesoleva lõike punktis c osutatud assigneeringuid kasutatakse artikli 19 kohaselt.

3.Finantsmääruse artikli 20 lõike 2 punktis b ja artikli 20 lõike 2 punktis h osutatud saadaolevate summade eelarvestused saadetakse peaarvepidajale registreerimiseks.

Artikkel 22
Sihtotstarbelised tulud, mis tulenevad EFTA riikide osalemisest teatavates liidu programmides

1.Artikli 20 lõike 2 punktis e osutatud tulu esitatakse eelarves järgmise struktuuri kohaselt:

a)tulude eelarvestusesse kantakse eelarverida märkega „pro memoria“, kuhu kantakse EFTA riikide asjaomase eelarveaasta rahalise osaluse kogusumma;

b)kulude eelarvestuse lisas, mis on eelarve lahutamatu osa, esitatakse kõik eelarveread, millel kajastub liidu tegevus, milles EFTA riigid osalevad.

2.Vastavalt EMP lepingu artiklile 82 nähakse EFTA riikide iga-aastase rahalise osaluse summade alusel, mille kohta EMP lepingule lisatud protokolli nr 32 artikli 1 lõike 5 kohaselt on komisjonile esitanud kinnituse Euroopa Majanduspiirkonna ühiskomitee, iga eelarveaasta alguses ette vastavad kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute kogusummad.

Artikkel 23
Annetused

1.Liidu institutsioonid võivad vastu võtta kõik liidule tehtud annetused, nagu sihtasutuste tulud, toetused, kinked ja annakud.

2.Annetusi, mille väärtus on 50 000 eurot või üle selle ja millega kaasnevad rahalised kulud, sealhulgas järelkulud, mis ületavad 10 % tehtud annetuse väärtusest, võib vastu võtta ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu loal. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seisukoha kahe kuu jooksul komisjoni taotluse saamisest arvates. Kui selle aja jooksul ei ole vastuväiteid esitatud, teevad liidu institutsioonid annetuse vastuvõtmise kohta lõpliku otsuse. Liidu institutsioonid selgitavad liidule tehtavate annetuste vastuvõtmisega kaasnevaid rahalisi kulusid.

Artikkel 24
Ettevõtte sponsorlus

1.Ettevõtte sponsorlus on kokkulepe, mille raames juriidiline isik toetab mitterahaliselt mõnda üritust või meedet reklaami või ettevõtte sotsiaalse vastutuse huvides.

2.Eri sise-eeskirjade alusel on liidu institutsioonidel ja asutustel lubatud erandkorras mitterahaline ettevõtte sponsorlus vastu võtta, tingimusel et:

a)nõuetekohaselt on võetud arvesse mittediskrimineerimise, proportsionaalsuse, võrdse kohtemise, läbipaistvuse põhimõtet;

b)see aitab kaasa liidu positiivse maine kujundamisele ja on otse seotud ürituse või meetme põhieesmärgiga;

c)see ei loo huvide konflikti ega puuduta eranditult seltskondlikke üritusi.

Artikkel 25
Mahaarvamist ja vahetuskursierinevuste korrigeerimist käsitlevad eeskirjad

1.Maksetaotlustest, mis seejärel kinnitatakse maksmiseks netosummas, võib maha arvata:

a)hankelepingu pooltele või toetusesaajatele määratud rahalised karistused;

b)konkreetsetes arvetes ja kuluaruannetes sisalduvad allahindlused, tagasimaksed ja hinnavähendid;

c)eelmaksetelt kogunenud intressid;

d)alusetult makstud summade korrigeerimised.

Esimese lõigu punktis d nimetatud korrigeerimisi võib teha otsese mahaarvamisena samale maksesaajale tehtavast uuest vahemaksest või lõppmaksest, mis tehakse sellel eelarveaastal ning sellest peatükist ja artiklist, mille arvelt ülemäärane makse tehti.

Esimese lõigu punktides c ja d osutatud mahaarvamiste suhtes kohaldatakse liidu raamatupidamiseeskirju.

2.Liidule tarnitud toodete või osutatud teenuste maksumus, mis sisaldab maksusid, mille liikmesriigid Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli kohaselt tagastavad, kantakse eelarvesse maksudeta summadena.

3.Liidule tarnitud toodete või osutatud teenuste maksumuse, mis sisaldab maksusid, mille kolmandad riigid asjaomaste kokkulepete põhjal tagastavad, võib eelarvesse kanda mis tahes järgmiste summadena:

a)maksudeta summadena;

b)makse sisaldavate summadena. Sellisel juhul käsitatakse tagastatud makse hiljem sihtotstarbelise sisetuluna.

4.Eelarve täitmisel ilmnevate vahetuskursierinevustega seoses võib teha korrigeerimisi. Lõplik kasum või kahjum kajastatakse eelarveaasta saldos.

6. PEATÜKK
Sihtotstarbelisuse põhimõte

Artikkel 26
Üldsätted

1.Assigneeringud kantakse eelarvesse sihtotstarbelistena jaotiste ja peatükkide kaupa. Peatükid jaotatakse omakorda artikliteks ja punktideks.

2.Komisjon ja muud institutsioonid võivad assigneeringuid eelarves ümber paigutada artiklites 27–30 sätestatud eritingimustel.

Assigneeringuid võib ümber paigutada ainult sellistele eelarveridadele, mis sisaldavad heakskiidetud assigneeringuid või on varustatud märkega „pro memoria“.

Artiklites 27 ja 28 nimetatud protsendid arvutatakse ümberpaigutamise taotluse esitamise ajal, võttes arvesse eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes, ettenähtud assigneeringuid.

Arvesse tuleb võtta tehtavate ümberpaigutuste summat eelarvereal, millelt ümberpaigutused tehakse, pärast seda, kui on tehtud varasematest ümberpaigutustest tulenevad korrigeerimised. Arvesse ei võeta summat, mis vastab ümberpaigutustele, mida komisjon või asjaomane institutsioon saab teha sõltumatult, ilma Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuseta.

Ilma et see piiraks artiklis 30 ümberpaigutamise taotlustele kehtestatud täiendavate tingimuste kohaldamist, lisatakse assigneeringute ümberpaigutamise ettepanekutele ja kogu teabele, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule artiklite 27, 28 ja 29 kohaste ümberpaigutuste kohta, asjakohased ja üksikasjalikud tõendavad dokumendid, milles esitatakse assigneeringute kasutamise kohta värskeim kättesaadav teave ja vajalike assigneeringute eelarvestused eelarveaasta lõpuni nii nende eelarveridade kohta, millele assigneeringud ümber paigutatakse, kui ka nende eelarveridade kohta, kust need võetakse.

Artikkel 27
Muude institutsioonide kui komisjoni ümberpaigutused

1.Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires assigneeringuid ümber paigutada:

a)ühest jaotisest teise maksimaalselt 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on kantud reale, kust ümberpaigutus tehakse;

b)ühest peatükist teise ilma piiranguteta.

2.Kolm nädalat enne lõikes 1 osutatud ümberpaigutuse tegemist teatab institutsioon Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma vastavast kavatsustest. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab kõnealuse aja jooksul nõuetekohaselt põhjendatud argumente, kohaldatakse artiklis 29 sätestatud korda.

3.Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib Euroopa Parlamendile ja nõukogule teha ettepaneku ümberpaigutusteks oma eelarvejao piires ühest jaotisest teise, kui need ületavad ülemmäära, milleks on 10 % eelarveaasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, millelt ümberpaigutus tehakse. Nende ümberpaigutuste suhtes kohaldatakse artiklis 29 kehtestatud korda.

4.Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires teha ümberpaigutusi artiklite sees ja iga peatüki sees ilma Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellest eelnevalt teavitamata. Ta võib teha ümberpaigutusi ka sama jaotise ühest peatükist teise kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, millelt ümberpaigutus tehakse, ilma Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellest eelnevalt teavitamata.

Artikkel 28
Komisjoni ümberpaigutused

1.Komisjon võib oma eelarvejao piires iseseisvalt:

a)assigneeringuid ümber paigutada iga peatüki piires;

b)mitme jaotise vahel jagunevate personali- ja halduskulude puhul paigutada assigneeringud ümber ühest jaotisest teise kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, millelt ümberpaigutus tehakse, ning kuni 30 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, millele ümberpaigutus tehakse;

c)tegevuskulude puhul paigutada assigneeringuid ümber ühest peatükist teise sama jaotise piires või sama alusaktiga reguleeritud eri jaotiste vahel, sealhulgas haldustoetuse peatükkides, kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, kust ümberpaigutus tehakse;

d)Teadusuuringute Ühiskeskuse hallatavate teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringute puhul võib komisjon poliitikavaldkonda „Otsene teadustegevus“ käsitleva eelarvejaotise piires teha peatükkide vahel ümberpaigutusi kuni 15 % ulatuses selle eelarverea assigneeringutest, kust ümberpaigutus tehakse;

e)Euroopa Liidu Solidaarsusfondi puhul paigutada assigneeringuid reservist ümber eelarvereale pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud otsuse fondi kasutusele võtmiseks;

f)koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames hallatavate fondide, välja arvatud EAGFi tegevuskulude puhul paigutada assigneeringuid ümber ühest jaotisest teise, tingimusel et asjaomased assigneeringud on ette nähtud samaks otstarbeks asjaomase määruse tähenduses või need on kulud tehniliseks abiks;

g)paigutada assigneeringuid ümber ühest eelarvelise tagatise eelarvepunktist teise eelarvelise tagatise eelarvepunkti, kui ühises eraldisfondis eraldatud vahenditest ei piisa realiseerunud tagatise tasumiseks.

Lõike 1 punkti c kohaldamisel on lubatud iseseisvalt teha ümberpaigutusi haldustoetuse eelarveridadelt vastavatele tegevusridadele.

Komisjon teeb asjaomased otsused järgmise eelarveaasta 31. jaanuariks.

Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud kulud hõlmavad iga poliitikavaldkonna puhul artikli 45 lõikes 3 nimetatud punkte.

Lõike 1 kohaselt EAGFi assigneeringute ümberpaigutamisel pärast 31. detsembrit teeb komisjon oma sellekohase otsuse järgneva eelarveaasta 31. jaanuariks. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kahe nädala jooksul pärast neid ümberpaigutusi käsitleva otsuse vastuvõtmist.

Kolm nädalat enne käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud ümberpaigutuste tegemist teatab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma vastavast kavatsusest. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab kõnealuse aja jooksul nõuetekohaselt põhjendatud argumente, kohaldatakse artiklis 29 sätestatud korda.

Erandina teisest lõigust võib komisjon eelarveaasta viimase kahe kuu jooksul aga paigutada kokku kuni 5 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest iseseisvalt ühest jaotisest teise ümber personalile, koosseisuvälistele ja muudele töötajatele tehtavate kuludega seotud assigneeringuid. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kahe nädala jooksul pärast neid ümberpaigutusi käsitleva otsuse vastuvõtmist.

2.Tingimusel et ta teavitab sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu, võib komisjon otsustada teha oma eelarvejao piires ühest jaotisest teise järgmisi ümberpaigutusi:

a)paigutada ümber assigneeringuid käesoleva määruse artiklis 47 osutatud „eraldiste“ jaotisest, kui assigneeringute reservist vabastamise ainsaks tingimuseks on alusakti vastuvõtmine ELi toimimise lepingu artiklis 294 kohaselt;

b)nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel, nagu rahvusvahelised humanitaarkatastroofid ja -kriisid, mis tekivad eelarveaastal pärast 1. detsembrit, paigutada mitmeaastase finantsraamistiku 4. rubriigile vastavates eelarvejaotistes veel kättesaadavad selle eelarveaasta kasutamata assigneeringud ümber eelarvejaotistesse, mis käsitlevad kriisi- ja humanitaarabi meetmeid.

Assigneeringute ümberpaigutamise ettepanekutele ja kogu teabele, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule artiklite 27 ja 28 kohaste ümberpaigutuste kohta, lisatakse asjakohased ja üksikasjalikud tõendavad dokumendid, milles on kirjeldatud assigneeringute kasutamist ja esitatud vajalike assigneeringute eelarvestused eelarveaasta lõpuni nii nende eelarveridade kohta, millele assigneeringud ümber paigutatakse, kui ka nende eelarveridade kohta, kust need võetakse.

Artikkel 29
Institutsiooni ümberpaigutusettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule

1.Iga institutsioon esitab oma ümberpaigutusettepanekud samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.Komisjon võib esitada ettepanekud maksete assigneeringute ümberpaigutamiseks fondidesse, mida hallatakse liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise teel, välja arvatud EAGFi, Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgneva eelarveaasta 10. jaanuariks. Maksete assigneeringuid võib ümber paigutada igast eelarvepunktist. Lõikes 3 osutatud kuuenädalast tähtaega lühendatakse kolmele nädalale.

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei kiida ümberpaigutamist heaks või kiidavad selle heaks vaid osaliselt, kantakse vastav osa artikli 10 lõike 5 punktis b osutatud kulust järgmise eelarveaasta maksete assigneeringute arvelt.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsused assigneeringute ümberpaigutamise kohta lõigete 4–8 kohaselt.

4.Otsuse ümberpaigutusettepaneku kohta teevad Euroopa Parlament ja nõukogu, viimane kvalifitseeritud häälteenamusega, kuue nädala jooksul alates iga mõlemale institutsioonile esitatud ümberpaigutusettepaneku kättesaamisest, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel.

5.EAGFi assigneeringute ümberpaigutamisel käesoleva artikli kohaselt esitab komisjon ümberpaigutusettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgneva eelarveaasta 10. jaanuariks.

Lõikes 4 osutatud kuuenädalast tähtaega lühendatakse kolmele nädalale.

6.Ümberpaigutusettepanek kiidetakse heaks, kui kuue nädala jooksul leiab aset ükskõik milline järgnevatest sündmustest:

a)Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad selle heaks;

b)kas Euroopa Parlament või nõukogu kiidab selle heaks ja teine institutsioon ei tee selle kohta otsust;

c)Euroopa Parlament ega nõukogu ei tee selle kohta otsust või ei tee otsust ümberpaigutusettepaneku muutmise ega tagasilükkamise kohta.

7.Kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei nõua teisiti, lühendatakse lõikes 4 osutatud kuuenädalane tähtaeg kolme nädalani ükskõik millisel järgmistest juhtudest:

a)ümber paigutatakse vähem kui 10 % selle eelarverea assigneeringutest, millelt ümberpaigutus tehakse, või ümberpaigutuse summa ei ületa 5 000 000 eurot;

b)ümber paigutatakse üksnes maksete assigneeringuid ja ümberpaigutuse kogusumma ei ületa 100 000 000 eurot.

8.Kui kas Euroopa Parlament või nõukogu muudab ümberpaigutatavat summat, kuid teine institutsioon kiidab selle heaks või ei tee selle kohta otsust, või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu ümberpaigutatavat summat muudavad, käsitatakse heaks kiidetuna väiksemat nendest summadest, välja arvatud juhul, kui asjaomane institutsioon võtab ümberpaigutusettepaneku tagasi.

Artikkel 30
Erisätete alusel toimuv ümberpaigutamine

1.Sihtotstarbelisele tulule vastavaid assigneeringuid võib ümber paigutada üksnes juhul, kui sellist tulu kasutatakse sel otstarbel, milleks see ette on nähtud.

2.Kirjele lisatakse märge „pro memoria“, kui see ei sisalda assigneeringuid, mille ümberpaigutamise heakskiitmiseks komisjon on esitanud eraldi taotluse. Komisjoni taotluse vastuvõtmise eeskirjad on sätestatud artiklis 29.

3.Lõiget 1 ei kohaldata sihtotstarbelise sisetulu suhtes juhul, kui ei ole kindlaks tehtud vajadust, mille alusel saaks sellist tulu kasutada otstarbel, milleks see ette on nähtud.

4.Ümberpaigutuste üle, mille eesmärk on võimaldada hädaabireservi ja Euroopa Liidu kriisireservi kasutamist, otsustavad komisjoni ettepaneku põhjal Euroopa Parlament ja nõukogu.

Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse artikli 29 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korda. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole komisjoni ettepanekuga nõus ja nad ei jõua selle reservi kasutamise suhtes ühisele seisukohale, ei tee nad komisjoni esitatud ümberpaigutusettepaneku kohta otsust.

Ümberpaigutusettepanekutele hädaabireservist ja Euroopa Liidu kriisireservist lisatakse asjakohased ja üksikasjalikud tõendavad dokumendid, milles esitatakse:

a)kõige värskemad kättesaadavad andmed assigneeringute kasutamise kohta ja vajalike assigneeringute eelarvestused eelarveaasta lõpuni eelarverea kohta, millele ümberpaigutus tehakse;

b)assigneeringute ümberjaotamise võimaluste analüüs.

5.Ümberpaigutusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi reservist käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heakskiidetuna pärast otsuse vastuvõtmist fondi kasutuselevõtu kohta.

7. PEATÜKK
Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte ja tulemuspõhisus

Artikkel 31
Tulemuspõhisus ning säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõte

1.Assigneeringute puhul järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid ning sellest lähtuvalt hallatakse neid järgmiste põhimõtete kohaselt:

a)säästlikkuse põhimõte, mis tähendab, et vahendid, mida institutsioon oma tegevuses kasutab, tehakse õigel ajal kättesaadavaks ning et nende kogus ja kvaliteet on sobivad ja nende hind võimalikult soodne;

b)tõhususe põhimõte, mis tähendab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja eesmärkide saavutamise vahel;

c)tulemuslikkuse põhimõte, mis tähendab seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamist.

2.Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt tuleb assigneeringute kasutamisel keskenduda tulemuspõhisusele ja sel eesmärgil:

a)määratakse programmide ja tegevuste eesmärgid eelnevalt kindlaks;

b)jälgitakse eesmärkide saavutamise edenemist tulemusnäitajate abil;

c)antakse tulemustest Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru artikli 39 lõike 3 punkti h ja artikli 239 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt.

Artikkel 32
Hindamised

1.Programmide ja tegevuste kohta, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud, tehakse eel- ja järelhindamine (edaspidi „hindamine“), mis on proportsionaalne eesmärgi ja kuluga.

2.Programmide ja tegevuste ettevalmistamist toetavate eelhindamiste aluseks on seotud programmide või tegevuste tulemusandmed ning nendes tehakse kindlaks lahendamist nõudvad probleemid, ELi lisaväärtus, eesmärgid, eri valikuvõimaluste oodatud mõju ning järelevalve- ja hindamiskord, ning analüüsitakse neid.

3.Järelhindamiste käigus hinnatakse programmi või tegevuse tulemust, sealhulgas selliseid aspekte nagu tulemuslikkus, tõhusus, ühtsus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus. Neid tehakse regulaarselt ja piisava aja tagant, et leide saaks võtta arvesse eelhindamistes, mis toetavad programmide ja tegevuste ettevalmistamist.

Artikkel 33
Kohustuslik finantsselgitus

1.Kõikidele ettepanekutele või algatustele, mille komisjon, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) või liikmesriik esitab seadusandjale ja mis võivad mõjutada eelarvet, sealhulgas muuta ametikohtade arvu, lisatakse finantsselgitus ja artiklis 32 osutatud eelhindamine.

Kõikide seadusandjale esitatud ettepanekute või algatuste muudatustele, mis võivad eelarvet märgatavalt mõjutada, sealhulgas muuta ametikohtade arvu, lisatakse muudatusettepanekut esitava institutsiooni koostatud finantsselgitus.

Finantsselgitus sisaldab finants- ja majandusandmeid, mille alusel seadusandja hindab, kas liidu meede on vajalik. Selles esitatakse asjakohane teave liidu muu tegevusega kokkusobivuse ja mis tahes võimaliku koostoime kohta.

Mitmeaastaste meetmete puhul sisaldub finantsselgituses igaks aastaks vajalike assigneeringute ja ametikohtade, sealhulgas koosseisuväliste töötajate prognoos ning hinnang nende finantsmõjule keskpikas perspektiivis.

2.Eelarvemenetluse käigus esitab komisjon vajaliku teabe assigneeringute vajaduse muutumise võrdlemiseks finantsselgituses sisalduvate esialgsete prognoosidega, pidades silmas seadusandjale esitatud ettepanekut või algatust käsitlevate arutelude edenemist.

3.Pettuse, eeskirjade eiramiste ja eesmärkide saavutamata jätmise ohu vähendamiseks esitatakse lõikes 1 osutatud finantsselgituses teave loodud sisekontrollisüsteemi, kõnealuse süsteemiga kaasneva kontrolli kulude ja sellest saadava kasu hinnangu, oodatava vigade riski taseme hinnangu ning olemasolevate ja kavandatavate pettuse ärahoidmise ja kaitsemeetmete kohta.

Sellises analüüsis võetakse arvesse vigade tõenäolist ulatust ja liiki ning asjaomase poliitikavaldkonna eritingimusi ja selle suhtes kohaldatavaid eeskirju.

4.Muudetud või uute kulusid käsitlevate ettepanekute esitamisel hindab komisjon kontrollisüsteemide kulusid ja neist saadavat kasu ning vigade esinemise riski taset, nagu on osutatud lõikes 3.

Artikkel 34
Eelarve täitmise sisekontroll

1.Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt täidetakse eelarvet iga täitmise viisi puhul asjakohast tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli rakendades ning vastavalt asjakohastele valdkondlikele eeskirjadele.

2.Eelarve täitmisel tähendab sisekontroll kõigil juhtimistasanditel rakendatavat protsessi ning see on loodud piisava kindluse tagamiseks järgnevate eesmärkide saavutamisel:

a)tegevuse tulemuslikkus, tõhusus ja säästlikkus;

b)aruandluse usaldusväärsus;

c)varade ja teabe säilimine;

d)pettuste ja eeskirjade eiramiste ennetamine, tuvastamine ja kõrvaldamine ning pettuste ja eeskirjade eiramiste kõrvaldamise suhtes järelmeetmete võtmine;

e)raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide piisav juhtimine, võttes arvesse programmide mitmeaastast iseloomu ja asjaomaste maksete olemust.

3.Tulemuslik sisekontroll põhineb parimatel rahvusvahelistel tavadel ja hõlmab eelkõige järgmist:

a)ülesannete lahusus;

b)asjakohane riskijuhtimise ja kontrolli strateegia, sealhulgas kontroll vahendite saaja tasandil;

c)huvide konflikti vältimine;

d)piisavad kontrolljäljed ja andmeterviklus andmesüsteemides;

e) tuvastatud sisekontrolli puuduste suhtes võetud järelmeetmete ning tulemuslikkuse ja tõhususe jälgimise kord ja erandid;

f)sisekontrollisüsteemi sujuva toimimise regulaarne hindamine.

4.Tõhus sisekontroll põhineb järgmisel:

a)kontrolliahelasse kuuluvate asjaomaste isikute vahel koordineeritud asjakohase riskijuhtimise ja kontrolli strateegia rakendamine;

b)läbiviidud kontrollide tulemuste kättesaadavus kõigi kontrolliahelasse kuuluvate asjaomaste isikute jaoks;

c)kui see on asjakohane, siis tuginemine eelarvet täitvate partnerite poolsetele liidu vahendite haldaja kinnitustele ja sõltumatutele auditiarvamustele, tingimusel et nende aluseks oleva töö kvaliteet on piisav ja vastuvõetav ning töö on tehtud kooskõlas kokkulepitud standarditega;

d)parandusmeetmete, sealhulgas vajaduse korral hoiatavate rahaliste karistuste õigeaegne rakendamine;

e)poliitika aluseks olevad selged ja üheselt mõistetavad õigusaktid;

f)mitmekordsete kontrollide kaotamine;

g)kontrolli kulude ja sellest saadava kasu suhte parandamine.

5.Kui vigade esinemise määr on rakendamise jooksul püsivalt kõrge, tuvastab komisjon kontrollisüsteemide nõrkused, analüüsib võimalike parandusmeetmete kulu ja neist saadavat kasu ning võtab või teeb ettepaneku võtta sobivad meetmed, nt kohaldatavata sätete lihtsustamine, kontrollisüsteemide parandamine ja programmi või rakendussüsteemi ümberkorraldamine.

8. PEATÜKK
Läbipaistvuse põhimõte

Artikkel 35
Raamatupidamise aastaaruande ja eelarve avaldamine

1.Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamise aastaaruanne esitatakse kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

2.Euroopa Parlamendi president laseb lõplikult vastuvõetud eelarve ja võimalikud paranduseelarved avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

Eelarved avaldatakse kolme kuu jooksul nende lõpliku vastuvõtmise kuupäevast arvates.

Enne eelarve ametlikku avaldamist Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse eelarve lõplikud üksikasjalikud arvandmed komisjoni algatusel võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt nelja nädala jooksul pärast eelarve lõplikku vastuvõtmist kõigis keeltes institutsioonide veebisaidil.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 36
Vahendite saajaid käsitleva ja muu teabe avaldamine

1.Komisjon teeb asjakohasel viisil ja õigel ajal kättesaadavaks tema valduses oleva teabe vahendite saajate ja eelarvest rahastatud meetmete olemuse ja eesmärgi kohta, kui eelarvet täidetakse otseselt kooskõlas artikli 61 lõike 1 punktiga a.

Esimeses lõigus sätestatud kohustust kohaldatakse ka teiste institutsioonide suhtes, kui nad täidavad liidu eelarvet.

Otsese eelarve täitmise raames hallatavate liidu vahendite saajaid käsitlev teave avaldatakse liidu institutsioonide veebisaidil hiljemalt vahendite juriidiliste kohustustega sidumise eelarveaastale järgneva aasta 30. juuniks.

2.Lõike 1 esimeses lõigus osutatud teave tehakse kättesaadavaks, järgides nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid, eelkõige isikuandmete kaitset, ja see hõlmab eelkõige järgmist:

a)vahendite saaja nimi;

b)vahendite saaja asukoht;

c)juriidiliste kohustustega seotud summa;

d)meetme laad ja eesmärk.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel tähendab asukoht:

i)kui vahendite saaja on juriidiline isik, siis tema aadressi;

ii)kui vahendite saaja on füüsiline isik, siis NUTS 2 tasandi piirkonda.

See teave avaldatakse ainult auhindade, toetuste ja lepingute puhul, mis on antud või sõlmitud konkursside, toetuste andmise menetluste või hankemenetluste tulemusel, ja ekspertide kohta, kes on valitud artikli 230 lõike 2 kohaselt. Teavet ei avaldata järgmise kohta:

a)füüsilistele isikutele makstud haridustoetused ja muud otsetoetused, mis on makstud neid kõige enam vajavatele füüsilistele isikutele ja millele on osutatud artikli 185 lõike 4 punktis b;

b)väga madala maksumusega lepingud, mis on sõlmitud ekspertidega, kes on välja valitud artikli 230 lõike 2 kohaselt, ning väga madala maksumusega lepingud, mille maksumus ei ületa käesoleva määruse lisas punktis 14.4 osutatud summat.

Kui teave ei ole avaldatud otse liidu institutsioonide veebisaidil selleks ette nähtud kohas, peab seal olema viide vähemalt selle veebisaidi aadressile, kus see on avaldatud.

3.Füüsiliste isikute puhul piirdub avalikustamine vahendite saaja nime ja asukoha, juriidiliste kohustustega seotud summa ja meetme eesmärgiga. Selliste andmete avalikustamine põhineb asjakohastel kriteeriumidel, nagu meetme perioodilisus, liik või olulisus. Mis puutub füüsiliste isikutega seonduvatesse isikuandmetesse, siis kõrvaldatakse avaldatud teave kaks aastat pärast selle eelarveaasta lõppu, mil summad seoti juriidiliste kohustustega. Sama kehtib ka juriidiliste isikutega seonduvate isikuandmete puhul, mille korral üks või mitu füüsilist isikut on tuvastatavad nende ametinimetuse järgi.

4.Avaldamisest loobutakse juhul, kui selline avalikustamine võib seada ohtu asjaomaste üksikisikute õigused ja vabadused, mida kaitstakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, või kahjustada vahendite saajate ärihuve.

5.Liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavad isikud või üksused ja artikli 62 lõike 3 kohaselt määratud asutused teevad nende valduses oleva teabe vahendite saajate kohta kättesaadavaks asjakohasel viisil ja õigel ajal.

Teave lõplike vahendite saajate kohta, kelle vahendid on pärit rahastamisvahenditest ja kelle puhul jääb liidu eelarvest kaetav summa alla 500 000 euro, piirdub statistiliste andmetega, mis on koondatud asjakohaste kriteeriumide alusel, nagu geograafiline asukoht, vahendite saaja majanduslik liigitus, saadud toetuse liik ja liidu poliitikavaldkond, mille raames toetust anti.

Vajaduse korral määratakse üksikasjalikkuse ja kriteeriumide aste kindlaks asjakohastes valdkondlikes eeskirjades ja neid võib täpsustada finantsraampartnerluse lepingutes.

Komisjon teeb teabe veebisaidist, kus esimeses lõigus osutatud teavet võib leida, kättesaadavaks asjakohasel viisil ja õigeaegselt.

III JAOTIS
EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

1. PEATÜKK
Eelarve koostamine

Artikkel 37
Tulude ja kulude eelarvestus

1.Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, teeb oma tulude ja kulude eelarvestuse, mille ta saadab igal aastal enne 1. juulit komisjonile ning samal ajal teadmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.Kõrge esindaja konsulteerib komisjoni volinikega, kes vastutavad arengupoliitika, naabruspoliitika ning rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamise eest nende vastutusaladesse kuuluvates küsimustes.

3.Komisjon teeb oma eelarvestused, mille ta saadab kohe pärast vastuvõtmist samuti Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Eelarvestuste tegemisel kasutab komisjon artiklis 38 osutatud teavet.

Artikkel 38
Artiklis 69 osutatud asutuste eelarve prognoos

Hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks saadab iga artiklis 69 osutatud asutus oma asutamisakti kohaselt komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma ühtse programmidokumendi kavandi.

Artikkel 39
Eelarveprojekt

1.Komisjon esitab eelarveprojekti sisaldava ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelarve täitmise eelarveaastale eelneva aasta 1. septembriks. Ta edastab selle ettepaneku teadmiseks ka liikmesriikide parlamentidele.

Eelarveprojektis esitatakse liidu tulude ja kulude koondarvestus ja selles konsolideeritakse artiklis 37 osutatud eelarvestused. Eelarveprojekt võib sisaldada ka institutsioonide koostatud eelarvestustest erinevaid eelarvestusi.

Eelarveprojekti koostamisel järgitakse artiklites 45–50 sätestatud struktuuri ja esitusviisi.

Eelarveprojekti igale jaole eelneb asjaomase institutsiooni koostatud sissejuhatus.

Komisjon koostab eelarveprojekti üldise sissejuhatuse. Üldine sissejuhatus sisaldab finantstabeleid, milles on esitatud jaotiste kaupa kõige olulisemad andmed ja mitmeaastase finantsraamistiku kulukategooriate kaupa põhjendused eelneva eelarveaastaga võrreldes assigneeringutes tehtud muudatuste kohta.

2.Täpsemate ja usaldusväärsemate prognooside tegemiseks kehtivate õigusaktide ja menetluses olevate seadusandlike ettepanekute eelarvemõju kohta lisab komisjon eelarveprojektile järgnevate aastate soovitusliku finantsplaneeringu, mis on struktureeritud kulukategooriate, poliitikavaldkondade ja eelarveridade kaupa. Täielik finantsplaneering sisaldab kõiki kulukategooriaid, välja arvatud põllumajandus, ühtekuuluvuspoliitika ja haldus, mille kohta esitatakse üksnes kokkuvõtlikud andmed.

Soovituslikku finantsplaneeringut ajakohastatakse pärast eelarve vastuvõtmist, et kaasata sellesse eelarvemenetluse tulemused ja muud võimalikud asjaomased otsused.

3.Komisjon lisab eelarveprojektile

a)põhjendused selle kohta, miks sisaldab eelarveprojekt teiste institutsioonide koostatud eelarvestustest erinevaid eelarvestusi;

b)vajalikuks peetavad töödokumendid, mis on seotud institutsioonide ametikohtade loeteludega. Sellistes töödokumentides, kus on ära toodud viimane kinnitatud ametikohtade loetelu, esitatakse järgmine teave:

i)kõik liidu teenistuses olevad töötajad lepinguliikide kaupa;

ii)selgitus ametikohtade ja koosseisuväliste töötajate ning soolise tasakaalu suhtes kohaldatava personalipoliitika kohta;

iii)nende ametikohtade arv, mis on tegelikult täidetud selle aasta alguses, mil eelarveprojekt esitatakse, märkides nende jaotuse palgaastmete ja haldusüksuste kaupa;

iv)ametikohtade loetelu poliitikavaldkondade kaupa;

v)iga koosseisuväliste töötajate kategooria puhul täistööaja ekvivalendina väljendatud töötajate algne hinnanguline arv heakskiidetud assigneeringute põhjal, samuti nende ametikohtade arv, mis on tegelikult täidetud selle aasta alguses, mil eelarveprojekt esitatakse, märkides nende jaotuse tegevusüksuste ja vajaduse korral palgaastmete kaupa;

c)artiklites 69 ja 70 osutatud asutuste puhul töödokumendi, milles on esitatud tulud ja kulud, ja kogu teave punkti b alapunktides i–v osutatud töötajate kohta.

Kui avaliku ja erasektori partnerlused kasutavad rahastamisvahendeid, lisatakse nende rahastamisvahenditega seotud teave lõikes 4 osutatud töödokumenti;

d)töödokumendi eelarveaasta assigneeringute kavandatud täitmise ja täitmata kulukohustuste kohta;

e)haldusassigneeringute kohta töödokumendi, milles on esitatud halduskulud, mida komisjon kannab oma eelarvejao raames;

f)töödokumendi katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta ja milles tuleb esitada ka tulemuste hindamine ja kavandatud järelmeetmed;

g)rahvusvaheliste organisatsioonide rahastamise kohta töödokumendi, milles on esitatud:

i)kokkuvõte kõigist rahalistest toetustest, mis on eraldi välja toodud liidu programmide/fondide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaupa;

ii)selgitus selle kohta, miks liidul on otsese tegutsemise asemel kasulikum neid rahvusvahelisi organisatsioone rahastada;

h)programmiaruande või mis tahes muu asjakohase dokumendi, mis sisaldab järgmist:

i)teavet selle kohta, millistele liidu poliitikvaldkondadele ja eesmärkidele programm kaasa aitab;

ii)selget põhjendust sekkumiseks liidu tasandil, muu hulgas kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega;

iii)ajakohastusi programmi eesmärkide saavutamise kohta;

iv)assigneeringute tasandil kavandatavate muudatuste igakülgset põhjendust, sealhulgas nende kuludel ja neist saadaval kasul põhinevat analüüsi;

v)teavet selle kohta, millised olid asjaomase programmi eelarve täitmise määrad jooksval ja eelmisel eelarveaastal;

i)kokkuvõtte nende järgnevatel eelarveaastatel tasumisele kuuluvate maksete ajakavadest, mis tuleb teha varasematel eelarveaastatel võetud eelarveliste kulukohustuste täitmiseks.

4.Kui komisjon kasutab rahastamisvahendeid, lisab ta eelarveprojektile töödokumendi, milles esitatakse iga rahastamisvahendi kohta järgmine teave:

a)viide rahastamisvahendile ja selle alusaktile, lisades rahastamisvahendi üldkirjelduse, selle mõju eelarvele ja liidu panuse lisaväärtuse;

b)rakendamisse kaasatud finantseerimisasutused, sealhulgas artikli 150 lõike 2 kohaldamisega seotud mis tahes küsimused;

c)rahastamisvahendi panus asjaomase programmi eesmärkide saavutamisse, mõõdetuna kehtestatud näitajate alusel, mis vajaduse korral hõlmavad geograafilist hajutamist;

d)kavandatud tehingud, sealhulgas olemasolevatest rahastamisvahenditest tulenevad soovitaval finantsvõimenduse määral või selle puudumisel finantsvõimenduse määral põhinevad sihtsummad;

e)asjaomastele toimingutele vastavad eelarveread, eelarveliste kulukohustuste koondsumma ja eelarvest tehtavad maksed;

f)keskmine ajavahemik rahastamisvahenditega seotud eelarveliste kulukohustuste võtmise ja konkreetsete projektide jaoks omakapitali või võla vormis juriidiliste kohustuste võtmise vahel, kui see ajavahemik on rohkem kui kolm aastat. Komisjon esitab iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames põhjendused ja vajaduse korral tegevuskava kestuse vähendamiseks;

g)artikli 202 lõike 2 kohased tulud ja tagasimaksed, sealhulgas hinnang nende kasutamisele;

h)omakapitaliinvesteeringute väärtus võrreldes eelnevate aastatega;

i)riskide ja kohustuste katteks ettenähtud eraldiste kogusumma ning teave liidu finantsriski kohta;

j)varade väärtuse langus ning realiseeritud tagatised nii eelnenud aasta kohta kui ka kumulatiivselt;

k)rahastamisvahendi, sealhulgas tehtud investeeringute tulemusnäitajad, soovitav finantsvõimendus ja saavutatud finantsvõimendus;

l)ühises eraldisfondis ettenähtud vahendid ja kui see on asjakohane, usalduskonto saldo.

Töödokumendis on esitatud ka ülevaade halduskuludest, mis tulenevad haldustasudest ja muudest rahastamisvahendite haldamiseks makstud finants- või tegevuskuludest kokku ning haldavate poolte ja rahastamisvahendite kaupa.

5.Kui komisjon on andnud eelarvelise tagatise, lisab ta eelarveprojektile töödokumendi, milles esitatakse iga eelarvelise tagatise ja ühise eraldisfondi kohta järgmine teave:

a)viide eelarvelisele tagatisele ja selle alusaktile, lisades tagatise üldise kirjelduse, selle mõju eelarvele ja liidu panuse lisaväärtusele;

b)tagatise vastaspooled, sealhulgas artikli 150 lõike 2 kohaldamisega seotud mis tahes küsimused;

c)selle panus eelarvelise tagatise eesmärkide saavutamisse, mõõdetuna kehtestatud näitajate alusel, mis vajaduse korral hõlmavad geograafilist hajutamist ja erasektori ressursside kaasamist;

d)teave tagatisega kaetud tehingute kohta koondatult sektorite, riikide ja vahendite kaupa, sealhulgas kui see on asjakohane, portfellide ja muude liidu meetmetega kombineeritud toetuste kaupa;

e)toetusesaajatele üle kantud rahasumma ning tagatisega kaetud projektide saavutatud finantsvõimenduse hindamine;

f)punktiga d samadel alustel koondatud teave tagatise realiseerimiste, kahjumi, tulu, tagasinõutud summade ja mis tahes muude saadud maksete kohta;

g)teave finantsjuhtimise, ühise tagatisfondi tulemusnäitajate ja riski kohta eelmise kalendriaasta lõpus;

h)ühise tagatisfondi tegelik eraldiste määr ja kui see on asjakohane, järgnevad toimingud artikli 206 lõike 3 kohaselt;

i)ühise eraldisfondi finantsvood eelmisel kalendriaastal ning olulised tehingud ja mis tahes asjakohane teave liidu finantsriskipositsiooni kohta;

j)artikli 203 lõike 3 kohaselt selliste liidu eelarvest kaetavate tingimuslike kohustuste jätkusuutlikkuse hindamine, mis tulenevad finantstehingutest.

6.Kui komisjon kasutab usaldusfonde, lisab ta eelarveprojektile töödokumendi usaldusfondidest toetatavate tegevuste, nende rakendamise ja tulemuste kohta.

7.Komisjon lisab eelarveprojektile ka kõik täiendavad töödokumendid, mida ta peab vajalikuks oma eelarvetaotluste toetamiseks.

8.Kooskõlas nõukogu otsuse 2010/427/EL 34 artikli 8 lõikega 5 ning selleks, et tagada liidu välistegevuse valdkonna eelarve läbipaistvus, edastab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos eelarveprojektiga töödokumendi, milles esitatakse ülevaatlikult:

a)kõik liidu välistegevusega, sealhulgas ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika ülesannetega seotud haldus- ja tegevuskulud, mida rahastatakse eelarvest;

b)Euroopa välisteenistuse eelneva eelarveaasta halduskulude kogusumma, jaotatuna iga liidu delegatsiooni kantud kulude ja Euroopa välisteenistuse keskasutuse kulude lõikes; ning tegevuskulud, jaotatuna geograafiliste piirkondade (regioonid, riigid), teemavaldkondade, liidu delegatsioonide ja missioonide lõikes.

9.Peale selle sisaldab lõikes 6 osutatud töödokument järgmist:

a)ametikohtade arv iga kategooria iga palgaastme kohta ning alaliste ja ajutiste ametikohtade, kaasa arvatud lepinguliste ja kohalike töötajate arv, mis on assigneeringute piires lubatud igas liidu delegatsioonis ja Euroopa välisteenistuse keskasutuses;

b)ametikohtade arvu suurenemine või vähenemine Euroopa välisteenistuse keskasutuses ning kõigis liidu delegatsioonides palgaastmete ja kategooriate kaupa, tuginedes eelnenud eelarveaasta andmetele.

Artikkel 40
Eelarveprojekti kirjalik muutmisettepanek

Tuginedes mis tahes uuele teabele, mis ei olnud eelarveprojekti koostamise ajal kättesaadav, võib komisjon omal algatusel või kui mõni teine institutsioon seda oma eelarvejao puhul taotleb, esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule samaaegselt eelarveprojekti kirjaliku muutmisettepaneku kuni ELi toimimise lepingu artiklis 314 osutatud lepituskomitee kokkukutsumiseni. Kirjalik muutmisettepanek võib sisaldada kirjalikku muutmisettepanekut, millega ajakohastatakse eelkõige põllumajanduskulude eelarvestust.

Artikkel 41
Eelarve vastuvõtmisest tulenevad liikmesriikide kohustused

1.Euroopa Parlamendi president kuulutab eelarve lõplikult vastuvõetuks ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 9 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 106a sätestatud korras.

2.Kui eelarve on kuulutatud lõplikult vastuvõetuks, on iga liikmesriik järgneva eelarveaasta 1. jaanuarist või eelarve lõplikult vastuvõetuks kuulutamise päevast, kui see on pärast 1. jaanuari, kohustatud tegema liidule maksed, mis kuuluvad tasumisele määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 kohaselt.

Artikkel 42
Paranduseelarve projektid

1.Komisjon võib esitada paranduseelarve projekte, mis käsitlevad eelkõige tulusid, järgmistel asjaoludel:

a)selleks et kanda eelarvesse artiklis 17 sätestatud korra kohaselt eelnenud eelarveaasta saldo;

b)selleks et muuta ajakohastatud majandusprognooside alusel omavahendite prognoosi;

c)selleks et ajakohastada omavahendite ja muude tulude muudetud prognoose ning vaadata läbi maksete assigneeringute kättesaadavus ja vajadus.

Kui see on põhjendatud, võib komisjon võimaluse piires teha ettepaneku kulupõhisteks muudatusteks koos esimeses lõigus osutatud tulupõhiste muudatustega.

Kui ilmnevad vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud, võib komisjon esitada paranduseelarve projekte, mis on peamiselt kulupõhised.

2.Paranduseelarve koostamise taotlused, mille teevad lõikes 1 osutatud asjaoludel muud institutsioonid kui komisjon, saadetakse komisjonile.

Enne paranduseelarve projekti esitamist vaatavad komisjon ja teised institutsioonid läbi asjaomaste assigneeringute ümberjaotamise ulatuse, osutades eelkõige assigneeringute võimalikule oodatavale alakasutamisele.

Paranduseelarvete suhtes kohaldatakse artiklit 41. Paranduseelarveid põhjendatakse lähtuvalt eelarvest, milles esitatud eelarvestusi nendega muudetakse.

3.Komisjon esitab paranduseelarve projektid igal eelarveaastal hiljemalt 15. oktoobriks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel asjaoludel. Ta võib lisada arvamuse paranduseelarve koostamise taotlustele, mille on esitanud teised institutsioonid.

4.Paranduseelarve projektidele lisatakse põhjendused ja nende koostamise ajal kättesaadav teave, mis käsitleb eelarve täitmist eelneval ja jooksval eelarveaastal.

Artikkel 43
Eelarvestuste ja eelarveprojektide varane edastamine

Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kokku leppida, et teatavad eelarvestuste edastamise ning eelarveprojekti vastuvõtmise ja edastamise tähtpäevad muudetakse varasemaks. Sellise kokkuleppega ei või siiski lühendada ega pikendada ELi toimimise lepingu artikliga 314 ja Euratomi asutamislepingu artikliga 106a nende tekstide läbivaatamiseks ettenähtud aega.

2. PEATÜKK
Eelarve struktuur ja esitusviis

Artikkel 44
Eelarve struktuur

Eelarve koosneb järgmistest osadest:

a)tulude ja kulude koondarvestus;

b)eraldi iga institutsiooni eelarvejagu, milles on esitatud tulude ja kulude eelarvestus, välja arvatud Euroopa Ülemkogu ja nõukogu vahendid, mis nähakse ette ühes ja samas eelarvejaos.

Artikkel 45
Eelarve liigendus

1.Euroopa Parlament ja nõukogu liigendavad komisjoni tulud ja teiste institutsioonide tulud ja kulud nende liigi või otstarbe järgi jaotisteks, peatükkideks, artikliteks ja punktideks.

2.Komisjoni käsitleva jao kulude eelarvestus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuvõetud liigendusel ja selles on kulud liigendatud otstarbe järgi.

Iga jaotis vastab teatavale poliitikavaldkonnale ja iga peatükk üldjuhul teatavale programmile või tegevusalale.

Iga jaotis võib sisaldada tegevusassigneeringuid ja haldusassigneeringuid. Jaotises sisalduvad haldusassigneeringud koondatakse ühte peatükki.

Eelarve liigendus vastab sihtotstarbelisuse, läbipaistvuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele. See loob eelarvemenetluses vajaliku selguse ja läbipaistvuse, hõlbustades asjaomastes õiguslikes alustes kajastatud peamiste eesmärkide kindlaks tegemist, võimaldades valikute tegemist poliitiliste prioriteetide järgimiseks ja tehes võimalikuks eelarve tulemusliku ja tõhusa täitmise.

3.Otstarbe alusel liigendatakse eri jaotiste halduskulud järgmiselt:

a)ametikohtade loetelus kinnitatud personalikulud: nimetatakse nendele kuludele vastav assigneeringute summa ja ametikohtade arv ametikohtade loetelus;

b)koosseisuväliste töötajatega seotud ja muud artikli 28 lõike 1 esimese lõigu punktis b nimetatud kulud, mida rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist „Haldus“;

c)hoonete kulud ja muud nendega seonduvad kulud, sealhulgas koristus-, hooldus-, rendi-, üüri-, telekommunikatsiooni-, vee-, gaasi- ja elektrikulud;

d)otseselt programmide rakendamisega seotud koosseisuvälised töötajad ja tehniline abi.

Mitmele jaotisele ühised komisjoni halduskulud esitatakse eraldi koondarvestuses kululiigi järgi liigendatuna.

Artikkel 46
Negatiivsed tulud

1.Eelarve ei sisalda negatiivseid tulusid, välja arvatud juhul, kui see tuleneb hoiuste negatiivsest tasustamisest.

2.Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse alusel makstud omavahendid on netosummalised ja need kajastatakse sellistena eelarves tulude koondarvestuses.

Artikkel 47
Eraldised

1.Igas eelarvejaos võib olla eraldiste jaotis. Assigneeringud kantakse sellesse jaotisse järgmistel juhtudel:

a)eelarve koostamise ajal puudub asjaomase meetme kohta alusakt;

b)on põhjendatult alust kahelda assigneeringute piisavuses või võimaluses kasutada asjaomastele eelarveridadele kantud assigneeringuid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt.

Selle jaotise assigneeringuid võib kasutada alles pärast käesoleva määruse artikli 28 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohast ümberpaigutust, kui alusakti vastuvõtmine toimub ELi toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud korras, ning muudel juhtudel vastavalt käesoleva määruse artiklis 29 sätestatud korrale.

2.Suurte eelarve täitmise raskuste korral võib komisjon teha eelarveaasta käigus ettepanekuid assigneeringute ümberpaigutamiseks eraldiste jaotisse. Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad need ümberpaigutused artikli 29 kohaselt.

Artikkel 48
Negatiivreserv

Komisjoni eelarvejagu võib sisaldada „negatiivreservi“, mille ülemmääraks on 400 000 000 eurot. See eraldi jaotisse kantav reserv sisaldab ainult maksete assigneeringuid.

Negatiivreserv võetakse kasutusele enne eelarveaasta lõppu artiklites 28 ja 29 sätestatud korras tehtavate ümberpaigutuste teel.

Artikkel 49
Hädaabireserv ja Euroopa Liidu kriisireserv

1.Komisjoni eelarvejagu sisaldab kolmandatele riikidele antava hädaabi reservi ja Euroopa Liidu kriisireservi.

2.Lõikes 1 osutatud reservid võetakse kasutusele enne eelarveaasta lõppu artiklites 28 ja 30 sätestatud korras tehtavate ümberpaigutuste teel.

Artikkel 50
Eelarve esitusviis

1.Eelarves esitatakse:

a)tulude ja kulude koondarvestuses:

i)Euroopa Liidu tulude eelarvestus asjaomasel eelarveaastal („eelarveaasta n“);

ii)eelnenud eelarveaasta tulude eelarvestus ja eelarveaasta n - 2 tulud;

iii)eelarveaasta n kulukohustuste ja maksete assigneeringud;

iv)eelnenud eelarveaasta kulukohustuste ja maksete assigneeringud;

v)eelarveaastal n - 2 võetud kulukohustused ja makstud kulud, kusjuures viimast väljendatakse ka protsendina aasta n eelarvest;

vi)asjakohased selgitused iga alajaotise kohta vastavalt artikli 45 lõikes 1 sätestatule. Eelarve selgitustes esitatakse alusakti viited, kui alusakt on olemas, ja kõik asjakohased selgitused assigneeringute sisu ja eesmärgi kohta;

b)igas jaos tulud ja kulud punktis a näidatud struktuuri kohaselt;

c)töötajate kohta:

i)iga jao puhul ametikohtade loetelu, milles on palgaastmete kaupa iga kategooria ja talituse kohta esitatud ametikohtade arv ning alaliste ja ajutiste ametikohtade arv, mis on lubatud assigneeringute piires;

ii)ametikohtade loetelu töötajate kohta, kellele makstakse palka otsesteks meetmeteks ettenähtud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest, ja ametikohtade loetelu töötajate kohta, kellele makstakse palka kaudseteks meetmeteks ettenähtud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest; ametikohtade loetelu liigendatakse kategooriate ja palgaastmete järgi ning selles eristatakse alalisi ja ajutisi ametikohti, mis on lubatud assigneeringute piires;

iii)ametikohtade loetelu, milles esitatakse iga artiklis 69 osutatud, eelarvest rahalist toetust saava asutuse kohta ametikohtade arv palgaastmete ja kategooriate lõikes. Ametikohtade loeteludes esitatakse eelarveaastaks lubatud ametikohtade arvu kõrval ka eelnevaks eelarveaastaks lubatud ametikohtade arv. Euratomi Tarneagentuuri töötajate arv esitatakse eraldi komisjoni ametikohtade loetelus;

d)finantsabi ja eelarvelise tagatiste kohta:

i)tulude koondarvestuses asjaomastele tehingutele vastavad eelarveread, milles peaksid kajastuma kõik tagasimaksed, mis on saadud algselt kohustused täitmata jätnud vahendite saajatelt. Nimetatud eelarveread varustatakse märkega „pro memoria“ ja asjakohaste selgitustega;

ii)komisjoni eelarvejaos:

–eelarveread, mis sisaldavad liidu asjaomaste tehingute tagatisi. Nimetatud eelarveread kannavad märget „pro memoria“, tingimusel et ei ole tekkinud tegelikku kulu, mis tuleb katta lõplikest eelarvevahenditest;

–selgitused, milles viidatakse alusaktile, kavandatud tehingute mahule ja kestusele ning nendele tehingutele liidu poolt antud finantstagatisele;

iii)komisjoni eelarvejaole lisatud dokumendis teadmiseks ja nendega seotud riskide kohta:

–pooleliolevad kapitalitehingud ja võlahaldusega seotud toimingud;

–kapitalitehingud ja võlahaldus n eelarveaastal;

e)artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt hallatavate vahendite kohta:

i)viide asjaomase programmi alusaktile;

ii)vastavad eelarveread;

iii)tegevuse üldine kirjeldus, sealhulgas selle kestus ja eelarvemõju;

f)ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) kulude kogusumma, mis on kantud spetsiaalsetest artiklitest koosnevasse ÜVJP peatükki. Nimetatud artiklid hõlmavad ÜVJP kulusid ja sisaldavad eraldi eelarveridasid vähemalt suuremate missioonide jaoks.

2.Lisaks lõikes 1 osutatud dokumentidele võivad Euroopa Parlament ja nõukogu lisada eelarvele ka muid asjakohaseid dokumente.

Artikkel 51
Ametikohtade loetelu käsitlevad eeskirjad

1.Artikli 50 lõike 1 punktis c kirjeldatud ametikohtade loeteludega kehtestatakse iga institutsiooni ja asutuse jaoks absoluutne ülempiir. Seda ei tohi ametikohtade täitmisel ületada.

Kui palgaastmed AD 16, AD 15 ja AD 14 välja arvata, võib iga institutsioon või asutus siiski muuta oma ametikohtade loetelu kuni 10 % ulatuses lubatud ametikohtade arvust järgmistel tingimustel:

a)see ei mõjuta tervele eelarveaastale vastavate personaliassigneeringute mahtu;

b)ametikohtade loeteluga lubatud ametikohtade koguarvu ei ületata;

c)asjaomane institutsioon või asutus on osalenud komisjoni personalivajaduste läbivaatamisega käivitatud võrdlusanalüüsil liidu teiste institutsioonide ja asutustega.

Kolm nädalat enne teises lõigus osutatud muudatuste tegemist teatab institutsioon Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma vastavatest kavatsustest. Kui kas Euroopa Parlament või nõukogu esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjendusi, ei tee institutsioon muudatusi ja kohaldatakse artiklis 42 osutatud korda.

2.Erandina lõike 1 esimesest lõigust võib osaajalised ametikohad, mille ametisse nimetav asutus on heaks kiitnud personalieeskirjade kohaselt, asendada muude ametikohtadega.

3. PEATÜKK
Eelarvedistsipliin

Artikkel 52
Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga

Eelarve peab olema kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga.

Artikkel 53
Liidu õigusaktide kooskõla eelarvega

Kui liidu õigusakti rakendamisega ületatakse eelarves kättesaadavaid assigneeringuid, võib sellist õigusakti rahaliselt rakendada ainult pärast eelarve vastavat muutmist.

IV JAOTIS
EELARVE TÄITMINE

1. PEATÜKK
Üldsätted

Artikkel 54
Eelarve täitmine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ja kodanike arvamusega

1.Komisjon täidab eelarvet nii tulude kui ka kulude osas käesoleva määruse kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires.

2.Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt.

3.Komisjon, liikmesriigid või muu liidu eelarvet täitev üksus võib liidu eelarve täitmise küsimuses konsulteerida kodanikega.

Artikkel 55
Teave isikuandmete edastamise kohta auditi eesmärgil

Igas eelarve otsese täitmise raames toimuvas toetuste andmise, hanke- või auhindade andmise menetluses teavitatakse potentsiaalseid toetusesaajaid, taotlejaid, pakkujaid ja osalejaid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001( 35 ) sellest, et liidu finantshuvide kaitse eesmärgil võidakse nende isikuandmeid edastada siseauditi talitustele, Euroopa Kontrollikojale või Euroopa Pettustevastane Ametile ning komisjoni, rakendusametite ja artiklis 70 osutatud liidu asutuste eelarvevahendite käsutajate vahel.

Artikkel 56
Alusakt ja erandid

1.Liidu meetme jaoks eelarvesse kantud assigneeringuid võib kasutada alles pärast alusakti vastuvõtmist.

2.Erandina lõikest 1 võib järgmisi assigneeringuid siiski kasutada alusaktita, tingimusel et meetmed, mille rahastamiseks need on mõeldud, kuuluvad liidu pädevusse:

a)assigneeringud katseprojektideks, mille eesmärk on kindlaks teha meetme teostatavus ja kasulikkus. Asjaomased kulukohustuste assigneeringud võib kanda eelarvesse kõige rohkem kaheks järjestikuseks eelarveaastaks.

Katseprojektideks ette nähtud assigneeringute kogusumma ei või ületada 40 000 000 eurot eelarveaastas;

b)assigneeringud ettevalmistavateks meetmeteks, mis kuuluvad ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaldamisalasse ja mis on välja töötatud ettepanekute koostamiseks edaspidiste meetmete vastuvõtmise eesmärgil. Ettevalmistavate meetmete puhul järgitakse ühtset lähenemisviisi ja need võivad olla mitmesuguses vormis. Asjaomased kulukohustuste assigneeringud võib kanda eelarvesse kõige rohkem kolmeks järjestikuseks eelarveaastaks. Asjakohase alusakti vastuvõtmise menetlus tuleb lõpule viia enne kolmanda eelarveaasta lõppu. Nimetatud menetluse käigus võetakse assigneeringute kulukohustustega sidumisel arvesse ettevalmistava meetme eriomaseid jooni, mis on seotud kavandatava tegevuse, taotletavate eesmärkide ja vahendite saajatega. Seetõttu ei vasta kasutatavate vahendite maht lõpliku meetme rahastamiseks kavandatud vahendite mahule.

Käesolevas punktis nimetatud uuteks ettevalmistavateks meetmeteks ette nähtud assigneeringute kogusumma ei või ületada 50 000 000 eurot eelarveaastas ja ettevalmistavateks meetmeteks ettenähtud tegelikult kulukohustustega seotud assigneeringute kogusumma ei või ületada 100 000 000 eurot;

c)assigneeringud ettevalmistavateks meetmeteks ELi lepingu V jaotise valdkonnas. Kõnealused meetmed on üksnes lühiajalised ja nende eesmärk on määrata kindlaks tingimused, mille alusel liidu meetmeid kasutatakse ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide täitmiseks ja võetakse vastu vajalikud õigusaktid.

Liidu kriisiohjeoperatsioonide puhul töötatakse ettevalmistavad meetmed muu hulgas välja selleks, et hinnata operatiivvajadusi, võimaldada vahendite rakendamise kiiret alustamist või luua kohapeal tingimused operatsiooni alustamiseks.

Ettevalmistavad meetmed kiidab heaks nõukogu kõrge esindaja ettepaneku alusel.

Ettevalmistavate meetmete kiire rakendamise tagamiseks teavitab kõrge esindaja Euroopa Parlamenti ja komisjoni võimalikult varakult nõukogu kavatsusest käivitada ettevalmistav meede ja eelkõige selleks vajalike vahendite hinnangulisest summast. Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada vahendite kiire väljamaksmine.

Nende meetmete rahastamine, milles nõukogu lepib kokku liidu kriisiohjeoperatsioonide ettevalmistamiseks vastavalt Euroopa Liidu lepingu V jaotisele, hõlmab täiendavaid kulusid, sealhulgas kõrge riskitasemega kindlustust, reisi- ja majutuskulusid ning päevarahasid, mis tekivad otseselt seoses konkreetse missiooni alustamise või meeskonna moodustamisega kohapeal, millesse võib muu hulgas olla kaasatud liidu institutsioonide personal;

d)assigneeringud ühekordseteks või määramata kestusega meetmeteks, mida komisjon võtab ülesannete tõttu, mis tulenevad tema õigustest institutsioonide tasandil vastavalt ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule, välja arvatud tema seadusandliku algatuse õigusest, millele on osutatud punktis b, ja erivolitustest, mis on talle nende aluslepingutega otse antud ja mis on loetletud käesoleva määruse kohaselt vastuvõetavates delegeeritud õigusaktides;

e)assigneeringud iga institutsiooni halduslikult iseseisvaks toimimiseks.

Artikkel 57
Eelarve täitmine muude institutsioonide kui komisjoni poolt

1.Komisjon annab teistele institutsioonidele vajalikud volitused nende eelarvejagude täitmiseks.

2.Komisjon võib assigneeringute kasutamise lihtsustamiseks sõlmida teiste liidu institutsioonidega kokkuleppeid, eelkõige halduskokkuleppeid teenuste osutamiseks, toodete tarnimiseks, ehitustööde tegemiseks või kinnisvaralepingute täitmiseks.

3.Sellistes teenustaseme kokkulepetes võivad omavahel kokku leppida ka liidu institutsioonide talitused, liidu asutused, Euroopa ametid, asutused või isikud, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine, ning Euroopa koolide kuratooriumi sekretäri kantselei. Nende kokkulepete alusel peab olema võimalik nõuda sisse nende täitmise tulemusel tekkinud kulud.

Artikkel 58
Eelarve täitmise volituste delegeerimine

1.Komisjon ja kõik teised institutsioonid võivad oma talituste piires delegeerida eelarve täitmisega seotud volitusi käesolevas määruses ja oma sise-eeskirjades ettenähtud tingimuste kohaselt ja delegeerimisdokumendis sätestatud ulatuses. Selliselt volitatud isikud tegutsevad ainult neile sõnaselgelt antud volituste piires.

2.Komisjon võib oma jao tegevusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused siiski delegeerida liidu delegatsioonide juhtidele ja nende äraoleku ajal talitluspidevuse tagamiseks delegatsioonide juhtide asetäitjatele. Kui liidu delegatsioonide juhid ja nende äraoleku ajal nende asetäitjad tegutsevad komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad komisjoni eelarve täitmise eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.

Komisjon võib delegeerimise tagasi võtta vastavalt enda kehtestatud eeskirjadele.

Esimese lõigu kohaldamiseks võtab kõrge esindaja liidu delegatsioonide ja komisjoni talituste vahelise koostöö hõlbustamiseks vajalikud meetmed.

3.Euroopa välisteenistus võib oma jao haldusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused erandkorras delegeerida komisjoni delegatsiooni töötajatele, kui see on vajalik delegatsioonide haldamise järjepidevuse tagamiseks Euroopa välisteenistuse pädeva eelarvevahendite käsutaja äraoleku ajal. Erandjuhtudel, kui komisjoni töötajad tegutsevad Euroopa välisteenistuse edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad Euroopa välisteenistuse eelarve täitmise sise-eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel Euroopa välisteenistuse edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.

Euroopa välisteenistus võib delegeerimise tagasi võtta vastavalt enda kehtestatud eeskirjadele.

Artikkel 59
Huvide konflikt

1.IV jaotise 4. peatükis määratletud finantsjuhtimises osalejad ja teised isikud, kes on seotud otse, kaudselt või liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise ja haldamisega, sealhulgas seda ettevalmistavate toimingutega, ning eelarve auditeerimise või kontrolliga, ei tee midagi sellist, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu liidu huvidega. Nad võtavad ka sobivaid meetmeid, et hoida ära huvide konflikti tekkimine oma ametikohast tulenevate ülesannete täitmisel ja lahendada olukorrad, mida võib objektiivselt pidada huvide konfliktiks.

2.Lõike 1 kohaldamisel esineb huvide konflikt siis, kui lõikes 1 osutatud finantsjuhtimises osaleja või muu isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna-, emotsionaalsete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad otsestest või kaudsetest isiklikest huvidest.

Artikkel 60
Töötajate huvide konflikt

Kui artiklis 59 osutatud huvide konflikti oht tekib seoses töötajaga, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju, suunab ta asja volitatud eelarvevahendite käsutajale, kes kinnitab kirjalikult, kas huvide konflikt esineb. Asjaomane töötaja teavitab sellest ka oma otsest ülemust. Kui on tuvastatud huvide konflikt, vabastab ametisse nimetav asutus ametniku vastutusest käesoleva küsimuse käsitlemisel. Volitatud eelarvevahendite käsutaja tagab isiklikult, et võetaks mis tahes asjakohased lisameetmed.

2. PEATÜKK
Eelarve täitmise viisid

Artikkel 61
Eelarve täitmise viisid

1.Komisjon täidab eelarvet järgmistel viisidel:

a)otse (edaspidi „otsene eelarve täitmine“) oma talituste kaudu, sealhulgas oma personali kaudu liidu delegatsioonides vastavate delegatsioonide juhtide järelevalve all kooskõlas artikli 58 lõikega 2 või artiklis 68 nimetatud rakendusametite kaudu;

b)koostöös liikmesriikidega (edaspidi „koostöös liikmesriikidega toimuv eelarve täitmine“);

c)kaudselt (edaspidi „kaudne eelarve täitmine“), kui see on ette nähtud alusaktis või artikli 56 lõike 2 esimese lõigu punktides a–d osutatud juhtudel, koos:

i)kolmandate riikide või nende määratud asutustega;

ii)rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende allasutustega, nagu määratletud artiklis 151;

iii)Euroopa Investeerimispanga või Euroopa Investeerimisfondiga (edaspidi „EIP grupp“);

iv)artiklites 69 ja 70 osutatud asutustega;

v)avalik-õiguslike asutustega;

vi)avalikke teenuseid osutavate eraõiguslike asutustega, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

vii)liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustega, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

viii)asutuste ja isikutega, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

2.Eelarve täitmise eest vastutab ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt komisjon ning ta ei tohi delegeerida eelarve täitmist kolmandatele isikutele, kui kõnealuste ülesannetega kaasneb ulatuslik kaalutlusõigus, mis tähendaks poliitiliste valikute tegemist.

Komisjon ei tohi anda kolmandatele isikutele VII jaotise kohaste lepingute kaudu täitmiseks ülesandeid, mis hõlmavad avaliku võimu teostamist või kaalutlusõigust.

Artikkel 62
Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

1.Kui eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, järgivad komisjon ja liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad Euroopa Liidu tegevuse nähtavuse. Sel eesmärgil täidavad komisjon ja liikmesriigid oma vastavat kontrolli- ja auditeerimiskohustust ning võtavad endale sellest tuleneva käesolevas määruses sätestatud vastutuse. Valdkondlikes eeskirjades kehtestatakse täiendavad sätted.

2.Liikmesriigid võtavad kõik liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikud meetmed, sealhulgas seadusandlikud, regulatiivsed ja haldusmeetmed, eelkõige:

a)tagavad, et eelarvest rahastatavad meetmed viiakse ellu korrektselt ja tulemuslikult ning kohaldatavate valdkondlike eeskirjade kohaselt, ning määravad sel eesmärgil lõike 3 kohaselt asutused, kes vastutavad liidu vahendite haldamise ja kontrolli eest, ning teostavad nende asutuste üle järelevalvet;

b)väldivad, tuvastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ja pettusi.

Liidu finantshuvide kaitsmiseks teostavad liikmesriigid, järgides proportsionaalsuse põhimõtet, käesolevat artiklit ja asjaomaseid valdkondlikke eeskirju, tehingute representatiivsete ja/või riskipõhiste valimite üle eel- ja järelkontrolle, sealhulgas vajaduse korral kohapealseid kontrolle. Nad nõuavad tagasi ka alusetult makstud summad ja algatavad kohtumenetlusi, kui see on sellega seoses vajalik.

Liikmesriigid rakendavad vahendite saajate suhtes tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid rahalisi karistusi, kui need on ette nähtud valdkondlikes eeskirjades ja liikmesriikide õigusaktide erisätetes.

Komisjon teostab oma riskianalüüsi raames ja valdkondlike eeskirjade kohaselt järelevalvet liikmesriikides kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide üle. Komisjon järgib oma auditeerimistöös proportsionaalsuse põhimõtet ja võtab arvesse valdkondlike eeskirjade kohaselt hinnatud riski taset.

3.Liikmesriigid määravad asjakohasel tasemel ning kooskõlas valdkondlikes eeskirjades sätestatud kriteeriumide ja korraga asutused, kes vastutavad liidu vahendite haldamise ja kontrolli eest. Need asutused võivad täita ka liidu vahendite haldamisega mitteseotud ülesandeid ja delegeerida oma teatavaid ülesandeid teistele asutustele, sealhulgas artikli 61 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja iii osutatud asutustele.

Asutuste määramise kohta otsuse tegemisel võivad liikmesriigid lähtuda sellest, kas juhtimis- ja kontrollisüsteemid on üldjoontes samasugused nagu eelnenud perioodi jooksul kasutatud ja kas need on toiminud tõhusalt.

Kui auditi- ja kontrollitulemustest selgub, et määratud asutused ei täida enam valdkondlikes eeskirjades sätestatud kriteeriume, võtavad liikmesriigid meetmeid, mis on vajalikud, et tagada nende asutuste töös esinevate puuduste kõrvaldamine, sealhulgas nende määramise lõpetamise abil valdkondlike eeskirjade kohaselt.

Valdkondlikes eeskirjades määratakse kindlaks komisjoni roll käesolevas lõikes sätestatud menetluses.

4.Lõike 3 kohaselt määratud asutused:

a)kehtestavad tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ja tagavad selle toimimise;

b)kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis annab õigeaegselt täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet;

c)esitavad lõikes 5 sätestatud teabe;

d)tagavad kooskõlas artikli 36 lõikega 2 tagantjärele avalikustamise. Isikuandmete töötlemisel järgitakse liikmesriigi sätteid, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ.

5.Lõike 3 kohaselt määratud asutused esitavad komisjonile järgneva eelarveaasta 15. veebruariks:

a)oma raamatupidamise aastaaruande valdkondlikes eeskirjades kindlaks määratud vaatlusperioodil ülesannete täitmise käigus kantud ja komisjonile hüvitamiseks esitatud kulude kohta. Kõnealune raamatupidamise aastaaruanne hõlmab eelmakseid ja summasid, mille sissenõudmismenetlus on pooleli või lõpule viidud. Raamatupidamise aastaaruandele lisatakse liidu vahendite haldaja kinnitus selle kohta, et vahendite haldamise eest vastutavate isikute arvates:

i)on asjaomane teave nõuetekohaselt esitatud, täielik ja täpne;

ii)on kulusid kasutatud ettenähtud otstarbel, nagu on kindlaks määratud valdkondlikes eeskirjades;

iii)annavad kehtestatud kontrollisüsteemid piisava kindluse seoses raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega;

b)iga-aastase kokkuvõtte lõplikest auditiaruannetest ja tehtud kontrollidest, sealhulgas süsteemides tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüsi ning võetud või kavandatud parandusmeetmed.

Esimese lõigu punktis a osutatud raamatupidamise aastaaruandele ja esimese lõigu punktis b osutatud kokkuvõtetele lisatakse sõltumatu auditeerimisasutuse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt koostatud arvamus. Selles arvamuses märgitakse, kas raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate, kas kulud, mille hüvitamist komisjonilt on taotletud, on seaduslikud ja korrektsed, ning kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt. Arvamuses märgitakse ka seda, kas audit seab esimese lõigu punktis a osutatud liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited kahtluse alla.

Komisjon võib 15. veebruariks seatud tähtaega erandkorras pikendada 1. märtsini, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb.

Liikmesriigid võivad käesolevas lõikes osutatud teabe nõuetekohasel tasemel avalikustada.

Peale selle võivad liikmesriigid esitada käesolevas lõikes osutatud teabe alusel nõuetekohasel tasandil allkirjastatud kinnitusi.

6.Selleks et tagada liidu vahendite kohaldatavate eeskirjade kohane kasutamine, komisjon:

a)kohaldab menetlusi määratud asutuste raamatupidamise aastaaruannete kontrollimiseks ja heakskiitmiseks, tagades, et raamatupidamise aastaaruanded on täielikud, täpsed ja õiged;

b)arvab liidu rahastatavatest kuludest välja maksed, mis on tehtud kohaldatavat õigust rikkudes;

c)katkestab maksetähtaegade arvestamise või peatab maksed, kui nii on valdkondlikes eeskirjades ette nähtud.

Komisjon loobub täielikult või osaliselt maksetähtaegade arvestamise katkestamisest või maksete peatamisest pärast seda, kui liikmesriik on esitanud oma tähelepanekud ja võtnud kõik vajalikud meetmed. Artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastane tegevusaruanne hõlmab kõiki käesolevast lõigust tulenevaid kohustusi.

7.Valdkondlikes eeskirjades võetakse arvesse Euroopa territoriaalse koostöö programmide vajadusi, eriti seoses liidu vahendite haldaja kinnituse sisu, lõikes 3 sätestatud menetluse ja auditifunktsiooniga.

8.Komisjon koostab registri asutustest, kes vastutavad valdkondlike eeskirjade alusel eelarve täitmise, sertifitseerimis- ja auditeerimistegevuse eest.

Selleks et edendada struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ning Euroopa Kalandusfondi rakendamisel parimaid tavasid, võib komisjon teha eelarve täitmise ja kontrollitegevuse eest vastutavatele asutustele teadmiseks kättesaadavaks metoodilise juhendi, milles ta kirjeldab oma kontrollistrateegiat ja lähenemisviisi, sealhulgas kontrollinimekirjasid, ning parimate tavade näited. Vajaduse korral kõnealust juhendit ajakohastatakse.

9.Vahendeid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib kasutada ka kombineeritult tegevuste ja vahenditega, mida viiakse ellu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määruse 2015/1017 (mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013) kohaselt.

3. PEATÜKK
EUROOPA AMETID JA LIIDU ASUTUSED

1. jagu
Euroopa ametid

Artikkel 63
Mõisted ja pädevuse ulatus

1.Euroopa ametid on haldusüksused, mille on loonud komisjon või komisjon koos ühe või mitme institutsiooniga, ning mille ülesanne on täita valdkondadevahelisi eriülesandeid, tingimusel et see on tasuvusanalüüsi ja seotud riskide hinnangu alusel põhjendatud.

2.Oma pädevuse piires teevad Euroopa ametid järgmist:

a)täidavad kohustuslikke ülesandeid, mis on sätestatud nende asutamisaktis või muudes liidu õigusaktides;

b)võivad täita mittekohustuslikke ülesandeid, milleks neil on juhtkonna heakskiit, võttes arvesse kulusid ja tulusid ning seotud riske kaasatud osapoolte jaoks. Nende ülesannete täitmiseks võib ametile delegeerida eelarvevahendite käsutaja volitused või ta võib sõlmida ajutisi teenustaseme kokkuleppeid liidu institutsioonide, liidu asutuste, muude Euroopa ametite või kolmandate isikutega.

3.Käesolevat jagu, välja arvatud käesoleva artikli lõiget 4, artiklit 65 ja artikli 66 lõikeid 1, 2 ja 3, kohaldatakse Euroopa Pettustevastase Ameti tegevuse suhtes.

4.Komisjoni siseaudiitor täidab kõiki käesoleva jaotise 8. peatükis sätestatud kohustusi.

Artikkel 64
Euroopa ametite assigneeringud

1.Iga Euroopa ameti kohustuslike ülesannete täitmiseks heakskiidetud assigneeringud kantakse eraldi eelarvereale komisjoni eelarvejaos ja esitatakse üksikasjalikult selle eelarvejao lisas.

Esimeses lõigus osutatud lisa esitatakse tulude ja kulude eelarvestusena, mis on liigendatud samamoodi kui eelarvejaod.

Sellesse lisasse kantud assigneeringutest:

a)kaetakse iga Euroopa ameti kõik rahalised vajadused, mis tal tekivad selliste kohustuslike ülesannete täitmisel, mis on ette nähtud asutamisaktis või muudes liidu õigusaktides;

b)võib katta Euroopa ameti rahalised vajadused, mis tal tekivad selliste ülesannete täitmisel, mida nõuavad liidu institutsioonid, liidu asutused, Euroopa ametid ja asutused, mis on loodud aluslepingutega või nende alusel ja heaks kiidetud ameti asutamisaktis.

2.Komisjon delegeerib iga Euroopa ameti jaoks lisasse kantud assigneeringute osas eelarvevahendite käsutaja volitused asjaomase Euroopa ameti juhatajale artikli 72 kohaselt.

3.Iga Euroopa ameti ametikohtade loetelu lisatakse komisjoni omale.

4.Iga Euroopa ameti juhataja otsustab lõikes 1 osutatud lisa piires tehtavad ümberpaigutused. Komisjon teatab sellistest ümberpaigutustest Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 65
Mittekohustuslikud ülesanded

Artikli 63 lõike 2 punktis b osutatud mittekohustuslike ülesannete täitmiseks võib Euroopa Amet:

a)saada liidu institutsioonidelt, liidu asutustelt või muudelt Euroopa ametitelt oma direktorile volitused koos eelarvevahendite käsutaja volitustega assigneeringute osas, mis on kantud liidu institutsiooni, liidu asutuse või muu Euroopa ameti eelarvejakku. Liidu institutsioonid, liidu asutused ja muud liidu ametid kehtestavad nende volituste piirid ja tingimused. Sellistes volitustes, eelkõige nende tingimustes ja kasutamise viisis lepitakse kokku kooskõlas Euroopa ameti asutamisaktiga;

b)sõlmida ajutisi teenustaseme kokkuleppeid. Sellisel juhul võtab Euroopa ameti juhataja kooskõlas ameti asutamisaktiga vastu erisätted, millega reguleeritakse nimetatud ülesannete täitmist, tekkinud kulude sissenõudmist ja vastavat raamatupidamisarvestust. Amet teavitab sellise raamatupidamisarvestuse tulemustest institutsioone, liidu asutusi või muid asjaomaseid Euroopa ameteid.

Artikkel 66
Euroopa ametite raamatupidamisarvestus

1.Iga Euroopa amet peab oma kulude kohta raamatupidamisarvestust, mille alusel saab kindlaks teha nende teenuste osakaalu, mis ta on igale institutsioonile, liidu asutusele või muule Euroopa ametile osutanud. Asjaomase Euroopa ameti juhataja võtab raamatupidamisarvestuse põhimõtted vastu pärast juhtkonnalt heakskiidu saamist.

2.Selgitustes eraldi eelarverea kohta, kuhu on kantud kõik iga sellise Euroopa ameti assigneeringud, kellele on delegeeritud eelarvevahendite käsutaja volitused artikli 65 punkti a kohaselt, esitatakse eelarvestus nende teenuste maksumuse kohta, mida kõnealune amet osutab igale liidu institutsioonile, liidu asutusele ja muudele asjaomastele Euroopa ametitele. Eelarvestus põhineb käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud raamatupidamisarvestusel.

3.Iga Euroopa amet, kellele on artikli 65 punkti a kohaselt delegeeritud eelarvevahendite käsutaja volitused, teavitab liidu institutsioone, liidu asutusi ja muid asjaomaseid Euroopa ameteid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud raamatupidamisarvestuse tulemustest.

4.Iga Euroopa ameti raamatupidamise aastaaruanded moodustavad artikli 234 kohaselt liidu raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

5.Komisjoni peaarvepidaja võib asjaomase ameti juhtkonna ettepanekul delegeerida selle ameti töötajale mõned oma ülesanded, mis on seotud kõnealuse ameti tulude kogumise ja kulude maksmisega otse kõnealuse ameti poolt.

6.Euroopa ameti sularahavajaduste rahuldamiseks võib komisjon ameti juhtkonna ettepanekul avada ameti nimel panga- või postižiirokontosid. Euroopa amet ja komisjon võrdlevad omavahel aastalõpu kassajääki ja korrigeerivad seda iga eelarveaasta lõpus.

2. jagu
Liidu asutused

Artikkel 67
Kohaldamine Euratomi Tarneagentuuri suhtes

Käesolevat määrust kohaldatakse Euratomi Tarneagentuuri eelarve täitmise suhtes.

Artikkel 68
Rakendusametid

1.Komisjon võib delegeerida rakendusametitele volitused liidu programmi või projekti, sealhulgas katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete täielikuks või osaliseks rakendamiseks ning halduskulude täitmiseks komisjoni nimel ja vastutusel kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003( 36 ). Rakendusametid asutatakse komisjoni otsusega ja nad on liidu õiguse alusel tegutsevad juriidilised isikud. Nad saavad igal aastal rahalist toetust.

2.Rakendusametite direktorid tegutsevad volitatud eelarvevahendite käsutajatena selliste tegevusassigneeringute kasutamisel, mis on seotud liidu programmidega, mida nad juhivad täies ulatuses või osaliselt.

3.Rakendusametite juhatus võib komisjoniga kokku leppida selles, et komisjoni peaarvepidaja tegutseb ka rakendusameti peaarvepidajana. Juhatus võib ka kulutõhususe kaalutlustel anda komisjoni peaarvepidajale täita osa rakendusameti peaarvepidaja ülesannetest. Mõlemal juhul näevad nad ette asjakohase korra huvide konflikti vältimiseks.

Artikkel 69
ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud asutused

1.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada finantsmäärust raamfinantsmäärusega ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud asutustele, kellel on juriidilise isiku staatus ja kes saavad eelarvest rahalist toetust.

2.Raamfinantsmäärus põhineb käesolevas määruses sätestatud eeskirjadel ja põhimõtetel.

3.Nende asutuste finantseeskirjad ei tohi lahkneda raamfinantsmäärusest, välja arvatud juhul, kui nende erivajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku.

4.Heakskiidu lõikes 1 osutatud asutuste eelarvete täitmisele annab nõukogu soovituse põhjal Euroopa Parlament. Lõikes 1 osutatud asutused teevad täielikku koostööd eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalevate institutsioonidega ning annavad vajaduse korral mis tahes vajalikku täiendavat teavet, sealhulgas asjakohaste talituste koosolekutel osalemise kaudu.

5.Komisjoni siseaudiitoril on lõikes 1 osutatud asutuste suhtes samad volitused kui komisjoni suhtes.

