EUROOPA KOMISJON
Brüssel,10.8.2016
COM(2016) 507 final
2013/0226(COD)
KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,
mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel
ning milles käsitletakse
nõukogu seisukohta järgmise õigusakti ettepaneku vastuvõtmise kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1365/2006, mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat, seoses delegeeritud ja rakendamisvolituste andmisega komisjonile teatavate meetmete vastuvõtmiseks
(EMPs kohaldatav tekst)
2013/0226 (COD)
KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,
mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel
ning milles käsitletakse
nõukogu seisukohta järgmise õigusakti ettepaneku vastuvõtmise kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1365/2006, mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat, seoses delegeeritud ja rakendamisvolituste andmisega komisjonile teatavate meetmete vastuvõtmiseks
(EMPs kohaldatav tekst)
1.Taust
Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku edastamise kuupäev:
COM(2013) 484 – 2013/0226 (COD)
|
28. juuni 2013
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kuupäev:
|
ei kohaldata
|
Euroopa Parlamendi seisukoha kuupäev, esimene lugemine:
|
11. märts 2014
|
Muudetud ettepaneku edastamise kuupäev:
|
ei kohaldata
|
Nõukogu seisukoha vastuvõtmise kuupäev:
|
18. juuli 2016
|
2.Komisjoni ettepaneku eesmärk
Komisjoni ettepaneku ainus eesmärk on viia määrus (EÜ) nr 1365/2006 delegeeritud ja rakendamisvolituste osas kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepinguga.
Kavandatav määrus annaks komisjonile õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakte, mille eesmärk on: i) kohandada siseveetranspordi alase statistika ulatust käsitlevat künnist, kohandada olemasolevaid mõisteid, võtta vastu lisamõisteid ja ii) kohandada andmete kogumise ulatust ja lisade sisu.
Samuti annaks see komisjonile rakendamisvolitused, et tagada ühtsed tingimused, mille alusel ta saab: i) kehtestada standardeeskirjad selle kohta, kuidas liikmesriigid komisjonile (Eurostat) andmeid edastavad, sealhulgas andmevahetusstandardid, ja andmete komisjonipoolse levitamise (Eurostat) kohta ning ii) töötada välja ja avaldada andmete kvaliteedi tagamiseks ettenähtud metoodilised nõuded ja kriteeriumid kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 sätestatud kontrollimenetlusega.
3.Märkused nõukogu seisukoha kohta
3.1Üldised märkused
Nõukogu seisukoht kajastab ühelt poolt nõukogu, Euroopa Parlamendi transpordi ja turismikomisjoni ja komisjoni vahel kolmepoolsetel kõnelustel saavutatud poliitilist kokkulepet ning teiselt poolt uut 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet.
Nõukogu võttis oma seisukoha vastu esimesel lugemisel 18. juulil 2016.
Nõukogu seisukoht on komisjonile vastuvõetav.
3.2Märkused Euroopa Parlamendi vastu võetud muudatuste kohta
3.2.1.Euroopa Parlamendis esitatud muudatused, mida nõukogu esimese lugemise seisukohas on arvesse võetud kas täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt
Institutsioonidevaheliste kõneluste peamine teema oli katseuuringute sisseviimine ja nende laad. Selliseid uuringuid pakuti kompromissina vastuseks Euroopa Parlamendi taotlusele lisada määrusesse täiendavaid muutujaid reisijate transpordi kohta siseveeteedel.
Uues artiklis 4a on sätestatud, et komisjon alustab vabatahtlike katseuuringutega, mille viivad läbi liikmesriigid ja mis pakuvad teavet reisijate transporti siseveeteedel ja piiriüleseid siseveetranspordi teenuseid käsitlevate statistiliste andmete kättesaadavuse kohta. Komisjon (Eurostat) teeb koostööd liikmesriikidega, et määrata kindlaks sobiv statistiline metoodika. Kui see on asjakohane, eraldatakse katseuuringutele vahendeid liidu üldeelarvest, võttes arvesse nende lisandväärtust liidu jaoks. See uus artikkel on seega komisjonile vastuvõetav.
Muudatusettepanek 10 (artikkel 7, uued lõiked 3a ja 3b) kvaliteedikriteeriumide eeskirjade kohta on komisjonile vastuvõetav, kuna need on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009. Samuti on sätestatud, et komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse kvaliteediaruannete üksikasjalik kord, ülesehitus, perioodilisus ja võrreldavuse üksikasjad.
Muudatusettepaneku 11 (artikkel 8) kohaselt peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande iga viie aasta järel, mitte iga kolme aasta järel, nagu pakkus välja Euroopa Parlament.
3.2.2.Euroopa Parlamendis esitatud muudatused, mida ei ole nõukogu esimese lugemise seisukohas arvesse võetud
Peamisi muudatusi, mis käsitlevad sõnaselget uute muutujate lisamist, ei ole nõukogu seisukohas arvesse võetud.
3.3Nõukogu poolt muudetud sätted ja komisjoni seisukoht
Artikli 2 lõige 5, artikkel 3 ja artikli 4 lõige 4 on seotud volituste delegeerimisega. Komisjoni volitused on säilitatud, kuid teatavate piirangutega. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte ainult selleks, et: i) tõsta künnist; ii) kohandada olemasolevaid mõisteid või võtta vastu uusi mõisteid, et kajastada muutusi rahvusvahelisel tasandil kasutatavates mõistetes, ja iii) kohandada lisasid, et kajastada rahvusvahelisel tasandil või asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides koodide või kodeerimisega seoses tehtud muudatusi.
Nõukogu seisukohas on ka täpsustatud, et nende volituste rakendamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset täiendavat koormust. Lisaks põhjendab komisjon nõuetekohaselt delegeeritud õigusaktidega ette nähtud meetmeid, kasutades vajaduse korral analüüse nende kulutasuvuse kohta, sealhulgas hinnanguid andmeesitajate koormuse ning statistika koostamise kulude kohta, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõike 3 punktis c.
Standardpõhjendus ja artikkel 9 delegeeritud volituste kasutamise kohta on kooskõlas uue institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega.
Komisjon toetab neid muudatusi.
4.Kokkuvõte
Komisjon toetab saavutatud kompromissi, kuna see on vastavuses komisjoni püüdlustega ühtlustada Lissaboni lepingu eelseid õigusakte. Hoolimata teatud piirangutest on saavutatud hea tasakaal delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide vahel. Lisaks on katseuuringud sobiv vastus Euroopa Parlamendi algsele taotlusele. Õigusakti tekst on näide uue institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe eduka rakendamise kohta.