EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2016

COM(2016) 479 final

2016/0230(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 246 final}
{SWD(2016) 249 final}

SELETUSKIRI

1.    ETTEPANEKU TAUST

•    Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kliimamuutused on piiriülene probleem, mida ei saa lahendada ainult riiklikul või kohalikul tasandil. Alates 1992. aastast on EL teinud tööd, et arendada välja ühised lahendused ja edendada ülemaailmset tegevust kliimamuutuste vastu võitlemise valdkonnas.

Pariisi kokkulepe võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi 21. istungjärgul, mis toimus 2015. aasta detsembris Pariisis. Kokkuleppes on seatud pikaajaline eesmärk ja selles on öeldud, et maakasutuse ja metsamajandamise panus on kliimamuutuste leevendamise pikaajaliste eesmärkide saavutamisel otsustava tähtsusega 1 .

Käesoleva ettepanekuga rakendatakse ka ELi poolt Pariisi kliimakokkuleppe alusel võetud kohustused. 10. juunil 2016 esitas komisjon ettepaneku, mille kohaselt EL peaks ratifitseerima Pariisi kokkuleppe 2 . See ettepanek tehti pärast seda, kui komisjon oli Pariisi kokkulepet hinnanud 3 .

Euroopa Ülemkogu suuniseid maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) lisamise kohta ELi 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku on kajastatud ka ELi kavatsetavas riiklikult kindlaksmääratud panuses. EL teatas, et tema eesmärk on kõiki majandussektoreid hõlmav heitkoguste vähendamine võrreldes baasaastaga (absoluutarvudes), kusjuures liidusiseseid heitkoguseid vähendatakse vähemalt 40 % ja hõlmatud on 100 % ELi heitkogustest. LULUCF-iga seoses lisati, et „poliitilised suunised selle kohta, kuidas maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise raamistikku lisatakse, luuakse niipea, kui see on tehniliselt võimalik, kuid igal juhul enne 2020. aastat“ 4 .

Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks, kuidas LULUCFi sektor kaasatakse alates 2021. aastast ELi kliimapoliitika raamistikku. Sinnani on ELile ja igale liikmesriigile Kyoto protokolliga kehtestatud piirangud, sest nad peavad tagama, et LULUCFi sektor ei põhjusta täiendavaid heitkoguseid. Kyoto protokoll aegub aga 2020. aasta lõpus. Seega tuleb LULUCFi sektori haldamist edasi arendada ELi siseselt.

•    Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kehtiv ELi 2020. aasta kliimapoliitika raamistik hõlmab enamikku sektoritest ja kasvuhoonegaasidest. See koosneb kahest põhielemendist:

(a)ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS);

(b)ELI HKSist välja jäävaid sektoreid 5 käsitletakse jõupingutuste jagamise otsuses.

Edu 2020. aasta eesmärkide saavutamisel tagavad määruses (EL) nr 525/2013 6 sätestatud iga-aastased aruandekohustused ja vastavuskontrollid.

LULUCFi sektori kasvuhoonegaaside heide ja selle sidumine 7 on kuni 2020. aastani hõlmatud ainult Kyoto protokollist tulenevate rahvusvaheliste kohustustega. Kehtivat LULUCFi otsust (529/2013/EL) juba rakendatakse ja 2020. aastaks luuakse seeläbi täiustatud arvestussüsteemid. Ilma kõnealust rakendamist konsolideeriva ja pärast 2020. aastat kohaldatavaid eeskirju määratleva õigusraamistikuta võib viis, kuidas LULUCFi sektor üldisesse raamistikku lisataks, olla ELi eri liikmesriikides väga erinev. Liikmesriigiti erinevad aruandlus- ja arvestuseeskirjad avaldaksid negatiivset mõju ühtse turu optimaalsele toimimisele.

•    Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Õigusakti ettepanek LULUCFi lisamise kohta ELi 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku on oluline osa komisjoni vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutustepoliitika strateegiast, toetades selle CO2-heite vähendamise aspekti. Ettepanekut on vaja ka Euroopa Ülemkogu poolt 2014. aasta oktoobris heakskiidetud aastani 2030 ulatuva kliima- ja energiapoliitika integreeritud raamistiku lõplikuks väljakujundamiseks.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist tulenevate rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt toimub biomassi kasutusest tulenevaid heitkoguseid käsitlev aruandlus ja arvestus LULLUCFi all, st biomassi kasutamine energeetikasektoris on nullväärtusega. Sel viisil välditakse heitkoguste topeltarvestust.