6.Sõltumatu välisaudiitor kontrollib enne seda, kui iga käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutuse raamatupidamise aastaaruanne konsolideeritakse komisjoni lõplikusse raamatupidamise aastaaruandesse, kas kõnealuse asutuse tulud, kulud ja finantsseisund on selle asutuse raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt kajastatud. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud alusaktis ei ole sätestatud teisiti, koostab kontrollikoda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 1 aasta eriaruande iga asutuse kohta. Nimetatud aruande koostamisel arvestab kontrollikoda sõltumatu välisaudiitori auditit ja meetmeid, mida on võetud audiitori leidudele reageerimiseks.

Artikkel 70
Avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevad asutused

Asutused, millel on juriidilise isiku staatus, mis on asutatud alusaktiga ja millele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine, võtavad vastu oma finantseeskirjad.

Kõnealused eeskirjad sisaldavad liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise tagamise põhimõtteid.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 261 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada finantsmäärust näidisfinantsmäärusega, milles sätestatakse liidu vahendite usaldusväärse haldamise tagamiseks vajalikud põhimõtted, mis põhinevad artiklil 149.

Nende asutuste finantseeskirjad ei tohi lahkneda näidisfinantsmäärusest, välja arvatud juhul, kui nende erivajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku.

Artikli 69 lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste suhtes.

4. PEATÜKK
Finantsjuhtimises osalejad

1. JAGU
ÜLESANNETE LAHUSUSE PÕHIMÕTE

Artikkel 71
Ülesannete lahusus

1.Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded seisavad üksteisest lahus ja need on üksteist välistavad.

2.Iga institutsioon annab igale finantsjuhtimises osalejale tema ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ja ametijuhendi, milles on üksikasjalikult kirjeldatud tema ülesandeid, õigusi ja kohustusi.

2. JAGU
EELARVEVAHENDITE KÄSUTAJA

Artikkel 72
Eelarvevahendite käsutaja

1.Iga institutsioon täidab eelarvevahendite käsutaja ülesandeid.

2.Käesolevas jaotises kasutatakse mõistet „töötajad“ isikute kohta, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju.

3.Iga institutsioon volitab oma töökorras ettenähtud tingimuste kohaselt asjakohase tasandi töötajaid täitma eelarvevahendite käsutaja ülesandeid. Institutsioon märgib oma asutusesisestes halduseeskirjades ära töötajad, kellele ta asjaomased ülesanded delegeerib, delegeeritavate volituste ulatuse ja selle, kas volitatud isikutel on lubatud volitusi omakorda edasi delegeerida.

4.Eelarvevahendite käsutaja volitusi delegeeritakse või delegeeritud volitusi delegeeritakse edasi üksnes töötajatele.

5.Vastutavad eelarvevahendite käsutajad tegutsevad delegeerimisdokumendis või edasidelegeerimisdokumendis sätestatud piirides. Teatavate eelarve täitmiseks ning finants- ja haldusteabe koostamiseks vajalike toimingute tegemisel võivad vastutavat eelarvevahendite käsutajat abistada üks või mitu töötajat vastutava eelarvevahendite käsutaja vastutusel.

6.Iga institutsioon või artiklis 69 osutatud asutus teavitab kontrollikoda, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni peaarvepidajat kahe nädala jooksul volitatud eelarvevahendite käsutajate, siseaudiitorite ja peaarvepidajate ametissenimetamisest ja ametist vabastamisest ning kõigist finantsküsimusi reguleerivatest sise-eeskirjadest, mille ta on vastu võtnud.

7.Iga institutsioon teavitab kontrollikoda avansikontode haldajate ametissenimetamisest ning artikli 78 ja artikli 85 kohastest delegeerimisotsustest.

Artikkel 73
Eelarvevahendite käsutaja volitused ja ülesanded

1.Igas institutsioonis vastutab eelarvevahendite käsutaja tulude ja kulude usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohase haldamise ning selle tagamise eest, et seaduslikkuse ja korrektsuse ning programmist vahendite saajate võrdse kohtlemise nõuded oleksid täidetud.

2.Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel kehtestab volitatud eelarvevahendite käsutaja kooskõlas artikliga 34 ja institutsiooni vastuvõetud miinimumnõuetega oma ülesannete täitmiseks sobiva organisatsioonilise struktuuri ja sisekontrollisüsteemi, võttes nõuetekohaselt arvesse juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete olemusega seotud riske. Kõnealuse struktuuri ja süsteemide kehtestamist peab toetama igakülgne riskianalüüs, milles võetakse arvesse struktuuri ja süsteemide kulutõhusust.

3.Kulude haldamisel võtab vastutav eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi kulukohustusi ja juriidilisi kohustusi, tõendab kulusid ja kinnitab makseid ning valmistab ette assigneeringute kasutamist.

4.Tulude haldamine hõlmab saada olevate summade eelarvestuste koostamist, sissenõutavate nõuete kindlaksmääramist ja sissenõudekorralduste väljastamist. Vajaduse korral võib see hõlmata ka kindlaksmääratud nõuetest loobumist.

5.Iga toimingu suhtes tehakse vähemalt eelkontroll, mis on seotud toimingu tegevuslike ja finantsaspektidega, tuginedes mitmeaastasele kontrollistrateegiale, milles võetakse arvesse riske. Eelkontrollide eesmärk on vältida vigu ja eeskirjade eiramisi enne toimingute heakskiitmist.

Eelkontrollide sageduse ja põhjalikkuse määrab kindlaks vastutav eelarvevahendite käsutaja, võttes arvesse nii varasemate kontrollide tulemusi kui ka riskidel põhinevaid ja kulutõhususe kaalutlusi. Kahtluse korral taotleb asjaomase toimingu tõendamise eest vastutav eelarvevahendite käsutaja lisateavet või korraldab kohapealse kontrolli, et saada eelkontrolli raames piisav kindlus.

Iga toimingu puhul peab toimingut kontrolliv töötaja olema toimingu algatanud töötajast erinev isik. Toimingut kontrolliv töötaja ei tohi olla toimingu algatanud töötaja alluv.

6.Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib sisse seada järelkontrollid, et tuvastada ja kõrvaldada pärast toimingute heakskiitmist nendega seotud vead ja eeskirjade eiramised. Kõnealuseid kontrolle võib olenevalt riskidest korraldada pisteliselt ja nendes võetakse arvesse varasemate kontrollide tulemusi ja kulutõhususe kaalutlusi.

Järelkontrolli teevad eelkontrolli eest vastutavatest töötajatest erinevad töötajad. Järelkontrollide eest vastutavad töötajad ei tohi olla eelkontrollide eest vastutavate töötajate alluvad.

Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja rakendab toetusesaajate suhtes järelkontrollina finantsauditeid, peavad asjaomased auditeerimiseeskirjad olema selged, ühtsed ja läbipaistvad ning nendes austatakse nii komisjoni kui ka auditeeritavate õigusi.

7.Vastutavatel eelarvevahendite käsutajatel ja eelarve täitmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema vajalikud kutseoskused.

Igas institutsioonis tagab volitatud eelarvevahendite käsutaja, et:

a)edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ja nende töötajad saavad regulaarselt ajakohastatud ja asjakohast teavet kontrollinõuete ning selleks kasutatavate asjaomaste meetodite ja toimimisviiside kohta;

b)vajaduse korral võetakse meetmeid, et tagada kontrollisüsteemide tulemuslik ja tõhus toimimine kooskõlas lõikega 2.

8.Kui töötaja, kes osaleb finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises, leiab, et otsus, mille kohaldamist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida kõnealune töötaja peab täitma, teatab ta sellest oma otsesele ülemusele. Kui kõnealune töötaja teeb seda kirjalikult, vastab otsene ülemus kirjalikult. Otsese ülemuse tegevusetuse korral või juhul, kui otsene ülemus kinnitab algset otsust või juhist ja töötaja leiab, et selline kinnitus ei lahenda tema tõstatatud probleemi mõistlikult, teavitab asjaomane töötaja sellest kirjalikult volitatud eelarvevahendite käsutajat. Kui eelarvevahendite käsutaja ei vasta juhtumi asjaolusid arvestades mõistliku aja jooksul ning igal juhul hiljemalt kuu aja jooksul, teatab asjaomane töötaja sellest artiklis 139 osutatud asjakohasele toimkonnale.

Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, teatab asjaomane töötaja asutustele või organitele, mis on määratud personalieeskirjades ja liidu institutsioonide otsustes, mis käsitlevad pettuse, korruptsiooni ja muu liidu huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega seotud sisejuurdluste tingimusi. Liidu finantsjuhtimist auditeerivate välisaudiitoritega sõlmitavates lepingutes nähakse ette välisaudiitori kohustus teavitada volitatud eelarvevahendite käsutajat mis tahes kahtlustatavast ebaseaduslikust tegevusest, pettusest või korruptsioonist, mis võib kahjustada liidu huve.

9.Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab institutsioonile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, mis sisaldab finants- ja haldusteavet, sealhulgas kontrollide tulemusi, ja milles ta kinnitab, et kui määratletud kulu- ja tuluvaldkondadega seotud võimalikes reservatsioonides ei ole täpsustatud teisiti, võib ta piisava kindlusega kinnitada, et:

a)aruandes esitatud teave annab õige ja õiglase ülevaate;

b)aruandes kirjeldatud tegevuse jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud ettenähtud eesmärkidel ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

c)kehtestatud kontrollimenetlus annab piisava kindluse seoses raamatupidamiskontode aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega.

Iga-aastases tegevusaruandes esitatakse teave elluviidud tegevuste tulemuste kohta, võrreldes neid strateegilistes kavades seatud eesmärkidega, esitatakse tegevustega seotud riskid ning kirjeldatakse volitatud eelarvevahendite käsutaja käsutusse antud vahendite kasutamist ning sisekontrollisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust. See hõlmab kontrollidega seotud kulude ja tulude üldist hindamist ja teavet selle kohta, kui suures ulatuses on heakskiidetud tegevuskulud aidanud kaasa strateegiliste eesmärkide saavutamisele ja loonud liidu lisaväärtust. Komisjon koostab eelmise aasta kohta iga-aastaste tegevusaruannete kokkuvõtte.

10.Volitatud eelarvevahendite käsutajad registreerivad lepingud, mis on igal eelarveaastal sõlmitud käesoleva määruse lisa punkti 11.1 punktides a–f ja punktis 39 nimetatud läbirääkimistega hankemenetluse teel. Kui läbirääkimistega hankemenetluste osakaal sama volitatud eelarvevahendite käsutaja sõlmitud hankelepingute arvus on varasemate aastatega võrreldes oluliselt suurenenud või kui see osakaal on selgelt suurem kui institutsiooni registreeritud keskmine, teatab vastutav eelarvevahendite käsutaja sellest institutsioonile aruandes, milles ta esitab ka mis tahes meetmed, mis on võetud selle suundumuse ümberpööramiseks. Iga institutsioon saadab aruande läbirääkimistega hankemenetluste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjoni asjaomane aruanne lisatakse käesoleva artikli lõikes 9 nimetatud iga-aastaste tegevusaruannete kokkuvõttele.

Artikkel 74
Eelarvevahendite käsutajate säilitatavad tõendavad dokumendid

Eelarvevahendite käsutaja loob eelarve täitmisega ja eelarve täitmise meetmetega seotud ning neist tulenevate tõendavate originaaldokumentide säilitamiseks paberkandjatel põhinevad või elektroonilised süsteemid. Neid dokumente tuleb säilitada vähemalt viis aastat alates kuupäevast, mil Euroopa Parlament on andnud heakskiidu selle eelarveaasta eelarve täitmisele, millega need dokumendid seonduvad.

Dokumente, mis on seotud pooleli olevate toimingutega, säilitatakse kuni selle aasta lõpuni, mis järgneb toimingute lõpetamise aastale.

Kui tõendavates dokumentides sisalduvad isikuandmed ei ole vajalikud eelarve täitmisele heakskiidu andmise või kontrolli või auditeerimise eesmärgil, tuleb need võimaluse korral kustutada. Andmeliiklusandmete säilitamise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 37 lõiget 2.

Artikkel 75
Liidu delegatsioonide juhtide volitused ja ülesanded

1.Kui liidu delegatsioonide juhid tegutsevad artikli 58 lõike 2 kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, siis alluvad nad komisjonile, kes on nende kui edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate ülesannete ja vastutuse kindlaksmääramise, täitmise, järelevalve ja hindamise eest vastutav institutsioon, ja teevad vahendite nõuetekohasel haldamisel tihedat koostööd komisjoniga, et tagada eelkõige finantstehingute seaduslikkus ja korrektsus, vahendite haldamisel usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest kinnipidamine ning liidu finantshuvide tõhus kaitse. Nad on neile edasi delegeeritud finantsjuhtimise ülesannete täitmisel kohustatud järgima komisjoni sise-eeskirju ja komisjoni ametijuhendit. Neid võivad nende ülesannete täitmisel abistada komisjoni töötajad.

Selleks võtavad nad meetmed, mis on vajalikud, et vältida olukordi, mille tõttu võib ohtu sattuda komisjoni vastutus neile edasivolitatud eelarve täitmise eest, ja prioriteetide konflikte, mis tõenäoliselt mõjutavad neile edasivolitatud finantsjuhtimisega seotud ülesannete täitmist.

Teises lõigus osutatud olukorra või konflikti tekkimisel teavitab liidu delegatsiooni juht viivitamata komisjoni vastutavaid peadirektoreid ja Euroopa välisteenistuse vastutavat peadirektorit. Peadirektorid võtavad olukorra parandamiseks asjakohaseid meetmeid.

2.Kui liidu delegatsioonide juhid satuvad artikli 73 lõikes 8 osutatud olukorda, pöörduvad nad artiklis 139 osutatud eritoimkonna poole. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, teatavad nad sellest kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele.

3. Artikli 58 lõike 2 kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevad liidu delegatsioonide juhid annavad aru volitatud eelarvevahendite käsutajale, et viimati nimetatu saaks nende aruanded kaasata oma artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastasesse tegevusaruandesse. Liidu delegatsioonide juhtide aruanded sisaldavad teavet nende delegatsioonis kehtestatud sisekontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse ning nendele edasivolitatud toimingute haldamise kohta ja samuti artikli 89 lõike 5 kolmandas lõigus viidatud kinnitust. Kõnealused aruanded lisatakse volitatud eelarvevahendite käsutaja iga-aastasele tegevusaruandele ja tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, võttes seejuures vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse nende konfidentsiaalsust.

Liidu delegatsioonide juhid teevad igakülgset koostööd eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalevate institutsioonidega ning annavad vajaduse korral täiendavat teavet. Sellega seoses võidakse neilt nõuda, et nad osaleksid asjaomaste organite koosolekutel ja aitaksid vastutavat volitatud eelarvevahendite käsutajat.

Artikli 58 kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevad liidu delegatsioonide juhid vastavad kõigile komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutaja taotlustele, mille komisjon on esitanud kas omal algatusel või eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames Euroopa Parlamendi nõudmisel.

Komisjon tagab, et edasidelegeeritud volitused ei takista ELi toimimise lepingu artikli 319 kohast eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust.

4.Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka liidu delegatsioonide juhtide asetäitjate suhtes, kui nad tegutsevad liidu delegatsioonide juhtide äraoleku ajal edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena.

3. JAGU
PEAARVEPIDAJA

Artikkel 76
Peaarvepidaja volitused ja ülesanded

Iga institutsioon nimetab ametisse peaarvepidaja, kes vastutab institutsioonis järgmiste ülesannete eest:

a)nõuetekohane maksete tegemine, tulude kogumine ja kindlaksmääratud saadaolevate summade sissenõudmine;

b)raamatupidamise aastaaruande koostamine ja esitamine XIII jaotise kohaselt;

c)raamatupidamisarvestuse pidamine artiklite 80 ja 81 kohaselt;

d)raamatupidamiseeskirjade, -korra ja kontoplaani kehtestamine artiklite 79–81 kohaselt;

e)raamatupidamissüsteemide kehtestamine ja heakskiitmine ning vajaduse korral selliste eelarvevahendite käsutaja sisseseatud süsteemide heakskiitmine, mis on mõeldud raamatupidamisandmete koostamiseks või põhjendamiseks; selles osas on peaarvepidajal õigus igal ajal kontrollida heakskiitmise kriteeriumide järgimist;

f)sularahahaldus.

Euroopa välisteenistuse peaarvepidaja vastutab üksnes välisteenistuse poolt täidetava välisteenistuse eelarvejao eest. Komisjoni peaarvepidaja vastutab kogu komisjoni eelarvejao eest, sealhulgas liidu delegatsioonide juhtidele edasivolitatud assigneeringutega seonduvate raamatupidamistoimingute eest.

Komisjoni peaarvepidaja tegutseb Euroopa välisteenistuse eelarvejao täitmisel ka välisteenistuse peaarvepidajana.

Artikkel 77
Peaarvepidaja ametisse nimetamine ja ametist lahkumine

1.Iga institutsioon nimetab ametisse peaarvepidaja ametnike hulgast, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju.

Institutsioon valib peaarvepidaja tema erialase pädevuse alusel, mida tõendab diplom või sellega samaväärsed töökogemused.

2.Kaks või enam institutsiooni või asutust võivad ametisse nimetada sama peaarvepidaja.

Sellisel juhul näevad nad ette asjakohase korra huvide konflikti vältimiseks.

3.Peaarvepidaja ametist lahkumisel koostatakse viivitamata proovibilanss.

4.Ametist lahkuv peaarvepidaja või kui see ei ole võimalik, siis tema talituse ametnik, edastab proovibilansi koos üleandmisaruandega uuele peaarvepidajale.

Uus peaarvepidaja kinnitab proovibilansi oma allkirjaga ühe kuu jooksul selle edastamisest arvates ja võib selle kohta teha omapoolseid reservatsioone.

Üleandmisaruanne sisaldab ka proovibilansi tulemust ja mis tahes tehtud reservatsioone.

Artikkel 78
Volitused, mida peaarvepidaja võib delegeerida

Peaarvepidaja võib oma ülesannete täitmisel delegeerida teatavad ülesanded talle alluvatele töötajatele ja artikli 86 lõike 1 kohaselt ametisse nimetatud avansikontode haldajatele.

Asjaomased ülesanded täpsustatakse delegeerimisdokumendis.

Artikkel 79
Raamatupidamiseeskirjad

1.Kõigi Euroopa institutsioonide, käesoleva jaotise 3. peatüki 1. jaos osutatud Euroopa ametite ja artiklis 234 osutatud liidu asutuste suhtes kohaldatakse raamatupidamiseeskirju, mis põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel. Kõnealused eeskirjad võtab vastu komisjoni peaarvepidaja pärast konsulteerimist liidu teiste institutsioonide, Euroopa ametite ja liidu asutuste peaarvepidajatega.

2.Peaarvepidaja võib nendest standarditest kõrvale kalduda, kui ta peab seda vajalikuks varadest ja kohustustest, kuludest ja tuludest ning rahavoogudest õiglase ülevaate andmiseks. Kui mõni raamatupidamiseeskiri nendest standarditest oluliselt erineb, tuuakse finantsaruannete lisades see asjaolu esile ning põhjendatakse seda.

3.Lõikes 1 osutatud raamatupidamiseeskirjades kehtestatakse finantsaruannete ülesehitus ja sisu ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad raamatupidamispõhimõtted.

4.Artiklis 234 osutatud eelarve täitmise aruanded peavad järgima käesolevas määruses sätestatud eelarvepõhimõtteid. Need peavad andma üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest. Nendesse tuleb kanda kõik eelarvega seotud tulu- ja kulutoimingud, mis on sätestatud käesolevas jaotises, ja need peavad andma nendest õiglase ülevaate.

Artikkel 80
Raamatupidamisarvestus

1.Komisjoni peaarvepidaja vastutab ühtlustatud kontoplaani kehtestamise eest ja seda peavad kohaldama kõik liidu institutsioonid, 3. peatüki 1. jaos osutatud Euroopa ametid ja artiklis 234 osutatud liidu asutused.

2.Komisjoni peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajatelt kogu teabe, mis on vajalik sellise raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, mis annab institutsioonide finantsseisundist ja eelarve täitmisest õiglase ülevaate. Eelarvevahendite käsutajad tagavad selle teabe usaldusväärsuse.

3.Enne raamatupidamise aastaaruande heakskiitmist institutsiooni või artiklis 69 osutatud asutuse poolt kirjutab peaarvepidaja sellele alla, tõendades sellega, et ta on piisavalt kindel, et raamatupidamise aastaaruanne annab institutsiooni või artiklis 69 osutatud asutuse finantsseisundist õiglase ülevaate.

Sel eesmärgil kontrollib peaarvepidaja, et raamatupidamise aastaaruanne oleks koostatud kooskõlas artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjade ja artikli 76 esimese lõigu punktis d osutatud raamatupidamisarvestuse korraga ning et kõik tulud ja kulud oleksid raamatupidamisarvestuses kajastatud.

4.Volitatud eelarvevahendite käsutaja saadab peaarvepidajale viimase poolt vastu võetud eeskirjade kohaselt mis tahes finants- ja haldusteabe, mida peaarvepidaja vajab oma ülesannete täitmiseks.

Eelarvevahendite käsutaja teavitab peaarvepidajat usalduskontode asjaomastest finantsandmetest korrapäraselt ja vähemalt raamatupidamiskontode sulgemisel, et liidu vahendite kasutamist oleks võimalik liidu raamatupidamise aastaaruandes kajastada.

Eelarvevahendite käsutajad jäävad täielikult vastutavaks nende hallatavate vahendite nõuetekohase kasutamise, nende kontrolli all olevate kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning peaarvepidajale edastatud teabe täielikkuse ja täpsuse eest.

5.Vastutav eelarvevahendite käsutaja teavitab peaarvepidajat kõikidest finantsjuhtimissüsteemis, inventeerimissüsteemis või varade ja kohustuste väärtuse hindamise süsteemis aset leidnud arengutest ja olulistest muudatustest, kui kõnealuse süsteemi andmeid kasutatakse sisendina institutsiooni raamatupidamisarvestuses või raamatupidamisarvestuse andmete põhjendamiseks, et peaarvepidaja saaks kontrollida heakskiitmise kriteeriumide täitmist.

Peaarvepidaja võib juba heaks kiidetud finantsjuhtimissüsteemi igal ajal uuesti läbi vaadata ja võib taotleda, et vastutav eelarvevahendite käsutaja koostaks tegevuskava, et kõrvaldada õigel ajal võimalikud puudused.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja vastutab peaarvepidajale edastatud teabe täielikkuse eest.

6.Peaarvepidajal on õigus saadud teavet kontrollida ja teha mis tahes täiendavaid kontrolle, mida ta peab raamatupidamise aastaaruande allakirjutamiseks vajalikuks.

Vajaduse korral teeb peaarvepidaja reservatsioone, selgitades täpselt kõnealuste reservatsioonide iseloomu ja ulatust.

7.Institutsiooni raamatupidamissüsteemi eesmärk on korraldada eelarve- ja finantsteavet nii, et andmeid saab sisestada, liigitada ja salvestada.

8.Raamatupidamissüsteem koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest. Raamatupidamisarvestust peetakse eurodes ja kalendriaasta põhjal.

9.Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib pidada ka üksikasjalikku analüütilist arvestust.

10.Raamatupidamissüsteemi jaoks ja artiklis 234 nimetatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavaid tõendavaid dokumente säilitatakse vähemalt viis aastat alates kuupäevast, mil Euroopa Parlament on andnud heakskiidu selle eelarveaasta eelarve täitmisele, millega need dokumendid seonduvad.

Dokumente, mis on seotud pooleli olevate toimingutega, säilitatakse siiski kuni toimingute lõppemise aastale järgneva aasta lõpuni. Andmeliiklusandmete säilitamise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 37 lõiget 2 .

Artikkel 81
Üldine raamatupidamisarvestus

1.Üldisse raamatupidamisarvestusse kantakse ajalises järjestuses kahekordse kirjendamise meetodi abil kõik sündmused ja toimingud, mis mõjutavad artiklis 234 osutatud institutsioonide ja asutuste majanduslikku ja finantsseisundit ning nende varasid ja kohustusi.

2.Üldise raamatupidamisarvestuse saldod ja liikumised kontodel kirjendatakse arvestusraamatutesse.

3.Kõik raamatupidamiskirjed, sealhulgas paranduskirjed, põhinevad tõendavatel dokumentidel, millele neis ka viidatakse.

4.Raamatupidamissüsteemi peab jääma selge kontrolljälg kõikidest raamatupidamiskirjetest.

Artikkel 82
Pangakontod

1.Peaarvepidaja võib sularahahalduse vajaduste täitmiseks avada või teha ülesandeks avada institutsiooni nimel kontosid finantseerimisasutustes või riikide keskpankades. Peaarvepidaja vastutab ka selliste kontode sulgemise või selle tagamise eest, et need suletakse.

2.Kontode avamise, haldamise ja kasutamise tingimustes on sisekontrollinõuetest lähtuvalt ette nähtud, et tšekkidele, pangaülekandekorraldustele või muudele pangatoimingutele peab alla kirjutama üks või mitu nõuetekohaselt volitatud töötajat. Kirjalikele juhenditele kirjutavad alla vähemalt kaks nõuetekohaselt volitatud töötajat või peaarvepidaja isiklikult.

3.Programmi või meetme rakendamise raames võib komisjoni nimel avada usalduskontod, et võimaldada nende haldamist artikli 61 lõike 1 punkti c alapunktide ii, iii, v või vi kohaselt volitatud üksuse poolt.

Sellised kontod avatakse programmi või meetme rakendamise eest vastutava eelarvevahendite käsutaja vastutusel kokkuleppel komisjoni peaarvepidajaga.

Kõnealuseid kontosid hallatakse eelarvevahendite käsutaja vastutusel.

4.Komisjoni peaarvepidaja kehtestab eeskirjad usalduskontode avamise, haldamise ja sulgemise kohta.

Artikkel 83
Sularahahaldus

1.Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, on ainuüksi peaarvepidajal õigus hallata raha ja raha ekvivalente. Peaarvepidaja vastutab nende turvalise hoidmise eest.

2.Peaarvepidaja tagab, et tema institutsioonil on piisavalt vahendeid, et rahuldada eelarve täitmisest tulenevad sularahavajadused kohaldatava õigusraamistiku piires, ja kehtestab menetlused, et tagada, et ühegi artikli 82 lõike 1 ja artikli 86 lõike 2 kohaselt avatud konto saldo ei ole negatiivne.

3.Maksed tehakse pangaülekandena, tšekiga või avansikontodelt või juhul, kui peaarvepidaja on andnud selleks konkreetse volituse, siis deebetkaardiga või otsekorraldusena või muud maksevahendit kasutades vastavalt peaarvepidaja kehtestatud eeskirjadele.

4.Peaarvepidaja võib teha makseid ainult juhul, kui institutsioon, mille eest ta vastutab, on esmalt kandnud maksesaaja juriidilise isiku ja pangakonto andmed ühisesse toimikusse.

Enne kohustuste võtmist kolmanda isiku ees teeb eelarvevahendite käsutaja kindlaks maksesaajate juriidilise isiku ja makseandmed ning kannab need selle institutsiooni nimel ühisesse toimikusse, mille eest vastutav eelarvevahendite käsutaja vastutab, et tagada läbipaistvus, vastutus ja makse nõuetekohane tegemine.

Eelarvevahendite käsutajad teavitavad peaarvepidajat kõikidest maksesaaja poolt neile teatatud muudatustest juriidilistes ja makseandmetes ning kontrollivad enne makse heakskiitmist, kas need andmed on kehtivad.

Artikkel 84
Varade inventarinimestikud

1.Iga artiklis 234 osutatud institutsioon ja asutus peab inventarinimestikke, milles on komisjoni peaarvepidaja koostatud näidise järgi näidatud kogu liidu materiaalse, immateriaalse ja finantsvara kogus ja väärtus.

Iga artiklis 234 osutatud institutsioon ja asutus teeb kindlaks, kas nimestikus esitatu vastab tegelikule olukorrale.

Iga soetatud varaobjekt, mille kasutusaeg on üle ühe aasta, mis ei ole tarbekaup ja mille ostuhind või omahind on artiklis 76 osutatud raamatupidamiskorras näidatust suurem, kantakse inventarinimestikku ja kirjendatakse põhivara kontodele.

2.Liidu materiaalse vara müük kuulutatakse välja nõuetekohasel viisil.

3.Iga artiklis 234 osutatud institutsioon ja asutus võtab vastu oma bilansis kajastatud vara kaitsmise sätted ja otsustab, millised haldustalitused vastutavad inventarinimestike süsteemi eest.

4. JAGU
AVANSIKONTODE HALDAJA

Artikkel 85
Avansikontod

1.Muude kui omavahendite tulude kogumiseks ja kulude maksmiseks, mille puhul makstavate summade väiksuse tõttu on praktiliselt võimatu või ebaotstarbekas teha maksetoiminguid eelarvemenetluse abil, võib avada avansikontod.

Kriisiohjamis- ja humanitaarabioperatsioonide valdkonnas võib avansikontosid siiski kasutada summa suurusele piiranguid seadmata, ületamata sealjuures Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustatud assigneeringute taset, mis on esitatud jooksva eelarveaasta vastaval eelarvereal, ja pidades kinni komisjoni sise-eeskirjadest.

Liidu delegatsioonides võib avansikontosid kasutada ka piiratud summas maksete tegemiseks eelarvemenetluse abil, kui selline kasutus on kohalikust nõudest tingituna tõhus ja tulemuslik.

2.Liidu delegatsioonides avatakse avansikontod nii komisjoni eelarvejao kui ka Euroopa välisteenistuse eelarvejao kulude maksmiseks, tagades kulude täieliku jälgitavuse.

Artikkel 86
Avansikontode loomine ja haldamine

1.Avansikonto loomise ja avansikontode haldaja ametisse nimetamise otsuse teeb institutsiooni peaarvepidaja vastutava eelarvevahendite käsutaja nõuetekohaselt põhjendatud ettepaneku alusel. Selles otsuses esitatakse avansikontode haldaja ja eelarvevahendite käsutaja vastutus ja kohustused.

Avansikontode haldajad valitakse ametnike või vajaduse korral ja ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel muude töötajate hulgast või komisjoni sise-eeskirjades kehtestatud juhtudel töötajate hulgast, kelle komisjon on tööle võtnud kriisiohjamis- ja humanitaarabioperatsioonide valdkonnas, tingimusel et nende töölepingutega tagatakse vastutuse osas samaväärne kaitse tase kui artikli 93 kohaldamisel töötajate suhtes. Avansikontode haldajad valitakse nende teadmiste, oskuste ja erialase ettevalmistuse põhjal, mida tõendab diplom või asjakohased töökogemused, või pärast asjakohase koolitusprogrammi läbimist.

Avansikonto loomise otsustamisel täpsustab peaarvepidaja avansikonto haldamise ja kasutamise tingimused.

Ka avansikontode haldamise tingimusi muudetakse peaarvepidaja otsusega, mille ta teeb vastutava eelarvevahendite käsutaja nõuetekohaselt põhjendatud ettepaneku alusel.

2.Avansikontod avab peaarvepidaja, kes kiidab ka heaks nende allkirjastamisvolitused eelarvevahendite käsutaja põhjendatud ettepaneku alusel.

3.Avansikontosid varustab vahenditega institutsiooni peaarvepidaja ja nende eest vastutavad avansikontode haldajad.

4.Makse tegemisele järgneb ametlik lõplik kinnitamisotsus või maksekorraldus, millele kirjutab alla vastutav eelarvevahendite käsutaja.

Eelarvevahendite käsutaja arveldab avansitehingud hiljemalt järgmise kuu lõpuks, nii et raamatupidamisarvestuse saldot ja pangakonto saldot saaks omavahel võrrelda.

5.Peaarvepidaja kontrollib ise või teeb oma talituse või eelarvevahendeid käsutava talituse selleks volitatud töötajale ülesandeks kontrollida, üldjuhul kohapeal ja kui see on asjakohane, ette teatamata, et avansikontode haldajatele eraldatud vahendid ja raamatupidamisarvestus on olemas ning avansikontodelt tehtud tehingud on ettenähtud tähtaja jooksul arveldatud. Peaarvepidaja edastab nende kontrollide tulemused vastutavale eelarvevahendite käsutajale.

5. PEATÜKK
Finantsjuhtimises osalejate vastutus

1. JAGU
ÜLDEESKIRJAD

Artikkel 87
Finantsjuhtimises osalejate volituste tagasivõtmine ja kohustuste peatamine

1.Vastutavad eelarvevahendite käsutajad ametisse nimetanud asutus võib igal ajal nende volitamise või edasivolitamise ajutiselt või lõplikult tagasi võtta.

2.Peaarvepidaja või avansikontode haldaja ametisse nimetanud asutus võib igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada peaarvepidaja või avansikontode haldaja või mõlema ametivolitused.

3.Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist nimetatud lõigetes osutatud finantsjuhtimises osalejate suhtes.

Artikkel 88
Finantsjuhtimises osalejate vastutus ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral

1.Käesoleva peatükiga ei piirata kriminaalvastutust, mida võidakse artiklis 87 osutatud finantsjuhtimises osalejate suhtes kohaldada asjaomaste siseriiklike õigusaktide ja kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad liidu finantshuvide kaitset ja võitlust liidu või liikmesriikide ametnikega seonduva korruptsiooni vastu.

2.Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 89, 92 ja 93 kohaldamist, võib iga vastutava eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja ja avansikontode haldaja suhtes rakendada distsiplinaarmeetmeid ja rahalist vastutust kahju hüvitamise eest, nagu need on sätestatud personalieeskirjades või artiklis 86 osutatud töötajate puhul nende töölepingutes. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, suunatakse küsimus kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele, eelkõige Euroopa Pettustevastasele Ametile.

2. JAGU
EELARVEVAHENDITE KÄSUTAJATE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

Artikkel 89
Eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

1.Vastutav eelarvevahendite käsutaja on personalieeskirjade kohaselt rahaliselt vastutav kahju hüvitamise eest.

2.Kahju hüvitamise kohustust kohaldatakse eelkõige juhul, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu:

a)määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või kirjutab maksekorraldusele alla käesolevat määrust eirates;

b)jätab koostamata dokumendi, milles määratakse kindlaks saadaolev summa, ei väljasta sissenõudekorraldust või jääb selle väljastamisega hiljaks või jääb hiljaks maksekorralduse väljastamisega, mille tagajärjel võivad kolmandad isikud institutsiooni vastu tsiviilhagi esitada.

3.Kui volitatud või edasi volitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et otsus, mille tegemine on tema ülesanne, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, teatab ta sellest volitajale kirjalikult. Kui volitaja annab volitatud või edasi volitatud eelarvevahendite käsutajale seejärel põhjendatud kirjalikud juhised kõnealuse otsuse tegemiseks, ei võeta seda eelarvevahendite käsutajat vastutusele.

4.Oma talituse piires edasivolitamise korral jääb volitatud eelarvevahendite käsutaja vastutavaks asutuses kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse ning edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja valimise eest.

5.Liidu delegatsioonide juhtidele ja nende asetäitjatele edasivolitamise korral vastutab volitatud eelarvevahendite käsutaja delegatsioonides kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kindlaksmääramise, samuti nende tõhususe ja tulemuslikkuse eest. Liidu delegatsioonide juhid vastutavad kõnealuste süsteemide asjakohase kehtestamise ja toimimise eest vastavalt volitatud eelarvevahendite käsutaja juhistele ning nendele alluvas liidu delegatsioonis hallatavate vahendite ja teostatavate toimingute eest. Enne kui nad asuvad oma ametiülesandeid täitma, läbivad nad spetsiaalsed koolituskursused eelarvevahendite käsutajate ülesannete ja vastutuse ning eelarve täitmise kohta.

Liidu delegatsioonide juhid annavad oma vastutusvaldkonnast aru vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule kooskõlas artikli 75 lõikega 3.

Liidu delegatsioonide juhid esitavad igal aastal komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajale kinnituse nende delegatsiooni siseselt kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide, samuti neile edasi volitatud toimingute haldamise ja nende tulemuste kohta, et eelarvevahendite käsutaja saaks esitada artikli 73 lõikes 9 osutatud kinnituse.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka liidu delegatsioonide juhtide asetäitjate suhtes, kui nad tegutsevad liidu delegatsioonide juhtide äraoleku ajal edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena.

Artikkel 90
Töötajate finantsrikkumiste käsitlemine

1.Kui töötaja tegevus või tegevusetus põhjustab finantsmääruse, finantsjuhtimise või toimingute kontrollimisega seotud sätete rikkumise, edastab mis tahes allpool toodud isik juhtumi käesoleva määruse artiklis 139 osutatud toimkonnale arvamuse saamiseks, ilma et see piiraks Euroopa Pettustevastase Ameti volitusi:

a)distsiplinaarmenetluse eest vastutav ametisse nimetav asutus;

b)töötaja artikli 73 lõikega 8 kohaselt. Sellisel juhul edastab toimkond juhtumi toimiku ametisse nimetavale asutusele ja teatab sellest asjaomasele töötajale. Ametisse nimetav asutus võib taotleda toimkonna arvamust juhtumi kohta;

c)vastutav eelarvevahendite käsutaja, sealhulgas delegatsioonide juhid ja nende äraoleku ajal liidu delegatsioonide juhtide asetäitjad, kes tegutsevad edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena käesoleva määruse artikli 58 lõike 2 kohaselt.

2.Lõikes 1 osutatud juhtudel on käesoleva määruse artiklis 139 osutatud toimkond pädev kindlaks tegema, kas on toimunud finantsrikkumine. Artiklis 139 osutatud toimkonna arvamuse põhjal otsustab asjaomane institutsioon lõikes 1 osutatud juhtudel, kas algatada distsiplinaarmenetlus või tekitatud kahju hüvitamise menetlus. Kui toimkond avastab süsteemseid probleeme, esitab ta selle kohta soovituse eelarvevahendite käsutajale ja volitatud eelarvevahendite käsutajale, välja arvatud juhul, kui viimane on juhtumiga seotud töötaja, ning siseaudiitorile.

3.Enne arvamuse vastuvõtmist käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rikkumisjuhtudes annab toimkond juhtumiga seotud töötajale võimaluse esitada märkused.

4.Lõikes 1 osutatud arvamuse esitamisel tegutseb toimkond artikli 139 lõike 2 kohases koosseisus, mida täiendavad järgmised kaks lisaliiget:

a)ametisse nimetava asutuse esindaja, kes vastutab asjaomases institutsioonis või asutuses distsiplinaarküsimuste eest, ja

b)teine liige, kelle on ametisse nimetanud asjaomase institutsiooni või asutuse personalikomitee. Nende lisaliikmete ametisse nimetamisel võetakse arvesse vajadust vältida mis tahes huvide konflikti.

5.Kui lõikes 1 osutatud toimkond esitab arvamuse, edastatakse see distsiplinaarnõukogule, mille iga institutsioon või asutus on moodustanud kooskõlas oma sise-eeskirjadega.

6.Liikmesriigid toetavad igakülgselt liitu Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklist 22 tuleneva vastutuse rakendamisel ajutiste töötajate puhul, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti e.

Artikkel 91
Juhiste kinnitamine

1.Kui volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et talle antud siduv juhis on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega eelkõige seetõttu, et seda ei saa täita talle eraldatud vahenditega, teatab ta sellest kirjalikult volitajale või edasivolitajale. Kui juhis kinnitatakse kirjalikult ja kinnitus saadakse õigel ajal ja on piisavalt selge, sest see viitab sõnaselgelt punktidele, mis volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja on vaidlustanud, ei tohi volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajat või vastutusele võtta. Ta täidab juhise, kui see ei ole ilmselgelt ebaseaduslik või vastuolus asjaomaste ohutusnormidega.

2.Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui eelarvevahendite käsutaja saab siduva juhise täitmise ajal teada, et juhtumi asjaolud võivad põhjustada eeskirjade eiramise.

Vastutav volitatud eelarvevahendite käsutaja registreerib kõik artikli 89 lõikes 3 kirjeldatud asjaoludel kinnitatud juhised ja märgib need ära oma iga-aastases tegevusaruandes.

3. JAGU
PEAARVEPIDAJATE JA AVANSIKONTODE HALDAJATE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

Artikkel 92
Peaarvepidajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Peaarvepidaja kannab distsiplinaarvastutust ja peab hüvitama kahju personalieeskirjade ja nendega ettenähtud korra kohaselt. Peaarvepidajat võib vastutusele võtta eeskätt järgmiste ametialaste rikkumiste tõttu:

a)tema valduses olevad rahalised vahendid, vara või dokumendid lähevad kaduma või saavad kahjustada;

b)ta muudab alusetult pangakontosid või postižiirokontosid;

c)tema sissenõutavad või makstavad summad ei ole kooskõlas vastavate sissenõude- või maksekorraldustega;

d)ta ei nõua sisse saadaolevat tulu.

Artikkel 93
Avansikontode haldajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Ilma et see piiraks artikli 88 lõike 2 kohaldamist, võib avansikontode haldaja vastutusele võtta eeskätt järgmiste ametialaste rikkumiste tõttu:

a)tema valduses olevad rahalised vahendid, vara või dokumendid lähevad kaduma või saavad kahjustada;

b)ta ei esita nõuetekohaseid tõendavaid dokumente enda tehtud maksete kohta;

c)ta teeb makseid isikutele, kellel ei ole õigust sellistele maksetele;

d)ta ei nõua sisse saadaolevat tulu.

6. PEATÜKK
Tulutoimingud

1. JAGU
OMAVAHENDITE KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE

Artikkel 94
Omavahendid

1.Eelarvesse kantakse eurodes Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevas nõukogu otsuses osutatud omavahenditest moodustuv eelarvestatud tulu. See tehakse kättesaadavaks määrusega (EÜ, Euratom) nr 609/2014.

2.Eelarvevahendite käsutaja koostab ajakava, milles märgitakse, millal Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevas otsuses määratletud omavahendid tehakse komisjonile kättesaadavaks.

Omavahendid määratakse kindlaks ja nõutakse sisse esimeses lõigus nimetatud otsuse alusel vastuvõetud eeskirjade kohaselt.

Raamatupidamise eesmärgil väljastab eelarvevahendite käsutaja sissenõudekorralduse määruses (EL, Euratom) nr 609/2014 osutatud omavahendite konto krediteerimiseks või debiteerimiseks.

2. JAGU
SAADAOLEVATE SUMMADE EELARVESTUS

Artikkel 95
Saadaolevate summade eelarvestus

1.Kui vastutaval eelarvevahendite käsutajal on piisaval hulgal usaldusväärset teavet mis tahes meetme või olukorra kohta, millest võib tuleneda summa võlgnemine liidule, koostab ta saadaolevate summade eelarvestuse.

2.Vastutav eelarvevahendite käsutaja korrigeerib saadaolevate summade eelarvestust niipea, kui ta saab teada asjaoludest, mis muudavad meedet või olukorda, millest ajendatuna eelarvestus koostati.

Sissenõudekorralduse koostamisel seoses meetme või olukorraga, millest tulenevalt on eelnevalt koostatud saadaolevate summade eelarvestus, korrigeerib vastutav eelarvevahendite käsutaja asjaomast eelarvestust sellele vastavalt.

Kui sissenõudekorraldus koostatakse esialgse saada olevate summade eelarvestusega samale summale, siis vähendatakse asjaomast eelarvestust nullini.

3.Erandina lõikest 1 ei koostata saadaolevate summade eelarvestust enne seda, kui liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevas nõukogu otsuses määratletud omavahendite summad, mida liikmesriigid maksavad kindlaksmääratud ajavahemike tagant. Vastutav eelarvevahendite käsutaja väljastab nende summade kohta sissenõudekorralduse.

3. JAGU
SAADAOLEVATE SUMMADE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Artikkel 96
Saadaolevate summade kindlaksmääramine

1.Saadaoleva summa kindlaksmääramine on toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja:

a)kontrollib võla olemasolu;

b)määrab kindlaks võla tegelikkusele vastavuse ja summa või kontrollib seda;

c)kontrollib võla tasumisele kuulumise tingimusi.

Sellega ta tunnistab, et liidul on õigus saada summa võlgnikult, ja määrab kindlaks nõudeõiguse, millega võlgnikult nõutakse võla maksmist.

2.Kõik saadaolevad summad, mis on kindlad, kindlasummalised ja kuuluvad tasumisele, määratakse kindlaks peaarvepidajale antavas sissenõudekorralduses. Seejärel saadetakse võlgnikule võlateade, välja arvatud juhul, kui viivitamata kohaldatakse loobumismenetlust. Nii sissenõudekorralduse kui ka võlateate koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja.

Eelarvevahendite käsutaja saadab võlateate viivitamata pärast saadaoleva summa kindlaksmääramist ja hiljemalt viie aasta jooksul pärast seda, kui institutsioonil oleks tavapärastes tingimustes olnud võimalik oma nõue maksma panna. Nimetatud tähtaega ei kohaldata, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja tõendab, et tema jõupingutustest hoolimata tekkis viivitus võlgniku käitumise tõttu, kes kasutas nimelt venitamistaktikat või käitus pahauskselt.

Sissenõudekorraldus on toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale juhised kindlaksmääratud summa sissenõudmiseks.

3.Saadaoleva summa kindlaksmääramiseks tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et:

a)saadaolev summa on kindel, mis tähendab, et selle suhtes ei kohaldata mingeid tingimusi;

b)saadaolev summa on kindlasummaline ja väljendatud täpselt sularahas;

c)saadaolev summa kuulub tasumisele ja selle suhtes ei kohaldata maksetähtaega;

d)võlgniku andmed on õiged;

e)sissenõutav summa on kantud õigesse eelarvepunkti;

f)tõendavad dokumendid on nõuetekohased ning

g)on järgitud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, eelkõige seoses artikli 99 lõike 2 teise lõigu punktis a või b nimetatud kriteeriumidega.

4.Võlateatega teatatakse võlgnikule, et:

a)liit on saadaoleva summa kindlaks määranud;

b)kui võlg tasutakse enne võlateates määratud tähtaja möödumist, ei tule viivist maksta;

c)kui võlg ei ole punktis b osutatud tähtajaks tagasi makstud, arvestatakse võlalt viivist artiklis 97 nimetatud määra järgi, ilma et see piiraks kohaldatavate erieeskirjade rakendamist;

d)kui võlg ei ole punktis b osutatud tähtajaks tagasi makstud, teostab institutsioon sissenõudmise kas tasaarvestuse või võimaliku eelnevalt esitatud tagatise realiseerimise teel;

e)peaarvepidaja võib erandlikel asjaoludel võla tasaarvestuse teel sisse nõuda enne punktis b osutatud tähtaega, kui see on vajalik liidu finantshuvide kaitsmiseks, juhul kui tal on põhjendatult alust arvata, et komisjonile tasumisele kuuluv summa läheks kaduma, olles võlgnikku eelnevalt teavitanud tasaarvestuse teel sissenõudmise põhjustest ja kuupäevast;

f)kui pärast kõikide käesoleva lõigu punktides a–e sätestatud meetmete võtmist ei ole kogu summat tagasi saadud, nõuab institutsioon summa sisse sissenõudmisotsuse täitmisele pööramisega artikli 98 lõike 2 kohaselt või õiguslikke meetmeid kasutades.

Kui pärast võlgniku andmete kontrollimist või muu sel ajal kättesaadava asjakohase teabe põhjal on selge, et võla puhul on tegemist artikli 99 lõike 2 teise lõigu punktides a või b osutatud juhtumiga või et võlateadet ei ole saadetud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja pärast saadaoleva summa kindlaksmääramist peaarvepidaja nõusolekul otsustada võlanõudest artikli 99 kohaselt kohe loobuda ilma võlateadet saatmata.

Igal juhul trükib eelarvevahendite käsutaja välja võlateate ja saadab selle võlgnikule. Peaarvepidajat teavitatakse võlateate väljasaatmisest finantsteabesüsteemi kaudu.

5.Alusetult makstud summad nõutakse tagasi.

Artikkel 97
Viivis

1.Ilma et see piiraks erieeskirjadest tulenevate võimalike erisätete kohaldamist, arvestatakse kõikide artikli 96 lõike 4 esimese lõigu punktis b nimetatud tähtajaks tasumata saadaolevate summade pealt viivist käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt.

2.Välja arvatud käesoleva artikli lõikes 4 osutatud juhtudel, on artikli 96 lõike 4 esimese lõigu punktis b nimetatud tähtajaks tasumata saadaolevate summade viivisemäär Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C- seerias avaldatud määr, mis kehtib maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval ning mida suurendatakse

a)kaheksa protsendipunkti võrra, kui kohustav sündmus tuleneb V jaotises nimetatud tarnete ja teenuste avaliku hanke lepingust;

b)kolme ja poole protsendipunkti võrra kõikidel muudel juhtudel.

3.Viivist arvestatakse alates võlateates täpsustatud artikli 96 lõike 4 esimese lõigu punktis b nimetatud tähtajale järgnevast kalendripäevast kuni kalendripäevani, mil võlg on täielikult tagasi makstud.

Viivise summale vastav sissenõudekorraldus väljastatakse viivise tegelikul laekumisel.

4.Trahvide või muude rahaliste karistuste puhul on artikli 96 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud tähtajaks tasumata saadaolevate summade viivisemäär Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C- seerias avaldatud määr, mis kehtib trahvi või muu rahalise karistuse määramise otsuse vastuvõtmise kuu esimesel kalendripäeval ning mida suurendatakse

a)pooleteise protsendipunkti võrra, kui võlgnik esitab trahvide puhul finantstagatise, mida peaarvepidaja aktsepteerib makse asemel;

b)kolme ja poole protsendipunkti võrra kõikidel muudel juhtudel.

Kui Euroopa Liidu Kohus suurendab trahvi või muud rahalist karistust, tuginedes pädevusele, mis tal on tulenevalt ELi toimimise lepingu artiklist 261, hakatakse suurendatud summalt intressi arvestama alates Euroopa Kohtu otsuse kuupäevast.

Juhul kui üldine intressimäär on negatiivne, määratakse suurenduseks null protsendipunkti.

4. JAGU
SISSENÕUDMISE KINNITAMINE

Artikkel 98
Sissenõudmise kinnitamine

1.Sissenõudmise kinnitamine on toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale sissenõudekorralduse väljastamise teel juhised nõuda sisse saadaolev summa, mille kõnealune vastutav eelarvevahendite käsutaja on kindlaks määranud.

2.Institutsioon võib ELi toimimise lepingu artikli 299 tähenduses täitmisele pööratava otsusega ametlikult määrata saadaolevana kindlaks summasid, mis on saada muudelt isikutelt kui liikmesriikidelt.

Juhul kui see on vajalik liidu finantshuvide tõhusaks ja õigeaegseks kaitseks, võib komisjon erandlikel asjaoludel võtta teiste institutsioonide taotlusel sellise täitmisele pööratava otsuse vastu ka nende kasuks seoses nõuetega, mis puudutavad töötajaid, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju, või mis puudutavad liidu institutsioonide liikmeid või endiseid liikmeid.

Erandlikud asjaolud esinevad juhul, kui asjaomane institutsioon on ammendanud võimalused saada makse vabatahtlikult ja nõuda võlg sisse käesoleva määruse artikli 99 lõikes 1 sätestatud viisil tasaarvestuse teel ning võla summa on märkimisväärne. Sellisel juhul võivad institutsioonid, keda ei ole nimetatud ELi toimimise lepingu artiklis 299, nõuda komisjonilt, et ta võtaks vastu täitmisele pööratava otsuse.

Kõigil juhtudel täpsustatakse täitmisele pööratavas otsuses, et summad, mille tasumist nõutakse, kantakse eelarvejakku, mis vastab asjaomasele institutsioonile, kes tegutseb eelarvevahendite käsutajana. Tulu kantakse eelarvesse üldtuluna, välja arvatud juhul, kui selle näol on tegemist sihtotstarbelise tuluga, mille juhud on täpsustatud artikli 20 lõikes 3.

Otsuse tegemist nõudev institutsioon teavitab komisjoni mis tahes sündmustest, mis võivad tõenäoliselt sissenõudmist muuta, ja sekkub täitmisele pööratava otsuse edasikaebamise korral komisjoni toetuseks.

Komisjon ja asjaomane institutsioon lepivad kokku selles, mil viisil käesolevat artiklit praktikas rakendada.

5. JAGU
SISSENÕUDMINE

Artikkel 99
Sissenõudmise eeskirjad

1.Peaarvepidaja täidab sissenõudekorraldusi, mis käsitlevad vastutava eelarvevahendite käsutaja poolt nõuetekohaselt kindlaksmääratud saadaolevaid summasid. Peaarvepidaja täidab hoolsuskohustust selle tagamisel, et liit saab oma tulu ja et liidu õigusi kaitstakse.

Kui võlgnik, kelle suhtes on väljastatud mitu sissenõudekorraldust, teeb osalise tagasimakse, kirjendatakse see esmalt vanima nõude alla, kui võlgnik ei ole teisiti täpsustanud. Kõik osalised tagasimaksed katavad esmalt viivise.

Summade sissenõudmisel tasaarvestab peaarvepidaja liidu eelarvesse tasumisele kuuluvad summad summadega, mida liit või liidu eelarvet täitev rakendusamet võlgneb võlgnikule. Selliste summadega seotud nõuded peavad olema kindlad, kindlasummalised ja tasumisele kuuluvad.

2.Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda või osaliselt loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on korrakohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Loobumisotsust tuleb põhjendada. Eelarvevahendite käsutaja võib loobumisotsuse tegemise delegeerida.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib osaliselt või täielikult loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest ainult järgmistel juhtudel:

a)kui prognoositavad sissenõudmiskulud ületavad sissenõutava summa ja loobumine ei kahjusta liidu mainet;

b)kui saadaolevat summat ei ole võimalik sisse nõuda selle aegumise, artikli 96 lõikes 2 kindlaks määratud tingimuste kohaselt võlateate saatmisega viivitamise või võlgniku maksejõuetuse või mis tahes muu maksejõuetusmenetluse tõttu;

c)kui sissenõudmine ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

3.Lõike 2 punktis c nimetatud juhul toimib vastutav eelarvevahendite käsutaja igas institutsioonis eelnevalt kindlaks määratud menetluse kohaselt ja kohaldab järgmisi kriteeriumeid, mis on kohustuslikud ja igal juhul kohaldatavad:

a)asjaolud, mis on seotud saadaoleva summa kindlaksmääramise põhjustanud eeskirjade eiramise (pettus, korduv rikkumine, tahtlus, hoolsus, heausksus, ilmne viga) raskusega;

b)mõju, mida sissenõudmisest loobumine avaldaks liidu tegevusele ja tema finantshuvidele (asjaomane summa, pretsedendi loomise oht, seaduskuulekuse nõrgendamine).

4.Olenevalt juhtumi asjaoludest võib vastutaval eelarvevahendite käsutajal olla vaja arvesse võtta ka järgmisi täiendavaid kriteeriumeid:

a)konkurentsi moonutamine, mida sissenõudmisest loobumine põhjustaks;

b)majanduslik ja sotsiaalne kahju, mida võla täielik sissenõudmine põhjustaks.

5.Iga institutsioon saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesolevas lõikes osutatud loobumiste kohta, mille puhul summa oli 100 000 eurot või üle selle. Komisjoni asjaomane aruanne lisatakse artikli 73 lõikes 9 nimetatud iga-aastaste tegevusaruannete kokkuvõttele.

6.Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib kindlaksmääratud saadaoleva summa osaliselt või täielikult tühistada. Kindlaksmääratud saadaoleva summa osaline tühistamine ei tähenda, et liit loobuks oma ülejäänud kindlaksmääratud nõudest.

Vea ilmnemise korral tühistab vastutav eelarvevahendite käsutaja kindlaksmääratud saadaoleva summa täielikult või osaliselt, lisades asjakohased põhjendused.

Iga institutsioon sätestab oma sise-eeskirjades tingimused ja korra, mida järgitakse kindlaksmääratud saadaoleva summa tühistamise õiguse delegeerimisel.

7.Kontrollide ja auditite tegemine ning põhjendamatult kulutatud summade sissenõudmine, nagu on sätestatud valdkondlikes eeskirjades, on esmalt liikmesriikide ülesanne. Kui liikmesriigid eeskirjade eiramised ise avastavad ja kõrvaldavad, ei kohalda komisjon nende suhtes seoses kõnealuste eeskirjade eiramistega finantskorrektsioone.

8.Komisjon kohaldab liikmesriikide suhtes finantskorrektsioone, et arvata liidu rahastatavatest kuludest välja sellised maksed, mis on tehtud kohaldatavat õigust rikkudes. Komisjon võtab finantskorrektsioonide puhul aluseks kindlakstehtud põhjendamatult kulutatud summade suuruse ja nende rahalise mõju eelarvele. Kui neid summasid ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, võib komisjon kohaldada ekstrapoleeritud või kindlamääralisi korrektsioone vastavalt valdkondlikele eeskirjadele.

Komisjon võtab finantskorrektsiooni summa üle otsustades arvesse kohaldatava õiguse rikkumise olemust ja raskusastet ning rahalist mõju eelarvele, sealhulgas juhtimis- ja kontrollisüsteemide puuduste korral.

Finantskorrektsioonide kindlaksmääramise kriteeriumid ja kohaldatava menetluse võib sätestada valdkondlikes eeskirjades.

9.Ekstrapoleeritud või kindlamääraliste korrektsioonide kohaldamise metoodika kehtestatakse kooskõlas valdkondlike eeskirjadega, et võimaldada komisjonil kaitsta liidu finantshuve.

Artikkel 100
Sissenõudmine tasaarvestuse teel

1.Kui võlgnikul on liidu või liidu eelarvet täitva rakendusameti vastu seoses maksekorralduses kindlaks määratud summaga nõue, mis on kindel, nagu on määratletud artikli 96 lõike 3 punktis a, kindlasummaline ja kuulub tasumisele, nõuab peaarvepidaja kindlaksmääratud saadaolevad summad pärast artikli 96 lõike 4 esimese lõigu punktis b nimetatud tähtaega sisse tasaarvestuse teel.

Erandlikel asjaoludel, kui see on vajalik liidu finantshuvide kaitse tagamiseks ning juhul, kui peaarvepidajal on põhjendatult alust arvata, et liidule tasumisele kuuluv summa läheks kaduma, võib peaarvepidaja nõuda võla tasaarvestuse teel sisse enne artikli 96 lõike 4 esimese lõigu punktis b nimetatud tähtaega.

Peaarvepidaja nõuab võla tasaarvestuse teel sisse enne artikli 96 lõike 4 esimese lõigu punktis b nimetatud tähtaega ka võlgniku nõusoleku korral.

2.Enne lõike 1 kohast sissenõudmist konsulteerib peaarvepidaja vastutava eelarvevahendite käsutajaga ja teavitab asjaomaseid võlgnikke, sealhulgas õiguskaitsevahenditest artikli 129 kohaselt.

Kui võlgnik on siseriiklik ametiasutus või selle haldusüksus, teavitab peaarvepidaja oma kavatsusest nõuda võlad sisse tasaarvestuse teel ka asjaomast liikmesriiki vähemalt kümme tööpäeva ette. Kokkuleppel asjaomase liikmesriigi või haldusüksusega võib peaarvepidaja siiski nõuda võlad tasaarvestuse teel sisse enne tähtaja möödumist.

3.Lõikes 1 nimetatud tasaarvestamisel on sama mõju kui maksel ja see vabastab liidu võla, ja kui see on asjakohane, siis tasumisele kuuluva viivise summa tasumise kohustusest.

Artikkel 101
Sissenõudemenetlus, kui võlgnik ei maksa vabatahtlikult

1.Ilma et see piiraks artikli 100 kohaldamist, kui täielik summa ei ole sisse nõutud artikli 96 lõike 4 esimese lõigu punktis b nimetatud tähtajaks, mis on esitatud võlateates, teavitab peaarvepidaja vastutavat eelarvevahendite käsutajat ja alustab viivitamata sissenõude täitmisele pööramise menetlust kõikide seaduslike vahenditega, sealhulgas vajaduse korral võimaliku eelnevalt esitatud tagatise realiseerimise teel.

2.Ilma et see piiraks artikli 100 kohaldamist, kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud sissenõudmisviisi ei ole võimalik kasutada ja võlgnik ei ole peaarvepidaja saadetud ametliku makseteate saamise järel võlga tasunud, nõuab peaarvepidaja võla sisse täitmisele pööratava sissenõudeotsusega, mis on tagatud artikli 98 lõike 2 kohaselt, või õiguslikke meetmeid kasutades.

Artikkel 102
Maksmiseks antud lisaaeg

Peaarvepidaja võib koostöös vastutava eelarvevahendite käsutajaga lubada maksmiseks lisaaega ainult võlgniku kirjaliku taotluse korral, kus on nõuetekohaselt esitatud põhjused, ja kui täidetud on järgmised kaks tingimust:

a)võlgnik kohustub maksma viivist artiklis 97 nimetatud määra alusel kogu lubatud lisaaja eest, mis algab artikli 96 lõike 4 esimese lõigu punktis b nimetatud tähtajast;

b)võlgnik esitab liidu õiguste kaitseks finantstagatise, mis katab tasumata võla põhisumma ja viivise ja mille institutsiooni peaarvepidaja on aktsepteerinud.

Esimese lõigu punktis b nimetatud tagatise võib asendada kolmanda isiku solidaartagatisega, mille institutsiooni peaarvepidaja on heaks kiitnud.

Peaarvepidaja võib erandlikel asjaoludel võlgniku taotlusel esimese lõigu punktis b osutatud tagatise nõudmisest loobuda, kui tema hinnangul võlgnik soovib ja on suuteline tegema makse lisaaja jooksul, kuid ei ole suuteline andma sellist tagatist ja on majanduslikult raskes olukorras.

Artikkel 103
Aegumistähtaeg

1.Ilma et see piiraks erinormide ja Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse kohaldamist, on kolmandate isikute vastu olevate liidu nõuete ja liidu vastu olevate kolmandate isikute nõuete aegumise tähtaeg viis aastat.

2.Kolmandate isikute vastu olevate liidu nõuete aegumistähtaeg hakkab kulgema võlgnikule võlateates teatatud artikli 96 lõike 4 esimese lõigu punktis b kohase tähtaja möödumisest.

Liidu vastu olevate kolmandate isikute nõuete aegumistähtaeg hakkab kulgema kuupäevast, mil kõnealuse kolmanda isiku nõue kuulub vastavalt asjaomasele juriidilisele kohustusele tasumisele.

3.Kolmandate isikute vastu olevate liidu nõuete aegumistähtaja kulgemise katkestab mis tahes akt, mille on välja andnud institutsioon või institutsiooni nõudmisel tegutsev liikmesriik ja millest on kõnealusele kolmandale isikule teatatud ja mille eesmärk on võlg sisse nõuda.

Liidu vastu olevate kolmandate isikute nõuete aegumistähtaja kulgemise katkestab mis tahes akt, millest liidu võlausaldajad on liidule teatanud või millest talle on nende nimel teatatud ja mille eesmärk on võlg sisse nõuda.

4.Uus viieaastane aegumistähtaeg hakkab kulgema järgmisel päeval pärast lõikes 3 nimetatud katkemiste päeva.

5.Kõik õiguslikud meetmed, mis on seotud lõikes 2 nimetatud nõuetega, sealhulgas hagid, mis on esitatud kohtule, kes hiljem teatab, et küsimus ei kuulu tema pädevusse, katkestavad aegumistähtaja kulgemise. Uus viieaastane aegumistähtaeg ei hakka kulgema enne, kui tehakse res judicata jõudu omav kohtuotsus või kui samade poolte vahel saavutatakse samas küsimuses kohtuväline lahendus.

6.Kui peaarvepidaja annab kooskõlas artikliga 102 võlgnikule maksmiseks lisaaega, loetakse seda aegumistähtaja kulgemise katkestamiseks. Uus viieaastane aegumistähtaeg hakkab kulgema järgmisel päeval pärast pikendatud maksetähtaja möödumist.

7.Liidu nõudeid ei nõuta sisse pärast lõigetes 2–6 kehtestatud aegumistähtaja möödumist.

Artikkel 104
Liidu nõuete käsitlemine liikmesriikides

Maksejõuetusmenetluse korral kohaldatakse liidu nõuete suhtes sama sooduskohtlemist nagu nende liikmesriikide avalik-õiguslike asutuste sama liiki nõuete suhtes, kus sissenõudmismenetlust läbi viiakse.

Artikkel 105
Institutsioonide määratud trahvid, rahalised karistused, sanktsioonid ja kogunenud intressid

1.Trahvide ja rahaliste karistustena saadud ning sanktsioonidest tulenevad summad ning neilt kogunenud võimalikud intressid või neist tulenev muu tulu kajastatakse eelarvetuluna alles siis, kui nende määramise otsuseid ei ole enam võimalik Euroopa Liidu Kohtus tühistada.

2.Lõikes 1 osutatud summad kajastatakse eelarvetuluna võimalikult kiiresti ning hiljemalt sellele eelarveaastale järgneval aastal, mil on ammendunud kõik õiguskaitsevahendid. Eelarvetuluna ei kajastata summasid, mis makstakse tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tagasi üksusele, kes need maksis.

3.Lõiget 1 ei kohaldata raamatupidamise aastaaruande kontrollimist ja heakskiitmist ega finantskorrektsioone käsitlevate otsuste suhtes.

Artikkel 106
Institutsioonide määratud trahvide sissenõudmine, muud rahalised karistused või sanktsioonid

1.Kui Euroopa Liidu Kohtusse esitatakse hagi institutsiooni otsuse vastu, millega on ELi toimimise lepingu või Euratomi asutamislepingu alusel määratud trahv või muu rahaline karistus, ja kuni ajani, mil kõik õiguskaitsevahendid on ammendatud, maksab võlgnik kas asjaomased summad ajutiselt komisjoni peaarvepidaja määratud pangakontole või esitab finantstagatise, mida komisjoni peaarvepidaja aktsepteerib. Kõnealune tagatis on sõltumatu trahvi või muu rahalise karistuse tasumise kohustusest ja see peab olema realiseeritav esimesel nõudmisel. Tagatis katab nii nõude põhisumma kui ka tasumisele kuuluva viivise vastavalt artikli 97 lõikes 4 täpsustatule.

2.Komisjon tagab ajutiselt makstud summad, investeerides need finantsvaradesse, tagades seeläbi rahaliste vahendite turvalisuse ja likviidsuse ning seades ühtlasi eesmärgiks saavutada positiivne tootlus.

3.Kui kõik õiguskaitsevahendid on ammendatud ja trahv või rahaline karistus on kinnitatud, võetakse ükskõik milline järgmistest meetmetest:

a)ajutiselt sisse nõutud summad ja nendelt teenitud tulu kantakse eelarvesse kooskõlas artikliga 105 hiljemalt sellele eelarveaastale järgneva aasta jooksul, mil kõik õiguskaitsevahendid on ammendatud;

b)kui esitatud on finantstagatis, siis see realiseeritakse ja asjaomased summad kantakse eelarvesse.

Kui Euroopa Liidu Kohus on trahvi või rahalise karistuse summat suurendanud, kohaldatakse käesoleva lõike esimese lõigu punkte a ja b institutsiooni algses otsuses ette nähtud summa ulatuses või kui asjakohane, siis samas menetluses Euroopa Liidu Kohtu esimeses kohtuotsuses kindlaks määratud summa ulatuses. Komisjoni peaarvepidaja nõuab sisse suurendamisele vastava summa ja viivise, mis kuulub tasumisele artikli 97 lõike 4 kohaselt, ja need kantakse eelarvesse.

4.Kui kõik õiguskaitsevahendid on ammendatud ja trahv või rahaline karistus on tühistatud või selle summat on vähendatud, võetakse ükskõik milline järgmistest meetmetest:

a)ajutiselt makstud summad või nende osad, võttes arvesse nendelt teenitud tulu, makstakse asjaomasele kolmandale isikule tagasi;

b)kui on esitatud finantstagatis, siis see vabastatakse asjakohasel viisil.

Artikkel 107
Tasandusintressid

Ilma et see piiraks artikli 97 lõike 2 kohaldamist ja muudel kui artiklis 105 osutatud juhtudel, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta pärast Euroopa Liidu Kohtu otsust või vaidluse kokkuleppelist lahendamist, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib kuu esimesel kalendripäeval alates selle summa maksekuupäevast kuni kuupäevani, mil summa kuulub tagasimaksmisele, ning mida suurendatakse null protsendipunkti võrra.

Juhul kui üldine intressimäär on negatiivne, lähtutakse null protsendipunktist.

7. PEATÜKK
Kulutoimingud

Artikkel 108
Rahastamisotsus

1.Eelarvelise kulukohustuse võtmisele eelneb rahastamisotsus, mille võtab vastu institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud. Siia alla ei kuulu assigneeringud iga institutsiooni halduslikust iseseisvusest tulenevate meetmete jaoks, mida saab rakendada ilma alusaktita artikli 56 lõike 2 esimese lõigu punkti e kohaselt, haldustoetuskulud ega rahalised toetused artiklites 69 ja 70 osutatud asutustele. Rahastamisotsused tehakse ühe või mitme aasta kohta.

2.Rahastamisotsust käsitatakse ühtlasi ka aastase või mitmeaastase tööprogrammina ning see võetakse vastu võimalikult kiiresti pärast eelarveprojekti vastuvõtmist ja üldjuhul hiljemalt rakendamise aasta 31. märtsiks. Tööprogrammi sisaldav osa avaldatakse asjaomase institutsiooni veebisaidil kohe pärast selle vastuvõtmist ja enne selle rakendamist. Rahastamisotsuses märgitakse rahastamisotsusega hõlmatud kogusumma ja esitatakse rahastatavate meetmete kirjeldus. Selles tuleb märkida:

a)alusakt ja eelarverida;

b)taotletavad eesmärgid ja oodatavad tulemused;

c)eelarve täitmise viis;

d)alusaktiga tööprogrammi jaoks nõutud muu lisateave.

Lisaks sätestatakse rahastamisotsuses järgmine:

a)toetuste puhul: taotlejate liik, kellele konkursikutse või otsetoetuste andmine on suunatud; toetuste jaoks ette nähtud eelarveliste vahendite kogusumma;

b)hangete puhul: hangeteks ette nähtud eelarveliste vahendite kogusumma;

c)rahaliste toetuste puhul artiklis 227 osutatud usaldusfondidele: eelarveaastaks ette nähtud assigneeringud ja usaldusfondi jaoks kogu selle tegevusajaks kavandatud summad;

d)auhindade puhul: osalejate liik, kellele konkurss on suunatud, konkursi jaoks ette nähtud eelarveliste vahendite kogusumma ja konkreetne teave auhindade kohta, mille ühikuväärtus on 1 000 000 eurot või rohkem;

e)rahastamisvahendite puhul: rahastamisvahendile eraldatud summa;

f)kaudse eelarve täitmise korral: artikli 61 lõike 1 punkti c kohane üksus või isik või kriteeriumid, mida kasutatakse sellise isiku või üksuse valimiseks;

g)rahaliste toetuste puhul segarahastamisvahenditele: segarahastamisvahendile eraldatud summa ja segarahastamisvahendis osalevate üksuste loetelu;

h)eelarveliste tagatiste puhul: iga-aastaste eraldiste summa ja kui on asjakohane, vabastatava eelarvelise tagatise summa.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib lisada täiendava teabe, mida ta peab asjakohaseks kas seoses vastava rahastamisotsusega, mida käsitatakse tööprogrammina, või muu dokumendiga, mis avaldatakse institutsiooni veebisaidil.

Mitut aastat hõlmav rahastamisotsus peab olema kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud finantsplaneeringuga ja selles tuleb täpsustada, et otsuse rakendamine sõltub sellest, kas eelarveassigneeringud on vastavate eelarveaastate jaoks kättesaadavad pärast aastaeelarve vastuvõtmist või nagu ette nähtud ajutiste kaheteistkümnendike süsteemis, välja arvatud juhul, kui see on aluseks eelarvelistele kulukohustustele, mis on jaotatud aastasteks osamakseteks, nagu osutatud artikli 110 lõikes 2.

3.Ilma et see piiraks alusakti võimalike erisätete kohaldamist, järgitakse juba vastu võetud rahastamisotsuses mis tahes oluliste muudatuste tegemisel sama menetlust mis algse otsuse puhul.

Artikkel 109
Kulutoimingud

1.Iga kuluartikli suhtes võetakse kulukohustus ning kulu tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

Artiklis 112 osutatud tähtaegade möödumisel vabastatakse eelarveliste kulukohustuste kasutamata jäänud saldo.

Toimingute täitmisel tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et kulud on kooskõlas aluslepingute, eelarve ja käesoleva määrusega ning aluslepingute alusel vastuvõetud muude õigusaktide ja -normidega ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

2.Eelarvelisi kulukohustusi ja juriidilisi kohustusi võtab sama eelarvevahendite käsutaja, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Eelkõige kriisiohjamis- ja humanitaarabioperatsioonide valdkonnas võivad juriidilistele kohustustele alla kirjutada ELi delegatsiooni juhid või nende äraoleku ajal nende asetäitjad juhiste kohaselt, mille on andnud vastutav eelarvevahendite käsutaja, kes jääb aga ise raamatupidamisarvestuse aluseks oleva tehingu eest täielikult vastutavaks. Töötajad, kelle komisjon on tööle võtnud kriisiohjamis- ja humanitaarabioperatsioonide valdkonnas, võivad alla kirjutada juriidilistele kohustustele, mis on seotud avansikontodelt tehtud maksetega, mille suurus ei ületa 2 500 eurot.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja peab võtma enne kolmandate isikute ees juriidilise kohustuse võtmist või vahendite kandmist artiklis 227 osutatud usaldusfondi eelarvelise kulukohustuse.

Seda kohustust ei ole:

a)seoses juriidiliste kohustustega, mis on võetud pärast kriisiolukorra väljakuulutamist talitluspidevuse kava raames kooskõlas menetlustega, mille komisjon või mis tahes muu institutsioon on vastu võtnud oma haldusliku iseseisvuse raames;

b)seoses humanitaarabi-, kodanikukaitse- ja kriisiohjamisoperatsioonidega, kui liidu tõhusaks sekkumiseks on vaja kolmanda isiku ees kohe võtta juriidiline kohustus ja ei ole võimalik teha individuaalse eelarvelise kulukohustuse eelnevat broneeringut. Eelarvelise kulukohustuse broneering tehakse kohe pärast kolmandate isikute ees juriidilise kohustuse võtmist.

3.Kulude tõendamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja kiidab kulu kandmise heaks pärast seda, kui on kontrollinud tõendavaid dokumente, mis kinnitavad võlausaldaja nõudeõigust vastavalt juriidilises kohustuses sätestatud tingimustele, kui juriidiline kohustus on olemas. Selleks teeb vastutav eelarvevahendite käsutaja järgmist:

a)kontrollib võlausaldaja nõudeõiguse olemasolu;

b)määrab kindlaks nõude tegelikkusele vastavuse ja summa või kontrollib seda, lisades märke „õigsus tõendatud“;

c)kontrollib makse tasumisele kuulumise tingimusi.

Olenemata eespool sätestatust, ei piirdu kulude tõendamine üksnes eelarvesse kantud kuludega. Seda tuleb teha ka vahe- ja lõpparuannete puhul, mis ei ole seotud maksetaotlusega ja mille mõju raamatupidamissüsteemile piirdub üldise raamatupidamisarvestusega. Tõendamisotsust väljendab vastutav eelarvevahendite käsutaja või tehniliselt pädev töötaja, keda eelarvevahendite käsutaja on selleks nõuetekohaselt ametliku otsusega volitanud, elektrooniliselt turvatud allkirjaga, nagu osutatud artiklis 141, või erandjuhul dokumendi töövoo puhul tempel, mis sisaldab nimetatud allkirja.

Märkega „õigsus tõendatud“ tõendab vastutav eelarvevahendite käsutaja või tehniliselt pädev töötaja, keda eelarvevahendite käsutaja on nõuetekohaselt volitanud, et:

a)eelmaksete puhul on juriidilises kohustuses nõutud tingimused eelmakse tegemiseks täidetud;

b)lepingutega seotud vahe- ja lõppmaksete puhul on lepinguga ette nähtud teenused nõuetekohaselt osutatud, lepinguga ette nähtud tarned nõuetekohaselt kohale toimetatud või lepinguga ette nähtud ehitustööd nõuetekohaselt tehtud;

c)toetustega seotud vahe- ja lõppmaksete puhul on toetusesaaja rakendatav meede või tööprogramm kõigis aspektides kooskõlas toetuslepinguga, ning kui see on kohaldatav, siis ka seda, et toetusesaaja deklareeritud kulud on rahastamiskõlblikud. Sama põhimõte kehtib ka vahe- ja lõpparuannete kohta, mis ei ole seotud maksetaotlusega.

4.Kulude kinnitamine on toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja, olles kindlaks teinud, et assigneeringud on kättesaadavad, annab peaarvepidajale maksekorralduse väljastamise teel juhised maksta kuluna välja summa, mille vastutav eelarvevahendite käsutaja on tõendanud.

Perioodiliste maksete tegemisel seoses osutatud teenuste, sealhulgas renditeenused, või tarnitud kaupadega võib eelarvevahendite käsutaja anda oma riskianalüüsi alusel korralduse otsekorralduse kasutamiseks avansikontolt või peaarvepidaja konkreetse volituse korral artikli 83 lõike 3 kohaselt.

5.Kulukohustustest vabastamine on toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja tühistab täielikult või osaliselt assigneeringute broneeringu, mis on varem eelarvelise kulukohustusega võetud.

Artikkel 110
Eelarveliste kulukohustuste liigid

1.Eelarvelised kulukohustused jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

a)individuaalne: kui vahendite saaja ja kulu suurus on teada;

b)üldine: kui vähemalt üks individuaalse kulukohustuse kindlaksmääramiseks vajalikest tunnustest ei ole veel teada;

c)esialgne: et katta artikli 11 lõikes 2 osutatud EAGFi jooksvad halduskulud ja muud jooksvad halduskulud, kui kas summa või lõplik maksesaaja ei ole veel lõplikult teada.

Liidu delegatsioonide ja liidu esindustega seotud jooksvaid halduskulusid võib siiski katta esialgsete kulukohustustega ka juhul, kui summa ja lõplik maksesaaja on teada.

2.Eelarvelised kulukohustused, mis on seotud rohkem kui üht eelarveaastat hõlmavate meetmetega, võib jaotada mitme eelarveaasta peale üksnes juhul, kui see on alusaktiga ette nähtud, või kui need seonduvad halduskuludega.

3.Üldine eelarveline kulukohustus võetakse rahastamisotsuse alusel.

Üldine eelarveline kulukohustus võetakse hiljemalt enne vahendite saajate ja summade kohta otsuse tegemist ja kui asjaomaste assigneeringute kasutamine eeldab tööprogrammi vastuvõtmist, siis võimalikult kiiresti pärast tööprogrammi vastuvõtmist.

4.Üldist eelarvelist kulukohustust täidetakse sellise rahastamislepingu sõlmimisega, milles sätestatakse, et hiljem võetakse üks või mitu juriidilist kohustust, või ühe või mitme juriidilise kohustuse võtmisega.

Kolmandatele riikidele antava otsese finantsabi, sealhulgas eelarvetoetuste valdkonna rahastamislepingutest, mille näol on tegemist juriidiliste kohustustega, võivad tuleneda maksed ilma muude juriidiliste kohustuste võtmiseta.

Kui üldine kulukohustus täidetakse rahastamislepingu sõlmimisega, siis lõike 3 teist lõiku ei kohaldata.

5.Enne iga üldise eelarvelise kulukohustuse alusel võetud individuaalse juriidilise kohustuse allakirjutamist kirjendab vastutav eelarvevahendite käsutaja selle summa eelarve kesksesse raamatupidamisarvestusse ja arvab selle maha üldisest eelarvelisest kulukohustusest.

6.Esialgset eelarvelist kulukohustust täidetakse ühe või mitme juriidilise kohustuse võtmisega, mis annavad õiguse hilisematele maksetele. Juhtudel, mis seonduvad personalijuhtimise kuludega või liidu sündmuste kajastamiseks ette nähtud institutsioonide teavitustegevuse kuludega või millele on osutatud käesoleva määruse lisa punktis 14.5, võib need siiski täita otse maksetega.

Artikkel 111
EAGFi assigneeringutega seotud kulukohustused

1.Igaks eelarveaastaks EAGFile ette nähtud assigneeringud sisaldavad liigendamata assigneeringuid, lisaks kaetakse liigendatud assigneeringutest erandina sellised kulud, mis seonduvad määruse (EÜ) nr 1306/2013 artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud meetmetega, välja arvatud meetmed, mida rahastatakse mitteoperatiivse tehnilise abi raames ja rahalised toetused rakendusametitele.

2.Komisjoni otsused, millega kinnitatakse selliste kulude hüvitismaksete suurus, kujutavad endast üldisi esialgseid kulukohustusi ning need ei tohi ületada EAGFile ettenähtud assigneeringute kogusummat.

3.EAGFi üldised esialgsed kulukohustused, mis on võetud eelarveaastaks ja mille põhjal ei ole võetud eelarve liigenduse kohaseid konkreetsete eelarveridadega seonduvaid kulukohustusi järgneva eelarveaasta 1. veebruariks, tühistatakse seoses asjaomase eelarveaastaga.

