SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjonis täna vastu võetud telekommunikatsiooni reguleerivate õigusaktide uus pakett hõlmab teatist Euroopa visioonist ühenduse kohta kodanike ja ettevõtjate jaoks digitaalsel ühtsel turul 1 ja õigusakti ettepanekut Euroopa elektroonilise side seadustiku kohta, 2 millega vaadatakse läbi elektroonilist sidet reguleeriv raamistik. Komisjoni ettepanekutes nähakse ette vajalikud reformid väga suure läbilaskevõimega võrkude kättesaadavuse ja kasutuselevõtu tagamiseks, mis võimaldab toodete, teenuste ja rakenduste laialdast kasutamist digitaalsel ühtsel turul.

Kuna internet ja digitaalne ühenduvus muudavad isiklikku elu ja kutsetegevust ELis ja väljaspool seda, tuleb avalikkust innustada kinni haarama sellise ümberkujundamisega avanevatest võimalustest.

Seepärast on komisjon seadnud 2025. aastaks strateegilise eesmärgi võtta kasutusele gigabiti internetiühendus sellistes avalike teenuste osutamise paikades nagu haldusasutused, raamatukogud ja haiglad. Nende ja muude ühiskondliku elu keskuste, nagu üldsusele avatud vabaõhualade võrku ühendamine, pakkudes toimivast internetiühenduse kiirusest tunduvalt suuremat kiirust, võimaldab kõikide elualade kodanikel saada kasu järgmise põlvkonna ühendustest, kui ollakse liikvel paikades, kus see on oluline.

Lisaks osutatud eesmärki toetavatele meetmetele soodustab uus pakett ka kohalike traadita side juurdepääsupunktide kasutuselevõttu lihtsama planeerimise ja kergemate regulatiivsete kohustuste kaudu, muu hulgas ka siis, kui juurdepääsu pakutakse mitteärilisel alusel või avalike teenuste osutamise kõrvalteenusena.

Kavandatava meetmega täiendatakse neid jõupingutusi, muutes määruse (EL) nr 1316/2013 3 (edaspidi: „Euroopa ühendamise rahastu määrus”) ja määruse (EL) nr 283/2014 4 (edaspidi: „suuniste määrus“) Euroopa Ühendamise Rahastu kommunikatsioonivaldkonna õigusraamistikku. Muudatustega soovitakse julgustada avalikke ülesandeid täitvaid üksusi, näiteks riigiasutusi ja avalike teenuste osutajaid pakkuma tasuta kohalikku traadita ühendust kohalikes avaliku elu keskustes (nt haldusasutused, raamatukogud, tervishoiuasutused ja väline avalik ruum). Selleks pakutakse rahalisi stiimuleid üksustele, kes soovivad pakkuda tasuta kohalikku suure läbilaskevõimega traadita internetiühendust nende jurisdiktsiooni kuuluvas avalikus ruumis või teeninduskohtades. Sekkumise esimeses etapis seatakse prioriteediks vahendite eraldamine kohalikele ametiasutustele juurdepääsupunktide loomiseks avaliku elu keskustes, sealhulgas üldsusele avatud vabaõhuruumis.

Soodustades integratsiooni olemasolevate avalike teenustega, edendab sekkumine kodanike huvi suure läbilaskevõimega internetiühenduse teenuste vastu ja annab seeläbi olulise panuse nii lairibateenuste kasutuselevõtmisse kui ka avaliku taristu arengusse. Tasuta kohalik traadita ühendus, mis on kättesaadav rahvarohketes kohtades, kus inimesed kogunevad järgmisse sihtpunkti edasiliikumiseks, pakub märkimisväärset lisaväärtust, võimaldades muuta jõude- ja sõiduaja tootlikuks, puhke- või eneseharimiskogemuseks. Samuti võivad sellised kohalikud traadita juurdepääsupunktid pakkuda paremat leviala raskesti ligipääsetavates kohtades, aga ka kohtades, kus vastasel korral puuduks paljudel võimalus traadita internetti kasutada. Kui kasutajatel on internetiühendus ka kõikjal väljas viibides, paraneb nende liikuvus, paindlikkus ja huvi avaliku sektori ettevõtjate pakutavate teenuste kasutamise vastu, aga ka kontroll oma aja planeerimise üle. Samal ajal tagab mis tahes juurdepääsupunkti piiratud leviala selle, et selline avalik pakkumine ei mõjuta kommertspakkumisi, kuid võib mängida olulist rolli lairibaühenduse kasutamise ja digitaalse kirjaoskuse edendamisel. See omakorda suurendab kasutajate huvi kommertsalustel pakutava paikse või mobiilse lairibaühenduse vastu. Kavandatava sekkumisega täiendatakse Euroopa elektroonilise side seadustiku ettepanekus sätestatud universaalteenuse uut legaaldefinitsiooni, mille kohaselt on igal ELi kodanikul õigus võrguühendusele: õigus vähemalt teatavas kindlaksmääratud asukohas saada toimivat internetiühendust, millel on taskukohane hind ning mis võimaldab täielikult osaleda digitaalmajanduses ja -ühiskonnas.

Kavandatava meetmega nähakse ette lihtne rahastamismehhanism kohalike traadita side juurdepääsupunktide paigaldamiseks. Sekkumisega soovitakse saavutada maksimaalne lühiajaline mõju kodanike huvi suurendamise kaudu internetiühenduse teenuste vastu, samuti soovitakse lihtsustada avalike digitaalteenuste kasutamist, sealhulgas digitaalteenuste taristute kättesaadavust. Eeldus, et suurem huvi tagab juurdepääsupunktide edasise toimimise ja nende võimaliku asendamise ilma täiendava rahalise abi andmiseta, on vastavuses sellise abi järkjärgulise kaotamise eesmärgiga seal, kus võimalik, soodustades alternatiivsete rahastamismehhanismide kasutamist.