2.    ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•    Õiguslik alus

•    Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•    Proportsionaalsus

•    Vahendi valik

3.    JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMINE JA MÕJUHINNANGUD

•    Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•    Konsulteerimine sidusrühmadega

2015. aasta märtsist juunini korraldas Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni selle kohta, kuidas ELi 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikus kõige paremini käsitleda põllumajandusest, metsandusest ja muust maakasutusest tulenevat heidet. Kokku laekus 138 vastust. Poliitilise struktuuri variantide osas ei olnud pooltel vastajatel selgeid eelistusi ja umbes kolmandik vastanutest, peamiselt valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid ja metsandusorganisatsioonid, toetasid LULUCFi kui eraldiseisva samba säilitamist kliimapoliitika raamistikus. Kõige vähem toetust leidis variant ühendada põllumajandus ja LULUCF jõupingutuste jagamise otsuse alla mitte kuuluvaks eraldi sambaks. Riikide valitsused eelistasid eraldi LULUCFi sammast (võimaluse korral paindlikkusmeetmega) või LULUCFi lisamist jõupingutuste jagamise otsuse alla. Suur hulk eri arvamusi tähendas, et ükski komisjoni pakutud variant ei suutnud rahuldada kõigi arvamust avaldanute nõudmisi. Enamik vastanuid pidas keskkonnaeesmärkidele vastavuse saavutamiseks kõige olulisemaks arvestust. Suurt huvi näidati üles paralleelsete aruandlussüsteemide ühtlustamise ning metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemete kasutamise jätkamise vastu.

•    Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

ELile tulevikus avalduva mõju kvantitatiivne hindamine on kooskõlas analüüsidega, mis tehti 2030. aasta raamistiku ettepaneku jaoks ja määruse [] jaoks, milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit ja täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi. Komisjon tellis ELi näidisstsenaariumid Ateena Riiklikult Tehnikaülikoolilt, Rahvusvaheliselt Rakendusliku Süsteemanalüüsi Instituudilt ja EuroCare'ilt.

•    Mõjuhinnang

•    Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ülekaalukalt kõige olulisem kavandatud muudatus on kahe olemasoleva paralleelse aruandlussüsteemi koondamine üheks süsteemiks. See vähendab liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni halduskoormust ja -kulusid. Arvestuseeskirja muudatuse haldusalane mõju arvatakse olevat minimaalne, sest LULUCFi otsuses 529/2013/EL on asjakohased arvestuseeskirjad juba sätestatud. Kehtiva korra halduskulusid analüüsiti olemasoleva LULUCFi otsuse (SWD (2012) 41 final) ettepanekuga kaasas olnud mõjuhinnangus.

•    Põhiõigused

4.    MÕJU EELARVELE

5.    MUU TEAVE

•    Rakenduskavad ning järelevalve-, hindamis- ja aruandluskord

Suuremat paindlikkust võimaldavate variantide kaalumisel tuleb alati silmas pidada keskkonnaeesmärkidele vastavust. LULUCFi sektori leevendusmeetmete tulemuseks peaks olema täiendav, mõõdetav ja säästev CO2 sidujate tugevdamine. Nende tingimuste tagamine nõuab ranget seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi.

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist tulenevad rahvusvahelised kohustused tähendavad, et aruandeid koostatakse igal aastal. Seire ja aruandlus toetub endiselt käesoleva määrusega selle kohaldamiseks muudetud määruses (EL) nr 525/2013 sätestatud nõuetele. Määrust (EL) nr 525/2013 tuleks edaspidi täiendada, selleks et luua 2020. aasta järgne põhjalik seire- ja nõuetele vastavuse raamistik kõigi HKSi mitte kuuluvate sektorite, sh LULUCFi jaoks. Need sätted kavatsetakse koondada energialiidu juhtimistavadesse, mille kohta on komisjoni tööprogrammi kohaselt ette nähtud esitada ettepanek 2016. aasta lõpuks, ja neid võidakse kõnealuse ettepaneku osana täiendavalt ühtlustada. LULUCFI meetmete arvestust on kõige parem pidada pikemate perioodide kohta. LULUCFi integreerimiseks teiste HKSi mitte kuuluvate sektoritega toimuvad iga viie aasta järel vastavuskontrollid.