4.EAGFi käsitlevates eeskirjades osutatud asutuste ja ametite kulude suhtes võetakse kahe kuu jooksul pärast liikmesriikide saadetud kuluaruannete kättesaamist kulukohustused peatükkide, artiklite ja punktide kaupa. Selliseid

5.kulukohustusi võib võtta pärast nimetatud kahekuulise tähtaja möödumist alati, kui on vaja kohaldada asjaomaste eelarveridade assigneeringute ümberpaigutamise menetlust. Summad kantakse eelarvesse maksetena selle sama kahekuulise tähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid ei ole veel makset teinud või kui kulude rahastamiskõlblikkus ei ole kindel.

Esimeses lõigus osutatud kulukohustused arvatakse maha lõikes 1 osutatud üldisest esialgsest kulukohustusest.

6.Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse juhul, kui raamatupidamise aastaaruande kontrollimisest ja heakskiitmisest ei tulene teisiti.

Artikkel 112
Kohustuste tähtajad

1.Kui artikli 109 lõikest 2 ja artikli 256 lõikest 3 ei tulene teisiti, võetakse individuaalsete või esialgsete eelarveliste kulukohustustega seotud juriidilised kohustused 31. detsembriks aastal n.

2.Üldised eelarvelised kulukohustused katavad neile vastavate, 31. detsembrini aastal n + 1 võetud juriidiliste kohustuste kogumaksumuse.

Kui üldise eelarvelise kulukohustuse alusel antakse IX jaotises osutatud auhind, võetakse artikli 200 lõikes 4 osutatud juriidiline kohustus 31. detsembriks aastal n + 3.

Välistegevuse valdkonnas üldisest eelarvelisest kulukohustusest tulenevad rahastamislepingud kolmandate riikidega sõlmitakse 31. detsembriks aastal n + 1, kusjuures aasta n on eelarvelise kulukohustuse võtmise aasta. Sellisel juhul katab üldine eelarveline kulukohustus selliste juriidiliste kohustuste maksumuse, millega täidetakse sõlmitud rahastamislepingut kuni rahastamislepingu täitmise perioodi lõpuni.

3.Individuaalsetel ja esialgsetel eelarvelistel kulukohustustel, mis on võetud seoses meetmetega, mis hõlmavad rohkem kui ühte eelarveaastat, välja arvatud personalikulude korral, on täitmise lõpptähtpäev, mis on kehtestatud kooskõlas nendes juriidilistes kohustustes sätestatud tingimustega, millele kulukohustustes viidatakse, ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet arvesse võttes.

4.Eelarveliste kulukohustuste osad, millega seoses ei ole makset tehtud kuue kuu jooksul täitmise lõpptähtpäevast arvates, vabastatakse artikli 13 kohaselt.

5.Eelarvelise kulukohustuse summa, millega seoses ei ole kahe aasta jooksul pärast juriidilise kohustuse allakirjutamist tehtud ühtegi makset artikli 113 tähenduses, vabastatakse, välja arvatud, kui see summa on seotud juhtumiga, mille suhtes on pooleli kohtu või vahekohtuorgani menetlus, mille puhul on juriidiline kohustus võetud rahastamislepingu vormis kolmanda riigiga või mille suhtes kohaldatakse valdkondlike eeskirjade erisätteid.

Artikkel 113
Maksete liigid

1.Peaarvepidaja tasub kulud kättesaadavate vahendite piires.

2.Väljamaksmine seisneb ühes või mitmes järgmises toimingus:

a)kogu tasumisele kuuluva summa maksmine;

b)tasumisele kuuluva summa maksmine mõnel järgmistest viisidest:

i)eelmakse, millega antakse käibevahendid ja mille võib usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt jagada mitmeks makseks ja maksta kas lepingu või alusakti alusel või tõendavate dokumentide alusel, mis võimaldavad kontrollida, kas kõnealuse lepingu tingimused on täidetud;

ii)üks või mitu vahemakset, mis tehakse pärast meetme osalist rakendamist või lepingu täitmist. Sellega võidakse tasaarvestada eelmakse kas täielikult või osaliselt, ilma et see piiraks alusakti sätete kohaldamist;

iii)lõppmakse, mis tehakse pärast meetme täielikku rakendamist või lepingu täielikku täitmist;

c)eraldiste makse artikli 205 kohaselt loodud ühisesse eraldistefondi.

Lõppmakse ei või olla korduv ja sellega tasaarvestatakse kõik varasemad kulud ning kasutamata summade sissenõudmiseks väljastatakse sissenõudekorraldus.

3.Lõikes 2 nimetatud eri liiki makseid eristatakse eelarve raamatupidamisarvestuses nende tegemise ajal.

4.Artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjad hõlmavad eeskirju, mis käsitlevad eelmaksete tasaarvestamist raamatupidamisarvestuses ja kulude rahastamiskõlblikuks tunnistamist.

5.Vastutav eelarvevahendite käsutaja tasaarvestab eelmakseid regulaarselt vastavalt projekti majanduslikule sisule ja hiljemalt selle lõpuks. Tasaarvestamisel võetakse aluseks teave tekkinud kulude kohta või kinnitus makse tingimuste täitmise kohta artikli 121 kohaselt, mida eelarvevahendite käsutaja on tõendanud kooskõlas artikli 109 lõikega 3.

Toetuslepingute, lepingute või rahalist toetust käsitlevate lepingute kohta, mille maksumus ületab 5 000 000 eurot, saab eelarvevahendite käsutaja iga eelarveaasta lõpus vähemalt teabe, mis on vajalik nendest tulenevate kulude kohta põhjendatud hinnangu andmiseks. Kuigi seda ei saa kasutada eelmaksete tasaarvestamiseks, võimaldab see nii eelarvevahendite käsutajal kui ka peaarvepidajal täita artikli 80 lõikes 2 kehtestatud kohustusi.

Teise lõigu kohaldamisel nähakse allkirjastatud juriidilistes kohustustes ette asjakohased sätted.

Artikkel 114
Maksete tähtajad

1.Maksed tehakse:

a)90 kalendripäeva jooksul rahalist toetust käsitlevate lepingute ning lepingute ja toetuslepingute puhul, mis on seotud tehniliste teenuste või meetmetega, mida on eriti keeruline hinnata ja mille puhul maksmine sõltub aruande või tõendi kinnitamisest;

b)60 kalendripäeva jooksul kõigi muude rahalist toetust käsitlevate lepingute puhul ning muude lepingute ja toetuslepingute puhul, mille puhul maksmine sõltub aruande või tõendi kinnitamisest;

c)30 kalendripäeva jooksul kõigi muude rahalist toetust käsitlevate lepingute, muude lepingute ja toetuslepingute puhul.

2.Maksete tegemiseks lubatud aja hulka arvatakse kulude tõendamine, kinnitamine ja maksmine.

Seda hakatakse arvestama alates maksetaotluse saamise kuupäevast.

Vastutava eelarvevahendite käsutaja volitatud talitus registreerib maksetaotluse nii kiiresti kui võimalik ja selle kättesaamise päevaks loetakse registreerimise kuupäev.

Maksekuupäevaks loetakse kuupäeva, mil institutsiooni kontot debiteeritakse.

Maksetaotlus sisaldab järgmisi põhiandmeid:

a)võlausaldaja identifitseerimiseks vajalikud andmed;

b)summa;

c)valuuta;

d)kuupäev.

Kui vähemalt üks põhiandmete komponent puudub, lükatakse maksetaotlus tagasi.

Võlausaldajat teavitatakse tagasilükkamisest ja selle põhjustest kirjalikult nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul 30 kalendripäeva jooksul alates maksetaotluse saamisest.

3.Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib maksetähtaja arvestamise peatada, kui:

a)maksetaotluse summa ei kuulu tasumisele või

b)ei ole esitatud asjakohaseid tõendavaid dokumente.

Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja saab teavet, mis seab kahtluse alla maksetaotluses esitatud kulude rahastamiskõlblikkuse, võib ta maksetähtaja arvestamise peatada kontrollimaks, sealhulgas korraldades kohapealseid kontrolle, et kulud on tõepoolest rahastamiskõlblikud. Makse tegemiseks lubatud järelejäänud maksetähtaega hakatakse uuesti arvestama alates kuupäevast, mil saadi nõutud teave või läbivaadatud dokumendid või teostati vajalik täiendav kontroll, sealhulgas kohapealne kontroll.

Asjaomastele võlausaldajatele antakse maksetähtaja arvestamise peatamise põhjustest kirjalikult teada.

4.Välja arvatud liikmesriikide, Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi puhul, on võlausaldajal lõikes 1 sätestatud tähtaegade möödumisel õigus saada viivist järgmiste tingimuste kohaselt:

a)viivisemääradeks on käesoleva artikli 97 lõikes 2 osutatud määrad;

b)viivist makstakse ajavahemiku eest, mis algab lõikes 1 sätestatud maksetähtpäevale järgneval kalendripäeval ja lõpeb maksmiskuupäeval.

Juhul kui esimese lõigu kohaselt arvutatud viivise summa ei ületa 200 eurot, makstakse see siiski võlausaldajale välja vaid vastavasisulise nõudmise korral, mis on esitatud kahe kuu jooksul pärast hilinenud makse laekumist.

5.Iga institutsioon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli lõigetes 1–4 sätestatud tähtaegade järgimise ja tähtaja arvestamise peatamiste kohta. Komisjoni asjaomane aruanne lisatakse finantsmääruse artikli 73 lõikes 9 nimetatud iga-aastaste tegevusaruannete kokkuvõttele.

8. peatükk
Siseaudiitor

Artikkel 115
Siseaudiitori ametisse nimetamine

1.Iga institutsioon näeb ette siseauditi funktsiooni, mida täidetakse asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Institutsiooni poolt ametisse nimetatud siseaudiitor vastutab institutsiooni ees eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohase toimimise kontrollimise eest. Siseaudiitoriks ei või olla eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja.

2.Euroopa välisteenistuse siseauditi puhul kohaldatakse finantsjuhtimise suhtes, mis on volitatud edasi artikli 58 lõike 2 kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevatele liidu delegatsioonide juhtidele, komisjoni siseaudiitori kontrollivolitusi.

Komisjoni siseaudiitor tegutseb Euroopa välisteenistuse eelarvejao täitmise korral ka välisteenistuse siseaudiitorina.

3.Iga institutsioon nimetab siseaudiitori ametisse institutsiooni tegevuse eripärale ja vajadustele kohandatud korras. Institutsioon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu siseaudiitori ametisse nimetamisest.

4.Iga institutsioon määrab oma institutsiooni tegevuse eripära ja vajadusi arvesse võttes kindlaks siseaudiitori ülesannete ulatuse ning kehtestab üksikasjalikud eesmärgid ja korra siseauditi funktsiooni täitmiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelisi siseauditistandardeid.

5.Institutsioon võib siseaudiitori ametisse nimetada erialase pädevuse alusel liikmesriikide kodanike hulgast valitud ametniku või muu teenistuja, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju.

6.Kui kaks või enam institutsiooni nimetavad ametisse sama siseaudiitori, teevad nad vajalikud korraldused, et teda saaks vastavalt artiklile 119 oma tegevuse eest vastutusele võtta.

7.Institutsioon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu siseaudiitori ametist lahkumisest.

Artikkel 116
Siseaudiitori volitused ja ülesanded

1.Siseaudiitor nõustab oma institutsiooni riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi toimingute teostamise tingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

Siseaudiitori ülesanne on eelkõige:

a)hinnata asutusesiseste juhtimissüsteemide sobivust ja tõhusust ning talituste tegevuse tulemuslikkust poliitika, programmide ja meetmete rakendamisel, lähtudes nendega seotud riskidest;

b)hinnata kõigi eelarve täitmise toimingute suhtes kohaldatavate sisekontrolli- ja -auditisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust.

2.Siseaudiitor täidab oma ülesandeid institutsiooni kõigi tegevuste ja talituste suhtes. Tal on täielik ja piiramatu juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, vajaduse korral kohapeal, sealhulgas liikmesriikides ja kolmandates riikides.

Siseaudiitor tutvub eelarvevahendite käsutajate aastaaruande ja muude üksikasjalike andmetega.

3.Siseaudiitor annab oma leidudest ja soovitustest aru institutsioonile. Institutsioon tagab audititest tulenevate soovituste põhjal meetmete võtmise. Siseaudiitor esitab institutsioonile ka siseauditi aastaaruande, milles on märgitud tehtud siseauditite arv ja liik, antud soovitused ja nende soovituste suhtes võetud meetmed.

Iga institutsioon kaalub, kas tema siseaudiitori aruannetes antud soovitused on sobivad, et nende alusel vahetada häid tavasid teiste institutsioonidega.

4.Siseaudiitor esitab institutsioonile ka siseauditi aastaaruande, milles on märgitud tehtud siseauditite arv ja liik, põhilised antud soovitused ja nende soovituste suhtes võetud meetmed.

Kõnealuses aastaaruandes nimetatakse ka artikli 139 kohaselt loodud toimkonna avastatud süsteemsed probleemid, mille kohta on esitatud artiklis 90 osutatud arvamus.

5.Siseaudiitor keskendub oma aruande koostamisel eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte üldisele järgimisele ja tagab, et selle põhimõtte rakendamise pidevaks parandamiseks ja tõhustamiseks on võetud asjakohaseid meetmeid.

6.Igal aastal esitab komisjon eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames ja kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 319 taotluse korral oma iga-aastase siseauditiaruande käesoleva artikli lõike 3 tähenduses, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsuse nõudeid.

7.Institutsioon teeb siseaudiitori kontaktandmed kättesaadavaks kõikidele kulutoimingutega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, et neil oleks siseaudiitoriga võimalik konfidentsiaalselt ühendust võtta.

8.Igal aastal koostab institutsioon aruande, mis sisaldab kokkuvõtet tehtud siseauditite arvust ja liigist, antud soovitustest ja nende soovituste põhjal võetud meetmetest, ja edastab selle artikli 239 kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

9.Siseaudiitori aruanded ja leiud ning institutsiooni aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes pärast seda, kui siseaudiitor on kinnitanud nende põhjal võetavad meetmed.

10.Institutsioon annab siseaudiitorile auditifunktsiooni nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud vahendid ja ametijuhendi, milles on üksikasjalikult kirjeldatud tema ülesandeid ja kohustusi.

Artikkel 117
Siseaudiitori tööprogramm

1.Siseaudiitor võtab vastu oma tööprogrammi ja esitab selle institutsioonile.

2.Institutsioon võib paluda siseaudiitoril läbi viia auditeid, mis ei ole lõikes 1 nimetatud tööprogrammis ette nähtud.

Artikkel 118
Siseaudiitori sõltumatus

1.Siseaudiitor on auditite tegemisel täiesti sõltumatu. Institutsioon kehtestab siseaudiitori suhtes kohaldatavad erieeskirjad, mis tagavad, et siseaudiitor on täielikult sõltumatu oma ülesannete täitmisel, ja milles määratakse kindlaks siseaudiitori vastutus.

2.Talle ei tohi anda juhiseid ega seada piiranguid nende ülesannete täitmisel, mis talle on ametisse nimetamisel finantsmääruse alusel antud.

3.Kui siseaudiitoriks on koosseisuline töötaja, täidab ta oma ainuõiguslikke auditeerimisülesandeid täiesti sõltumatult ning kannab vastutust personalieeskirjade ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaselt.

Artikkel 119
Siseaudiitori vastutus

Siseaudiitori kui ametniku või muu teenistuja, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju, võib tema tegevuse eest vastutusele võtta ainult institutsioon, toimides käesoleva artikli kohaselt.

Institutsioon teeb juurdluse algatamise kohta põhjendatud otsuse. See otsus edastatakse huvitatud isikule. Institutsioon võib oma otsesel vastutusel teha uurimise läbiviimise ülesandeks ühele või mitmele ametnikule, kelle palgaaste ei ole asjaomase töötaja palgaastmest madalam. Uurimise käigus kuulatakse ära huvitatud isiku seisukohad.

Uurimisaruanne edastatakse huvitatud isikule, kelle seisukohad aruande kohta institutsioon seejärel ära kuulab.

Aruande ja ärakuulamise alusel teeb institutsioon kas põhjendatud otsuse menetluse lõpetamise kohta või põhjendatud otsuse personalieeskirjade artiklite 22 ja 86 ning IX lisa kohaselt. Otsustest, millega kehtestatakse distsiplinaarkaristused või rahatrahvid, teavitatakse huvitatud isikut ja need saadetakse teadmiseks teistele institutsioonidele ja kontrollikojale.

Huvitatud isik võib esitada nende otsuste vastu personalieeskirjade kohaselt hagi Euroopa Liidu Kohtule.

Artikkel 120
Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule

Ilma et see piiraks personalieeskirjades ette nähtud vahendite kasutamist, võib siseaudiitor esitada tema kui siseaudiitori ülesannete täitmisega seotud iga akti vastu hagi otse Euroopa Liidu Kohtule. Selline hagi tuleb esitada kolme kuu jooksul alates kalendripäevast, mil kõnealusest aktist teatati.

Sellised hagid vaadatakse läbi ja nende kohta tehakse otsus Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 91 lõike 5 kohaselt.

V JAOTIS
ÜLDEESKIRJAD

1. PEATÜKK
OTSESE, KAUDSE JA KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA TOIMUVA EELARVE TÄITMISE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

Artikkel 121
Liidu rahalise toetuse vormid

1.Liidu rahaline toetus otsese, koostöös liikmesriikidega ja kaudselt toimuva eelarve täitmise raames aitab saavutada liidu poliitikaeesmärki ja konkreetseid tulemusi ning võib olla järgmises vormis:

a)tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine;

b)ühikuhinnad, mida kasutatakse kõigi summana ühiku kohta eelnevalt selgelt kindlaks määratud rahastamiskõlblike kulude või nende teatavate kindlate kategooriate puhul;

c)kindlasummalised maksed, mida kasutatakse üldises mõistes kõigi eelnevalt selgelt kindlaks määratud rahastamiskõlblike kulude või nende teatavate kindlate kategooriate puhul;

d)kindlamääralised maksed, mida kasutatakse protsendimäära kohaldades eelnevalt selgelt kindlaks määratud teatavate kindlate rahastamiskõlblike kulude kategooriate puhul;

e)asjaomase tegevuse kuludega sidumata maksed, mis põhinevad:

i)kas valdkondlike õigusaktidega või komisjoni otsustega kehtestatud tingimuste täitmisel või

ii)eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel mõõdetavate tulemuste saavutamisel;

f) punktides a–e nimetatud vormide kombinatsioon.

Punktide b, c ja d kohased liidu rahalised toetused määratakse kindlaks artikli 175 kohaselt või valdkondlike õigusaktidega. Punkti e kohased rahalised toetused määratakse kindlaks artikli 175 kohaselt, valdkondlike õigusaktidega või komisjoni otsusega.

2.Rahalise toetuse asjakohase vormi kindlaksmääramisel võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse potentsiaalsete vahendite saajate huve ja raamatupidamismeetodeid.

Artikkel 122
Kolmanda isiku hindamisele tuginemine

Komisjon võib täielikult või osaliselt tugineda enda või muude üksuste, sealhulgas rahastajate tehtud hindamistele, kui kõnealuse hindamise juures on arvesse võetud tingimusi, mis on samaväärsed nendega, mis on käesoleva määrusega kehtestatud kohaldatava eelarve täitmise viisi suhtes. Sel eesmärgil edendab komisjon rahvusvaheliselt heakskiidetud standardite tunnustamist või rahvusvahelisi parimaid tavasid.

Artikkel 123
Kolmanda isiku audititele tuginemine

Kui sõltumatu audiitor on koostanud rahvusvaheliselt heakskiidetud standardite kohaselt liidu rahalise toetuse kasutamist käsitlevate finantsaruannete ja aruannete kohta auditi ning see annab piisava kindluse, võetakse kõnealune audit üldise kindluse aluseks, täpsustades seda vajaduse korral valdkondlikes eeskirjades.

Artikkel 124
Koostöö liidu finantshuvide kaitse tagamiseks

1.Iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, teeb Euroopa Liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja annab vahendite saamiseks vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastane Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale ning vajaduse korral asjaomastele riiklikele ametiasutustele vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul tähendab see ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi.

2.Isik või üksus, kes saab liidu vahendeid otsese ja kaudse eelarve täitmise raames, annab kirjalikult nõusoleku, et annab vajalikud õigused vastavalt lõikes 1 osutatule. See tähendab ka, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, peavad tagama samaväärsed õigused.

Artikkel 125
Vahendite ümberpaigutamine käesoleva määruse ja valdkondlike määruste alusel loodud vahenditesse

Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös nendega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmeriikide taotlusel paigutada ümber käesoleva määruse või valdkondlike määruste alusel loodud vahenditesse. Komisjon haldab neid vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti a või c kohaselt võimaluse korral asjaomase liikmesriigi eest. Lisaks võib liikmesriikidele nendega koostöös toimuva eelarve täitmise raames eraldatud vahendeid kasutada liikmesriikide taotlusel EFSI riskivõtmisvõime parandamiseks. Sellistel juhtudel kohaldatakse EFSI norme.

2. PEATÜKK
OTSESE JA KAUDSE EELARVE TÄITMISE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

1. jagu
MENETLUSNORMID JA RAKENDAMINE

Artikkel 126
Finantsraampartnerlused

1.Komisjon võib sõlmida liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksustega või toetusesaajatega pikaajaliseks koostööks finantsraampartnerluse lepinguid. Finantsraampartnerluse lepingud vaadatakse läbi vähemalt kord iga mitmeaastase finantsraamistiku jooksul, ilma et see piiraks lõike 4 punkti c kohaldamist. Selliste lepingute raames võib kirjutada alla rahalist toetust käsitlevatele lepingutele või toetuslepingutele.

2.Finantsraampartnerluse lepingus määratakse kindlaks finantskoostöö vorm, koostöö ühised eesmärgid ja põhimõtted, mis alusel toimub komisjoni ning liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksuste või toetusesaajate vaheline koostöö. Nendes lepingutes täpsustatakse ka seda, millises ulatuses võib komisjon tugineda liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksuste või toetusesaajate süsteemidele ja menetlustele, sealhulgas auditi protseduuridele.

3.Auditi kulude ja tulude optimeerimiseks ning koordineerimise lihtsustamiseks võib liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksustega või toetusesaajatega sõlmida auditi- või kontrollikokkuleppeid. Euroopa Investeerimispanga puhul kohaldatakse kolmepoolset kokkulepet, mis on sõlmitud komisjoni ja Euroopa Kontrollikojaga.

4.Kui finantsraampartnerlust viiakse ellu eritoetuste kaudu, siis:

a)täpsustatakse lepingus lisaks lõikes 2 sätestatule:

i)kavandatud meetmete või tööprogrammide laad;

ii)eritoetuste andmise menetlus vastavalt VIII jaotises sätestatud põhimõtetele ja menetlusnormidele;

b)peavad finantsraampartnerluse lepingu ja toetuse andmise erilepingu sätted koos täitma artikli 194 nõuded;

c)võib partnerluse kestus olla kuni neli aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;

d)kasutatakse finantsraampartnerlust kooskõlas läbipaistvuse ja taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttega;

e)käsitatakse finantsraampartnerlusi programmitöö, eelneva avalikustamise ja toetuse andmise kontekstis toetusena;

f)kohaldatakse sellisel partnerlusel põhinevate eritoetuste suhtes artikli 183 lõikes 2 osutatud tagantjärele avalikustamise menetlusi.

5.Eritoetuste kaudu täidetavates finantsraampartnerluse lepingutes võidakse tugineda lõike 2 kohaselt toetusesaaja süsteemidele ja menetlustele, kui neid süsteeme ja menetlusi on hinnatud artikli 149 lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt. Sellisel juhul artikli 189 lõike 1 punkti d ei kohaldata. Kui menetlused, mida toetusesaaja kasutab artikli 149 lõike 4 punktis d osutatud kolmandate isikute rahastamiseks, on saanud positiivse hinnangu, siis artikleid 197 ja 198 ei kohaldata.

6.Kui finantsraampartnerluse lepinguid täidetakse eritoetuste kaudu, tehakse artiklis 191 osutatud tegevus- ja finantssuutlikkuskontroll enne finantspartnerluse raamlepingule allakirjutamist. Komisjon võib tugineda teiste rahastajate samaväärsetele finants- ja tegevussuutlikkuse kontrollidele.

7.Kui finantsraampartnerluse lepinguid täidetakse rahalist toetust käsitlevate lepingute kaudu, peavad finantsraampartnerluse lepingu ja rahalist toetust käsitlevate lepingu sätted koos täitma artikli 150 lõike 4 ja artikli 124 nõuded.

8.Komisjon püüab oma aruandlusnõudeid ühtlustada teiste rahastajate nõuetega.

Artikkel 127
Peatamine, lõpetamine ja vähendamine

1.Kui väljavalimismenetluse käigus on esinenud eeskirjade eiramist või pettust, peatab vastutav eelarvevahendite käsutaja menetluse ja võib võtta mis tahes vajalikke meetmeid, sealhulgas menetluse tühistada. Vastutav eelarvevahendite käsutaja annab pettusekahtluse juhtumitest viivitamata Euroopa Pettustevastane Ametile teada.

2.Kui pärast väljavalimist selgub, et väljavalimismenetluses on esinenud eeskirjade eiramist või pettust, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja:

a)keelduda allkirjastamast juriidilist kohustust või tühistada auhinna andmise;

b)peatada maksed;

c)peatada juriidiliste kohustuste täitmise;

d)kui see on asjakohane, lõpetada juriidilise kohustuse tervikuna või ühe vahendite saaja suhtes.

3.Samuti võib vastutav eelarvevahendite käsutaja peatada maksed või juriidilise kohustuse täitmise, kui:

a)juriidilise kohustuse täitmisel on esinenud eeskirjade eiramist, pettust või lepinguliste kohustuste rikkumist;

b)on vaja kontrollida, kas oletatavad eeskirjade eiramised, pettus või lepinguliste kohustuste rikkumine on tõepoolest toimunud;

c)eeskirjade eiramine, pettus või kohustuste täitmata jätmine seab kahtluse alla liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldava üksuse või isiku sisekontrollisüsteemide usaldusväärsuse või tulemuslikkuse või raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse.

Kui esimese lõigu punktis b osutatud oletatav eeskirjade eiramine, pettus või kohustuste täitmata jätmine ei leia kinnitust, jätkatakse täitmist või makseid niipea kui võimalik.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib lõpetada juriidilise kohustuse tervikuna või ühe vahendite saaja suhtes esimese lõigu punktides a ja c osutatud juhtudel.

4.Lisaks lõigetes 2 või 3 nimetatud meetmetele võib vastutav eelarvevahendite käsutaja vähendada toetust, auhinda, rahalise toetuse lepingu kohast rahalist toetust või lepingukohast maksumust proportsionaalselt eeskirjade eiramise, pettuse või kohustuste täitmata jätmise raskusega, sealhulgas olukorrad, kui asjaomased meetmed on jäänud täitmata või täidetud mittekohaselt, osaliselt või hilinemisega.

Artikli 121 lõike 1 punktis e osutatud rahastamise korral võib vastutav eelarvevahendite käsutaja vähendada rahalist toetust proportsionaalselt, kui tulemused on saavutatud mittekohaselt, osaliselt või hilinemisega või kui tingimused ei ole täidetud.

5.Lõike 2 punkte b, c ja d ning lõiget 3 ei kohaldata auhinnakonkursi taotlejate suhtes.

Artikkel 128
Andmete säilitamine

1.Vahendite saajad säilitavad andmeid, tõendavaid dokumente, statistilisi andmeid ja muid rahastamisega seotud andmeid, sealhulgas elektroonilisi andmeid ja dokumente, viis aastat pärast lõppmakse tegemist või sellise makse puudumise korral tehingu tegemist. Kui toetuse suurus on kuni 60 000 eurot, siis on nimetatud tähtaeg kolm aastat.

2.Auditite, edasikaebuste, kohtuvaidluste ja nõuete menetlemisega seotud andmeid ja dokumente, mis on seotud juriidiliste kohustuste või Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustega, kui neist teavitatakse vahendite saajat, säilitatakse kuni sellised auditid, edasikaebused, kohtuvaidlused ja nõuded on lahendatud.

3.Andmeid ja dokumente säilitatakse kas originaalide või originaalide tõestatud koopiate kujul või üldtunnustatud andmekandjatel, sealhulgas originaaldokumentide elektrooniliste versioonide või üksnes elektroonilises versioonis dokumentide kujul. Viimasel juhul originaale ei nõuta, kui nimetatud dokumendid vastavad kohaldatavatele õigusnormidele, et neid saab käsitada originaalidele vastavatena ja neile saab tugineda auditeerimise eesmärgil.

Artikkel 129
Ärakuulamismenetlus ja õiguskaitsevahendid

1.Enne kui vastutav eelarvevahendite käsutaja võtab vastu meetme, mis riivab osaleja või vahendite saaja õigusi, tagab ta, et osalejale või vahendite saajale on antud võimalus esitada oma seisukohad.

2.Kui eelarvevahendite käsutaja meede riivab osaleja või vahendite saaja õigusi, osutatakse selle meetme alusdokumendis meetme vaidlustamiseks ette nähtud halduslikele ja/või kohtulikele õiguskaitsevahenditele.

Artikkel 130
Intressitoetused ja tagatistasu toetused

1.Intressitoetusi ja tagatistasu toetusi antakse X jaotise kohaselt, kui need on ühendatud rahastamisvahenditega üheks meetmeks.

2.Kui intressitoetuste ja tagatistasude toetusi ei ole ühendatud rahastamisvahenditega üheks meetmeks, võib neid anda VI jaotise või VIII jaotise kohaselt.

2. jagu
VARAJASE AVASTAMISE JA KÕRVALEJÄTMISE SÜSTEEM

Artikkel 131
Liidu finantshuvide kaitse riskide avastamise ja halduskaristuste kohaldamise teel

1.Selleks et kaitsta liidu finantshuve, loob komisjon osalejate ja vahendite saajate puhul varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ning haldab seda.

Selle süsteemi eesmärk on hõlbustada järgmist:

a)selliste osalejate ja vahendite saajate varajane avastamine, kes ohustavad liidu finantshuve;

b)ühes artikli 132 lõikes 1 nimetatud kõrvalejätmist põhjustavas olukorras olevate osalejate ja vahendite saajate kõrvalejätmine menetlusest;

c) vahendite saajatele rahalise karistuse määramine artikli 134 kohaselt.

Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi kohaldatakse ka:

a)üksuste suhtes, kelle suutlikkusele hankemenetluses osalev taotleja või pakkuja kavatseb toetuda, või töövõtja alltöövõtjate suhtes;

b)iga liidu rahalisi vahendeid saava isiku või üksuse suhtes, kui eelarvet täidetakse artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, artikli 150 lõike 4 kohaselt edastatud teabe alusel. Kui rahastamisvahendite kohta ei ole kehtestatud eeskirju ega menetlusi, mis on täielikult samaväärsed artikli 149 lõike 4 punktis d osutatutega, siis annavad lõplikud vahendite saajad ja vahendajad liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavatele isikutele või üksustele allkirjastatud kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad ei ole üheski artikli 132 lõike 1 punktides a, b, c ja d või artikli 137 lõike 1 punktides b ja c osutatud olukorras või olukorras, mida käsitatakse pärast artikli 149 lõike 4 kohast hindamist samaväärse olukorrana;

c)iga isiku või üksuse suhtes, kes saab rahalisi vahendeid liidu rahastamisvahenditest, mida erandkorras rakendatakse artikli 61 lõike 1 punkti a kohaselt. Lõplikud vahendite saajad esitavad finantsvahendajatele allkirjastatud kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad ei ole üheski artikli 132 lõike 1 punktides a, b, c ega d või artikli 137 lõike 1 punktides b ega c osutatud olukorras;

d)osalejate või vahendite saajate suhtes, kelle kohta on artikli 62 kohaselt eelarvet täitvad üksused edastanud teavet artikli 138 lõike 2 punkti d kohaselt.

2.Otsuse teabe registreerimiseks varajase avastamise kohta, menetlusest kõrvalejätmise ja/või rahalise karistuse määramise kohta teeb vastutav eelarvevahendite käsutaja. Selliste otsustega seotud teave registreeritakse artikli 138 lõikes 1 osutatud andmebaasis. Kui selline otsus tehakse artikli 132 lõike 4 alusel, sisaldavad andmebaasis registreeritud andmed teavet artikli 132 lõikes 4 nimetatud isikute kohta.

3.Menetlusest kõrvalejätmise või rahalise karistuse määramise otsuse saab teha artikli 132 lõikes 1 osutatud olukordade puhul lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsuse alusel või artikli 132 lõikes 2 nimetatud juhtudel artiklis 139 osutatud toimkonna esialgse õigusliku hinnangu alusel, et tagada nende olukordade tsentraliseeritud hindamine. Artiklis 137 osutatud juhtudel lükkab vastutav eelarvevahendite käsutaja pakkuja tehtud pakkumuse tagasi.

Artikkel 132
Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid ja halduskaristused

1.Vastutav eelarvevahendite käsutaja jätab artikli 131 lõikes 1 osutatud isiku või üksuse käesoleva määrusega reguleeritud väljavalimismenetlusest kõrvale või ei vali teda liidu vahendite haldajaks, kui:

a)isik või üksus on pankrotis, tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, peatanud äritegevuse või on ELi või liikmesriigi õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras;

b)lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et isik või üksus on jätnud täitmata kohaldatavast õigusest tulenevad maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustused;

c)lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et isik või üksus on süüdi ametialaste käitumisreeglite raskes rikkumises, olles rikkunud selle kutseala suhtes kohaldatavaid õigusnorme või eetilisi norme, mille esindaja ta on, või süülises tegevuses, mis mõjutab tema ametialast usaldusväärsust, kui selline tegevus osutab süülisele tahtlusele või raskele hooletusele, sealhulgas eelkõige järgmisele:

i)menetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise või juriidiliste kohustuste täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete moonutamine pettuse või hooletuse teel;

ii)teiste isikute või üksustega kokkuleppe sõlmimine konkurentsi moonutamise eesmärgil;

iii)intellektuaalomandi õiguste rikkumine;

iv)püüe mõjutada väljavalimismenetluse ajal vastutava eelarvevahendite käsutaja otsustusprotsessi;

v)püüe saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda väljavalimismenetluses põhjendamatu eelise;

d)lõpliku kohtuotsusega on tõendatud, et isik või üksus on süüdi ühes järgnevas rikkumises:

i)pettus nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga 37 koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses;

ii)korruptsioon, nagu on määratletud nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise konventsiooni 38 artiklis 3 ja nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK 39 artikli 2 lõikes 1, ning ka korruptsioon, nagu määratletud kohaldatavas õiguses;

iii)osalemine kuritegelikus organisatsioonis, nagu on määratletud nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK 40 artiklis 2;

iv)rahapesu või terrorismi rahastamine, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ 41 artiklis 1;

v)terroriaktide toimepanek või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumised, nagu on määratletud vastavalt nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK 42 artiklites 1 ja 3, või õigusrikkumisele üleskutsumine, sellele kaasaaitamine või sellele kihutamine ning selle katse, nagu on osutatud kõnealuse otsuse artiklis 4;

vi)laste tööjõu kasutamine või muud inimkaubanduse vormid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL 43 artiklis 2;

e)eelarvest rahastatava juriidilise kohustuse täitmisel on isiku või üksuse peamiste kohustuste täitmise osas esinenud märkimisväärseid puudusi;

f)lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et isik või üksus on eiranud eeskirju nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 44 artikli 1 lõike 2 tähenduses.

2.Lõpliku kohtuotsuse või, kui see on kohaldatav, lõpliku haldusotsuse puudumisel lõike 1 punktides c, d ja f nimetatud juhtudel või lõike 1 punktis e nimetatud juhul jätab vastutav eelarvevahendite käsutaja artikli 131 lõikes 1 nimetatud isiku või üksuse menetlusest kõrvale kõnealustes punktides osutatud tegevuse esialgse õigusliku hinnangu alusel, võttes arvesse artiklis 139 osutatud toimkonna soovituses sisalduvaid tuvastatud asjaolusid või muid järeldusi.

Esimeses lõigus osutatud esialgne hinnang ei mõjuta artikli 131 lõikes 1 nimetatud asjaomase isiku või üksuse tegevuse hindamist liikmesriikide pädevate asutuste poolt liikmesriigi õiguse kohaselt. Pärast lõplikust kohtuotsusest või lõplikust haldusotsusest teavitamist vaatab vastutav eelarvevahendite käsutaja viivitamata läbi oma otsuse jätta artikli 131 lõikes 1 nimetatud isik või üksus menetlusest kõrvale ja/või määrata vahendite saajale rahaline karistus. Kui lõplikus kohtuotsuses või lõplikus haldusotsuses ei ole kõrvalejätmise kestust kindlaks määratud, teeb vastutav eelarvevahendite käsutaja seda tuvastatud asjaolude ja järelduste alusel ning artiklis 139 osutatud toimkonna soovitust arvesse võttes.

Kui kõnealuses lõplikus kohtuotsuses või lõplikus haldusotsuses leitakse, et artikli 131 lõikes 1 nimetatud isik või üksus ei ole süüdi esialgse õigusliku hinnangu kohases tegevuses, mille alusel ta menetlusest kõrvale jäeti, tühistab vastutav eelarvevahendite käsutaja viivitamata kõnealuse kõrvalejätmise ja/või maksab asjakohasel juhul tagasi mis tahes määratud rahalised karistused.

Esimeses lõigus osutatud asjaolud ja järeldused hõlmavad eelkõige järgmist:

a)kontrollikoja, Euroopa Pettustevastane Ameti või siseauditi korraldatud auditite või juurdluste või eelarvevahendite käsutaja vastutusel korraldatud mis tahes muu kontrolli, auditi või kontrollimise käigus kindlaks tehtud asjaolud;

b)mittelõplikud haldusotsused, mis võivad hõlmata kutseala eetiliste normide kohaldamise kontrolli eest vastutava pädeva järelevalveorgani võetud distsiplinaarmeetmeid;

c)liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute või üksuste või eelarvet artikli 62 kohaselt täitvate üksuste otsused;

d)liidu konkurentsieeskirjade rikkumist puudutavad komisjoni otsused või liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumist puudutavad riikliku pädeva asutuse otsused.

3.Kõik vastutava eelarvevahendite käsutaja artiklite 131–138 kohased otsused või, kui see on kohaldatav, kõik artiklis 139 osutatud toimkonna soovitused tehakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning võttes eelkõige arvesse järgmist:

a)olukorra tõsidust, sealhulgas selle mõju liidu finantshuvidele ja mainele;

b)kõnealusest rikkumisest möödunud ajavahemikku;

c)rikkumise kestust ja kordumist;

d)tahtlust või hooletuse raskusastet;

e)käesoleva artikli lõike 1 punkti b puhul asjaomast piiratud summat;

f)mis tahes muid leevendavaid asjaolusid, näiteks seda, mil määral teeb artikli 131 lõikes 1 nimetatud isik või üksus koostööd asjaomase pädeva asutusega või annab uurimise läbiviimisesse oma panuse, nagu vastutav eelarvevahendite käsutaja seda tunnustab, või kõrvalejätmist põhjustavast olukorrast teatamine artikli 133 lõikes 1 osutatud kinnituse kaudu.

4.Vastutav eelarvevahendite käsutaja jätab artikli 131 lõikes 1 nimetatud isiku või üksuse menetlusest kõrvale, kui:

a)kui füüsiline või juriidiline isik, kes on artikli 131 lõikes 1 nimetatud isiku või üksuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige või kellel on volitused neid isikuid või üksuseid esindada, nende nimel otsuseid teha või neid kontrollida, on ühes või mitmes lõike 1 punktides c–f osutatud olukorras;

b)kui artikli 131 lõikes 1 nimetatud isiku või üksuse võlgade eest piiramatut vastutust kandev füüsiline või juriidiline isik on ühes või mitmes lõike 1 punktis a või b osutatud olukorras;

c)kui füüsiline isik, kes on väljavalimise või juriidilise kohustuse täitmise jaoks hädavajalik, on ühes või mitmes lõike 1 punktides c–f osutatud olukorras.

5.Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud juhtudel võib vastutav eelarvevahendite käsutaja jätta artikli 131 lõikes 1 nimetatud isiku või üksuse ajutiselt menetlusest kõrvale ilma artiklis 139 osutatud toimkonna eelneva soovituseta juhul, kui nende osalemine väljavalimismenetluses või nende valimine liidu vahendite haldajaks ohustaks tõsiselt ja otseselt liidu finantshuve. Sellisel juhul pöördub vastutav eelarvevahendite käsutaja viivitamata toimkonna poole ja teeb lõpliku otsuse hiljemalt 14 päeva jooksul pärast toimkonna soovituse saamist.

6.Võttes asjakohasel juhul arvesse artiklis 139 osutatud toimkonna soovitust, ei jäta vastutav eelarvevahendite käsutaja artikli 131 lõikes 1 nimetatud isikut või üksust väljavalimismenetluses osalemisest ja liidu vahendite haldajaks valimisest kõrvale järgmistel juhtudel:

a)isik või üksus on võtnud lõikes 7 osutatud parandusmeetmeid, tõendades seeläbi oma usaldusväärsust. Käesolevat punkti ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud juhul;

b)piiratud ajavahemiku jooksul ja kuni lõikes 7 osutatud parandusmeetmete vastuvõtmiseni on see vältimatu, et tagada teenuste osutamise jätkumine;

c)kõnealune kõrvalejätmine oleks käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kriteeriumide alusel ebaproportsionaalne.

Lisaks ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 punkti a ostude korral, mis tehakse erakordselt soodsatel tingimustel kas oma äritegevust lõpetavalt tarnijalt või maksejõuetusmenetlust teostavatelt likvideerijatelt, võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe või ELi või liikmesriigi õigusnormidele vastava muu samalaadse menetluse korral.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja täpsustab käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud juhtudel, kui ta ei jäta artikli 131 lõikes 1 nimetatud isikut või üksust väljavalimismenetluses osalemisest kõrvale, selle otsuse põhjused ja teavitab nendest artiklis 139 osutatud toimkonda.

7.Lõikes 6 osutatud meetmed menetlusest kõrvalejätmist põhjustava olukorra parandamiseks võivad eelkõige hõlmata järgmist:

a)meetmed kõrvalejätmist põhjustava olukorra aluste kindlaksmääramiseks ning artikli 131 lõike 1 nimetatud isiku või üksuse asjaomases tegevusvaldkonnas võetavad konkreetsed tehnilised ning töökorralduse ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad kõnealust tegevust parandada ja vältida selle kordumist;

b)tõendid, et artikli 131 lõike 1 nimetatud isik või üksus on võtnud meetmeid, et hüvitada või heastada kõrvalejätmist põhjustava olukorra aluseks olevate asjaolude tõttu liidu finantshuvidele tekitatud kahju;

c)tõendid, et artikli 131 lõike 1 nimetatud isik või üksus on maksnud pädeva asutuse poolt määratud mis tahes trahvi või tasunud lõike 1 punktis b osutatud mis tahes maksud või sotsiaalkindlustusmaksed või taganud nende tasumise.

8.Vastutav eelarvevahendite käsutaja, võttes asjakohasel juhul arvesse artiklis 139 osutatud toimkonna läbi vaadatud soovitust, vaatab omal algatusel või artikli 131 lõike 1 nimetatud isiku või üksuse taotluse alusel viivitamata läbi oma otsuse menetlusest kõrvalejätmise kohta, kui kõnealune isik või üksus on võtnud parandusmeetmeid, mis on piisavad tema usaldusväärsuse tõendamiseks, või on esitanud uusi andmeid, mis tõendavad, et enam ei ole käesoleva artikli lõikes 1 osutatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavat olukorda.

Artikkel 133
Kinnitus ja tõendid kõrvalejätmist põhjustava olukorra puudumise kohta

1.Osaleja teatab, kas ta on mõnes artikli 132 lõikes 1 või artikli 137 lõikes 1 osutatud olukorras ning kas ta on sellisel juhul võtnud mõne artikli 132 lõike 6 punktis a osutatud parandusmeetme.

Hankemenetluses osalev taotleja või pakkuja esitab sama kinnituse, millele on alla kirjutanud alltöövõtja või mis tahes muu üksus, kelle suutlikkusele ta kavatseb toetuda. Juhul kui üksus, kelle suutlikkusele hankemenetluses osalev taotleja või pakkuja kavatseb toetuda, või töövõtja alltöövõtja on kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, nõuab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et hankemenetluses osalev taotleja või pakkuja vahetaks need välja.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja ei nõua sellist kinnitust, kui see on juba esitatud muu väljavalimismenetluse tarbeks, tingimusel et olukord ei ole muutunud ning et kinnituse väljaandmise kuupäevast ei ole möödunud üle ühe aasta.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib esimese ja teise lõigu kohastest nõuetest loobuda väga väikese maksumusega lepingute puhul, mis määratletakse lisas.

2.Vastutava eelarvevahendite käsutaja asjaomase taotluse korral, ning kui see on vajalik menetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks, esitab osaleja, üksus, kelle suutlikkusele hankemenetluses osalev taotleja või pakkuja kavatseb toetuda, või alltöövõtja järgmise teabe:

a)nõuetekohased tõendid selle kohta, et ta ei ole üheski artikli 132 lõikes 1 osutatud kõrvalejätmist põhjustavas olukorras;

b)teave füüsiliste või juriidiliste isikute kohta, kes on osaleja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed või kellel on volitused osalejat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, ning asjakohased tõendid selle kohta, et kõnealune isik või kõnealused isikud ei ole artikli 132 lõike 1 punktides c–f osutatud kõrvalejätmist põhjustavates olukordades;

c)asjakohased tõendid selle kohta, et asjaomase osaleja võlgade eest piiramatut vastutust kandev füüsiline või juriidiline isik ei ole mõnes artikli 132 lõike 1 punktis a või b osutatud kõrvalejätmist põhjustavas olukorras.

3.Vastutav eelarvevahendite käsutaja aktsepteerib rahuldava tõendina selle kohta, et lõikes 2 nimetatud osaleja või üksus ei ole üheski artikli 132 lõike 1 punktis a, c, d või f kirjeldatud olukorras, hiljutist karistusregistri väljavõtet või selle puudumisel samaväärse dokumendi esitamist, mille on hiljuti välja andnud ettevõtja asukohariigi õigus- või haldusasutus ja mis tõendab, et need nõuded on täidetud.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja aktsepteerib rahuldava tõendina selle kohta, et lõikes 2 nimetatud osaleja või üksus ei ole artikli 132 lõike 1 punktis a või b kirjeldatud olukorras, asjaomase riigi pädeva asutuse välja antud hiljutist tõendit. Kui asjaomases riigis ei anta sellist tõendit välja, võib osaleja esitada õigusasutuse või notari juures vande all tehtud kinnituse või selle puudumisel ausõnalise kinnituse, mis on tehtud ettevõtja asukohariigi haldusasutuse või kvalifitseeritud kutseorganisatsiooni ees.

4.Vastutav eelarvevahendite käsutaja loobub nõudmast lõikes 2 nimetatud osalejalt või üksuselt lõigetes 2 ja 3 osutatud dokumentaalseid tõendeid:

a)kui tal on sellistele tõenditele tasuta juurdepääs riikliku andmebaasi kaudu;

b)kui sellised tõendid on talle juba esitatud muu menetluse jaoks, tingimusel et esitatud dokumendid on kehtivad ja et nende väljaandmise kuupäevast ei ole möödunud üle ühe aasta;

c)kui selliseid vastutava eelarvevahendite käsutaja poolt aktsepteeritavaid tõendeid ei ole praktiliselt võimalik esitada.

5.Lõikeid 1–4 ei kohaldata liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute või üksuste suhtes ega artiklites 69 ja 70 osutatud asutuste suhtes.

Artikkel 134
Rahalised karistused

1.Hoiatava mõju tagamiseks võib vastutav eelarvevahendite käsutaja, võttes asjakohasel juhul arvesse artiklis 139 osutatud toimkonna soovitust, määrata rahalise karistuse vahendite saajale, kelle suhtes on võetud juriidiline kohustus ja kes on artikli 132 lõike 1 punktis c, d, e või f osutatud olukorras.

Artikli 132 lõike 1 punktides c, d, e ja f osutatud olukordade puhul võib rahalise karistuse määrata vahendite saaja menetlusest kõrvalejätmise otsuse asemel, kui selline kõrvalejätmine oleks artikli 132 lõikes 3 osutatud kriteeriumide alusel ebaproportsionaalne.

Artikli 132 lõike 1 punktides c, d, e ja f osutatud olukordade puhul võib rahalise karistuse määrata lisaks liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikule kõrvalejätmisele, kui vahendite saaja süstemaatilise ja korduva tegevuse eesmärgiks on saada põhjendamatult ligipääs liidu vahenditele.

2.Rahaline karistus ei tohi ületada 10 % juriidilise kohustuse koguväärtusest. Kui toetusleping on sõlmitud mitme toetusesaajaga, ei tohi rahaline karistus ületada 10 % toetussummast, mida asjaomasel toetusesaajal on toetuslepingu kohaselt õigus saada.

Artikkel 135
Menetlusest kõrvalejätmise kestus ja aegumistähtaeg

1.Menetlusest kõrvalejätmise kestus ei tohi ületada ühtegi järgmistest ajavahemikest:

a)liikmesriigi lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega määratud kõrvalejätmise kestus, kui see on kindlaks määratud;

b)viis aastat artikli 132 lõike 1 punktis d osutatud juhtudel;

c)kolm aastat artikli 132 lõike 1 punktides c, e ja f osutatud juhtudel.

Artikli 131 lõikes 1 nimetatud isik või üksus jäetakse menetlusest kõrvale nii kauaks, kuni ta on mõnes artikli 132 lõike 1 punktides a ja b osutatud olukorras.

2.Artikli 131 lõikes 1 nimetatud isiku või üksuse kõrvalejätmise ja/või talle rahalise karistuse määramise aegumistähtaeg on viis aastat, mis arvutatakse alates ükskõik millisest järgnevalt nimetatud kuupäevast:

a)artikli 132 lõike 1 punktides b, c, d ja e osutatud juhtudel alates kõrvalejätmist põhjustava tegevuse kuupäevast või kui tegemist on pideva või korduva tegevusega, siis selle lõpetamise kuupäevast;

b)artikli 132 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud juhtudel alates liikmesriigi kohtu lõpliku otsuse või lõpliku haldusotsuse kuupäevast.

Aegumistähtaja katkestab riikliku ametiasutuse, komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti, artiklis 139 osutatud toimkonna või eelarve täitmisega seotud mis tahes üksuse akt, kui sellest aktist on artikli 131 lõike 1 nimetatud isikule või üksusele teada antud ja see akt on seotud juurdluste või kohtumenetlustega. Uus aegumistähtaeg hakkab kulgema katkestamisele järgneval päeval.

Artikli 132 lõike 1 punkti f puhul kohaldatakse artikli 131 lõike 1 osutatud isiku või üksuse kõrvalejätmise ja/või talle rahalise karistuse määramise suhtes määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artiklis 3 sätestatud aegumistähtaega.

Kui artikli 131 lõike 1 osutatud isik või üksus võidakse menetlusest kõrvale jätta mitmel artikli 132 lõikes 1 loetletud põhjusel, kohaldatakse neist kõige tõsisemale põhjusele vastavat aegumistähtaega.

Artikkel 136
Menetlusest kõrvalejätmise ja rahaliste karistuste avalikustamine

1.Selleks et vajaduse korral tugevdada kõrvalejätmise ja/või rahalise karistuse hoiatavat mõju, avaldab komisjon käesoleva artikli 132 lõike 1 punktides c, d, e ja f osutatud juhtudel, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja ei otsusta teisiti, oma veebisaidil järgmise teabe kõrvalejätmise ja, kui see on kohaldatav, rahalise karistuse kohta:

a)artikli 131 lõikes 1 osutatud asjaomase isiku või üksuse nimi;

b)kõrvalejätmist põhjustav olukord;

c)kõrvalejätmise kestus ja/või rahalise karistuse summa.

Kui otsus kõrvalejätmise ja/või rahalise karistuse määramise kohta on tehtud artikli 132 lõikes 2 osutatud esialgse õigusliku hinnangu alusel, märgitakse avalikustamisel, et lõplik kohtuotsus või, kui see on asjakohane, lõplik haldusotsus puudub. Sellistel juhtudel avaldatakse viivitamata teave mis tahes apellatsioonkaebuste, nende seisu ja tulemuste kohta ning vastutava eelarvevahendite käsutaja mis tahes läbivaadatud otsuse kohta. Kui on määratud rahaline karistus, märgitakse avalikustamisel ära ka see, kas see on tasutud.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja teeb teabe avaldamise otsuse vastavalt olukorrale kas pärast asjaomast lõplikku kohtuotsust või, kui see on asjakohane, lõplikku haldusotsust või artiklis 139 osutatud toimkonna soovitust. Nimetatud otsus jõustub kolme kuu möödumisel pärast sellest artikli 131 lõikes 1 osutatud asjaomasele isikule või üksusele teatamist.

Avalikustatud teave eemaldatakse niipea, kui kõrvalejätmise kestus on lõppenud. Rahalise karistuse puhul eemaldatakse avalikustatud teave kuue kuu möödumisel pärast selle tasumist.

Isikuandmetega seoses teavitab vastutav eelarvevahendite käsutaja artikli 131 lõikes 1 osutatud asjaomast isikut või üksust määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaselt tema andmekaitsenormide kohastest kohaldatavatest õigustest ning kõnealuste õiguste kasutamiseks kättesaadavatest menetlustest.

2.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet ei avaldata ühegi järgmise asjaolu korral:

a)kui on vaja kaitsta juurdluse või liikmesriigi kohtumenetluse konfidentsiaalsust;

b)kui avalikustamine põhjustaks artikli 131 lõikes 1 osutatud asjaomasele isikule või üksusele ebaproportsionaalset kahju või oleks muul moel ebaproportsionaalne, võttes aluseks artikli 132 lõikes 3 osutatud proportsionaalsuse kriteeriumid ja rahalise karistuse suuruse;

c)kui see puudutab füüsilist isikut, välja arvatud juhul, kui isikuandmete avalikustamine on erandkorras õigustatud muu hulgas rikkumise raskuse või selle mõju tõttu liidu finantshuvidele. Sellisel juhul võetakse teabe avaldamise otsuse puhul asjakohaselt arvesse õigust eraelu puutumatusele ja määrusega (EÜ) nr 45/2001 ette nähtud muid õigusi.

Artikkel 137
Väljavalimismenetluses tehtud pakkumuse tagasilükkamine

1.Vastutav eelarvevahendite käsutaja lükkab väljavalimismenetluses tehtud pakkumuse tagasi, kui selle on teinud osaleja, kes on:

a)artikli 132 kohases kõrvalejätmist põhjustavas olukorras;

b)menetluses osalemiseks vajalike andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud;

c)varem osalenud väljavalimismenetluses kasutatavate dokumentide ettevalmistamises ja millest tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, sealhulgas konkurentsi moonutamist, ei saa heastada.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja edastab teistele väljavalimismenetluses osalejatele sellise olulise teabe, mida on vahetatud seoses osaleja väljavalimismenetluse ettevalmistamises osalemisega või selle tulemusena, nagu osutatud punktis c. Vastutav eelarvevahendite käsutaja kehtestab pakkumuste või taotluste vastuvõtmiseks piisava tähtaja. Enne sellist kõrvalejätmist antakse osalejale võimalus tõendada, et tema osalemine väljavalimismenetluse ettevalmistamises ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet.

2.Kohaldatakse artikli 129 lõiget 1, välja arvatud juhul, kui tagasilükkamine on lõike 1 punkti a kohaselt põhjendatud kõrvalejätmise otsusega, mis on osaleja suhtes tehtud pärast tema seisukohaga tutvumist.

Artikkel 138
Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem

1.Artiklis 131 osutatud varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi kaudu vahetatav teave koondatakse komisjoni loodud andmebaasi („andmebaas“) ning seda hallatakse kooskõlas õigusega eraelu puutumatusele ning määrusega (EÜ) nr 45/2001 sätestatud muude õigustega.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja sisestab teabe varajase avastamise, kõrvalejätmise ja/või rahaliste karistuste kohta andmebaasi pärast artikli 131 lõikes 1 nimetatud asjaomase isiku või üksuse teavitamist. Sellise teavitamise võib erandkorras edasi lükata, kui seda on vaja mõjuvatel õiguslikel põhjustel, et kaitsta juurdluse või liikmesriigi kohtumenetluse konfidentsiaalsust, seni kuni kõnealuseid konfidentsiaalsuse kaitsmiseks vajalikke mõjuvaid õiguslikke põhjuseid enam ei esine.

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 on igal artikli 131 lõikes 1 nimetatud isikul või üksusel, kelle suhtes kohaldatakse varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi, õigus saada komisjonile taotluse esitamisel teavet andmebaasis säilitatavate andmete kohta.

Kõnealuses andmebaasis sisalduvat teavet ajakohastatakse asjakohasel juhul pärast andmete parandamist, kustutamist või muutmist. See avaldatakse üksnes kooskõlas artikliga 136.

2.Käesoleva määruse artikli 131 lõikes 1 osutatud varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem põhineb artikli 132 lõike 2 neljandas lõigus osutatud teabel ja teabel, mille edastab komisjonile eelkõige:

a)Euroopa Pettustevastane Amet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 45 juhul, kui kas lõpetatud või käimasoleva Euroopa Pettustevastane Ameti juurdluse käigus selgub et, liidu finantshuvide kaitseks võib olla asjakohane võtta ettevaatusabinõusid või -meetmeid, võttes nõuetekohaselt arvesse menetlus- ja põhiõiguste austamist ning rikkumisest teatajate kaitset;

b)komisjoni, komisjoni loodud Euroopa ameti või rakendusameti eelarvevahendite käsutaja;

c)institutsioon, Euroopa amet või muu, käesoleva lõike punktis b nimetamata asutus või asutus või isik, kellele on delegeeritud ÜVJP meetmete rakendamine;

d)artikli 62 kohaselt eelarvet täitvad üksused avastatud pettuse ja/või eeskirjade eiramise ja nende järelmeetmete võtmise korral juhul, kui seda nõuavad valdkondlikud eeskirjad;

e)liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavad isikud või üksused avastatud pettuse ja/või eeskirjade eiramise ja nende järelmeetmete võtmise korral.

3.Välja arvatud juhul, kui teave tuleb esitada vastavalt valdkondlikele eeskirjadele, hõlmab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatav teave järgmist:

a)asjaomase üksuse või isiku identifitseerimisandmed;

b)ülevaade avastatud ohtudest või juhtumi asjaoludest;

c)teave, mis võiks aidata eelarvevahendite käsutajal teha käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kontrolli või teha artikli 132 lõikes 1 või 2 osutatud kõrvalejätmise otsuse või artiklis 134 osutatud rahalise karistuse määramise otsuse;

d)vajaduse korral edastatava teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks vajalikud erimeetmed, sealhulgas meetmed tõendusmaterjali kaitsmiseks, et kaitsta juurdlust või kohtumenetlust liikmesriigis.

4.Komisjon edastab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teabe viivitamata komisjoni ja tema rakendusametite eelarvevahendite käsutajatele ning kõikidele teistele institutsioonidele, organitele, Euroopa ametitele ja asutustele lõikes 1 osutatud andmebaasi kaudu, et nad saaksid teha vajalikku kontrolli oma käimasoleva väljavalimismenetluse ja olemasolevate juriidiliste kohustuste suhtes.

Neid kontrolle tehes kasutab vastutav eelarvevahendite käsutaja oma volitusi, nagu on ette nähtud artiklis 73, ega lähe kaugemale väljavalimismenetluse tingimustest ega lepingulistest sätetest.

Lõike 3 kohaselt edastatava varajase avastamisega seotud teabe säilitamisaeg ei ole pikem kui üks aasta. Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja palub selle ajavahemiku jooksul toimkonnal esitada soovituse kõrvalejätmise või rahalise karistusega seotud juhtumis, võidakse seda ajavahemikku pikendada seni, kuni vastutav eelarvevahendite käsutaja on otsuse teinud.

5.Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib teha otsuse kõrvalejätmise ja/või rahalise karistuse määramise ning asjakohase teabe avaldamise kohta üksnes pärast toimkonnalt soovituse saamist, kui kõnealune otsus põhineb artikli 132 lõikes 2 osutatud esialgsel hinnangul.

6.Komisjon tagab kõikidele artikli 61 kohaselt eelarve täitmises osalevatele üksustele juurdepääsu artikli 132 kohaseid kõrvalejätmise otsuseid käsitlevale teabele, et nad saaksid kontrollida, kas süsteemis on teavet kõrvalejätmise kohta, eesmärgiga võtta kõnealust teavet asjakohasel juhul ja omal vastutusel arvesse, kui nad sõlmivad eelarve täitmisel lepinguid.

7.Osana ELi toimimise lepingu artikli 325 lõike 5 kohasest iga-aastasest aruandest Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitab komisjon koondteabe eelarvevahendite käsutajate poolt artiklite 131–138 kohaselt võetud otsuste kohta. Selles aruandes antakse ka lisateavet kõigi otsuste kohta, mille eelarvevahendite käsutajad on teinud artikli 132 lõike 6 punkti b ja artikli 136 lõike 2 alusel, ning eelarvevahendite käsutajate otsuste kohta kalduda artikli 139 lõike 6 viimase lõigu kohaselt kõrvale toimkonna soovitusest.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe andmisel võetakse nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsuse nõudeid ning eelkõige ei võimalda identifitseerida artiklis 131 lõikes 1 nimetatud asjaomast isikut või üksust.

Artikkel 139
Toimkond

1.Toimkond kutsutakse kokku mõne institutsiooni, Euroopa asutuse, liidu ameti või sellise asutuse või isiku eelarvevahendite käsutaja taotlusel, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine.

2.Toimkonna koosseis on järgmine:

a)komisjoni nimetatud alaline kõrgetasemeline sõltumatu esimees;

b)kaks komisjoni kui süsteemi omaniku alalist esindajat, kes esitavad ühise seisukoha, ning

c)üks taotluse esitanud eelarvevahendite käsutaja esindaja.

Toimkonna koosseis peab tagama asjakohaste õiguslike ja tehniliste ekspertteadmiste olemasolu. Toimkonda abistab komisjonile alluv alaline sekretariaat, kes tagab toimkonna järjepideva haldamise.

3.Esimees valitakse Euroopa Kontrollikoja või Euroopa Kohtu endiste liikmete või endiste ametnike hulgast, kes on töötanud muudes liidu institutsioonides peale komisjoni vähemalt peadirektori ametikohal. Esimees valitakse isikuomaduste ja ametialaste võimete alusel ning tal peavad olema laialdased kogemused õigus- ja finantsküsimustes, tõendatud pädevus, sõltumatus ja ausus. Ametiaeg kestab viis aastat ja seda ei pikendata. Esimees nimetatakse ametisse erinõunikuna Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 5 kindlaksmääratud tähenduses. Toimkonna esimees juhatab kõiki toimkonna koosolekuid. Ta on oma kohustuste täitmisel sõltumatu. Tal ei tohi olla huvide konflikti toimkonna esimehena tegutsemise ja muude ametikohustuste vahel.

4.Komisjon määrab kindlaks toimkonna töökorra.

5.Toimkond peab järgima artiklis 131 lõikes 1 nimetatud asjaomase isiku või üksuse õigust esitada enne soovituse vastuvõtmist märkusi artikli 132 lõikes 2 osutatud asjaolude või järelduste ja esialgse õigusliku hinnangu kohta. Märkuste esitamise võimaluse võib erandkorras edasi lükata, kui seda on vaja mõjuvatel õiguslikel põhjustel, et kaitsta juurdluse või liikmesriigi kohtumenetluse konfidentsiaalsust, seni kuni kõnealuseid mõjuvaid õiguslikke põhjuseid enam ei esine.

6.Toimkonna soovitus menetlusest kõrvalejätmise ja/või rahalise karistuse määramise kohta hõlmab asjakohasel juhul järgmiseid elemente:

a)artikli 132 lõikes 2 osutatud asjaolud või järeldused ning nende esialgne õiguslik hinnang;

b)hinnang rahalise karistuse määramise vajaduse ja selle karistuse suuruse kohta;

c)hinnang artikli 131 lõikes 1 nimetatud asjaomase isiku või üksuse kõrvalejätmise vajaduse kohta ja juhul, kui see on vajalik, kõnealuse kõrvalejätmise soovitatav kestus;

d)hinnang selle kohta, kas kõrvale jäetud ja/või rahalise karistuse saanud artikli 131 lõikes 1 nimetatud isiku või üksusega seotud teave on vaja avaldada;

e)hinnang artikli 131 lõik 1 osutatud isiku või üksuse võetud parandusmeetmete kohta, kui neid on võetud.

Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavatseb teha toimkonna poolt soovitatust rangema otsuse, tagab ta, et kõnealuse otsuse vastuvõtmisel järgitakse nõuetekohaselt õigust ärakuulamisele ja isikuandmete kaitse nõudeid.

Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja otsustab toimkonna soovitusest kõrvale kalduda, põhjendab ta oma otsust toimkonnale.

7.Toimkond vaatab kõrvalejätmise kestuse jooksul oma soovituse läbi vastutava eelarvevahendite käsutaja taotlusel artikli 132 lõikes 8 osutatud juhtudel või pärast seda, kui teavitatakse lõplikust kohtuotsusest või lõplikust haldusotsusest, milles määratakse kindlaks kõrvalejätmise alused, kui kõnealuses kohtu- või haldusotsuses ei ole määratud kindlaks kõrvalejätmise kestust, artikli 132 lõike 2 teise lõigu kohaselt.

8.Toimkond teavitab oma soovituse läbivaatamisest viivitamata taotluse esitanud vastutavat eelarvevahendite käsutajat, kes vaatab seejärel oma otsuse läbi.

9.Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega eelarvevahendite käsutaja jätab artikli 131 lõikes 1 nimetatud isiku või üksuse menetlusest kõrvale ja/või määrab vahendite saajale rahalise karistuse, sealhulgas otsused, millega lühendatakse või pikendatakse kõrvalejätmise kestust ja/või tühistatakse määratud rahaline karistus või vähendatakse või suurendatakse seda. Nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 22 lõiget 1 ei kohaldata, kui eelarve käsutaja otsus jätta kõrvale või määrata rahaline karistus põhineb toimkonna soovitusel.

Artikkel 140
Teadusuuringute Ühiskeskuse suhtes kohaldatavad erandid

Artikleid 131–139 ei kohaldata Teadusuuringute Ühiskeskuse suhtes.

3. jagu
IT-SÜSTEEMID JA E-HALDUS

Artikkel 141
Toimingute elektrooniline haldamine

1.Kui tulu- ja kulutoiminguid või dokumendivahetust hallatakse arvutisüsteemide abil, võib dokumente allkirjastada arvutisüsteemis või elektrooniliselt, tingimusel et allkirjastaja isikut on võimalik piisavalt tuvastada. Need arvutisüsteemid peavad hõlmama süsteemi täielikku ja ajakohastatud kirjeldust, milles määratakse kindlaks kõikide andmeväljade sisu, kirjeldatakse iga individuaalse toimingu käsitlemist ja selgitatakse üksikasjalikult, kuidas süsteem tagab iga toimingu täieliku kontrolljälje.

2.Eelneval kokkuleppel asjaomaste institutsioonide ja liikmesriikidega võib mis tahes dokumentide edastamine nende vahel toimuda elektrooniliselt.

Artikkel 142
E-haldus

1.Institutsioonid ja rakendusametid ning artiklis 69 ja 70 osutatud asutused kehtestavad osalejatega toimuva elektroonilise teabevahetuse suhtes ühtsed standardid ja kohaldavad neid. Eelkõige töötavad nad parimal võimalikul viisil välja lahendused väljavalimismenetluste raames andmete esitamiseks, säilitamiseks ja töötlemiseks ja kohaldavad neid ning loovad sel eesmärgil osalejate jaoks ühtse elektrooniliste andmete vahetuse koha.

2.Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega toimub kogu ametlik teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel viisil, mis on sätestatud valdkondlikes eeskirjades. Nendes eeskirjades nähakse ette eelarve täitmise raames kogutud või muul viisil saadud ja edastatud andmete koostalitlusvõime.

Artikkel 143
Elektroonilised teabevahetussüsteemid

1.Igasugune teabevahetus vahendite saajatega, sealhulgas juriidiliste kohustuste võtmine ja neis mis tahes muudatuste tegemine, võib toimuda elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu.

2.Elektroonilised teabevahetussüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)süsteemile ja selle kaudu edastatud dokumentidele võib olla ligipääs ainult volitatud isikutel;

b)dokumendi võivad elektrooniliselt allkirjastada ja süsteemi kaudu edastada ainult volitatud isikud;

c)volitatud isikud peavad olema ettenähtud viisil süsteemi kaudu tuvastatud;

d)elektroonilise toimingu kellaaeg ja kuupäev peab olema täpselt kindlaks määratud;

e)säilitama peab dokumentide terviklikkuse;

f)säilitama peab dokumentide kättesaadavuse;

g)kui see on asjakohane, siis peab säilitama dokumentide konfidentsiaalsuse;

h)tagatud peab olema isikuandmete kaitse kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 nõuetega.

3.Sellise süsteemi kaudu saadetud ja saadud andmete suhtes kehtib õiguslik eeldus, mille kohaselt andmed on terviklikud ning süsteemis näidatud kuupäev ja kellaaeg, millal andmed saadeti või saadi, on täpsed.

Dokumenti, mis on saadetud või millest on teavitatud sellise süsteemi kaudu, loetakse samaväärseks paberkandjal dokumendiga, see on lubatav tõendina kohtumenetlustes, seda käsitatakse originaalina ja selle suhtes kehtib õiguslik eeldus, mille kohaselt see on autentne ja terviklik, tingimusel et see ei sisalda dünaamilisi elemente, mis võivad seda automaatselt muuta.

Lõike 2 punktis b osutatud elektroonilistel allkirjadel on käsitsi kirjutatud allkirjadega samaväärne õiguslik toime.

Artikkel 144
Taotlusdokumentide esitamine

1.Taotlusdokumentide esitamise korra määrab kindlaks vastutav eelarvevahendite käsutaja, kes võib valida ainsa lubatud teabevahetusviisi.

Valitud teabevahetusviis peab tagama, et toimub tõeline konkurents ja täidetud on järgmised tingimused:

a)kõik esitatud taotlusdokumendid sisaldavad kogu teavet, mis on vajalik nende hindamiseks;

b)säilitatakse andmete terviklikkus;

c)säilitatakse taotlusdokumentide konfidentsiaalsus;

d)tagatakse isikuandmete kaitse kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 nõuetega.

2.Komisjon tagab asjakohaste vahenditega ja artikli 142 lõike 1 kohaselt, et osalejad võivad esitada taotlusdokumendid ja tõendavad dokumendid elektroonilisel kujul. Sidepidamise ja teabevahetuse toetamiseks kasutatav elektrooniline sidepidamissüsteem peab olema mittediskrimineeriv, üldiselt kättesaadav ja koostalitlusvõimeline üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega ega tohi piirata osalejate juurdepääsu väljavalimismenetlusele.

3.Taotlusdokumentide elektroonilise vastuvõtmise seadmed peavad tagama tehniliste vahendite ja asjakohaste menetluste abil, et:

a)osaleja saab kindlustandvalt autentida;

b)taotlusdokumentide vastuvõtmise täpse kellaaja ja kuupäeva saab täpselt kindlaks määrata;

c)ainult volitatud isikutel on juurdepääs kõnealuste nõuete kohaselt edastatud andmetele või ainult nemad võivad muuta nende avamise kuupäevasid;

d)väljavalimismenetluse eri etappides on juurdepääs kõigile esitatud andmetele ainult volitatud isikutel ja ainult volitatud isikud võivad võimaldada juurdepääsu kõnealusele teabele, kui see on menetluse seisukohast vajalik;

e)mõistliku kindlusega saab tagada, et igasugune katse punktides a–e sätestatud tingimusi rikkuda on tuvastatav.

Esimest lõiku ei kohaldata nendele lepingutele, mis jäävad alla artikli 169 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid.

4.Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja lubab esitada taotlusdokumente elektrooniliselt, käsitatakse selliste süsteemide kaudu esitatud elektroonilisi dokumente originaalidena.

5.Taotlusdokumentide edastamisel kirja teel võivad osalejad valida, kas esitada need:

a)posti teel või kulleriga; sel juhul käsitatakse tõendina postitemplit või postikviitungil olevat kuupäeva;

b)osaleja või tema esindaja poolt isikliku kättetoimetamisega otse vastutava eelarvevahendite käsutaja ruumidesse; sel juhul käsitatakse tõendina vastuvõtutõendit.

6.Taotlusdokumenti esitades nõustuvad osalejad menetluse tulemuste elektroonilise teatavakstegemisega.

7.Lõikeid 1–6 ei kohaldata liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute või üksuste suhtes.

3. PEATÜKK
KAUDSE EELARVE TÄITMISE KORRAL KOHALDATAVAD EESKIRJAD

Artikkel 145
Hindamiskomisjon

1.Taotlusdokumente hindab hindamiskomisjon.

2.Hindamiskomisjoni liikmed nimetab ametisse vastutav eelarvevahendite käsutaja.

Hindamiskomisjon moodustatakse vähemalt kolmest isikust.

3.Toetustaotluste ja pakkumuste hindamise komisjoni liikmed esindavad vähemalt kahte institutsioonide või artiklis 67, 69 või 70 osutatud asutuste organisatsiooniüksust, millest ükski ei või olla teise alluvuses ja millest vähemalt üks on sõltumatu vastutavast eelarvevahendite käsutajast. Kui esindustes, kohalikes üksustes ja artiklis 67, 69 või 70 osutatud asutustes ei ole eraldi allüksusi, ei kohaldata nende suhtes üksteisele mittealluvate sõltumatute organisatsiooniüksuste nõuet. Kohalik üksus on näiteks liidu delegatsioon, amet või harukontor kolmandas riigis.

Vastutava eelarvevahendite käsutaja otsusel võivad hindamiskomisjoni abistada väliseksperdid.

Väliseksperdid võivad olla ka hindamiskomisjoni liikmed, kui selline võimalus on sätestatud alusaktis.

4.Auhinnakonkursi taotluste hindamise komisjoni liikmed võivad olla lõike 3 esimeses lõigus osutatud isikud või väliseksperdid.

5.Hindamiskomisjoni liikmed ja väliseksperdid peavad täitma artiklis 59 sätestatud kohustusi.

Artikkel 146
Taotlusdokumentide selgitamine ja parandamine

Kui taotlusdokumentides on ilmne tehniline viga, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja selle pärast osalejalt kinnituse saamist parandada.

Kui osaleja ei ole esitanud tõendeid või avaldusi, siis hindamiskomisjon või vajaduse korral vastutav eelarvevahendite käsutaja palub, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, osalejal esitada puuduva teabe või selgitada tõendavaid dokumente.

Selline teave, selgitus ega kinnitus ei tohi taotlusdokumente oluliselt muuta.

Artikkel 147
Tagatised

1.Kui see on proportsionaalne, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja, v.a madala maksumusega lepingute ja toetuste puhul, riskianalüüsi alusel nõuda tagatise esitamist:

a)töövõtjalt või toetusesaajalt, selleks et piirata eelmaksetega seotud finantsriske (edaspidi „eelmaksetagatis“);

b)töövõtjalt, selleks et tagada oluliste lepingujärgsete kohustuste täitmine ehitustööde, tarnete või keerukate teenuste korral (edaspidi „täitmistagatis“);

c)töövõtjalt, selleks et tagada lepingu täielik täitmine lepingulise vastutuse perioodil (edaspidi „lisatagatis“).

Teadusuuringute Ühiskeskus vabastatakse tagatise esitamise nõudest.

Toetuse puhul võib vastutav eelarvevahendite käsutaja otsustada, et tagatise nõudmise asemel makstakse eelmakse välja mitmes osas.

2.Vastutav eelarvevahendite käsutaja otsustab, kas tagatised esitatakse eurodes või lepingu või toetuslepingu valuutas.

3.Tagatise annab vastutava eelarvevahendite käsutaja poolt aktsepteeritav pank või volitatud finantseerimisasutus.

Töövõtja või toetusesaaja taotlusel ja tingimusel, et vastutav eelarvevahendite käsutaja seda aktsepteerib:

a)võib lõike 1 punktides a, b ja c osutatud tagatise asendada kolmanda isiku solidaartagatisega;

b)võib lõike 1 punktis a osutatud tagatise asendada sama toetuslepingu poolteks olevate toetusesaajate tagasivõtmatu ja tingimusteta solidaartagatisega.

4.Tagatise tulemusena vastutab pank, finantseerimisasutus või kolmas isik töövõtja või toetusesaaja kohustuste eest tagasivõtmatult või kui esimesel nõudmisel väljamakstava tagasivõetamatu tagatise andja.

5.Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja avastab lepingu või toetuslepingu täitmise ajal, et tagatise andjal ei ole või enam ei ole kehtiva siseriikliku õiguse alusel luba anda tagatisi, nõuab ta töövõtjalt või toetusesaajalt sellise tagatise andjalt saadud tagatise asendamist.

Artikkel 148
Eelmaksetagatis

6.Tagatise suurus ei ületa eelmakse summat.

7.Tagatis vabastatakse, kui eelmaksed arvatakse lepingu või toetuslepingu tingimuste kohaselt maha töövõtjale või toetusesaajale tehtavatest vahemaksetest või lõppmaksetest.

VI jaotis
Kaudne eelarve täitmine

Artikkel 149
Kaudne eelarve täitmine

1.Üksused ja isikud, kes rakendavad artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt liidu vahendeid või eelarvelisi tagatisi, valitakse viisil, mis on läbipaistev ja meetme olemust arvestades põhjendatud ega tohi põhjustada huvide konflikti. Artikli 61 lõike1 punkti c alapunktides ii, v, vi ja vii osutatud üksuste valimisel tuleb ühtlasi võtta nõuetekohaselt arvesse nende tegevus- ja finantssuutlikkust.

Kui üksus või isik on kindlaks määratud alusaktis, esitatakse artiklis 33 osutatud finantsselgituses konkreetse üksuse või isiku valimise kohta põhjendus.

Kui eelarve täitmine toimub võrgustiku kaudu, mis nõuab vähemalt ühe asutuse või üksuse määramist asjaomase liikmesriigi või riigi poolt, määrab selle asutuse või üksuse asjaomane liikmesriik või riik alusakti kohaselt. Kõikidel muudel juhtudel määrab niisugused asutused või üksused komisjon asjaomaste liikmesriikide või riikide nõusolekul.

2.Üksused ja isikud, kes haldavad artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt liidu vahendeid või eelarvelisi tagatisi, järgivad usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad liidu tegevuse nähtavuse. Kui komisjon sõlmib artikli 126 kohaselt finantsraampartnerluse lepinguid, kirjeldatakse nendes täpsemalt kõnealuseid põhimõtteid.

3.Enne rahalist toetust käsitlevate lepingute, rahastamislepingute või tagatislepingute allakirjutamist tagab komisjon liidu finantshuvide kaitse taseme, mis on samaväärne tasemega, mille ta tagab ise artikli 61 lõike 1 punkti a kohasel vahendite haldamisel. Selleks hindab ta liidu vahendeid haldavate üksuste ja isikute süsteeme ja menetlusi, kui ta kavatseb neile meetme rakendamisel tugineda, või kohaldab asjakohaseid järelevalvemeetmeid.

4.Järgides proportsionaalsuse põhimõtet ja võttes nõuetekohaselt arvesse meetme olemust ja sellega seotud finantsriske, hindab komisjon, kas artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt ELi vahendeid haldavad üksused ja isikud:

a)loovad rahvusvahelisel heal taval põhineva tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi, mis võimaldab eelkõige ennetada, tuvastada ja kõrvaldada eeskirjade eiramisi ja pettusi, ning tagavad selle süsteemi toimimise;

b)kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis annab õigeaegselt täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet;

c)lasevad asjaomasest üksusest või isikust sõltumatult tegutseval audititalitusel teha enda kohta sõltumatu välisauditi, mis teostatakse kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega;

d)kohaldavad kolmandatele isikutele rahalise toetuse andmisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, sealhulgas asjakohaseid läbivaatamismenetlusi, alusetult makstud summade sissenõudmise eeskirju ja rahastamisest kõrvalejätmise eeskirju;

e)avaldavad piisavalt teavet oma vahendite saajate kohta;

f)tagavad isikuandmete kaitse taseme, mis on samaväärne artiklis 5 osutatuga.

Kokkuleppel asjaomase üksuse või isikuga võib komisjon lisaks hinnata muid eeskirju ja menetlusi, näiteks üksuse haldusalaseid kuluarvestustavasid. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal võib komisjon otsustada tugineda kõnealustele eeskirjadele ja menetlustele.

Üksused või isikud, kelle puhul on hinnatud eespool loetletud nõuete täitmist, teatavad komisjonile põhjendamatu viivituseta oma eeskirjades, süsteemides või menetlustes tehtud olulistest muudatustest, mis võivad mõjutada komisjoni hinnangu usaldusväärsust.

5.Kui nimetatud üksused või isikud täidavad ainult osa lõikes 4 osutatud nõuetest, võtab komisjon liidu finantshuvide kaitse tagamiseks asjakohaseid järelevalvemeetmeid. Kõnealused meetmed täpsustatakse asjaomastes lepingutes.