Et tagada kavandatava sekkumise sihipärasus ja maksimaalne kasu üldsusele, pakutakse rahastamist vaid sellistes tingimustes, kus suure kiirusega lairibaühendust pakkuv vabalt juurdepääsetav avaliku või erasektori juurdepääsupunkt seni puudub. Kuna üksikmeetmetele antav liidu rahaline abi jääb allapoole finantsmääruses 5 sätestatud madala maksumusega toetuse (60 000 eurot) piirmäära, ei prognoosita sekkumise olulist mõju konkurentsile 6 . Lisaks pakutakse sellist rahastust geograafiliselt tasakaalustatud viisil, mis toetab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus, pöörates erilist tähelepanu kohalike kogukondade vajadustele 7 . Nende kriteeriumide ühise kohaldamise tulemusena vastab kavandatav sekkumine üleeuroopaliste võrkude toimimise aluseks olevale avatud ja konkurentsinõuetele vastavate turgude raamistikule.

Lisaks nõudluse stimuleerimisele kiire lairibaühenduse järele ja sellise ühenduse kasutuselevõtu hoogustamisele kogukonna tasandil, on sekkumisel ka mitmeid positiivseid järelmõjusid, näiteks parem juurdepääs e-valitsuse teenustele, selliste elanikkonnarühmade aktiivsem osalemine demokraatlikus elus, kelle jaoks internetiühendus on raskemini kättesaadav (näiteks pagulased ja madala sissetulekuga inimesed), aga ka täiendava taristu loomine kommunikatsiooniks hädaolukordade ja kriiside korral ja avalikke teenuseid puudutavate teadaannete edastamiseks. Selle tagamiseks, et piiratud ressurssidega kohalikud kogukonnad saaksid samuti kasu digitaalsel ühtsel turul osalemisest, peaks olema lubatud anda käesoleva meetme raames toetust kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamise põhimõtte kohaldamist. Võimalike toetusesaajate hulgas võivad olla kohaliku kogukonna liikmed, kes viivad ellu kavandatava meetme raames rahastatavat tegevust, et määrata kindlaks need avalikud keskused, kus tasuta traadita side juurdepääsupunktidest võib kogukonnale olla kõige rohkem kasu.

Arvestades sekkumise paindlikkust ja sihipärasust, mis on seotud lairibavõrkude toetamiseks ette nähtud Euroopa ühendamise rahastu rakendamise rahastamispaketiga telekommunikatsioonisektoris, tuleks seda koos Euroopa ühendamise rahastu määruse kohaste seotud meetmete ja eraldi eelarvega käsitleda eraldi ühishuviprojektina, mille üksikasjad tuleb ette näha suuniste määruses. Arvestades nendele mõlemale valdkonnale antava rahalise abi piiratust, kuid lõplike kasusaajate suurt arvu, tuleb välja töötada selline haldusmenetlus, mis tagaks sujuva ja kiire otsustusprotsessi. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema Euroopa ühendamise rahastu määruse kohaselt võimalus kiita käesoleva sekkumise alusel heaks ettepanekute kategooriad selle asemel, et anda nõusolek iga üksiku toetusesaaja kohta. Kui seda muudatust rakendada horisontaalselt nõnda, et sellest saavad kasu ka muud ühishuviprojektid, arvestab ettepanek ka liikmesriikide nõudmisega kasutada digitaalteenuste taristute puhul tõhusamaid rakendusmeetmeid.

Et meede oleks kasutatav paljudes eri olukordades ja tagaks konkreetsed tulemused nii kiiresti kui võimalik, tuleb tagada, et kättesaadava rahalise abi vorme tarbetult ei piirataks. Selles kontekstis on võimalik tagada oluline paindlikkus, kui rakendamise käigus saab kasutada võimalikult palju sekkumiseks sobivaid abi vorme. Seepärast ja arvestades käimasolevaid läbirääkimisi finantsmääruse läbivaatamiseks, tuleks Euroopa ühendamise rahastu määrust muuta, et täpsustada, et kõik meetmed, mis aitavad ellu viia ühishuviprojekte, sealhulgas praegune sekkumine, on üldjuhul kõlblikud saama toetust finantsmääruses ette nähtud rahalise abi vormide kaudu nii praegu kui ka tulevikus.

Teisalt tehakse samadel põhjustel ettepanek, et nii Euroopa ühendamise rahastu määruses kui ka suuniste määruses tuleks vastastikku sidusal viisil täpsustada, millised on sekkumise jaoks kättesaadavad rahalise abi vormid. Toetused on tõenäoliselt kõige sobivam rahalise abi vorm tasuta kohaliku traadita ühenduse eesmärgi saavutamiseks maapiirkondades, kuid muid rahalise abi liike, välja arvatud rahastamisvahendid, ei tohi algusest peale välistada. Rahastamisvahendite väljajätmine tuleneb nendega kaasnevast suhteliselt suurest halduskoormusest ja viivitustest rakendamisel, mis ei ole piisavalt kooskõlas kavandatavate meetmete iseloomuga.

Kiiruse ja tõhususe tagamiseks viiakse sekkumine ellu sujuvalt toimivate haldusmenetluste kaudu, kasutades taotluste läbivaatamiseks ja rajatud kohalike traadita juurdepääsupunktide edasiseks järelevalveks ja auditeerimiseks standarditud dokumente (nt vautšerid) ja veebipõhiseid vahendeid.

Loodetakse, et kavandatud meede, mida edendatakse pädevate lairibaühenduse asutuste ELi võrgustiku 8 kaudu, suurendab kohalike omavalitsuste ja kodanike teadlikkust komisjoni uutest prioriteetidest seoses gigabitiühiskonnaga ning parandab ELi nähtavust ja usaldusväärsust ühenduvuse pakkumisel ja juurdepääsu tagamisel digitaalsetele teenustele kogu Euroopas. Kavandatava meetmega rahastatava tegevuse äratuntavus tagatakse komisjonis välja töötatud konkreetse visuaalse identiteediga, mis tehakse abisaajatele rakendamise jaoks kättesaadavaks, tagades seega kaubamärgi äratuntavuse.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Praegu on Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsiooni õigusraamistikus ette nähtud rahaline toetus telekommunikatsioonivaldkonnas digitaalteenuste taristute (toetuste ja/või hanke vormis) ja lairibavõrkude (rahastamisvahendite vormis) jaoks.