•    Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikkel 1: Reguleerimisese

Selles artiklis selgitatakse, et määruses sätestatakse liikmesriikide kohustused, mis võimaldavad saavutada liidu poolt 2021.–2030. aastaks võetud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuse eesmärgi, ning arvestuse ja vastavuskontrolli eeskirjad.

Artikkel 2: Kohaldamisala

Artiklis määratletakse määruse kohaldamisala. Selle kohaldamisala on sama, mis on liikmesriikidele ette nähtud praeguste õigusnormidega Kyoto protokollist tulenevalt (529/2013/EL). Kohustuslik kohaldamisala hõlmab sisuliselt metsa- ja põllumaad ning maad, mille kasutamine sel otstarbel on lõpetatud või mida sel otstarbel alles kasutama hakatakse. Kavandatud lähenemisviisiga kaotatakse paralleelne Kyoto protokolli aruandlusraamistik ja ühtlustatakse süsteemi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni maakasutuspõhise aruandlusraamistikuga. Kohaldamisalasse kuuluvad kasvuhoonegaasid CO2, CH4 ja N2O.

Artikkel 3: Mõisted

Artiklis määratletakse konkreetsed terminid.

Artikkel 4: Kulukohustused

Iga liikmesriigi kohustus on tagada, et nende territooriumi LULUCFi sektoril ei oleks pärast määruses sätestatud arvestuseeskirjade kohaldamist ja paindlikkusmeetmeid arvesse võttes enam netoheidet. Sellele põhimõttele osutatakse mõjuhinnangus kui negatiivset saldot keelavale eeskirjale.

Artikkel 5: Üldised arvestuseeskirjad

Artiklis sätestatakse üldised topeltarvestuse vältimise, maakasutuskategooriate muutmise ja iga süsinikureservuaari, v.a vähese tähtsusega abi eeskirjadele vastava reservuaari arvestuse eeskirjad. See põhineb suuresti otsuse 529/2013/EL üldistel arvestuseeskirjadel, kuid lisatud on maakasutuskategooriate muutmise dünaamiline eeskiri.

Artikkel 6: Metsastatud maa ja raadatud maa arvestus

Selles artiklis esitatakse konkreetsed arvestuseeskirjad sellise maa kasutuse kohta, mille kasutamine metsamaana on lõpetatud (raadatud maa) või mida sel otstarbel alles kasutama hakatakse (metsastatud maa). Neid maa-arvestuskategooriaid arvestatakse „bruto-neto“ lähenemisviisi alusel, st heitkoguseid ja sidumist arvestatakse perioodi jooksul täies ulatuses. Põhimõtteliselt on süsteem sama, mis otsuses 529/2103/EL, v.a see, et muude maakasutuskategooriate metsamaaks muutmise puhul võib vaikeväärtuse asemel kasutada 30 aastat. Selle väärtuse kasutamine vaikeväärtuse asemel liikmesriigi poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile esitatavates riiklikes kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud ja kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunistega.

Artikkel 7: Majandatava põllumaa, majandatava rohumaa ja majandatava märgala arvestus

Selles artiklis esitatakse konkreetsed arvestuseeskirjad majandatava põllumaa, majandatava rohumaa ja majandatava märgala kasutuse kohta, sh selliste maakasutuskategooriate kohta, mille kasutamine neil otstarvetel lõpetatakse või mida sel otstarbel alles kasutama hakatakse. Kõnealust maakasutuse muutust arvestatakse seoses heite või sidumisega, mida võrreldakse varasemate võrdlusalustega.

Põhimõtteliselt on süsteem sama, mis otsuses 529/2013/EL, v.a see, et tehakse ettepanek kasutada uuemaid võrdlusaluseid, et parandada prognooside täpsust, võimaldada paremat kooskõla muude HKSi mitte kuuluvate sektoritega ja lihtsustada arvestust, vähendades vajadust varasemate aegridade järele.

Artikkel 8: Majandatava metsamaa arvestus

Artiklis sätestatakse arvestuseeskirjad majandatava metsamaa jaoks, mille puhul kasutatakse metsadega seotud heitkoguste võrdlustaset, et välistada loodusliku ja riigiomase eripära mõju. See põhineb suuresti otsuse 259/2013/EL asjakohastel sätetel. Artikliga kehtestatakse ka ELi juhtimisraamistik, mida Kyoto protokolli aegumist silmas pidades pärast 2020. aastat tuleb kasutada. Sätete eesmärk on muuta metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemed ja nende kehtestamise protsess täpsemaks ja läbipaistvamaks. See peaks hõlmama sidusrühmadega konsulteerimist liikmesriikides ja läbivaatamist, kuhu on kaasatud liikmesriikide eksperdid.