6.Eelhindamist ei tohi nõuda:

a)artiklis 69 või 70 osutatud asutustelt ega artikli 61 lõike 1 punkti c alapunktis viii osutatud isikutelt, kes on võtnud oma finantseeskirjad vastu komisjoni eelneval nõusolekul;

b)kolmandatelt riikidelt või nende määratud asutustelt, kui finantsjuhtimise eest vastutab komisjon ja liidu finantshuvide kaitse on seega tagatud piisaval tasemel; või

c)menetluste puhul, mida komisjon on konkreetselt nõudnud, sealhulgas tema enda menetluste või alusaktis sätestatud menetluste puhul.

7.Kui artikli 61 lõike 1 punktis c osutatud üksuste või isikute süsteeme või menetlusi hinnatakse piisavaks, võivad nad hallata liidu toetusi käesoleva jaotise alusel. Kui sellised üksused või isikud osalevad toetuste andmise menetluses, järgivad nad VIII jaotise kohaselt toetuste andmise menetlust käsitlevaid eeskirju. Sellisel juhul võib eelarvevahendite käsutaja otsustada kirjutada toetuslepingu asemel alla rahalist toetust käsitlevale lepingule või rahastamislepingule.

Artikkel 150
Kaudse eelarve täitmise üldsätted

1.ELi vahendeid või eelarvelisi tagatisi haldavad üksused ja isikud esitavad komisjonile:

a)liidu vahendite või eelarveliste tagatiste haldamist käsitleva aruande, sealhulgas artikli 121 lõike 1 punktis e osutatud tingimuste täitmise või tulemuste saavutamise kohta;

b)oma raamatupidamise aastaaruande, mis on koostatud kantud kulude kohta, kui rahalist toetust antakse kulude hüvitamiseks;

c)liidu vahendite haldaja kinnituse, mis hõlmab punktis a ja vajaduse korral punktis b osutatud teavet, selle kohta et:

i)asjaomane teave on nõuetekohaselt esitatud, täielik ja täpne;

ii)ELi rahalist toetust on kasutatud ettenähtud otstarbel, nagu on määratud kindlaks rahalist toetust käsitlevas lepingus, rahastamislepingus või tagatislepingus või vajaduse korral asjakohastes valdkondlikes eeskirjades;

iii)kehtestatud kontrollisüsteemid tagavad piisaval määral raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse;

d)lõplike auditiaruannete ja tehtud kontrollide kokkuvõtte, sealhulgas süsteemides tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüsi ning võetud või kavandatud parandusmeetmed.

Nende meetmete puhul, mille rakendamine lõpeb enne asjaomase eelarveaasta lõppu, võib punktis c nimetatud liidu vahendite haldaja kinnituse asendada meetme lõpparuandega, tingimusel et see esitatakse enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruari.

Esimeses lõigus osutatud dokumentidele lisatakse sõltumatu auditeerimisasutuse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt koostatud arvamus. Kõnealuses arvamuses märgitakse, kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning kas raamatupidamisarvestuse aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Arvamuses märgitakse ka seda, kas audit seab esimese lõigu punktis c osutatud liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited kahtluse alla. Kui kõnealune arvamus puudub, võib eelarvevahendite käsutaja kasutada muid sõltumatuid vahendeid, et tagada samaväärne kindluse tase.

Esimeses lõigus osutatud dokumendid esitatakse komisjonile hiljemalt järgneva eelarveaasta 15. veebruariks. Kolmandas lõigus osutatud arvamus esitatakse komisjonile hiljemalt 15. märtsiks.

Käesolevas lõikes sätestatud kohustused ei piira EIP grupi, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingute kohaldamist. Kõnealuste lepingutega nähakse seoses liidu vahendite haldaja kinnitusega vähemalt ette selliste üksuste kohustus esitada komisjonile igal aastal kinnitus selle kohta, et asjaomasel eelarveaastal on liidult saadud rahalist toetust kasutatud ja selle üle raamatupidamisarvestust peetud kooskõlas artikli 149 lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuetega ning kõnealustes lepingutes sätestatud kohustustega. Sellise kinnituse võib esitada lõpparuandes, kui meetme rakendamine kestab kuni 18 kuud.

2.ELi vahendeid või eelarvelisi tagatisi haldavad üksused ja isikud:

a)järgivad asjaomaseid rahapesu-, terrorismi-, maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastase võitluse alaseid nõudeid ja kohaldatavaid õigusakte;

b)ei kasuta maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivset maksuplaneerimist, ega järgi tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava põhimõtetega, mis on ette nähtud liidu õiguses või komisjoni soovitustes, teatistes või ametlikes juhistes;

c)ei tohi asuda jurisdiktsioonis, kes ei tee liiduga koostööd läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud maksustandardite kohaldamisel, ning neil ei tohi rahastamisvahendite rakendamise ja eelarveliste tagatiste haldamise puhul olla ärisuhteid sellistes jurisdiktsioonides asuvate üksustega.

3.Komisjon kontrollib, et liidu vahendeid või eelarvelisi tagatisi on kasutatud vastavalt asjaomastes lepingutes sätestatud tingimustele. Kui üksuse või isiku kulud hüvitatakse vastavalt artikli 121 punktidele b–d lihtsustatud kuluvõimaluste alusel, kohaldatakse mutatis mutandis artikli 175 lõikeid 1–4 ja artikleid 176–178. Kui liidu vahendite või eelarveliste tagatiste haldamisel on rikutud asjaomastes lepingutes sätestatud kohustusi, kohaldatakse artiklit 127.

4.Kui liidu mitme rahastajaga meetme puhul antakse liidu rahalist toetust kulude hüvitamise vormis, seisneb lõikes 3 osutatud menetlus selle kontrollimises, kas üksus on summat, mis vastab komisjoni poolt asjaomase meetme jaoks makstud summale, kasutanud vastavalt asjaomases toetuslepingus, rahalist toetust käsitlevas lepingus või rahastamislepingus sätestatud tingimustele.

5.Toetuslepingutes, rahalist toetust käsitlevates lepingutes või rahastamislepingutes määratakse selgelt kindlaks ELi vahendeid haldava üksuse vastutus ja kohustused, sealhulgas artiklis 124 osutatud kohustused, rahalise toetuse maksmise tingimused ning vajaduse korral tasu, mis peaks vajaduse korral olema tulemuspõhine. Kõnealused lepingud peavad samuti hõlmama eeskirju, milles käsitletakse komisjonile ülesannete täitmise kohta esitatavaid aruandeid, oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid, ning ELi vahendeid haldavate üksuste kohustust teatada komisjonile viivitamata avastatud pettuse ja eeskirjade eiramise juhtudest ning nende järelmeetmetest.

6.Kõik rahalist toetust käsitlevad lepingud, rahastamislepingud ja tagatislepingud tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile kättesaadavaks.

7.Artiklit 150 ei kohaldata sellistele üksustele eraldatavate liidu vahendite suhtes, kelle suhtes kohaldatakse eraldi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust kooskõlas artiklitega 69 ja 70, välja arvatud võimalike ajutiste rahalist toetust käsitlevate lepingute puhul.

Artikkel 151
Kaudne eelarve täitmine koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.Rahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelised avalik-õiguslikud organisatsioonid, mis on asutatud rahvusvaheliste lepingute alusel, ja nende organisatsioonide asutatud spetsialiseeritud asutused. Kõnealused lepingud esitatakse komisjonile artiklis 149 lõike 3 osutatud komisjoni teostatava hindamise raames.

2.Järgmisi organisatsioone käsitatakse rahvusvaheliste organisatsioonidena:

a)Rahvusvaheline Punase Risti Komitee;

b)Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvaheline Föderatsioon.

3.Komisjon võib võtta vastu nõuetekohaselt põhjendatud otsuse käsitada mittetulundusühendust rahvusvahelise organisatsioonina, tingimusel et ta vastab järgmistele kriteeriumitele:

a)ta on juriidiline isik ja tema juhtimisorganid on sõltumatud;

b)ta on asutatud eesmärgiga täita konkreetseid ülesandeid, mis teenivad üldisi rahvusvahelisi huve;

c)vähemalt kuus liikmesriiki on mittetulundusühenduse liikmed;

d)ta pakub piisavaid finantstagatisi;

e)ta tegutseb alalise struktuuri alusel ja kooskõlas süsteemide, eeskirjade ja menetlustega, mida on võimalik hinnata kooskõlas artikli 149 lõikega 3.

4.Kui rahvusvahelised organisatsioonid haldavad vahendeid kaudse eelarve täitmise raames, kohaldatakse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud kontrollikokkuleppeid.

Artikkel 152
Kaudne eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

1.Komisjon võib täita eelarvet koostöös kolmanda riigiga, nagu on sätestatud artikli 61 lõike 1 punktis c, kirjutades selleks alla rahastamislepingule, milles on kirjeldatud liidu meedet kõnealuses kolmandas riigis ja sätestatud, millist eelarve täitmise viisi iga meetme osa puhul kasutatakse.

2.Selle meetme osa puhul, mida kaudse eelarve täitmise raames rakendavad kolmas riik või tema poolt määratud asutused, määratakse rahastamislepingus lisaks artikli 150 lõikes 4 osutatule selgelt kindlaks kolmanda riigi ja komisjoni ülesanded ja vastutus vahendite haldamisel. Rahastamislepingus nähakse samuti ette eeskirjad ja menetlused, mida kolmas riik kohaldab ELi vahendite haldamisel.

Artikkel 153
Segarahastamistoimingud

1.Segarahastamistoimingud on segarahastamisvahendite või -platvormide raames rahastatavad toimingud.

2.Kui rahastamisvahendeid rakendatakse segarahastamisvahendi raames, kohaldatakse X jaotist.

3.Segarahastamisvahendi raames rakendatavad rahastamisvahendid loetakse artikli 202 lõike 1 punktile h vastavateks, kui enne kõnealuse segarahastamisvahendi loomist on tehtud eelhindamine.

4.Artikli 241 kohased aastaaruanded koostatakse segarahastamisvahendi tasandil, võttes arvesse kõiki sellesse koondatud rahastamisvahendeid.

VII JAOTIS
AVALIKUD HANKED JA KONTSESSIOONID

1. PEATÜKK
Ühissätted

Artikkel 154
Avaliku hanke lepingute suhtes kohaldatavad põhimõtted ja nende kohaldamisala

1.Kõik avaliku hanke lepingud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt eelarvest, on kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

2.Kõikide lepingute sõlmimiseks kuulutatakse hankemenetlus välja võimalikult laiaulatuslikult, välja arvatud juhul, kui kasutatakse artikli 158 lõike 1 punktis d osutatud menetlust.

Lepingu hinnangulise maksumuse kindlaksmääramisel ei tohi olla eesmärgiks hoida kõrvale kohaldatavate eeskirjade täitmisest ning lepingut ei tohi sellisel eesmärgil osadeks jagada.

Hankija jagab lepingu asjakohasel juhul osadeks, võttes nõuetekohaselt arvesse laialdase konkurentsi põhimõtet.

3.Hankija ei kasuta raamlepinguid nõuetevastaselt ega sellisel viisil, millega kavatsetakse konkurentsi takistada, piirata või moonutada või seda tegelikult tehakse.

4.Teadusuuringute Ühiskeskus võib muude kui teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringute arvelt saada raha osalemiseks hankemenetlustes, mida rahastatakse täielikult või osaliselt eelarvest.

5.Käesolevas määruses sätestatud hankelepingute sõlmimise eeskirju, välja arvatud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet, ei kohaldata tegevuse suhtes, mida Teadusuuringute Ühiskeskus teostab kolmandate isikute nimel.

Artikkel 155
Hankeid käsitlev lisa ja delegeeritud volituste rakendamine

Hankemenetluste üksikasjad sätestatakse käesoleva määruse lisas. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks vastavalt artiklile 261.

Artikkel 156
Segalepingud ja ühtne riigihangete klassifikaator

1.Segaleping, mis hõlmab kaht või enamat hanke (ehitustööd, tarned või teenused) või kontsessiooni (ehitustööd või teenused) või mõlema liiki, sõlmitakse kooskõlas lepingu põhiesemeks oleva hanke liigi suhtes kohaldatavate sätetega.

2.Selliste segalepingute korral, mille esemeks on tarned ja teenused, määratakse põhiese kindlaks vastavate tarnete ja teenuste maksumuse võrdlemise teel.

Leping, mis hõlmab üht hanke (ehitustööd, tarned, teenused) ja kontsessiooni liiki (ehitustööd, teenused), sõlmitakse kooskõlas sätetega, mida kohaldatakse avaliku hanke lepingu suhtes.

3.Käesolevat jaotist ei kohaldata tehnilise abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud EIP või Euroopa Investeerimisfondiga.

4.Avalike hangete kontekstis kasutatakse mis tahes viidete tegemiseks nomenklatuuridele ühtset riigihangete klassifikaatorit, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2195/2002 46 .

Artikkel 157
Avalikustamiskord

1.Hankija avaldab hangete kohta, mille maksumus on võrdne artikli 169 lõikes 1 või artiklis 172 osutatud piirmääradega või ületab neid, Euroopa Liidu Teatajas järgmise teabe:

a)hanketeade menetluse algatamise kohta, välja arvatud artikli 158 lõike 1 punktis d osutatud menetluse korral;

b)lepingu sõlmimise teade menetluse tulemuste kohta.

2.Menetlused, mille maksumus jääb allapoole artikli 169 lõikes 1 või artiklis 172 osutatud piirmäärasid, tehakse teatavaks asjakohasel viisil.

3.Teatavad andmed lepingu sõlmimise kohta võib jätta avaldamata, kui nende avaldamine takistaks õigusnormide kohaldamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega, kahjustaks ettevõtjate õigustatud ärihuve või nendevahelist ausat konkurentsi.

Artikkel 158
Hankemenetlused

1.Kontsessioonilepinguid või avaliku hanke lepinguid, sealhulgas raamlepinguid, võib sõlmida järgmiste hankemenetluste kaudu:

a)avatud hankemenetlus;

b)piiratud hankemenetlus, sealhulgas dünaamilise hankesüsteemi kaudu;

c)ideekonkurss;

d)läbirääkimistega hankemenetlus, sealhulgas väljakuulutamiseta hankemenetlus;

e)võistlev dialoog;

f)konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus;

g)innovatsioonipartnerlus;

h)osalemiskutsega hankemenetlus.

2.Avatud hankemenetluse puhul võib iga huvitatud ettevõtja esitada pakkumuse.

3.Piiratud hankemenetluse, võistleva dialoogi, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse ja innovatsioonipartnerluse puhul võib iga ettevõtja esitada osalemistaotluse, esitades hankija poolt nõutava teabe. Hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku kõikidele hankemenetluses osalevatele taotlejatele, kes vastavad valikukriteeriumidele ja ei ole üheski artiklis 132 ega 137 sätestatud olukorras.

Olenemata esimesest lõigust võib hankija piirata hankemenetluses osalema kutsutavate taotlejate arvu objektiivsete ja mittediskrimineerivate valikukriteeriumide alusel, mis esitatakse hanketeates või osalemiskutses. Hankemenetluses osalema kutsutud taotlejate arv peab olema piisav, et tagada tõeline konkurents.

4.Kõikide läbirääkimisi hõlmavate hankemenetluste puhul peab hankija pakkujatega läbirääkimisi esialgsete ja kõikide järgnevate pakkumuste või nende osade üle, välja arvatud lõplike pakkumuste üle, et parandada nende sisu. Läbirääkimisi ei peeta hankedokumentides täpsustatud miinimumnõuete ja kriteeriumide üle.

Hankija võib sõlmida lepingu esialgse pakkumuse alusel ilma läbirääkimisi pidamata, kui ta on hankedokumentides teatanud, et jätab endale võimaluse seda teha.

5.Hankija võib korraldada:

a)avatud või piiratud hankemenetlusi mis tahes ostude puhul;

b)osalemiskutseid hõlmavaid hankemenetlusi artikli 169 lõikes 1 osutatud piirmäärast väiksema maksumusega lepingute sõlmimiseks, et teha eelvalik hankemenetluses osalevatest taotlejatest, kellele tehakse pakkumuse esitamise ettepanek tulevastes piiratud hankemenetlustes, või koostada loetelu huvitatud pakkujatest, kellele tehakse ettepanek esitada hankemenetluses osalemise taotlus või pakkumus;

c)ideekonkurssi, et omandada kavand või projekt, mille žürii valib välja pärast selle konkursile esitamist;

d)innovatsioonipartnerluse uuendusliku toote või teenuse või uuenduslike ehitustööde väljatöötamise ning selle tulemusena saadud asja, teenuste või ehitustööde hilisema ostmise eesmärgil;

e)konkurentsipõhiseid läbirääkimistega hankemenetlusi või võistlevat dialoogi kontsessioonilepingute ja direktiivi 2014/24/EL XIV lisas osutatud teenuslepingute sõlmimiseks, kui avatud või piiratud hankemenetluse käigus esitati algse hankemenetluse lõpetamise järel üksnes ebakorrektseid või vastuvõetamatuid pakkumusi ning juhtudel, kui seda tingivad konkreetsed asjaolud, mis on seotud muu hulgas lepingu eseme olemuse või keerukusega või konkreetse lepingu liigiga, nagu on üksikasjalikumalt osutatud käesoleva määruse lisas;

f)läbirääkimistega hankemenetlusi lepingute puhul, mille maksumus on väiksem artikli 169 lõikes 1 osutatud piirmääradest, või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi üksnes direktiivi 2014/24/EL kohaldamisalast välja jäävate konkreetsete hankeliikide puhul või selgelt määratletud erakorraliste asjaolude puhul, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

6.Dünaamiline hankesüsteem on kogu oma kehtivusaja jooksul avatud kõikidele ettevõtjatele, kes vastavad valikukriteeriumidele.

Hankija järgib kogu dünaamilise hankesüsteemi kehtivusaja jooksul piiratud hankemenetluse eeskirju.

Artikkel 159
Institutsioonidevahelised hanked ja ühishanked

1.Kui hankeleping või raamleping on kahe või enama institutsiooni, rakendusameti või artiklites 69 ja 70 osutatud asutuste huvides ning kui on võimalik suurendada tõhusust, võivad asjaomased hankijad korraldada hankemenetluse ja hallata selle tulemusel sõlmitavat lepingut või raamlepingut institutsioonidevahelistel alustel ühe hankija juhtimisel.

Asutused ja isikud, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine, ning Euroopa koolide kuratooriumi sekretäri kantselei võivad samuti institutsioonidevahelistes menetlustes osaleda.

Raamlepingu tingimusi võib kohaldada ainult nende hankijate suhtes, kes on hankedokumentides sel eesmärgil kindlaks määratud, ja raamlepingu poolteks olevate ettevõtjate suhtes.

2.Kui hankeleping või raamleping on vajalik institutsiooni ja liikmesriigi ühe või mitme hankija vahelise ühismeetme rakendamiseks, võivad kõnealune institutsioon ja hankijad korraldada hankemenetluse ühiselt.

Ühishanke võib korraldada Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide ja liidu kandidaatriikidega, kui selline võimalus on eraldi ette nähtud kahe- või mitmepoolse lepinguga.

Ühise hankemenetluse puhul kohaldatakse institutsioonide suhtes kohaldatavaid menetlusnorme.

Kui liikmesriigi hankijale kuuluv või tema hallatav osa lepingu hinnangulisest kogumaksumusest on 50 % või rohkem, või muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib institutsioon otsustada, et ühishanke suhtes kohaldatakse liikmesriigi hankija suhtes kohaldatavaid menetlusnorme, tingimusel et neid võib pidada institutsiooni omadega samaväärseteks.

Institutsioon ja liikmesriigi, EFTA riigi või liidu kandidaatriigi hankija, kes osalevad ühishankes, lepivad eelkõige kokku üksikasjaliku korra osalemistaotluste või pakkumuste hindamise, lepingu sõlmimise, lepingu suhtes kohaldatava õiguse ning vaidluste lahendamiseks pädeva kohtu osas.

Artikkel 160
Hankemenetluse ettevalmistamine

1.Enne hankemenetluse algatamist võib hankija korraldada menetluse ettevalmistamiseks esialgse turu-uuringu.

2.Hankija määrab hankedokumentides kindlaks hankelepingu eseme, kirjeldades oma vajadusi ning hangitavate ehitustööde, tarnete või teenuste nõutavaid omadusi, ning esitab kohaldatavad kõrvalejätmise, valiku- ja hindamiskriteeriumid. Samuti märgib hankija, millistele miinimumnõuetele peavad kõik pakkumused vastama. Miinimumnõuded hõlmavad kohustust järgida lepingute täitmisel keskkonna-, sotsiaal- ja tööõigusest tulenevaid kohustusi, mis on sätestatud liidu või liikmesriigi õigusaktides, kollektiivlepingutes või kohaldatavates rahvusvahelistes sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaalastes konventsioonides, mis on loetletud direktiivi 2014/24/EL X lisas.

Artikkel 161
Lepingu sõlmimine

1.Leping sõlmitakse hindamiskriteeriumide alusel, eeldusel et hankija on kontrollinud järgmist:

a)pakkumus vastab hankedokumentides kindlaks määratud miinimumnõuetele;

b)hankemenetluses osalev taotleja või pakkuja ei ole artikli 132 kohaselt menetlusest kõrvale jäetud või tema pakkumust ei ole artikli 137 kohaselt tagasi lükatud;

c)hankemenetluses osalev taotleja või pakkuja vastab hankedokumentides kindlaks määratud valikukriteeriumidele ja tal ei ole huvide konflikti, mis võiks lepingu täitmisele kahjulikult mõjuda.

2.Hankija kohaldab valikukriteeriume, et hinnata hankemenetluses osaleva taotleja või pakkuja suutlikkust. Valikukriteeriumid võivad seonduda üksnes kutsealal tegutsemiseks vajalike õigus- ja haldusformaalsuste täitmisega suutlikkusega, majandusliku ja finantssuutlikkusega ning tehnilise ja kutsealase suutlikkusega. Eeldatakse, et Teadusuuringute Ühiskeskus täidab finantssuutlikkuse nõudeid.

3.Hankija kohaldab hindamiskriteeriume pakkumuse hindamiseks.

4.Hankija tugineb lepingu sõlmimisel majanduslikult soodsaimale pakkumusele, võttes aluseks ühe järgnevast kolmest hindamismeetodist: madalaim hind, väikseimad kulud ning parim hinna ja kvaliteedi suhe.

Väikseimate kulude meetodi puhul kasutab hankija kulutõhususe põhimõtet, sh olelusringi kulude arvestamist.

Parima hinna ja kvaliteedi suhte puhul võtab hankija arvesse hinda või kulusid ja muid hankelepingu esemega seotud kvaliteedikriteeriume.

Artikkel 162
Pakkumuste esitamine, elektrooniline side ja hindamine

1.Hankija kehtestab pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste vastuvõtmiseks tähtajad lisa punkti 24 kohaselt ja võttes arvesse hanke keerukust, et ettevõtjatele jääks pakkumuse ettevalmistamiseks piisavalt aega.

2.Kui seda peetakse asjakohaseks ja proportsionaalseks, võib hankija nõuda pakkujatelt tagatise esitamist, et vältida pakkumuste tagasivõtmist enne lepingu sõlmimist. Nõutav tagatis moodustab 1–2 % lepingu hinnangulisest kogumaksumusest.

3.Hankija avab kõik osalemistaotlused ja pakkumused. Sellele vaatamata hankija:

a)lükkab ilma avamata tagasi osalemistaotlused ja pakkumused, mis laekuvad pärast vastuvõtmise tähtaega;

b)lükkab tagasi juba avatud pakkumused ilma nende sisu läbi vaatamata.

4.Hankija hindab hankedokumentides täpsustatud kriteeriumide põhjal kõiki osalemistaotlusi või pakkumusi, mida lõikes 3 ette nähtud avamisetapis ei ole tagasi lükatud, et sõlmida leping või korraldada elektrooniline oksjon.

5.Eelarvevahendite käsutaja võib loobuda hindamiskomisjoni ametisse nimetamisest artikli 145 lõike 2 kohaselt järgmistel juhtudel:

a)lepingu maksumus jääb allapoole finantsmääruse artikli 169 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid;

b)riskianalüüsi alusel, kui tegu on lisa punkti 11.1 punktides c ja e, punkti f alapunktides i ja iii ning punktis h osutatud juhtudega;

c)riskianalüüsi alusel, kui hankemenetlus taasavatakse raamlepingu raames;

d)välistegevuse valdkonnaga seotud menetluste puhul, kui maksumus ei ületa 20 000 eurot.

6.Osalemistaotlused ja pakkumused, mis ei vasta kõikidele hankedokumentides kindlaks määratud miinimumnõuetele, lükatakse tagasi.

Artikkel 163
Kontaktid hankemenetluse ajal

1.Enne hankemenetluses osalemise taotluste või pakkumuste vastuvõtmise lõppkuupäeva võib hankija anda hankedokumentide kohta lisateavet, kui ta avastab nende tekstis vea või väljajätmise või kui hankemenetluses osalevad taotlejad või pakkujad taotlevad lisateavet. Kõnealune teave avaldatakse kõikidele hankemenetluses osalevatele taotlejatele või pakkujatele.

2.Pärast hankemenetluses osalemise taotluste või pakkumuste vastuvõtmise tähtaja möödumist tuleb kõigil juhtudel, mil on võetud kontakti, ja artiklis 146 osutatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mil kontakti ei ole võetud, teha hanketoimikusse sellekohane märge.

Artikkel 164
Lepingu sõlmimise otsus ning hankemenetluses osalevate taotlejate või pakkujate teavitamine

1.Vastutav eelarvevahendite käsutaja otsustab kooskõlas hankedokumentides kindlaks määratud valiku- ja hindamiskriteeriumidega, kellega leping sõlmitakse.

2.Hankija teeb kõikidele hankemenetluses osalevatele taotlejatele või pakkujatele, kelle hankemenetluses osalemise taotlused või pakkumused on tagasi lükatud, teatavaks tehtud otsuse põhjused ning artikli 169 lõikes 2 osutatud ooteaja kestuse.

Raamlepingul põhinevate erilepingute sõlmimiseks, mille puhul hankemenetlus taasavatakse, teatab hankija pakkujatele hindamise tulemused.

3.Hankija edastab kõikidele pakkujatele, kes ei ole menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, kelle pakkumust ei ole artikli 137 kohaselt tagasi lükatud, kelle pakkumus vastab hankedokumentidele ja kes esitavad kirjalikult asjaomase taotluse, järgmise teabe:

a)selle pakkuja nimi või raamlepingu puhul nende pakkujate nimed, kellega leping sõlmitakse, ning, välja arvatud juhul, kui on tegemist raamlepingul põhineva erilepinguga, mille puhul hankemenetlus taasavatakse, eduka pakkumuse omadused ja suhtelised eelised ning makstud hind või lepingu maksumus (selle, mis on asjakohane);

b)teave pakkujatega toimuvate läbirääkimiste ja dialoogi edenemise kohta.

Hankija võib siiski otsustada teatavaid andmeid mitte avaldada, kui avaldamine takistaks õigusnormide kohaldamist, oleks vastuolus avalike huvidega või kahjustaks ettevõtjate õigustatud ärihuve või moonutaks nendevahelist ausat konkurentsi.

Artikkel 165
Hankemenetluse tühistamine

Hankija võib enne lepingule alla kirjutamist hankemenetluse tühistada, ilma et hankemenetluses osalevatel taotlejatel või pakkujatel oleks õigus nõuda mingit hüvitist.

Otsus peab olema põhjendatud ja see tuleb hankemenetluses osalevatele taotlejatele või pakkujatele võimalikult ruttu teatavaks teha.

Artikkel 166
Lepingu täitmine ja muutmine

1.Lepingu täitmist ei tohi alustada enne lepingule alla kirjutamist.

2.Hankija võib lepingut või raamlepingut ilma hankemenetlust korraldamata muuta ainult lõikes 3 osutatud juhtudel ja eeldusel, et muudatus ei muuda lepingu või raamlepingu eset.

3.Lepingut, raamlepingut või raamlepingul põhinevat erilepingut võib ilma uut hankemenetlust korraldamata muuta järgmistel juhtudel:

a)kui algne töövõtja teeb täiendavaid ehitustöid, tarnib või osutab teenuseid, mis on muutunud vajalikuks ning mida esialgne hange ei sisaldanud, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

i)töövõtja vahetamine ei ole võimalik tehnilistel põhjustel, mis on seotud olemasolevate seadmete, teenuste või rajatiste omavahelise vahetatavuse või koostoimivuse nõuetega;

ii)töövõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulisi topeltkulusid;

iii)mis tahes hinna suurenemine, mis hõlmab ka järjestikuste muudatuste kumulatiivset netomaksumust, ei ületa 50 % esialgse lepingu maksumusest;

b)kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:

i)muudatused tulenevad olukorrast, mida hoolas avaliku sektori hankija ei saanud ette näha;

ii)mis tahes hinna suurenemine ei ületa 50 % esialgse lepingu maksumusest;

c)kui muudatuse maksumus jääb allapoole järgmist piirmäära:

i)artikli 169 lõikes 1 ja välistegevuse valdkonna puhul käesoleva määruse lisa punktis 38 osutatud piirmäärad, mida kohaldatakse muudatuse tegemise ajal;

ii)10 % esialgse lepingu maksumusest avalikke teenuseid ja tarneid käsitlevate lepingute ning ehitustööde või teenuste kontsessioonilepingute puhul ning 15 % esialgse lepingu maksumusest ehitustööde avaliku hanke lepingute puhul;

d)kui esialgse hankemenetluse miinimumnõudeid ei ole muudetud. Sellisel juhul peab iga sellest tulenev maksumuse muutus olema kooskõlas käesoleva lõigu punkti c kohaselt kehtestatud tingimustega, välja arvatud juhul, kui selline maksumuse muutus tuleneb hankedokumentide või lepinguliste sätete rangest kohaldamisest.

Esialgse lepingu maksumuse puhul ei võeta arvesse hinna läbivaatamisi.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti c kohane mitme järjestikuse muudatuse kumulatiivne netomaksumus ei tohi ületada selles osutatud piirmäärasid.

Hankija kohaldab artiklis 157 sätestatud hankemenetluse algatamise järel kohaldatavat avalikustamiskorda.

Artikkel 167
Täitmis- ja lisatagatised

1.Täitmistagatis võib moodustada maksimaalselt 10 % lepingu kogumaksumusest.

Täitmistagatis vabastatakse täies ulatuses pärast seda, kui ehitustööd, tarned või keerukad teenused on lõplikult vastu võetud, artikli 114 lõikes 1 sätestatud ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks lepingus. Tagatise võib vabastada osaliselt või täies ulatuses pärast ehitustööde, tarnete või keerukate teenuste esialgset vastuvõtmist.

2.Lisatagatise, mis moodustab maksimaalselt 10 % lepingu kogumaksumusest, võib maha arvata vahemaksetest, juhul kui neid tehakse, või lõppmaksest.

Lisatagatise nõudmist ei kohaldata lepingute suhtes, mille puhul on nõutud täitmistagatist, kuid seda ei ole vabastatud.

3.Hankija nõusolekul võib töövõtja nõuda lisatagatise asendamist artiklis 147 osutatud tagatisega.

4.Hankija vabastab lisatagatise pärast lepingulise vastutuse perioodi möödumist artikli 114 lõikes 1 sätestatud ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks lepingus.

2. PEATÜKK
Institutsioonide poolt nende endi arvel sõlmitavate lepingute suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 168
Hankija

1.Liidu institutsioone, rakendusameteid ja asutusi artiklite 69 ja 70 tähenduses käsitatakse hankijatena lepingute puhul, mille nad sõlmivad nende endi arvel, välja arvatud juhul, kui nad hangivad keskselt hankijalt. Nimetatud institutsioonide talitusi ei käsitata hankijana, kui nad sõlmivad teenustaseme kokkuleppeid omavahel.

Nimetatud institutsioonid delegeerivad hankija ülesannete täitmiseks vajalikud volitused vastavalt artiklile 58.

2.Iga institutsiooni volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja hindab, kas artikli 169 lõikes 1 ettenähtud piirmäärad on saavutatud.

Artikkel 169
Kohaldatavad piirmäärad ja ooteaeg

1.Selleks et sõlmida avaliku hanke leping või kontsessioonileping, järgib hankija käesoleva määruse artikli 158 lõike 1 kohase hankemenetluse liigi valimisel direktiivi 2014/24/EL artikli 4 punktides a ja b ette nähtud piirmäärasid. Kõnealused piirmäärad määravad käesoleva määruse artikli 157 lõigetega 1 ja 2 sätestatud avalikustamiskorra.

2.Kui käesoleva määruse lisas täpsustatud eranditest ja tingimustest ei tulene teisiti, ei kirjuta hankija lõikes 1 osutatud piirmäärasid ületavate lepingute maksumuse puhul lepingule või raamlepingule eduka pakkujaga alla enne ooteaja möödumist.

3.Ooteaeg kestab elektrooniliste sidevahendite kasutamise korral 10 ja muude vahendite kasutamise korral 15 päeva.

Artikkel 170
Hankemenetluses osalemise reeglid

1.Hankemenetluses võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes kuuluvad aluslepingute kohaldamisalasse, ja kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes asuvad kolmandas riigis, kellega liit on avalike hangete vallas sõlminud erikokkuleppe, selles kokkuleppes sätestatud tingimustel. Samuti võivad osaleda rahvusvahelised organisatsioonid.

2.Artikli 154 lõike 4 kohaldamisel käsitatakse Teadusuuringute Ühiskeskust liikmesriigis asuva juriidilise isikuna.

Artikkel 171
Maailma Kaubandusorganisatsiooni hankelepingute sõlmimise kord

Kui kohaldatakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud mõnepoolset lepingut riigihangete kohta, võivad hankemenetluses osaleda ka kõnealuse lepingu ratifitseerinud riikide ettevõtjad selles sätestatud tingimustel.

3. PEATÜKK
Välistegevuse valdkonna hangete suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 172
Välistegevuse valdkonna hanked

1.VII jaotise 1. peatükki, mis käsitleb hangetega seotud üldsätteid, kohaldatakse käesoleva jaotisega hõlmatud hankelepingute suhtes, kui lisas sisalduvatest erisätetest, mis käsitlevad välislepingute sõlmimise korda, ei tulene teisiti. Artikleid 168–171 ei kohaldata käesolevas peatükis sätestatud hangete suhtes.

Artiklit 157 ja artikli 158 lõike 1 punkte a ja b kohaldatakse ainult järgmiste piirmäärade ületamise korral:

a)teenuse- ja tarnelepingute puhul 300 000 eurot;

b)ehitustöölepingute puhul 5 000 000.

2.Käesolevat peatükki kohaldatakse:

a)hangete suhtes, kui komisjon ei sõlmi lepinguid enda nimel;

b)artikli 61 lõike 1 punktis c loetletud üksuste või isikute korraldatud hangete suhtes, kui see on ette nähtud artiklis 149 osutatud rahalise toetuse andmise lepingu või rahastamislepinguga.

3.Hankemenetlused tuleb sätestada artikliga 152 ette nähtud rahastamislepingutega.

4.Käesolevat peatükki ei kohaldata valdkondlike alusaktidega humanitaarkriisiohjamis-, kodanikukaitse- ja humanitaarabioperatsioonide korral rakendatavate meetmete suhtes.

Artikkel 173
Hankemenetluses osalemise reeglid

1.Hankemenetluses võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik isikud, kes kuuluvad aluslepingute kohaldamisalasse, ja kõik teised füüsilised ja juriidilised isikud vastavalt asjaomast koostöövaldkonda käsitlevate alusaktide erisätetele. Samuti võivad osaleda rahvusvahelised organisatsioonid.

2.Artikli 56 lõikes 2 osutatud juhtudel ning erandlikel asjaoludel, mida vastutav eelarvevahendite käsutaja on nõuetekohaselt põhjendanud, võidakse otsustada lubada hankemenetluses osaleda muudel kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kolmandate riikide kodanikel.

3.Kui kohaldatakse kauba- ja teenusturgude avamist käsitlevat kokkulepet, mille osaliseks on liit, võivad eelarvest rahastatavates hankemenetlustes kõnealuses kokkuleppes sätestatud tingimustel osaleda ka lõigetega 1 ja 2 hõlmamata kolmandate riikide füüsilised ja juriidilised isikud.

VIII JAOTIS
TOETUSED

1. PEATÜKK
Toetuste ulatus ja vorm

Artikkel 174
Toetuste ulatus ja vorm

1.Käesolevat jaotist kohaldatakse otsese eelarve täitmise raames antavate toetuste suhtes.

2.Toetused on eelarvest annetustena antavad sihtotstarbelised rahalised maksed, mille abil rahastatakse ühte järgnevast:

a)meedet, mis on kavandatud selleks, et aidata saavutada liidu poliitika osaks olev eesmärk (edaspidi „meetmetoetus“);

b)mõne sellise asutuse toimimist, kes tegutseb liidu üldistes huvides või kellel on liidu poliitika osaks olev ja seda toetav eesmärk (edaspidi „tegevustoetus“).

Tegevustoetuse puhul antakse asutuse tööprogrammile toetust rahalist toetuse vormis.

3.Toetust võib anda mis tahes artikli 121 lõikes 1 sätestatud vormis. Kui toetust antakse artikli 121 lõike 1 punktis e osutatud vormis, siis ei kohaldata käesoleva jaotise sätteid, mis käsitlevad kulude rahastamiskõlblikkust ja kontrollimist.

4.Iga institutsioon võib anda toetusi teabevahetustegevuseks, kui see on põhjendatud kõnealuse tegevuse olemusega.

5.Teadusuuringute Ühiskeskus võib muude kui teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringute arvelt saada raha osalemiseks toetuse andmise menetlustes, mida rahastatakse täielikult või osaliselt eelarvest. Sellistel juhtudel ei kohaldata artikli 191 lõiget 4 seoses finantssuutlikkusega ega artikli 189 lõike 1 punkte a–d.

Artikkel 175
Kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed

1.Käesolevat artiklit kohaldatakse toetuste suhtes, mida antakse artikli 121 lõike 1 punktides b, c või d osutatud kindlasummaliste maksete vormis, ühikuhindade alusel ja kindlamääraliste maksete vormis.

2.Kui see on võimalik ja asjakohane, määratakse kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed kindlaks selliselt, et toetus makstakse pärast konkreetsete tulemuste saavutamist.

3.Kui alusaktis ei ole sätestatud teisiti, annab loa kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete kasutamiseks vastutav eelarvevahendite käsutaja, kes tegutseb igas institutsioonis eelnevalt kindlaks määratud menetluse kohaselt.

4.Luba peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)valitud rahastamisvormide asjakohasuse põhjendus toetatavate meetmete või tööprogrammide olemuse, eeskirjade eiramise ja pettuse riski ja kontrollimise kulude seisukohast;

b)kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksetega rahastatavate kulude või kulukategooriate loetelu, millest jäetakse välja kulud, mis on kohaldatavate liidu eeskirjade kohaselt rahastamiskõlbmatud;

c)kindlasummaliste maksete, ühikuhindade, kindlamääraliste maksete kindlaksmääramise meetodite kirjeldus. Need meetodid põhinevad järgneval:

i)statistilistel andmetel, muudel samalaadsetel objektiivsetel vahenditel või eksperdi hinnangul või

ii)iga toetusesaajat eraldi käsitleval lähenemisviisil, mille raames võetakse arvesse toetusesaaja varasemaid tõendatud või auditeeritavaid andmeid või tema tavapäraseid kuluarvestustavasid;

d)võimaluse korral makse tegemise põhilised eeltingimused, mis võivad hõlmata tulemuste saavutamist, kui see on asjakohane;

e)selliste tingimuste kirjeldus, millega on tagatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimine ja mõistliku kindlusega kinnipidamine kaasrahastamise põhimõttest;

f)kui kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed ei ole tulemuspõhised, siis põhjendus, miks tulemuspõhine lähenemisviis ei ole võimalik või asjakohane.

5.Luba kehtib kogu programmi või programmide kestuse ajal, kui loa andmise otsuses ei ole sätestatud teisiti.

Kui tegevuste ja kulude olemus võimaldab kohaldada ühist lähenemisviisi, võidakse anda luba kasutada kindlasummalisi makseid, ühikuhindasid ja kindlamääralisi makseid laiemalt kui ühe konkreetse rahastamisprogrammi piires. Loa andmise otsuse võib vastu võtta:

a)volitatud eelarvevahendite käsutaja, kui kõik asjaomased tegevused kuuluvad tema vastutusalasse;

b)komisjon, kui see on asjakohane tegevuste ja kulude olemuse või asjaomaste eelarvevahendite käsutajate arvu tõttu.

6.Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib lubada rahastada või kohustada rahastama toetusesaaja kaudseid kulusid kindlamääraliste maksete vormis kuni 7 % ulatuses meetmele antava toetuse rahastamiskõlblike otseste kulude kogusummast. Komisjon võib põhjendatud otsusega anda loa tõsta kindlamääraliste maksete määra.

7.VKEde omanikud ja muud füüsilised isikud, kes ei saa palka, võivad deklareerida rahastamiskõlblikud isiklikud kulud, mis on seotud nende endi poolt meetme või tööprogrammi raames teostatud töödega, ühikuhindade alusel, kui selleks on antud luba lõigete 1–6 kohaselt.

8.Toetusesaajad võivad deklareerida personalikulud, mis on seotud vabatahtlike poolt meetme või tööprogrammi raames teostatud töödega, ühikuhindade alusel, kui selleks on antud luba lõigete 1–6 kohaselt.

Artikkel 176
Kindlasummalised koondmaksed

1.Kindlasummaline makse võib hõlmata kogu meetme või programmi rahastamiskõlblikke kulusid (edaspidi „kindlasummaline koondmakse“).

2.Kindlasummalise koondmakse võib määrata kindlaks hinnangulise eelarve alusel. Eelarve peab vastama säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetele. Nimetatud põhimõtetele vastavust kontrollitakse eelnevalt toetustaotluse hindamise ajal.

3.Kindlasummalise koondmakse kasutamiseks loa andmisel toimib vastutav eelarvevahendite käsutaja kooskõlas artikliga 175.

Artikkel 177
Toetusesaajate kontrollimine kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete puhul

1.Vastutav eelarvevahendite käsutaja kontrollib hiljemalt enne lõppmakse tegemist, et kindlasummalise makse, ühikuhindadel põhineva makse või kindlamääralise makse tegemise eeltingimused on täidetud, ja kui see on asjakohane, sealhulgas seda, et tulemused on saavutatud. Kõnealuste tingimuste täitmist võib lisaks kontrollida järelkontrolli raames.

Kui kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete suurus on eelnevalt määratud kindlaks meetodi alusel, mille kasutamiseks on saadud vastutava eelarvevahendite käsutaja või komisjoni luba kooskõlas artikliga 175, siis ei vaidlustata nende suurust järelkontrollide käigus, ilma et see piiraks vastutava eelarvevahendite käsutaja õigust vähendada toetust koosõlas artikli 127 lõikega 4. Kui kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed on määratud kindlaks toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade alusel, kohaldatakse artikli 179 lõiget 2.

2.Kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete tegemise eeltingimuste hulka ei kuulu aruandluse esitamine toetusesaaja tegelikult kantud kulude kohta.

3.Toetuse maksmine kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete alusel ei mõjuta toetusesaajate kohustuslikele dokumentidele ja teabele artiklites 178 ja 124 ette nähtud eesmärgil juurdepääsu õigust.

Artikkel 178
Kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete regulaarne hindamine

Kindlasummaliste maksete, ühikukulude ja kindlamääraliste maksete kindlaksmääramise meetodit, selle aluseks olevaid andmeid ja selle tulemusena saadavaid summasid hinnatakse regulaarselt ning vajaduse korral tehakse nendesse kohandusi kooskõlas artikliga 175.

Artikkel 179
Toetusesaaja tavapärased kuluarvestustavad

1.Kui antakse luba võtta arvesse toetusesaaja tavapäraseid kuluarvestustavasid, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja hinnata nende tavade vastavust artikli 175 lõikes 4 sätestatud tingimustele kas eelnevalt või asjakohase järelkontrollide strateegia kaudu.

2.Juhul kui toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade vastavus artikli 175 lõikes 4 osutatud tingimustele on eelnevalt kindlaks tehtud, ei vaidlustata järelkontrollide käigus kõnealuste tavade kohaldamisel kindlaks määratud kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete suurust. See ei mõjuta vastutava eelarvevahendite käsutaja õigust vähendada toetust kooskõlas artikli 127 lõikega 4.

3.Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib lugeda toetusesaaja tavapäraseid kuluarvestustavasid artikli 175 lõikes 4 osutatud tingimustele vastavaks, kui siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid tavasid võrreldavate rahastamiskavade raames.

Artikkel 180
Rahastamiskõlblikud kulud

1.Toetused ei ületa üldist absoluutväärtusena väljendatud ülemmäära, mis kehtestatakse võimaluse korral hinnanguliste rahastamiskõlblike kulude alusel. Ilma et see piiraks alusakti kohaldamist, võib toetusi samuti väljendada protsendimäärana hinnangulistest rahastamiskõlblikest kuludest.

Kui toetusi saab meetme laadi tõttu väljendada ainult absoluutväärtusena, kontrollitakse rahastamiskõlblikke kulusid artikli 150 lõike 3 kohaselt.

2.Ilma et see piiraks alusaktis sätestatud maksimaalse kaasrahastamise määra kohaldamist:

a)ei tohi toetused ületada rahastamiskõlblikke kulusid;

b)ei tohi toetused juhul, kui hinnangulised rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad artikli 175 lõikes 8 osutatud vabatahtlike tööd, ületada seda osa hinnangulistest rahastamiskõlblikest kuludest, mis ei ole seotud vabatahtlike tööga.

3.Rahastamiskõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

a)need on kantud meetme või tööprogrammi kestel, välja arvatud lõpparuannete ja auditeerimistõenditega seotud kulud;

b)need on näidatud meetme või tööprogrammi hinnangulises üldeelarves;

c)need on vajalikud toetuse esemeks oleva meetme või tööprogrammi rakendamiseks;

d)kulud on tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses ja määratud kindlaks vastavalt selles riigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetusesaaja on registrisse kantud, ja vastavalt toetusesaaja tavapärasele kuluarvestustavale;

e)need on kooskõlas kohaldatavate maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate õigusaktidega;

f)need on mõistlikud, õigustatud ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, eelkõige säästlikkuse ja tõhususe poolest.

4.Konkursikutses täpsustatakse liidu poolt rahastamiskõlblikuks loetavate kulude kategooriad.

Kui alusaktis ei ole sätestatud teisiti, on lisaks lõikele 3 rahastamiskõlbulikud järgmised kulukategooriad, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja peab neid konkursikutse kohaselt rahastamiskõlblikeks:

a)kulud, mis on seotud toetusesaaja antud eelmaksetagatistega, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja nimetatud tagatist vastavalt artikli 147 lõikele 1 nõuab;

b)kulud, mis on seotud finantsaruandeid käsitlevate tõenditega ja tegevusega seotud aspektide kontrolli aruannetega, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja nimetatud tõendeid ja aruandeid nõuab;

c)käibemaks, kui seda ei tagastata kehtivate siseriiklike käibemaksu käsitlevate õigusaktide alusel ning selle maksab toetusesaaja, välja arvatud isik, keda ei käsitleta maksukohustuslasena nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ 47 artikli 13 lõike 1 esimese lõigu tähenduses;

Käibemaksu ei loeta tagastatavaks, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt seotud mis tahes järgmise tegevusega:

i)käibemaksukohustusest vabastatud tegevus, mida ei ole õigus maha arvata;

ii)tegevus, mida käibemaksuga ei maksustata;

iii)punktis i või ii osutatud tegevus, mille puhul käibemaksu ei saa maha arvata, kuid see tagastatakse spetsiifiliste tagastamiskavade või hüvitusfondide abil, mis ei ole direktiiviga 2006/112/EÜ ette nähtud, isegi kui kõnealune kava või fond on loodud käibemaksu käsitleva siseriikliku õigusega.

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 13 lõikes 2 loetletud tegevustega seonduv käibemaks loetakse tasutuks toetusesaaja poolt, välja arvatud isikute poolt, keda ei käsitleta kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 1 esimese lõigu tähenduses maksukohustuslasena, olenemata sellest, kas asjaomane liikmesriik käsitab neid tegevusi tegevustena, mida teostavad avalik-õiguslikud asutused ametivõimudena tegutsedes;

d)amortisatsioonikulud, tingimusel et toetusesaaja on need kulud tegelikult kandnud;

e)riigiametnike palgakulud selles ulatuses, mil need seonduvad tegevusega, mida asjaomane ametiasutus asjaomase projekti mitterakendamisel ei teostaks.

5.Välja arvatud juhul, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja peab artiklis 181 osutatud toetusesaajaga seotud üksuste kulusid konkursikutse alusel rahastamiskõlbmatuteks, võib need kulud lugeda rahastamiskõlblikeks. Sellisel juhul kohaldatakse kumulatiivselt järgmisi tingimusi:

a)asjaomased üksused on kindlaks määratud toetuslepingus;

b)asjaomased üksused järgivad toetusesaaja suhtes toetuslepingu alusel kohaldatavaid eeskirju, mis käsitlevad kulude rahastamiskõlblikkust ning komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti ja kontrollikoja õigust teha kontrollimisi ja auditeid.

Artikkel 181
Seotud üksused ja ainus toetusesaaja

1.Käesoleva jaotise mõistes käsitletakse toetusesaajaga seotud üksustena järgmisi üksusi:

a)üksused, kes moodustavad toetusesaaja vastavalt lõikele 2;

b)üksused, kes vastavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, ei ole üheski artikli 132 lõikes 1 ega artikli 137 lõikes 1 nimetatud olukorras ning kes on toetusesaajaga seotud eelkõige põhikapitali kaudu või õiguslikult, kes ei ole piiratud ainult kõnealuse meetmega ega loodud ainult selle rakendamise eesmärgil.

V jaotise 2. peatüki 2. jagu kohaldatakse ka seotud üksuste suhtes.

2.Kui mitu üksust täidavad toetuse saamise kriteeriume ja moodustavad koos ühe üksuse, võib seda üksust käsitleda ainsa toetusesaajana, sealhulgas juhul, kui üksus on moodustatud konkreetselt selle meetme jaoks, millele toetust antakse.

2. PEATÜKK
Põhimõtted

Artikkel 182
Toetuste suhtes kohaldatavad üldpõhimõtted

Toetuste suhtes kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)võrdne kohtlemine;

b)läbipaistvus;

c)kaasrahastamine;

d)mittekumuleerumine ja kahekordse rahastamise vältimine;

e)tagasiulatuva jõu puudumine.

Artikkel 183
Läbipaistvus

1.Toetuste andmiseks avaldatakse konkursikutse, välja arvatud artiklis 188 osutatud juhtudel.

2.Kõik eelarveaasta käigus antud toetused avalikustatakse kord aastas vastavalt artikli 36 lõigetele 1–4.

3.Lõigetes 1 ja 2 osutatud avaldamise järel saadab komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile aruande järgmise kohta:

a)taotlejate arv eelneval aastal;

b)edukate toetustaotluste arv ja nende protsent konkursikutsete lõikes;

c)menetluse keskmine kestus alates toetustaotluste esitamise tähtpäevast kuni toetuse andmiseni;

d)selliste toetuste arv ja summa, mille puhul tagantjärele avalikustamise kohustusest eelneval eelarveaastal artikli 36 lõike 4 kohaselt loobuti.

Artikkel 184
Kaasrahastamine

1.Toetustega peab kaasnema kaasrahastamine. See tähendab, et meetme või tööprogrammi rakendamiseks vajalikke vahendeid ei rahastata täies ulatuses toetusest.

Kaasrahastamine võib toimuda toetusesaaja omavahendite, meetme või tööprogrammi raames saadava tulu või kolmandate isikute rahalise või mitterahalise osaluse vormis.

2.Artikli 175 lõikes 8 osutatud kolmandate isikute mitterahaline osalus vabatahtlike töö vormis esitatakse hinnangulises eelarves rahastamiskõlblike kuludena. Selline mitterahaline osalus esitatakse muudest rahastamiskõlblikest kuludest eraldi.

Muu kolmandate isikute mitterahaline osalus esitatakse hinnangulises eelarves eraldi rahalisest osalusest rahastamiskõlblikes kuludes. Mitterahalise osaluse hinnanguline väärtus märgitakse hinnangulisesse eelarvesse ja seda ei tohi hiljem muuta.

3.Erandina lõikest 1 võib täies ulatuses toetusest rahastada välismeetmeid, kui see on nende rakendamiseks hädavajalik. Sellistel juhtudel tuleb esitada põhjendused toetuse andmise otsuses.

4.Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata intressitoetuste ja tagatistasu toetuste suhtes.

Artikkel 185
Mittekumuleerumise ja kahekordse rahastamise vältimise põhimõte

1.Iga meetme kohta võib ühele ja samale toetusesaajale anda eelarvest ainult ühe toetuse, välja arvatud juhul, kui asjaomaste alusaktidega on lubatud teisiti.

Toetusesaajale võib anda eelarvest ainult ühe tegevustoetuse eelarveaasta kohta.

Meedet võivad rahastada eraldi eelarveridadelt mitu vastutavat eelarvevahendite käsutajat ühiselt.

2.Taotleja teavitab eelarvevahendite käsutajaid viivitamata, kui sama meetme või tööprogrammiga on seotud mitu toetustaotlust või mitu toetust.

3.Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid eelarvest kaks korda.

4.Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata:

a)füüsilistele isikutele makstavate õppe-, teadus-, koolitus- või haridustoetuste suhtes;

b)otsetoetuste suhtes, mida makstakse neid kõige enam vajavatele füüsilistele isikutele, nt töötutele ja pagulastele.

Artikkel 186
Tagasiulatuva jõu puudumise põhimõte

1.Toetusi ei tohi anda tagasiulatuvalt, kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti.

2.Toetust võib anda juba alustatud meetmele tingimusel, et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allakirjutamist.

Sellistel juhtudel ei tohi rahastamiskõlblikud kulud olla kantud enne toetustaotluse esitamise kuupäeva, välja arvatud:

a)nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on sätestatud alusaktis, või

b)meetmete võtmiseks artiklis 188 punktides a või b osutatud äärmiselt kiireloomulistes olukordades, kus liidu varane tegutsemine oleks väga olulise tähtsusega. Kõnealustel juhtudel loetakse kulud, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamise kuupäeva, liidu poolt rahastamiskõlblikuks järgmistel tingimustel:

i)vastutav eelarvevahendite käsutaja on kõnealuse erandi tegemise põhjusi nõuetekohaselt põhjendanud;

ii)toetuslepingus on sõnaselgelt sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse kuupäev on toetustaotluste esitamise kuupäevast varasem.

3.Ühtegi toetust ei või anda juba lõpule viidud meetmetele tagasiulatuvalt.

4.Tegevustoetuse puhul kirjutatakse toetuslepingule alla kuue kuu jooksul toetusesaaja majandusaasta algusest arvates. Rahastamiskõlblikud kulud ei tohi olla kantud enne toetustaotluse esitamist ega toetusesaaja majandusaasta algust.

3. PEATÜKK
Toetuste andmise menetlus ja toetuslepingud

Artikkel 187
Konkursikutsete sisu ja avaldamine

1.Konkursikutses märgitakse:

a)täitmisele kuuluvad eesmärgid;

b)rahastamiskõlblikkuse, menetlusest kõrvalejätmise, valiku- ja hindamiskriteeriumid ning asjaomased tõendavad dokumendid;

c)liidupoolset rahastamist käsitlev kord, eelkõige toetuste vorm;

d)toetustaotluste esitamise kord ja tähtpäev;

e)kavandatav kuupäev, millal kõiki taotlejaid tuleb hiljemalt teavitada nende toetustaotluse hindamise tulemustest, ja orienteeruv kuupäev, millal toetuslepingud alla kirjutatakse.

2.Lõike 1 punktis e osutatud kuupäevad määratakse kindlaks järgmiste tähtaegade alusel:

a)kui taotlejaid teavitatakse nende toetustaotluste hindamise tulemustest, siis kuni kuus kuud pärast täielike toetustaotluste esitamise tähtpäevast;

b)kui taotlejatega kirjutatakse alla toetusleping, siis kuni kolm kuud kuupäevast, mil taotlejaid teavitati nende edukaks osutumisest.

Nimetatud tähtaegu võib kohandada, et võtta arvesse aega, mida on vaja teatavate erimenetluste toimetamiseks, mida võidakse nõuda alusaktiga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011, 48 ja neid võib ületada nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, eelkõige keeruliste meetmete korral, kui on palju toetustaotlusi või taotlejate põhjustatud hilinemisi.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja teatab oma iga-aastases tegevusaruandes keskmise aja, mis on kulunud taotlejate teavitamiseks ja toetuslepingute allakirjutamiseks. Esimeses lõigus nimetatud tähtaegade ületamise korral põhjendab volitatud eelarvevahendite käsutaja seda ja kui see ei ole kooskõlas teise lõiguga nõuetekohaselt põhjendatud, teeb parandusmeetmete ettepaneku.

3.Konkursikutsed avaldatakse liidu institutsioonide veebisaidil ja kui see on vajalik potentsiaalsete toetusesaajate seas täiendava tähelepanu köitmiseks, siis lisaks veebisaidil avaldamisele ka mis tahes muude asjakohaste teabekanalite kaudu, sealhulgas Euroopa Liidu Teatajas. Need võidakse avaldada, kui finantsmääruse artiklis 108 osutatud rahastamisotsus on vastu võetud, sealhulgas eelarve täitmisele eelneva aasta jooksul. Iga konkursikutse sisu muudatus avaldatakse samadel tingimustel.

Artikkel 188
Konkursikutsete suhtes kohaldatavad erandid

Toetusi võib anda ilma konkursikutseta ainult järgmistel juhtudel:

a)humanitaar- ja hädaabi-, kodanikukaitse- ja kriisiohjamisoperatsioonide jaoks;

b)muudel erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;

c)asutustele, kellel on de iure või de facto monopol, või asutustele, kelle on oma vastutusel määranud liikmesriigid, kellel on de iure või de facto monopol;

d)asutustele, kes on artiklis 56 osutatud alusaktis kindlaks määratud toetusesaajatena, või asutustele, kelle on oma vastutusel määranud liikmesriigid, kui kõnealused liikmesriigid on alusaktiga kindlaks määratud toetusesaajatena;

e)teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse puhul artiklis 108 osutatud programmis nimetatud asutustele, kui alusaktis on see võimalus sõnaselgelt ette nähtud, tingimusel et projekt ei kuulu konkursikutse raamesse;

f)erilaadsete meetmete jaoks, mida võib rakendada ainult teatavat tüüpi asutus oma tehnilise pädevuse, kõrge spetsialiseerituse taseme või haldusvolituste tõttu, tingimusel et asjaomased meetmed ei jää konkursikutse raamesse. Kui kõnealuse teatavat tüüpi asutuse ülesandeid täidab liikmesriik, võib toetuse ilma konkursikutse avaldamiseta anda asutusele, kelle liikmesriik on oma vastutusel määranud meedet rakendama;

g)tehnilise abi meetmete puhul EIP-le või Euroopa Investeerimisfondile. Sellisel juhul artikli 189 lõike 1 punkte a–d ei kohaldata.

Esimese lõigu punktides c ja f osutatud juhtusid tuleb toetuse andmise otsuses nõuetekohaselt põhjendada.

Artikkel 189
Toetustaotluste sisu

1.Toetustaotlus peab sisaldama järgmist:

a)teave taotleja õigusliku seisundi kohta;

b)artikli 133 lõike 1 kohane taotleja kirjalik kinnitus selle kohta, et ta vastab valiku- ja hindamiskriteeriumidele;

c)teave, mis näitab, et taotlejal on kavandatud meetme või tööprogrammi rakendamiseks vajalik finants- ja tegevussuutlikkus, ja kui vastutav eelarvevahendite käsutaja otsustab riskianalüüsi alusel seda nõuda, siis nimetatud teavet tõendavad dokumendid, nagu viimase suletud majandusaasta kasumiaruanne ja bilanss.

Nimetatud teavet ega tõendavaid dokumente ei nõuta taotlejatelt, kelle suhtes ei kohaldata vastavalt artikli 191 lõikele 5 finants- ja tegevussuutlikkuse kontrollimist. Lisaks ei nõuta tõendavaid dokumente madala maksumusega toetuste puhul;

d)kui toetustaotlus on esitatud 750 000 eurot ületava meetmetoetuse või 100 000 eurot ületava tegevustoetuse kohta, esitatakse tunnustatud välisaudiitori koostatud auditiaruanne, kui see on kättesaadav; kõnealune aruanne tuleb esitada alati, kui audit on ELi või siseriiklikust õigusest tulenevalt kohustuslik. Selle aruandega kinnitatakse viimase lõppenud majandusaasta raamatupidamisarvestus. Kõigil muudel juhtudel esitab taotleja ise oma viimase kättesaadava majandusaasta raamatupidamisarvestuse kehtivuse kohta kinnituse, mille kirjutab alla tema volitatud esindaja.

Esimest lõiku kohaldatakse ainult esimese toetustaotluse suhtes, mille toetusesaaja vastutavale eelarvevahendite käsutajale mis tahes eelarveaastal esitab.

Komisjoni ja mitme toetusesaaja vahel sõlmitud lepingute puhul kohaldatakse esimeses lõigus sätestatud piirmäärasid iga toetusesaaja suhtes.

Artikli 126 lõikes 4 nimetatud partnerluste puhul tuleb enne finantsraampartnerluse lepingu allakirjutamist esitada käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud auditiaruanne kahe viimase lõppenud majandusaasta kohta.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib olenevalt riskianalüüsist loobuda nõudmast esimeses lõigus nimetatud kohustuse täitmist haridus- ja koolitusasutuste puhul ning mitme toetusesaajaga sõlmitavate lepingute korral selliste toetusesaajate puhul, kes on nõustunud solidaarvastutusega või kes ei kanna finantsvastutust.

Esimest lõiku ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste ja artiklis 151 nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes;

e)meetme või tööprogrammi kirjeldus ja hinnanguline eelarve, milles on võimaluse korral:

i)tulud ja kulud tasakaalus ning

ii)märgitud meetme või tööprogrammi hinnangulised rahastamiskõlblikud kulud.

Erandina alapunktist i võib hinnanguline eelarve nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sisaldada ettenägematute kulude või vahetuskursi võimalike muutuste katteks ette nähtud eraldisi;

f)märge liidupoolse rahastamise muude allikate ja summade kohta, mille ta on saanud või mida ta on taotlenud samal eelarveaastal sama meetme või meetme osa jaoks või oma tegevuse jaoks, samuti mis tahes muu rahastamise kohta, mille ta on saanud või mida ta on taotlenud sama meetme jaoks.

2.Toetustaotluse võib jaotada osadeks, mille võib vastavalt artikli 193 lõikele 2 esitada menetluse eri etappides.

Artikkel 190
Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

1.Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega määratakse kindlaks toetuste andmise menetluses osalemise tingimused.

2.Toetuste andmise menetluses võivad osaleda järgmised taotlejad:

a)juriidilised isikud;

b)füüsilised isikud, kui meetme olemus või iseloom või taotleja eesmärk seda nõuab;

c)üksused, millel kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt puudub juriidilise isiku staatus, tingimusel et nende esindajad on volitatud võtma üksuste nimel juriidilisi kohustusi ja esitavad samaväärseid tagatisi liidu finantshuvide kaitsmiseks kui juriidilised isikud. Sellisel taotlejal peab eelkõige olema juriidilise isikuga samaväärne finants- ja tegevussuutlikkus. Taotleja esindaja peab tõendama, et nimetatud tingimused on täidetud.

3.Konkursikutsetes võib kehtestada täiendavaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, tingimusel et nende puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse meetme eesmärke ja et need on kooskõlas läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõttega.

4.Artikli 174 lõike 4 ja käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse Teadusuuringute Ühiskeskust liikmesriigis asuva juriidilise isikuna.

Artikkel 191
Valikukriteeriumid

1.Valikukriteeriumid peavad võimaldama hinnata taotleja suutlikkust viia lõpule kavandatav meede või tööprogramm.

2.Taotlejal peavad olema stabiilsed ja piisavad rahastamisallikad, mis võimaldavad tal tegevust jätkata kogu aja jooksul, milleks toetus on antud, ning osaleda tegevuse rahastamises (edaspidi „finantssuutlikkus“).

3.Taotlejal peab olema kavandatud meetme või tööprogrammi lõpuleviimiseks vajalik kutsealane pädevus ja kvalifikatsioon, kui alusaktis ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti (edaspidi „tegevussuutlikkus“).

4.Finants- ja tegevussuutlikkust kontrollitakse eelkõige artiklis 189 nimetatud teabe või tõendavate dokumentide analüüsi alusel.

Kui konkursikutses ei ole nõutud tõendavate dokumentide esitamist ja kui vastutaval eelarvevahendite käsutajal on taotleja finants- või tegevussuutlikkuse suhtes kahtlusi, nõuab ta temalt mis tahes asjakohaste dokumentide esitamist.

Partnerluste puhul tehakse kontroll artikli 126 lõike 6 kohaselt.

5.Finantssuutlikkust ei kontrollita järgmiste taotlejate puhul:

a)haridustoetust saavad füüsilised isikud;

b)otsetoetust saavad füüsilised isikud, kes seda kõige enam vajavad;

c)avalik-õiguslikud asutused;

d)rahvusvahelised organisatsioonid;

e)sellist intressitoetust või tagatistasu toetust taotlevad isikud ja üksused, mille eesmärk on tugevdada toetusesaaja finantssuutlikkust või toota tulu.

6.Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib sõltuvalt oma riskianalüüsist loobuda kohustusest kontrollida avalik-õiguslike asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide tegevussuutlikkust.

Artikkel 192
Hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteeriumid peavad võimaldama:

a)hinnata esitatud toetustaotluste kvaliteeti seatud eesmärkide ja prioriteetide põhjal;

b)anda toetusi meetmetele või tööprogrammidele, mis suurendavad maksimaalselt liidu rahastamise üldist tulemuslikkust.

Artikkel 193
Hindamismenetlus

1.Toetustaotlusi hinnatakse eelnevalt teatavaks tehtud valiku- ja hindamiskriteeriumide põhjal, et kindlaks teha, millised toetustaotlused on rahastamiskõlblikud.

2.Vastutav eelarvevahendite käsutaja jagab vajaduse korral menetluse mitmeks etapiks. Menetlusnormid tehakse teatavaks konkursikutses.

Taotlejaid, kelle toetustaotlused lükatakse mis tahes etapis tagasi, teavitatakse sellest lõike 7 kohaselt.

Sama menetluse jooksul ei nõuta samade dokumentide ja teabe teistkordset esitamist.

3.Artiklis 145 osutatud hindamiskomisjon või vajaduse korral vastutav eelarvevahendite käsutaja võib nõuda taotlejalt täiendavat teavet või selgitusi artikli 146 kohaselt esitatud tõendavate dokumentide kohta. Eelarvevahendite käsutaja peab menetluse kestel taotlejatega toimunud kontaktid asjakohaselt dokumenteerima.

4.Kui hindamiskomisjon on töö lõpetanud, kirjutavad selle liikmed alla protokollile, milles esitatakse kõik läbivaadatud toetustaotlused, hinnatakse nende kvaliteeti ja nimetatakse need toetustaotlused, mida võib rahastada.

Vajaduse korral esitatakse kõnealuses protokollis läbivaadatud toetustaotluste pingerida ning antakse soovitusi eraldatava toetuse maksimumsumma ja toetustaotlustesse tehtavate võimalike vähem oluliste kohanduste kohta.

Protokolli säilitatakse hilisemaks kasutamiseks.

5.Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib paluda taotlejal kohandada oma toetustaotlust, pidades silmas hindamiskomisjoni soovitusi. Vastutav eelarvevahendite käsutaja peab menetluse kestel taotlejatega toimunud kontaktid asjakohaselt dokumenteerima.

6.Vastutav eelarvevahendite käsutaja võtab hindamise alusel vastu otsuse, milles esitatakse vähemalt:

a)otsuse ese ja kogusumma;

b)edukate taotlejate nimed, meetmete nimetused, heakskiidetud summad ja valiku põhjendused, sealhulgas ka juhul, kui otsus ei ole kooskõlas hindamiskomisjoni arvamusega;

c)kõikide tagasilükatud taotlejate nimed ning tagasilükkamise põhjused.

7.Vastutav eelarvevahendite käsutaja teatab taotlejale tema toetustaotluse kohta tehtud otsusest kirjalikult. Kui taotletavat toetust ei anta, põhjendab asjaomane institutsioon toetustaotluse tagasilükkamist. Tagasilükatud taotlejaid teavitatakse nende toetustaotluse hindamise tulemustest nii kiiresti kui võimalik, kuid igal juhul 15 kalendripäeva jooksul pärast edukatele taotlejatele teabe saatmist.

8.Artikli 188 kohaste toetuste puhul:

a)ei ole käesoleva artikli lõigete 2 ja 4 ning artikli 145 kohaldamine kohustuslik;

b)võib vastutav eelarvevahendite käsutaja koondada hindamisaruande sisu ja toetuse andmise otsuse ühte dokumenti ja sellele alla kirjutada.

Artikkel 194
Toetuslepingud

1.Toetuse andmise kohta sõlmitakse kirjalik leping.

2.Toetuslepingus sätestatakse vähemalt järgnev:

a)meetme kirjeldus või tegevustoetuse puhul tööprogrammi kirjeldus ning oodatavate tulemuste kirjeldus;

b)liidu antavate rahaliste vahendite maksimumsumma väljendatuna eurodes, meetme või tööprogrammi hinnanguline eelarve ning toetuse vorm;

c)aruandlust ja makseid käsitlevad eeskirjad ning artiklis 198 sätestatud hankelepingute sõlmimise kord;

d)toetusesaaja nõustumine artiklis 124 sätestatud kohustustega;

e)liidu antava rahalise toetuse nähtavust reguleerivad sätted, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mil see ei ole võimalik või asjakohane;

f)liidu õiguse kohaldamine, mida täiendab vastavalt vajadusele toetuslepingus täpsustatud siseriiklik õigus. Rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitavate lepingute puhul võib teha erandeid;

g)vaidluste lahendamiseks pädev kohus või vahekohus.

3.Toetuslepingu rakendamisest üksustele või isikutele, välja arvatud riikidele, tulenevad rahalised kohustused on täitmisele pööratavad artikli 98 lõike 2 kohaselt.

4.Toetuslepingu muutmise eesmärk ega tagajärg ei või olla lepingu muutmine selliselt, et see seaks kahtluse alla toetuse andmise otsuse või oleks vastuolus taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttega.

4. PEATÜKK
TOETUSTE RAKENDAMINE

Artikkel 195
Toetuse summa ja auditileidude laiendamine

1.Toetuse summa loetakse lõplikuks alles siis, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja on lõplikud aruanded ja vajaduse korral raamatupidamise aastaaruande heaks kiitnud, ilma et see piiraks asjaomase institutsiooni, Euroopa Pettustevastase Ameti või kontrollikoja õigust teha hilisemaid auditeid, kontrollimisi või toimetada juurdlusi. Artikli 127 lõiget 4 kohaldatakse ka pärast seda, kui toetuse lõplik summa on kindlaks määratud.

2.Kui kontrollimiste või auditite tulemusena ilmneb, et toetusesaajale võib süüks panna süstemaatilisi või korduvaid eeskirjade eiramisi, pettust või kohustuste täitmata jätmist, mis mõjutavad oluliselt mitmeid nimetatud toetusesaajale sarnastel tingimustel antud toetusi, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja olenevalt leidude raskusest peatada toetuslepingu täitmise või kõigi asjaomaste toetustega seotud maksed või vajaduse korral lõpetada asjaomased toetuslepingud selle toetusesaajaga.

Lisaks sellele võib vastutav eelarvevahendite käsutaja vähendada toetussummasid, lugeda kulud rahastamiskõlbmatuks või vajaduse korral nõuda tagasi kõik summad, mis on alusetult makstud seoses toetustega, mis on mõjutatud esimeses lõigus osutatud süstemaatilistest või korduvatest eeskirjade eiramistest, pettusest või kohustuste täitmata jätmisest ja mille puhul võib toetuslepingute alusel teha auditeid, kontrollimisi ja toimetada juurdlusi.

3.Pärast toetusesaaja esitatud parandatud aruannete ja finantsaruannete heakskiitmist määrab vastutav eelarvevahendite käsutaja vähendatavad või tagasinõutavad summad võimaluse korral kindlaks iga toetuse kohta põhjendamatult rahastamiskõlblikena deklareeritud kulude alusel.

4.Kui rahastamiskõlbmatute kulude summa täpne kindlaksmääramine iga toetuse puhul ei ole võimalik või teostatav, võib vähendatavad või tagasinõutavad summad selliste toetuste puhul, millega seoses ilmnesid süstemaatilised või korduvad eeskirjade eiramised, pettus või kohustuste täitmata jätmine, kindlaks määrata rakendatud vähendamise või tagasinõudmise määra ekstrapoleerimise teel või kui rahastamiskõlbmatuid kulusid ei saa kasutada vähendatavate või tagasinõutavate summade kindlaksmääramise alusena, siis kindla määra kohaldamise teel, võttes sealjuures arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Toetusesaajale antakse enne vähendamist või tagasinõudmist võimalus pakkuda välja nõuetekohaselt põhjendatud alternatiivne meetod või määr.

Artikkel 196
Maksetaotluse tõendavad dokumendid

1.Vastutav eelarvevahendite käsutaja täpsustab, millised tõendavad dokumendid tuleb maksetaotlustele lisada.

2.Iga toetuse eelmaksed võib kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega välja maksta mitmes osas. Järgneva eelmakse taotlemiseks tuleb toetusesaajal lisada kinnitus, et eelnev eelmakse on ära kasutatud. Järgnev eelmakse makstakse täies ulatuses välja, kui vähemalt 70 % eelneva eelmakse kogusummast on ära kasutatud. Vastasel korral vähendatakse järgnevat eelmakset veel ära kasutamata summade võrra kuni nimetatud taseme saavutamiseni.

3.Toetusesaaja esitab kirjaliku kinnituse selle kohta, et maksetaotlustes sisalduv teave on täielik, usaldusväärne ja õige, ilma et see piiraks tõendavate dokumentide esitamise kohustust. Samuti kinnitab ta, et kantud kulud on vastavalt toetuslepingule rahastamiskõlblikud ning et maksetaotlustele on lisatud asjakohased tõendavad dokumendid, mida on võimalik kontrollida.

4.Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib toetuse vahe- või lõppmaksete tõendamiseks nõuda tõendit meetme või tööprogrammiga seotud finantsaruannete ja nende aluseks oleva raamatupidamisarvestuse kohta. Sellise tõendi nõudmine peab põhinema riskianalüüsil, võttes eelkõige arvesse toetuse ja makse summat ning toetusesaaja ja toetatavate meetmete olemust.

Tõendi koostab tunnustatud välisaudiitor või avalik-õiguslike asutuste puhul pädev ja sõltumatu ametiisik.

Tõendiga tõendatakse vastutava eelarvevahendite käsutaja heakskiidetud metoodika kohaselt ja rahvusvahelistele standarditele vastavate kokkulepitud menetluste alusel, et kulud, mida toetusesaaja on deklareerinud finantsaruannetes, millel maksetaotlus põhineb, on tegelikult kantud, täpselt kirjendatud ja toetuslepingu kohaselt rahastamiskõlblikud. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuda kõnealust tõendit kas arvamuse vormis või mõnes muus rahvusvahelistele standarditele vastavas vormis.

5.Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib riskianalüüsi alusel nõuda mis tahes makse tõendamiseks toetusesaaja tegevusega seotud aspektide kontrolli aruannet, mille on koostanud vastutava eelarvevahendite käsutaja heakskiidetud sõltumatu kolmas isik. Kontrolliaruandes märgitakse, et tegevusega seotud aspekte kontrolliti vastutava eelarvevahendite käsutaja heakskiidetud metoodika kohaselt, ja see, kas meede või tööprogramm vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele ka tegelikult rakendati.

Artikkel 197
Rahaline toetus kolmandatele isikutele

Kui meetme või tööprogrammi rakendamine eeldab rahalise toetuse andmist kolmandatele isikutele, võib toetusesaaja anda sellist rahalist toetust, kui selle tingimused on rangelt kindlaks määratud toetusesaaja ja komisjoni vahel sõlmitud toetuslepingus, et toetusesaaja ei saaks kasutada kaalutlusõigust.

Kaalutlusõigus puudub, kui toetuslepingus on täpsustatud järgnev:

a)kolmandatele isikutele maksta võidava rahalise toetuse maksimumsumma, mis ei ületa 60 000 eurot, ja täpse summa määramise kriteeriumid. Kõnealust ülemmäära võib ületada, kui meetme eesmärkide saavutamine oleks vastasel korral võimatu või ülemäära keeruline;

b)fikseeritud nimekirja alusel erinevad tegevuse liigid, millele võib kõnealust rahalist toetust anda;

c)selliste isikute või isikute kategooriate määratlus, kellele võib kõnealust rahalist toetust anda, ning selle andmise kriteeriumid.

Artikkel 198
Rakenduslepingud

1.Ilma et see piiraks direktiivide 2014/24/EL ja 2014/25/EL 49 kohaldamist, kui meetme või tööprogrammi rakendamiseks on vaja sõlmida hankeleping, võib toetusesaaja sõlmida lepingu oma tavapäraste hanketavade kohaselt, tingimusel et leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse või vajaduse korral madalaima hinnaga pakkumuse alusel, vältides sealjuures mis tahes huvide konflikti.

2.Kui meetme või tööprogrammi rakendamine nõuab sellise hankelepingu sõlmimist, mille maksumus ületab 60 000 eurot, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuda toetusesaajalt lisaks lõikes 1 nimetatud eeskirjadele ka erieeskirjade täitmist.

Kõnealused erieeskirjad peavad põhinema finantsmääruses sätestatud eeskirjadel ja olema proportsionaalsed asjaomaste lepingute maksumusega, liidu rahalise toetuse suhtelise suurusega võrreldes meetme kogumaksumusega ja riskiga. Erieeskirjad lisatakse toetuslepingusse.

IX JAOTIS
AUHINNAD

Artikkel 199
Üldeeskirjad

1.Auhindade suhtes kohaldatakse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning nendega edendatakse liidu poliitikaeesmärkide saavutamist.

2.Auhindu ei tohi anda ilma konkursita.

Teateid konkursside kohta auhindadele ühikuväärtusega 1 000 000 eurot või rohkem võib avaldada ainult siis, kui need on sätestatud artiklis 108 osutatud rahastamisotsuses ja kui kõnealuseid auhindu käsitlev teave on eelnevalt esitatud Euroopa Parlamendile.

3.Auhinna suurus ei ole seotud võitja kantud kuludega.

4.Kui meetme või tööprogrammi rakendamine eeldab auhindade andmist kolmandatele isikutele liidult toetust saava toetusesaaja poolt, võib kõnealune toetusesaaja selliseid auhindu anda, tingimusel et osalemistingimused ja auhinna andmise kriteeriumid, auhinna summa ja selle väljamaksmise kord on kindlaks määratud toetusesaaja ja komisjoni vahel sõlmitud toetuslepingus, ilma võimaluseta kasutada kaalutlusõigust.

Artikkel 200
Konkursieeskirjad, auhindade andmine ja avalikustamine

1.Konkursieeskirjades:

a)täpsustatakse osalemistingimused;

b)täpsustatakse kord ja lõpptähtaeg taotlejate registreerimiseks, kui see on nõutav, ja konkursitaotluste esitamiseks;

c)täpsustatakse menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid;

d)nähakse ette taotlejate ainuvastutus konkursi raames teostatava tegevusega seoses esitatavate nõuete korral;

e)nähakse ette, et võitjad nõustuvad artiklis 124 sätestatud kohustustega ning konkursieeskirjades täpsustatud avalikustamiskohustustega;

f)märgitakse asjaolu, et konkursi suhtes kohaldatakse liidu õigust, mida täiendab vajaduse korral konkursieeskirjades täpsustatud siseriiklik õigus;

g)täpsustatakse vaidluste lahendamiseks pädev kohus või vahekohus;

h)nähakse ette hindamiskriteeriumid, mis peavad võimaldama hinnata konkursitaotluste kvaliteeti täitmisele kuuluvate eesmärkide ja oodatavate tulemuste seisukohast ning teha objektiivselt kindlaks, kas konkursitaotlused osutuvad võidukateks;

i)nähakse ette auhinna või auhindade summad;

j)nähakse ette kord, mille kohaselt auhinnad pärast nende andmist võitjatele välja makstakse.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel võivad liidu toetuste saajad osaleda, kui konkursieeskirjades ei ole märgitud teisiti.

Esimese lõigu punkti f kohaldamisel võib teha erandi rahvusvaheliste organisatsioonide osalemise korral.

Konkursiteadete avaldamise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikli 187 lõiget 3.

2.Konkursieeskirjades võib ette näha konkursi tühistamise tingimused, eelkõige juhul, kui selle eesmärke ei saa täita.

3.Vastutav eelarvevahendite käsutaja määrab auhinnad artiklis 145 osutatud hindamiskomisjoni hinnangu põhjal.

Auhindade andmise menetluse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikli 193 lõiget 6.

4.Taotlejaid teavitatakse nende konkursitaotluse hindamise tulemustest nii kiiresti kui võimalik, kuid igal juhul 15 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui eelarvevahendite käsutaja on teinud auhindade andmise otsuse.