Arvestades sekkumist lairibaühenduse toetamiseks ja lairibavõrkude suurt tähtsust majanduskasvu ja töökohtade edendamisel, aga ka rahalisi ja tehnilisi probleeme seoses avaliku sektori investeeringutega, nähakse suuniste määruses ette piiratud sekkumine. Euroopa ühendamise rahastust rahastatakse vaid väikest osa rahastamisvahendite loomisest liidu tasandil, mis toimub eelkõige koostöös Euroopa Investeerimispangaga, et hõlbustada muude avaliku ja erasektori vahendite tõhusat kasutamist. Sellega soovitakse kasutusele võtta innovatiivsed lairibaprojektid, mis põhinevad eesrindlikul tehnoloogial ja mida saab rakendada ka mujal, täites seega oma eesmärgid nii otse kui ka tutvustava mõju kaudu.

Kavandatud meede täiendab kasutajakeskseid elemente, mis on ette nähtud ettepanekus Euroopa elektroonilise side seadustiku kohta. Toetus kohalike traadita juurdepääsupunktide loomiseks kohaliku avaliku elu keskustesse täiendab Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsioonisektori muid meetmeid, aga ka muid rahalise toetuse allikaid, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, millest toetatakse lairibavõrkude kasutuselevõttu. Kuna Euroopa ühendamise rahastu määrus ega suuniste määrus neid meetmeid praegu ei hõlma, tehakse ettepanek neid määruseid vastavalt muuta.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 172, mis on õiguslik alus ELi sekkumisele, millega toetatakse üleeuroopaliste võrkude rajamist ja arendamist transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiataristute valdkonnas. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 170 lõikega 1 soovitakse algatusega tagada, et kohalikud kogukonnad saaksid digitaalsest ühtsest turust täiel määral kasu, moodustades selliste võrkude kasutuselevõtu kaudu sisepiirideta ala.

•Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas ja kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 170 kohasesse üleeuroopalise telekommunikatsioonivõrgu tegevusvaldkonda.

Võttes digitaalse ühtse turu strateegia laiemas kontekstis eriti arvesse kohalike kogukondade vajadusi, aitab ettepanek kaasa elektroonilise side siseturu saavutamisele ja võimaldab kogukondadel selles osaleda. Kuna kogu ELi hõlmavat kõrge kvaliteediga traadita ühendust ei suuda liikmesriigid täielikult oma meetmetega üksi saavutada, on ettepanek kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Eeldatakse, et sekkumist edendatakse muu hulgas ka pädevate lairibaühenduse asutuste ELi võrgustiku kaudu, mis peaks aitama tagada kohalike kogukondade vajaduste nõuetekohase arvessevõtmise ja halduskoormuse hoidmise miinimumtasemel.

Tasuta kohaliku traadita ühenduvuse praegused algatused on killustunud, mis põhjustab ebatõhusust. Eelkõige puudub ühtne strateegia, kuidas edendada juurdepääsu tasuta traadita ühenduvusele kogu liidus, et veelgi hoogustada kohalike kogukondade osalemist digitaalsel ühtsel turul. Kuna kohalike traadita juurdepääsupunktide individuaalne kasutuselevõtt on territoriaalselt piiratud isegi kohalikes kogukondades, on selliste jõupingutuste kooskõlastamine eriti tähtis selle tagamisel, et kasutuselevõtt edendaks ühist huvi kogu ELi hõlmava ühenduvuse saavutamiseks ühtsel viisil. Tasuta traadita internetiühenduse lahenduste kasutuselevõtmise üleeuroopaline ühtsus võimaldab optimeerida nii sekkumisega seonduvaid kulusid (eelkõige vähendades väikeste toetuste haldamisega seotud kulusid tänu mastaabisäästule, aga ka vähendades seadmete hinda) ja tagab suurema võrdsuse juurdepääsul, suurendades nõnda majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust liidus. Kavandatud meetmega soovitakse pakkuda täiendavat Euroopa lisaväärtust ja tagada, et kasutuselevõetud taristu võimaldab digitaalteenusetaristute kaudu juurdepääsu sellistele üleeuroopalistele koostalitlusvõimelistele ühishuviteenustele nagu Europeana, turvalisemad interneti teenustetaristud ja koostalitlusvõimelised piiriülesed e-tervise teenused.

Kavandatava sekkumise ulatus piirdub üksnes ühenduvuse pakkumisega avaliku elu keskustes ja üldsusele avatud vabaõhuruumis piiratud levialaga juurdepääsupunktide kaudu; konkreetsed projektid on samuti väikese mahuga. Seega on sekkumine proportsionaalne eesmärgiga võimaldada kohalikel kogukondadel saada osa digitaalse ühtse turu traadita mõõtmest, ilma et see piiraks kaubanduslikke pakkumisi. Samal ajal loodetakse, et meede mõjutab positiivselt ka üldist huvi kaubandusliku iseloomuga juurdepääsuteenuste kaudu pakutava ühenduvuse vastu. Eeldatavasti saab sekkumise tõhusust veelgi tugevdada, kui lihtsustatakse selle rakendamise võimalusi ka mujal, aga ka meetme eduka kasutamise tutvustava mõju kaudu.

Kavandatava meetme elektrooniline haldamine ja pädevate lairibaühenduse asutuste võrgustik tagab selle, et algatuse rakendamise ja selles osalemisega kaasnev halduskoormus on võimalikult väike.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Kuna käesolev algatus täiendab telekommunikatsiooni reguleerivate õigusaktide uut paketti, sealhulgas teatist Euroopa visioonist ühenduvuse kohta kodanike ja ettevõtjate jaoks digitaalsel ühtsel turul, samuti õigusakti ettepanekut elektroonilist sidet reguleeriva raamistiku läbivaatamiseks, tugineb see paljuski sidusrühmade panusele ja ettepanekute aluseks olevate hindamiste ja mõju hindamiste ulatuslikele analüüsidele, aga ka teatisele lisatud talituste töödokumentidele. Kavandatava meetme kõige olulisemate punktide kokkuvõte on esitatud allpool. Üldiselt näitab analüüs, et kuigi seadusandlike ja regulatiivsete meetmetega on võimalik kõrvaldada takistusi, suurendada konkurentsistiimuleid, pakkuda suuremat prognoositavust investorite jaoks ja vähendada võrkude kasutuselevõtu kulusid, on avaliku sektori rahastamisel samuti tähtis roll ühenduvusega seotud Euroopa pikaajaliste eesmärkide saavutamisel.