Artikkel 9: Raietoodete arvestus

Selles artiklis määratakse kindlaks arvestuspõhimõte, mida rakendatakse kõnealuse metsastatud maal ja majandataval metsamaal asuva süsinikureservuaari suhtes. Metoodika on põhimõtteliselt sama kui otsuses 529/2013/EL.

Artikkel 10: Looduslike häiringute arvestus

See artikkel võimaldab liikmesriikidel jätta arvestusest välja looduslikest häiringutest (metsatulekahju, kahjurite levik jne) tulenevad heitkogused. Metoodika on põhimõtteliselt sama kui otsuses 529/2013/EL. Taustataseme kehtestamine ilma Kyoto protokolli läbivaatamiseta peab olema läbipaistev. Seepärast jälgib komisjon, et kohaldatavad suunised ja eeskirjad oleksid täidetud.

Artikkel 11: Paindlikkusmeetmed

Selle artikliga nähakse ette, et liikmesriigid peavad ühe maa-arvestuskategooria heitkogused kompenseerima teise nende territooriumil asuva maa-arvestuskategooria sidumistega. See võimaldab liikmesriigil ka kumuleerida nende arvestuses kümneaastase perioodi jooksul kajastatud netosidumisi. Sidumise ülejäägid võib kanda üle mõnele teisele liikmesriigile, et aidata neil tagada negatiivset saldot keelava eeskirja täitmine. Lisaks peavad liikmesriigid paindlikkusmeetmete kasutamiseks tagama asjakohase seire, mis vastab käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 12: Vastavuskontroll

Selles artiklis esitatakse nõuded, mille kohaselt liikmesriigid peavad tagama asjakohase seire arvestuse eesmärgil, ning selles kehtestatakse korrapärased komisjoni tehtavad vastavuskontrollid. Kõrge kvaliteeditaseme tagamiseks abistab komisjoni selles töös Euroopa Keskkonnaamet.

Artikkel 13: Register

Selles artiklis käsitletakse tehingute registri kasutamist, kusjuures tagada tuleb topeltarvestuse vältimine.

Artikkel 14: Delegeeritud volituste rakendamine

Ettepanekuga antakse komisjonile õigus võtta asjakohaste menetluste teel vastu delegeeritud õigusakte.

Artikkel 15: Läbivaatamine

Kõigi määruse elementide läbivaatamine, et määrata kindlaks, kas need täidavad jätkuvalt oma eesmärki,

tuleb teha 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant.

Artikkel 16: Määruse (EL) nr 525/2013 muudatused

Määrust (EL) nr 525/2013 muudetakse, et tagada praegu LULUCFi suhtes kohaldatavate aruandlusnõuete kohaldamise jätkamine kõnealuse määruse raames. Liikmesriigid peavad igal aastal teatama oma asjakohased kasvuhoonegaaside heitkogused ja neilt nõutakse jätkuvalt iga kahe aasta tagant aruannet prognooside ning poliitikasuundade ja meetmete kohta, mida rakendatakse nende eesmärkide saavutamise tagamiseks. LULUCFi seirenõudeid karmistatakse, et tagada arvestuse vastavus keskkonnaeesmärkidele.

2016/0230 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 8 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 9 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Ülemkogu kiitis 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes kliima- ja energiaraamistiku 2030 kohta heaks siduva eesmärgi vähendada 2030. aastaks kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Ülemkogu kiitis 6. märtsi 2015. aasta istungil liidu ja liikmesriikide panuse ametlikult heaks kui kavatsetava riiklikult kindlaksmääratud panuse.

(2)Euroopa Ülemkogu järeldustega on ette nähtud, et liit peaks täitma eesmärgi ühiselt võimalikult kulutasuval moel, vähendades 2030. aastaks heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga 43 % sektorites, mis kuuluvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS), ning 30 % sektorites, mis sellesse ei kuulu, ning jõupingutuste jaotus põhineb suhtelisel SKP-l elaniku kohta.