Võitnud taotlejat teavitatakse auhinna andmise otsusest ja see on käsitatav juriidilise kohustusena.

5.Kõik eelarveaasta käigus antud auhinnad tehakse teatavaks kord aastas vastavalt artikli 36 lõigetele 1–4.

Teatavaks tegemise järel saadab komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile aruande järgmise kohta:

a)taotlejate arv eelneval aastal;

b)taotlejate arv ja edukate konkursitaotluste protsent konkursside lõikes;

c)eelneval aastal hindamiskomisjonides osalenud ekspertide nimekiri koos viitega nende valiku menetlusele.

X JAOTIS
RAHASTAMISVAHENDID, EELARVELISED TAGATISED JA FINANTSABI

1. PEATÜKK
Üldsätted

Artikkel 201
Kohaldamisala ja rakendamine

1.Liit võib luua rahastamisvahendeid või pakkuda eelarvelisi tagatisi või finantsabi, mis on alusakti alusel eelarvest kaetud.

2.Liikmesriigid võivad liidu rahastamisvahendites, eelarvelistes tagatistes ja finantsabis rahaliselt osaleda. Kui see on alusaktiga lubatud, võivad rahaliselt osaleda ka muud kolmandad isikud.

3.Juhul kui rahastamisvahendeid rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, kohaldatakse valdkondlikke eeskirju, ilma et see piiraks artikli 208 lõike 2 teise lõigu kohaldamist.

4.Kui rahastamisvahendeid või eelarvelisi tagatisi rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames, sõlmib komisjon lepingud artikli 61 lõike 1 punkti c alapunktides ii, iii, v ja vi osutatud üksustega. Kõnealused üksused võivad oma vastutusel sõlmida lepinguid finantsvahendajatega, kes valitakse menetluste alusel, mis on samaväärsed komisjoni menetlustega. Nad lisavad nimetatud lepingutesse artikli 150 lõikes 2 sätestatud nõuded.

Kui kolmandad riigid osalevad lõike 2 alusel rahaliselt rahastamisvahendites või eelarvelistes tagatistes, võidakse alusaktiga näha ette võimalus määrata nõuetele vastavad asjaomaste kolmandate riikide rakendavad üksused või vastaspooled.

Artikkel 202
Rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste suhtes kohaldatavad põhimõtted ja tingimused

1.Rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatistega:

a)lahendatakse turutõrkeid või ebaoptimaalseid investeerimisolukordi ning nendega toetatakse proportsionaalselt ainult selliseid lõplike vahendite saajaid, keda peetakse liidu toetuse andmise ajal potentsiaalselt majanduslikult elujõuliseks;

b)tagatakse täiendavus, hoidudes muu avalikult sektorilt või turult saada võidava toetuse asendamisest;

c)hoitakse ära siseturul konkurentsi moonutamine ja tagatakse kooskõla riigiabi eeskirjadega;

d)tagatakse finantsvõimendus või mitmekordne mõju, käivitades üldise investeeringu, mis ületab liidu antava rahalise toetuse või tagatise mahtu. Finantsvõimenduse ja mitmekordse mõju väärtuste sihtvahemik põhineb asjaomase rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise eelhindamisel;

e)tagatakse sätete abil, mis käsitlevad näiteks kaasinvesteeringuid, riskijagamisnõudeid või finantsstiimuleid, vältides samal ajal huvide konflikti rahastamisvahendit või tagatist rakendava üksuse või vastaspoole muu tegevusega, et nimetatud üksusel või vastaspoolel on ühine huvi asjaomases alusaktis seatud poliitikaeesmärkide saavutamiseks;

f)tagatakse, et liidu makstav tasu on kooskõlas rahastamises osalejate jagatava riskiga ning rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise poliitikaeesmärkidega;

g)sätestatakse, et rakendamises osalevate üksuste ja vastaspoolte mis tahes tasu on tulemuspõhine. Tulemuspõhised tasud sisaldavad haldustasusid, millega tasustatakse üksust või vastaspoolt rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise rakendamisel tehtud töö eest, ning kui see on asjakohane, poliitikavaldkonnaga seotud stiimuleid, et edendada poliitikaeesmärkide saavutamist, või pakkuda stiimuleid rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise majandustulemuste saavutamiseks. Erakorralised kulud võidakse hüvitada;

h)lähtutakse artikli 32 kohaselt eraldi või programmi raames tehtud eelhindamisest. Eelhindamises selgitatakse finantstehingu valikut, võttes arvesse poliitikaeesmärke, mida soovitakse saavutada, ning kaasnevaid finantsriske ja säästu liidu eelarve jaoks.

2.Kui alusaktis ei ole sätestatud teisiti, järgitakse artikli 20 lõike 3 punktis i osutatud sihtotstarbeliste sisetulude puhul järgmisi põhimõtteid:

a)sihtotstarbelisi sisetulusid kasutatakse kogu tehingu rakendamise ajal sama rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise jaoks, ilma et see piiraks artikli 208 lõike 5 kohaldamist;

b)pärast rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise rakendamise lõppu kantakse liidu eelarvest saadud, kuid veel välja maksmata summad eelarvesse tagasi;

c)ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, võib välja maksmata sihtotstarbelise tulu summat, mis on heaks kiidetud õigusaktiga, mis tunnistatakse kehtetuks või kaotab kehtivuse, võtta arvesse muu rahastamisvahendi jaoks vajatavate summade kindlaksmääramisel selle alusaktis;

d)neid võetakse arvesse asjaomase aasta eelarvest rahastamisvahendile või eelarvelisele tagatisele eraldatavate assigneeringute kindlaksmääramisel.

Teatavale rahastamisvahendile või eelarvelisele tagatisele ette nähtud sihtotstarbelist tulu võib teisele rahastamisvahendile või eelarvelisele tagatisele üle kanda alusaktiga.

3.Rahastamisvahendi, eelarvelise tagatise või finantsabi eest vastutav eelarvevahendite käsutaja esitab ajavahemikku 1. jaanuar kuni 31. detsember kajastavad finantsaruanded, mis on kooskõlas artikliga 232 ning VIII jaotises osutatud raamatupidamiseeskirjade ja rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamisstandarditega (IPSAS).

Kaudse eelarve täitmise raames rakendatavate rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste puhul tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et artikli 61 lõike 1 punkti c alapunktides ii, iii, v ja vi osutatud üksused esitavad ajavahemikku 1. jaanuar kuni 31. detsember kajastavad auditeerimata finantsaruanded, mis on kooskõlas artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjade ja IPSASiga, ning finantsaruannete koostamiseks vajaliku teabe vastavalt artikli 80 lõikele 2 järgneva aasta 15. veebruariks ja auditeeritud finantsaruanded järgneva aasta 15. maiks.

Artikkel 203
Liidu finantsvastutus

1.Liidu finantsvastutus ei tohi ühelgi ajal ületada järgmist:

a)rahastamisvahendi puhul: sellega seoses võetud eelarvelise kulukohustuse summat;

b)eelarvelise tagatise puhul: alusaktiga heaks kiidetud eelarvelise tagatise summat;

c)finantsabi puhul: selle laenu maksimumsummat ja intresse, mida komisjonil on õigus võtta, et rahastada alusakti kohaselt antavat laenu.

2.Eelarveliste tagatiste ja finantsabiga võivad liidu jaoks kaasneda tingimuslikud kohustused, mis ületavad liidu finantsvastutuse katteks ette nähtud finantsvarasid.

3.Vastavalt artikli 39 lõike 5 punktile j hinnatakse igal aastal liidu eelarvest rahastatavatest eelarvelistest tagatistest ja finantsabist tulenevate tingimuslike kohustuste jätkusuutlikkust, lähtudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud piiridest ja Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse artikli 3 lõikes 1 kindlaks määratud maksete assigneeringute aastasest ülemmäärast.

Artikkel 204
Finantsvastutuse katteks ette nähtavad eraldised

1.Eelarveliste tagatiste ja kolmandatele riikidele antava finantsabi puhul sätestatakse alusaktis määr, mille ulatuses peab heaks kiidetud finantsvastutuse summa olema kaetud eraldistega.

Alusaktis sätestatakse, et eraldiste määr vaadatakse läbi vähemalt iga kolme aasta järel.

2.Eraldiste kindlaksmääramisel lähtutakse kvalitatiivsest ja kvantitatiivsest hinnangust, mille komisjon on andnud eelarvelistest tagatistest ja kolmandatele riikidele antavast finantsabist tulenevale finantsriskile konservatiivsuse põhimõtte alusel, mille kohaselt varasid ja tulusid ei hinnata tegelikust suuremaks ning kohustusi ja kahjumit ei hinnata tegelikust väiksemaks.

3.Rahastamisvahendite puhul nähakse vajaduse korral ette eraldised, mis on vajalikud rahastamisvahendite eelarvelistest tagatistest tulenevate maksete katmiseks.

4.Eraldiste moodustamiseks kasutatakse järgmisi vahendeid:

a)liidu üldeelarvest saadav rahaline toetus;

b)investeeritud vahenditelt saadud tulu;

c)kohustused täitmata jätnud võlgnikelt tagatis- või laenulepingus ette nähtud sissenõudmismenetluse kohaselt sisse nõutud summad;

d)tulu või muud maksed, mille liit on saanud tagatis- või laenulepingute kohaselt;

e)vajaduse korral artikli 201 lõike 2 kohane liikmesriikide ja kolmandate riikide rahaline osalus.

5.Eraldisi kasutatakse järgmise tasumiseks:

a)eelarveliste tagatiste realiseerimine;

b)rahastamisvahendiga seotud eelarvelistest kulukohustustest tulenevad maksekohustused;

c)artikli 213 lõike 1 kohaselt võetud laenudest tulenevad finantskohustused;

d)vajaduse korral muud rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja kolmandatele riikidele antava finantsabi rakendamisega kaasnevad kulud.

6.Lõike 3 punktis a osutatud rahalise toetuse kogusumma ei tohi ületada artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud summat.

7.Kui eelarvelise tagatise jaoks vajatavad eraldised ületavad lõikes 1 osutatud eraldiste summat, kasutatakse tagatise esialgse mahu taastamiseks lõike 3 punktides b, c ja d osutatud vahendeid, piirdudes alusaktis sätestatud rahastamiskõlblikkuse perioodiga ja ilma et see mõjutaks artikli 206 lõike 3 kohaldamist.

8.Komisjon teavitab viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning võib teha ettepaneku asjakohaste vahendite täiendamise meetmete võtmiseks või eraldiste määra tõstmiseks, kui:

a)eelarvelise tagatise jaoks ette nähtud eraldiste tase langeb tagatise realiseerimise tõttu alla 30 % lõikes 1 sätestatud eraldiste määra või võib komisjoni riskianalüüsi alusel järgneva aasta jooksul langeda allapoole seda määra;

b)liidult finantsabi saav riik ei maksa laenu selle tähtaja saabumisel tagasi.

Artikkel 205
Ühine eraldisfond

1.Rahastamisvahenditest, eelarvelistest tagatistest ja finantsabist tulenevate finantskohustuste katmiseks ette nähtud eraldisi hoitakse ühises eraldisfondis, mida haldab otse komisjon.

2.Vahendite investeerimisest tulenev üldine kasum ja kahjum jaotatakse proportsionaalselt asjaomaste rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabi vahel.

Komisjon hoiab kooskõlas usaldatavusnõuetega raha ja raha ekvivalentidena minimaalset osa fondi vahenditest, võttes aluseks rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabi eest vastutavatelt eelarvevahendite käsutajatelt saadud makseprognoosid.

Komisjon võib kasutada ühise eraldisfondi varasid, et sõlmida fondist maksete tegemiseks repolepinguid, kui see on mõistlike ootuste kohaselt liidu eelarvele kasulikum kui varade võõrandamine maksetaotluse täitmiseks ette nähtud ajavahemiku jooksul. Maksega seotud repolepinguid pikendatakse nii vähe, kui see on eelarvele põhjustatava kahju minimeerimiseks vajalik.

3.Vastavalt artikli 76 esimese lõigu punktile d ning artikli 83 lõigetele 1 ja 2 kehtestab ühise eraldisfondi tulu- ja kulutehingute ning varade ja kohustuste suhtes kohaldatavad menetlused peaarvepidaja.

Artikkel 206
Tegelik eraldiste määr

1.Ühises eraldisfondis eelarveliste tagatiste ja kolmandatele riikidele antava finantsabi katteks ette nähtud eraldiste summa põhineb tegelikul eraldiste määral. Kõnealune määr kaitseb liitu finantskohustuste eest samaväärsel tasemel, kui oleks tagatud asjaomaste eraldiste määradega juhul, kui vahendeid hoitaks ja hallataks eraldi.

Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel kohandatakse tegeliku eraldiste määra alusel proportsionaalselt eespool nimetatud eraldiste määrasid.

2.Komisjon arvutab tegeliku eraldiste määra kord aastas, võttes vajaduse korral arvesse artikli 204 lõikes 1 osutatud eraldise moodustamise esimest etappi. Tegelikust eraldiste määrast lähtutakse artikli 204 lõike 4 punktis a sätestatud liidu üldeelarvest antava rahalise toetuse arvutamisel.

3.Kui aastane tegelik eraldiste määr on artikli 39 lõike 5 punkti h kohaselt välja arvutatud, tehakse iga-aastase eelarvemenetluse raames järgmised toimingud:

a)eelarvelise tagatise või kolmandale riigile antava finantsabi katteks ette nähtud eraldiste ülejääki kasutatakse muude eelarveliste tagatiste või kolmandatele riikidele antava finantsabi jaoks, mille katteks ette nähtud eraldised ei ole piisavad;

b)fondi saldo üldine ülejääk kantakse tagasi liidu eelarvesse;

c)fondi vahendeid täiendatakse aastaste osadena, mis jaotatakse maksimaalselt kolmele aastale, ilma et see piiraks artikli 204 lõike 7 kohaldamist.

4.Komisjon kehtestab pärast eelarvevahendite käsutajaga konsulteerimist tegeliku eraldiste määra kehtestamise ja varahalduse suunised, mis on kooskõlas asjaomaste usaldatavusnõuetega ja millega välistatakse tuletistehingute tegemine spekulatiivsetel eesmärkidel.

Suuniste piisavust hinnatakse sõltumatult iga kolme aasta järel.

Artikkel 207
Aastaaruanne

Komisjon esitab artikli 242 kohaselt igal aastal aruande rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi, tingimuslike kohustuste ja ühise eraldisfondi kohta.

2. PEATÜKK
Erisätted

1. jagu
Rahastamisvahendid

Artikkel 208
Eeskirjad ja rakendamine

1.Artikli 201 lõikest 1 olenemata võib rahastamisvahendeid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel luua ilma neid alusaktiga heaks kiitmata, kui sellised vahendid sisalduvad eelarves vastavalt artikli 50 lõike 1 punktile e.

2.Kui rahastamisvahendeid täiendatakse ühes ja samas lepingus muude liidu eelarve vahenditega, sealhulgas toetustega, kohaldatakse kogu meetme suhtes käesolevat jaotist. Aruanded esitatakse kooskõlas artikliga 242.

Kui rahastamisvahend luuakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 39 kohaldamiseks ja sellega kaasneb liidu eelarvelise tagatise vormis antav rahaline toetus, kohaldatakse käesolevat jaotist, välja arvatud artikli 201 lõiget 1. Sellist rahastamisvahendit rakendatakse artikli 61 lõike 1 punktis c osutatud eelarve täitmise raames.

3.Komisjon tagab rahastamisvahendite ühtlustatud haldamise eelkõige raamatupidamise, aruandluse, järelevalve ja finantsriski juhtimise valdkonnas.

4.Kui liidul on rahastamisvahendis vähemusosalus, tagab komisjon selle vastavuse käesolevale jaotisele proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt, võttes aluseks rahastamisvahendis omandatud osaluse suuruse ja väärtuse. Eespool sätestatust olenemata tagab komisjon vastavuse artiklile 124.

5.Kui Euroopa Parlament ja nõukogu leiavad, et rahastamisvahendiga ei ole saavutatud selle eesmärke tulemuslikult, võivad nad nõuda, et komisjon esitaks ettepaneku läbivaadatud alusakti kohta, et rahastamisvahendi tegevus lõpetada. Kui rahastamisvahendi tegevus lõpetatakse, käsitatakse kõiki uusi artikli 202 lõike 2 kohaselt rahastamisvahendile tehtavaid tagasimakseid üldtuluna ja need kantakse eelarvesse tagasi.

6.Rahastamisvahendi või rahastamisvahendite rühma eesmärk rahastu tasandil ning vajaduse korral nende konkreetne õiguslik vorm ja registreerimiskoht avaldatakse komisjoni veebisaidil.

7.Rahastamisvahendeid rakendavad üksused võivad avada liidu nimel usalduskontosid artikli 82 lõike 3 tähenduses. Kõnealused üksused saadavad asjaomased konto väljavõtted komisjoni vastutavale talitusele. Komisjon teeb maksed usalduskontodele maksetaotluste alusel, mis peavad olema väljamaksete prognoosidega nõuetekohaselt põhjendatud, võttes arvesse usalduskontodel kättesaadavate summade saldot ja vajadust vältida selliste kontode ülemäärast saldot.

Artikkel 209
Rahastamisvahendid, mida komisjon rakendab otsese eelarve täitmise raames

1.Rahastamisvahendeid võib rakendada artikli 61 lõike 1 punkti a kohaselt otsese eelarve täitmise raames järgmiste vahendite kaudu:

a)sihtotstarbeline investeerimisvahend, milles komisjon osaleb koos teiste avaliku või erasektori investoritega liidu rahalisest toetusest tuleneva finantsvõimenduse suurendamise eesmärgil;

b)lõplikele vahendite saajatele otse või finantsvahendajate kaudu pakutavad laenud, tagatised, osalused omakapitalis ja muud riskijagamisvahendid, mis ei ole investeeringud sihtotstarbelistesse investeerimisvahenditesse.

2.Punktis a osutatud sihtotstarbelised investeerimisvahendid luuakse liikmesriigi õiguse alusel. Välistegevuse valdkonnas võib need luua ka muu riigi kui liikmesriigi õiguse alusel. Selliste investeerimisvahendite haldajad peavad olema seaduse või lepinguga kohustatud tegutsema professionaalselt haldajalt eeldatava hoolsusega ja heas usus.

3.Lõikes 2 osutatud sihtotstarbeliste investeerimisvahendite haldajate ning rahastamisvahendi finantsvahendajate või lõplike vahendite saajate valikul võetakse nõuetekohaselt arvesse rakendatava rahastamisvahendi olemust, asjaomaste üksuste kogemusi ning tegevus- ja finantssuutlikkust ja lõplike vahendite saajate projektide majanduslikku elujõulisust. Valik peab olema läbipaistev, põhjendatud objektiivsetel alustel ja sellest ei tohi tuleneda huvide konflikti.

Artikkel 210
Rahalise toetuse käsitlemine liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise raames

1.Rahaliste toetuste üle, mida makstakse käesoleva jaotise kohaselt loodud rahastamisvahenditele fondidest, mille puhul toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, peetakse eraldi arvestust.

2.Rahalised toetused, mida makstakse fondidest, mille puhul toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, paigutatakse eraldi kontodele ja neid kasutatakse kooskõlas asjaomaste fondide eesmärkidega meetmete ja lõplike vahendite saajate jaoks kooskõlas programmi või programmidega, millest neid rahalisi toetusi antakse.

3.Rahaliste toetuste suhtes, mida makstakse käesoleva jaotise kohaselt loodud rahastamisvahenditele fondidest, mille puhul toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, kohaldatakse valdkondlikke erieeskirju. Selleks et rahaliselt toetada olemasolevat rahastamisvahendit, võivad korraldusasutused eespool sätestatust olenemata toetuda artikli 202 lõike 1 punkti h kohaselt tehtud olemasolevale eelhindamisele.

2. jagu
Eelarvelised tagatised

Artikkel 211
Eelarvelisi tagatisi käsitlevad eeskirjad

1.Alusaktis määratakse kindlaks järgmine:

a)summa, mida eelarveline tagatis ei või millalgi ületada, ilma et see piiraks artikli 201 lõike 2 kohaldamist;

b)eelarvelise tagatisega kaetud tehingu liigid.

2.Artikli 201 lõikes 2 sätestatud liikmesriikide osalus eelarvelises tagatises võib olla tagatise või raha vormis.

Liidu nimel eraldatakse lõike 1 punktis a osutatud summat ületav summa. Vajaduse korral osalevad liikmesriigid või kolmandad riigid tagatise realiseerimisel tehtavates maksetes pari passu põhimõttel. Komisjon kirjutab tagatises osalejatega alla lepingu, mis hõlmab eelkõige sätteid maksetingimuste kohta.

Artikkel 212
Eelarvelise tagatise rakendamine

1.Eelarvelised tagatised on nendega kaetud tehingu liikide puhul tagasivõtmatud, tingimusteta ja nõudmisel väljamakstavad.

2.Eelarvelisi tagatisi rakendatakse vastavalt artikli 61 lõike 1 punktile c või erandjuhul artikli 61 lõike 1 punktile a.

3.Eelarvelisi tagatisi võib ainult anda artikli 202 lõike 1 punktides a–d sätestatud tingimustele vastavatele rahastamis- ja investeerimistehingutele.

4.Eelarvelise tagatisega kaetud tehingu vastaspool osaleb tehingus rahaliselt oma vahenditega.

5.Komisjon sõlmib vastaspoolega tagatislepingu. Eelarveline tagatis antakse pärast tagatislepingu jõustumist.

6.Vastaspool esitab komisjonile igal aastal järgmise:

a)eelarvelise tagatisega kaetud tehingute riskianalüüsi ja -astet käsitlev teave ning oodatavad kohustuste täitmata jätmise juhud;

b)tehingute lõikes eelarvelisest tagatisest liidu jaoks tulenev täitmata rahaline kohustus, mida on hinnatud artiklis 79 osutatud liidu raamatupidamiseeskirjade või rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori standardite kohaselt;

c)eelarvelise tagatisega kaetud tehingutest tuleneva kasumi või kahjumi kogusumma.

3. jagu
Finantsabi

Artikkel 213
Eeskirjad ja rakendamine

1.Liidu finantsabi liikmesriikidele või kolmandatele riikidele antakse laenu, krediidiliini või mis tahes muus vormis, mida peetakse toetuse tulemuslikkuse tagamiseks asjakohaseks. Selleks antakse asjaomases alusaktis komisjonile õigus liidu nimel laenata vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt.

2.Laenuvõtmis- ja laenuandmistehingute puhul ei kohaldata liidu suhtes laenutähtaegade ümberkujundamist ning nendest ei tulene liidule intressiriski ega mingeid muid kommertsriske.

3.Finantsabi antakse eurodes, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

4.Komisjon rakendab finantsabi otsese eelarve täitmise raames.

5.Komisjon sõlmib finantsabi saava riigiga lepingu, milles sätestatakse järgmine:

a)tagatakse, et finantsabi saav riik kontrollib korrapäraselt eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist, võtab asjakohaseid meetmeid rikkumiste ja pettuste ärahoidmiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik liidu finantsabi raames antud ebaseaduslikult omastatud rahalised vahendid;

b)tagatakse liidu finantshuvide kaitse;

c)antakse komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile ja kontrollikojale selge sõnaga õigus kasutada oma artikli 124 kohaseid volitusi;

d)tagatakse, et liidul on õigus nõuda laenu ennetähtaegset tasumist, kui on kindlaks tehtud, et liidu finantsabi saav riik on selle haldamisel olnud seotud mis tahes pettuse või korruptsioonijuhtumiga või mõne muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve;

e)tagatakse, et finantsabi saav riik tasub kõik sellega seotud liidu kulud.

6.Võimaluse korral jagab komisjon laenu osadeks, mis makstakse välja finantsabiga seotud tingimuste täitmise korral. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, peatab või tühistab komisjon ajutiselt finantsabi väljamaksmise.

7.Kogutud, kuid veel väljamaksmata rahalisi vahendeid ei saa kasutada muul eesmärgil kui finantsabi andmiseks asjaomasele riigile. Peaarvepidaja kehtestab vastavalt artikli 83 lõigetele 1 ja 2 menetlused rahaliste vahendite turvaliseks hoidmiseks.

XI JAOTIS
EUROOPA TASANDI ERAKONDADELE ANTAV RAHALINE TOETUS

Artikkel 214
Üldsätted

1.Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse Euroopa tasandi erakonnana üksusi, mis on registreeritud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1411/2014 50 .

2.Euroopa tasandi erakondadele võib anda eelarvest otsest rahalist toetust, võttes arvesse nende panust euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisse ja liidu kodanike poliitilise tahte väljendamisse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 1141/2014.

Artikkel 215
Põhimõtted

1.Rahalist toetust kasutatakse üksnes selleks, et hüvitada määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 17 lõikes 4 sätestatud protsent Euroopa tasandi erakondade tegevuskuludest, mis on otseselt seotud kõnealuste erakondade eesmärkidega, nagu on täpsustatud nimetatud määruse artikli 17 lõikes 5 ja artiklis 21.

2.Rahalist toetust võib kasutada kulude hüvitamiseks, mis on seotud Euroopa tasandi erakondade sõlmitud lepingutega, eeldusel et lepingute sõlmimisel ei esinenud huvide konflikti.

3.Rahalist toetust ei kasutata selleks, et anda Euroopa tasandi erakonna mõnele liikmele või töötajale otseselt või kaudselt rahalist või mitterahalist isiklikku kasu. Rahalist toetust ei kasutata selleks, et otseselt või kaudselt rahastada kolmandate isikute, eelkõige liikmesriikide erakondade või Euroopa või liikmesriigi tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevust toetuste, annetuste, laenude või muu samalaadse kokkuleppe vormis. Rahalisi toetusi ei kasutata määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 22 välistatud eesmärkidel.

4.Rahalise toetuse suhtes kohaldatakse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet kooskõlas määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014 sätestatud kriteeriumidega.

5.Rahalisi toetusi annab Euroopa Parlament igal aastal ja need avaldatakse kooskõlas käesoleva määruse artikli 36 lõikega 2 ja määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 32 lõikega 1.

6.Rahalist toetust saavad Euroopa tasandi erakonnad ei saa eelarvest muid vahendeid ei otseselt ega kaudselt. Eelkõige tuleb keelata Euroopa Parlamendi fraktsioonide eelarvest tehtavad annetused. Mitte ühelgi juhul ei või sama kulu eelarvest rahastada kaks korda.

7.Kui Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse (määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 tähenduses) tulud ületavad kulusid sellise eelarveaasta lõpuks, mille jooksul erakond on saanud tegevustoetust, võib teatava osa kõnealusest tulude ja kulude vahest, mis ei ületa 25 % selle eelarveaasta kogutuludest, üle kanda järgmisse eelarveaastasse tingimusel, et see kasutatakse ära enne järgmise eelarveaasta esimese kvartali lõppu.

Artikkel 216
Eelarveaspektid

Rahalist toetust makstakse Euroopa Parlamendi eelarvejaost. Assigneeringud, mis on ette nähtud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 23 osutatud sõltumatutele välistele auditeerimisasutustele või ekspertidele, tuleb kanda otse Euroopa Parlamendi eelarvesse.

Artikkel 217
Toetustaotluste esitamise kutse

1.Rahalist toetust antakse toetustaotluse esitamise kutse alusel, mis avaldatakse igal aastal vähemalt Euroopa Parlamendi veebisaidil.

2.Euroopa tasandi erakonnale võib anda üksnes ühe rahalise toetuse aastas.

3.Euroopa tasandi erakond võib rahalist toetust saada üksnes juhul, kui ta taotleb rahastamist toetustaotluse esitamise kutses sätestatud tingimustel.

4.Toetustaotluse esitamise kutses määratakse kindlaks rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, mida taotleja peab määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014 sätestatud nõuete kohaselt täitma, ja menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid.

5.Toetustaotluse esitamise kutses määratakse kindlaks vähemalt rahalise toetusega hüvitatavate kulude olemus.

6.Toetustaotluse esitamise kutses nõutakse hinnangulist eelarvet.

Artikkel 218
Rahalise toetuse andmise menetlus

1.Toetustaotlus esitatakse ette nähtud tähtaja jooksul nõuetele vastavana kirjalikult, sealhulgas, kui see on asjakohane, turvalisel viisil elektrooniliselt.

2.Rahalist toetust ei anta taotlejale, kes on rahalise toetuse andmise menetluse ajal mõnes artikli 132 lõikes 1 või artiklis 137 osutatud olukorras ja kes on kantud artiklis 138 osutatud varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi keskandmebaasi.

3.Taotlejalt nõutakse selle tõendamist, et ta ei ole üheski lõikes 2 osutatud olukorras.

4.Vastutavat eelarvevahendite käsutajat võib toetustaotluse hindamisel abistada asjaomane komisjon. Vastutav eelarvevahendite käsutaja täpsustab sellise komisjoni koosseisu, ametisse nimetamise ja toimimise eeskirjad ja eeskirjad huvide konflikti välistamiseks.

5.Toetustaotlused valitakse määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 19 sätestatud rahalise toetuse andmise kriteeriumide alusel välja selliste toetustaotluste hulgast, mis vastavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele ja mida ei ole menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide alusel menetlusest kõrvale jäetud.

6.Toetustaotluse eest vastutava eelarvevahendite käsutaja otsuses märgitakse vähemalt järgmine:

a)rahalise toetuse ese ja kogusumma;

b)valitud taotlejate nimed ja nende puhul heakskiidetud summad;

c)kõikide tagasilükatud taotlejate nimed ning tagasilükkamise põhjused.

7.Vastutav eelarvevahendite käsutaja teatab taotlejale tema toetustaotluse kohta tehtud otsusest kirjalikult. Kui toetustaotlus lükatakse tagasi või taotletavat summat ei anta või ei anta osaliselt, põhjendab vastutav eelarvevahendite käsutaja toetustaotluse rahuldamata jätmist või taotletud summa andmata jätmist, tuginedes seejuures eeskätt lõikes 1 ja artikli 217 lõikes 4 osutatud rahastamiskõlblikkuse ja rahalise toetuse andmise kriteeriumidele. Kui toetustaotlus jäetakse rahuldamata, teavitab vastutav eelarvevahendite käsutaja taotlejat olemasolevatest haldusõiguslikest ja/või kohtulikest õiguskaitsevahenditest, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 129 lõikes 2.

8.Toetuse andmise kohta sõlmitakse kirjalik leping.

Artikkel 219
Rahalise toetuse vorm

1.Rahaline toetus võib olla järgmises vormis:

a)teatava protsendi tegelikult kantud hüvitatavate kulude hüvitamine;

b)hüvitamine ühikuhindade alusel;

c)kindlasummaline makse;

d)kindlamääraline makse;

e)asjaomase tegevuse kuludega sidumata makse, mis põhineb ühel järgmistest:

i) teatavate tingimuste eelnev täitmine;

ii) eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel mõõdetavate tulemuste saavutamine;

f) punktides a–e nimetatud vormide kombinatsioon.

2.Hüvitada võib üksnes kulusid, mis vastavad toetustaotluste esitamise kutses kindlaksmääratud kriteeriumidele ja mida ei ole kantud enne toetustaotluste esitamise kuupäeva.

3.Artikli 218 lõikes 8 osutatud leping peab sisaldama sätteid, mis võimaldavad veenduda selles, et kindlasummalise, kindlamääralise või kuludega sidumata makse tegemise või ühikuhindade kasutamise tingimused on täidetud.

4.Rahaline toetus makstakse täies ulatuses välja ühekordse eelmaksena, välja arvatud kui vastutav eelarvevahendite käsutaja otsustab nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teisiti.

Artikkel 220
Tagatised

Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja peab seda asjakohaseks ja proportsionaalseks, võib ta juhtumipõhiselt, tuginedes riskianalüüsile, nõuda, et Euroopa tasandi erakond esitaks eelmaksetega seotud finantsriskide piiramiseks eelneva tagatise, kuid seda üksnes juhul, kui riskianalüüsi kohaselt on Euroopa tasandi erakonnal vahetu oht sattuda mõnda artikli 132 lõike 1 punktides a ja d kirjeldatud olukorda või kui määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 6 alusel asutatud Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste ameti (edaspidi „amet“) otsusest on Euroopa Parlamendile ja nõukogule nimetatud määruse artikli 10 lõike 4 kohaselt teatatud.

Artiklit 148 kohaldatakse mutatis mutandis tagatiste suhtes, mida võidakse nõuda käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtud juhtudel Euroopa tasandi erakonnale tehtava eelmakse korral.

Artikkel 221
Rahalise toetuse kasutamine

1.Rahalist toetust kasutatakse kooskõlas artikliga 215.

2.Asjaomase rahalise toetusega hõlmatud eelarveaastal (aasta n) kasutamata rahalise toetuse osa kasutatakse 31. detsembriks aastal n+1 kantud hüvitatavate kulude katmiseks. Järelejääv osa rahalisest toetusest, mida ei ole kõnealuse tähtaja jooksul ära kasutatud, nõutakse sisse kooskõlas IV jaotise 6. peatükiga.

3.Euroopa tasandi erakonnad peavad kinni määruse (EL) nr 1141/2014 artikli 17 lõikes 4 sätestatud maksimaalsest kaasrahastamise määrast. Eelmise aasta rahaliste toetuste kasutamata jäänud summasid ei või kasutada selle osa rahastamiseks, mida Euroopa tasandi erakonnad peavad rahastama omavahenditest. Kolmandate isikute rahalist toetust ühisürituste korraldamiseks ei käsitata Euroopa tasandi erakonna omavahenditena.

4.Euroopa tasandi erakond kasutab kõigepealt ära selle osa rahalisest toetusest, mida ei ole ära kasutatud rahalise toetusega hõlmatud eelarveaasta jooksul, ja hakkab alles seejärel kasutama pärast seda aastat antud rahalist toetust.

5.Eelmakselt kogunenud intresse käsitatakse rahalise toetuse osana.

Artikkel 222
Rahalise toetuse kasutamist käsitlev aruanne

1.Euroopa tasandi erakond esitab kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 23 rahalise toetuse kasutamise aastaaruande ja oma raamatupidamise aastaaruande vastutavale eelarvevahendite käsutajale heakskiitmiseks.

2.Vastutav eelarvevahendite käsutaja koostab käesoleva määruse artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastase tegevusaruande käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahalise toetuse kasutamise aastaaruande ja raamatupidamise aastaaruande alusel. Tegevusaruande koostamisel võib kasutada ka muid tõendavaid dokumente.

Artikkel 223
Rahalise toetuse summa

1.Rahalise toetuse summa ei ole lõplik enne, kui vastutav eelarvevahendite käsutaja on artikli 222 lõikes 1 osutatud rahalise toetuse kasutamise aastaaruande ja raamatupidamise aastaaruande heaks kiitnud. Rahalise toetuse kasutamise aastaaruande ja raamatupidamise aastaaruande heakskiitmine ei takista Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste ametit hiljem kontrolle tegemast.

2.Eelmakse kasutamata osa ei ole lõplik enne, kui Euroopa tasandi erakond on selle ära kasutanud, et katta hüvitatavad kulud, mis vastavad toetustaotluste esitamise kutses kindlaksmääratud kriteeriumidele.

3.Kui Euroopa tasandi erakond ei täida rahalise toetuse kasutamisega seotud kohustusi, peatatakse või lõpetatakse rahalise toetuse andmine või vähendatakse rahalise toetuse summat pärast seda, kui Euroopa tasandi erakonnale on antud võimalus esitada oma seisukohad.

4.Vastutav eelarvevahendite käsutaja kontrollib enne makse tegemist, et Euroopa tasandi erakond on endiselt registreeritud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 7 osutatud registris ning selle suhtes ei ole alates toetustaotluse esitamise kuupäevast kuni rahalise toetusega hõlmatud eelarveaasta lõpuni kohaldatud mõnd kõnealuse määruse artikliga 27 ettenähtud karistust.

5.Kui Euroopa tasandi erakond ei ole enam registreeritud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 7 osutatud registris või kui selle suhtes on kohaldatud mõnd kõnealuse määruse artikliga 27 ettenähtud karistust, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja rahalise toetuse maksmise peatada või lõpetada või rahalise toetuse summat vähendada ja nõuda artikli 218 lõikes 8 osutatud lepingu alusel põhjendamatult makstud summad sisse proportsionaalselt vigade, õigusnormide rikkumise, kelmuste ja pettuste või rahalise toetuse kasutamisega seotud muu kohustuse rikkumise raskusastmega pärast seda, kui asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale on antud võimalus esitada oma seisukohad.

Artikkel 224
Kontroll ja karistused

1.Igas artikli 215 lõikes 8 osutatud lepingus nähakse sõnaselgelt ette Euroopa Parlamendi õigus kontrollida kõikide liidu rahalisi vahendeid saanud Euroopa tasandi erakondade ning nende töövõtjate ja alltöövõtjate dokumente ja teha kohapealseid kontrolle ning Euroopa Pettustevastase Ameti ja kontrollikoja õigust kasutada eespool nimetatute suhtes oma artikli 124 kohaseid volitusi.

2.Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 132 ja 133 ning määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 27.

3.Lõikes 2 osutatud karistusi võib määrata ka Euroopa tasandi erakonnale, kes on toetustaotluse esitamisel või pärast rahalise toetuse saamist vastutava eelarvevahendite käsutaja nõutavate andmete hulgas esitanud valeandmeid või on andmed esitamata jätnud.

Artikkel 225
Andmete säilitamine

1.Euroopa tasandi erakond hoiab kõiki rahalise toetuse seisukohast olulisi andmeid ja tõendavaid dokumente viis aastat pärast viimase rahalise toetusega seotud makse tegemist.

2.Andmeid, mis käsitlevad rahalise toetuse kasutamisega seotud auditeid, kaebusi, kohtuvaidlusi, nõuete lahendamist ja selliseid Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusi, millest rahalise toetuse saajale on teatatud, hoitakse alles kõnealuste auditite, kaebuste, kohtuvaidluste, nõuete lahendamise või juurdluste lõpuni.

Artikkel 226
Sõltumatute väliste auditeerimisasutuste või ekspertide valimine

Määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 23 osutatud sõltumatud välised auditeerimisasutused või eksperdid valitakse avaliku hankemenetluse teel. Nende lepingu kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui viis aastat. Pärast kaht järjestikust lepinguperioodi loetakse, et neil on huvide konflikt, mis võib auditeerimist negatiivselt mõjutada.

XII jaotis
Muud eelarve täitmise vahendid

Artikkel 227
Usaldusfondid

1.Komisjon võib pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamist asutada hädaolukorra aegsete, hädaolukorra järgsete või temaatiliste meetmete jaoks usaldusfonde teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel. Iga usaldusfondi asutamisaktis määratakse kindlaks fondi eesmärgid. Komisjoni otsuses usaldusfondi asutamise kohta kirjeldatakse fondi eesmärke, põhjendatakse selle asutamist vastavalt lõikele 3 ning märgitakse usaldusfondi tegevusaeg ja teiste rahastajatega sõlmitud esialgsed kokkulepped.

2.Komisjon esitab liidu usaldusfondi asutamist, tegevusaja pikendamist ja likvideerimist käsitlevate otsuste eelnõud pädevale komiteele, kui see on ette nähtud alusaktis, mille kohaselt liidu usaldusfondile antakse liidu rahalist toetust.

3.Liidu usaldusfondid peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)liidu sekkumine loob lisaväärtust: usaldusfonde luuakse ja rakendatakse liidu tasandil, kui nende eesmärgid on eelkõige oma ulatuse või potentsiaalse mõju tõttu paremini saavutatavad pigem liidu kui riigi tasandil;

b)liidu usaldusfondid peavad muutma liidu poliitiliselt selgelt nähtavaks ja andma juhtimiseeliseid ning tagama parema liidu kontrolli riskide ning liidu rahalise toetuse ja muude rahastajate rahalise osaluse väljamaksete üle. Neid ei tohiks luua, kui nad vaid dubleerivad muid olemasolevaid rahastamiskanaleid või sarnaseid rahastamisvahendeid ega täienda neid.

4.Iga liidu usaldusfondi juurde luuakse rahastajate õiglase esindatuse tagamiseks nõukogu, mille eesistuja on komisjon ja vaatlejateks toetust mitteandvad liikmesriigid ning mis teeb otsuseid vahendite kasutamise üle. Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad eeskirjad ja usaldusfondi sise-eeskirjad sätestatakse usaldusfondi asutamisaktis, mille on vastu võtnud komisjon ja millega on ühinenud teised rahastajad. Kõnealuste eeskirjadega nähakse ette nõue, mille kohaselt on vahendite kasutamise kohta lõpliku otsuse vastuvõtmise jaoks vajalik komisjoni poolthääl.

5.Liidu usaldusfondid luuakse nende asutamisaktis kindlaksmääratud piiratud ajavahemikuks. Komisjon võib asjaomase liidu usaldusfondi nõukogu taotluse korral teha otsuse fondi tegevusaja pikendamise kohta.

Euroopa Parlament ja/või nõukogu võivad vajaduse korral nõuda, et komisjon lõpetaks assigneeringud usaldusfondile või vaataks läbi usaldusfondi asutamisakti, et fond likvideerida. Sellisel juhul tagastatakse allesjäänud vahendid proportsionaalselt eelarvesse üldtuluna ning toetust andnud liikmesriikidele ja muudele rahastajatele.

Artikkel 228
Usaldusfondide rakendamine

1.Liidu usaldusfonde rakendatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ning igas asutamisaktis kindlaksmääratud konkreetsete eesmärkidega.

2.Liidu usaldusfondidest rahastatavate meetmete puhul võib komisjon täita eelarvet artikli 61 lõike 1 punkti a kohaselt otseselt või artikli 61 lõike 1 punkti c alapunktide i, ii, iii, v ja vi kohaselt kaudselt üksuste kaudu.

3.Vahendite kulukohustustega sidumise ja väljamaksmise eest vastutavad komisjoni finantsjuhtimises osalejad, nagu määratletud IV jaotise 4. peatükis. Komisjoni peaarvepidaja on ühtlasi ka liidu usaldusfondi peaarvepidaja. Peaarvepidaja vastutab raamatupidamisarvestuse korra ja kõikidele liidu usaldusfondidele ühise kontoplaani kehtestamise eest. Komisjoni siseaudiitoril, Euroopa Pettustevastasel Ametil ja Euroopa Kontrollikojal on usaldusfondi suhtes samasugused volitused, nagu neil on komisjoni muude meetmete suhtes.

4.Liidu rahalist toetust ja teiste rahastajate rahalist osalust ei integreerita eelarvesse, vaid paigutatakse spetsiaalsele pangakontole. Usaldusfondi pangakonto avab ja sulgeb peaarvepidaja. Kõigi tehingute üle, mis tehakse aasta jooksul kolmandas lõigus osutatud pangakontol, peetakse usaldusfondi raamatupidamisarvestuses nõuetekohast arvestust.

Liidu rahaline toetus kantakse nimetatud pangakontole maksetaotluste alusel, mis peavad olema väljamaksete prognoosidega nõuetekohaselt põhjendatud, võttes arvesse kontol kättesaadavate summade saldot ja sellest tulenevat lisamaksete vajadust. Väljamaksete prognoosid tuleb teha igal aastal või vajaduse korral iga poole aasta tagant.

Teiste rahastajate rahalisi osalusi võetakse arvesse, kui need laekuvad usaldusfondi spetsiaalsele pangakontole, ja nende summat arvestatakse pärast nende spetsiaalsele pangakontole laekumisel eurodesse ümberarvestamist eurodes. Usaldusfondi spetsiaalselt pangakontolt kogunenud intress investeeritakse usaldusfondi, välja arvatud juhul, kui usaldusfondi asutamisaktis on ette nähtud teisiti.

5.Komisjonil on õigus kasutada kuni 5 % usaldusfondi koondatud summast oma halduskulude katteks aastatel, mil lõikes 4 osutatud rahalist toetust ja rahalist osalust on hakatud kasutama. Selliseid haldustasusid käsitatakse kogu usaldusfondi tegevusaja jooksul sihtotstarbeliste tuludena artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses.

Eelarvevahendite käsutaja koostab kaks korda aastas finantsaruande iga usaldusfondi tehingute kohta.

Usaldusfondide suhtes tehakse igal aastal sõltumatu välisaudit.

Artikkel 229
Eelarvetoetuse kasutamine

1.Kui see on ette nähtud asjaomaste alusaktidega, võib komisjon anda kolmandale riigile eelarvetoetust, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)asjaomase kolmanda riigi avaliku sektori vahendite haldamine on piisavalt läbipaistev, usaldusväärne ja tõhus;

b)asjaomane kolmas riik on kehtestanud piisavalt usutava ja asjakohase valdkondliku või riikliku poliitika;

c)asjaomane kolmas riik on kehtestanud stabiilsusele orienteeritud makromajanduspoliitika;

d)asjaomane kolmas riik on taganud piisava ja õigeaegse juurdepääsu põhjalikule ja usaldusväärsele eelarvealasele teabele.

2.Liidu rahalise toetuse maksmine põhineb lõikes 1 osutatud tingimuste täitmisel, kaasa arvatud avaliku sektori vahendite haldamise parandamine. Lisaks võib mõne makse tegemine sõltuda vahe-eesmärkide täitmisest, mida mõõdetakse objektiivsete tulemusnäitajate alusel, mis kajastavad asjaomases valdkonnas aja jooksul saavutatud tulemusi ja reformide edenemist.

3.Asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud rahastamislepingud peavad sisaldama järgmist:

a)kolmanda riigi kohustus esitada komisjonile usaldusväärne ja õigeaegne teave, mis võimaldab komisjonil hinnata lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmist;

b)asjakohased sätted, mille kohaselt kolmas riik kohustub viivitamata hüvitama asjaomaseks meetmeks antud toetuse tervikuna või osaliselt, kui esineb tõendeid, et toetust saava riigi poolne tõsine eeskirjade eiramine on muutnud liidu asjaomase rahastamise põhjendamatuks.

Esimeses lõigus nimetatud hüvitamiseks võib kohaldada artikli 99 lõike 1 teist lõiku.

4.Komisjon toetab parlamentaarse kontrolli ja auditivõimekuse arendamist kolmandates riikides ning läbipaistvuse suurendamist ja üldsuse teabele juurdepääsu parandamist.

Artikkel 230
Tasustatud väliseksperdid

1.Tasustatud väliseksperdid, kes aitavad institutsioone toetustaotluste, projektide ja pakkumuste hindamisel ning avaldavad konkreetsetel juhtudel oma arvamust ja annavad nõu, võib artikli 169 lõikes 1 kehtestatud piirmääradest madalama maksumuse korral valida vastavalt lõikes 3 sätestatud menetlusele.

2.Sellistele ekspertidele makstakse tasu eelnevalt kindlaksmääratud summas ja eksperte valitakse kutsealase suutlikkuse alusel. Valik tehakse valikukriteeriumide alusel, järgides mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja huvide konflikti puudumise põhimõtet.

3.Osalemiskutse avaldatakse asjaomase institutsiooni veebisaidil.

Osalemiskutse sisaldab ülesannete kirjeldust, nende kestust ja kindlaksmääratud tasustamistingimusi.

Osalemiskutse järel koostatakse ekspertide nimekiri. See kehtib mitte kauem kui viis aastat alates selle avalikustamisest või kuni lõpeb ülesannetega seotud mitmeaastane programm.

4.Huvitatud füüsilised isikud võivad esitada hankemenetluses osalemise taotluse igal ajal osalemiskutse kehtivusaja jooksul, välja arvatud selle kehtivusaja viimase kolme kuu jooksul.

5.Eksperdid, kellele makstakse tasu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest, võetakse tööle vastavalt korrale, mille Euroopa Parlament ja nõukogu sätestavad iga teadusuuringute raamprogrammi vastuvõtmisel või vastavates osalemiseeskirjades. V jaotise 2. peatüki 2. jao kohaldamisel käsitatakse kõnealuseid eksperte vahendite saajana artikli 2 tähenduses.

Artikkel 231
Tasustamata eksperdid

Institutsioonid võivad tasuda nende kutsutud või volitatud isikute kantud reisikulud ja päevarahad või kui see on asjakohane, siis neile makstavad mis tahes muud hüvitised.

Artikkel 232
Liikmemaksud

Liit võib tasuda liikmemaksudena osamaksusid organisatsioonidele, milles ta on liige või vaatleja.

Artikkel 233
Muud vahendid

Muudest vahenditest võib tasuda:

a)institutsioonide liikmete ja personali kulud, sealhulgas Euroopa Parlamendi praeguste ja endiste liikmete ühendustele antav rahaline toetus, ning rahaline toetus Euroopa koolidele;

b)kulud, mis seonduvad kalandusturgudega, millele on osutatud nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) artikli 3 lõike 2 punktis f;

c)makromajandusliku finantsabina makstava abi.

VIII JAOTIS
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE JA MUUD FINANTSARUANDED

1. PEATÜKK
Raamatupidamise aastaaruanne

1. jagu. Raamatupidamisraamistik

Artikkel 234
Raamatupidamise aastaaruande struktuur

Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse iga eelarveaasta kohta, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmisest:

a)finantsaruanded, milles on esitatud finantsteave artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjade kohaselt;

b)eelarve täitmise aruanne, milles esitatud teave hõlmab institutsioonide eelarve täitmise aruannetes sisalduvat teavet;

c)konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne, milles on artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjade, eelkõige olulisuse põhimõtte kohaselt konsolideeritud artiklis 69 osutatud asutuste ja teiste raamatupidamise konsolideerimise kriteeriumidele vastavate asutuste finantsaruannetes ja eelarve täitmise aruannetes esitatud finantsteave.

Artikkel 235
Finantsaruanded

1.Finantsaruanded esitatakse miljonites eurodes ja artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjade kohaselt ning koosnevad järgnevast:

a)bilanss, milles kajastatakse kõiki varasid ja kohustusi ning finantsseisundit eelneva eelarveaasta 31. detsembri seisuga;

b)tulemiaruanne, milles kajastatakse eelneva eelarveaasta majandustulemust;

c)rahavoogude aruanne, milles on näidatud eelarveaasta jooksul laekunud ja väljamakstud summad ning sularahapositsioon aasta lõpus;

d)netovara muutuste aruanne, milles esitatakse ülevaade eelarveaasta jooksul toimunud reservide muutustest ning kumulatiivsed tulemused.

2.Finantsaruannete lisad täiendavad ja selgitavad lõikes 1 osutatud aruannetes esitatud teavet ja annavad kogu täiendava teabe, mis on ette nähtud artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjadega.

3.Eelarveaasta sulgemise ja üldise raamatupidamisarvestuse esitamise vahelisel ajal teeb peaarvepidaja kõik korrigeerimised, mida on vaja sellise raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, mis annab õiglase ülevaate; nimetatud korrigeerimised ei hõlma kõnealuse aastaga seonduvaid väljamakseid ega laekumisi. Sellised korrigeerimised peavad vastama artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjadele.

2. jagu
Eelarve raamatupidamisarvestus

Artikkel 236
Eelarve täitmise aruanded

Eelarve täitmise aruanded esitatakse miljonites eurodes. Need koosnevad järgnevast:

a)aruanded, millesse on koondatud kõik eelarve tulu- ja kulutoimingud asjaomasel eelarveaastal;

b)eelarve täitmise tulemus, mis arvutatakse asjaomase kohaldatava omavahendite määruse alusel;

c)lisad, mis täiendavad ja selgitavad aruannetes esitatud teavet.

3. jagu
Raamatupidamise aastaaruande esitamise ajakava

Artikkel 237
Esialgne raamatupidamise aastaaruanne

1.Teiste institutsioonide ja artiklis 234 osutatud asutuste peaarvepidajad saadavad oma esialgse raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgneva eelarveaasta 1. märtsiks.

2.Samuti saadavad teiste institutsioonide ja artiklis 234 osutatud asutuste peaarvepidajad hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale tema sätestatud viisil ja vormis konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed.

3.Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib need esialgsed raamatupidamise aastaaruanded komisjoni esialgse raamatupidamise aastaaruandega ja saadab kontrollikojale järgneva eelarveaasta 31. märtsiks elektrooniliselt komisjoni esialgse raamatupidamise aastaaruande ja liidu esialgse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande.

Artikkel 238
Lõpliku raamatupidamise aastaaruande heakskiitmine

1.Kontrollikoda esitab 1. juuniks oma tähelepanekud muude institutsioonide kui komisjoni ja teiste artiklis 234 osutatud asutuste esialgsete raamatupidamise aastaaruannete kohta ning 15. juuniks oma tähelepanekud komisjoni esialgse raamatupidamise aastaaruande ja liidu esialgse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta.

2.Samuti saadavad teiste institutsioonide ja artiklis 234 osutatud asutuste peaarvepidajad 15. juuniks komisjoni peaarvepidajale tema sätestatud viisil ja vormis konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed.

Muud institutsioonid kui komisjon ja iga artiklis 234 osutatud asutus saadab oma lõpliku raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale, kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. juuliks.

3.Iga institutsiooni ja artiklis 234 osutatud asutuse peaarvepidaja saadab oma lõpliku raamatupidamise aastaaruande esitamise tähtajaga samaks tähtajaks esitiskirja kõnealuse raamatupidamise aastaaruande kohta kontrollikojale ning nimetatud esitiskirja koopia komisjoni peaarvepidajale.

Lõplikule raamatupidamise aastaaruandele lisatakse peaarvepidaja kinnitus selle kohta, et lõplik raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas käesoleva jaotisega ning finantsaruannete lisades esitatud raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

4.Komisjoni peaarvepidaja koostab lõpliku konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande teabe alusel, mille institutsioonid, välja arvatud komisjon, ja artiklis 234 osutatud asutused on esitanud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt. Lõplikule konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele lisatakse komisjoni peaarvepidaja kinnitus selle kohta, et lõplik konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas käesoleva jaotisega ning finantsaruannete lisades esitatud raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

5.Pärast lõpliku konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja komisjoni enda lõpliku raamatupidamise aastaaruande heakskiitmist saadab komisjon need 31. juuliks elektrooniliselt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Komisjoni peaarvepidaja saadab kontrollikojale samaks tähtajaks ka esitiskirja lõpliku konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta.

6.Lõplik konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas 15. novembriks koos kinnitava avaldusega, mille kontrollikoda on teinud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 287 ja Euratomi asutamislepingu artikliga 106a.

2. PEATÜKK
Integreeritud finants- ja vastutusaruanded

Artikkel 239
Integreeritud finants- ja vastutusaruanded

1.Komisjon esitab järgneva aasta 31. juuliks Euroopa Parlamendile ja nõukogule integreeritud finants- ja vastutusaruanded, mis koosnevad järgmisest:

a)artiklis 238 osutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne;

b)iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne, mis koosneb järgmisest:

i)eelneva eelarveaasta tegevusaruannete kokkuvõte koos kõikide artikli 73 lõikes 9 osutatud volitatud eelarvevahendite käsutajate iga-aastaste tegevusaruannetega;

ii)ELi toimimise lepingu artiklis 318 osutatud liidu rahanduse hindamisaruanne, mis põhineb saavutatud tulemustel;

c)ELi eelarvega seotud ennetus- ja parandusmeetmete aruanne, milles esitatakse selliste meetmete finantsmõju, mis on võetud ELi eelarve kaitsmiseks ebaseaduslike kulude eest;

d)ELi toimimise lepingu artiklis 325 osutatud Euroopa Liidu finantshuvide kaitse (pettuste vastase võitluse) aruanne, mis on koostatud koostöös liikmesriikidega ja mis käsitleb pettuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võetud meetmeid;

e)artikli 116 lõikes 7 osutatud siseauditeid käsitlev aruanne;

f)artikli 253 lõikes 3 osutatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmete aruanne.

2.Lõikes 1 osutatud integreeritud finants- ja vastutusaruanded tehakse kontrollikojale kättesaadavaks.

3. PEATÜKK
Muud eelarve- ja finantsaruanded

Artikkel 240
Eelarve täitmise kuuaruanne

Lisaks artiklites 235 ja 236 sätestatud aastaaruannetele saadab komisjoni peaarvepidaja üks kord kuus Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelarve täitmist käsitlevad andmed nii tulude kui ka kulude kohta, võrrelduna kasutada olevate assigneeringute kogusummaga.

Andmed avaldatakse kümne tööpäeva jooksul pärast iga kuu lõppu komisjoni veebisaidil.

Artikkel 241
Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aastaaruanne

1.Iga institutsioon ja artiklis 234 osutatud asutus koostab eelarveaasta kohta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

Kõnealuse aruande teevad nad järgneva eelarveaasta 31. märtsiks kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

2.Lõikes 1 osutatud aruandes esitatakse kokkuvõttev teave assigneeringute ümberpaigutuste kohta erinevate eelarvepunktide vahel.

Artikkel 242
Rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabi aastaaruanne

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule üks kord aastas aruande artikli 39 lõigetes 4 ja 5 ning artikli 50 lõike 1 punktis d osutatud rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi, tingimuslike kohustuste ja ühise eraldisfondi kohta. See teave tehakse samal ajal kättesaadavaks ka kontrollikojale.

Artikkel 243
Raamatupidamisküsimuste aruanne

Peaarvepidaja saadab iga aasta 15. septembriks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles esitatakse teave ilmnenud riskide, vaadeldud üldsuundumuste, tekkinud uute raamatupidamisprobleemide ja tehtud edusammude kohta raamatupidamisküsimustes, sealhulgas nendes, mille on tõstatanud kontrollikoda, ning teave sissenõudmiste kohta.

Artikkel 244
Usaldusfondide aruanne

Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 39 lõike 5 kohaselt aruande, milles käsitletakse liidu usaldusfondidest toetust saanud meetmeid ning usaldusfondide rakendamist, tulemuslikkust ja raamatupidamise aastaaruandeid.

Usaldusfondi nõukogu kiidab heaks eelarvevahendite käsutaja koostatud usaldusfondi aastaaruande. Usaldusfondi nõukogu kiidab samuti heaks peaarvepidaja koostatud lõpliku raamatupidamise aastaaruande. Usaldusfondi nõukogu esitab peaarvepidaja koostatud lõpliku raamatupidamise aastaaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames.

Artikkel 245
Vahendite saajaid käsitleva teabe avaldamine

Komisjon avaldab vahendite saajaid käsitleva teabe kooskõlas artikliga 36.

XIV JAOTIS
VÄLISAUDIT JA EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE

1. PEATÜKK
Välisaudit

Artikkel 246
Kontrollikoja tehtav välisaudit

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon teavitavad kontrollikoda võimalikult kiiresti kõigist otsustest ja eeskirjadest, mis on vastu võetud artiklite 12, 15, 20, 27, 28, 30 ja 41 kohaselt.

Artikkel 247
Auditeerimiseeskirjad ja -menetlused

1.Selle kindlakstegemiseks, kas kõik tulud on saadud ja kulud välja makstud seaduslikult ja nõuetekohaselt, võtab kontrollikoda arvesse aluslepinguid, eelarvet, käesolevat määrust, käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakte ja kõiki muid aluslepingute kohaselt vastuvõetud õigusakte. Seejuures võetakse arvesse programmide mitmeaastast olemust ning nendega seotud järelevalve- ja kontrollisüsteeme.

2.Oma ülesannete täitmisel on kontrollikojal õigus tutvuda artiklis 249 sätestatud viisil kõikide dokumentide ja kogu teabega, mis on seotud talituste ja asutuste finantsjuhtimisega ja käsitlevad liidu rahastatavaid või kaasrahastatavaid meetmeid. Kontrollikojal on õigus teha järelepärimisi kõigile tulu- ja kulutoimingute eest vastutavatele ametnikele ning kasutada kõiki auditeerimismenetlusi, mis on kõnealuste talituste või asutuste puhul asjakohased. Liikmesriikides toimub audit koostöös siseriiklike auditeerimisasutustega või kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis pädevate siseriiklike talitustega. Kontrollikoda ja liikmesriikide auditeerimisasutused teevad koostööd usalduslikult, säilitades samal ajal oma sõltumatuse.

Kontrollikoda võib kogu teabe saamiseks, mida tal on vaja talle aluslepingutega või nende kohaselt vastuvõetud õigusaktidega antud ülesannete täitmiseks, viibida audititoimingute juures, mida tehakse mis tahes institutsiooni poolse või nimel toimuva eelarve täitmise raames, esitades selleks eelnevalt vastava taotluse.

Kontrollikoja taotluse korral lubavad institutsioonid liidu hoiuseid hoidvatel finantseerimisasutustel lasta kontrollikojal kindlaks teha, kas väljastpoolt saadud andmed on raamatupidamise aastaaruandega kooskõlas.

3.Oma ülasannete täitmiseks teatab kontrollikoda institutsioonidele ja asutustele, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, oma töötajate nimed, kellel on õigus neid auditeerida.

Artikkel 248
Väärtpaberite ja raha kontrollimine

Kontrollikoda tagab, et kõiki hoiustatud või kassas olevaid väärtpabereid ja kogu hoiustatud või kassas olevat raha kontrollitakse hoiulevõtja allakirjutatud asjaomaste dokumentide alusel või hoitava raha ja väärtpaberite ametlike õiendite alusel. Kontrollikoda võib selliseid kontrollimisi ise teha.

Artikkel 249
Kontrollikoja juurdepääsuõigus

1.Komisjon, teised institutsioonid, liidu nimel tulusid ja kulusid haldavad asutused ja vahendite saajad aitavad kontrollikoda igakülgselt ja annavad talle kogu teabe, mida ta peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Nad annavad kontrollikoja käsutusse kõik eelarvest rahastatavate lepingute sõlmimist ja täitmist käsitlevad dokumendid, kõik raha või materiaalse vara arvestusdokumendid, kõik raamatupidamisdokumendid ja tõendavad dokumendid ning nendega seotud haldusdokumendid, kõik tulude ja kuludega seotud dokumendid, kõik inventarinimestikud ja kõik talituste organisatsiooniskeemid, mida kontrollikoda peab vajalikuks tulemiaruande ja eelarve tulemiaruande auditeerimiseks kas dokumentide põhjal või kohapeal, ja samaks otstarbeks ka kõik elektrooniliselt loodud või säilitatavad dokumendid ja andmed.

Liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste siseauditiorganid ja muud üksused aitavad kontrollikoda igal viisil, mida viimane peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks.

2.Ametnikud, kelle tegevust kontrollikoda kontrollib, on kohustatud:

a)esitama kassas oleva raha, kogu ülejäänud raha, väärtpaberite ja materiaalse vara üle peetavat arvestust käsitlevad dokumendid, samuti kõik tõendavad dokumendid nende käsutusse antud rahaliste vahendite haldamise kohta ning kõik eelnimetatutega seonduvad arveraamatud, registrid ja muud dokumendid;

b)esitama kirjavahetuse ja kõik muud dokumendid, mida on vaja artiklis 247 osutatud auditi teostamiseks täies ulatuses.

Esimese lõigu punktis b osutatud teavet võib nõuda ainult kontrollikoda.

3.Kontrollikojal on õigus auditeerida liidu tulude ja kuludega seotud dokumente, mis on institutsioonide talituste, eelkõige kõnealuste tulude ja kuludega seotud otsuste tegemise eest vastutavate talituste, liidu nimel tulusid ja kulusid haldavate asutuste ning eelarvest makseid saavate füüsiliste ja juriidiliste isikute valduses.

4.Tulude saamise ja kulude väljamaksmise seaduslikkuse ja nõuetekohasuse ning finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlakstegemine hõlmab ka rahalise toetusena saadud liidu vahendite kasutamist institutsioonidevälistes asutustes.

5.Institutsioonidevälistele asutustele liidu vahendite maksmise eelduseks on asutuste kirjalik nõusolek või selle puudumisel töövõtjate või alltöövõtjate kirjalik nõusolek kontrollikoja auditiga, mis käsitleb saadud vahendite kasutamist.

6.Komisjon esitab kontrollikojale viimase taotlusel kogu teabe laenutehingute kohta.

7.Integreeritud arvutisüsteemide kasutamine ei tohi piirata kontrollikoja võimalusi tutvuda tõendavate dokumentidega.

Artikkel 250
Kontrollikoja aastaaruanne

1.Kontrollikoda edastab komisjonile ja asjaomastele institutsioonidele hiljemalt 15. juuniks kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada kontrollikoja aastaaruandes. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks ja nende suhtes kohaldatakse ärakuulamismenetlust. Kõik institutsioonid saadavad kontrollikojale vastuse 15. oktoobriks. Institutsioonide vastused, välja arvatud komisjoni omad, saadetakse samal ajal ka komisjonile.

2.Kontrollikoja aastaaruandes antakse hinnang finantsjuhtimise usaldusväärsuse kohta.

3.Kontrollikoja aastaaruandes on jagu iga institutsiooni kohta. Kontrollikoda võib oma äranägemise järgi lisada mis tahes kokkuvõtva aruande või üldised tähelepanekud.

Kontrollikoda võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõikide institutsioonide vastused tema tähelepanekutele avaldatakse kas iga tähelepanekuga kõrvuti või selle järel.

4.Kontrollikoda edastab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele ja teistele institutsioonidele 15. novembriks oma aastaaruande koos institutsioonide vastustega ning tagab nende avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 251
Kontrollikoja eriaruanded

1.Kontrollikoda edastab asjaomasele institutsioonile või asutusele kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada eriaruandes. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks ja nende suhtes kohaldatakse ärakuulamismenetlust.

Asjaomane institutsioon või asutus teavitab kontrollikoda üldiselt kuue nädala jooksul pärast nimetatud tähelepanekute edastamist mis tahes vastusest, mida ta soovib nende tähelepanekute kohta esitada. Kõnealune ajavahemik peatatakse nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, eelkõige ärakuulamismenetluse käigus, kui see on asjaomasele institutsioonile või asutusele vajalik, et saada oma vastuse viimistlemiseks tagasisidet liikmesriikidelt.

Asjaomase institutsiooni või asutuse vastustes käsitletakse otseselt ja eranditult kontrollikoja tähelepanekuid.

Kontrollikoda tagab, et eriaruanded koostatakse ja võetakse vastu asjakohase aja jooksul, mis üldiselt ei ületa 13 kuud.

Eriaruanded koos asjaomaste institutsioonide või asutuste vastustega edastatakse viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kellest kumbki otsustab, vajaduse korral koostöös komisjoniga, milliseid meetmeid tuleks kõnealuseid eriaruandeid ja vastuseid silmas pidades võtta.

Kontrollikoda võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõikide asjaomaste institutsioonide ja asutuste vastused tema tähelepanekutele avaldatakse kas iga tähelepanekuga kõrvuti või selle järel, ning avaldab eriaruande koostamise ajakava.

2.Kontrollikoda võib Euroopa Liidu Teatajas avaldada ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teises lõigus osutatud arvamused, mis ei ole seotud ettepanekute või eelnõudega, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku konsulteerimismenetlust. Kontrollikoda otsustab avaldamise üle pärast konsulteerimist institutsiooniga, kes taotles arvamuse esitamist või keda see käsitleb. Avaldamisel lisatakse arvamustele asjaomaste institutsioonide võimalikud märkused.

2. PEATÜKK
Eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Artikkel 252
Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava

1.Kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal n + 2 heakskiidu komisjoni tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

2.Kui lõikes 1 ettenähtud kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada, teatab Euroopa Parlament või nõukogu komisjonile edasilükkamise põhjustest.

3.Kui Euroopa Parlament lükkab eelarve täitmisele heakskiitu andva otsuse tegemise edasi, teeb komisjon kõik endast oleneva, et võimalikult kiiresti võtta meetmeid selle otsuse tegemist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks või kõrvaldamise hõlbustamiseks.

Artikkel 253
Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus

1.Otsus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta hõlmab liidu kõigi tulude ja kulude kontosid ja nende saldot ning bilansis esitatud liidu varasid ja kohustusi.

2.Eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks tutvub Euroopa Parlament, pärast seda, kui nõukogu on seda juba teinud, ELi toimimise lepingu artiklis 318 osutatud raamatupidamise aastaaruande, finantsaruannete ja hindamisaruandega. Samuti tutvub ta kontrollikoja aastaaruande ja auditeeritud institutsioonide saadetud vastustega, asjaomase eelarveaasta kohta koostatud kontrollikoja võimalike asjaomaste eriaruannetega ja kontrollikoja kinnitava avaldusega, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

3.Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab komisjon talle ELi toimimise lepingu artikli 319 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

Artikkel 254
Järelmeetmed

1.ELi toimimise lepingu artikli 319 ja Euratomi asutamislepingu artikli 106a kohaselt võtavad komisjon, muud institutsioonid ja käesoleva määruse artiklites 69 ja 70 osutatud asutused kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid ja eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale nõukogu vastu võetud soovitusele lisatud märkusi.

2.Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral annavad institutsioonid ja lõikes 1 osutatud asutused aru nende tähelepanekute ja märkuste põhjal võetud meetmetest ja eelkõige juhtnööridest, mis nad on andnud oma talitustele, kes vastutavad eelarve täitmise eest. Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, teavitades teda meetmetest, mis nad on võtnud kõnealuste tähelepanekute järgimiseks, et komisjon saaks neid oma aruande koostamisel arvesse võtta. Institutsioonide aruanded edastatakse ka kontrollikojale.

Artikkel 255
Euroopa välisteenistust käsitlevad erisätted

Euroopa välisteenistuse puhul järgitakse menetlusi, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 319 ja käesoleva määruse artiklites 252, 253 ja 254. Euroopa välisteenistus teeb igakülgset koostööd eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalevate institutsioonidega ning annab vajaduse korral täiendavat teavet, sealhulgas osaleb nende asjaomaste organite koosolekutel.

XV JAOTIS
HALDUSASSIGNEERINGUD

Artikkel 256
Üldsätted

1.Haldusassigneeringud on liigendamata assigneeringud.

2.Käesoleva jaotisega reguleeritavad haldusassigneeringud on määratletud artikli 45 lõikes 3.

Eelarvelised kulukohustused, mis vastavad haldusassigneeringutele, mille liik on mitme jaotise puhul ühine ja mida hallatakse ühiselt, võib kanda eelarve raamatupidamisarvestusse ühiselt, lähtudes artikli 45 lõikes 3 sätestatud kokkuvõtlikust liigendusest.

Vastavad kulud kantakse iga jaotise eelarveridadele sama jaotuse kohaselt nagu assigneeringute puhul.

3.Halduskulud, mis tulenevad lepingutest, mis hõlmavad eelarveaastast kaugemale ulatuvaid ajavahemikke kas tulenevalt kohalikest tavadest või seadmete tarnimisest, kantakse selle eelarveaasta eelarvesse, mil kulud kantakse.

4.Institutsioonide esitatud üüritagatised on pangatagatised või institutsiooni ja üürileandja nimel blokeeritud pangakontole tehtud hoiused, mis on nomineeritud eurodes, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Kui kolmandates riikides tehtavate tehingute puhul ei ole ühegi nimetatud üüritagatise vormi kasutamine võimalik, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja siiski nõustuda muude vormidega, tingimusel et need vormid tagavad liidu finantshuvide samaväärse kaitse.

5.Institutsioonide töötajatele ja liikmetele võib maksta avanssi personalieeskirjades ja institutsioonide liikmeid käsitlevates erisätetes sätestatud tingimustel.

Artikkel 257
Ettemaksud

Artikli 11 lõikes 2 osutatud kulusid, mis õigusnormide või lepingusätete kohaselt tuleb tasuda ette, näiteks üürikulud, võidakse tasuda alates 1. detsembrist järgneva eelarveaasta assigneeringute arvelt. Sel juhul artikli 11 lõikes 2 nimetatud piirangut ei kohaldata.

Artikkel 258
Kinnisvaraprojekte käsitlevad erisätted

1.Iga institutsioon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 1. juuniks töödokumendi oma kinnisvarapoliitika kohta, mis sisaldab järgmist teavet:

a)iga hoone kohta asjaomaste eelarveridade assigneeringutega kaetavad kulud ja põrandapind. Kulud hõlmavad hoonete sisustuskulusid. Need ei hõlma muid kulusid;

b)oodatavad muutused põrandapinda ja asukohti hõlmavas üldises kavas järgnevatel aastatel ja selliste kavandamisjärgus olevate kinnisvaraprojektide kirjeldus, mis on juba kindlaks määratud;

c)lõplikud tingimused ja kulud ning asjakohane teave selliste uute kinnisvaraprojektide elluviimise kohta, mis on varem esitatud Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetluse kohaselt ja mis ei sisaldu eelneva aasta töödokumentides.

2.Iga kinnisvaraprojekti puhul, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju eelarvele, teavitab institutsioon Euroopa Parlamenti ja nõukogu võimalikult aegsasti vajatavast põrandapinnast ja eelplaneerimisest enne, kui toimub kohaliku turu uurimine kinnisvaralepingu puhul või esitatakse pakkumuse esitamise ettepanekud ehitustööde puhul.

3.Iga kinnisvaraprojekti puhul, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju eelarvele, esitab institutsioon kinnisvaraprojekti, eelkõige selle maksumuse üksikasjaliku hinnangu ja rahastamise, sealhulgas artikli 20 lõike 3 punktis g osutatud sihtotstarbeliste tulude kasutamise võimalused ja selliste lepinguprojektide loetelu, mida kavatsetakse kasutada, ning taotleb enne lepingute sõlmimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiitu. Institutsiooni taotlusel käsitatakse kinnisvaraprojektiga seoses esitatud dokumente konfidentsiaalsena.

Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse kinnisvaraprojekti kohta nelja nädala jooksul pärast seda, kui mõlemad institutsioonid selle kätte saanud, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Kinnisvaraprojekt loetakse heakskiidetuks pärast nimetatud neljanädalase ajavahemiku möödumist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu teevad selle ajavahemiku jooksul ettepaneku suhtes keelduva otsuse.

Kui Euroopa Parlament ja/või nõukogu esitab nimetatud neljanädalase ajavahemiku jooksul nõuetekohaselt põhjendatud argumente, pikendatakse seda ajavahemikku üks kord kahe nädala võrra.

Kui Euroopa Parlament või nõukogu teeb kinnisvaraprojekti suhtes keelduva otsuse, võtab asjaomane institutsioon oma ettepaneku tagasi ning võib esitada uue ettepaneku.

4.Vääramatu jõu korral võib lõikes 2 sätestatud teabe esitada koos kinnisvaraprojektiga. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse kinnisvaraprojekti kohta kahe nädala jooksul pärast seda, kui mõlemad institutsioonid on selle kätte saanud. Kinnisvaraprojekt loetakse heakskiidetuks pärast nimetatud kahenädalase ajavahemiku möödumist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament ja/või nõukogu teeb selle ajavahemiku jooksul ettepaneku suhtes keelduva otsuse.

5.Järgmisi toiminguid peetakse kinnisvaraprojektideks, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju eelarvele:

a)maa soetamine;

b)hoonete soetamine, müük või ehitamine või nende konstruktsioonide renoveerimine või nimetatud elemente kombineeriv projekt, mida viiakse ellu sama ajavahemiku jooksul ja mille väärtus ületab 3 000 000 eurot;

c)uute kinnisvaralepingute sõlmimine (sealhulgas kasutusvaldus, pikaajalised üürilepingud ja kehtivate kinnisvaralepingute uuendamine vähem soodsatel tingimustel), mida ei ole nimetatud punktis b ja mille kulu aastas on vähemalt 750 000 eurot;

d)kehtivate kinnisvaralepingute pikendamine või uuendamine (sealhulgas kasutusvaldus ja pikaajalised üürilepingud) samadel või soodsamatel tingimustel, mille kulu aastas on vähemalt 3 000 000 eurot.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka institutsioonidevahelise iseloomuga kinnisvaraprojektide ning liidu delegatsioonide suhtes.

Punktides b, c ja d osutatud 750 000 euro või 3 000 000 euro suurused piirmäärad sisaldavad hoone sisustuskulusid. Üüri- ja kasutusvalduse lepingute puhul võetakse kõnealustes piirmäärades arvesse hoone sisseseade kulusid, kuid mitte muid kulusid.

6.Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, võib kinnisvara soetamise projekti rahastada laenuga, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on selle eelnevalt heaks kiitnud.

Laenulepingud sõlmitakse ja laen makstakse tagasi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja viisil, millega tagatakse liidu finantshuvide parimal viisil järgimine.

Kui institutsioon teeb ettepaneku rahastada soetamist laenuga, näidatakse esitatavas rahastamiskavas, millele lisatakse taotlus saada eelnevalt asjaomase institutsiooni heakskiit, eelkõige ära maksimaalne rahastamise määr, rahastamisperiood, rahastamisliik, rahastamistingimused ja sääst võrreldes muud liiki lepingutingimustega.

Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse eelneva heakskiidu taotluse kohta nelja nädala jooksul pärast seda, kui mõlemad institutsioonid on taotluse kätte saanud, ning seda tähtaega võib pikendada üks kord kahe nädala võrra. Soetamine laenuga loetakse tagasilükatuks, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei kiida seda nimetatud tähtaja jooksul sõnaselgelt heaks.

Artikkel 259
Varajase teavitamise ja eelneva heakskiitmise menetlus

1.Artikli 258 lõikes 2 osutatud varajase teavitamise menetlust ja artikli 258 lõikes 3 osutatud eelneva heakskiitmise menetlust ei kohaldata tasuta või sümboolse summa eest maa soetamise suhtes.

2.Artikli 258 lõigetes 1–5 sätestatud varajase teavitamise ja eelneva heakskiitmise menetlust ei kohaldata elamukinnisvara suhtes. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad nõuda vastutavalt institutsioonilt mis tahes teavet elamukinnisvara kohta.

3.Erakorraliste või kiireloomuliste poliitiliste asjaolude korral võib artikli 258 lõikes 2 osutatud varajase teabe kolmandates riikides asuvate liidu delegatsioonide või asutustega seonduvate kinnisvaraprojektide kohta esitada koos artikli 258 lõike 3 kohase kinnisvaraprojektiga. Sel juhul viiakse varajase teavitamise ja eelneva heakskiitmise menetlus läbi esimesel võimalusel.

4.Artikli 258 lõigetes 3 ja 4 osutatud eelneva heakskiitmise menetlust ei kohaldata kinnisvaraprojekti täpse maksumuse ja rahastamise hindamiseks vajalike ettevalmistavate lepingute või uuringute suhtes.

XVI JAOTIS LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 260
Euroopa Parlamendi ja nõukogu teabenõuded

Euroopa Parlamendil ja nõukogul on õigus saada mis tahes teavet ja selgitusi oma pädevuses olevate eelarveküsimuste kohta.

Artikkel 261
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu artiklites 155, 69 ja 70 osutatud delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kuni 31. detsembrini 2020. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kaks aastat enne 31. detsembrit 2020. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt ajavahemikuks, mis vastab järgnevate mitmeaastaste finantsraamistike kehtivusajale, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab vastava mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaja pikendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes.

6.Delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

TEINE OSA
VALDKONDLIKE ÕIGUSAKTIDE MUUDATUSED

Artikkel 262
Määruse (EÜ) nr 2012/2002 muudatused

Nõukogu määrust (EÜ) nr 2012/2002 51 muudetakse järgmiselt.

1.Artikli 4 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui komisjon on jõudnud järeldusele, et tingimused fondist rahalise toetuse andmiseks on täidetud, esitab ta viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajalikud ettepanekud fondi vahendite kasutuselevõtmiseks. Kõnealused ettepanekud sisaldavad:

a) kogu olemasolevat teavet, millele on osutatud lõikes 1;

b) muud komisjoni valduses olevat asjakohast teavet;

c) tõestust artiklis 2 sätestatud tingimuste täitmise kohta ning

d) ettepanekus sisalduvate summade põhjendust.“

2.Artikli 4 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu fondi vahendite kasutuselevõtmise otsuse, võtab komisjon rakendusaktiga vastu fondist rahalise toetuse andmise otsuse ning maksab kõnealuse rahalise toetuse ühekordse maksena abisaajariigile viivitamata välja. Kui artikli 4a kohaselt on tehtud ettemakse, tehakse üksnes lõppmakse.“

Artikkel 263
Määruse (EL) nr 1296/2013 muudatused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1296/2013 52 muudetakse järgmiselt.

1.Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 3 lõikes 1 sätestatud tegevussuundade suhtes kohaldatakse kogu programmiperioodi vältel keskmiselt järgmisi soovituslikke protsendimäärasid:

a) programmi „Progress“ tegevussuuna suhtes vähemalt 18 %;

b) EURESe tegevussuuna suhtes vähemalt 18 %;

c) mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna suhtes vähemalt 18 %.“

2.Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Programmi „Progress“ tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b ja c loetletud valdkonnas:

a) tööhõive, eriti võitluseks noorte töötuse vastu;

b) sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaasatus ning vaesuse vähendamine ja ennetamine;

c) töötingimused.“;

b)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

„2. Programmi „Progress“ tegevussuuna üldisest eraldisest eraldatakse märkimisväärne osa sotsiaalse eksperimenteerimise kui uuenduslike lahenduste testimise ja hindamise meetodi edendamisele eesmärgiga suurendada lahenduste hulka.“

3.Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Valdkonnad ja rahastamine

EURESe tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b ja c loetletud valdkonnas:

a) vabade töökohtade, töötaotluste ja nendega seonduva teabe läbipaistvus tööotsijate ja tööandjate jaoks;

b) teenuste väljatöötamine töötajate värbamiseks ja nende ametisse nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu liidu tasandil, eelkõige sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine;

c) piiriülesed partnerlused.“

4.Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Valdkonnad ja rahastamine

Mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a ja b loetletud valdkonnas:

a) haavatavate rühmade ja mikroettevõtete mikrorahastamine;

b) sotsiaalne ettevõtlus.“

5.Artikkel 33 jäetakse välja.