Hiljutisest aruandest, 9 milles tehakse kokkuvõte elektroonilist sidet reguleeriva raamistiku läbivaatamiseks korraldatud avaliku konsultatsiooni tulemustest, on näha, et paljud avaliku sektori asutused ja eraisikud toetavad
WiFi-võrkude kasutuselevõttu avalikus ruumis, kuid otsitakse sobivat õiguskeskkonda, et reguleerida selliseid küsimusi nagu juurdepääsupakkuja vastutus ja elektromagnetväljadega kokkupuude. Operaatorid rõhutasid, et mis tahes avalik toetus peaks olema tehnoloogiliselt neutraalne, kuid kinnitasid samas, et kasutuselevõttu saaks samuti hõlbustada avaliku ja erasektori partnerluse eri vormide kaudu. Need järeldused on kooskõlas praeguse süsteemi järelhindamise tulemustega, mis on lisatud ettepanekule reguleeriva raamistiku läbivaatamiseks.

Reguleeriva raamistiku läbivaatamiseks koostatud mõjuhinnang põhineb sidusrühmade väljendatud kaalutlustel. Selles tehakse ettepanek väikese raadiusega tugijaamade rajamist käsitlevate sätete lisamiseks. Nende sätetega püütakse vähendada väga tihedate võrkude rajamise kulusid ja parandada juurdepääsu kohalikule traadita ühenduvusele, et vastata plahvatuslikult kasvavale nõudlusele kõikjal kättesaadava ühenduvuse järele. Kavandatav meede, mis täiendab eelistatud varianti töötada välja spektri haldamise valdkonna õiguslik raamistik, aitab edendada tasuta kohaliku traadita ühenduvuse pakkumist ja seeläbi muuta Euroopa visioon ühenduvuse kohta digitaalsel ühtsel turul kodanike ja ettevõtjate jaoks reaalsuseks.

4.MÕJU EELARVELE

Käesoleva ettepanekuga ette nähtud assigneeringuid rahastatakse täielikult mitmeaastase finantsraamistiku alusel (2014–2020). 70 miljonit eurot paigutatakse ümber Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsioonisektori jaoks ajavahemikuks 2017–2019 kavandatud summade piires ja 50 miljonit eurot kantakse telekommunikatsioonisektori rahastamispaketti Euroopa ühendamise rahastu määruse artikli 5 lõike 1 muutmise kaudu. Järjepidevuse huvides kajastub see suurenemine ka ettepanekus Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi õigusraamistiku muutmiseks, 10 nagu see on sätestatud määruses (EL) nr 2015/2017 11 .

2016/0287 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 seoses internetiühenduse edendamisega maapiirkondades

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 12

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, 13

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Komisjoni teatises Euroopa visioonist ühenduvuse kohta digitaalsel ühtsel turul 14 kirjeldatakse mitmeid meetmeid, mille abil saaks arendada ühenduvust Euroopa Liidus.

(2)Lisaks Euroopa ühenduvust toetavatele meetmetele propageeritakse selles ka kohalike traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõttu lihtsama planeerimise ja regulatiivsete takistuste vähendamise kaudu. Sellised juurdepääsupunktid, sealhulgas ka muude avalike teenustega kaasnevad või mittekaubandusliku iseloomuga juurdepääsupunktid, võivad anda olulise panuse praeguste ja uue põlvkonna traadita sidevõrkude arendamisse ja kasutuselevõtmisse, parandades nende leviala kooskõlas muutuvate vajadustega.

(3)Vastavalt teatisele Euroopa visioonist ühenduvuse kohta digitaalsel ühtsel turul ja selleks, et edendada e-kaasatust, peaks liit sihtotstarbelise toetuse kaudu toetama tasuta kohalikku traadita ühenduvust kohalikes avaliku elu keskustes, sealhulgas üldsusele avatud vabaõhuruumis. Selline toetus on määrustega (EL) nr 1316/2013 15 ja (EL) nr 283/2014 16 seni veel hõlmamata.

(4)Selline toetus peaks julgustama avaliku missiooniga üksusi, näiteks riigiasutusi ja avalike teenuste osutajaid, pakkuma tasuta kohalikku traadita ühenduvust oma põhiteenuse kõrvalteenusena selle tagamiseks, et kohalikel kogukondadel oleks võimalik avaliku elu keskustes kasutada väga kiiret lairibaühendust. Sellised üksused on näiteks kohalikud omavalitsused ja muud kohaliku tasandi ametiasutused, raamatukogud ja haiglad.

(5)Kohalikku traadita ühenduvust loetakse tasuta teenuseks üksnes siis, kui selle eest ei küsita mingit tasu ei otsemakse ega mis tahes muud liiki tasu vormis, sealhulgas, kuid mitte ainult, reklaam ja isikuandmete esitamine.

(6)Arvestades sekkumise konkreetset eesmärki ja kohalikele vajadustele suunatud sihtotstarvet, tuleks seda käsitada telekommunikatsioonisektori eraldi ühishuviprojektina määruste (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 tähenduses.

(7)Sekkumise elluviimiseks piisavate vahendite tagamiseks tuleks Euroopa ühendamise rahastu rakendamise rahastamispaketti telekommunikatsioonisektoris suurendada 50 000 000 euro võrra.

(8)Arvestades sekkumise mittekaubanduslikku laadi ja üksikprojektide väikest mastaapi, peaks halduskoormus olema võimalikult väike. Seega tuleb sekkumise elluviimisel kasutada kõige sobivamaid rahalise abi vorme, eelkõige finantsmääruse kohaseid toetusi, mis on kättesaadavad nii praegu kui ka edaspidi. Sekkumist ei tohiks ellu viia rahastamisvahendite abil.

(9)Mis tahes üksiku kohaliku juurdepääsupunkti piiratud leviala ja üksikprojektide väikese väärtuse tõttu ei mõjuta käesoleva määruse alusel rahalist abi saavad juurdepääsupunktid kaubanduslikke pakkumisi. Et selline rahaline abi ei moonutaks põhjendamatult konkurentsi, tõrjuks eemale erainvesteeringuid ega looks tingimusi, mis pärsiksid eraettevõtjate investeerimismotivatsiooni, peab sekkumine piirduma projektidega, mis ei dubleeriks samasuguste omadustega pakkumisi, mille avalik või erasektor on samas valdkonnas välja töötanud. Samuti ei tohi välistada täiendava toetuse andmist avaliku või erasektori allikatest käesoleva meetme kohase kasutuselevõtu toetamiseks.