(3)10. juunil 2016 esitas komisjon ettepaneku, mille kohaselt EL peaks ratifitseerima Pariisi kokkuleppe. Käesolev seadusandlik ettepanek aitab ellu viia liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõigis majandusharudes nii, nagu on kinnitatud liidu ja selle liikmesriikide kavakohases riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 6. märtsil 2015.  10

(4)Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid kokkuleppe osalised koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need ellu viima. Pariisi kokkulepe asendab lähenemisviisi, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis pärast 2020. aastat enam ei kehti. Samuti kutsutakse Pariisi kokkuleppes üles leidma käesoleva sajandi teisel poolel tasakaalu inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside vahel ning nõutakse, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade, kaitsmiseks ja vajaduse korral tõhustamiseks.

(5)23.–24. oktoobri 2014. aasta Euroopa Ülemkogu tunnistas ka, et on mitu põllumajandus- ja maakasutussektori eesmärki, mida iseloomustab väiksem leevenduspotentsiaal, samuti vajadus tagada liidu toiduga kindlustatuse ja kliimamuutustega seotud eesmärkide vaheline kooskõla. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil uurida, millised oleksid parimad võimalused ergutada toiduainete tootmise jätkusuutlikku intensiivistamist, optimeerides samas selle sektori panust kasvuhoonegaaside mõju leevendamisse ja nende sidumisse, sealhulgas metsastamise kaudu, ning töötada välja poliitika, kuidas lisada maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) 2030. aastani ulatuvasse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise raamistikku niipea, kui see on tehniliselt võimalik, kuid igal juhul enne 2020. aastat.

(6)LULUCFi sektor saab toetada kliimamuutuste mõju leevendamist mitmel viisil, eelkõige vähendades heidet ning säilitades ja suurendades sidumist ja süsinikuvarusid. Selleks et eelkõige CO2 sidumise eesmärgil võetavad meetmed oleksid tõhusad, on oluline süsinikureservuaaride pikaajaline stabiilsus ja kohandatavus.

(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 529/2013/EL 11 on esimese sammuna sätestatud LULUCFi sektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja selle sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad ning sellega toetatakse liidu poliitika kujundamist selliselt, et liidu heitkoguste vähendamise kohustuse puhul arvestatakse LULUCFi sektorit. Käesolevas määruses tuleks lähtuda kehtivatest arvestuseeskirjadest, ajakohastades ja parandades neid ajavahemikuks 2021–2030. Selles tuleks sätestada liikmesriikide kohustused kõnealuste arvestuseeskirjade rakendamisel ja kohustus tagada, et kogu LULUCFi sektor ei tekitaks netoheidet. Selles ei tuleks kehtestada arvestus- ega aruandluskohustust eraõiguslikele isikutele.

(8)Selleks et määrata kindlaks heitkoguste ja sidumise täpne arvestus kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, tuleks kasutada iga aastal määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud maakasutuskategooriate ja maakasutuskategooriate muutmise väärtusi, ühtlustades seega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist tulenevalt kasutatud lähenemisviise. Muuks maakasutuskategooriaks muudetud maad tuleks IPCC suuniste kohaselt vaikimisi käsitada sellele kategooriale ülemineku staadiumis olevana 20 aasta jooksul.

(9)Metsamaast tulenev heide ja selle sidumine sõltub ka mitmetest looduslikest asjaoludest, vanuselisest struktuurist ning samuti varasematest ja praegustest majandamistavadest. Baasaasta kasutamine ei suudaks kajastada neid tegureid, nendest tulenevat tsüklilist mõju heitele ja sidumisele ega nende varieerumist aastate lõikes. Selle asemel tuleks asjaomastes eeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et välistada loodusliku ja riigiomase eripära mõju. Kuna ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ega Kyoto protokolliga ei ole rahvusvahelist läbivaatamist ette nähtud, tuleks kehtestada läbivaatamismenetlus, mis tagaks läbipaistvuse ja parandaks selle kategooria arvestuskvaliteeti.

(10)Kui komisjon otsustab riiklike metsanduse arvestuskavade läbivaatamisel kooskõlas komisjoni otsusega (C(2016)3301) kasutada ekspertidest koosneva läbivaatusrühma abi, peaks ta toetuma headele tavadele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames tehtud eksperdiläbivaatuste kogemustele (sh liikmesriikide ekspertide osalus ja soovitused) ning valima liikmesriikidest piisaval arvul eksperte.