Artikkel 264
Määruse (EL) nr 1301/2013 muudatused

Määrust (EL) nr 1301/2013 muudetakse järgmiselt.

1.Artikli 3 lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:

„investeerimine piirkondade sisepotentsiaali arendamisse seadmetesse ja taristutesse tehtavate püsiinvesteeringute kaudu; nende hulka kuuluvad kultuuri- ning jätkusuutliku turismi taristud, ettevõtetele osutatavad teenused, teadus- ja innovatsiooniasutuste toetamine ning investeerimine tehnoloogiasse ja ettevõtete rakendusuuringutesse;“.

2.Artikli 5 lõikele 9 lisatakse punkt e:

„e) rändajate ja pagulaste vastuvõtmise ning sotsiaalse ja majandusliku integreerimise toetamine;“.

3.I lisa tabelis asendatakse sõnadega „Sotsiaalne taristu“ algav tekst kuni tabeli lõpuni järgmisega:

„Sotsiaalne taristu

Lastehoid ja haridus	füüsilised isikud	Toetust saavate lapsehoiuteenuste või hariduse taristu võimekus
Tervishoid	füüsilised isikud	Paremate tervishoiuteenustega hõlmatud elanikud
Eluase	eluasemete arv	Renoveeritud elusasemed
	eluasemete arv	Renoveeritud eluasemed, millest rändajatele ja pagulastele (vastuvõtukeskused välja arvatud)
Rändajad ja pagulased	füüsilised isikud	Rändajaid ja pagulasi toetava taristu võimekus (muu kui eluase)

Linnaarenduse erinäitajad

	füüsilised isikud	Linnade integreeritud arengustrateegiatega aladel elavad inimesed
	ruutmeetrid	Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud linnapiirkondades
	ruutmeetrid	Linnapiirkondades ehitatud või renoveeritud avalikud või ärihooned

Artikkel 265
Määruse (EL) nr 1303/2013 muudatused

Määrust (EL) nr 1303/2013 muudetakse järgmiselt.

1.Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10) „toetusesaaja“ – tegevuse algatamise või algatamise ja rakendamise eest vastutav avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik; käesoleva artikli punktis 13 määratletud riigiabi kavade kontekstis üksus, mis saab toetust; käesoleva määruse teise osa IV jaotise kohaste rahastamisvahendite kontekstis asutus, kes rakendab rahastamisvahendit, või kui see on asjakohane, fondifondi;“

b)punkt 31 asendatakse järgmisega:

„31) „makropiirkondlik strateegia“ – integreeritud raamistik, mida võivad muu hulgas toetada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mis on ette nähtud selleks, et käsitleda kindlaksmääratud geograafilise piirkonna ühiseid probleeme, mis on seotud samas geograafilises piirkonnas asuvate liikmesriikide ja kolmandate riikidega, kes saavad seetõttu kasu tihedamast koostööst, millega antakse panus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks;“.

2.Artikli 4 lõikes 7 asendatakse viide „finantsmääruse artiklile 59“ viitega „finantsmääruse artiklile 62“.

3.Artikli 4 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Komisjon ja liikmesriigid rakendavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet kooskõlas finantsmääruse artikliga 31, artikli 34 lõikega 1 ja artikliga 59.“

4.Artiklisse 9 lisatakse järgmine lõik:

„Iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi jaoks fondispetsiifiliste eeskirjadega ette nähtud prioriteedid hõlmavad eelkõige iga fondi asjakohast kasutamist rände ja varjupaiga valdkonnas.“

5.Artiklisse 16 lisatakse lõige 4a:

„4a. Kui see on asjakohane, esitab liikmesriik iga aasta 31. jaanuariks muudetud partnerluslepingu, kui komisjon on eelmisel kalendriaastal ühe või mitme programmi muutmise artikli 30 lõike 2 teise lõigu kohaselt heaks kiitnud.

Komisjon võtab iga aasta 31. märtsiks vastu otsuse, milles ta kinnitab, et partnerluslepingu muudatused kajastavad programmides tehtud muudatust või muudatusi, mille komisjon on eelmisel kalendriaastal heaks kiitnud.

See otsus võib hõlmata partnerluslepingu muude elementide muutmist vastavalt lõikes 4 osutatud ettepanekule, tingimusel et ettepanek on esitatud komisjonile eelmise kalendriaasta 31. detsembriks.“

6.Lisatakse artikkel 30a:

„Artikkel 30a

1. Osa liikmesriigile eraldatavatest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest võidakse selle liikmesriigi taotlusel ja komisjoni nõusolekul ümber paigutada ühte või mitmesse rahastamisvahendisse, mis on loodud finantsmääruse või muude valdkondlike määruste alusel või selleks, et suurendada EFSI riskivõtmisvõimet kooskõlas finantsmääruse artikliga 125. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite ümberpaigutamise taotlus tuleks esitada 30. septembriks.

2. Ümber võib paigutada üksnes programmi rahastamiskavas tulevasteks aastateks ette nähtud rahalisi assigneeringuid.

3. Taotlusele lisatakse ettepanek selle programmi või nende programmide muutmise kohta, millest ümberpaigutus tehakse. Vastavad muudatused tehakse kooskõlas artikli 30 lõikega 2 programmi ja partnerluslepingusse, milles esitatakse igal asjaomasel aastal komisjonile üle kantav kogusumma.“

7.Artikli 32 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui artikli 33 lõike 3 alusel moodustatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate valikukomisjon leiab, et valitud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamiseks on vaja toetust rohkem kui ühest fondist, võib ta kooskõlas siseriiklike normide ja menetlustega määrata juhtfondi, et rahastada kõiki artikli 35 lõike 1 punktides a, d ja e osutatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia ettevalmistus-, jooksvaid ja elavdamisega seotud kulusid.“

8.Artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kohalike algatusrühmade ülesanded hõlmavad järgmist:

a) kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas nende projektijuhtimise suutlikkuse edendamine;

b) sellise mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse väljatöötamine, millega välditakse huvide konflikte, tagatakse, et valikuotsuste tegemisel tuleb vähemalt 50 % häältest partneritelt, kes ei ole riigiasutused, ja võimaldatakse kasutada kirjalikku valikumenetlust;

c) selliste tegevuste valikuks mittediskrimineerivate objektiivsete kriteeriumide koostamine ja heakskiitmine, millega tagada sidusus kogukonna juhitava kohaliku arengu strateegiaga, seades tegevusi prioriteetideks vastavalt nende panusele strateegiate eesmärkide ja sihtide täitmisse;

d) projektikonkursside või käimasoleva projekti esitamise korra ettevalmistamine ja avaldamine;

e) toetusetaotluste vastuvõtmine ja hindamine;

f) tegevuste valimine ja toetuse summa kindlaksmääramine ning taotluste edastamine toetuse heakskiitmise eest vastutavale asutusele;

g) kogukonna juhitava kohaliku arengu strateegia rakendamise ja toetust saanud tegevuste seire ning kõnealuse strateegiaga seotud eriomane hindamistegevus.

Kui kohalikud algatusrühmad täidavad ülesandeid, mida ei ole käsitletud punktides a–g ja mis kuuluvad korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse või makseasutuse vastutusalasse, nimetatakse kohalikud algatusrühmad vahendusasutusteks kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega.“

9.Artikli 36 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriik või korraldusasutus võib kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega delegeerida teatavad ülesanded ühele või mitmele vahendusasutusele, sealhulgas kohalikud asutused, piirkondlikud arendusasutused või valitsusvälised organisatsioonid, kes korraldavad ja rakendavad ITI-t.“

10.Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) rahastamisvahendi abil potentsiaalselt kaasatavate täiendavate avaliku ja erasektori vahendite hinnanguline suurus toetuse lõppsaaja tasandil (eeldatav võimendav mõju), sealhulgas vajaduse korral hinnanguline vajadus ekvivalentsete vahendite kaasamiseks kohaldatava erineva kohtlemise järele ja selle ulatus ja/või selliste mehhanismide kirjeldus, mida kasutatakse sellise erineva kohtlemise vajaduse ja ulatuse kindlakstegemiseks, näiteks konkureeriv või nõuetekohaselt sõltumatu hindamisprotsess;“

b) lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Lõikes 2 osutatud eelhindamisel võib arvesse võtta kooskõlas finantsmääruse artikli 202 lõike 1 punktiga h korraldatud eelhindamist ja selle võib läbi viia etapiviisi. Igal juhul tuleb see lõpule viia enne, kui korraldusasutus otsustab teha programmist makseid rahastamisvahendisse.“

11.Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

a)lõikesse 1 lisatakse punkt c:

„c) rahastamisvahendid, mis võimaldavad kombineerida sellist toetust EIP finantstoodetega Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames.“;

b)lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i) esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

- punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b) delegeerida otselepingu sõlmimisega rakendusülesanded:

i) EIP-le;

ii) rahvusvahelisele finantseerimisasutusele, milles liikmesriigil on osalus;

iii) avalik-õiguslikule pangale või finantseerimisasutusele, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal ning vastab kõigile järgmistele tingimustele:

–pangas või asutuses puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud aluslepingutega kooskõlas siseriiklikust õigusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, mis ei avalda asjaomasele pangale või asutusele otsustavat mõju;

–ta täidab liikmesriigi riikliku või piirkondliku tasandi asjaomase asutuse antud, avalikest huvidest lähtuvat ülesannet, et viia ellu majandust arendavaid meetmeid, mis aitavad kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärkide saavutamisele;

–ta tegeleb arendustegevusega piirkondades, poliitikavaldkondades ja sektorites, mille jaoks ei ole üldiselt võimalik saada turuallikatest rahastust või mille puhul selline rahastus ei ole piisav;

–tema esmaseks eesmärgiks ei ole kasumi maksimeerimine, et tagada pikaajaline rahaline jätkusuutlikkus;

–ta ei võta avalikkuselt otse vastu hoiuseid ning

–sõltumatu asutus teeb siseriikliku õiguse kohaselt tema suhtes järelevalvet;

c) delegeerida rakendusülesanded mõnele muule avalik-õiguslikule või eraõiguslikule isikule või“;

- lisatakse punkt d:

„d) täita rakendusülesandeid otse, juhul kui rahastamisvahendid koosnevad ainult laenudest või tagatistest. Sellisel juhul käsitatakse korraldusasutust artikli 2 punktis 10 määratletud toetusesaajana.“;

ii) teine lõik asendatakse järgmisega:

„Rahastamisvahendi rakendamisel tagavad esimese lõigu punktides a–d osutatud asutused kohaldatava õiguse järgimise, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavate eeskirjade ning rahapesu tõkestamist ning terrorismi, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevate standardite ning kohaldatavate õigusaktide järgimise. Need asutused ei või kasutada maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivset maksuplaneerimist, ega järgida tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava põhimõtetega, mis on ette nähtud ELi õiguses, sealhulgas komisjoni soovitustes ja teatistes või märgukirjades. Nad ei või asuda sellistel territooriumidel ja seoses finantstoimingute tegemisega ei või neil olla ärisuhteid selliste üksustega, mis kuuluvad jurisdiktsiooni, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokkulepitud ning läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise valdkonnas. Need asutused võivad oma vastutusel sõlmida finantsvahendajatega lepinguid finantstoimingute teostamiseks. Nad lisavad käesolevas lõigus nimetatud nõuded lepingutesse, mis nad sõlmivad finantsvahendajatega, kes on valitud osalema selliste lepingute alusel finantstoimingute teostamises.“;

c) lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5. Lõike 4 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud asutused võivad fondifondide rakendamisel delegeerida rakendamise osaliselt edasi finantsvahendajatele, tingimusel et need asutused tagavad oma vastutusel, et finantsvahendajad vastavad finantsmääruse artikli 150 lõikes 2 ning artikli 202 lõigetes 2 ja 4 kehtestatud kriteeriumidele. Finantsvahendajad valitakse avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva menetluse alusel, vältides huvide konflikte.

6. Lõike 4 esimese lõigu punktides b ja c osutatud asutused, kellele rakendusülesanded on delegeeritud, avavad enda ja korraldusasutuse nimel usalduskontod või loovad finantseerimisasutuses eraldiseisva rahastamisblokina rahastamisvahendi. Eraldi rahastamisbloki puhul peetakse programmist rahastamisvahendisse investeeritud vahendite ja finantseerimisasutuse muude olemasolevate vahendite üle eraldi arvestust. Usalduskontodel hoitavaid varasid ja selliseid eraldi rahastamisblokke hallatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, järgides asjakohaseid usaldatavusnormatiive, ja neil peab olema asjakohane likviidsus.“;

d) lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Lõike 4 esimese lõigu punkti d kohaselt rakendatavate rahastamisvahendite puhul kehtestatakse programmidest rahastamisvahenditesse tehtavate maksete tingimused vastavalt IV lisale strateegiadokumendis, mille vaatab läbi seirekomisjon.“

12.Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid võivad artikli 65 lõikes 2 osutatud rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul ERFi ja EAFRDd kasutada rahalise osaluse maksmiseks käesoleva määruse artikli 38 lõike 1 punktis a osutatud rahastamisvahenditesse, mida rakendab kaudselt komisjon koos EIPga vastavalt finantsmääruse artikli 61 lõike 1 punkti c alapunktile iii ja artikli 201 lõikele 4 seoses järgmiste tegevustega:“

b)lõikes 4:

i)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) erandina artikli 37 lõike 2 nõuetest põhineb see EIP ja komisjoni poolt liidu tasandil tehtud eelhindamisel, või kui on võimalik saada värskemat teavet, osaleva liikmesriigi korraldatud riiklikul või piirkondlikul eelhindamisel.

Eelhindamine hõlmab pangalaenude rahastamist ja VKEsid puudutavatest olemasolevatest andmeallikatest lähtudes muu hulgas analüüsi, mis käsitleb VKEde rahastamisvajadust asjaomasel tasandil, VKEde rahastamistingimusi ja -vajadusi ning VKEde rahastamise puudujääki, VKE sektori majandus- ja finantsolukorra ülevaadet asjaomasel tasandil, osamaksete kogusumma minimaalset kriitilist massi, selliste osamaksete tulemusena tekkivat hinnangulist laenu kogumahtu ja lisandväärtust;“

ii)punkt b asendatakse järgmisega:

„b) seda maksab iga osalev liikmesriik ERDFi osaluse puhul osana programmi eraldi prioriteetsest suunast või ühest eriotstarbelisest riiklikust programmist ERFi ja EAFRD rahalise osaluse kohta, millega toetatakse artikli 9 esimese lõigu punktis 3 esitatud valdkondlikku eesmärki;“

c)lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Erandina artikli 41 lõigetest 1 ja 2 seoses käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rahalise osalusega tehakse liikmesriigi maksetaotlus komisjonile, võttes aluseks 100 % summadest, mida liikmesriik peab maksma EIP-le kooskõlas käesoleva artikli lõike 4 esimese lõigu punktis c osutatud rahastamislepingus kindlaks määratud ajakavaga. Maksetaotlused põhinevad EIP nõutud summadel, mida peetakse vajalikuks, et katta järgmise kolme kuu jooksul lõpuleviidatavatest garantiilepingutest või väärtpaberistamise tehingutest tulenevaid kohustusi. Liikmesriikide maksed EIP-le tehakse viivitamata ning igal juhul enne, kui EIP on kohustused võtnud.“;

d) lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Programmi lõppemisel on artikli 42 lõike 1 punktides a ja b osutatud rahastamiskõlblikeks kuludeks rahastamisvahendisse tehtud programmimaksete kogusumma, mis vastab:

a) käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud tegevuste puhul artikli 42 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud vahenditele;

b) lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud tegevuste puhul väärtpaberistamise tehingute tulemusena saadud uue laenurahastamise kogusummale, mis makstakse rahastamiskõlblikele VKEdele või nende kasuks artikli 65 lõikes 2 osutatud rahastamiskõlblikkusperioodil.“

13.Lisatakse artikkel 39a:

„Artikkel 39a

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panus rahastamisvahenditesse, mis võimaldavad kombineerida sellist toetust EIP finantstoodetega Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames

1. Liikmesriigid võivad kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rahaliseks toetamiseks, et kaasata täiendavaid erasektori investeeringuid.

2. Lõikes 1 nimetatud rahaline toetus ei või ületada 25 % lõppsaajatele antavast kogutoetusest. Artikli 120 lõike 3 punktis b osutatud vähem arenenud piirkondades võib rahaline toetus juhul, kui see on eelhindamisega nõuetekohaselt põhjendatud, ületada 25 %, kuid ei või ületada 50 %. Käesolevas lõikes osutatud kogutoetus hõlmab lõppsaajatele antavate uute laenude ja tagatisega laenude kogusummat ning omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringuid. Käesolevas lõikes osutatud tagatisega laene võetakse arvesse üksnes sel määral, mil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid on eraldatud garantiilepingutele, mille väärtus on arvutatud mitut uute laenudega koormatud summat hõlmava mõistliku riskide eelhindamise alusel.

3. Erandina artikli 37 lõikest 2 võib lõike 1 kohane toetus põhineda ettevalmistaval hindamisel, mis hõlmab hoolsuskohustust ja mille on teinud EIP seoses finantstoote toetamisega EFSI raames.

4. Artiklist 46 tulenev korraldusasutuste aruandlus käesoleva artikli kohaseid rahastamisvahendeid hõlmavate tegevuste kohta põhineb teabel, mis on EIP valduses EFSI määruse artikli 16 lõigetest 1 ja 2 tuleneva aruandluse jaoks ja mida täiendab artikli 46 lõikes 2 nõutav lisateave.

5. Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rahaliseks toetamiseks võib korraldusasutus teha järgmist:

a) investeerida selliste olemasolevate või äsja loodud õigussubjektide kapitali, kes on pühendunud investeerimisele lõppsaajatesse kooskõlas vastavate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärkidega ning täidavad rakendamisega seotud ülesandeid;

b) delegeerida rakendusülesanded mõnele finantseerimisasutusele, kes avab usalduskonto kas enda ja korraldusasutuse nimel või loob programmimakseteks finantseerimisasutuses eraldiseisva rahastamisbloki. Eraldi rahastamisbloki puhul peetakse programmist rahastamisvahendisse investeeritud vahendite ja finantseerimisasutuste muude olemasolevate vahendite üle eraldi arvestust. Usalduskontodel hoitavaid varasid ja selliseid eraldi rahastamisblokke hallatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, järgides asjakohaseid usaldatavusnormatiive, ja neil peab olema asjakohane likviidsus.

Käesoleva artikli kohaldamisel võib rahastamisvahend olla kooskõlas EFSI määruse artikli 2 lõikega 4 ka investeerimisplatvormi vormis või moodustada selle osa, tingimusel et investeerimisplatvorm on eriotstarbelise rahastamisvahendi või hallatava konto vormis.

6. Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rakendamisel tagavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud asutused kohaldatava õiguse järgimise, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavate eeskirjade ning rahapesu tõkestamist ning terrorismi, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevate nõuete ja kohaldatavate õigusaktide järgimise. Need asutused ei või kasutada maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivseid maksuplaneerimisskeeme või tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava kriteeriumidega, mis on ette nähtud ELi õiguses, sealhulgas komisjoni soovitustes ja teatistes või märgukirjades. Nad ei või asuda sellistel territooriumidel ja seoses finantstoimingute tegemisega ei või neil olla ärisuhteid selliste üksustega, mis kuuluvad jurisdiktsiooni, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokkulepitud ning läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise valdkonnas. Need asutused võivad oma vastutusel sõlmida finantsvahendajatega lepinguid finantstoimingute tegemiseks. Nad lisavad käesolevas lõikes nimetatud nõuded lepingutesse, mis nad sõlmivad finantsvahendajatega, kes on valitud osalema selliste lepingute alusel finantstoimingute teostamises.

7. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud asutused võivad fondifondide rakendamisel delegeerida rakendamise osaliselt edasi finantsvahendajatele, tingimusel et nad tagavad oma vastutusel, et finantsvahendajad vastavad finantsmääruse artikli 201 lõikes 4 ning artikli 202 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud kriteeriumidele. Finantsvahendajad valitakse avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva menetluse alusel, vältides huvide konflikte.

8. Kui korraldusasutused toetavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide vahenditega artikli 38 lõike 1 punkti c kohaseid olemasolevaid vahendeid, mille puhul on EIP, sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, või avalik-õiguslik pank või finantseerimisasutus, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal ning vastab artikli 38 lõike 4 punkti b alapunktis iii sätestatud tingimustele, fondivalitseja juba valinud, delegeerivad nad rakendusülesanded sellele fondivalitsejale otselepingu sõlmimisega.

9. Erandina artikli 41 lõigetest 1 ja 2 tehakse käesoleva artikli lõike 8 kohaste rahastamisvahendite rahalise toetamise puhul vahemaksete taotlused etapiviisiliselt kooskõlas rahastamislepingus ette nähtud maksegraafikuga. Esimeses lauses osutatud maksegraafik peab olema kooskõlas sama rahastamisvahendi muude investoritega kokku lepitud maksegraafikuga.

10. Artikli 38 lõike 1 punkti c kohase rahalise toetuse tingimused määratakse kooskõlas IV lisaga kindlaks rahastamislepingutes järgmistel tasanditel:

a) kui see on asjakohane, korraldusasutuse nõuetekohaselt volitatud esindajate ja fondifondi rakendava asutuse vahel;

b) korraldusasutuse nõuetekohaselt volitatud esindajate vahel, või kui see on asjakohane, fondifondi rakendava asutuse ning rahastamisvahendit rakendava asutuse vahel.

11. Lõike 1 kohase rahalise toetuse puhul, mida antakse investeerimisplatvormidele, mida toetatakse rahaliselt liidu tasandil loodud vahenditest, tagatakse vastavus riigiabi eeskirjadele kooskõlas finantsmääruse artikli 202 lõike 2 punktiga c.

12. Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite puhul, mis on tagatisvahendite vormis, võidakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahaliselt toetada ka EFSI liidu tagatisega kaetud laenuportfellide madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise ja/või mezzanine-seeriaid.

13. ERDFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKF puhul võidakse ette näha eraldi prioriteet ja EAFRD puhul eraldi liiki tegevus, mille kaasrahastamise määr on kuni 100 %, programmi raames, mille alusel toetatakse tegevusi, mida rakendatakse artikli 38 lõike 1 punktis osutatud rahastamisvahendite kaudu.

14. Olenemata artiklist 70 ja artikli 93 lõikest 1 võib käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud rahalist toetust kasutada uue laenuraha ja omakapitali kaudu rahastamiseks kogu liikmesriigi territooriumil, sõltumata piirkonnakategooriatest, kui rahastamislepingus ei ole ette nähtud teisiti.

15. Enne 2019. aasta lõppu vaatab komisjon käesoleva artikli kohaldamise läbi ja esitab vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.“

14.Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

a)lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Asutused, kes on määratud käesoleva määruse artikli 124 ja EAFRD määruse artikli 65 kohaselt, ei tee kohapealseid kontrolle EIP või muude selliste rahvusvaheliste rahastamisasutuste tasandil, milles liikmesriigil on osalus, nende poolt rakendatavate rahastamisvahendite üle.

Määratud asutused teevad siiski artikli 125 lõike 5 kohaseid kontrolle teiste selliste asutuste tasandil, kes rakendavad rahastamisvahendeid asjaomase liikmesriigi jurisdiktsioonis, ja vajaduse korral lõppsaaja tasandil.

EIP või muud sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, esitavad määratud asutustele kontrolliaruanded, mis lisatakse kõikidele maksetaotlustele. Samuti esitavad nad komisjonile ja määratud asutustele iga-aastase auditiaruande, mille on koostanud nende asutuste välisaudiitorid.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusakt, mis käsitleb käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrolliaruannete ja iga-aastaste auditiaruannete näidiseid.

See rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Ilma et see piiraks artikli 127 ja määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 kohaldamist, ei tee programmide auditeerimise eest vastutavad asutused auditeid EIP või muude selliste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tasandil, milles liikmesriigil on osalus, nende poolt rakendatavate rahastamisvahendite üle.

Programmide auditeerimise eest vastutavad asutused teevad auditeid tegevuste ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide üle selliste asutuste tasandil, kes rakendavad rahastamisvahendeid asjaomases liikmesriigis, ja kui artikli 40 lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud, lõppsaaja tasandil.

Komisjon võib teha auditeid lõikes 1 osutatud asutuste tasandil, kui ta leiab, et see on vajalik piisava kindluse tagamiseks, pidades silmas kindlakstehtud riske.“;

b)lisatakse artikkel 5a:

„5a Erandina käesoleva määruse artikli 143 lõikest 4 ja määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 56 teisest lõigust võidakse rahastamisvahendeid hõlmavate tegevuste puhul käesoleva määruse artikli 143 lõike 2 või määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 56 esimese lõigu kohaselt eeskirjade eiramise üksikjuhtumi tagajärjel tühistatud toetuse osamakset sama tegevuse puhul uuesti kasutada järgmistel tingimustel:

a) kui toetuse osamakse tühistamise tinginud eeskirjade eiramine on avastatud lõppsaaja tasandil, võidakse tühistatud osamakset uuesti kasutada ainult teiste lõppsaajate jaoks sama rahastamisvahendi raames;

b) kui toetuse osamakse tühistamise tinginud eeskirjade eiramine on avastatud fondifondis finantsvahendaja tasandil, võidakse tühistatud osamakset uuesti kasutada ainult teiste finantsvahendajate või teiste lõppsaajate jaoks sama rahastamisvahendi raames.

Kui toetuse osamakse tühistamise tinginud eeskirjade eiramine on avastatud fondifondi rakendava asutuse tasandil, ei või tühistatud osamakset sama rahastamisvahendi raames uuesti kasutada.

Kui süstemaatilise eeskirjade eiramise eest tehakse finantskorrektsioon, ei või tühistatud osamakset uuesti kasutada ühegi tegevuse jaoks, mida see süstemaatiline eeskirjade eiramine puudutas.“

15.Artikli 41 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 38 lõike 1 punktides a ja c osutatud rahastamisvahendite ja artikli 38 lõike 1 punktis b osutatud rahastamisvahendite puhul, mida rakendatakse kooskõlas artikli 38 lõike 4 punktidega a ja b, tehakse etapiviisilised vahemaksete taotlused programmimakseteks, mida makstakse rahastamisvahendisse artikli 65 lõikes 2 sätestatud rahastamiskõlblikkusperioodi („rahastamiskõlblikkusperiood“) jooksul kooskõlas järgmiste tingimustega:“.

16.Artikli 42 lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis d ja lõikes 2 nimetatud halduskulud ja -tasud nõuab sisse fondifondi rakendav asutus või neid nõuavad sisse artikli 38 lõike 1 punkti c ja artikli 38 lõike 4 punktide a ja b kohaseid rahastamisvahendeid rakendavad asutused, ei või need ületada käesoleva artikli lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktis kindlaks määratud künniseid. Halduskulud hõlmavad otseseid või kaudseid kuluartikleid, mis hüvitatakse kulusid tõendavate dokumentide alusel, haldustasude puhul viidatakse aga osutatud teenuste eest makstavale kokkulepitud hinnale, mis vajaduse korral kehtestatakse turukonkurentsi põhjal. Halduskulud ja -tasud tuginevad tulemuspõhisele arvutusmetoodikale.“

17.Lisatakse artikkel 43a:

„Artikkel 43a

Investorite diferentseeritud kohtlemine

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetust rahastamisvahenditele, mis on investeeritud lõppsaajatesse, ning tulusid ja muid sissetulekuid või kasumit, nagu intress, garantiitasud, dividendid, kapitalikasum või mis tahes muu investeeringutest tulenev tulu, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele, võidakse kasutada erainvestorite erinevaks kohtlemiseks ja EIP diferentseeritud kohtlemiseks, kui ta kasutab ELi tagatist vastavalt määrusele (EL) 2015/1017. Selline diferentseeritud kohtlemine on põhjendatud vajadusega kaasata erasektori vahendeid.

2. Lõikes 1 osutatud diferentseeritud kohtlemise vajadus ja ulatus tehakse kindlaks eelhindamisega.

3. Diferentseeritud kohtlemine ei või ulatuda kaugemale erasektori vahendite kaasamise stiimulite loomiseks vajalikust. See ei ole mõeldud selleks, et maksta ülemäärast kompensatsiooni erainvestoritele või EIP-le, kui ta kasutab ELi tagatist vastavalt määrusele (EL) 2015/1017. Intresside vastavus tagatakse riskide ja kasumi nõuetekohase jagamise abil.

4. Erainvestorite diferentseeritud kohtlemine ei piira liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist.“

18.Artikli 44 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks artikli 43a kohaldamist, kasutatakse rahastamisvahenditele investeeringutest või garantiilepingutele määratud vabanenud vahenditest tagasi makstud vahendeid, sealhulgas kapitali tagasimaksed ning tulud ja muud sissetulekud või kasum, nagu intress, garantiitasud, dividendid, kapitalikasum või mis tahes muu investeeringutest tulenev tulu, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele, uuesti vajaliku summa ulatuses ja asjaomastes rahastamislepingutes kokku lepitud järjekorras järgmistel eesmärkidel:

a) edasisteks investeeringuteks sama või muu rahastamisvahendi kaudu kooskõlas prioriteedi raames ette nähtud konkreetsete eesmärkidega;

b) vajaduse korral selleks, et korvata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastamisvahendile antava toetuse nimiväärtuse vähenemisest, mis tuleneb negatiivsest intressist, kui selline vähenemine esineb hoolimata rahastamisvahendeid rakendavate asutuste aktiivsest rahavoogude juhtimisest;

c) vajaduse korral seoses rahastamisvahendiga kantud halduskulude ja haldustasude maksete hüvitamiseks.“

19.Artikli 46 lõike 2 esimese lõigu punktid g ja h asendatakse järgmisega:

„g) intressid ja muud tulud, mis on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusega rahastamisvahendisse kogunenud, programmivahendid, mis on rahastamisvahenditele investeeringutest tagasi makstud, nagu on osutatud artiklites 43 ja 44, ning artiklis 43a osutatud diferentseeritud kohtlemiseks kasutatavad summad; h) rahastamisvahendist ja osalustest tehtud investeeringute eeldatava võimendava mõju saavutamisel tehtud edusammud;“.

20.Artikli 56 lõige 5 jäetakse välja.

21.Artikli 57 lõige 3 jäetakse välja.

22.Artikli 58 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)viide „finantsmääruse artikli 60“ asendatakse viitega „finantsmääruse artikli 149“;

b)esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Sõltuvalt eesmärgist võidakse käesolevas artiklis osutatud meetmeid rahastada kas tegevus- või halduskuludest.“

23.Artiklit 59 muudetakse järgmiselt:

a)lisatakse lõige 1a:

„Iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfond võib toetada tehnilise abi tegevusi, mis on rahastamiskõlblikud mõne muu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi raames.“;

b)lisatakse lõige 3:

„Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid rakendada lõikes 1 nimetatud meetmeid, sõlmides otselepingu:

i) EIP-ga;

ii) rahvusvahelise finantseerimisasutustega, milles liikmesriigil on osalus;

iii) artikli 38 lõike 4 punkti b alapunktis iii kindlaks määratud avalik-õigusliku panga või finantseerimisasutusega.“

24.Artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

a)lõikes 3 lisatakse punkti a järele punkt aa:

„liikmesriigi kehtestatud kindlamääralise puhastulu protsendi kohaldamine sektori või allsektori jaoks, mida ei ole nimetatud punktis a. Enne kindla määra kohaldamist veendub vastutav auditeerimisasutus, et kindla määra kehtestamisel on järgitud ausat, õiglast ja kontrollitavat arvutusmeetodit, mis põhineb varasematel andmetel või objektiivsetel kriteeriumidel.“;

b)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„Alternatiivina lõikes 3 sätestatud meetodite kohaldamisele võidakse artikli 60 lõikes 1 osutatud maksimaalset kaasrahastamise määra liikmesriigi taotlusel teatava prioriteedi või meetme puhul vähendada, nii et kõigi asjaomase prioriteedi või meetme alusel toetatavate tegevuste suhtes oleks võimalik kohaldada ühesugust kindlat määra kooskõlas lõike 3 esimese lõigu punktiga a. Vähendamine ei ole väiksem kui summa, mis saadakse fondispetsiifiliste eeskirjade kohaselt kasutatava liidu maksimaalse kaasrahastamise määra korrutamisel lõike 3 esimese lõigu punktis a osutatud asjakohase kindla määraga.“;

c)lõike 7 punkt h asendatakse järgmisega:

„tegevustele, mille toetussummad või -määrad on kindlaks määratud EAFRD määruse II lisas või EMKFi määruses.“

25.Artiklit 65 muudetakse järgmiselt:

a)lõikes 8:

i)punkt h asendatakse järgmisega:

„h) tegevused, mille toetussummad või -määrad on kindlaks määratud EAFRD määruse II lisas või EMKFi määruses, välja arvatud tegevused, millega seoses viidatakse EMKFi määruses käesolevale lõikele; või“

ii)punkt i asendatakse järgmisega:

„i) tegevused, mille rahastamiskõlblike kulude kogusumma ei ületa 100 000 eurot.“;

b)lõige 11 asendatakse järgmisega:

„11. Tegevus võib saada toetust ühest või enamast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist või ühest või enamast programmist ja muudest liidu vahenditest tingimusel, et teatavale Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondile esitatavas maksetaotluses deklareeritud kulude hüvitamiseks ei saada toetust mõnelt teiselt fondilt või muult liidu vahendilt ega saada toetust samalt fondilt mõne teise programmi raames. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondile esitatavas maksetaotluses kajastatavate kulude summa võidakse arvutada iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi puhul proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitleva dokumendiga.“

26.Artiklit 67 muudetakse järgmiselt:

a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)punkt c asendatakse järgmisega:

„ühekordsed maksed;“

ii) lisatakse punkt e:

„e) rahastamine, mis ei ole seotud asjaomaste tegevuste kuludega, vaid põhineb programmi rakendamisel tehtud edusammude või programmi eesmärkide saavutamisega seotud tingimuste täitmisel. Rahastamistingimuste ja nende kohaldamise üksikasjad nähakse ette delegeeritud õigusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas lõikes 5 sätestatud volitustega.“;

b)lisatakse lõige 2a:

„2a. Tegevusele või projektile, mis ei kuulu lõike 4 esimese lause kohaldamisalasse ja mis saab toetust ERDFilt ja ESFilt, antakse toetusi ja tagastatavat abi, mille puhul avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot, ühikuhindade standardiseeritud astmiku, ühekordsete maksete või kindlamääraliste maksete vormis, välja arvatud tegevused, millele antakse riigiabi kava raames rahalist toetust, mis ei kujuta endast vähese tähtsusega abi.“;

c)lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod, mis põhineb:

i) statistilistel andmetel või muul objektiivsel teabel;

ii) toetusesaaja varasemat tegevust käsitlevatel kontrollitud andmetel;

iii) toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade rakendamisel või

iv) juhtumipõhistel ja korraldusasutusega eelnevalt kokkulepitud eelarveprojektidel, kui avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot;“

ii)lisatakse järgmine lõik:

„Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad lõike 1 esimese lõigu punktides b ja d nimetatud ühikuhindade standardiseeritud astmiku või kindlamääraliste maksete määratlust, käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud asjaomaseid meetodeid ja lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud toetuse vormi.“

27.Artikkel 68 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 68

Toetuste ja tagastatava abi kaudsete kulude kindlamääraline rahastamine

Kui tegevuse rakendamisel tekib kaudseid kulusid, võib need arvutada kindla määrana ühel järgmistest viisidest:

a) kindel määr kuni 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, tingimusel et määr arvutatakse ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodi alusel või meetodi alusel, mida kasutatakse toetuseskeemide puhul, mida rahastavad täielikult liikmesriigid ja mis on ette nähtud samalaadset tüüpi tegevustele ja toetusesaajatele;

b) kindel määr kuni 15 % otsestest rahastamiskõlblikest personalikuludest, ilma et liikmesriigilt nõutaks arvutusi kohaldatava määra kindlakstegemiseks;

c) kindel määr otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, mis põhinevad olemasolevatel meetoditel ja vastavatel määradel, mida kohaldatakse liidu valdkondlikus poliitikas samalaadset tüüpi tegevuste ja toetusesaajate suhtes.

Komisjonil on õigus võtta artikli 149 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud ühtse määra määratlust ja sellega seotud meetodeid.“

28.Lisatakse artiklid 68a ja 68b:

„Artikkel 68a

Toetuste ja tagastatava abi personalikulud

1. Tegevuse otsesed rahastamiskõlblikud personalikulud võib arvutada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 20 % otsekuludest, mis ei sisalda selle tegevuse personalikulusid.

2. Personalikulude kindlaks määramiseks võib tunnimäära arvutamiseks jagada viimase dokumenteeritud aasta tööjõukulude brutosumma 1720 tunniga täistööajaga töötavate isikute puhul või 1720 tunnile vastava proportsionaalse osaga osalise tööajaga töötavate isikute puhul. Tundide koguarv, mis isiku kohta aastas deklareeritakse, ei või olla suurem tunnitasu arvutamisel kasutatud töötundide arvust.

3. Kui aasta tööjõukulude brutosumma ei ole kättesaadav, võidakse see tuletada kättesaadava dokumenteeritud aasta tööjõukulude brutosumma või töölepingu põhjal, kohandades selle nõuetekohaselt 12kuulisele perioodile.

4. Personalikulud, mis on seotud tegevuse raames osalise tööajaga töötavate isikutega, kelle igakuine tunnitasu on kindlaks määratud, võidakse arvutada kindlaks määratud protsendina tööjõukulude brutosummast vastavalt tegevusele kulunud tööaja kindlaks määratud protsendile, ilma kohustuseta kehtestada omaette tööaja registreerimise süsteem. Tööandja annab igale töötajale dokumendi, milles on tegevuse raames töötamise aeg protsentuaalselt kindlaks määratud.

Esimest lõiku ei kohaldata Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide suhtes.“

„Artikkel 68b

Muude kulude kui personalikulude kindlamääraline rahastamine

1. Selleks et katta tegevuse järelejäänud rahastamiskõlblikud kulud, võidakse kasutada kindlat määra, mis võib olla 40 % otsestest rahastamiskõlblikest personalikuludest, ilma et liikmesriigilt nõutaks arvutusi kohaldatava määra kindlakstegemiseks. ESFi toetatavate tegevuste puhul käsitatakse osalejatele makstavaid töötasusid ja toetusi täiendatavate rahastamiskõlblike kuludena, mida kindel määr ei hõlma.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kindlat määra ei kohaldata juhul, kui personalikulud on arvutatud kindla määra alusel.“

29.Artiklit 70 muudetakse järgmiselt:

a)lisatakse artikkel 1a:

„1a. tegevusi, mis seisnevad teenuste osutamises kodanikele või äriühingutele kogu liikmesriigi territooriumil, käsitatakse kõigis programmipiirkondades liikmesriigis toimuvatena. Sellisel juhul eraldatakse kulud asjaomastele programmipiirkondadele proportsionaalselt, tuginedes muudele objektiivsetele kriteeriumidele kui programmipiirkondadele ette nähtud eelarveeraldised.

Käesolevat lõiget ei kohaldata määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 6 lõikes 2 osutatud riikliku programmi ja määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 54 lõikes 1 osutatud riikliku maaeluvõrgustiku loomise ja tegevuse eriprogrammi suhtes.“;

b)lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) kogusumma, mis on programmi raames eraldatud väljaspool programmipiirkonda rakendatavale tegevusele, ei ületa 15 % ERDFi, Ühtekuuluvusfondi, EAFRD ja EMKFi toetusest punktis c osutatud seirekomisjonipoolse heakskiitmise aegse prioriteedi tasandil;“

c)lisatakse lõige 2a:

„2a. Kui fondide ja EMKFi raames lõike 2 kohaselt väljaspool programmipiirkonda rakendatavad tegevused toovad kasu nii programmipiirkonnas kui ka väljaspool seda, eraldatakse kulud asjaomastele programmipiirkondadele proportsionaalselt, tuginedes muudele objektiivsetele kriteeriumidele kui programmipiirkondadele ette nähtud eelarveeraldised.“;

d)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Tegevuste puhul, mis on seotud tehnilise abi või teavitus- ja reklaamitegevusega, ning tegevuste puhul, mida rakendatakse teadusuuringute, tehnoloogia arengu ja innovatsiooni edendamise valdkondliku eesmärgi raames, võib kulusid kanda väljaspool liitu, tingimusel et lõike 2 punktis a sätestatud tingimused ning tegevuse juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustused on täidetud.

Lisaks peavad teadusuuringute, tehnoloogia arengu ja innovatsiooni edendamise valdkondliku eesmärgi raames rakendatavate tegevuste puhul olema täidetud lõike 2 punktis b sätestatud tingimused.“

30.Artikli 71 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata rahastamisvahenditele antud toetuste või rahastamisvahenditelt saadud toetuste või määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 45 lõike 2 punkti b kohase liisimise või mis tahes tegevuse suhtes, mille tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega.“

31.Artikli 75 lõikes 1 asendatakse viide „finantsmääruse artikli 59 lõikele 5“ viitega „finantsmääruse artikli 62 lõikele 5“.

32.Artiklit 76 muudetakse järgmiselt:

a)teises lõigus asendatakse viide „finantsmääruse artikli 84“ viitega „finantsmääruse artikli 108“;

b)neljandas lõigus asendatakse viide „finantsmääruse artiklit 16“ viitega „finantsmääruse artiklit 15“.

33.Artikli 79 lõikes 2 asendatakse viide „finantsmääruse artikli 68 lõikega 3“ viitega „finantsmääruse artikli 80 lõikega 2“.

34.Artikli 83 lõike 1 punktis c asendatakse viide „finantsmääruse artikli 59 lõikes 5“ viitega „finantsmääruse artikli 62 lõikes 5“.

35.Artiklis 84 asendatakse viide „finantsmääruse artikli 59 lõikega 6“ viitega „finantsmääruse artikli 62 lõikega 6“.

36.Artikli 98 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„ERFist ja ESFist võib täiendavalt rahastada osa tegevusest, mille kulud vastavad mõne teise fondi suhtes kehtivate eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist abi saamise tingimustele, tingimusel et need kulud on vajalikud tegevuse nõuetekohaseks rakendamiseks ja sellega otseselt seotud; seejuures tuleb kinni pidada rakenduskava iga prioriteetse suuna puhul kehtivast liidu rahastamise 10 % ülempiirist.“

37.Artiklit 102 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Suurprojektiga seotud kulud võib lisada maksetaotlusesse pärast selle lõikes 2 nimetatud heakskiitmiseks esitamist. Kui komisjon ei kiida korraldusasutuse valitud suurprojekti heaks, muudetakse vastavalt ka liikmesriigipoolsele taotluse tagasivõtmisele või komisjoni otsuse vastuvõtmisele järgnevat kuludeklaratsiooni.“;

b)lisatakse lõige 6a:

„6a. Kui suurprojekti hindavad vastavalt lõikele 1 sõltumatud eksperdid, võib selle suurprojektiga seotud kulud lisada maksetaotlusesse pärast seda, kui korraldusasutus on teatanud komisjonile artikli 101 kohaselt nõutava teabe edastamisest sõltumatutele ekspertidele.

Kui komisjonile ei ole sõltumatu kvaliteedikontrolli tulemusi edastatud 6 kuu jooksul alates kõnealuse teabe edastamisest sõltumatutele ekspertidele või kui asjaomane hinnang on negatiivne, jäetakse need kulud välja ja kuludeklaratsiooni muudetakse vastavalt.“

38.Artikli 104 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Ühisele tegevuskavale eraldatud avaliku sektori kulud peavad olema vähemalt 5 000 000 eurot või 5 % rakenduskavale või ühele toetavale programmile antavast avaliku sektori toetusest, olenevalt sellest, kumb on väiksem.“

„3. Lõiget 2 ei kohaldata noorte tööhõive algatuse raames toetatavate tegevuste, liikmesriigi poolt majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames esitatud esimese ühise tegevuskava ega Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluva programmi raames esitatud esimese ühise tegevuskava suhtes.“

39.Artikli 105 lõike 2 teine lause jäetakse välja.

40.Artikli 106 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

a)punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1) ühise tegevuskava eesmärkide kirjeldus ja see, kuidas tegevuskava aitab ellu viia programmi eesmärke või vastavaid riigipõhiseid soovitusi, ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikest 2 tulenevad liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuunised ning vastavad nõukogu soovitused, mida liikmesriigid peavad ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt tööhõivepoliitikas arvesse võtma;“

b)punkt 2 jäetakse välja;

c)punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3) kavandatavate projektide või projektitüüpide kirjeldus koos vahe-eesmärkidega, kui see on asjakohane, ning väljundite ja tulemuste sihttasemetega, mis on seotud ühiste näitajatega prioriteetsete suundade kaupa, kui see on asjakohane.“;

d)punktid 6 ja 7 jäetakse välja:

e)punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8) selle rakendussätted, sealhulgas järgmine:

a) teave, mis käsitleb ühise tegevuskava valikut korraldusasutuse poolt vastavalt artikli 125 lõikele 3;

b) ühise tegevuskava juhtimise kord vastavalt artiklile 108;

c) ühise tegevuskava seire ja hindamise kord, sealhulgas vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuste saavutamist käsitlevate andmete kvaliteedi, kogumise ja säilitamise tagamise kord;“

e)lõike 9 punkt b jäetakse välja.

41.Artikli 107 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Lõikes 2 nimetatud otsuses nimetatakse toetusesaaja, ühise tegevuskava eesmärgid, väljundite ning tulemuste vahe-eesmärgid, kui see on asjakohane, ja sihttasemed, väljundite ja tulemuseesmärkide vahe-eesmärkide ja sihttasemete saavutamisega seotud kulud, rahastamiskava iga rakenduskava ja prioriteetse suuna kaupa, sealhulgas rahastamiskõlblike kulude kogusumma ja avaliku sektori kulude summa, ühise tegevuskava rakendusperiood, ning kui see on asjakohane, ühise tegevuskava geograafiline ulatus ja sihtrühmad.“

42.Artikli 108 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriik või korraldusasutus moodustab ühise tegevuskava juhtkomitee, mis võib erineda vastavate rakenduskavade seirekomisjonidest. Juhtkomitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas ja annab aru korraldusasutusele. Kui see on asjakohane, teavitab korraldusasutus asjaomast seirekomisjoni juhtkomitee töö tulemustest ja ühise tegevuskava rakendamisel tehtud edusammudest vastavalt artikli 110 lõike 1 punktile e ja artikli 125 lõike 2 punktile a.“

43.Artikli 109 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Ühise tegevuskava raames toetusesaajale tehtavaid makseid käsitatakse ühekordsete maksete või ühikukulude standardastmestikena.“

44.Artikli 110 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) tegevuste valimise metoodika ja valikukriteeriumid, ilma et see piiraks artikli 34 lõike 3 punkti c kohaldamist;“.

45.Artiklit 114 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Korraldusasutus või liikmesriik koostab ühe või enama rakenduskava jaoks hindamiskava. Hindamiskava esitatakse seirekomisjonile hiljemalt ühe aasta jooksul pärast rakenduskava vastuvõtmist. Artikli 39 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud sihtotstarbeliste programmide puhul, mis on vastu võetud enne käesoleva määruse jõustumist, esitatakse hindamiskava seirekomisjonile hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.“;

b)lõige 4 jäetakse välja.

46.Artikli 115 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Teabe- ja teavitamismeetmeid käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad potentsiaalsete toetusesaajate ja toetusesaajate jaoks on sätestatud XII lisas.“

47.Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Fondidest tehniliseks abiks eraldatav summa piiratakse 4 %-ga kogusummast, mis eraldatakse fondidest rakenduskavadele nende liikmesriigis vastuvõtmise ajal majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi saavutamiseks.“;

b)lõike 2 esimene lause jäetakse välja;

c)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui lõikes 1 osutatud eraldisi kasutatakse struktuurifondide puhul rohkem kui ühe piirkonnakategooriaga seotud tehnilise abi tegevuste toetamiseks, võib tegevustega seotud kulusid rakendada erinevaid piirkonnakategooriaid kombineeriva prioriteetse suuna raames ning jaotada proportsionaalselt, võttes arvesse kas rakenduskava eri piirkonnakategooriatele eraldatavaid vahendeid või iga piirkonnakategooria raames eraldatavaid vahendeid osana liikmesriigile eraldatavatest koguvahenditest.“

48.Artikli 122 lõike 2 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui toetusesaajale alusetult makstud summasid ei ole võimalik sisse nõuda ja selle põhjuseks on liikmesriigi viga või hooletus, vastutab see liikmesriik asjaomaste summade liidu eelarvesse tagasimaksmise eest. Liikmesriik võib otsustada alusetult makstud summat mitte sisse nõuda, kui toetusesaajalt sissenõutav, majandusaasta jooksul tegevusele fondidest toetusena antud summa ilma intressideta ei ületa 250 eurot.“

49.Artikli 123 lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Fondide ja EMKFi puhul võivad korraldusasutus, kui see on asjakohane, sertifitseerimisasutus, ja auditeerimisasutus kuuluda samasse avaliku sektori asutusse, tingimusel et järgitakse ülesannete lahususe põhimõtet.“

50.Artikli 125 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

a)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kontrollib, et kaasrahastatavad tooted on tarnitud ja teenused osutatud ning et tegevus vastab kohaldatavale õigusele, rakenduskavale ning tegevusele toetuse andmise tingimustele, ning

i) kui kulud hüvitatakse vastavalt artikli 67 esimese lõigu punktile a, et toetusesaaja poolt nende kuludega seoses deklareeritud kulutuste summa on tasutud;

ii) kulude korral, mis hüvitatakse vastavalt artikli 67 lõike 1 esimese lõigu punktidele b, c ja d, et toetusesaajale kulutuste hüvitamise tingimused on täidetud;“

b)punktis e asendatakse viide „finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punktides a ja b“ viitega „finantsmääruse artikli 62 lõike 5 punktides a ja b“.

51.Artikli 126 esimese lõigu punktis b asendatakse viide „finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punktis a“ viitega „finantsmääruse artikli 62 lõike 5 punktis a“.

52.Artiklit 127 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 kolmandas lõigus asendatakse viide „finantsmääruse artikli 59 lõike 5 teise lõiguga“ viitega „finantsmääruse artikli 62 lõike 5 teise lõiguga“; b)lõike 5 punktis a asendatakse viide „finantsmääruse artikli 59 lõike 5 teisele lõigule“ viitega „finantsmääruse artikli 62 lõike 5 teisele lõigule“.

53.Artikli 134 lõike 1a teises lõigus asendatakse viide „finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktiga c“ viitega „finantsmääruse artikli 20 lõike 3 punktiga c“.

54.Artikli 137 lõikes 1 asendatakse viide „finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punktis a“ viitega „finantsmääruse artikli 62 lõike 5 punktis a“.

55.Artikli 138 asendatakse viide „finantsmääruse artikli 59 lõikes 5“ viitega „finantsmääruse artikli 62 lõikes 5“.

56.Artikli 139 lõikes 7 asendatakse viide „finantsmääruse artikli 177 lõikele 3“ viitega „finantsmääruse artikli 20 lõike 3 punktile c“.

57.Artikli 140 lõikesse 3 lisatakse järgmine lause:

„Kui dokumente säilitatakse lõikes 5 ette nähtud korra kohaselt üldtunnustatud andmekandjatel, originaale ei nõuta.“

58.Artikli 145 lõike 7 punktis a asendatakse viide „finantsmääruse artikli 59 lõike 5“ viitega „finantsmääruse artikli 62 lõike 5“.

59.Artikli 147 lõikes 1 asendatakse viide „finantsmääruse artikli 73“ viitega „finantsmääruse artikli 89“.

60.Artiklisse 152 lisatakse lõige 4:

„Kui projektikonkurss on algatatud enne käesolevat määrust muutva määruse XXX/YYY jõustumist, võib korraldusasutus (või Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide puhul seirekomisjon) otsustada mitte kohaldada artikli 67 lõikes 2a sätestatud kohustust kuni 6 kuud alates määruse XXX/YYY jõustumise kuupäevast. Kui dokument, milles on sätestatud toetuse andmise tingimused, esitatakse toetusesaajale 6 kuu jooksul alates määruse XXX/YYY jõustumise kuupäevast, võib korraldusasutus otsustada mitte kohaldada kõnealuseid muudetud sätteid.“

61.IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)1. jao sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Kui rahastamisvahendit rakendatakse artikli 39a ning artikli 38 lõike 4 punktide a ja b kohaselt, sisaldab rahastamisleping rakenduskavast rahastamisvahendisse maksete tegemise tingimusi ning vähemalt järgmist:“;

b)1. jao punkt i asendatakse järgmisega:

„sätted Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvate vahendite uuesti kasutamise kohta kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni vastavalt artiklile 44, ja kui see on asjakohane, artiklis 43a osutatud diferentseeritud kohtlemist käsitlevad sätted;“

c) 2. jao punkt c asendatakse järgmisega:

„c) sätted Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvate vahendite uuesti kasutamise kohta vastavalt artiklitele 43, 44 ja 45, ja kui see on asjakohane, artiklis 43a osutatud diferentseeritud kohtlemist käsitlevad sätted;“.

62.XII lisa muudetakse järgmiselt:

a)alajaole 2.2 lisatakse järgmine punkt:

„6. Käesolevas alajaos ette nähtud kohustusi kohaldatakse alates ajast, kui toetusaajale esitatakse dokument, milles on sätestatud artikli 125 lõike 3 punktis c osutatud tegevusele toetuse andmise tingimused.“;

b)alajao 3.1 punkti 2 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f) toetusesaajate kohustus teavitada avalikkust tegevuse eesmärgist ning fondidest tegevusele kooskõlas punktiga 2.2 antavast toetusest alates ajast, kui toetusaajale esitatakse dokument, milles on sätestatud artikli 125 lõike 3 punktis c osutatud tegevusele toetuse andmise tingimused. Korraldusasutus võib nõuda potentsiaalsetelt toetusesaajatelt taotlustes tegevuse suurusega proportsionaalse soovitusliku teavitamistegevuse väljapakkumist.“

Artikkel 266
Määruse (EL) nr 1304/2013 muudatused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1304/2013 53 muudetakse järgmiselt.

1.Artikli 13 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Kui esimese lõigu punkti a kohased tegevused on kasulikud ka programmipiirkonnale, kus neid rakendatakse, eraldatakse kulud asjaomastele programmipiirkondadele proportsionaalselt, tuginedes muudele objektiivsetele kriteeriumidele kui programmipiirkondadele ette nähtud eelarveeraldised.“

2.Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 2 jäetakse välja;

b)lõige 4 jäetakse välja.

3.I lisa punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1) Ühised väljundnäitajad osalejate kohta

„Osalejad“ 54 tähendab isikuid, kes saavad sotsiaalfondi sekkumisest otseselt kasu, keda on võimalik kindlaks teha, kellelt saab küsida kirjeldavat enesekohast teavet ja kelle puhul on ette nähtud konkreetsed kulud. Teisi isikuid ei käsitata osalejatena. Kõik andmed tuleb esitada meeste ja naiste kohta eraldi.

Ühised väljundnäitajad osalejate kohta:

– töötud, sealhulgas pikaajalised töötud*;

– pikaajalised töötud*;

– tööturult eemalejäänud isikud*;

– tööturult eemalejäänud isikud, kes ei õpi ega osale koolitustel*;

– töötavad isikud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad*;

– nooremad kui 25aastased*;

– vanemad kui 54aastased*;

– vanemad kui 54aastased, kes on töötud, sealhulgas pikaajalised töötud, või tööturult eemalejäänud isikud, kes ei õpi ega osale koolitustel*;

– algharidusega (ISCED 1) või põhiharidusega (ISCED 2) isikud*;

– keskhariduse (ISCED 3) või keskhariduse järgse teise taseme haridusega (ISCED 4) isikud*;

– kolmanda taseme haridusega (ISCED 5 või 8) isikud*;

– sisserändajad, teise riigi taustaga osalejad, vähemused (sealhulgas marginaliseerunud kogukonnad, nt romad)**;

– puudega isikud**;

– muud ebasoodsas olukorras olevad isikud**.

Osalejate koguarv arvutatakse automaatselt väljundnäitajate põhjal.

Need andmed sotsiaalfondi toetatavas tegevuses osalejate kohta tuleb esitada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 111 lõikes 1 osutatud rakendamise aastaaruannetes.

– kodutud või eluasemeturult tõrjutud isikud*;

– maapiirkondade inimesed* 55 ;

– osalejad, kes elavad tööta leibkonnas*;

– osalejad, kes elavad ülalpeetavate lastega tööta leibkonnas*;

– osalejad, kes elavad ülalpeetavate lastega üksi elava täiskasvanu leibkonnas*.

Kahes esimesena nimetatud väljundnäitajas osutatud osalejate kohta esitatakse andmed määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikes 4 osutatud rakendamise aastaaruannetes. Kolmes viimasena nimetatud väljundnäitajas osutatud osalejate kohta esitatakse andmed määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõikes 5 osutatud rakendamise aastaaruannetes. Andmed eespool nimetatud viie näitaja kohta kogutakse iga investeerimisprioriteedi representatiivsest osalejate valimist. Valimisisene kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada investeerimisprioriteedi tasemel.“

Artikkel 267
Määruse (EL) nr 1305/2013 muudatused

Määrust (EL) nr 1305/2013 muudetakse järgmiselt.

1.Artikli 2 lõike 1 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

a)punkt n asendatakse järgmisega:

„n) „noor põllumajandustootja“ – taotluse esitamise hetkel kuni 40 aasta vanune, vastavate ametialaste oskuste ja pädevustega isik, kes asub esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina, üksi või koos teiste põllumajandustootjatega;“

b) punkt r asendatakse järgmisega:

„r) „mets“ või „metsamaa“ – üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 10 %, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda, ning mis ei sisalda maad, mis on peamiselt kasutuses põllumajanduses või linnamaana, kui lõikest 2 ei tulene teisiti;“

c) lisatakse punkt s:

„s) „tegevuse alustamise kuupäev“ – kuupäev, kui tegevust alustatakse taotleja võetava(te) meetme(te) kujul.“

2.Artikli 8 lõike 1 punkti h alapunkt ii asendatakse järgmisega:

3.„ii) tabel, milles on iga meetme, iga tegevuse liigi ja sellega seotud EAFRD osaluse erimäära, artiklis 39a osutatud tegevuse liigi ning tehnilise abi kohta sätestatud kavakohane liidu osaluse kogusumma ning kohaldatav EAFRD osaluse määr. Vajaduse korral näidatakse selles tabelis eraldi EAFRD osaluse määr vähem arenenud piirkondade ning muude piirkondade jaoks;“.
Artikli 16 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Käesoleva meetme kohase toetusega võib katta ka kulud, mis tulenevad tootjarühmade teavitamis- ja müügiedendustegevusest seoses toodetega, mis on hõlmatud lõike 1 kohaselt toetust saava kvaliteedikavaga. Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 70 lõikest 3 võib neid tegevusi rakendada üksnes siseturul.“

4.Artikli 17 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) on seotud ELi toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete või puuvilla, välja arvatud kalandustoodete töötlemise, turustamise ja/või tootearendusega; tootmisprotsessi väljund võib olla kõnealuse lisaga hõlmamata toode; kui toetust antakse rahastamisvahendite vormis, võib sisend olla ka toode, mida ELi toimimise lepingu I lisa ei hõlma, tingimusel et investeering aitab saavutada üht või mitut maaelu arengut käsitlevat liidu prioriteeti;“.

5.Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõike 1 punkti a alapunkti i kohase toetuse taotlus esitatakse 24 kuu jooksul alates tegevuse alustamise kuupäevast.

Lõike 1 punkti a kohane toetus sõltub äriplaani esitamisest. Äriplaani elluviimine peab algama üheksa kuu jooksul alates toetuse andmist käsitleva otsuse kuupäevast. Äriplaani maksimaalne kestus on viis aastat.

Lõike 1 punkti a alapunkti i alusel toetust saavate noorte põllumajandustootjate puhul algab äriplaani elluviimine pärast tegevuse alustamise kuupäeva. Äriplaanis nähakse ette, et noor põllumajandustootja täidab määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 9 aktiivsele põllumajandustootjale esitatavaid nõudeid 18 kuu jooksul alates tegevuse alustamise kuupäevast.

Liikmesriigid määravad artikli 2 lõike 1 punktis s nimetatud meetme(d) kindlaks maaelu arengu programmides.

Liikmesriigid määravad kindlaks ülemise ja alumise lävendi toetusesaaja kohta, mille alusel võimaldatakse juurdepääsu lõike 1 punkti a alapunktide i ja iii kohasele toetusele. Lõike 1 punkti a alapunkti i kohase toetuse alumine lävend on kõrgem kui lõike 1 punkti a alapunkti iii kohane ülemine lävend. Toetust võivad saada üksnes põllumajanduslikud majapidamised, mis vastavad mikro- ja väikeettevõtjate määratlusele.“;

b)lisatakse artikkel 4a:

„4a. Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikest 1 võib lõike 1 punkti a alapunkti i kohast toetust anda ka rahastamisvahendite vormis või toetuste ja rahastamisvahendite kombinatsioonina.“;

c)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse vähemalt kahes osas. Osade summa võib järk-järgult väheneda. Lõike 1 punkti a alapunktide i ja ii kohase toetuse viimase osa maksmise tingimuseks on äriplaani nõuetekohane elluviimine.“

6.Artiklisse 20 lisatakse lõige 4:

„4. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata, kui toetust antakse rahastamisvahendite vormis.“

7.Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) punkt c asendatakse järgmisega:

„c) sissetuleku stabiliseerimise vahendit, mida antakse ühisfondidele rahalise osalusena, et tagada hüvitamine kõikide sektorite põllumajandustootjatele sissetuleku järsu vähenemise eest.“;

ii)lisatakse punkt d:

„d) sissetuleku stabiliseerimise vahendit, mida antakse ühisfondidele rahalise osalusena, et tagada hüvitamine teatava sektori põllumajandustootjatele sissetuleku järsu vähenemise eest.“;

b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamisel tähendab „ühisfond“ liikmesriigi õiguse kohaselt akrediteeritud skeemi, mille kaudu sellega ühinenud põllumajandustootjad saavad end kindlustada

niisuguse majandusliku kahju vastu, mis on põhjustatud ebasoodsatest ilmastikutingimustest või taime- või loomahaiguse puhangust või kahjurite levikust või keskkonnajuhtumist, või sissetuleku järsu vähenemise vastu.“;

c)lõike 5 teine lõik jäetakse välja.

8.Artikli 38 lõike 3 kolmas lause jäetakse välja.

9.Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

a)Artikli 39 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39
Kõikide sektorite põllumajandustootjatele ette nähtud sissetuleku stabiliseerimise vahend“

b) lõike 4 punkti b viimane lause jäetakse välja.

10.Lisatakse artikkel 39a:

„Artikkel 39a
Teatava sektori põllumajandustootjatele ette nähtud sissetuleku stabiliseerimise vahend

1. Artikli 36 lõike 1 punkti d kohast toetust antakse üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sissetuleku sellise languse puhul, mis ületab 20 % üksikpõllumajandustootja keskmisest aastasissetulekust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Artikli 36 lõike 1 punkti d tähenduses moodustab sissetuleku tulude summa, mille põllumajandustootja saab turult, sealhulgas mis tahes vormis riiklik toetus, millest on maha arvatud tootmiskulud. Ühisfondist põllumajandustootjatele makstava toetusega võib hüvitada vähem kui 70 % saamata jäänud tulust sel aastal, mil põllumajandustootjal tekib õigus saada sellist toetust.

2. Artikli 39 lõikeid 2–5 kohaldatakse artikli 36 lõike 1 punkti d kohase toetuse suhtes.“

11.Artiklit 45 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Käibekapital, mis täiendab uut investeeringut, mis saab EAFRD toetust määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 kohaselt loodud rahastamisvahendi kaudu ja on selle investeeringuga seotud, võib olla rahastamiskõlblik kulu. Kõnealused rahastamiskõlblikud kulud ei või ületada 30 % investeeringu rahastamiskõlblike kulude kogusummast. Vastavat taotlust tuleb nõuetekohaselt põhjendada.“;

b)lisatakse lõige 7:

„7. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui toetust antakse rahastamisvahendite vormis.“

12.Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

a)lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina võib korraldusasutus erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui valikukriteeriume ei ole võimalik asjaomaste tegevuste olemuse või liigi tõttu kehtestada, näha ette muu valikumeetodi, mida kirjeldatakse maaelu arengu programmis pärast seirekomisjoniga konsulteerimist.“;

b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Tegevuste valiku eest vastutav liikmesriigi ametiasutus tagab, et tegevused valitakse vastavalt lõikes 1 osutatud valikukriteeriumidele ning läbipaistvale ja korralikult dokumenteeritud menetlusele, välja arvatud artikli 18 lõike 1 punktis b, artikli 24 lõike 1 punktis d ning artiklites 28–31, 33–34 ja 36–39a sätestatud tegevuste puhul.“;

c)lisatakse artikkel 4:

„4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui toetust antakse rahastamisvahendite vormis.“

13.Artikli 59 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

a)punkt f asendatakse järgmisega:

„f) 100 % Iirimaale eraldatava 100 miljoni euro suuruse summa puhul 2011. aasta hindades, Portugalile eraldatava 500 miljoni euro suuruse summa puhul 2011. aasta hindades ja Küprosele eraldatava 7 miljoni euro suuruse summa puhul 2011. aasta hindades.“;

b) punkti g viimane lause asendatakse järgmisega:

„EAFRD osaluse määra, mis oleks kohaldatav ilma nimetatud erandita, järgitakse siiski programmiperioodil tehtud avaliku sektori kogukulude puhul;“

c)lisatakse punkt h:

„h) määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 39a lõikes 13 osutatud osaluse määr sama määruse artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendi puhul.“

14.Artiklit 60 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Erandina määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikest 9 võib selliste erakorraliste meetmete puhul, mille võtmine on tingitud loodusõnnetustest, katastroofidest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest või liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majanduslikes tingimustes toimunud olulistest või järskudest muutustest, sealhulgas rändest või pagulaste vastuvõtmisest tulenevatest olulistest või järskudest demograafilistest muutustest, näha maaelu arengu programmis ette, et programmi muudatustega seotud kulud võivad saada rahastamiskõlblikuks alates asjaomase sündmuse toimumise kuupäevast.“;

b)lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Erandina artikli 45 lõike 2 punktis c kindlaks määratud üldkuludest käsitatakse ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse kuuluvate meetmete kohaste investeerimistoimingute puhul rahastamiskõlblikena üksnes selliseid kulusid, mis on tehtud pärast taotluse esitamist pädevale asutusele. Siiski võivad liikmesriigid oma programmis ette näha, et kulud, mis on seotud selliste erakorraliste meetmetega, mille võtmine on tingitud loodusõnnetustest, katastroofidest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest või liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majanduslikes tingimustes toimunud olulistest või järskudest muutustest, sealhulgas rändest või pagulaste vastuvõtmisest tulenevatest olulistest või järskudest demograafilistest muutustest, ja mille toetusesaaja on kandnud pärast sündmuse toimumist, on samuti rahastamiskõlblikud.“

15.Artikli 62 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui toetust antakse standardkulude või lisakulude ja saamata jäänud tulu alusel kooskõlas käesoleva määruse artikli 21 lõike 1 punktidega a ja b (seoses saamata jäänud tulu ja hoolduskuludega) ning määruse (EL) nr 1305/2013 artiklitega 28–31, 33 ja 34, tagavad liikmesriigid, et vastavad arvutused on piisavad ja õiged ning eelnevalt kindlaks määratud ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodi alusel. Selleks teeb programmi rakendamise eest vastutavatest ametiasutustest oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning vajalike eksperditeadmistega asutus arvutused või kinnitab, et arvutused on piisavad ja õiged. Kinnitus arvutuste piisavuse ja õigsuse kohta lisatakse maaelu arengu programmi.“

16.Artikli 74 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) peab nõu ja esitab enne konkursikutse avaldamist arvamuse rahastatavate tegevuste valiku kriteeriumide kohta, kusjuures valikukriteeriume muudetakse vastavalt programmitöö vajadustele;“.

Artikkel 268
Määruse (EL) nr 1306/2013 muudatused

Määrust (EL) nr 1306/2013 muudetakse järgmiselt.

1.Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 2 jäetakse välja;

b)lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon võtab selle kalendriaasta 30. juuniks, mille suhtes kohandamise määra kohaldatakse, vastu rakendusaktid, millega kohandamise määr kindlaks määratakse. Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 116 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

4. Kuni selle kalendriaasta 1. detsembrini, mille suhtes kohandamise määra kohaldatakse, võib komisjon uue teabe alusel võtta vastu rakendusaktid, millega lõike 3 kohaselt kindlaks määratud kohandamise määra kohandatakse. Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 116 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

5. Liikmesriigid maksavad finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punkti d kohaselt üle kantud assigneeringud tagasi lõplikele vahendite saajatele, kelle suhtes sellel eelarveaastal, millesse assigneeringud üle kantakse, kohaldatakse kohandamise määra.

Esimeses lõigus osutatud tagasimakset kohaldatakse üksnes lõplike toetusesaajate suhtes nendes liikmesriikides, kus eelmisel eelarveaastal kohaldati finantsdistsipliini.“

2.Artikli 38 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Edasilükkava mõjuga kohtu- või haldusmenetluse korral katkestatakse lõikes 1 või 2 osutatud automaatne kohustustest vabastamine asjaomaste tegevustega seotud summa ulatuses nimetatud kohtu- või haldusmenetluse ajaks, tingimusel et komisjon saab aasta N + 4 31. detsembriks liikmesriigilt põhjendatud teatise.“

3.Artikli 43 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) summad, mis artikli 40, artikli 41 lõike 2 ja artikli 51 EAGFi kuludega seoses ning artiklite 52 ja 54 kohaldamise tulemusena tuleb maksta liidu eelarvesse, kaasa arvatud nendega kaasnevad intressid;“.

4.Artikli 54 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates tagasinõudmistaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub siseriikliku kohtu kaudu, katab tagasinõudmata maksega seonduvad finantstagajärjed asjaomane liikmesriik, ilma et see piiraks asjaomase liikmesriigi kohustust järgida tagasinõudemenetlusi vastavalt artiklile 58.

Kui tagasinõudemenetluse raames konstateeritakse eeskirjade eiramiste puudumist lõplikku laadi haldusakti või kohtuotsusega, deklareerib asjaomane liikmesriik fondide kuluna tema poolt esimese lõigu alusel kantud finantskohustuse.

Kui tagasinõudmine esimeses lõigus kindlaksmääratud tähtaja jooksul ei ole asjaomasest liikmesriigist mitteolenevatel põhjustel võimalik ja tagasinõutav summa ületab 1 miljonit eurot, võib komisjon liikmesriigi taotluse korral tähtaega siiski pikendada esialgse ajavahemiku pikkusest kuni poole võrra.“

5.Artikli 63 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kui mittevastavus on seotud liikmesriigi või liidu avalike hangete eeskirjadega, võetakse toetuse mittemakstava või lõpetatava osa kindlaks määramisel aluseks mittevastavuse raskusaste ja järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse asjaomaseid suuniseid, mille komisjon on kehtestanud seoses finantskorrektsioonidega, mida tuleb teha kulude suhtes, mida liit rahastab koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames avalike hangete eeskirjadele mittevastavuse korral. Tehingute seaduslikkust ja korrektsust mõjutab ainult see toetuse osa, mida ei maksta või mis lõpetatakse.“

Artikkel 269
Määruse (EL) nr 1307/2013 muudatused

Määrust (EL) nr 1307/2013 muudetakse järgmiselt.

1.Artikli 6 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kui liikmesriik kasutab artikli 36 lõike 4 teises lõigus sätestatud võimalust, võib II lisas kõnealuse liikmesriigi suhtes sätestatud riiklikku ülemmäära asjaomase aasta osas ületada summa võrra, mis arvutatakse kõnealuse lõigu kohaselt.“

2.Artiklisse 9 lisatakse lõiked 7 ja 8:

„7. Liikmesriigid võivad alates 2018. aastast otsustada, et lõike 2 esimese või teise lõigu kohaldamisalasse kuuluvad isikud või isikute rühmad võivad selleks, et tõendada, et nad on aktiivsed põllumajandustootjad, tugineda üksnes ühele või kahele lõike 2 kolmandas lõigus loetletud kriteeriumile. Liikmesriigid teatavad sellisest otsusest komisjonile hiljemalt 1. augustiks 2017.

8. Liikmesriigid võivad otsustada lõpetada käesoleva artikli kohaldamise alates 2018. aastast. Nad teatavad sellisest otsusest komisjonile hiljemalt 1. augustiks 2017.“

3.Artikli 36 lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

„Käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt arvutatud summat võib iga liikmesriigi puhul suurendada summa võrra, mis on maksimaalselt 3 % II lisas kehtestatud asjaomasest iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, pärast sellise summa lahutamist, mis tuleneb artikli 47 lõike 1 kohaldamisest asjaomasel aastal. Kui liikmesriik kasutab sellist suurendamise võimalust, võtab komisjon kõnealust suurendamist arvesse käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt ühtse pindalatoetuse kava iga-aastase riikliku ülemmäära kehtestamisel. Liikmesriigid teatavad sel eesmärgil komisjonile 1. augustiks 2017 iga-aastased protsendimäärad, mille võrra käesoleva artikli lõike 1 kohaselt arvutatavat summat alates 2018. aastast igal kalendriaastal suurendatakse.

Liikmesriigid võivad teises lõigus osutatud otsuse igal aastal läbi vaadata ja nad teavitavad komisjoni sellise läbivaatamise tulemusel tehtud otsusest selle kohaldamise aastale eelneva aasta 1. augustiks.“

4.Artikli 50 lõige 9 jäetakse välja.

5.Artikli 51 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui liikmesriigis asjaomasel aastal antava noorte põllumajandustootjate toetuse kogusumma ületab käesoleva artikli lõikes 1 kehtestatud 2 % ülemmäära, kehtestavad liikmesriigid ülemmäära, mida kohaldatakse põllumajandustootja aktiveeritud toetusõiguste arvu või põllumajandustootja deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvu suhtes, et järgida käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud 2 % ülemmäära. Liikmesriigid võtavad artikli 50 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamisel kõnealust ülempiiri arvesse.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest esimese lõigu kohaselt kohaldatavatest ülemmääradest hiljemalt selle aasta 15. septembriks, mis järgneb aastale, mil esitati toetusetaotlused, mille suhtes ülemmäära kohaldati.“

6.Artiklisse 52 lisatakse lõige 10:

„10. Komisjonil on õigus võtta artikli 70 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad meetmeid, millega vältida, et tootmiskohustusega seotud vabatahtliku toetuse saajad säilitavad tootmise mahu hoolimata sektori turgude struktuuri tasakaalustamatusest, võimaldades jätkata sellise toetuse maksmist kuni aastani 2020 nende tootmisühikute alusel, mille eest anti varasemal võrdlusperioodil tootmiskohustusega seotud vabatahtlikku toetust.“

Artikkel 270
Määruse (EL) nr 1308/2013 muudatused

Määrust (EL) nr 1308/2013 muudetakse järgmiselt.

1.Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 punkt f asendatakse järgmisega: „f) kriisiennetus ja -ohje, sealhulgas teiste tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, tootjarühmade või üksikisikutest tootjate juhendamine;“

b)lõikesse 3 lisatakse punkt i:

„i) teiste tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, tootjarühmade või üksikisikutest tootjate juhendamine“.

2.Artikli 34 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõikes 1 sätestatud 50 % piirmäära suurendatakse 100 %-ni järgmistel juhtudel:

a) puu- ja köögivilja turult kõrvaldamiste puhul, kui kõrvaldatav kogus ei ületa 5 % iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu mahust ning kui kõrvaldamine on toimunud järgmisel viisil:

i) tasuta jagamine heategevusorganisatsioonidele ja -fondidele, mille liikmesriigid on sel eesmärgil heaks kiitnud, kasutamiseks nende tegevuses selliste inimeste aitamiseks, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt õigus saada sotsiaalabi, eelkõige piisavate elatusvahendite puudumise tõttu, või

ii) tasuta jagamine karistusasutustele, koolidele, riiklikele haridusasutustele, laste puhkelaagritele ning liikmesriikide määratud haiglatele ja vanadekodudele; liikmesriigid teevad kõik vajaliku tagamaks, et sel viisil jagatud kogused täiendavad selliste asutuste tavaliselt ostetavaid koguseid;

b) artikli 35 lõikes 1 nimetatud liikmesriikide teiste tootjaorganisatsioonide, tootjarühmade või üksikisikutest tootjate juhendamisega seotud meetmed.“

3.Artikkel 35 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 35
Riiklik finantsabi

1. Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Ungari võivad tootjaorganisatsioonide taotluse alusel maksta neile riiklikku finantsabi, mis moodustab maksimaalselt 1 % turustatud toodangu väärtusest. Kõnealune finantsabi täiendab rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist.

2. Komisjonil on õigus võtta artikli 227 (millega muudetakse lõiget 1) kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et lisada loetellu liikmesriike, mille puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on eriti madal, ja jätta loetelust välja liikmesriike, kus see enam nii ei ole.“

4.Artikkel 188 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 188
Tariifikvootide jaotamise protsess

1. Komisjon avaldab asjakohasel viisil interneti kaudu teatavaks tehtud taotluste alusel tariifikvootide jagamise tulemused, võttes arvesse kättesaadavaid tariifikvoote ja teatavaks tehtud taotlusi.

2. Kui see on asjakohane, viidatakse lõike 1 kohasel avaldamisel vajadusele lükata tagasi menetluses olevaid taotlusi, peatada taotluste esitamine või jaotada kasutamata koguseid.

3. Liikmesriigid annavad impordilitsentsid koguste jaoks, mida imporditariifikvootide raames taotleti, võttes arvesse asjaomaseid jaotuskoefitsiente, pärast seda, kui komisjon on need lõike 1 kohaselt avaldanud.“

Artikkel 271
Määruse (EL) nr 1309/2013 muudatused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1309/2013 56 muudetakse järgmiselt.

1.Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Erandina artiklist 2 võivad taotluse esitanud liikmesriigid osutada EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid kõige rohkem nii paljudele taotluse esitamise kuupäeval alla 25-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis alla 30-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kui palju on sihtrühmas toetusesaajaid, ning esmajärjekorras koondatud või tegevuse lõpetanud isikutele, juhul kui vähemalt mõned artikli 3 tähenduses toimunud koondamised esinevad NUTS 2 tasandi piirkondades, kus 15–24aastaste noorte töötuse määr ületas 2012. aastal 25 %, ning nende liikmesriikide puhul, kus noorte töötuse määr suurenes 2012. aastal rohkem kui 30 %, sellistes NUTS 2 tasandi piirkondades, kus noorte töötuse määr ületas 2012. aastal 20 %. Toetust võib anda alla 25-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis alla 30-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, NUTS 2 tasandi piirkondades, kus noorte töötuse määr 15–24aastaste noorte seas ületas 2012. aastal 25 %, ning nende liikmesriikide puhul, kus noorte tööpuuduse tase suurenes 2012. aastal rohkem kui 30 %, sellistes NUTS 2 tasandi piirkondades, kus noorte töötuse määr ületas 2012. aastal 20 %.“

2.Artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Lõikes 1 sätestatud ülesandeid täidetakse vastavalt finantsmäärusele.“

3.Artikli 15 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui komisjon leiab, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud, teeb ta ettepaneku selle kasutusele võtmiseks. EGFi kasutusele võtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu koos ühe kuu jooksul pärast taotluse edastamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega ning Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamusega ja kolme viiendikuga antud häältest.

EGFiga seotud ümberpaigutused tehakse kooskõlas finantsmääruse artikli 30 lõikega 5.“

Artikkel 272
Määruse (EL) nr 1316/2013 muudatused

Määrust (EL) nr 1316/2013 muudetakse järgmiselt.

1.Lisatakse järgmine peatükk:

„Va peatükk
Segarahastamine

Artikkel 16a
Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid

1. Finantsmääruse artikli 153 kohased segarahastamisvahendid võib käesoleva määruse alusel luua Euroopa ühendamise rahastu ühe või mitme valdkonna jaoks.

2. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 6 lõikega 3.

3. Kokku ei või liidu eelarvest Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditele eraldatav summa ületada 10 % artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa ühendamise rahastu rahastamispakettidest.

4. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendi raames toetuste vormis antav rahaline abi peab olema kooskõlas artiklis 7 ette nähtud abikõlblikkuse ja rahalise abi saamise tingimustega. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditest toetatavatele segarahastamistoimingutele antava rahalise abi summat muudetakse kulude-tulude analüüsi ja liidupoolse rahastamise võimenduse maksimeerimise vajaduse alusel.

5. Liit, mis tahes liikmesriik ja muud investorid võivad Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendeid rahaliselt toetada, tingimusel et komisjon on nõus segarahastamistoimingute abikõlblikkuse kriteeriumide ja/või vahendi investeerimisstrateegia täpsustustega, mis võivad osutuda vajalikuks täiendava toetuse tõttu. Komisjon rakendab neid täiendavaid vahendeid kooskõlas lõikega 2.

6. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditest toetatavad segarahastamistoimingud valitakse välja nende küpsuse alusel ning vastavalt artiklitele 3 ja 4 püütakse valida eri sektoreid hõlmavaid meetmeid, samuti püütakse tagada liikmesriikide geograafiline tasakaal. Sellised toimingud peavad:

a) andma Euroopa lisaväärtust;

b) vastama strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidele.

7. Segarahastamistoiminguid kolmandates riikides võib Euroopa ühendamise rahastu transpordi segarahastamisvahendi kaudu toetada juhul, kui need on vajalikud ühishuviprojekti rakendamiseks.“

2.Artikli 17 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Rahastamispakett moodustab 80–95 % artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud eelarvevahenditest.“

3.Artiklis 22 lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik:

„Eespool nimetatud kulude tõendamine ei ole kohustuslik toetuste puhul, mida antakse määruse (EL) nr 283/2014 (milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid) alusel.“

Artikkel 273
Määruse (EL) nr 223/2014 muudatused

Määrust (EL) nr 223/2014 muudetakse järgmiselt.

1.Artiklisse 9 lisatakse lõige 4:

„4. Lõikeid 1–3 ei kohaldata rakenduskava nende elementide muutmisel, mis kuuluvad I lisas esitatud rakenduskavade mudelite alapunktide 3.5 ja 3.6 ning punkti 4 kohaldamisalasse.

Liikmesriik teatab komisjonile esimese lõigu kohastest otsustest ühe kuu jooksul alates otsuse tegemisest. Otsuses määratakse kindlaks selle jõustumise kuupäev, mis ei ole varasem otsuse vastuvõtmise kuupäevast.“

2.Artikli 25 lõikele 3 lisatakse punkt e:

„e) rakenduseeskirjad vastavatele ühikuhindadele, ühekordsetele maksetele ja kindlatele määradele, mida kohaldatakse liidu poliitikas sama tüüpi tegevuste ja toetusesaajate suhtes.“

3.Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 2 punktid d ja e asendatakse järgmisega:

„d) partnerorganisatsioonide toiduannetuste kogumise, transportimise, hoiustamise ja jaotamise ning sellega otseselt seotud teadlikkuse suurendamise alase tegevuse kulud;

e) partnerorganisatsioonidele, kes jagavad enim puudust kannatavatele isikutele toitu ja/või esmast materiaalset abi ise või koostöölepingute alusel, tekkinud ja nende poolt deklareeritud kaasnevate meetmete kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud kuludest või 5 % kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 16 kõrvaldatud toiduainete väärtusest.“;

b)lisatakse artikkel 3a:

„3a. Olenemata lõikest 2 ei too lõike 2 punktis a nimetatud rahastamiskõlblike kulude vähendamine põhjusel, et toiduabi ja/või esmase materiaalse abi ostmise eest vastutav asutus ei ole järginud kohaldatavat õigust, kaasa teiste artikli 26 lõike 2 punktides c ja e nimetatud asutuste rahastamiskõlblike kulude vähendamist.“

4.Artikli 30 lõike 2 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui toetusesaajale alusetult makstud summasid ei ole võimalik sisse nõuda ja selle põhjuseks on liikmesriigi viga või hooletus, vastutab see liikmesriik asjaomaste summade liidu eelarvesse tagasimaksmise eest. Liikmesriik võib otsustada alusetult makstud summat mitte sisse nõuda, kui toetusesaajalt sissenõutav, aruandeaasta jooksul tegevusele fondidest toetusena antud summa ilma intressideta ei ületa 250 eurot.“

5.Artikli 32 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

a)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kontrollib, et kaasrahastatavad tooted on tarnitud ja teenused osutatud ning et tegevus vastab kohaldatavatele õigusnormidele, rakenduskavale ning tegevusele toetuse andmise tingimustele, ning kui kulud makstakse artikli 25 esimese lõigu punkti a kohaselt tagasi, et toetusesaaja poolt nende kuludega seoses deklareeritud kulude summa on tasutud;“

b) punkti a järele lisatakse punkt aa:

„aa) kontrollib, et kulude korral, mis hüvitatakse vastavalt artikli 25 esimese lõigu punktidele b, c ja d, on toetusesaajale kulude hüvitamise tingimused täidetud.“

6.Artikli 42 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Korraldusasutus võib lõikes 2 osutatud maksetähtaja põhjendatud juhtudel peatada, kui

a) maksenõude summa ei kuulu tasumisele või ei ole esitatud asjakohaseid tõendavaid dokumente, sealhulgas neid, mida on vaja artikli 32 lõike 4 punkti a kohaste juhtimise kontrollitoimingute jaoks, või

b) on algatatud uurimine seoses eeskirjade võimaliku eiramisega, mis mõjutab asjaomaseid kulusid.

Asjaomasele toetusesaajale antakse peatamisest ja selle põhjustest kirjalikult teada.“

7.Artikli 51 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Dokumente säilitatakse kas originaalide või originaalide tõestatud koopiate kujul või üldtunnustatud andmekandjatel, sealhulgas originaaldokumentide elektrooniliste versioonide või üksnes elektroonilises versioonis eksisteerivate dokumentide kujul. Kui dokumente säilitatakse vastavalt lõikes 5 sätestatud korrale üldtunnustatud andmekandjatel, originaale ei nõuta.“

Artikkel 274
Määruse (EL) nr 283/2014 muudatused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 283/2014 57 muudetakse järgmiselt.

1.Artikli 2 lõike 1 punkti e muudetakse järgmiselt:

„„üldteenused” – lüüsiteenused, mis seovad ühte või mitut riikide taristut ühe või mitme põhiteenusplatvormiga, samuti teenused, millega suurendatakse digitaalteenuste taristu võimekust, võimaldades juurdepääsu kõrgjõudlusega andmetöötlus-, andmetalletus- ja andmehaldusvahenditele.“

2.Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Digiteenuste taristute valdkonna ühishuviprojekte toetavaid meetmeid toetatakse:

a) hangete kaudu;

b) toetustega ja/või

c) artikli 5 lõikes 5 osutatud rahastamisvahenditega.“

Artikkel 275
Määruse (EL) nr 652/2014 muudatused

Määrust (EL) nr 652/2014 muudetakse järgmiselt.

1.Artiklisse 4 lisatakse lõige 4:

„4. Juhul kui mitmeaastased meetmed kiidetakse heaks, võib eelarvelised kulukohustused jaotada aastasteks osamakseteks. Kui eelarvelised kulukohustused jaotatakse aastasteks osamakseteks, võtab komisjon igal aastal osamakse tegemisel arvesse meetmete elluviimisel tehtud edusamme, hinnangulisi vajadusi ning olemasolevaid eelarvevahendeid.“

2.Artikli 13 lõige 5 jäetakse välja.

3.Artikli 22 lõige 5 jäetakse välja.

4.Artikli 27 lõige 5 jäetakse välja.

Artikkel 276
Otsuse nr 541/2014/EL muudatused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 541/2014/EL 58 artiklile 4 lisatakse lõige 3:

„3. Määrustega (EL) nr 377/2014 ja (EL) nr 1285/2013 ning otsusega 2013/743/EL ette nähtud rahastamisprogrammidega võidakse toetada lõikes 1 osutatud meetmete rahastamist nende programmide kohaldamisalas ja kooskõlas nende eesmärkidega. Neid toetusi kasutatakse kooskõlas määrusega (EL) nr 377/2014.“

KOLMAS OSA
LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 277
Üleminekusätted

Mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 alusel ELi eelarvet täitvate toetuste puhul võivad juriidilised kohustused ka edaspidi olla toetusotsuste vormis. VIII jaotise sätteid, mida kohaldatakse toetuslepingute suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis toetusotsuste suhtes. Komisjon vaatab mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtud toetusotsuste kasutamise pärast 2020. aastat läbi, pidades eelkõige silmas selleks ajaks elektroonilise allkirja ja toetuste elektroonilise haldamise vallas tehtud edusamme.

Käesoleva määruse jõustumisel muudab vastutav eelarvevahendite käsutaja kooskõlas käesoleva määruse artikliga 175 komisjoni otsuseid, millega kiidetakse heaks kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete kasutamine ja mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 966/2012 artikliga 124.

Olemasolevad raamlepingud võib läbi vaadata, et tagada kooskõla artikliga 126.

Vajaduse korral esitavad liikmesriigid komisjonile 31. detsembriks 2018 taotluse maaelu arengu programmi muutmiseks, et see oleks kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 2 lõike 1 punktiga s ning artikli 19 lõigetega 4 ja 4a.

Artikkel 278
Läbivaatamine

Käesolev määrus vaadatakse läbi alati, kui seda peetakse vajalikuks, kuid igal juhul hiljemalt kaks aastat enne iga mitmeaastase finantsraamistiku lõppu.

Muu hulgas vaadatakse läbi ka esimese osa VIII jaotise sätete rakendamine ja artiklis 251 sätestatud tähtajad.

Artikkel 279
Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ, Euratom) nr 966/2012 ja delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 20XX.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse 2. lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 280
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 20XX.

Erandina käesoleva artikli teisest lõigust kohaldatakse artikli 265 lõike 11 punkte b ja c, artikli 265 lõike 12 punkti a, punkti b alapunkti i ning punkte c ja d, artikli 265 lõike 14 punkti b, artikli 265 lõikeid 17, 18, 20 ja 21, artikli 265 lõike 24 punkti c, artikli 265 lõike 25 punkti a alapunkti i ning lõikeid 46, 48 ja 49, artikli 50 punkti a, artikli 265 lõiget 62, artikli 266 lõiget 3 ning artikli 273 lõike 3 punkti b alates 1. jaanuarist 2014.

Erandina käesoleva artikli teisest lõigust kohaldatakse artikleid 201–207 eelarveliste tagatiste ja rahalise abi suhtes ning artikleid 205 ja 206 rahastamisvahendite suhtes alates 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku jõustumisest.

Erandina käesoleva artikli teisest lõigust kohaldatakse artikli 2 punkti 9, artikli 39 lõiget 5 ning artikleid 211, 212 ja 213 alates 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober2012, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(2) 71 leheküljelt 1977. aastal 319 leheküljeni 2006. aastal ja 345 leheküljeni 2012. aastal.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 236/2014, milles sätestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused.

(6) Endise asepresidendi Siim Kallase juhitud ekspertide rühm, mille komisjon lõi 10. juulil 2015, et see nõustaks komisjoni seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasusaajate halduskoormuse lihtsustamise ja vähendamisega.

(7) Vt kokkuvõtvat aruannet aadressil http://ec.europa.eu/budget/consultations/index_en.cfm

(8) http://ec.europa.eu/budget/library/biblio/documents/2015/2015_eu_budget_focused_on_ results_conference_summary_en.pdf

(9) COM… (2016)

(10) Ka Regioonide Komitee on mitmes arvamuses nõudnud lihtsamaid ja paindlikumaid ELi eeskirju (näiteks arvamus ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise kohta (CDR 2798/2015) ning arvamus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide lihtsustamise kohta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohast (CDR 8/2016)).

(11) ELT C, , lk .

(12) ELT C, , lk .

(13) ELT C, , lk .

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(15) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 111).

(16) ELT L 123, 12. mai 2016, lk 1. – Institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome kohta.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(23) Täielik pealkiri, ELT viide.

(24) Täielik pealkiri, ELT viide.

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).

(26) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(27) Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

(28) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(29) Nõukogu 26. mai 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 609/2014 meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta (ELT L 168, 7.6.2014, lk 39).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted.

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

(32) Nõukogu 26. mai 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 608/2014, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed.

(33) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).

(34) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(35) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(36) Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

(37) EÜT C 316, 27.11.1997, lk 48.

(38) EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1.

(39) Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris ( ELT L 192, 31.7.2003, lk 54 ).

(40) Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta ( ELT L 300, 11.11.2008, lk 42 ).

(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta ( ELT L 309, 25.11.2005, lk 15 ).

(42) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta ( EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3 ).

(43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK ( ELT L 101, 15.4.2011, lk 1 ).

(44) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta ( EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1 ).

(45) ELT L 248, 18.9.2013, lk 1.

(46) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta (EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1).

(47) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13–18).

(49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist.

(51) Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

(52) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347 20.12.2013, lk 238).

(53) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EÜ) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).

(54) Korraldusasutus loob süsteemi, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt üksikute osalejate andmed, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis d. Liikmesriikide andmetöötluskord peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31)) sätetega, eelkõige selle artiklitega 7 ja 8.Tärniga (*) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed on isikuandmed direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 tähenduses. Nende töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks (direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 punkt c). Vastutava töötleja mõiste on määratletud direktiivi 95/46/EÜ artiklis 2.Kahe tärniga (**) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed kuuluvad erikategooriasse vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 8. Võttes arvesse sobivaid tagatisi, võivad liikmesriigid põhjustel, mis on seotud märkimisväärse avaliku huviga, siseriikliku õiguse või järelevalveasutuse otsusega kehtestada täiendavaid erandeid lisaks direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõikega 2 ettenähtud eranditele (direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõige 4).

(55) Andmed kogutakse väiksemate haldusüksuste tasandil (kohalikud haldusüksused 2) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 347).

(57) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).

(58) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus 541/2014/EL, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik (ELT L 158, 27.5.2014, lk 227).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.9.2016

COM(2016) 605 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1299/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja (EL) nr 652/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust 541/2014/EL

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

1. peatükk
Ühissätted

1. jagu

Raamlepingud ja avalikustamine

1.Raamlepingud ja erilepingud

1.1.Raamlepingu kehtivusaeg võib olla kuni neli aastat, välja arvatud erandjuhtudel, kui see on eelkõige raamlepingu eseme tõttu õigustatud.

Raamlepingutel põhinevad erilepingud sõlmitakse vastavalt raamlepingu tingimustele.

Erilepingute sõlmimisel ei või pooled teha raamlepingus sätestatud tingimustesse olulisi muudatusi.

1.2.Kui raamleping sõlmitakse üheainsa ettevõtjaga, sõlmitakse erilepingud raamlepingus sätestatud tingimuste piires.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib hankija konsulteerida kirjalikult töövõtjaga, nõudes, et töövõtja vajaduse korral oma pakkumust täiendaks.

1.3.Kui raamleping sõlmitakse mitme ettevõtjaga („mitme pakkujaga raamleping“), võib seda teha eraldi lepingute vormis, mis sõlmitakse iga töövõtjaga ühesugustel tingimustel.

Mitme ettevõtjaga sõlmitud raamlepingutel põhinevaid erilepinguid rakendatakse ühel viisil järgmistest:

a)järgides raamlepingu tingimusi: ilma hankemenetluse taasavamiseta, kui raamlepingus on sätestatud kõik tingimused, mis reguleerivad asjaomaste ehitustööde, tarnete või teenuste teostamist või osutamist, ja objektiivsed tingimused selle kindlaksmääramiseks, milline töövõtja peab neid teostama või osutama;

b)kui kõik tingimused, mis reguleerivad asjaomaste ehitustööde, tarnete või teenuste teostamist või osutamist, ei ole raamlepingus sätestatud: taasavades töövõtjatega hankemenetluse kooskõlas punktiga 1.4 järgmistel tingimustel:

i)samade või vajaduse korral täpsemalt sõnastatud tingimuste alusel;

ii)kui see on asjakohane, siis raamlepinguga seotud hankedokumentides osutatud muude tingimuste alusel;

c)osaliselt ilma hankemenetluse taasavamiseta kooskõlas punktiga a ja osaliselt töövõtjatega hankemenetlust taasavades koosõlas punktiga b, kui hankija on sellise võimaluse raamlepinguga seotud hankedokumentides ette näinud.

Teise lõigu punktis c osutatud hankedokumentides tuleb samuti kindlaks määrata, millistel tingimustel hankemenetlus taasavatakse.

1.4.Mitme pakkujaga raamleping koos hankemenetluse taasavamisega tuleb sõlmida vähemalt kolme ettevõtjaga, tingimusel et on olemas piisav arv vastuvõetavaid pakkumusi vastavalt lisa punktis 29.3 osutatule.

Kui erileping sõlmitakse, taasavades töövõtjatega hankemenetluse, konsulteerib hankija nendega kirjalikult ja määrab kindlaks tähtaja, mis on eripakkumuste esitamiseks piisavalt pikk. Eripakkumused esitatakse kirjalikult. Hankija sõlmib iga erilepingu selle pakkujaga, kes on raamlepinguga seotud hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide alusel teinud majanduslikult soodsaima eripakkumuse.

1.5.Hindade ja tehnoloogia kiire arenguga sektorites sisaldavad raamlepingud, millega ei ole ette nähtud, et hankemenetlus taasavatakse, klauslit kas vahehindamise või võrdlusanalüüsi kohta. Kui algselt kehtestatud tingimused ei ole pärast vahehindamist hindade ja tehnoloogia arengu tõttu enam asjakohased, ei või hankija asjaomast raamlepingut kasutada ja võtab vajalikud meetmed selle lõpetamiseks.

2.Raamlepingutel põhinevate erilepingute suhtes võetakse eelnevalt eelarveline kulukohustus.

2.1.Selliste hankemenetluste avalikustamine, mille maksumus on võrdne artikli 169 lõikes 1 sätestatud piirmääradega või nendest suurem, ja direktiivi 2014/24/EL kohaldamisalasse kuuluvate lepingute avalikustamine

2.2.Hankemenetluse läbipaistvuse tagamiseks sisaldavad Euroopa Liidu Teatajas avaldatavad teated kogu teavet, mis on sätestatud direktiivis 2014/24/EL osutatud asjaomastes tüüpvormides.

2.3.Hankija võib teha teatavaks, milliseid hankeid ta on eelarveaastaks kavandanud, avaldades eelteate. Eelteade hõlmab kuni 12kuulist ajavahemikku alates teate väljaannete talitusele saatmise kuupäevast.

Hankija võib avaldada eelteate kas Euroopa Liidu Teatajas või hankija profiilis. Viimasel juhul avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade hankija profiilis avaldatud eelteate kohta.

2.4.Hankija saadab väljaannete talitusele hankemenetluse tulemusi sisaldava hankelepingu sõlmimise teate 30 päeva jooksul pärast sellise lepingu või raamlepingu allakirjutamist, mille maksumus on võrdne artikli 169 lõikes 1 sätestatud piirmääradega või nendest suurem.

Teated dünaamilisel hankesüsteemil põhinevate lepingute kohta võib siiski rühmitada kvartalite kaupa. Sel juhul saadab hankija väljaannete talitusele teate hiljemalt 30 päeva jooksul pärast iga kvartali lõppu.

2.5.Hankija avaldab hankelepingu sõlmimise teate järgmistel juhtudel:

a)enne sellise lepingu või raamlepingu allakirjutamist, mille maksumus on võrdne artikli 169 lõikes 1 sätestatud piirmääradega või nendest suurem ja mis sõlmitakse punkti 11.1 punktis b sätestatud menetluse kohaselt;

b)pärast sellise lepingu või raamlepingu allakirjutamist, mille maksumus on võrdne artikli 169 lõikes 1 sätestatud piirmääradega või nendest suurem, kaasa arvatud lepingud, mis sõlmitakse punkti 11.1 punktides a ja c–f sätestatud menetluste kohaselt.

2.6.Hankija avaldab artikli 166 lõike 3 punktides a ja b sätestatud juhtudel Euroopa Liidu Teatajas teate lepingu kehtivuse ajal lepingus tehtavate muudatuste kohta, kui muudatuste maksumus on võrdne artikli 169 lõikes 1 kindlaks määratud piirmääradega või nendest suurem või välistegevuse valdkonna menetluste puhul võrdne artikli 172 lõikes 1 kindlaks määratud piirmääradega või nendest suurem.

2.7.Institutsioonidevahelise hankemenetluse korral vastutab kohaldatavate avalikustamismeetmete eest hankemenetluse eest vastutav hankija.

3.Selliste hankemenetluste avalikustamine, mille maksumus jääb allapoole artikli 169 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid, ja direktiivi 2014/24/EL kohaldamisalast välja jäävate hankemenetluste avalikustamine

3.1.Hankemenetlused, mille hinnanguline maksumus jääb allapoole artikli 169 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid, avalikustatakse asjakohasel viisil. Selline avalikustamine hõlmab asjakohast eelnevat internetis avaldamist või hanketeadet või kooskõlas punktis 13 sätestatud menetlusega sõlmitud lepingute puhul osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Kõnealust kohustust ei kohaldata punktis 11 sätestatud menetluse suhtes ja punkti 14.4 kohaste väga madala maksumusega läbirääkimistega hankemenetluste suhtes.

3.2.Punkti 11 punktide g ja i kohaselt sõlmitud lepingute korral saadab hankija Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt järgneva eelarveaasta 30. juuniks lepingute loetelu. Komisjoni asjaomane loetelu lisatakse artikli 73 lõikes 9 nimetatud iga-aastaste tegevusaruannete kokkuvõttele.

3.3.Teave lepingute sõlmimise kohta sisaldab töövõtja nime, juriidiliste kohustustega seotud summat ja lepingu eset ning otselepingute ja erilepingute korral peab teave olema kooskõlas artikli 36 lõikega 3.

Hankija avaldab oma veebisaidil hiljemalt järgneva eelarveaasta 30. juuniks järgmiste lepingute loetelu:

a)lepingud, mille maksumus jääb allapoole 169 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid;

b)lepingud, mis on sõlmitud kooskõlas punkti 11 punktidega h ja j–m;

c)artikli 166 lõike 3 punktis c sätestatud lepingute muudatused;

d)artikli 166 lõike 3 punktides a ja b sätestatud lepingute muudatused, kui muudatuse väärtus jääb allapoole artikli 169 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid;

e)raamlepingul põhinevad erilepingud.

Teise lõigu punkti e kohaldamisel võib sama eseme kohta avaldatud teavet töövõtjate kaupa koondada.

3.4.Institutsioonidevaheliste raamlepingute korral vastutab iga hankija oma erilepingute ja nende muudatuste avaldamise eest vastavalt punktis 3.3 sätestatud tingimustele.

4.Teadete avaldamine

4.1.Hankija koostab punktides 2 ja 3 osutatud teated ja edastab need elektrooniliselt väljaannete talitusele.

4.2.Väljaannete talitus avaldab punktides 2 ja 3 osutud teated Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt:

a)seitse päeva pärast teadete saatmist, kui hankija kasutab lisa punktis 2.1 osutatud tüüpvormide täitmiseks elektroonilist süsteemi ja piirab vaba teksti 500 sõnaga;

b)12 päeva pärast teadete saatmist kõigil muudel juhtudel.

4.3.Hankija peab suutma väljasaatmise kuupäeva tõendada.

5.Muud avalikustamise viisid

Lisaks punktides 2 ja 3 sätestatud avalikustamisele võib hankemenetlusi avalikustada ka mis tahes muul viisil, eelkõige elektrooniliselt. Sellise avalikustamise korral esitatakse alati viide Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatele, kui teade on avaldatud; sealjuures ei tohi hankemenetlusi muul viisil avalikustada enne teate avaldamist ELTs, sest vaid see teade on autentne.

Avalikustamine ei või mingil viisil põhjustada hankemenetluses osalevate taotlejate või pakkujate diskrimineerimist, samuti ei või avalikustatud teave sisaldada muid üksikasju peale nende, mis sisalduvad hanketeates, kui teade on avaldatud.

2. jagu

Hankemenetlused

6.Hankemenetluses osalevate taotlejate miinimumarv ja läbirääkimiste kord

6.1.Piiratud hankemenetluse ning punkti 13.1 punktides a ja b ja punktis 14.2 nimetatud menetluste korral on hankemenetluses osalevate taotlejate miinimumarv viis.

6.2.Konkurentsipõhiste läbirääkimistega hankemenetluste, võistleva dialoogi, innovatsioonipartnerluse, punkti 11.1 punkti g kohase kohaliku turu uuringu ja punkti 14.3 kohaste madala maksumusega läbirääkimistega hankemenetluste korral on hankemenetluses osalevate taotlejate miinimumarv kolm.

6.3.Punkte 6.1 ja 6.2 ei kohaldata järgmise suhtes:

a)punkti 14.4 kohased väga madala maksumusega läbirääkimistega hankemenetlused;

b)punkti 11 kohased väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlused, välja arvatud punkti 11.1 punkti d kohased ideekonkursid ja punkti 11.1 punkti g kohane kohaliku turu uuring.

6.4.Kui hankemenetluses osalevate ning valikukriteeriumidele vastavate taotlejate arv on punktides 6.1 ja 6.2 sätestatud miinimumarvust väiksem, võib hankija hankemenetlust jätkata, tehes hankemenetluses osalemise ettepaneku nõutava suutlikkuse tasemega hankemenetluses osalevatele taotlejatele. Hankija ei või kaasata menetlusse teisi ettevõtjaid, kes ei esitanud algselt hankemenetluses osalemise taotlust või kellele ta ei teinud algselt pakkumuse esitamise ettepanekut.

6.5.Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise.

6.6.Läbirääkimised võivad toimuda järjestikuste etappidena, et vähendada nende pakkumuste arvu, mille üle läbirääkimisi peetakse, kohaldades hankedokumentides esitatud hindamiskriteeriumeid. Hankija osutab hankedokumentides, kas ta kasutab seda võimalust.

6.7.Punkti 11.1 punktides d ja g ning punktides 14.2 ja 14.3 sätestatud hankemenetluste korral teeb hankija pakkumuse esitamise ettepaneku vähemalt kõigile neile ettevõtjale, kes on avaldanud selle vastu huvi pärast punkti 3.1 kohast eelnevat avalikustamist või pärast kohaliku turu uuringut või ideekonkurssi.

7.Innovatsioonipartnerlus

7.1.Innovatsioonipartnerluse eesmärk on innovatiivsete toodete, teenuste või innovatiivsete ehitustööde väljatöötamine ning selle tulemusena saadud ehitustööde, tarnete või teenuste hilisem ostmine, tingimusel et need on hankija ja partnerite vahel kokku lepitud kvaliteedi ja maksimumhinnaga.

Innovatsioonipartnerlus ehitatakse üles järjestikuste etappidena, lähtudes teadusuuringute ja innovatsiooniprotsessi osadest, mis võivad hõlmata ehitustööde läbiviimist, toodete tootmist ja teenuste osutamist. Innovatsioonipartnerluse puhul tuleb seada vahe-eesmärgid, mida partnerid peavad täitma.

Nende vahe-eesmärkide alusel võib hankija teha pärast igat etappi otsuse lõpetada innovatsioonipartnerlus, või kui innovatsioonipartnerlus on loodud mitme partneriga, vähendada partnerite arvu individuaalsete lepingute lõpetamise teel, tingimusel et hankija on hankedokumentides ette näinud sellised võimalused ja nende kasutamise tingimused.

7.2.Enne innovatsioonipartnerluse loomist konsulteerib hankija turuosalistega, nagu on ette nähtud punktis 15, et teha kindlaks, et ehitustöö, tarne või teenus ei ole turul kättesaadav või turustamiseelses väljatöötamisjärgus.

Järgitakse artikli 158 lõikes 4 ja punktis 6.5 sätestatud läbirääkimiste korda.

Hankija määrab hankedokumentides kindlaks vajaduse selliste innovatiivsete ehitustööde, tarnete või teenuste järele, mida ei ole võimalik rahuldada turul juba olemasolevate ehitustööde, tarnete või teenuste ostmisega. Ta osutab, millistes kõnealuse kirjelduse osades määratakse kindlaks miinimumnõuded. Esitatud teave peab olema piisavalt täpne, et võimaldada ettevõtjatel kindlaks teha nõutava lahenduse olemus ja ulatus ning otsustada, kas esitada hankemenetluses osalemise taotlus.

Hankija võib teha otsuse luua innovatsioonipartnerlus ühe või mitme partneriga, kes tegelevad eraldi teadus- ja arendustegevusega.

Lepingud sõlmitakse ainult parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel, nagu on sätestatud artikli 161 lõikes 4.

7.3.Hankija täpsustab hankedokumentides intellektuaalomandi õiguste suhtes kohaldatava korra.

Hankija ei avalda innovatsioonipartnerluse raames partneri pakutud lahendusi või tema poolt edastatud muud konfidentsiaalset teavet teistele partneritele ilma partneri nõusolekuta.

Hankija tagab, et partnerluse struktuur ning eelkõige selle eri etappide kestus ja maksumus peegeldavad kavandatava lahenduse uuenduslikkust ning turul seni kättesaamatu innovatiivse lahenduse väljatöötamiseks vajalike teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse etappe. Hangitavate ehitustööde, tarnete ja teenuste hinnanguline maksumus ei või olla ebaproportsionaalne võrreldes nende väljaarendamiseks tehtavate investeeringutega.

8.Ideekonkurss

8.1.Ideekonkursside suhtes kohaldatakse punktis 2 sätestatud avalikustamise eeskirju ja ideekonkursid võivad hõlmata ka auhindade andmist.

Kui ideekonkursist saab osa võtta vaid piiratud arv taotlejaid, kehtestab hankija selged ja mittediskrimineerivad valikukriteeriumid.

Nende taotlejate arv, kellele tehakse hankemenetluses osalemise ettepanek, peab olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

8.2.Ideekonkursi žürii nimetab ametisse vastutav eelarvevahendite käsutaja. Žürii koosneb üksnes füüsilistest isikutest, kes on sõltumatud menetluses osalevatest taotlejatest. Kui ideekonkursil osalemiseks on nõutav teatav kutsekvalifikatsioon, peab vähemalt ühel kolmandikul ideekonkursi žürii liikmetest olema sama või samaväärne kvalifikatsioon.

Ideekonkursi žürii on oma arvamustes sõltumatu. Ta võtab oma arvamused vastu menetluses osalevate taotlejate poolt talle anonüümselt esitatud projektide põhjal ja üksnes ideekonkursi kutses esitatud kriteeriumidest lähtudes.

8.3.Ideekonkursi žürii ettepanekud, mis põhinevad iga projekti eelistel, projektide järjestus ja selgitused esitatakse protokollis, millele kirjutavad alla žürii liikmed.

Menetluses osalevad taotlejad jäävad anonüümseks, kuni ideekonkursi žürii on esitanud oma arvamuse.

Ideekonkursi žürii võib paluda menetluses osalevatel taotlejatel vastata projekti selgitamiseks küsimustele, mis on kantud protokolli. Sellest tuleneva dialoogi kohta koostatakse täielik protokoll.

8.4.Hankija teeb seejärel otsuse lepingu sõlmimise kohta, milles ta esitab valitud taotleja nime ja aadressi ning valiku põhjused viidetega ideekonkursi kutses esitatud kriteeriumidele, eriti juhul, kui tema valik läheb lahku ideekonkursi žürii arvamuses esitatud ettepanekutest.

9.Dünaamiline hankesüsteem

9.1.Dünaamiline hankesüsteem on täielikult elektrooniline protsess üldkasutatavate hangete korraldamiseks; see on kogu oma kehtivusaja vältel avatud kõikidele ettevõtjatele, kes vastavad valikukriteeriumidele. Selle võib jagada ehitustööde, tarnete või teenuste kategooriateks, mis määratakse objektiivselt kindlaks asjaomase kategooria raames läbiviidava hanke omaduste alusel. Sellisel juhul tuleb valikukriteeriumid kindlaks määrata iga kategooria jaoks.

9.2.Hankija täpsustab hankedokumentides kavandatavate hangete laadi ja hinnangulise koguse ning esitab kogu vajaliku teabe hankesüsteemi, kasutatavate elektrooniliste seadmete ning veebiühenduse tehnilise korralduse ja näitajate kohta.

9.3.Hankija annab kogu dünaamilise hankesüsteemi kehtivusaja vältel igale ettevõtjale võimaluse esitada taotlus süsteemis osalemiseks. Hankija hindab sellist taotlust 10 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Põhjendatud juhtudel võib nimetatud tähtaega pikendada 15 tööpäevani. Hankija võib siiski hindamisperioodi pikendada, tingimusel et vahepeal ei tehta ühtegi pakkumuse esitamise ettepanekut.

Hankija teatab hankemenetluses osalevale taotlejale võimalikult kiiresti tema vastuvõtmisest või mittevastuvõtmisest dünaamilisse hankesüsteemi.

9.4.Seejärel teeb hankija kõigile süsteemi asjaomasesse kategooriasse vastu võetud hankemenetluses osalevatele taotlejatele ettepaneku esitada mõistliku aja jooksul pakkumus. Hankija sõlmib lepingu sellise pakkujaga, kes tegi hanketeates sätestatud hindamiskriteeriumide alusel majanduslikult soodsaima pakkumuse. Vajaduse korral võib neid kriteeriume pakkumiskutses täpsemalt sõnastada.

9.5.Hankija täpsustab hanketeates dünaamilise hankesüsteemi kehtivusaja.

Dünaamilise hankesüsteemi kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui neli aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel.

Hankija ei või kasutada seda süsteemi konkurentsi vältimiseks, piiramiseks või moonutamiseks.

10.Võistlev dialoog

10.1.Hankija esitab hanketeates või kirjeldavas dokumendis oma vajadused ja nõuded, hindamiskriteeriumid ja soovitusliku ajakava.

Ta sõlmib lepingu pakkujaga, kelle pakkumuse hinna ja kvaliteedi suhe on parim.

10.2.Hankija alustab dialoogi hankemenetluses osalevate taotlejatega, kes vastavad valikukriteeriumidele, et teha kindlaks ja täpsustada vahendid, mis on tema vajaduste rahuldamiseks kõige asjakohasemad. Ta võib dialoogi ajal arutada valitud taotlejatega kõiki hanke aspekte, kuid ei tohi muuta punktis 10.1 nimetatud vajadusi ja nõudeid ega hindamiskriteeriume.

Dialoogi käigus tagab hankija kõikide pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda pakkuja pakutud lahendusi või muud tema poolt edastatud konfidentsiaalset teavet ilma pakkuja nõusolekuta konfidentsiaalsusest loobumise kohta.

Võistlev dialoog võib toimuda järjestikuste etappidena, et vähendada arutatavate lahenduste arvu, kohaldades teatavaks tehtud hindamiskriteeriume, kui selline võimalus on hanketeates või kirjeldavas dokumendis ette nähtud.

10.3.Hankija jätkab dialoogi, kuni ta on kindlaks määranud oma vajadustele vastava(d) lahenduse(d).

Pärast ülejäänud pakkujate teavitamist dialoogi lõpetamisest teeb hankija igale pakkujale ettepaneku esitada oma lõplik pakkumus dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduse või lahenduste põhjal. Need pakkumused sisaldavad kõiki nõutavaid ja projekti elluviimiseks vajalikke elemente.

Hankija nõudmisel võib neid lõplikke pakkumusi selgitada, piiritleda ja optimeerida, tingimusel et sellega ei kaasne olulisi muudatusi pakkumuses või hankedokumentides.

Hankija võib parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse esitanud pakkujaga läbi rääkida, et kinnitada pakkumuses sisalduvaid kohustusi, tingimusel et see ei muuda pakkumuse peamisi aspekte ning sellega ei kaasne konkurentsi moonutamise või diskrimineerimise ohtu.

10.4.Hankija võib ette näha maksete tegemise valitud taotlejatele, kes osalevad dialoogis.

11.Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine

11.1.Kui hankija kasutab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, peab ta järgima artikli 158 lõikes 4 ja punktis 6.5 sätestatud läbirääkimiste korda.

Olenemata lepingu hinnangulisest maksumusest võib hankija kasutada läbirääkimistega hankemenetlust järgmistel juhtudel:

a)kui avatud hankemenetluse või piiratud hankemenetluse käigus ei ole pärast kõnealuse hankemenetluse lõpetamist saadud ühtegi pakkumust või hankemenetluses osalemise taotlust või ühtegi punkti 11.2 kohast sobivat pakkumust või sobivat hankemenetluses osalemise taotlust, tingimusel et algseid hankedokumente ei ole oluliselt muudetud;

b)kui ehitustöid, tarneid või teenuseid saab teostada või osutada vaid üks ettevõtja punktis 11.3 sätestatud tingimuste alusel ja ühel järgmistest põhjustest:

i)hanke eesmärk on unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomine või omandamine;

ii)tehnilistel põhjustel konkurents puudub;

iii)tagada tuleb ainuõiguste, kaasa arvatud intellektuaalomandi õiguste kaitse;

c)niivõrd kui see on rangelt vajalik, kui ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmiselt kiireloomulise olukorra tõttu ei ole võimalik kinni pidada punktides 24, 26 ja 41 sätestatud tähtaegadest ja kui selline kiireloomuline olukord on tekkinud hankijast sõltumatult;

d)kui teenusleping sõlmitakse ideekonkursi tulemusel ning see tuleb sõlmida võitjaga või ühega võitjatest; viimasel juhul tuleb läbirääkimistel osalemise ettepanek teha kõigile võitjatele;

e)uute teenuste või ehitustööde puhul, mis seisnevad sellele ettevõtjale usaldatud samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamises, kellega sama hankija on algse lepingu sõlminud, kui kõnealused teenused või ehitustööd vastavad põhiprojektile, mille elluviimiseks sõlmiti pärast hanketeate avaldamist algne leping, kui punktis 11.4 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti;

f)tarnelepingute puhul:

i)täiendavate tarnete puhul, mis on mõeldud tarnete või seadmete osaliseks asendamiseks või varasemate tarnete või olemasolevate seadmete täiendamiseks, kui tarnija vahetamine sunniks hankijat hankima teistsuguste tehniliste omadustega tarneid, mis tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused kasutamisel ja hooldamisel; kui institutsioonid sõlmivad lepinguid nende endi arvel, ei või selliste lepingute kestus ületada kolme aastat;

ii)kui tooted on valmistatud üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil; sellised lepingud ei tohi siiski hõlmata masstoodangu tootmist ärilise tasuvuse väljaselgitamiseks või teadus- ja arendustegevuse kulude katmiseks;

iii)kaubabörsil noteeritud ja sealt ostetud toodetest koosnevate tarnete puhul;

iv)tarnete puhul, mis ostetakse erakordselt soodsatel tingimustel kas ettevõtjalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või maksejõuetusmenetlust teostavatelt likvideerijatelt, võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe või muu samalaadse siseriiklike õigusnormide kohase menetluse alusel;

g)kinnisvaralepingute puhul pärast kohaliku turu-uuringu tegemist;

h)lepingute puhul, mis hõlmavad üht järgnevast:

i)seaduslik esindamine vahekohtu-, lepitus- või kohtumenetlustes nõukogu direktiivi 77/249/EMÜ 1 artiklis 1 määratletud juristi poolt;

ii)õigusnõustamine eespool osutatud menetluste ettevalmistamisel või juhul, kui on konkreetsed märgid selle kohta, et suure tõenäosusega hakatakse asja, millega õigusnõustamine seondub, sellistes menetlustes arutama, tingimusel et õigusnõu annab direktiivi 77/249/EMÜ artiklis 1 määratletud jurist;

iii)vahekohtu- ja lepitamisteenused;

iv)notarite osutatavad dokumentide tõendamise ja autentimise teenused;

i)lepingute puhul, mis on kuulutatud salajaseks või mille täitmisega peavad kaasnema julgeolekualased erimeetmed vastavalt kehtivatele haldusnormidele või kui liidu oluliste huvide kaitse seda nõuab, tingimusel et asjaomaseid olulisi huve ei saa kaitsta muude meetmetega; kõnealused meetmed võivad hõlmata nõuet kaitsta konfidentsiaalset teavet, mille hankija on hankemenetluses kättesaadavaks teinud;

j)finantsteenuste puhul, mis on seotud väärtpaberite või muude rahastamisvahendite emiteerimise, müügi, ostu või võõrandmisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ 2 tähenduses, keskpanga teenuste ning Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismiga seotud toimingute puhul;

k)laenude puhul, mis on või ei ole seotud väärtpaberite või muude rahastamisvahendite emiteerimise, müügi, ostu või võõrandmisega;

l)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/21/EÜ 3 määratletud üldkasutatavate sidevõrkude ja elektrooniliste sideteenuste ostmise puhul;

m)rahvusvahelise organisatsiooni osutatud teenuste puhul, kui asjaomane organisatsioon ei saa oma põhikirja või asutamisdokumendi kohaselt osaleda konkurentsipõhistes hankemenetlustes.

11.2.Pakkumust ei loeta sobivaks, kui see ei ole seotud lepingu esemega, ning hankemenetluses osalemise taotlus loetakse sobimatuks, kui ettevõtja on mõnes artikli 132 lõike 1 kohases menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras või ei täida valikukriteeriume.

11.3.Punkti 11.1 punkti b alapunktides ii ja iii sätestatud erandeid kohaldatakse ainult juhul, kui puudub mõistlik alternatiiv ning konkurentsi puudumine ei tulene hankekriteeriumide kunstlikust kitsendamisest hanke määratlemisel.

11.4.Punkti 11.1 punktis e osutatud juhtudel määratakse põhiprojektis kindlaks võimalike uute teenuste või ehitustööde ulatus ja tingimused, mille alusel vastavad lepingud sõlmitakse. Niipea kui põhiprojekti kohta on hankemenetlus välja kuulutatud, avaldatakse teave läbirääkimistega hankemenetluse võimaliku kasutamise kohta ning välistegevuse valdkonnas võetakse artikli 169 lõikes 1 või artikli 172 lõikes 1 nimetatud piirmäärade kohaldamisel arvesse täiendavate teenuste või ehitustööde hinnangulist kogumaksumust. Kui institutsioonid sõlmivad lepinguid nende endi arvel, võib asjaomast menetlust kasutada ainult algse lepingu täitmise ajal ja kolme aasta jooksul alates lepingu allakirjutamisest.

12.Konkurentsipõhiste läbirääkimistega hankemenetluste või võistleva dialoogi kasutamine

12.1.Kui hankija kasutab konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust või võistlevat dialoogi, peab ta järgima artikli 158 lõikes 4 ja punktis 6.5 sätestatud läbirääkimiste korda. Olenemata lepingu hinnangulisest maksumusest võib hankija nimetatud hankemenetlusi kasutada järgmistel juhtudel:

a)kui pärast avatud või piiratud hankemenetluse lõpuleviimist selgub, et kõnealuste hankemenetluste tulemusena esitatud pakkumused on vastuolus eeskirjadega või ei ole punktis 12.2 või 12.3 kindlaks määratud kriteeriumide kohaselt vastuvõetavad, tingimusel et algseid hankedokumente ei ole oluliselt muudetud; hanketeate avaldamisest võib loobuda punktis 12.4 sätestatud tingimustel;

b)ehitustööde, tarnete või teenuste puhul, mis vastavad ühele või mitmele järgmistest kriteeriumidest:

i)hankija vajadusi ei saa rahuldada olemasolevate lahenduste kohandamisega;

ii)ehitustööd, tarned või teenused hõlmavad projekteerimist või innovatiivseid lahendusi;

iii)lepingut ei saa sõlmida ilma eelnevate läbirääkimisteta lepingu olemuse, keerukuse või selle õiguslike või rahaliste asjaoludega seonduvate spetsiifiliste asjaolude tõttu või lepingu esemega seotud riskide tõttu;

iv)hankijal ei ole võimalik koostada tehnilist kirjeldust piisava täpsusega vastavalt standardile, nagu on sätestatud punktis 17.3;

c)kontsessioonilepingute puhul;

d)direktiivi 2014/24/EL XIV lisas osutatud teenuslepingute puhul;

e)muude teadus- ja arendusteenuste puhul peale nende, mis on hõlmatud CPV koodidega 73000000-2–73120000-9, 73300000-5, 73420000-2 ja 73430000-5, välja arvatud juhul, kui nimetatud teenustest tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuse läbiviimiseks või osutatud teenuse eest tasub täismahus hankija;

f)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/13/EL 4 määratletud audiovisuaalmeedia- või raadioringhäälingu teenuste osutamiseks mõeldud saatematerjalide omandamise, arendamise, tootmise ja kaastootmise teenuslepingute puhul ning saateaja ostu või saate pakkumise lepingute puhul.

12.2.Pakkumus loetakse eeskirjadega vastuolus olevaks järgmistel juhtudel:

a)pakkumus ei vasta hankedokumentides kindlaks määratud miinimumnõuetele;

b)pakkumus ei vasta artikli 162 lõikes 3 sätestatud pakkumuste esitamise korrale;

c)kui pakkuja lükatakse tagasi artikli 137 lõike 1 punkti b või c alusel;

d)kui hankija tunnistab pakkumuse maksumuse põhjendamatult madalaks.

12.3.Pakkumust ei loeta vastuvõetavaks järgmistel juhtudel:

a)kui pakkumuse hind ületab hankija maksimaalset eelarvet, mis on kindlaks määratud ja dokumenteeritud enne hankemenetluse alustamist;

b)kui pakkumus ei vasta hindamiskriteeriumidele kehtestatud minimaalsetele kvaliteedinõuetele.

12.4.Punkti 12.1 punktis a nimetatud juhtudel ei nõuta hankijalt hanketeate avaldamist, kui konkurentsipõhisesse läbirääkimistega hankemenetlusse kaasatakse kõik pakkujad, kes täidavad menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriume, välja arvatud pakkujad, kelle pakkumuse väärtus on tunnistatud põhjendamatult madalaks.

13.Osalemiskutsega hankemenetlus

13.1.Lepingute puhul, mille maksumus jääb allapoole artikli 169 lõikes 1 või artikli 172 lõikes 1 osutatud piirmäära, ning ilma et see piiraks punktide 11 ja 12 kohaldamist, võib hankija kasutada osalemiskutset ükskõik kummal järgmisel eesmärgil:

a)et teha eelvalik hankemenetluses osalevatest taotlejast, kellele tehakse ettepanek esitada pakkumus tulevaste piiratud hankemenetluste käigus;

b)et koostada loetelu huvitatud pakkujatest, kellele tehakse ettepanek esitada hankemenetluses osalemise taotlus või pakkumus.

13.2.Osalemiskutse alusel koostatud loetelu kehtib kuni neli aastat alates punktis 3.1 nimetatud teate avaldamisest.

Esimeses lõigus nimetatud loetelu võib sisaldada alamloetelusid.

Huvitatud ettevõtja võib oma osalemissoovist teada anda igal ajal loetelu kehtivusaja jooksul, välja arvatud kehtivusaja viimase kolme kuu jooksul.

13.3.Lepingu sõlmimiseks teeb hankija kõigile asjaomasesse loetelusse või alamloetelusse kantud taotlejatele või huvitatud pakkujatele ettepaneku teha ühte järgmistest:

a)punkti 13.1 punktis a osutatud juhul esitada pakkumus;

b)punkti 13.1 punktis b osutatud loetelu puhul esitada kas

i)pakkumus, mis sisaldab dokumente menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide kohta, või

ii)dokumendid menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide kohta ning teises etapis pakkumused kõnealuste kriteeriumide kohaselt osaleda võivatelt taotlejatelt või huvitatud pakkujatelt.

14.Keskmise, madala ja väga madala maksumusega lepingud

14.1.Keskmise, madala ja väga madala maksumusega lepingu võib sõlmida läbirääkimistega hankemenetluse teel, järgides sealjuures artikli 158 lõikes 4 ja punktis 6.5 sätestatud läbirääkimiste korda. Esialgse pakkumuse võivad esitada ainult hankemenetluses osalevad taotlejad, kellele hankija on saatnud üheaegselt ja kirjalikult pakkumuse esitamise ettepaneku.

14.2.Lepingut, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja jääb allapoole artikli 169 lõikes 1 osutatud piirmääri, käsitatakse keskmise maksumusega lepinguna. Sellisel juhul kohaldatakse menetluse suhtes punkti 3.1 ning punkte 6.1 ja 6.4.

14.3.Lepingut, mille maksumus ei ületa 60 000 eurot, käsitatakse madala maksumusega lepinguna. Sellisel juhul kohaldatakse menetluse suhtes punkti 3.1 ning punkte 6.2 ja 6.4.

14.4.Lepingut, mille maksumus ei ületa 15 000 eurot, käsitatakse väga madala maksumusega lepinguna. Sellisel juhul kohaldatakse menetluse suhtes punkti 6.3.

14.5.Kuni 1000 euro suuruseid makseid kuluartiklite eest võidakse teha lihtsalt arve alusel ilma eelneva pakkumuse vastuvõtmiseta.

15.Esialgsed turu-uuringud

15.1.Esialgse turu-uuringu puhul võib hankija küsida või vastu võtta nõuandeid sõltumatutelt ekspertidelt või asutustelt või ettevõtjatelt. Selliseid nõuandeid võib kasutada hankemenetluse kavandamisel ja läbiviimisel, tingimusel et need nõuanded ei põhjusta konkurentsimoonutusi ning nende tulemusel ei rikuta mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtet.

15.2.Kui ettevõtja on andnud hankijale nõu või on olnud muul moel kaasatud hankemenetluse ettevalmistamisse, võtab hankija artiklis 137 sätestatud asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kõnealuse ettevõtja osalemine ei moonuta konkurentsi.

16.Hankedokumendid

16.1.Hankedokumendid hõlmavad järgmist:

a)kui see on asjakohane, hanketeade või muud punktide 2–5 kohaselt võetud avalikustamismeetmed;

b)pakkumuse esitamise ettepanek;

c)hanke tingimused või võistleva dialoogi korral kirjeldavad dokumendid, mis hõlmavad tehnilist kirjeldust ja asjaomaseid kriteeriume;

d)näidislepingul põhinev lepingu projekt.

Esimese lõigu punkti d ei kohaldada juhul, kui näidislepingut ei saa erandlike ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude tõttu kasutada.

16.2.Pakkumuse esitamise ettepanekus:

a)täpsustatakse pakkumuste esitamise eeskirjad, sealhulgas eelkõige tingimus säilitada pakkumuste konfidentsiaalsus kuni avamiseni, pakkumuste vastuvõtmise lõppkuupäev ja -kellaaeg ning aadress, millele pakkumused tuleb saata või kohale toimetada, või elektroonilise esitamise korral internetiaadress;

b)märgitakse, et pakkumuse esitamine tähendab nõustumist hankedokumentides kehtestatud tingimustega ning et pakkumus on töövõtja suhtes, kellega leping sõlmitakse, kogu lepingu täitmise aja jooksul siduv;

c)täpsustatakse ajavahemik, mille kestel pakkumus kehtib ja mille jooksul seda ei või mingil viisil muuta;

d)keelatakse igasugused hankija ja pakkuja vahelised kontaktid hankemenetluse ajal, välja arvatud erandkorras artiklis 163 sätestatud tingimustel, ning kui on ette nähtud kohapealne tutvumine, täpsustatakse selle kord;

e)täpsustatakse vahendid, mille abil tõendada pakkumuste vastuvõtmise tähtajast kinnipidamist;

f)märgitakse, et pakkumuse esitamine tähendab nõustumist menetluse tulemuste elektroonilise teatavakstegemisega.

16.3.Hanke tingimused sisaldavad järgmisi andmeid:

a)menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumid;

b)hindamiskriteeriumid ja nende suhteline osakaal, või juhul, kui osakaalu kindlaksmääramine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik, hindamiskriteeriumide kahanev tähtsuse järjekord, mida kohaldatakse ka alternatiivsete lahenduste suhtes, kui need on hanketeates lubatud;

c)punktis 17 nimetatud tehniline kirjeldus;

d)kui alternatiivsed lahendused on lubatud, siis miinimumnõuded, millele need peavad vastama;

e)teave selle kohta, kas kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli või vajaduse korral diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni või konsulaarsuhete Viini konventsiooni;

f)hankemenetluses osalemiseks vajalikud tõendid;

g)dünaamilise hankesüsteemi või elektrooniliste kataloogide korral kasutatavad elektroonilised seadmed ning veebiühenduse tehniline korraldus ja vajalik tehniline kirjeldus.

16.4.Lepingu projektis:

a)täpsustakse leppetrahv lepingutingimuste rikkumise korral;

b)täpsustatakse andmed, mis tuleb arvetes või asjaomastes tõendavates dokumentides artikli 109 kohaselt esitada;

c)märgitakse, et kui institutsioonid sõlmivad lepinguid nende endi arvel, siis kohaldatakse lepingu suhtes liidu õigust, mida vajaduse korral täiendab siseriiklik õigus, või kui see on kinnisvaralepingute puhul vajalik, üksnes siseriiklik õigus;

d)täpsustatakse vaidluste lahendamiseks pädev kohus;

e)täpsustatakse, et töövõtja täidab keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktidega, kollektiivlepingutega või direktiivi 2014/24/EL X lisas loetletud rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse sätetega;

f)täpsustatakse, kas nõutakse intellektuaalomandi õiguste üleandmist;

g)märgitakse, et pakutav maksumus on kindel ega kuulu läbivaatamisele, või esitatakse tingimused või valemid maksumuse läbivaatamiseks lepingu kehtivusajal.

Esimese lõigu punkti g kohaldamisel, kui lepingus on ette nähtud maksumuse läbivaatamine, võtab hankija eelkõige arvesse järgmist:

i)hankemenetluse eset ja majanduslikku olukorda, milles hankemenetlus toimub;

ii)lepingu ja ülesannete liiki ja lepingu kestust;

iii)oma finantshuve.

Esimese lõigu punktide c ja d kohaldamisest võib loobuda lepingute puhul, millele on alla kirjutatud kooskõlas punkti 11.1 punktiga m.

17.Tehniline kirjeldus

17.1.Tehnilise kirjeldusega võimaldatakse kõikidele ettevõtjatele võrdne juurdepääs hankemenetlusele ning sellega ei või põhjendamatult takistada hangete avamist konkurentsile.

Tehniline kirjeldus hõlmab omadusi, mida ehitustöödelt, tarnetelt või teenustelt nõutakse, kaasa arvatud miinimumnõudeid, nii et need vastavad hankija kavandatud kasutusotstarbele.

17.2.Punktis 17.1 nimetatud omaduste hulka võivad vastavalt vajadusele kuuluda:

a)kvaliteet;

b)keskkonnaohutuse ja kliimanäitajad;

c)füüsilistele isikutele kasutamiseks mõeldud hangete puhul puuetega inimeste juurdepääsu kriteeriumid või arvestamine kõikide kasutajatega, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;

d)vastavushindamise tase ja läbiviimise kord;

e)tarnete toime või kasutus;

f)ohutus või mõõtmed, sealhulgas tarnete puhul müüginimetus ja kasutusjuhendid, ning kõikide lepingute puhul mõisted, tähised, katsetamine ja katsetusmeetodid, pakendamine, märgistamine ja etikettimine, tootmisprotsessid ja -meetodid;

g)ehitustöölepingute puhul kvaliteedi tagamisega seotud menetlused ning projekteerimise ja kuluarvestusega seotud eeskirjad, ehitustööde katse-, kontrolli- ja vastuvõtutingimused, ehitusmeetodid või -viisid ning kõik muud tehnilised tingimused, mida hankijal on võimalik üldiste või konkreetsete eeskirjade alusel lõpetatud ehitustööde ja nende juures kasutatavate materjalide või nende osade suhtes ette näha.

17.3.Tehniline kirjeldus koostatakse mis tahes järgmisel viisil:

a)viidates tähtsuse järjekorras Euroopa standarditele, Euroopa tehnilisele hinnangule, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardiorganisatsioonide koostatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nende puudumise korral samaväärsetele siseriiklikele normidele; igale viitele lisatakse märge „või samaväärne“;

b)võttes aluseks kasutusomadused või funktsionaalsed nõuded, sealhulgas keskkonnanäitajad, tingimusel et parameetrid on piisavalt üksikasjalikud, et pakkujad saaksid kindlaks määrata lepingu eseme ning et hankija saaks lepingu sõlmida;

c)kombineerides punktides a ja b sätestatud meetodeid.

17.4.Kui hankija kasutab võimalust viidata punkti 17.3 punktis a sätestatud tehnilisele kirjeldusele, ei või ta pakkumust tagasi lükata põhjendusega, et see ei vasta asjaomasele tehnilisele kirjeldusele, kui pakkuja tõendab hankijat rahuldaval viisil mis tahes asjakohaste vahendite abil, et pakutud lahendus vastab tehnilises kirjelduses esitatud nõudmistele samaväärsel viisil.

17.5.Kui hankija kasutab punkti 17.3 punktis b sätestatud võimalust sõnastada tehniline kirjeldus kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldamise teel, ei või ta tagasi lükata pakkumust, mis vastab siseriiklikule standardile, millega on üle võetud teatav Euroopa standard, Euroopa tehnilisele tunnustusele, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelisele standardile või mõne Euroopa standardiorganisatsiooni koostatud tehnilistele etalonsüsteemidele, kui kõnealuses tehnilises kirjelduses käsitletakse tema poolt kindlaks määratud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid.

Pakkuja peab mis tahes asjakohaste vahenditega tõendama, et standardile vastav ehitustöö, tarne või teenus vastab hankija poolt kehtestatud kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele.

17.6.Kui hankija kavatseb osta teatavate keskkonna-, sotsiaalsete või muude näitajatega ehitustöid, tarneid või teenuseid, võib ta nõuda konkreetse märgise olemasolu või seada märgisele teatavad nõuded, eeldusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)märgise nõuded puudutavad üksnes lepingu esemega seotud kriteeriume ning need sobivad hanke omaduste kindlaksmääramiseks;

b)märgise nõuded põhinevad objektiivselt kontrollitavatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel;

c)märgised on kehtestatud avatud ja läbipaistva menetlusega, milles saavad osaleda kõik asjaomased sidusrühmad;

d)märgised on kättesaadavad kõikidele huvitatud isikutele;

e)märgise nõuded määrab kindlaks kolmas isik, kelle üle märgist taotleval ettevõtjal ei ole otsustavat mõju.

Hankija võib nõuda, et ettevõtjad esitaksid hankedokumentides esitatud kriteeriumide täitmise tõendamiseks katsearuande või sertifikaadi, mille on koostanud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008 5 akrediteeritud vastavushindamisasutus või muu samaväärne vastavushindamisasutus.

17.7.Hankija aktsepteerib lisaks punktis 17.6 osutatud tõenditele ka muid asjakohaseid tõendeid, nagu tootja tehniline toimik, kui ettevõtjal puudus juurdepääs sertifikaatidele või katsearuannetele või tal ei olnud võimalik neid hankida või tal ei olnud võimalik hankida ettenähtud tähtaja jooksul konkreetset märgist põhjustel, mis ei johtu asjaomasest ettevõtjast, tingimusel et asjaomane ettevõtja tõendab, et teostatavad ehitustööd ja hanked või osutatavad teenused vastavad konkreetse märgise nõuetele või hankija kehtestatud konkreetsetele nõuetele.

17.8.Tehnilises kirjelduses ei viidata konkreetsele mudelile või allikale või konkreetsele protsessile, mis iseloomustab konkreetse ettevõtja tooteid või teenuseid, ega kaubamärkidele, patentidele, tüüpidele, konkreetsele päritolule ega tootmisprotsessile, mis asetaks teatavad tooted või ettevõtjad eelisseisundisse või välistaks need, välja arvatud juhul, kui see on lepingu eseme seisukohast põhjendatud.

Erandkorras lubatakse sellist viitamist, kui lepingu eset ei ole võimalik piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või samaväärne“.

18.Menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumid

18.1.Artikli 133 kohaldamisel aktsepteerib hankija Euroopa ühtset hankedokumenti, millele on viidatud direktiivis 2014/24/EL, või selle puudumise korral allakirjutatud ja kuupäevastatud kirjalikku kinnitust.

Ettevõtja võib uuesti kasutada seda Euroopa ühtset hankedokumenti, mida ta kasutas eelmises hankemenetluses, tingimusel et ta kinnitab, et selles sisalduv teave on jätkuvalt õige.

18.2.Hankija määrab hankedokumentides kindlaks valikukriteeriumid, suutlikkuse miinimumtasemed ja tõendid, mida selle suutlikkuse tõendamiseks nõutakse. Kõik nõuded on seotud ja proportsionaalsed lepingu esemega.

Hankija näeb hankedokumentides ette, kuidas ettevõtjate rühmad peavad valikukriteeriume täitma, võttes arvesse punkti 18.6.

Kui leping on osadeks jaotatud, võib hankija kehtestada suutlikkuse miinimumtasemed iga osa kohta. Kui mitme osa kohta sõlmitakse leping sama töövõtjaga, võib hankija kehtestada täiendavad suutlikkuse miinimumtasemed.

18.3.Seoses suutlikkusega tegeleda kutsetööga võib hankija nõuda, et ettevõtja täidaks vähemalt ühe järgmistest tingimustest:

a)ettevõtja on kantud mõnda kutse- või äriregistrisse, välja arvatud rahvusvaheliste organisatsioonide puhul;

b)teenuslepingute puhul sellise loa olemasolu, mis tõendab, et ettevõtja võib oma asukohariigis lepingut täita, või kuulumist teatavasse kutseorganisatsiooni.

18.4.Hankemenetluses osalemise taotlusi või pakkumusi vastu võttes aktsepteerib hankija Euroopa ühtset hankedokumenti või selle puudumise korral kirjalikku kinnitust, milles kinnitatakse, et hankemenetluses osalev taotleja või pakkuja täidab valikukriteeriume. Väga madala maksumusega lepingute puhul võidakse Euroopa ühtset hankedokumenti või kirjalikku kinnitust mitte nõuda.

Hankija võib menetluse jooksul igal ajal paluda hankemenetluses osalevatel taotlejatel ja pakkujatel esitada ajakohastatud kinnituse või kõik tõendavad dokumendid või osa nendest, kui see on menetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks vajalik.

Hankija nõuab hankemenetluses osalevatelt taotlejatelt või edukatelt pakkujatelt ajakohaste tõendavate dokumentide esitamist, välja arvatud juhul, kui ta on kõnealused dokumendid mõne teise hankemenetluse jaoks juba saanud, tingimusel et dokumendid on endiselt ajakohased, või kui tal on dokumentidele tasuta juurdepääs riikliku andmebaasi kaudu.

18.5.Hankija võib sõltuvalt oma riskianalüüsist otsustada ettevõtjate õigus- ja haldusformaalsuste täitmise, finants-, majandus-, tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kohta tõendeid mitte nõuda järgmistel juhtudel:

a)hankemenetluste puhul, kus institutsioonid sõlmivad endi arvel lepingud, mille maksumus ei ületa artikli 169 lõikes 1 nimetatud maksumust;

b)hankemenetluste puhul, kus välistegevuse valdkonnas sõlmitakse leping, mille maksumus ei ületa artikli 172 lõikes 1 osutatud piirmäärasid;

c)punkti 11.1 punktide b ja e, punkti f alapunktide i ja iv ning punktide h ja m kohaste hankemenetluste puhul.

Kui hankija otsustab ettevõtjate õigusliku, regulatiivse, finants-, majandus-, tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kohta tõendeid mitte nõuda, eelmakseid ei tehta, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

18.6.Kui see on asjakohane, võib ettevõtja konkreetse lepingu puhul toetuda muude üksuste suutlikkusele, olenemata sellest, millist õiguslikku laadi on tema sidemed nende üksustega. Sel juhul peab ta hankijale tõendama, et tema käsutuses on lepingu täitmiseks vajalikud vahendid, esitades sellistelt üksustelt saadud vastava kinnituse.

Seoses tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kriteeriumidega võib ettevõtja teiste üksuste suutlikkusele tugineda üksnes juhul, kui need üksused teevad selliseid ehitustöid ja osutavad selliseid teenuseid, mille jaoks selline suutlikkus on nõutav.

Kui ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele seoses majandusliku ja finantssuutlikkusega seotud kriteeriumidega, võib hankija nõuda, et ettevõtja ja vastavad üksused vastutavad ühiselt lepingu täitmise eest.

Hankija võib nõuda pakkujalt teavet kõigi lepingu osade kohta, mille suhtes pakkuja soovib sõlmida allhankelepinguid, ja selle kohta, kes on alltöövõtjad.

Ehitustööde või teenuste puhul, mida osutatakse hankija otsese järelevalve alla kuuluvas kohas, nõuab hankija, et töövõtja teataks talle lepingu täitmisega seotud alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja seaduslikud esindajad, kaasa arvatud alltöövõtjaid käsitlevad võimalikud muudatused.

18.7.Hankija kontrollib, kas need üksused, kelle suutlikkusele ettevõtja kavatseb toetuda, ja juhul kui alltöövõtt moodustab olulise osa lepingust, siis alltöövõtjad, keda kavatsetakse kasutada, vastavad asjaomastele valikukriteeriumidele.

Hankija nõuab, et ettevõtja asendaks üksuse või alltöövõtja, kes ei vasta asjaomastele valikukriteeriumidele.

18.8.Seoses ehitustöölepingute ja teenuslepingute ning tarnelepingutega seotud kohaletoomis- ja paigaldamistoimingutega võib hankija nõuda, et teatavaid olulisi ülesandeid täidaks pakkuja ise, või kui pakkumuse on esitanud ettevõtjate rühm, siis selle rühma liige.

18.9.Hankija ei tohi nõuda, et pakkumuse või hankemenetluses osalemise taotluse esitamiseks peab ettevõtjate rühm vastama teatavale kindlale õiguslikule vormile, kuid valitud ettevõtjate rühmalt võidakse nõuda, et ta valiks kindlaksmääratud õigusliku vormi pärast temaga lepingu sõlmimist, kui selline muutus on vajalik lepingu nõuetekohaseks täitmiseks.

19.Majanduslik ja finantssuutlikkus

19.1.Tagamaks, et ettevõtjatel on lepingu täitmiseks vajalik majanduslik ja finantssuutlikkus, võib hankija nõuda eelkõige, et:

a)ettevõtjatel oleks teatav minimaalne aastakäive, sealhulgas teatav miinimumkäive lepinguga hõlmatud valdkonnas;

b)ettevõtjad esitaksid teavet oma raamatupidamise aastaaruannete kohta, milles on ära näidatud varade ja kohustuste suhe;

c)ettevõtjatel oleks asjakohasel tasemel ametialane vastutuskindlustus.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel ei või minimaalne aastakäive olla suurem kui lepingu kahekordne hinnanguline aastane maksumus, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud hanke olemusega ja mida hankija selgitab hankedokumentides.

Esimese lõigu punkti b tähenduses selgitab hankija kõnealuste suhtarvude suhtes kohaldatavaid meetodeid ja kriteeriume hankedokumentides.

19.2.Kui kasutatakse dünaamilist hankesüsteemi, lähtutakse maksimaalse aastakäibe arvutamisel süsteemi alusel sõlmitavate konkreetsete lepingute eeldatavast maksimaalsest maksumusest.

19.3.Hankija määrab hankedokumentides kindlaks tõendid, mille ettevõtjad peavad oma majandusliku ja finantssuutlikkuse tõendamiseks esitama. Ta võib nõuda eelkõige ühte või mitut järgmist dokumenti:

a)asjakohane pangaväljavõte või vajaduse korral tõend asjaomase ametialase vastutuskindlustuse kohta;

b)kuni viimase kolme suletud majandusaasta finantsaruanded või väljavõtted finantsaruannetest;

c)väljavõte ettevõtja kuni kolme viimase majandusaasta kogukäibe ja vajaduse korral lepinguga hõlmatud valdkonna käibe kohta.

Kui ettevõtja ei saa hankija nõutud dokumente mõjuval põhjusel esitada, võib ta tõendada oma majanduslikku ja finantssuutlikkust mis tahes muu dokumendiga, mida hankija peab asjakohaseks.

20.Tehniline ja kutsealane pädevus

20.1.Hankija kontrollib, et hankemenetluses osalevad taotlejad või pakkujad vastavad tehnilise ja kutsealase suutlikkuse seisukohast minimaalsetele valikukriteeriumidele kooskõlas punktidega 20.2–20.5.

20.2.Hankija määrab hankedokumentides kindlaks tõendid, mille ettevõtjad peavad oma tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tõendamiseks esitama. Ta võib nõuda ühte või mitut järgmist dokumenti:

a)ehitustööde, kohaletoomist või paigaldamist eeldavate ja tarnete või teenuste puhul lepingu täitmise eest vastutavate isikute haridust, kutsekvalifikatsiooni, oskusi, kogemusi ja oskusteavet tõendavad dokumendid;

b)järgmine loetelu:

i)viimase kolme aasta jooksul osutatud põhilistest teenustest ja põhilistest tarnetest koos maksumuste, kuupäevade ja avalik-õiguslike või eraõiguslike klientidega, millele lisatakse taotluse korral kliendi antud kinnitused;

ii)viimase viie aasta jooksul tehtud ehitustööde nimekiri, millele on lisatud tõendid tähtsamate tööde nõuetekohase teostamise kohta;

c)kinnitus tehnilise varustuse, töövahendite ja seadmete kohta, mis on ettevõtjale teenuslepingu või ehitustööde lepingu täitmiseks kättesaadavad;

d)ettevõtjale kvaliteedi tagamiseks kättesaadavate tehniliste seadmete ja vahendite kirjeldus ning olemasolevate uurimis- ja arendussüsteemide kirjeldus;

e)viide ettevõtjale kättesaadavate tehniliste töötajate või tehniliste üksuste kohta sõltumata sellest, kas nad kuuluvad otse ettevõtjale või mitte, eelkõige kvaliteedikontrolli eest vastutavate isikute või üksuste kohta;

f)tarnete puhul: näidised, kirjeldused või autentsed fotod või ametlike kvaliteedikontrolliasutuste või pädevaks tunnistatud ametite koostatud tõendid, mis kinnitavad toodete vastavust, viidates selgelt teatavatele tehnilistele kirjeldustele või standarditele;

g)ehitustööde ja teenuste puhul tõend ettevõtja töötajate ja juhtkonna liikmete aasta keskmise arvu kohta kolme viimase aasta jooksul;

h)märge tarneahela juhtimise ja jälgimise süsteemide kohta, mida ettevõtja saab lepingu täitmisel kohaldada;

i)märge keskkonnajuhtimismeetmete kohta, mida ettevõtja saab lepingu täitmisel kohaldada.

Esimese lõigu punkti b alapunkti i kohaldamisel võivad hankijad piisava konkurentsitaseme tagamiseks vajaduse korral märkida, et arvesse võetakse tõendeid ka rohkem kui kolme aasta eest tehtud oluliste tarnete ja osutatud teenuste kohta.

Esimese lõigu punkti b alapunkti ii kohaldamisel võivad hankijad piisava konkurentsitaseme tagamiseks vajaduse korral märkida, et arvesse võetakse tõendeid ka rohkem kui viie aasta eest tehtud oluliste ehitustööde kohta.

20.3.Kui tarned või teenused on keerukad või erandlikult vajalikud teatavaks eesmärgiks, võib tehnilist ja kutsealast suutlikkust tõendada kontrolliga, mille teostab hankija või hankija nimel ettevõtja asukohariigi pädev ametiasutus, kui see asutus on nõus seda tegema. Selliste kontrollide käigus kontrollitakse tarnija tehnilist suutlikkust ja tootmisvõimsust ning vajaduse korral tema uurimis- ja arendussüsteeme ja kvaliteedikontrolli meetmeid.

20.4.Kui hankija nõuab, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja järgib teatavaid kvaliteedi tagamise standardeid, sealhulgas puudega inimeste ligipääsu tagamise nõuet, viitab hankija kvaliteedi tagamise süsteemidele, mis põhinevad akrediteeritud asutuste sertifitseeritud asjaomaste Euroopa standardite seerial. Hankija aktsepteerib ka muid tõendeid samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta ettevõtjalt, kellel ei ole tõendatavalt sellistele tõenditele juurdepääsu või võimalust saada neid tõendeid ettenähtud tähtaja jooksul temast mitteolenevatel põhjustel, tingimusel et ettevõtja tõendab, et kavandatavad kvaliteedi tagamise meetmed vastavad nõutavatele kvaliteedi tagamise standarditele.

20.5.Kui hankija nõuab, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja järgib teatavaid keskkonnajuhtimissüsteeme või -standardeid, viitab hankija Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemile või muudele keskkonnajuhtimissüsteemidele, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 6 artikli 45 kohaselt tunnustatud, või muudele keskkonnajuhtimisstandarditele, mis põhinevad akrediteeritud asutuste väljaantud asjaomastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel. Kui ettevõtjal ei olnud tõendatavalt sellistele tõenditele juurdepääsu või võimalust saada neid tõendeid ettenähtud tähtaja jooksul temast mitteolenevatel põhjustel, aktsepteerib hankija ka muud tõendusmaterjali keskkonnajuhtimismeetmete järgimise kohta, tingimusel et ettevõtja tõendab, et need meetmed on samaväärsed kohaldatava keskkonnajuhtimissüsteemi või -standardi kohaselt nõutavate meetmetega.

20.6.Hankija võib järeldada, et ettevõtjal ei ole nõutavat kutsealast suutlikkust lepingu täitmiseks asjakohaste kvaliteedinormide kohaselt, kui hankija on kindlaks teinud, et ettevõtjal esineb huvide konflikt, mis võib lepingu täitmist negatiivselt mõjutada.

21.Hindamiskriteeriumid

21.1.Kvaliteedikriteeriumide hulka võivad kuuluda sellised elemendid nagu tehnilised eelised, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, ligipääsetavus, arvestamine kõikide kasutajatega, sotsiaalsed, keskkondlikud ja innovaatilised omadused, tootmis-, tarne- või kauplemisprotsess ja ehitustööde, tarnete või teenuste olelusringi mis tahes etapi spetsiifilised protsessid, lepingut täitma määratud töötajate töökorraldus, müügijärgne hooldus ja tehniline abi või kättetoimetamise tingimused, nagu kättetoimetamise kuupäev, protsess ja periood või paigaldamise periood.

21.2.Hankija märgib hankedokumentides suhtelise osakaalu, mille ta annab igale valitud kriteeriumile majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlakstegemisel, välja arvatud juhul, kui see tehakse kindlaks madalaima hinna alusel. Nimetatud osakaalusid võib väljendada ligikaudsel viisil asjakohase maksimaalse vahemikuna.

Hinnale või maksumusele antav osakaal ei või teiste kriteeriumidega võrreldes olla selline, et see muudaks hinna või maksumuse mõju ebaoluliseks.

Kui osakaalu kasutamine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik, esitab hankija kriteeriumid kahanevas tähtsuse järjekorras.

21.3.Hankija võib ette näha minimaalsed kvaliteeditasemed. Neist kvaliteeditasemetest allapoole jäävad pakkumused lükatakse tagasi.

21.4.Olelusringi kulude arvestamisel võetakse asjakohases ulatuses osaliselt või täielikult arvesse ehitustööde, tarnete või teenuste olelusringi jooksul tekkivaid järgmisi kulusid:

a)hankija või muude kasutajate kantavad kulud, nagu:

i)soetamisega seotud kulud;

ii)kasutamisega seotud kulud, nagu energia- ja muude ressursside tarbimine;

iii)hoolduskulud;

iv)kasutamisjärgsed kulud, nagu kogumise ja ringlussevõtu kulud;

b)keskkonnaga seotud välismõjude arvele kantavad kulud, mis on seotud ehitustööde, tarnete või teenustega nende olelusringi jooksul, kui neid saab rahaliselt hinnata ja kindlaks teha.

21.5.Kui hankija hindab kulusid olelusringi kulude arvestamise alusel, märgib ta hankedokumentides, milliseid andmeid pakkujad peavad esitama, ning meetodi, mida ta kasutab nende andmete alusel olelustsükli kulude kindlaksmääramiseks.

Keskkonnaga seotud välismõjude arvele kantavate kulude hindamiseks kasutatav meetod peab vastama järgmistele tingimustele:

a)see põhineb objektiivselt kontrollitavatel mittediskrimineerivatel kriteeriumidel;

b)see on kõigile huvitatud isikutele kättesaadav;

c)ettevõtjad saavad nõutavat teavet esitada mõistlikke jõupingutusi tehes.

Vajaduse korral kasutab hankija olelusringi kulude hindamise kohustuslikku ühist meetodit, mis on ette nähtud direktiivi 2014/24/EL XIII lisas.

22.Elektrooniliste oksjonite kasutamine

22.1.Hankijad võivad kasutada elektroonilisi oksjoneid, milles näidatakse uued allapoole korrigeeritud maksumused või pakkumuste teatavate näitajatega seonduvad väärtused.

Hankija viib läbi elektroonilise oksjoni, mis on elektrooniline korduvmenetlus, mis toimub pärast pakkumuste esialgset täielikku hindamist, võimaldades need pakkumused automaatsete hindamismeetodite abil järjestada.

22.2.Kui pakkumisdokumendid on võimalik täpselt koostada, võib hankija avatud, piiratud või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse puhul otsustada, et avaliku hanke lepingu sõlmimisele eelneb elektrooniline oksjon.

Elektroonilise oksjoni võib korraldada hankemenetluse taasavamisel raamlepingu pooltega, nagu on osutatud punkti 1.3 punktis b, ning hankemenetluse alustamisel lepingute puhul, mis sõlmitakse punktis 9 osutatud dünaamilist hankesüsteemi kasutades.

Elektroonilise oksjoni aluseks on üks artikli 161 lõikes 4 sätestatud hindamismeetoditest.

22.3.Hankija, kes otsustab korraldada elektroonilise oksjoni, teatab sellest hanketeates.

Hankedokumendid hõlmavad järgmist teavet:

a)näitajad, mille väärtused on elektroonilise oksjoni esemeks, tingimusel et need näitajad on kvantifitseeritavad ning et neid saab väljendada arvuliselt või protsentides;

b)esitada võidavatele väärtustele seatud võimalikud piirangud sellistena, nagu need tulenevad lepingu esemega seotud tehnilisest kirjeldusest;

c)teave, mida pakkujatele elektroonilise oksjoni käigus antakse, ning vajaduse korral teabe kättesaadavaks tegemise aeg;

d)asjakohane teave elektroonilise oksjoni pidamise korra kohta, kaasa arvatud selle kohta, kas oksjon toimub etappidena ja millist punktis 22.7 sätestatud oksjoni sulgemise viisi kasutatakse;

e)tingimused, mille alusel pakkujatel on võimalik pakkumusi esitada, ning eelkõige miinimumvahed, mida vajaduse korral pakkumuse esitamisel nõutakse;

f)asjakohane teave kasutatavate elektrooniliste seadmete ning veebiühenduse korralduse ja tehniliste näitajate kohta.

22.4.Kõigile pakkujatele, kes on esitanud vastuvõetava pakkumuse, edastatakse üheaegselt elektroonilisel teel kutse elektroonilisel oksjonil osalemiseks, kasutades juhiste kohaseid ühendusi. Kutses märgitakse elektroonilise oksjoni alguskuupäev ja -kellaaeg.

Elektrooniline oksjon võib toimuda mitme järjestikuse etapina. Elektroonilist oksjonit ei tohi alustada varem kui kahe tööpäeva möödumisel kutsete väljasaatmise kuupäevast arvates.

22.5.Ettepanekule tuleb lisada asjaomase hanke täieliku hindamise tulemused.

Kutses märgitakse ka matemaatiline valem, mida kasutatakse elektroonilise oksjoni käigus pakkumuste automaatseks ümberjärjestamiseks pakutud uute maksumuste ja/või väärtuste põhjal. Kõnealuses valemis võetakse arvesse kõikide majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlakstegemiseks ette nähtud kriteeriumide osakaalusid, nagu need on näidatud hankedokumentides. Selleks vähendatakse eelnevalt kõiki vahemikke kindlaksmääratud väärtuseni.

Kui alternatiivsed lahendused on lubatud, esitatakse iga alternatiivse lahenduse kohta eraldi valem.

22.6.Elektroonilise oksjoni iga etapi käigus edastab hankija kõikidele pakkujatele viivitamata vähemalt sellise teabe, millest piisab, et pakkuja saaks igal hetkel kindlaks teha oma suhtelise koha järjestuses. Kui eelnevalt on nii teatatud, võib ta edastada ka muud teavet muude esitatud hindade või väärtuste kohta, samuti võib ta oksjoni mis tahes etapis teha teatavaks pakkujate arvu. Siiski ei või ta üheski elektroonilise oksjoni etapis avalikustada pakkujate isikuid.

22.7.Hankija sulgeb elektroonilise oksjoni ühel või mitmel järgmistest viisidest:

a)eelnevalt ära näidatud kuupäeval ja kellaajal;

b)kui pakkujad ei esita enam minimaalsete erinevuste nõuetele vastavaid uusi hindu ega uusi väärtusi, tingimusel et hankija on eelnevalt ära näidanud aja, mille möödumisel viimasest hinna või väärtuse esitamisest ta elektroonilise oksjoni sulgeb;

c)kui on läbitud eelnevalt ära näidatud arv oksjoni etappe.

22.8.Pärast elektroonilise oksjoni sulgemist sõlmib hankija lepingu elektroonilise oksjoni tulemuste põhjal.

23.Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused

23.1.Kui teatava lepingu puhul tundub pakkumuses esitatud hind või maksumus olevat põhjendamatult madal, nõuab hankija kirjalikult täpsustusi hinna või maksumuse nende osade kohta, mida ta peab asjakohaseks, ja annab pakkujale võimaluse esitada märkusi.

Hankija võib eelkõige arvesse võtta märkusi, mis on seotud:

a)tootmisprotsessi, teenuste osutamise või ehitusmeetodi säästlikkusega;

b)valitud tehniliste lahendustega või pakkujale kättesaadavate erakordselt soodsate tingimustega;

c)pakkumuse ainulaadsusega;

d)kõigi keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavate nõuete järgimisega pakkuja poolt;

e)kõigi keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavate nõuete järgimisega alltöövõtjate poolt;

f)pakkuja võimalusega saada riigiabi kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega.

23.2.Hankija võib pakkumuse tagasi lükata üksnes siis, kui esitatud tõendid ei õigusta rahuldaval määral väljapakutud madalat hinda või maksumust.