(10)Ühenduvuse kiire pakkumise tagamiseks kooskõlas käesoleva määrusega tuleks rahalist abi võimalikult suures osas rakendada veebipõhiste vahendite kaudu, mis võimaldab taotlusi kiiresti esitada ja menetleda ning toetada paigaldatud kohalike traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, järelevalvet ja auditeerimist.

(11)Arvestades internetiühenduse vajadusi ELis ning tungivat vajadust edendada juurdepääsuvõrkusid, mis suudavad kogu ELis pakkuda väga kiiretel lairibateenustel põhinevat kvaliteetset internetiühendust, tuleb rahalise abi kaudu saavutada geograafiline tasakaal.

(12)Määruseid (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1316/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1316/2013 muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b) telekommunikatsioonisektor: 1 091 602 000 eurot;”

2. Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liidult toetustena, hanke vormis ja rahastamisvahendite kaudu saadavat rahalist abi võivad saada üksnes need meetmed, millega toetatakse ühishuviprojekte, mis on kooskõlas määrustega (EL) nr 1315/2013 ja (EL) nr 347/2013 ning telekommunikatsioonitaristu üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste määrusega, samuti programmi rakendamist toetavad meetmed”.

b)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Telekommunikatsioonisektoris võivad kõik meetmed, millega rakendatakse ühishuviprojekte, ja programmi rakendamist toetavad meetmed, mis on loetletud telekommunikatsioonitaristu üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste määruses ja mis vastavad nimetatud määrusega kooskõlas kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele ja/või tingimustele, saada käesoleva määruse alusel liidu rahalist abi järgnevalt:

a) üldteenuseid, põhiteenusplatvorme ja programmi rakendamist toetavaid meetmeid rahastatakse toetuste ja/või hanke kaudu;

b) lairibavõrkudega seotud meetmeid rahastatakse rahastamisvahendite kaudu;

c) tasuta kohaliku traadita ühenduvusega seotud meetmeid kohalikes kogukondades rahastatakse toetuste või rahalise abi muude vormide kui rahastamisvahendite kaudu”.

3. Artiklile 9 lisatakse järgmine lõige:

„1a. Kui see on liigse halduskoormuse vältimiseks vajalik, eriti madala maksumusega toetuste puhul määruse (EL) nr 1286/2012 artikli 185 tähenduses, võivad liikmesriigid anda nõusoleku teatud liiki ettepanekutele, mis on seotud artikli 17 kohaste tööprogrammidega, viitamata konkreetsele taotlejale”.

4. Artikli 10 lõikele 4 lisatakse kolmas lõik:

„Tasuta kohaliku traadita ühenduvusega seotud meetmeid kohalikes kogukondades rahastatakse liidu toetusega, mis katab kuni 100 % abikõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist”.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 283/2014 muutmine

Määrust (EL) nr 283/2014 muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 2 lõikele 2 lisatakse punkt h:

„h) „kohalik traadita juurdepääsupunkt” – väikese võimsuse ja tööulatusega väikeseade, milles kasutatakse ainuõiguseta raadiospektrit, mille kättesaadavust ja tõhusat kasutust käsitlevad tingimused on kõnealuse eesmärgi jaoks liidu tasandil ühtlustatud ning mis annab kasutajatele traadita juurdepääsu elektroonilise side võrkudele”.

2. Artikli 4 lõikesse 1 lisatakse punkt c:

„c) toetada tasuta kohaliku traadita ühenduvuse pakkumist kohalikes kogukondades”.

3. Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Lairibavõrkude toetamiseks kasutatavatele rahastamisvahenditele eraldatav kogueelarve ei ületa minimaalset summat, mis on vajalik selleks, et kehtestada kulutõhusaid sekkumisi, mis määratakse kindlaks määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 14 lõikes 1 osutatud eelneva hindamise alusel.

Kõnealune summa on kuni 15 % määruse (EL) nr 1316/2013 artikli 5 lõike 1 punktis b telekommunikatsioonisektorile ette nähtud rahastamispaketist.”

b)lisatakse järgmine lõige:

„5a. Tasuta kohaliku traadita ühenduvuse valdkonna ühishuviprojekte kohalikes kogukondades toetavaid meetmeid toetatakse:

a) toetustega ja/või

b) rahalise abi muude vormide kaudu kui rahastamisvahendid”.

4. Artiklile 6 lisatakse lõige 8a:

„8a. Tasuta kohaliku traadita ühenduvuse valdkonna ühishuviprojekte kohalikes kogukondades toetavad meetmed peavad vastama lisa 4. jaos sätestatud tingimustele”.

5. Artikli 8 lõikele 9 lisatakse punkt d:

„d) lisa 4. jao rakendusmeetmete alusel rajatud kohalikes juurdepääsupunktides loodud ühenduste arv”.

6. Lisale lisatakse järgmine jagu:

„4. JAGU: TRAADITA ÜHENDUVUS KOHALIKES KOGUKONDADES

Meetmed, mille eesmärk on toetada tasuta kohalikku traadita ühenduvust kohalikes avaliku elu keskustes, sealhulgas üldsusele avatud vabaõhuruumis, millel on kohaliku kogukonna jaoks tähtis roll, on kõlblikud rahalise abi saamiseks.

Rahalist abi antakse avaliku missiooniga üksustele, näiteks riigiasutustele ja avalike teenuste osutajatele eesmärgiga pakkuda tasuta kohalikku traadita ühenduvust, rajades selleks kohalikud traadita side juurdepääsupunktid.

Projektidele, mis pakuvad traadita ühenduvust vabalt juurdepääsetavate kohalike traadita juurdepääsupunktide kaudu, võib vahendeid eraldada, kui:

1)projekte viib ellu avaliku missiooniga üksus, mis on suuteline kavandama kohalike juurdepääsupunktide rajamist nii avaliku ruumi sise- kui ka välitingimustes ja tegema vastavat järelevalvet;

2)projektid põhinevad väga kiirel lairibaühendusel, mis tagab kasutajale kõrge kvaliteediga internetiühenduse, mis

a.on tasuta, kergesti juurdepääsetav ja kasutab kõige ajakohasemaid seadmeid ning

b.toetab juurdepääsu innovaatilistele digitaalteenustele, nt digitaalteenuste taristute kaudu pakutavad teenused;

3)projektides kasutatakse komisjoni poolt ette nähtud ühtset visuaalset identiteeti ja need on seotud vastavate veebipõhiste vahenditega.

Toetust ei anta projektidele, mis dubleerivad samasuguste omadustega või samasuguse kvaliteediga pakkumisi, mille avalik või erasektor on samas valdkonnas välja töötanud.

Eelarvevahendid jaotatakse geograafiliselt tasakaalustatud viisil projektidele, mis vastavad eespool nimetatud tingimustele, lähtudes saadud ettepanekutest ja põhimõttest „kes ees, see mees”.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Finantsselgitus järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja
(EL) nr 283/2014 seoses internetiühenduse edendamisega maapiirkondades

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL)
nr 283/2014 seoses internetiühenduse edendamisega maapiirkondades

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 17

09. Sidevõrgud, edastatav sisu ja sidetehnoloogia

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

x Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 18

◻Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

13. septembril 2016 võttis komisjon vastu telekommunikatsiooni reguleerivate õigusaktide uue paketi, sealhulgas komisjoni teatise Euroopa visioonist ühenduvuse kohta kodanike ja ettevõtete jaoks digitaalsel ühtsel turul ja seadusandliku ettepaneku elektroonilist sidet reguleeriva raamistiku läbivaatamiseks. Komisjoni ettepanekutes nähakse ette vajalikud reformid, et veelgi stimuleerida uue põlvkonna võrkude kasutuselevõttu ja tagada, et ükski inimene ega piirkond ei jääks kõrvale.

Ettepanekus julgustatakse avaliku missiooniga üksusi, näiteks kohalikke omavalitsusi pakkuma tasuta WiFi ühendust ühiskondliku elu keskustes (nt kõikjal avaliku sektori hoonetes ja nende ümber, tervisekeskustes, parkides ja väljakutel).

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk

Uue paketiga nähakse ette rahalised stiimulid avaliku missiooniga üksuste, nt riigiasutuste ja avalike teenuste osutajate ettepanekul elluviidavatele projektidele, mille eesmärk on rajada traadita side juurdepääsupunktid ja pakkuda tasuta ühenduvust nende jurisdiktsiooni või teeninduspiirkonda kuuluvates ühiskondliku elu keskustes (nt haldusasutused, raamatukogud, tervishoiuasutused ja väline avalik ruum).

Lisaks nõudluse stimuleerimisele kiire lairibaühenduse järele ja sellise ühenduse kasutuselevõtu hoogustamisele kogukonna tasandil, on algatusel ka mitmeid positiivseid järelmõjusid, näiteks parem juurdepääs innovaatilistele digitaalteenustele ja kiired positiivsed tulemused seoses Euroopa Komisjoni ellu kutsutud gigabitiühiskonnaga.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Euroopa ühendamise rahastu –telekommunikatsioonivõrgud

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Algatusest oodatakse järgmist mõju:

Algatusel on potentsiaali rajada ühenduvus tuhandetes avalikes ruumides, mis omakorda tähendab ca 40–50 miljonit WiFi-ühendust päevas. Selline kohalik ühenduvus toetab avaliku sektori asutuste ja kohalike ettevõtete pakutavate kohalike digitaalteenuste, rakenduste ja tootevaliku suurendamist nii oma elanike kui ka külastajate jaoks, aidates kaasa paremale integreerumisele digitaalsel ühtsel turul.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Peamised näitajad on: a) rajatud juurdepääsupunktide arv ja b) nendes loodav ühenduste arv.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Algatus kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 170 kohasesse üleeuroopalise telekommunikatsioonivõrgu tegevusvaldkonda.

Seadusandliku ettepanekuga Euroopa elektroonilise side seadustiku kohta, mille puhul on tegemist praeguse elektroonilisi sideteenuseid reguleeriva raamistiku ajakohastamisega, kaotatakse eelkõige õiguslikud takistused WiFi kasutuselevõtuks ja jagamiseks Euroopas, kui mõni kohalik kogukond või eraõiguslik üksus soovib kasutusele võtta WiFi-juurdepääsu ja seda edasi pakkuda.

Liidu strateegiline eesmärk (teatis „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks: Euroopa gigabitiühiskonna poole”) on tagada 2025. aastaks gigabitiühenduvus kõigile põhilistele sotsiaalmajanduslikele keskustele, näiteks koolid, transpordisõlmed, peamised avalike teenuste osutajad 19 ning intensiivselt digilahendusi kasutavad ettevõtted. Algatus, millega edendatakse tasuta WiFi-juurdepääsu avaliku elu keskustes, sealhulgas üldsusele avatud vabaõhuruumis, on seega konkreetne näide sellest, kuidas ajakohaste digitaalteenuste taristute kaudu saab sellist ühenduvust edendada.

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Kuna meede tugineb nn vautšerite süsteemile, on selle rakendamine väga tõhus ning see meelitab Euroopa ühendamise rahastusse uut liiki projektiarendajaid – üldjuhul kohalikke omavalitsusi. Kohalike ametiasutuste ja muude peamiste avalike teenuste osutajate vahelist koostööd edendatakse pädevate lairibaühenduse asutuste ELi võrgustiku kaudu, mille moodustamine on ette nähtud telekommunikatsiooni reguleerivate õigusaktide uues paketis. Üldiselt suurendab algatus iga haldustasandi teadlikkust komisjoni uutest gigabitiühiskonnaga seonduvatest prioriteetidest, tagab kaubamärgi äratuntavuse ja suurendab ELi nähtavust ja usaldusväärsust digitaalteenuste pakkumisel kodanikele kogu Euroopas. Juurdepääsupunktid rajatakse ühetaolisena ja nendes tutvustatakse WiFi kasutuselevõtust huvitatud üksustele head tava, seega on need innovaatiliseks eeskujuks, mida kogu ELis korrata.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Viimastel aastatel on kohalikud omavalitsused edendanud tasuta WiFi-ühenduse projekte kogu Euroopas. Seega põhineb meede nende kogemustel ja tugevdab selle rakendamise võimalusi ka mujal, laiendades seda samaaegselt kõigisse ELi liikmesriikidesse.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Algatus täiendab digitaalvõrkude kasutuselevõttu, mida rahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (peamiselt ERF ja EAFRD) ja mille abil viiakse tagasiühenduse võrgud ja lairiba juurdepääsuvõrgud sellistesse piirkondadesse, kuhu sideoperaatorid ei soovi investeerida. Seega loob see kohalikele ametiasutustele täiendava stiimuli pakkuda seda oma jurisdiktsiooni kuuluval territooriumil ja ühendada avalik ruum väga suure läbilaskevõimega tagasiühenduse võrkudega.