Hankija võib pakkumuse tagasi lükata, kui ta on kindlaks teinud, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, sest see ei vasta keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavatele nõuetele.

23.3.Kui hankija teeb kindlaks, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, kuna pakkuja on saanud riigiabi, võib ta pakkumuse üksnes kõnealusel põhjusel tagasi lükata ainult juhul, kui pakkuja ei suuda hankija määratud piisava ajavahemiku jooksul tõendada, et kõnealune abi sobib kokku siseturuga ELi toimimise lepingu artikli 107 tähenduses.

24.Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste vastuvõtmise tähtajad

24.1.Kui pakkumusi saab esitada üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga tutvumist või hankedokumente täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, kehtestatakse pakkumuste vastuvõtmiseks tähtajad, mis on pikemad käesolevas artiklis sätestatud miinimumtähtaegadest.

Tähtaegu pikendatakse viie päeva võrra järgmistel juhtudel:

a)hankija ei võimalda hankedokumentidele tasuta otsest elektroonilist juurdepääsu;

b)hanketeade on avaldatud vastavalt punkti 4.2 punktile b.

24.2.Avatud hankemenetluste puhul on pakkumuste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 37 päeva alates hanketeate väljasaatmise päevast.

24.3.Piiratud hankemenetluste, võistleva dialoogi, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, dünaamiliste hankesüsteemide ja innovatsioonipartnerluse puhul on hankemenetluses osalemise taotluste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 32 päeva alates hanketeate väljasaatmise päevast.

24.4.Piiratud hankemenetluste ja konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse puhul on pakkumuste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 30 päeva alates pakkumuse esitamise ettepaneku väljasaatmise päevast.

24.5.Dünaamiliste hankesüsteemide puhul on pakkumuste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 10 päeva alates pakkumuse esitamise ettepaneku väljasaatmise päevast.

24.6.Hankemenetluste puhul, millele eelneb punktis 13.1 osutatud osalemiskutse, on tähtaeg järgmine:

a)punkti 13.1 punktis a ja punkti 13.3 punkti b alapunktis i osutatud menetluse raames esitatavate pakkumuste vastuvõtmise tähtaeg on vähemalt 10 päeva alates pakkumuse esitamise ettepaneku väljasaatmise päevast;

b)punkti 13.3 punkti b alapunktis ii osutatud kaheetapilise menetluse raames esitatavate hankemenetluses osalemise taotluste vastuvõtmise tähtaeg on vähemalt 10 päeva ja pakkumuste vastuvõtmise tähtaeg vähemalt 10 päeva.

24.7.Avatud või piiratud hankemenetluse puhul võib hankija pakkumuste vastuvõtmise tähtaega viie päeva võrra lühendada, kui ta nõustub pakkumuste elektroonilise esitamisega.

25.Juurdepääs hankedokumentidele ja lisateabe esitamise tähtaeg

25.1.Hankija võimaldab hankedokumentidele tasuta otsest elektroonilist juurdepääsu alates hanketeate avaldamise kuupäevast või ilma hanketeateta hankemenetluste või punkti 13 kohaste hankemenetluste puhul alates pakkumuse esitamise ettepaneku väljasaatmise kuupäevast.

Hankija võib põhjendatud juhtudel edastada hankedokumendid muul tema poolt kindlaks määratud viisil, kui otsene elektrooniline juurdepääs dokumentidele ei ole tehnilistel põhjustel võimalik või kui hankedokumendid sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Sellistel juhtudel kohaldatakse punkti 24.1 teist lõiku, välja arvatud punktis 26.1 sätestatud kiireloomulistel juhtudel.

Hankija võib kehtestada ettevõtjate suhtes nõudeid eesmärgiga kaitsta hankedokumentides sisalduva teabe konfidentsiaalsust. Hankija teatab sellistest nõuetest ja sellest, kuidas saada juurdepääs asjaomastele hankedokumentidele.

25.2.Hankija annab kõigile huvitatud ettevõtjatele hankedokumentidega seotud lisateavet üheaegselt ja kirjalikult nii kiiresti kui võimalik.

Hankijal ei ole kohustust vastata lisateabe taotlustele, mis on esitatud vähem kui kuus tööpäeva enne pakkumuste vastuvõtmise tähtaega.

25.3.Hankija pikendab pakkumuste vastuvõtmise tähtaega juhul, kui:

a)ta ei andnud hiljemalt kuus päeva enne pakkumuste vastuvõtmise tähtaja möödumist lisateavet, ehkki ettevõtja taotles lisateavet õigel ajal;

b)ta teeb hankedokumentides olulisi muudatusi.

26.Tähtajad kiireloomulistel juhtudel

26.1.Kui avatud või piiratud hankemenetluse puhul ei ole nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulise vajaduse tõttu võimalik punktides 24.2 ja 24.3 sätestatud minimaalseid tähtaegu järgida, võib hankija kehtestada:

a)avatud hankemenetluse puhul osalemise taotluste või pakkumuste vastuvõtmise tähtajaks vähemalt 15 päeva alates hanketeate väljasaatmise kuupäevast;

b)piiratud hankemenetluste puhul pakkumuste vastuvõtmise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme päeva alates pakkumuse esitamise ettepaneku väljasaatmise kuupäevast.

26.2.Kiireloomulistel juhtudel on punkti 25.2 esimeses lõigus ja punkti 25.3 punktis a sätestatud tähtaeg neli päeva.

27.Elektroonilised kataloogid

27.1.Kui on nõutav elektrooniliste sidevahendite kasutamine, võib hankija nõuda pakkumuste esitamist elektroonilise kataloogi kujul või elektroonilise kataloogi lisamist.

27.2.Kui hankija aktsepteerib või nõuab pakkumuste esitamist elektrooniliste kataloogide kujul:

a)teatab ta sellest hanketeates;

b)esitab ta hankedokumentides kogu vajaliku teabe vormingu, kasutatavate elektrooniliste seadmete, ühenduste tehnilise korralduse ning kataloogi tehniliste kirjelduste kohta.

27.3.Kui elektrooniliste kataloogide kujul esitatud pakkumuste tulemusel on sõlmitud mitme pakkujaga raamleping, võib hankija ette näha, et hankemenetluse taasavamine erilepingute sõlmimiseks toimub ajakohastatud kataloogide alusel, kasutades üht järgmistest meetoditest:

a)hankija teeb töövõtjatele ettepaneku esitada elektroonilised kataloogid uuesti, kohandatuna kõnealuse erilepingu tingimustele;

b)hankija teatab töövõtjatele, et ta kavatseb koguda juba esitatud elektroonilistest kataloogidest teabe, mida on vaja asjaomase erilepingu nõuetele kohandatud pakkumuste koostamiseks, tingimusel et kõnealuse meetodi kasutamisest on teatatud raamlepingu hankedokumentides.

27.4.Punkti 27.3 punktis b osutatud meetodit kasutades teatab hankija töövõtjatele kuupäeva ja kellaaja, millal ta kavatseb koguda erilepingu nõuetele kohandatud pakkumuste koostamiseks vajalikku teavet, ning annab pakkujatele võimaluse teabe kogumisest keelduda.

Hankija jätab teatamise ja teabekogumise vahele piisavalt aega.

Enne erilepingu sõlmimist esitab hankija kogutud teabe asjaomasele töövõtjale, et anda talle võimalus esitada vastuväiteid või kinnitada, et nii koostatud pakkumus ei sisalda sisulisi vigu.

28.Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste avamine

28.1.Avatud hankemenetluste puhul võivad pakkujate esindajad osaleda pakkumuste avamise koosolekul.

28.2.Kui lepingu maksumus on võrdne artikli 169 lõikes 1 sätestatud piirmääradega või neist suurem, nimetab vastutav eelarvevahendite käsutaja ametisse komisjoni, kes pakkumused avab. Eelarvevahendite käsutaja võib sellest kohustusest riskianalüüsi alusel loobuda, kui hankemenetlust alustakse uuesti raamlepingu raames, ja punktis 11.1, välja arvatud selle punktides d ja g, nimetatud juhtudel.

Avamiskomisjon moodustatakse vähemalt kahest isikust, kes esindavad vähemalt kahte asjaomase institutsiooni organisatsiooniüksust, millest ükski ei või olla teise alluvuses. Igasuguse huvide konflikti vältimiseks kohaldatakse nende isikute suhtes artiklis 59 sätestatud kohustusi.

Kui esindustes, artiklis 145 osutatud kohalikes üksustes või liikmesriikides isoleeritult paiknevates kohalikes üksustes ei ole eraldi allüksusi, ei kohaldata nende suhtes üksteisele mittealluvate organisatsiooniüksuste nõuet.

28.3.Institutsioonidevahelistel alustel algatatud hankemenetluse korral nimetab avamiskomisjoni liikmed ametisse hankemenetluse eest vastutava institutsiooni vastutav eelarvevahendite käsutaja.

28.4.Hankija kontrollib ja tagab mis tahes asjakohasel viisil, et algne pakkumus, kaasa arvatud selle finantsosa, ning artikli 144 punktide 2 ja 4 kohase pakkumuse vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaega tõendavad dokumendid on terviklikud.

28.5.Avatud hankemenetluste puhul, kui leping sõlmitakse madalaima hinna või madalaimate kulude meetodil kooskõlas artikli 161 lõikega 4, loetakse nõuetele vastavates pakkumustes pakutud hinnad ette.

28.6.Saadud pakkumuste avamise protokollile kirjutavad alla pakkumuste avamise eest vastutav(ad) isik(ud) või avamiskomisjoni liikmed. Protokollis nimetatakse pakkumused, mis vastavad artikli 144 nõuetele, ja pakkumused, mis neile nõuetele ei vasta, ning esitatakse pakkumuste tagasilükkamise põhjused vastavalt artikli 162 lõikele 4. Kõnealuse protokolli võib allkirjastada elektroonilises süsteemis, mis võimaldab allkirjastaja isikut piisavalt tuvastada.

29.Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste hindamine

29.1.Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib otsustada, et hindamiskomisjon hindab ja järjestab pakkumused ainult hindamiskriteeriumide alusel ning menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriume hinnatakse muul sellisel asjakohasel viisil, mis tagab huvide konflikti puudumise.

29.2.Institutsioonidevahelistel alustel algatatud hankemenetluse korral nimetab hindamiskomisjoni liikmed ametisse hankemenetluse eest vastutava institutsiooni vastutav eelarvevahendite käsutaja. Hindamiskomisjoni koosseis kajastab võimaluse korral hankemenetluse institutsioonidevahelist laadi.

29.3.Hankemenetluses osalemise taotlused ja pakkumused, mis on punkti 11.2 kohaselt sobivad ning ei ole punktide 12.2 ja 12.3 kohaselt vastuolus eeskirjadega ega vastuvõetamatud, loetakse vastuvõetavaks.

30.Hindamistulemused ja lepingu sõlmimise otsus

30.1.Hindamise tulemuseks on hindamisaruanne, mis sisaldab lepingu sõlmimise ettepanekut. Hindamisaruande kuupäevastab ja allkirjastab isik (isikud), kes hindamise teostas, või hindamiskomisjoni liikmed. Kõnealuse aruande võib allkirjastada elektroonilises süsteemis, mis võimaldab allkirjastaja isikut piisavalt tuvastada.

Kui hindamiskomisjonile ei ole antud kohustust kontrollida pakkumuste vastavust menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumidele, kirjutavad hindamisaruandele alla ka isikud, kellele vastutav eelarvevahendite käsutaja selle kohustuse on andnud.

30.2.Hindamisaruanne sisaldab järgmisi andmeid:

a)hankija nimi ja aadress ning lepingu ese ja maksumus või raamlepingu ese ja maksimaalne maksumus;

b)tagasilükatud taotlejate või pakkujate nimed ning nende tagasilükkamise põhjused, viidates artiklis 137 nimetatud olukorrale või valikukriteeriumidele;

c)teave tagasilükatud pakkumuste kohta ja tagasilükkamise põhjused, mille aluseks on mõni järgmistest:

i)artikli 161 lõike 1 punktis a sätestatud miinimumnõuete täitmata jätmine;

ii)mittevastavus punktis 21 sätestatud minimaalsetele kvaliteedinõuetele;

iii)pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega punkti 23 tähenduses;

d)valitud taotlejate või pakkujate nimed ning nende valimise põhjused;

e)järjestatavate pakkujate nimed koos saadud punktisumma ja põhjendustega;

f)väljapakutud taotlejate või eduka pakkuja nimi (nimed) ning nende valimise põhjused;

g)kui on teada, millise osa suhtes lepingust või raamlepingust kavatseb väljapakutud töövõtja sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega, siis selle osa osakaal.

30.3.Hankija võtab seejärel vastu otsuse, milles esitatakse mis tahes järgnev teave:

a)heakskiit hindamisaruandele, mis sisaldab kogu punktis 30.2 loetletud teavet, mida täiendab järgmine teave:

i)eduka pakkuja nimi ja tema valimise põhjused, viidates eelnevalt avaldatud valiku- ja hindamiskriteeriumidele, ja vajaduse korral ka põhjused hindamisaruandes esitatud soovituste eiramise kohta;

ii)väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi puhul punktides 11, 12 ja 39 osutatud asjaolud, mille alusel on nende kasutamine põhjendatud;

b)vajaduse korral põhjused, miks hankija on otsustanud lepingu sõlmimisest loobuda.

30.4.Eelarvevahendite käsutaja võib koondada hindamisaruande ja lepingu sõlmimise otsuse ühte dokumenti ja sellele alla kirjutada järgmistel juhtudel:

a)hankemenetluste puhul, mille maksumus jääb allapoole artikli 169 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid, kui saadakse vaid üks pakkumus;

b)kui hankemenetlust alustakse uuesti raamlepingu raames, mille puhul hindamiskomisjoni ei moodustatud;

c)punkti 11.1 punktides c ja e, punkti f alapunktides i ja iii ning punktis h nimetatud juhtudel, kui hindamiskomisjoni ei moodustatud.

30.5.Institutsioonidevahelistel alustel algatatud hankemenetluse korral teeb punktis 30.3 nimetatud otsuse hankemenetluse eest vastutav hankija.

31.Hankemenetluses osalevate taotlejate ja pakkujate teavitamine

31.1.Hankija teavitab hankemenetluses osalevaid taotlejaid ja pakkujaid üheaegselt ja neist igaühte eraldi elektroonilisel teel oma otsusest hankemenetluse tulemuse kohta niipea kui võimalik:

a)artikli 162 lõikes 3 osutatud juhtudel avamisetapis;

b)kahes eraldi etapis korraldatavate hankemenetluste puhul pärast menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumidel põhineva otsuse tegemist;

c)pärast lepingu sõlmimise otsuse tegemist.

Kõigil juhtudel osutab hankija põhjustele, miks hankemenetluses osalemise taotlust või pakkumust vastu ei võetud, ning sellele, millised on kättesaadavad õiguskaitsevahendid.

Edukat pakkujat teavitades täpsustab hankija, et teatatud otsus ei ole tema suhtes siduv.

31.2.Hankija edastab artikli 164 lõikes 3 esitatud teabe niipea kui võimalik, kuid igal juhul 15 päeva jooksul alates kirjaliku taotluse kättesaamisest. Kui hankija sõlmib lepinguid enda nimel, kasutab ta elektroonilisi sidevahendeid. Pakkuja võib saata ka taotluse elektroonilisi sidevahendeid kasutades.

31.3.Kui hankija kasutab teabe edastamiseks elektroonilisi sidevahendeid, loetakse teave hankemenetluses osalevate taotlejate või pakkujate poolt kättesaaduks, kui hankija suudab tõendada, et ta on saatnud teabe elektroonilisele aadressile, mis on esitatud pakkumuses või hankemenetluses osalemise taotluses.

Sellisel juhul loetakse teave hankemenetluses osalevate taotlejate või pakkujate poolt kättesaaduks kuupäeval, kui hankija selle välja saatis.

2. PEATÜKK

Liidu institutsioonide poolt nende endi arvel sõlmitavate lepingute suhtes kohaldatavad sätted

32.Keskne hankija

32.1.Keskne hankija võib tegutseda ühena järgmistest:

a)hulgikauplejana, ostes, ladustades ja müües edasi tarneid või teenuseid teistele hankijatele;

b)vahendajana, sõlmides raamlepinguid või rakendades dünaamilisi hankesüsteeme, mida saavad kasutada teised hankijad, nagu teatatud algses teates.

32.2.Keskne hankija viib kõik hankemenetlused läbi elektroonilisi sidevahendeid kasutades.

33.Osad

33.1.Kui see on asjakohane, tehniliselt teostatav ja kulutõhus, tuleb sama hankemenetluse lepingud sõlmida eraldi osades.

33.2.Kui lepingu ese on jagatud mitmesse ossa ja iga osa kohta sõlmitakse individuaalne leping, võetakse kogu lepingu suhtes kohaldatava piirmäära arvutamisel aluseks kõigi osade kogumaksumus.

Kui kõigi osade kogumaksumus on võrdne artikli 169 lõikes 1 sätestatud piirmääradega või nendest suurem, kohaldatakse artikli 169 lõiget 1, artikli 157 lõiget 1 ning artikleid 158 ja 159 iga osa suhtes.

33.3.Lepingu sõlmimisel eraldi osades hinnatakse pakkumusi iga osa puhul eraldi. Kui mitme osa kohta sõlmitakse leping sama pakkujaga, võidakse alla kirjutada üks, kõiki neid osi hõlmav leping.

34.Lepingute maksumuse hindamise kord

34.1.Hankija hindab lepingu maksumust välja makstava kogusumma alusel, arvestades sealhulgas lepingu mis tahes valikuvõimalusi ja uuendamisi.

Hinnanguline maksumus arvutatakse hiljemalt siis, kui hankija alustab hankemenetlust.

34.2.Raamlepingute ja dünaamilise hankesüsteemi puhul võetakse aluseks kõikide raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kogu kehtivusaja jooksul kavandatavate lepingute maksimaalne maksumus.

Innovatsioonipartnerluse puhul võetakse aluseks kavandatava partnerluse kõigi etappide ajal toimuva teadus- ja arendustegevuse maksimaalne hinnanguline maksumus ning samuti kavandatava partnerluse lõpus ostetavate ehitustööde, tarnete või teenuste maksumus.

Kui hankija näeb ette maksed hankemenetluses osalevatele taotlejatele või pakkujatele, võtab ta neid lepingu hinnangulise maksumuse arvutamisel arvesse.

34.3.Teenuslepingute puhul võetakse aluseks järgmine:

a)kindlustusteenuste puhul makstavad kindlustusmaksed ja muud tasud;

b)panga- või finantsteenuste puhul teenustasud, vahendustasud, intressid ja muud tasud;

c)projekteerimislepingute puhul teenustasud, vahendustasud ja muud tasud.

34.4.Teenuslepingute puhul, mille kogumaksumus on kindlaks määramata, või tarnelepingute puhul, mis käsitlevad toodete liisimist, üürimist, rentimist või järelmaksuga ostmist, võetakse lepingute hinnangulise maksumuse arvutamisel aluseks:

a) tähtajaliste lepingute puhul:

i)kui lepingu kehtivusaeg on kuni 48 kuud teenuslepingu puhul või kuni 12 kuud tarnelepingu puhul, siis lepingu kogumaksumus selle kehtivusajal;

ii)kui lepingu kehtivusaeg on tarnelepingu puhul pikem kui 12 kuud, siis kogumaksumus, sealhulgas hinnanguline jääkmaksumus;

b) tähtajatute lepingute või üle 48kuulise kehtivusajaga teenuslepingute puhul kuumaksumus, mis on korrutatud 48ga.

34.5.Teenus- või tarnelepingute puhul, mida sõlmitakse regulaarselt või mida teatava ajavahemiku möödudes uuendatakse, võetakse lepingu hinnangulise maksumuse arvutamisel aluseks:

a)eelnenud 12 kuu või eelarveaasta jooksul sõlmitud samalaadsete järjestikuste lepingute tegelik kogumaksumus, mida on võimaluse korral kohandatud, et võtta arvesse algse hankelepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul oodatavaid koguse või maksumuse muutusi;

b)eelarveaasta jooksul sõlmitavate samalaadsete järjestikuste lepingute hinnanguline kogumaksumus.

34.6.Ehitustöölepingute puhul võetakse aluseks mitte ainult ehitustööde maksumus, vaid lisaks ka selliste tarnete ja teenuste hinnanguline kogumaksumus, mis on kõnealuste ehitustööde tegemiseks vajalikud ja mille hankija annab töövõtja käsutusse.

34.7.Kontsessioonilepingute puhul on maksumuseks kontsessionääri prognoositav kogukäive lepingu kehtivuse ajal.

Maksumus arvutatakse hankedokumentides täpsustatud objektiivse meetodi abil, võttes eelkõige arvesse järgmist:

a)tulu, mis saadaks ehitise või teenuse kasutajate makstavatest muudest teenustasudest ja trahvidest kui need, mida kogutakse hankija nimel;

b)kolmandatelt isikutelt kontsessiooni täitmiseks saadavate toetuste või muude finantssoodustuste maksumus;

c)tulu kontsessiooni osaks oleva mis tahes vara müügist;

d)hankija poolt kontsessionäärile kättesaadavaks tehtavate tarnete ja teenuste maksumus, tingimusel et need on vajalikud ehitustööde tegemiseks või teenuste osutamiseks;

e)maksed hankemenetluses osalevatele taotlejatele või pakkujatele.

35.Lepingu allakirjutamisele eelnev ooteaeg

35.1.Ooteaega arvestatakse alates ühest järgmistest kuupäevadest:

a)edukatele ja mitteedukatele pakkujatele teadete elektroonilisel teel samaaegse väljasaatmise kuupäevale järgnevast päevast;

b)punktis 2.4 nimetatud hankelepingu sõlmimise teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgnevast päevast, kui leping või raamleping sõlmitakse vastavalt punkti 11.1 punktile b.

Hankija võib vajaduse korral lepingu allakirjutamise peatada täiendavaks kontrollimiseks, kui see on õigustatud mitteedukate või kahju kandnud menetluses osalevate taotlejate või pakkujate nõudmiste või märkuste või mis tahes muu, artikli 169 lõikes 3 nimetatud ajavahemiku jooksul saadud asjakohase teabe alusel. Peatamise korral teavitatakse kõiki hankemenetluses osalevaid taotlejaid või pakkujaid kolme tööpäeva jooksul pärast peatamisotsust.

Kui lepingut või raamlepingut ei saa alla kirjutada kavandatud eduka pakkujaga, võib hankija sõlmida selle edukuselt järgmise pakkujaga.

35.2.Punktis 35.1 nimetatud tähtaega ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)mis tahes menetluse puhul, mille raames on esitatud ainult üks pakkumus;

b)raamlepingul põhinevate erilepingute puhul;

c)dünaamiliste hankesüsteemide puhul;

d)punktis 11 osutatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse puhul, välja arvatud punkti 11.1 punkti b kohase hankemenetluse puhul.

3. PEATÜKK

Välistegevuse valdkonna hanked

36.Piirmäärasid ja välislepingute sõlmimise korda käsitlevad erisätted

Punkti 2, välja arvatud punkt 2.5, punkte 3, 4 ja 6, punkti 12.1 punkte a ja c–f, punkti 12.4, punkti 13.3, punkte 14 ja 15, punkte 17.3–17.7, punkte 20.4, 23.3 ja 24, punkte 25.2 ja 25.3 ning punkte 26, 28 ja 29, välja arvatud punkt 29.3, ei kohaldata artikli 172 lõikes 2 osutatud hankijate poolt ega nende nimel sõlmitud hankelepingute suhtes.

Käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate hankeid reguleerivate sätete rakendamise kohta teeb otsuse komisjon, samuti otsustab komisjon asjakohaste kontrollide üle, mida vastutav eelarvevahendite käsutaja teeb juhul, kui komisjon ei ole hankija.

37.Avalikustamine

37.1.Kui see on asjakohane, saadetakse punkti 38.1 punktis a osutatud piiratud hankemenetluse või punktis b osutatud avatud hankemenetluse pakkumuse esitamise ettepanekute eelteade väljaannete talitusele elektroonilisel teel nii kiiresti kui võimalik.

37.2.Hankelepingu sõlmimise teade saadetakse pärast lepingu allakirjutamist, välja arvatud juhul, kui leping on vajaduse korral salajaseks tunnistatud või kui selle täitmisega peavad kaasnema julgeolekualased erimeetmed või kui Euroopa Liidu või toetust saava riigi oluliste huvide kaitse seda nõuab ja kui hankelepingu sõlmimise teate avaldamist ei loeta asjakohaseks.

38.Piirmäärad ja menetlused

38.1.Välistegevuse valdkonnas kasutatakse järgmisi hankemenetlusi:

a)artikli 158 lõike 1 punktis b ette nähtud piiratud hankemenetlus;

b)artikli 158 lõike 1 punktis a ette nähtud avatud hankemenetlus;

c)kohalik avatud hankemenetlus;

d)lihtsustatud menetlus.

38.2.Hankemenetlusi kasutatakse vastavalt piirmääradele järgmiselt:

a)avatud või piiratud hankemenetlust võib kasutada:

i)teenus- ja tarnelepingute ning teenuste kontsessioonilepingute puhul, mille maksumus on vähemalt 300 000 eurot;

ii)ehitustöölepingute puhul, mille maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot;

b)kohalikku avatud hankemenetlust võib kasutada:

i)tarnelepingute puhul, mille maksumus on vähemalt 100 000 eurot ja alla 300 000 euro;

ii)ehitustöölepingute ja ehitustööde kontsessioonilepingute puhul, mille maksumus on vähemalt 300 000 eurot ja alla 5 000 000 euro;

c)lihtsustatud hankemenetlust võib kasutada:

i)teenuslepingute, teenuste kontsessioonilepingute, ehitustöölepingute ja ehitustööde kontsessioonilepingute puhul, mille maksumus on alla 300 000 euro;

ii)tarnelepingute puhul, mille maksumus on alla 100 000 euro;

d)kuni 20 000 euro suuruse maksumusega lepinguid võib sõlmida ühe pakkumuse alusel;

e)kuni 2 500 euro suuruseid makseid kulude eest võidakse teha lihtsalt arve alusel ilma eelneva pakkumuse vastuvõtmiseta.

38.3.Punkti 38.1 punktis a nimetatud piiratud hankemenetluse hanketeates märgitakse nende hankemenetluses osalevate taotlejate arv, kellele tehakse pakkumuse esitamise ettepanek. Teenuslepingute puhul tehakse pakkumuse esitamise ettepanek vähemalt neljale hankemenetluses osalevale taotlejale. Pakkumust esitama lubatud hankemenetluses osalevate taotlejate arv peab olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

Valitud taotlejate nimekiri avaldatakse komisjoni veebisaidil.

Kui hankemenetluses osalevate ning valikukriteeriumidele või suutlikkuse miinimumtasemele vastavate taotlejate arv jääb alla minimaalse arvu, võib hankija teha pakkumuse esitamise ettepaneku üksnes neile hankemenetluses osalevatele taotlejatele, kes vastavad pakkumuse esitamise kriteeriumidele.

38.4.Punkti 38.1 punktis c nimetatud kohaliku avatud hankemenetluse hanketeade avaldatakse vähemalt vahendite saajaks oleva riigi ametlikus väljaandes või muus samaväärses väljaandes.

38.5.Punkti 38.1 punktis b nimetatud lihtsustatud hankemenetluse puhul koostab hankija ilma teadet avaldamata nimekirja, milles on vähemalt kolm tema valitud pakkujat.

Lihtsustatud hankemenetluses võib pakkujad valida huvitatud pakkujate loetelust, millele on osutatud punkti 13.1 punktis b ja mis avalikustatakse osalemiskutse kaudu.

Kui hankija saab pakkujatega konsulteerimise järel ainult ühe pakkumuse, mis on halduslike ja tehniliste tingimustega vastavuses, võib lepingu sõlmida, tingimusel et hindamiskriteeriumid on täidetud.

38.6.Selliste õigusabiteenuste puhul, mis ei kuulu punkti 11.1 punkti h kohaldamisalasse, võib hankija kasutada võistlevat läbirääkimistega hankemenetlust olenemata lepingu hinnangulisest maksumusest.

39.Läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine teenus-, tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimiseks

39.1.Hankija võib kasutada läbirääkimistega hankemenetlust ühe pakkumuse alusel järgmistel juhtudel:

a)kui teenuste osutamine antakse ülesandeks avalik-õiguslikele asutustele või mittetulunduslikele üksustele või ühendustele ning teenused on seotud institutsioonilist laadi tegevusega või nende eesmärk on abistada inimesi sotsiaalvaldkonnas;

b)kui hankemenetlus ei ole andnud soovitud tulemust, mis tähendab, et ei ole saadud kvaliteedilt ja/või rahaliselt sobivat pakkumust; sel juhul võib hankija pärast hankemenetluse tühistamist pidada läbirääkimisi ühe või mitme hankemenetluses osalenud pakkujaga omal valikul, tingimusel et hankedokumente oluliselt ei muudeta;

c)kui uus leping tuleb sõlmida pärast olemasoleva lepingu ennetähtaegset lõpetamist.

39.2.Punkti 11.1 punkti c kohaldamisel loetakse äärmiselt kiireloomulisele olukorrale vastavaks artikli 172 lõikes 2 nimetatud kriisiolukordades võetud meetmed. Volitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitab, vajaduse korral koos teiste asjaomaste volitatud eelarvevahendite käsutajatega, et äärmiselt kiireloomuline olukord on olemas, ja vaatab oma otsuse regulaarselt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte seisukohast läbi.

39.3.Punkti 39.1 punktis a osutatud institutsioonilist laadi tegevus hõlmab teenuseid, mis on otseselt seotud avalik-õiguslike asutuste seadusjärgsete põhiülesannetega.

40.Hanke tingimused

Erandina punktist 16.3 võib kõigi hankemenetluses osalemise taotlust hõlmavate hankemenetluste puhul hanke tingimused vastavalt hankemenetluse kahele etapile osadeks jagada ning esimene etapp võib sisaldada ainult punkti 16.3 punktides a ja f osutatud teavet.

41.Menetluste tähtajad

41.1.Teenuslepingute puhul peab pakkumuse esitamise ettepanekut sisaldava kirja saatmise kuupäevale järgneva päeva ja pakkumuste lõpliku vastuvõtmise lõppkuupäeva vaheline aeg olema vähemalt 50 päeva. Kiireloomulistel juhtudel võib lubada siiski teistsuguseid tähtaegasid.

41.2.Pakkujad võivad enne pakkumuste vastuvõtmise lõpptähtaega esitada kirjalikke küsimusi. Hankija annab küsimustele vastused enne pakkumuste vastuvõtmise lõppkuupäeva.

41.3.Piiratud hankemenetluse korral ei või hankemenetluses osalemise taotluste vastuvõtmise tähtaeg olla lühem kui 30 päeva alates hanketeate avaldamise kuupäevale järgnevast päevast. Pakkumuse esitamise ettepanekut sisaldava kirja saatmisele järgneva päeva ja pakkumuste vastuvõtmise lõppkuupäeva vaheline aeg peab olema vähemalt viiskümmend päeva. Teatavatel erandjuhtudel võib lubada siiski teistsuguseid tähtaegasid.

41.4.Avatud hankemenetluse korral peab pakkumuste vastuvõtmise tähtaeg, mida hakatakse arvestama alates hanketeate avaldamise kuupäevale järgnevast päevast, olema vähemalt:

a)90 päeva ehitustöölepingute puhul;

b)60 päeva tarnelepingute puhul.

Teatavatel erandjuhtudel võib lubada siiski teistsuguseid tähtaegasid.

41.5.Kohaliku avatud hankemenetluse korral peab pakkumuste vastuvõtmise tähtaeg, mida hakatakse arvestama alates hanketeate avaldamise kuupäevast, olema vähemalt:

a)60 päeva ehitustöölepingute puhul;

b)30 päeva tarnelepingute puhul.

Teatavatel erandjuhtudel võib lubada siiski teistsuguseid tähtaegasid.

41.6.Punkti 38.1 punktis d nimetatud lihtsustatud hankemenetluse korral hankemenetluses osalevatele taotlejatele pakkumuse esitamiseks ettenähtud aeg on vähemalt 30 päeva alates pakkumuse esitamise ettepanekut sisaldava kirja saatmisest.

(1) Nõukogu 22. märtsi 1977. aasta direktiiv 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta (EÜT L 78, 26.3.1977, lk 17).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.9.2016

COM(2016) 605 final

Limité cabinets Embargo jusqu'à l'adoption

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

Vastavustabel

Määruse nr 966/2012 osad/jaotised/peatükid/jaod/artiklid Kohaldamiseeskirjade artiklid Delegeeritud määrus nr 966/2012	Määruse nr 966/2012 ja delegeeritud määruse nr 966/2012 osade/jaotiste/peatükkide/jagude/artiklite pealkirjad	Ettepanek uue finantsmääruse kohta
ESIMENE OSA ÜHISSÄTTED
I JAOTIS	REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED	I JAOTIS
Artikli 1 lõige 1 Artikkel 1	Reguleerimisese	Artikkel 1 välja jäetud
Artikli 1 lõige 2	Kohaldamine Euratomi Tarneagentuuri suhtes	Artikkel 67
Artikkel 2	Mõisted	Artikkel 2
Artikkel 3 —	Teiseste õigusaktide kooskõla käesoleva määrusega	Artikkel 3 —
Artikkel 4	Ajavahemikud, kuupäevad ja tähtajad	Artikkel 4
Artikkel 5	Isikuandmete kaitse	Artikkel 5
II JAOTIS	EELARVEPÕHIMÕTTED	II JAOTIS
Artikkel 6	Eelarvepõhimõtete järgimine	Artikkel 6
1. PEATÜKK	Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtted	1. PEATÜKK
Artikkel 7	Eelarve sisu	Artikkel 7
Artikkel 8 Artikkel 2	Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtteid käsitlevad erieeskirjad	Artikkel 8 välja jäetud
2. PEATÜKK	Aastasuse põhimõte	2. PEATÜKK
Artikkel 9	Eelarveaasta	Artikkel 9
Artikkel 10	Assigneeringute liik	välja jäetud
Artikkel 11 Artikkel 3	Tulude ja assigneeringutega seotud eelarveline raamatupidamisarvestus	Artikkel 10 välja jäetud
Artikkel 12	Assigneeringute sidumine kulukohustustega	Artikkel 11
Artikkel 13 Artikkel 4	Assigneeringute tühistamine ja järgmisse eelarveaastasse ülekandmine	Artikkel 12 välja jäetud
Artikkel 14	Sihtotstarbelise tulu järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eeskirjad	Artikli 12 lõige 3
Artikkel 15	Assigneeringute vabastamine	Artikkel 13
Artikkel 16	Eelarve vastuvõtmise hilinemise korral kohaldatavad eeskirjad	Artikkel 15
3. PEATÜKK	Tasakaalu põhimõte	3. PEATÜKK
Artikkel 17	Määratlus ja kohaldamisala	Artikkel 16
Artikkel 18	Eelarveaasta saldo	Artikkel 17
4. PEATÜKK	Arvestusühiku põhimõte	4. PEATÜKK
Artikkel 19 Artikkel 5 Artikkel 6	Euro kasutamine	Artikkel 18 Artikkel 18 välja jäetud
5. PEATÜKK	Kõikehõlmavuse põhimõte	5. PEATÜKK
Artikkel 20	Määratlus ja kohaldamisala	Artikkel 19
Artikkel 21	Sihtotstarbeline tulu	Artikkel 20
Artikkel 7	Sihtotstarbeliste tulude eelarves esitamise struktuur ja vastavate assigneeringute eraldamine	Artikkel 21
Artikkel 8		Artikli 20 lõige 2
Artikkel 9	Sihtotstarbelised tulud, mis tulenevad EFTA riikide osalemisest teatavates liidu programmides	Artikkel 22
Artikkel 10		Artikli 21 lõike 2 punkt c
Artikkel 22 Artikkel 11	Annetused	Artikkel 23 Artikli 23 lõige 2
	Ettevõtte sponsorlus	Artikkel 24
Artikkel 23 Artikkel 12	Mahaarvamist ja vahetuskursierinevuste korrigeerimist käsitlevad eeskirjad	Artikkel 25 välja jäetud
6. PEATÜKK	Sihtotstarbelisuse põhimõte	6. PEATÜKK
Artikkel 24 Artikkel 13 Artikkel 14 Artikkel 16	Üldsätted	Artikkel 26 Artikkel 26 Artikkel 26 Artikkel 26
Artikkel 25	Muude institutsioonide kui komisjoni ümberpaigutused	Artikkel 27
Artikkel 26 Artikkel 15	Komisjoni ümberpaigutused	Artikkel 28 Artikli 28 lõige 1
Artikkel 27	Institutsiooni ümberpaigutusettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule	Artikkel 29
Artikkel 28	Erisätted ümberpaigutamiste kohta	Artikli 26 lõige 2 (osaliselt)
Artikkel 29 Artikkel 17	Erisätete alusel toimuv ümberpaigutamine	Artikkel 30 Artikli 30 lõige 5
7. PEATÜKK	Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte	7. PEATÜKK
Artikkel 30	Tulemuspõhisus ning säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõte	Artikkel 31
Artikkel 18	Hindamised	Artikkel 32
Artikkel 31 Artikkel 19	Kohustuslik finantsselgitus	Artikkel 33 Artikkel 33
Artikkel 32	Eelarve täitmise sisekontroll	Artikkel 34
Artikkel 33	Kulutõhusad kontrollisüsteemid	Artikli 33 lõige 4
8. PEATÜKK	Läbipaistvuse põhimõte	8. PEATÜKK
Artikkel 34 Artikkel 20	Raamatupidamise aastaaruande ja eelarve avaldamine	Artikkel 35 Artikli 35 lõige 2
Artikkel 35 Artikkel 21 Artikkel 22	Vahendite saajaid käsitleva ja muu teabe avaldamine	Artikkel 36 Artikkel 36 välja jäetud
III JAOTIS	EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR	III JAOTIS
1. PEATÜKK	Eelarve koostamine	1. PEATÜKK
Artikkel 36	Tulude ja kulude eelarvestus	Artikkel 37
Artikkel 37	Artiklis 69 osutatud asutuste eelarve prognoos	Artikkel 38
Artikkel 38 Artikkel 23	Eelarveprojekt	Artikkel 39 Artikli 39 lõige 2
Artikkel 39	Eelarveprojekti kirjalik muutmisettepanek	Artikkel 40
Artikkel 40	Eelarve vastuvõtmisest tulenevad liikmesriikide kohustused	Artikkel 41
Artikkel 41 Artikkel 24	Paranduseelarve projektid	Artikkel 42 Artikli 42 lõige 4
Artikkel 42	Eelarvestuste ja eelarveprojektide varane edastamine	Artikkel 43
2. PEATÜKK	Eelarve struktuur ja esitusviis	2. PEATÜKK
Artikkel 43	Eelarve struktuur	Artikkel 44
Artikkel 44 Artikkel 25	Eelarve liigendus	Artikkel 45 Artikli 45 lõige 2
Artikkel 45	Negatiivsed tulud	Artikkel 46
Artikkel 46	Eraldised	Artikkel 47
Artikkel 47	Negatiivreserv	Artikkel 48
Artikkel 48	Hädaabireserv ja Euroopa Liidu kriisireserv	Artikkel 49
Artikkel 49 Artikkel 26 Artikkel 27 Artikkel 28	Eelarve esitusviis	Artikkel 50 välja jäetud välja jäetud välja jäetud
Artikkel 50	Ametikohtade loetelu käsitlevad eeskirjad	Artikkel 51
3. PEATÜKK	Eelarvedistsipliin	3. PEATÜKK
Artikkel 51	Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga	Artikkel 52
Artikkel 52	Liidu õigusaktide kooskõla eelarvega	Artikkel 53
IV JAOTIS	EELARVE TÄITMINE	IV JAOTIS
1. PEATÜKK	Üldsätted	1. PEATÜKK
Artikkel 53	Eelarve täitmine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ja kodanike arvamusega	Artikkel 54
Artikkel 29	Teave isikuandmete edastamise kohta auditi eesmärgil	Artikkel 55
Artikkel 54 Artikkel 30 Artikkel 31	Alusakt ja erandid	Artikkel 56 Artikli 56 lõike 2 punkt c välja jäetud
Artikkel 55	Eelarve täitmine muude institutsioonide kui komisjoni poolt	Artikkel 57
Artikkel 56	Eelarve täitmise volituste delegeerimine	Artikkel 58
Artikkel 57 Artikkel 32	Huvide konflikt	Artikkel 59 välja jäetud
	Töötajate huvide konflikt	Artikkel 60
2. PEATÜKK	Eelarve täitmise viisid	2. PEATÜKK
Artikkel 58 Artikkel 33 Artikkel 34 Artikkel 35 Artikkel 43 Artikkel 44	Eelarve täitmise viisid Kaudne eelarve täitmine koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega	Artikkel 61 välja jäetud välja jäetud Artikkel 151 Artikli 149 lõige 1
	Kaudne eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega	Uus artikkel 152
	Segarahastamistoimingud	Uus artikkel 153
[Artikli 58 lõige 1] [Artikli 58 asemel artikkel 34]	—
Artikkel 59 Artikkel 37	Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega	Artikkel 62 Artikli 62 lõige 8
Artikkel 60 Artikkel 38 Artikkel 41 Artikkel 42 —	Kaudne eelarve täitmine Täitmine	Artikkel 149 välja jäetud Artikkel 150 Artikkel 150
[Artikli 60 lõige 2] [Artikli 61 lõige 1, artikkel 40, artikli 38 lõige 1, artikli 43 lõige 2, artikli 60 lõige 2] [Artikkel 39, artikli 61 lõige 2, artikkel 40, artikli 38 lõiked 1 ja 2]		Artikkel 149 Artikkel 150
Artikkel 61 Artikkel 39 Artikkel 40 [vt eespool] [Artikkel 35] [Artikli 58 lõige 1, artikli 60 lõige 1] Artikkel 44, [artikli 58 lõige 2, artikli 61 lõige 2] —	Eelkontrollid ja delegeerimislepingud	Artikkel 149 Artikkel 149 Artikkel 150
Artikkel 62 Artikkel 35	Rakendusametid	Artikkel 68
3. PEATÜKK	Finantsjuhtimises osalejad	4. PEATÜKK
1. jagu	Ülesannete lahususe põhimõte	1. jagu
Artikkel 64 Artikli 45 lõige 1	Ülesannete lahusus Ülesannete lahusus	Artikkel 71 Artikli 71 lõige 2
2. jagu	Eelarvevahendite käsutaja	2. jagu
Artikkel 65 Artikli 46 lõige 2 Artikli 47 teine lõik	Eelarvevahendite käsutaja Eelarvevahendite käsutaja Eelarvevahendite käsutaja	Artikkel 72 Artikli 72 lõige 6 Artikli 72 lõige 6
Artikkel 66 Artikkel 48 Artikli 49 lõige 2 Artikli 50 lõige 4 Artikkel 51 Artikkel 52 Artikkel 53 Artikkel 74 Artikkel 75 Artikkel 76	Eelarvevahendite käsutaja volitused ja ülesanded Eelarvevahendite käsutajate säilitatavad tõendavad dokumendid Eelarvevahendite käsutaja volitused ja ülesanded Eelarvevahendite käsutaja volitused ja ülesanded Eelarvevahendite käsutaja volitused ja ülesanded Raamatupidamisarvestuse pidamine Eelarvevahendite käsutaja volitused ja ülesanded Eelarvevahendite käsutaja volitused ja ülesanded Töötajatepoolsete eeskirjade eiramise käsitlemine Töötajatepoolsete eeskirjade eiramise käsitlemine	Artikkel 73 Artikkel 74 Artikli 73 lõige 5 Artikli 73 lõige 7 Artikli 73 lõige 8 Artikli 80 lõige 4 Artikli 73 lõige 10 Artikli 73 lõige 8 Artikli 90 lõige 1 Asendatud artikliga 90
Artikkel 67	Liidu delegatsioonide juhtide volitused ja ülesanded	Artikkel 75
3. jagu	Peaarvepidaja	3. jagu
Artikkel 68 Artikkel 54 Artikli 55 lõiked 1 ja 2 Artikli 55 lõige 3 Artikkel 56 Artikli 57 lõige 1 Artikli 58 lõiked 1 ja 2 Artikli 59 lõige 1 Artikli 60 lõige 1 Artikkel 61 Artikkel 62 Artikli 631 lõike 2 teine lõik Artikkel 64	Peaarvepidaja volitused ja ülesanded Peaarvepidaja ametisse nimetamine ja ametist lahkumine Peaarvepidaja ametisse nimetamine ja ametist lahkumine Eelarvevahendite käsutaja Raamatupidamisarvestuse pidamine Sularahahaldus Pangakontod Pangakontod Sularahahaldus Sularahahaldus Sularahahaldus Raamatupidamisarvestuse pidamine	Artikkel 76 Artikkel 77 Artikkel 77 Artikli 72 lõige 7 Artikli 80 lõige 5 Artikli 83 lõige 2 Artikli 82 lõige 1 Artikli 82 lõige 2 Artikli 83 lõige 2 välja jäetud Artikli 83 lõige 3 Artikli 83 lõige 4 Artikli 80 lõige 10
Artikkel 64	Raamatupidamisarvestuse pidamine	Artikli 80 lõige 10
Artikkel 69 Artikkel 65	Volitused, mida peaarvepidaja võib delegeerida	Artikkel 78 välja jäetud
4. jagu	Avansikontode haldaja	4. jagu
Artikkel 70 Artikli 66 lõige 3 Artikli 66 lõige 4 Artikli 67 lõige 5 Artikkel 68 Artikkel 69 Artikli 70 lõige 2 Artikkel 71 Artikkel 72 Artikkel 73	Avansikontod Avansikontode loomine ja haldamine Avansikontod Avansikontode loomine ja haldamine Avansikontode loomine ja haldamine Avansikontode loomine ja haldamine	Artikkel 85 Artikli 86 lõige 1 Artikli 85 lõige 2 Artikli 86 lõige 5 Artikli 86 lõige 1 välja jäetud Artikli 86 lõige 6 välja jäetud välja jäetud välja jäetud
4. PEATÜKK	Finantsjuhtimises osalejate vastutus	5. PEATÜKK
1. jagu	Üldeeskirjad	1. jagu
Artikkel 71	Finantsjuhtimises osalejate volituste tagasivõtmine ja kohustuste peatamine	Artikkel 87
Artikkel 72 Artikkel 74	Finantsjuhtimises osalejate vastutus ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral Eelarvevahendite käsutaja volitused ja ülesanded	Artikkel 88 Artikli 73 lõige 8
2. jagu	Vastutavate eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad eeskirjad	2. jagu
Artikkel 73 Artikli 50 lõige 4 Artikkel 77 Artikkel 75 Artikkel 76	Eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad eeskirjad Eelarvevahendite käsutaja volitused ja ülesanded Juhiste kinnitamine Töötajatepoolsete eeskirjade eiramise käsitlemine Töötajatepoolsete eeskirjade eiramise käsitlemine	Artikkel 89 Artikli 73 lõige 7 Artikkel 91 Artikli 90 lõige 1 Asendatud artikliga 90
3. jagu	Peaarvepidajate ja avansikontode haldajate suhtes kohaldatavad eeskirjad	3. jagu
Artikkel 74	Peaarvepidajate suhtes kohaldatavad eeskirjad	Artikkel 92
Artikkel 75	Avansikontode haldajate suhtes kohaldatavad eeskirjad	Artikkel 93
5. PEATÜKK	Tulutoimingud	6. PEATÜKK
1. jagu	Omavahendite kättesaadavaks tegemine	1. jagu
Artikkel 76 Artikkel 78	Omavahendid Omavahendid	Artikkel 94 Artikli 94 lõige 2
2. jagu	Saadaolevate summade eelarvestus	2. jagu
Artikkel 77 Artikkel 79	Saadaolevate summade eelarvestus	Artikkel 95
3. jagu	Saadaolevate summade kindlaksmääramine	3. jagu
Artikkel 78 Artikkel 80 Artikkel 81 Artikkel 82	Saadaolevate summade kindlaksmääramine Saadaolevate summade kindlaksmääramine Saadaolevate summade kindlaksmääramine	Artikkel 96 Artikli 96 lõige 2 Artikli 96 lõige 3
Artikkel 83	Viivis	Artikkel 97
4. jagu	Sissenõudmise kinnitamine	4. jagu
Artikkel 79 Artikkel 84 Artikkel 85 Artikkel 88	Sissenõudmise kinnitamine Sissenõudmise kinnitamine Sissenõudemenetlus, kui võlgnik ei maksa vabatahtlikult	Artikkel 98 Artikli 98 lõige 2 Artikkel 101
5. jagu	Sissenõudmine	5. jagu
Artikkel 80 Artikkel 86 Artikkel 87 Artikkel 88 Artikkel 89 Artikkel 90 Artikli 91 lõiked 1 ja 5 Artikkel 92	Sissenõudmise eeskirjad Sissenõudmine tasaarvestuse teel Sissenõudemenetlus, kui võlgnik ei maksa vabatahtlikult Maksmiseks antud lisaaeg Institutsioonide määratud trahvide sissenõudmine, muud rahalised karistused või sanktsioonid Sissenõudmise eeskirjad Sissenõudmise eeskirjad	Artikkel 99 Artikkel 100 Artikkel 101 Artikkel 102 Artikkel 106 Artikli 99 lõige 2 Artikli 99 lõige 3
Artikkel 81 Artikkel 93	Aegumistähtaeg Aegumistähtaeg	Artikkel 103 Artikli 103 lõiked 2–7
Artikkel 82	Liidu nõuete käsitlemine liikmesriikides	Artikkel 104
Artikkel 83	Institutsioonide määratud trahvid, rahalised karistused, sanktsioonid ja kogunenud intressid	Artikkel 105
Artikkel 90	Institutsioonide määratud trahvide sissenõudmine, muud rahalised karistused või sanktsioonid	Artikkel 106
6. PEATÜKK	Kulutoimingud	7. PEATÜKK
	Tasandusintressid	Uus artikkel 107
Artikkel 84 Artikli 94 lõiked 2 ja 4	Rahastamisotsus Rahastamisotsus	Artikkel 108 Artikli 108 lõiked 2 ja 3
1. jagu
Artikkel 85 Artikkel 95 Artikkel 96 Artikkel 97 Artikkel 98	Kulutoimingud Eelarveliste kulukohustuste liigid Eelarveliste kulukohustuste liigid Eelarveliste kulukohustuste liigid	Artikli 109 lõiked 2–4 Artikli 110 lõiked 1 ja 2 Artikli 110 lõiked 4 ja 6 Artikli 110 lõiked 3 ja 4
Artikkel 86 Artikkel 99	Eelarveliste kulukohustuste liigid Kulutoimingud Kohustuste tähtajad	Artikkel 110 Artikli 109 lõige 4 Artikkel 112
Artikkel 87	Kulutoimingud	Artikli 109 lõige 1
2. jagu
Artikkel 88	Kulutoimingud	Artikli 109 lõige 5
Artikkel 100		välja jäetud
Artikkel 101	Kulutoimingud	Artikli 109 lõige 5
Artikkel 102	Kulutoimingud	Artikli 109 lõige 5
Artikkel 103		välja jäetud
Artikkel 104		välja jäetud
Artikkel 105		välja jäetud
Artikkel 106		välja jäetud
3. jagu
Artikkel 89 Artikkel 107 Artikkel 108	Kulutoimingud	Artikli 109 lõige 6 välja jäetud välja jäetud
4. jagu
Artikkel 90 Artikkel 109 Artikkel 110	Maksete liigid	Artikkel 113 Artikkel 113 Artikkel 113
Artikkel 91	Maksete liigid	Artikli 113 lõige 1
5. jagu
Artikkel 92 Artikli 111 lõiked 2, 3, 4 ja 5	Maksete tähtajad Maksete tähtajad	Artikkel 114 Artikli 114 lõiked 2, 3, 4 ja 5
7. PEATÜKK	IT-süsteemid ja e-haldus	7. PEATÜKK
Artikkel 93 Artikkel 112 Artikkel 113	Toimingute elektrooniline haldamine IT-süsteemid Regulaarne salvestamine	Artikkel 141 Artikkel 142
Artikkel 94	Dokumentide edastamine	Artikkel 141
Artikkel 95	E-valitsus	Artikkel 142
8. PEATÜKK	Halduspõhimõtted
Artikkel 96	Hea haldus	Artikkel 146
Artikkel 97	Õiguskaitsevahenditele osutamine	Artikkel 129
9. PEATÜKK	Siseaudiitor	8. PEATÜKK
Artikkel 98 Artikkel 114	Siseaudiitori ametisse nimetamine	Artikkel 115 Artikkel 115
Artikkel 99 Artikkel 115	Siseaudiitori volitused ja ülesanded	Artikkel 116
Artikkel 116	Siseaudiitori tööprogramm	Artikkel 117
Artikkel 117	Siseaudiitori aruanded	Artikkel 116
Artikkel 100 Artikkel 118 Artikkel 119 Artikkel 120	Siseaudiitori sõltumatus	Artikkel 118 Artikkel 100 Artikkel 119 Artikkel 120
V JAOTIS	AVALIKUD HANKED JA KONTSESSIOONID	VII JAOTIS
1. PEATÜKK	Ühissätted	1. PEATÜKK
1. jagu Reguleerimisala ja lepingute sõlmimise põhimõtted
Artikkel 102	Avaliku hanke lepingute suhtes kohaldatavad põhimõtted ja nende kohaldamisala	Artikkel 154
	Hankeid käsitlev lisa ja delegeeritud volituste rakendamine	Artikkel 155
Artikkel 101 Artikkel 121 Artikkel 122	Segalepingud ja ühtne riigihange klassifikaator LISA. AVALIKUD HANKED JA KONTSESSIOONID	Artikkel 156 välja jäetud Lisa punkt 1
2. jagu Avaldamine
Artikkel 103 Artikkel 123 Artikkel 124 Artikkel 125 Artikkel 126	Avalikustamiskord Selliste hankemenetluste avalikustamine, mille maksumus on võrdne finantsmääruse artikli 118 lõikes 1 sätestatud piirmääradega või nendest suurem, ja direktiivi 2014/24/EL reguleerimisalasse kuuluvate lepingute avalikustamine Selliste hankemenetluste avalikustamine, mille maksumus jääb allapoole finantsmääruse artikli 118 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid, ja direktiivi 2014/24/EL reguleerimisalast välja jäävate hankemenetluste avalikustamine Teadete avaldamine Muud avalikustamise viisid	Artikkel 157 Lisa punkt 2 Lisa punkt 3 Lisa punkt 4 Lisa punkt 5
3. jagu
Artikkel 104 Artikkel 128 Artikkel 129 Artikkel 130 Artikkel 131 Artikkel 132 Artikkel 134 Artikkel 135 Artikkel 136 Artikkel 136a Artikkel 137 – –	Hankemenetlused Hankemenetluses osalevate taotlejate miinimumarv ja läbirääkimiste kord Innovatsioonipartnerlus Ideekonkurss Dünaamiline hankesüsteem Võistlev dialoog Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine Konkurentsipõhiste läbirääkimistega hankemenetluste või võistleva dialoogi kasutamine Osalemiskutsega hankemenetlus Keskmise maksumusega lepingud Madala maksumusega lepingud	Artikkel 158 Lisa punkt 6 Lisa punkt 7 Lisa punkt 8 Lisa punkt 9 Lisa punkt 10 Lisa punkt 11 Lisa punkt 12 Lisa punkt 13 Lisa punkt 14 – –
Artikkel 104a Artikkel 133	Institutsioonidevahelised hanked ja ühishanked Institutsioonidevahelised hanked	Artikkel 159
Artikkel 105 Artikkel 137a Artikkel 138 Artikkel 139	Hankemenetluse ettevalmistamine Esialgsed turu-uuringud Hankedokumendid Tehniline kirjeldus	Artikkel 160 Lisa punkt 15 Lisa punkt 16 Lisa punkt 17
Artikkel 105a	Liidu finantshuvide kaitse riskide avastamise ja halduskaristuste kohaldamise teel	Artikkel 131
Artikkel 106 – – Artikkel 141	Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid ja halduskaristused Kinnitus ja tõendid kõrvalejätmist põhjustava olukorra puudumise kohta	Artiklid 132–136 Artikkel 133
Artikkel 107 – Artikkel 141 Artikkel 142	Väljavalimismenetluses tehtud pakkumuse tagasilükkamine Kinnitus ja tõendid kõrvalejätmist põhjustava olukorra puudumise kohta Konkurentsimoonutuste vältimise meetmed	Artikkel 137 Artikkel 133 Artikkel 137
Artikkel 108 Artikkel 143 Artikkel 144 – –	Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem	Artiklid 138–139
Artikkel 110 Artikkel 146 Artikkel 147 Artikkel 148 Artikkel 149 Artikkel 150 Artikkel 151	Lepingu sõlmimine Valikukriteeriumid Majanduslik ja finantssuutlikkus Tehniline ja kutsealane pädevus Hindamiskriteeriumid Elektrooniliste oksjonite kasutamine Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused	Artikkel 161 Lisa punkt 18 Lisa punkt 19 Lisa punkt 20 Lisa punkt 21 Lisa punkt 22 Lisa punkt 23
Artikkel 111 Artikkel 152 Artikkel 153 Artikkel 154 Artikkel 155 Artikkel 155a Artikkel 156 Artikkel 157 Artikkel 158	Pakkumuste esitamine, elektrooniline side ja hindamine Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste vastuvõtmise tähtajad Juurdepääs hankedokumentidele ja lisateabe esitamise tähtaeg Tähtajad kiireloomulistel juhtudel Pakkumuste esitamise kord Elektroonilised kataloogid Pakkumuse tagatised Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste avamine Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste hindamine	Artikkel 162 Lisa punkt 24 Lisa punkt 25 Lisa punkt 26 Artikkel 144 Lisa punkt 27 Artikli 162 lõige 2 Lisa punkt 28 Lisa punkt 29
Artikkel 112 Artikkel 160	Kontaktid hankemenetluse ajal Kontaktid hankijate ja taotlejate või pakkujate vahel	Artikkel 163 Artikkel 146
Artikkel 113 Artikkel 159 Artikkel 161 –	Lepingu sõlmimise otsus ning hankemenetluses osalevate taotlejate või pakkujate teavitamine Hindamistulemused ja lepingu sõlmimise otsus Hankemenetluses osalevate taotlejate ja pakkujate teavitamine	Artikkel 164 Lisa punkt 30 Lisa punkt 31
Artikkel 114 [Artikli 113 asemel artikkel 161]	Hankemenetluse tühistamine	Artikkel 165
Artikkel 114a	Lepingu täitmine ja muutmine	Artikkel 166
4. jagu
Artikkel 115 Artikkel 163 Artikkel 164 Artikkel 165 Artikkel 165a	Täitmis- ja lisatagatised	Artikkel 167 Artikkel 147 Artikkel 148 Artikkel 148 Artikkel 167 Artikkel 167
Artikkel 116 Artikkel 166		V jaotis. Üldeeskirjad
2. PEATÜKK	Institutsioonide poolt nende endi arvel sõlmitavate lepingute suhtes kohaldatavad sätted	2. PEATÜKK
Artikkel 117 Artikkel 166a Artikkel 167	Hankija Keskne hankija	Artikkel 168 Lisa punkt 32 Artikli 168 lõige 2
Artikkel 118 Artikkel 168 Artikkel 169 Artikkel 171 — — —	Kohaldatavad piirmäärad ja ooteaeg Osad Lepingute maksumuse hindamise kord Lepingu allakirjutamisele eelnev ooteaeg	Artikkel 169 Lisa punkt 33 Lisa punkt 34 Lisa punkt 35 — — —
Artikkel 119 Artikkel 172	Hankemenetluses osalemise reeglid	Artikkel 170 välja jäetud
Artikkel 120 [Artikli 119 asemel artikkel 172]	Maailma Kaubandusorganisatsiooni hankelepingute sõlmimise kord	Artikkel 171
VI JAOTIS	TOETUSED	VIII JAOTIS
1. PEATÜKK	Toetuste ulatus ja vorm
Artikkel 121 Artikkel 173 Artikli 174 lõige 1 Artikli 174 lõige 2 Artikkel 175 Artikkel 176 Artikkel 177 Artikkel 178 Artikkel 179	Toetuste ulatus ja vorm Liikmemaksud Toetuslepingud Toetuslepingud ja toetuse andmise otsused Institutsioonide liikmete kulud Meetmed, millele võidakse anda toetusi Liidu üldistes huvides tegutsevad asutused Partnerlused Elektroonilised teabevahetussüsteemid	Artikkel 174 Artikli 2 punkt 44 üle viidud artiklisse 194 välja jäetud Artikli 230 punkt a välja jäetud välja jäetud Artikkel 126 Artikkel 143
Artikkel 122 Artikkel 180	Toetusesaajad Toetuslepingute ja toetuse andmise otsuste sisu	Artikkel 181 Artikkel 194
Artikkel 123 Artikkel 181	Toetuste vormid Toetuste vormid	Artikkel 121 Artikkel 121
Artikkel 124 Artikli 182 lõige 1 Artikli 182 lõige 2 Artikli 182 lõige 3 Artikli 182 lõige 4	Kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed Kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed	Artikkel 175 Artikli 175 lõige 5 ja artikkel 178 välja jäetud Artikli 177 lõige 3 Artikkel 127
	Kindlasummalised koondmaksed	Artikkel 176
	Toetusesaajate kontrollimine kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete puhul	Artikkel 177
	Kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete regulaarne hindamine	Artikkel 178
	Toetusesaaja tavapärased kuluarvestustavad	Artikkel 179
2. PEATÜKK	Põhimõtted
Artikkel 125 Artikkel 183 Artikkel 184 Artikkel 185 Artikkel 186	Toetuste suhtes kohaldatavad üldpõhimõtted Kaasrahastamise põhimõte Kasumi taotlemist keelav põhimõte Madala maksumusega toetused Tehniline abi	Artiklid 184, 185 ja 186 Artiklis 184 välja jäetud Artikli 2 punkt 28 Artikli 2 punkt 46
Artikkel 126 Artikkel 187	Rahastamiskõlblikud kulud Rahastamiskõlblikud kulud	Artikkel 180 Artikkel 180
Artikkel 127	Mitterahaline kaasrahastamine	Artikkel 184
Artikkel 128 Artikkel 188 Artikkel 189 Artikkel 190 Artikkel 191 Artikkel 192	Läbipaistvus Tööprogrammide koostamine Konkursikutsete sisu Konkursikutsete suhtes kohaldatavad erandid Tagantjärele avalikustamine Taotlejate teavitamine	Artikkel 183 Artikkel 183 Artikkel 187 Artikkel 188 Artikkel 183 välja jäetud
Artikkel 129 Artikkel 193	Toetuste mittekumuleerumise põhimõte Eraldi eelarveridadelt rahastamine	Artikkel 185 Artikli 185 lõige 1
Artikkel 130 Artikkel 194	Tagasiulatuva jõu puudumise põhimõte Tagasiulatuv rahastamine äärmiselt kiireloomuliste olukordade ja konfliktide ärahoidmise korral	Artikkel 186 Artikkel 186
3. peatükk	Väljavalimismenetlus
Artikkel 131 Artikkel 195 Artikkel 196 Artikkel 197 Artikkel 198 Artikkel 199 Artikkel 200 Artikli 201 lõige 1 Artikli 201 lõige 2	Toetustaotlused Toetustaotluste esitamine Toetustaotluste sisu Tõendid menetlusest kõrvalejätmise põhjuste puudumise kohta Taotlejad, kes ei ole juriidilised isikud Üksused, kes esinevad ühe taotlejana Rahalised ja halduskaristused Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid	Artikkel 189 Artikkel 144 Artikkel 189 Artikkel 133 Artikli 190 lõige 2 välja jäetud välja jäetud välja jäetud Artikli 190 lõige 1
Artikkel 132 Artikkel 202 Artikkel 203	Valiku- ja hindamiskriteeriumid Valikukriteeriumid Hindamiskriteeriumid	Artikkel 191 Artikkel 191 Artikkel 192
Artikkel 133 Artikkel 204 Artikkel 205	Hindamismenetlus Toetustaotluste hindamine ja lepingu sõlmimine Taotlejate teavitamine	Artikkel 193 Artikkel 193 Artikli 193 lõige 7
4. peatükk	Maksmine ja järelevalve
Artikkel 134 Artikkel 206	Eelmaksetagatis Eelmaksetagatis	Artiklid 147 ja 148 Artiklid 147 ja 148
Artikli 135 lõiked 1 ja 5–7 Artikli 135 lõiked 2–4 artikli 135 lõiked 8–9 Artikkel 207 Artikkel 208	Toetuste maksmine ja järelevalve Maksetaotluse tõendavad dokumendid Toetuste maksmise peatamine ja toetuste vähendamine	Artikkel 195 Artikkel 127 välja jäetud Artikkel 196 Artikkel 127
Artikkel 136	Andmete säilitamise aeg	Artikkel 128
5. peatükk	Rakendamine
Artikkel 137 Artikkel 209 Artikkel 210	Rakenduslepingud ja rahaline toetus kolmandatele isikutele Rakenduslepingud Rahaline toetus kolmandatele isikutele	Artiklid 197 ja 198 Artikkel 198 Artikkel 197
VII JAOTIS	AUHINNAD	IX JAOTIS
Artikkel 138 Artikkel 211 Artikkel 212 Artikkel 213 Artikkel 214 Artikkel 215	Üldeeskirjad Tööprogrammide koostamine Konkursieeskirjad Tagantjärele avalikustamine Hindamine Teave ja teavitamine	Artikkel 199 Artikkel 108 Artikkel 200 Artikkel 200 Artikkel 145 Artikkel 200
VIII JAOTIS	RAHASTAMISVAHENDID	X JAOTIS
Artikkel 139 Artikkel 216 Artikkel 217	Kohaldamisala ja rakendamine	Artikkel 201
Artikkel 218	Rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste suhtes kohaldatavad põhimõtted ja tingimused	Artikkel 202
Artikkel 219	Eeskirjad ja rakendamine	Artikkel 208
Artikkel 220	Rahastamisvahendid, mida komisjon rakendab otsese eelarve täitmise raames	Artikkel 209
Artikkel 221	Rahastamisvahendid, mida komisjon rakendab otsese eelarve täitmise raames	Artikkel 209
Artikkel 140	Rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste suhtes kohaldatavad põhimõtted ja tingimused	Artikkel 202
Artikkel 222	Rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste suhtes kohaldatavad põhimõtted ja tingimused	Artikkel 202
Artikkel 223	Rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste suhtes kohaldatavad põhimõtted ja tingimused	Artikkel 202
Artikkel 224	Rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste suhtes kohaldatavad põhimõtted ja tingimused	Artikkel 202
Artikkel 225
Artikkel 226	Rahalise toetuse käsitlemine liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise raames	Artikkel 210

IX JAOTIS	Raamatupidamise aastaaruande esitamine ja raamatupidamisarvestus	XIII JAOTIS
1. PEATÜKK	Raamatupidamise aastaaruanne	1. PEATÜKK
	Raamatupidamisraamistik	1. jagu
Artikkel 141	Raamatupidamise aastaaruande struktuur	Artikkel 234
Artikkel 142 Artikkel 227		Artikkel 241 välja jäetud
Artikkel 143	Raamatupidamiseeskirjad	Artikkel 79
Artikkel 144 Artikkel 228 Artikkel 229	Raamatupidamispõhimõtted	Artikkel 79 Artikli 79 lõige 2 välja jäetud
Artikkel 145 Artikkel 230 Artikkel 231 Artikkel 232 —	Finantsaruanded	Artikkel 235 välja jäetud välja jäetud
	Eelarve täitmise aruanded	2. jagu
Artikkel 146 Artikkel 233 —	Eelarve täitmise aruanded	Artikkel 236 välja jäetud
	Raamatupidamise aastaaruande esitamise ajakava	3. jagu
Artikkel 147	Esialgne raamatupidamise aastaaruanne	Artikkel 237
Artikkel 148 Artikkel 234	Lõpliku raamatupidamise aastaaruande heakskiitmine	Artikkel 238 Artiklid 237 ja 238
2. PEATÜKK	Teave eelarve täitmise kohta	2. PEATÜKK
Artikkel 149	Eelarveliste tagatiste ja riskide aruanne	Artikkel 242
Artikkel 150	Eelarve täitmise kuuaruanne	Artikkel 240
3. PEATÜKK	Raamatupidamisarvestus	4. peatükk
1. jagu	Ühissätted	1. jagu
Artikkel 151 Artikkel 235 Artikkel 236	Raamatupidamissüsteem	Artikli 80 lõiked 7, 8 ja 9
Artikkel 152	Ühised nõuded institutsioonide raamatupidamissüsteemi kohta	välja jäetud
2. jagu	Üldine raamatupidamisarvestus	2. jagu
Artikkel 153	Üldine raamatupidamisarvestus	Artikkel 81
Artikkel 154 Artikkel 237 Artikkel 238 Artikkel 239 Artikkel 240 Artikkel 241 Artikkel 242 Artikkel 243 Artikkel 244 [Artikli 144 asemel artikkel 229]	Üldise raamatupidamisarvestuse kirjed	Artikkel 81 välja jäetud välja jäetud välja jäetud välja jäetud välja jäetud välja jäetud välja jäetud välja jäetud
Artikkel 155	Raamatupidamisarvestuse korrigeerimised
3. jagu
Artikkel 156 Artikkel 245	Eelarveline raamatupidamisarvestus	välja jäetud
4. PEATÜKK	Varade inventarinimestikud
Artikkel 157 Artikkel 246 Artikkel 247 Artikkel 248 Artikkel 249 Artikkel 250 Artikkel 251 Artikkel 252 Artikkel 253 Artikkel 254	Varade inventarinimestikud	Artikkel 84 välja jäetud välja jäetud välja jäetud välja jäetud välja jäetud välja jäetud välja jäetud välja jäetud välja jäetud
X JAOTIS	VÄLISAUDIT JA EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE	XIV JAOTIS
1. PEATÜKK	Välisaudit	1. PEATÜKK
Artikkel 158	Kontrollikoja tehtav välisaudit	Artikkel 246
Artikkel 159	Auditeerimiseeskirjad ja -menetlused	Artikkel 247
Artikkel 160	Väärtpaberite ja raha kontrollimine	Artikkel 248
Artikkel 161	Kontrollikoja juurdepääsuõigus	Artikkel 249
Artikkel 162	Kontrollikoja aastaaruanne	Artikkel 250
Artikkel 163	Kontrollikoja eriaruanded	Artikkel 251
2. PEATÜKK	Eelarve täitmisele heakskiidu andmine	2. PEATÜKK
Artikkel 164	Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava	Artikkel 252
Artikkel 165	Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus	Artikkel 253
Artikkel 166	Järelmeetmed	Artikkel 254
Artikkel 167	Euroopa välisteenistust käsitlevad erisätted	Artikkel 255
TEINE OSA ERISÄTTED
I JAOTIS	EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFOND
Artikkel 168	Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi käsitlevad erisätted	välja jäetud
Artikli 169 lõige 1 Artikli 169 lõige 2 Artikli 169 lõige 3	EAGFi eraldistega seotud kulukohustused	välja jäetud välja jäetud (sisaldub artikli 12 lõikes 1) Artikli 12 lõike 2 punkt d
Artikli 170 lõige 1 Artikli 170 lõige 2 Artikli 170 lõige 3	EAGFi assigneeringutega seotud üldised esialgsed kulukohustused	välja jäetud Artikli 114 lõige 1 Artikli 11 lõige 2
Artikli 171 lõige 1 Artikli 171 lõige 2 Artikli 171 lõige 3	EAGFiga seotud eelarveliste kulukohustuste võtmise ajakava	Artikli 114 lõige 3 Artikli 114 lõige 2 Artikli 114 lõige 4
Artikkel 172	EAGFi kulude kajastamine raamatupidamisarvestuses	Artikli 10 lõike 5 punkt a
Artikli 173 lõige 1 Artikli 173 lõige 2	EAGFi assigneeringute ümberpaigutamine	Artikli 30 lõike 1 neljas lõik Artikli 31 lõige 5
Artikkel 174	EAGFiga seotud sihtotstarbelised tulud	välja jäetud
II JAOTIS	STRUKTUURIFONDID, ÜHTEKUULUVUSFOND, EUROOPA KALANDUSFOND, EUROOPA MAAELU ARENGU PÕLLUMAJANDUSFOND NING VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA FONDID, MILLE PUHUL EELARVE TÄITMINE TOIMUB KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA
Artikkel 175	Erisätted	välja jäetud
Artikkel 176	Kulukohustuste assigneeringute jaotusest kinnipidamine	välja jäetud
Artikli 177 lõige 1 Artikli 177 lõige 2 Artikli 177 lõige 3 Artikli 177 lõige 4 Artikli 177 lõige 5	Rahaliste toetuste maksmine ning vahemaksete ja tagasimaksete tegemine	välja jäetud välja jäetud välja jäetud Artikli 12 lõike 3 punkt b Artikkel
Artikli 178 lõige 1 Artikli 178 lõige 2 —	Assigneeringute vabastamine	Artikli 13 lõige 3 Artikli 14 lõige 1 Artikli 14 lõige 1
Artikkel 178a	Kulukohustuste assigneeringute ülekandmine Euroopa ühendamise rahastu puhul	välja jäetud
Artikli 179 lõige 1 Artikli 179 lõige 2 Artikli 179 lõige 3	Assigneeringute ümberpaigutamine	Artikli 28 lõike 1 punkt f Artikli 28 lõige 2 Artikli 28 lõige 2
Artikkel 180	Projektide juhtimine, valik ja auditeerimine
III JAOTIS	TEADUSUURINGUD
Artikli 181 lõige 1 Artikkel 255 — Artikli 181 lõige 2	Teadusuuringuteks ettenähtud vahendid Toimingute liigid	välja jäetud Artikli 20 lõike 2 punkt b, artikli 21 lõike 2 punkt b
Artikkel 182	Teadusuuringuteks ettenähtud vahenditega seotud kulukohustused	Artikkel 14
Artikli 183 lõige 1 Artikkel 256 Artikli 183 lõige 2 Artikli 183 lõige 3 Artikli 183 lõige 4	Teadusuuringute Ühiskeskus Teadusuuringute Ühiskeskuse suhtes kohaldatavad täiendavad eeskirjad	Artikli 154 lõige 4 Artikli 20 lõike 2 punkt g, artikli 21 lõike 2 punkt b ja artikli 12 lõike 3 punkt c
IV JAOTIS	VÄLISTEGEVUS
1. PEATÜKK	Üldsätted
Artikkel 184 Artikkel 257	Välistegevus Meetmed, mida võib rahastada	välja jäetud
2. PEATÜKK	Meetmete rakendamine
1. jagu	Üldsätted	välja jäetud
Artikkel 185	Välismeetmete rakendamine	välja jäetud
2. jagu	Eelarvetoetus ja mitme rahastajaga usaldusfondid
Artikkel 186 Artikkel 258	Eelarvetoetuse kasutamine Eelarvetoetuse kasutamine	Artikkel 229
Artikkel 187 Artikkel 259	Liidu välistegevuse usaldusfondid Liidu välistegevuse usaldusfondid	Artikkel 228
3. jagu	Muud eelarve täitmise viisid
Artikkel 188 Artikkel 43	Välismeetmete rakendamine kaudse eelarve täitmise raames Koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega toimuva kaudse eelarve täitmise erisätted	välja jäetud
Artikkel 189 — — — —	Välismeetmete rakendamist käsitlevad rahastamislepingud	välja jäetud
3. PEATÜKK	Hanked
Artikkel 190 Artikkel 260 Artikkel 261 Artikkel 262 Artikkel 263 Artikkel 264 Artikkel 265 Artikkel 266 Artikkel 267 Artikkel 269 Artikkel 273 Artikkel 274 Artikkel 275 Artikkel 276 — — — — — —	Välistegevuse valdkonna hanked Hoonete üürimine Teenuslepingud Piirmäärasid ja välislepingute sõlmimise korda käsitlevad erisätted Hankemenetluses osalemiseks vajalikud tõendid Reklaam Teenuslepingute ja teenuste kontsessioonilepingute piirmäärad ja nende sõlmimise kord Läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine teenus-, tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimiseks Tarnelepingute piirmäärad ja nende sõlmimise kord Ehitustöölepingute ja kontsessioonilepingute piirmäärad ja nende sõlmimise kord Hanke tingimused Garantiid Menetluste tähtajad Hindamiskomisjon	Artikkel 172 välja jäetud välja jäetud Lisa punkt 36 välja jäetud Lisa punkt 37 Lisa punkt 38 Lisa punkt 39 Lisa punkt 38 Lisa punkt 38 Lisa punkt 40 punkt 147, osa välja jäetud Lisa punkt 41 Artikkel 145
Artikkel 191 — Artikkel 263	Hankemenetluses osalemise reeglid Hankemenetluses osalemiseks vajalikud tõendid	Artikkel 173 välja jäetud
4. PEATÜKK	Toetused
Artikkel 192 Artikkel 277	Välistegevuse täies ulatuses rahastamine Täies ulatuses rahastamine	Artikli 184 lõige 3
Artikkel 193	Välistegevuse toetuste suhtes kohaldatavad eeskirjad
5. PEATÜKK	Raamatupidamise aastaaruande auditeerimine
Artikkel 194	Välistegevuse auditeerimine liidu tasandil
V JAOTIS	EUROOPA AMETID	IV jaotis, 3. peatükk, 1. jagu Euroopa ametid
Artikkel 195 Artikkel 278 Artikkel 279 Artikkel 280	Mõisted ja pädevuse ulatus	Artikkel 63 välja jäetud välja jäetud välja jäetud
Artikkel 196 Artikkel 281 Artikkel 282	Euroopa ametite assigneeringud Euroopa ametite raamatupidamisarvestus Euroopa ametite raamatupidamisarvestus	Artikkel 64 Artikli 66 lõige 5 Artikli 66 lõige 6
Artikkel 197	Euroopa ametite assigneeringud	Artikli 64 lõige 2
Artikkel 198	Euroopa ametite raamatupidamisarvestus	Artikkel 66
Artikkel 199 Artikkel 279 Artikkel 280	Mittekohustuslikud ülesanded	Artikli 65 punkt a välja jäetud välja jäetud
Artikkel 200	Mittekohustuslikud ülesanded	Artikli 65 punkt b
VI JAOTIS	HALDUSASSIGNEERINGUD	XV jaotis
Artikkel 201 Artikkel 283 Artikkel 284 Artikkel 285	Üldsätted Üldsätted Üldsätted Üldsätted	Artikkel 256 Artikli 256 lõige 2 Artikli 256 lõige 4 Artikli 256 lõige 5
Artikkel 202	Assigneeringute sidumine kulukohustustega Maksed eeldatavate assigneeringute arvelt	Artikli 11 lõige 2 Artikkel 257
Artikkel 203 Artikkel 286	Üldsätted Kinnisvaraprojekte käsitlevad erisätted Varajase teavitamise ja eelneva heakskiitmise menetlus	Artikli 256 lõiked 10 ja 2 Artikkel 258 Artikkel 259
VII JAOTIS	EKSPERDID
Artikkel 204 Artikkel 287	Tasustatud väliseksperdid Tasustatud väliseksperdid	Artikkel 230

VIII JAOTIS	EUROOPA TASANDI ERAKONDADELE ANTAV RAHALINE TOETUS	XI JAOTIS
Artikkel 204a	Üldsätted	Artikkel 214
Artikkel 204b	Põhimõtted	Artikkel 215
Artikkel 204c	Eelarveaspektid	Artikkel 216
Artikkel 204d	Toetustaotluste esitamise kutse	Artikkel 217
Artikkel 204e	Väljavalimismenetlus	Artikkel 218
Artikkel 204f	Hindamismenetlus	Artikkel 218
Artikkel 204g	Rahalise toetuse vorm	Artikkel 219
Artikkel 204h	Rahalise toetuse andmise eeskirjad	Artikkel 219
Artikkel 204i	Eelmaksed	Artikkel 219
Artikkel 204j	Garantiid	Artikkel 220
Artikkel 204k	Rahalise toetuse kasutamine	Artikkel 221
Artikkel 204l	Rahalise toetuse kasutamist käsitlev aruanne	Artikkel 222
Artikkel 204m	Lõppmakse tegemine
Artikkel 204n	Kontroll ja karistused	Artikkel 224
Artikkel 204o	Andmete säilitamine	Artikkel 225
Artikkel 204p	Sõltumatute väliste auditeerimisasutuste või ekspertide valimine	Artikkel 226
KOLMAS OSA	LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED
—	—
Artikkel 205	Üleminekusätted	Artikkel 277
Artikkel 288	Üleminekusätted
—	—
Artikkel 206	Euroopa Parlamendi ja nõukogu teabenõuded	Artikkel 260
Artikkel 207	Piirmäärad ja summad	välja jäetud
Artikkel 210	Delegeeritud volituste rakendamine	Artikkel 261
Artikkel 208 —	ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud asutused	Artikkel 69
Artikkel 209	Avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevad asutused	Artikkel 70
Artikkel 211	Läbivaatamine	Artikkel 278
Artikkel 212	Kehtetuks tunnistamine	Artikkel 279
Artikkel 213	Läbivaatamine seoses Euroopa välisteenistusega	välja jäetud
Artikkel 214	Jõustumine ja kohaldamine	Artikkel 280