Samuti julgustatakse algatusega välja töötama kohalikke innovaatilisi digitaalteenuseid ja rakendusi, mille autoriks on sageli kohalikud VKEd. Kasutades näiteks kohaliku sisu ja muude ajalooliste allikate digiteerimist, saab muuseum või kultuuripärandi objekt välja töötada täiendatud reaalsuse rakendusi, et rikastada külastaja elamust. Sama kehtib ka e-turismi rakenduste kohta, mis toovad kasu kohalikule kaubandusele ja kohaliku omavalitsuse tegevusele. Seega toetab algatus Euroopa Komisjoni digitaalse ettevõtluse poliitikat.

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

x Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–x Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 2017–2020

–x Finantsmõju ajavahemikul 2017–2020

◻Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 20

◻Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻talituste, sealhulgas tema töötajate kaudu liidu delegatsioonides;

–x rakendusametite kaudu

◻Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

–◻kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻avalik-õiguslikele asutustele;

–◻avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Kehtestatakse järelevalvesüsteem, et tagada algatuse kiire rakendamine ja kohesed tulemused. Järelevalve toimub peamiselt veebipõhiste vahendite kasutamise ja kohalike traadita juurdepääsupunktide rajatiste pisteliste auditite kaudu.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Tuvastatud ohud

Rakendamisega kaasnevad ohud: mittebürokraatliku vautšerite süsteemi aluseks on sarnastest algatustest saadud kogemused (nt IKT valdkonna innovatsiooniosakud VKEdele, satelliitühendus) piirkondlikul ja riiklikul tasandil, kuid see kantakse ELi tasandile üle.

Kasutuselevõtuga kaasnevad ohud: põhimõtte „kes ees, see mees” kasutamisega kaasneb territoriaalse tasakaalustamatuse oht. Samas on komisjon võtnud endale kohustuse tagada tasakaalustatud geograafiline mõju ja arvestada väiksemate ja majanduslikult mahajäänud liikmesriikide ja piirkondade konkreetsete vajadustega.

Turvalisuse ja andmekaitseoht: kava tagab isikuandmete täieliku kaitse ja piisava autentimistaseme, et tagada ühenduse kasutajasõbralikkus juurdepääsupunkti tasandil.

Oht mainele: teenuse kvaliteet tagatakse toetusesaajate kohustusega kasutada väga kiiret lairibaühendust, mis võimaldab kasutajatele pakkuda kõrge kvaliteediga internetiühendust, ning mille üle tehakse regulaarset järelevalvet.

2.2.2.# Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Euroopa Ühendamise Rahastu meetmete rakendamise lepingutes ja otsustes nähakse ette järelevalve ja finantskontroll kas komisjoni või komisjoni poolt volitatud esindaja poolt ning Euroopa Kontrollikohtu auditid ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAFi) poolt kohapeal elluviidav kontrollimine, vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (EURATOM, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, sätetele, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta sätetele.

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Kontrollid kokkuvõtlikult

Summa miljonites eurodes

Toetusesaajate arv tehingud (% kogusummast)

Kontrolli sügavus* (hinnang 1–4)

Kaetus (% väärtusest)

Meetmete juhtimine hindamisest järelaudititeni

0,060

1) kõikide projektide üldine seire: 100%

100%

2) valitud projektide auditeerimine: 5 %

10 %

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Rikkumiste avastamisel nõutakse alusetult makstud summad tagasi ning vajadusel rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999.

Lepingud põhinevad tavamallidel, millega nähakse ette üldiselt rakendatavad pettusevastased meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kuludeliik	Rahaline osalus
	1a Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks	Liigendatud/liigendamata	EFTA riigid	Kandidaatriigid	Kolmandad riigid	Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
	09 03 04 Traadita ühendus ELi jaoks (W4EU)	Liigendatud	JAH	EI	EI	EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

[Selle punkti täitmisel tuleb kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit (käesoleva finantsselgituse lisas esitatud teine dokument) ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.]

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Käesoleva ettepanekuga ette nähtud assigneeringuid rahastatakse täielikult mitmeaastase finantsraamistiku alusel (2014–2020). Nagu osutatud allpool, paigutatakse 70 miljonit eurot ümber Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsioonisektori jaoks ajavahemikuks 2017–2020 kavandatud summade piires ja 50 miljonit eurot kaetakse mittesihtotstarbelisest varust.

Algatuse rahastamisallikad	2017	2018	2019	2020	Kokku
09 03 02 Telekommunikatsioonitaristu projekte toetavaid erainvesteeringuid soodustava keskkonna loomine — Euroopa ühendamise rahastu lairibaühendus	19,422	19,967			39,389
09 03 03 Üleeuroopaliste digiteenuste taristute koosvõime, säästva kasutuselevõtu, toimimise ja ajakohastamise ning Euroopa tasandil koordineerimise edendamine	0,578			0,350	0,928
09 04 02 01 Juhtpositsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas		30,033 21			30,033
Alamrubriigi 1a mittesihtotstarbeline varu			49,650		49,650
Kokku	20,000	50,000	49,650	0,350	120,000

Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat / liikuvuse ja transpordi peadirektoraat			2017	2018	2019	2020	KOKKU
Tegevusassigneeringud (miljonites eurodes)
09 03 04 Traadita ühendus ELi jaoks (W4EU)	Kulukohustused	(1)	19 330	49 610	49 260		118 200
	Maksed	(2)	0	44 135	49 435	24 630	118 200
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 22
06 01 06 01 Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet – vahendid Euroopa ühendamise rahastust	Kulukohustused		0,580	0 365	0 365	0 290	1 600
	Maksed		0,580	0,365	0,365	0,290	1,600
09 01 04 01 Euroopa ühendamise rahastu toetuskulud	Kulukohustused		0,090	0,025	0,025	0,060	0,200
	Maksed		0,090	0,025	0,025	0,060	0,200
Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia / liikuvuse ja transpordi direktoraatide assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1 a +3	20,000	50,000	49,650	0,350	120,000
	Maksed	=2+2a +3	0,670	44,525	49,825	24,980	120,000

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		2017	2018	2019	2020	KOKKU
< Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat …….>
•Inimressursid		0,204	0,204	0,204	0,204	0,816
•Muud halduskulud		0,020	0,020	0,010	0,010	0,060
Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud	0,224	0,224	0,214	0,214	0,876

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 5
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,224

0,214

0,876

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		2017	2018	2019	2020	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	20,224	50,224	49,864	0,564	120,876
	Maksed	0,894	44,749	50,039	25,194	120,876

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻ ◻Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–x Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ⇩			2017		2018		2019		2020		KOKKU
	VÄLJUNDID
	Liik 23	Väljundi keskmine kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Väljundite arv kokku	Kulud kokku
ERIEESMÄRK
Juurdepääsud			967	0,02	2480	0,02	2463	0,02			5910	118,200
KULUD KOKKU			967	19,330	2480	49,610	2463	49,260			5910	118,200

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻ ◻Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–x Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2017

2018

2019

2020

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Inimressursid	0,204	0,204	0,204	0,204	0,816
Muud halduskulud	0,020	0,020	0,010	0,010	0,060
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 vahesumma	0,224	0,224	0,214	0,214	0,876

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 24 välja jäävad kulud
Inimressursid
Muud halduskulud	0,090	0,025	0,025	0,060	0,200
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate kulude vahesumma	0,090	0,025	0,025	0,060	0,200

KOKKU

0,314

0,249

0,239

0,274

1,076

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻ ◻Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		2017	2018	2019	2020
•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
09 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		1,0	1,0	1,0	1,0
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)
•Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 25
09 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud)		1,0	1,0	1,0	1,0
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 04 yy 26	- peakorteris
	- delegatsioonides
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (täpsustage)
KOKKU		2,0	2,0	2,0	2,0

09 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad
Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻ ◻Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

–◻ ◻Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

FINANTSSELGITUSE
LISA

Ettepaneku/algatuse nimetus:

määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 seoses internetiühenduse edendamisega maapiirkondades

1.VAJALIKUKS PEETAV TÖÖTAJATE ARV JA TÖÖTAJATEGA SEOTUD KULUD

2.MUUD HALDUSKULUD

3.KULUDE ARVUTAMISEKS KASUTATUD MEETODID

3.1.Personal

3.2.Muud halduskulud

Käesolev lisa tuleb lisada finantsselgitusele pärast talitlustevahelise konsulteerimise algatamist.

Andmetabeleid kasutatakse finantsselgituses sisalduvate tabelite allikana. Need on rangelt komisjonisiseseks kasutamiseks.

1.Vajalikuks peetavad personalikulud

Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5		2017		2018		2019		2020		Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)		KOKKU
		Täistööajale taandatud töötajad	Assigneeringud	Täistööajale taandatud töötajad	Assigneeringud	Täistööajale taandatud töötajad	Assigneeringud	Täistööajale taandatud töötajad	Assigneeringud	Täistööajale taandatud töötajad	Assigneeringud	Täistööajale taandatud töötajad	Assigneeringud
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
09 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)	AD	1	0,134	1	0,134	1	0,134	1	0,134			1	0,536
	AST
XX 01 01 02 (liidu delegatsioonides)	AD
	AST
• Koosseisuväline personal 27
09 01 02 01 (üldvahendid)	AC	1	0,070	1	0,070	1	0,070	1	0,070			1	0,280
	END
	INT
XX 01 02 02 (liidu delegatsioonides)	AC
	AL
	END
	INT
	JED
Muud eelarveread (täpsustage)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 vahesumma		2	0.204	2	0.204	2	0.204	2	0.204			2	0.816

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate kulude
vahesumma

2017

2018

2019

2020

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

Täistööajale taandatud töötajad

Assigneeringud

Täistööajale taandatud töötajad

Assigneeringud

Täistööajale taandatud töötajad

Assigneeringud

Täistööajale taandatud töötajad

Assigneeringud

Täistööajale taandatud töötajad

Assigneeringud

Täistööajale taandatud töötajad

Assigneeringud

• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

10 01 05 02 (otsene teadustegevus)

AST

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)

AST

• Koosseisuväline personal 28

09 01 04 01 Vaheülemmäär koosseisuväliste töötajate tegevuskulude assigneeringutest (endised B..A read)

- peakorteris

END

INT

- Liidu delegatsioonides

END

INT

JED

XX 01 05 02 (kaudne teadustegevus)

END

INT

10 01 05 02 (otsene teadustegevus)

END

INT

Muud eelarveread (täpsustage)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5
välja jäävate kulude vahesumma

09 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele. KOKKU

2.Muud halduskulud

Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

x Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	2017	2018	2019	2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Peakorteris:
09 01 02 11 01 – Lähetus- ja esinduskulud	0,020	0,020	0,010	0,010		0,060
09 01 02 11 02 – Konverentside ja koosolekutega seotud kulud
09 01 02 11 03 - Komiteed 29
09 01 02 11 04 - Uuringud ja konsultatsioonid
09 01 02 11 05 – Info- ja juhtimissüsteemid
XX 01 03 01 – IKT-seadmed ja teenused 30
Muud eelarveread (täpsustage)
Liidu delegatsioonides
XX 01 02 12 01 – Lähetused, konverentsid ja esinduskulud
XX 01 02 12 02 – Töötajate täiendkoolitus
XX 01 03 02 01 – Soetamine, rentimine ja sellega seotud kulud
XX 01 03 02 02 – Sisseseade, mööbel, varustus ja teenused
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 vahesumma	0,020	0,020	0,010	0,010		0,060

09 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2017

2018

2019

2020

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust
(vt punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud
09 01 04 01 – Tegevusassigneeringutest (endised BA-read) kaetavad tehnilise ja haldusabi kulud ( välja arvatud koosseisuvälised töötajad)	0,090	0,025	0,025	0,060	0,200
- peakorteris
- Liidu delegatsioonides
XX 01 05 03 – muud halduskulud seoses kaudse teadustegevusega
10 01 05 03 – muud halduskulud seoses otsese teadustegevusega
Muud eelarveread (täpsustage)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate kulude vahesumma	0,090	0,025	0,025	0,060	0,200

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI 5 ja RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud
KOKKU

0,314

0,249

0,239

0,274

1,076