(11)Rahvusvaheliselt kokkulepitud IPCC suunistes on kirjas, et biomassi põletamisel tekkiva heite väärtuseks võib energeetikasektoris arvestada nulli, tingimusel et kõnealune heide arvestatakse LULUCFi sektoris. Määruse (EL) nr 601/2012 artikli 38 ja määruse (EL) nr 525/2013 sätete kohaselt arvestatakse biomassi põletamisel tekkivat heidet ELis nullväärtusega, seega saaks kooskõla IPCC suunistega tagada ainult siis, kui seda heidet arvestataks korrektselt käesoleva määruse alusel.

(12)Raietoodete säästva kasutamise suurenemine võib oluliselt piirata atmosfääri paiskuvat heidet ja suurendada kasvuhoonegaaside sidumist atmosfäärist. Selleks et pakkuda stiimulid pika olelusringiga raietoodete ulatuslikumaks kasutamiseks, tuleks arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid arvestuses täpselt muudatusi raietoodete süsinikureservuaarides nende toimumise ajal. Komisjon peaks andma suuniseid raietoodete puhul kasutatava arvestusmetoodikaga seotud küsimustes.

(13)Looduslikud häiringud, nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud, mille üle liikmesriigil puudub kontroll ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta, võivad põhjustada ajutist kasvuhoonegaaside heidet LULUCFi sektoris või varasema sidumise tagasipööramist. Kuna viimane võib olla tingitud ka majandamisotsustest nt puude raiumise või istutamise kohta, tuleks käesoleva määrusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati LULUCFi arvestuses täpselt kajastatud. Lisaks tuleks käesoleva määrusega liikmesriikidele ette näha piiratud võimalus jätta neist sõltumata tekkinud häiringute põhjustatud heitkogused oma LULUCFi arvestusest välja. Siiski ei tohiks see, mil viisil liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldavad, kaasa tuua põhjendamatut arvestamata jätmist.

(14)Sõltuvalt oma riiklikest eelistustest peaksid liikmesriigid saama valida asjakohase riikliku poliitika LULUCFi raames võetud kohustuste täitmiseks (sh võimalus kompenseerida ühe maakasutuskategooria heitkogused teise maakasutuskategooria heite sidumistega). Nad peaksid saama ka kumuleerida netosidumisi ajavahemikul 2021–2030. Nõuetele vastavuse saavutamise täiendava võimalusena tuleks jätkata liikmesriikidevahelist kauplemist. Kyoto protokolli teise kohustuste perioodi praktika põhjal peaks liikmesriigil olema ka võimalik siis, kui ta on määruses [] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe kohta) püstitatud eesmärke ületanud, võimalik kasutada seda ülejääki käesoleva määruse alusel võetud kohustuste täitmiseks.

(15)Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutõhus kasvuhoonegaaside heite ja sidumise ning muu liikmesriikide kohustuste täitmise hindamiseks vajaliku teabe aruandlus ja kontroll, tuleks käesoleva määrusega lisada määrusesse (EL) nr 525/2013 aruandlusnõuded ning käesoleva määruse kohastes vastavuskontrollides tuleks neid aruandeid arvesse võtta. Seega tuleks määrust (EL) nr 525/2013 vastavalt muuta. Neid sätteid võib täiendavalt ühtlustada, et võtta arvesse mis tahes asjakohaseid muudatusi seoses energialiidu integreeritud juhtimisega, mille kohta on komisjoni tööprogrammi kohaselt ette nähtud esitada ettepanek 2016. aasta lõpuks.

(16)Euroopa Keskkonnaamet peaks vajaduse korral kooskõlas oma iga-aastase tööprogrammiga aitama komisjoni kasvuhoonegaaside heite ja sidumise iga-aastase aruandluse süsteemi osas, poliitikasuundi ja meetmeid ning riiklikke prognoose käsitleva teabe ning kavandatavate täiendavate poliitikasuundade ja meetmete hindamisel, aga ka komisjoni poolt kooskõlas käesoleva määrusega tehtud vastavushindamiste tegemisel.

(17)Andmete kogumise ja metoodika parandamiseks tuleks teha maakasutuse inventuur ja saadud andmed teatada, kasutades iga maatüki geograafilist jälgimist ning järgides riiklikke ja ELi andmekogumissüsteeme. Andmete kogumiseks tuleks parimal viisil tuleks ära kasutada olemasolevaid liidu ja liikmesriikide programme ja uuringuid, sh maakasutuse raamuuringut LUCAS (Land Use Cover Area frame Survey) ning maa seire Euroopa programmi Copernicus. Andmehaldus, k.a andmete jagamine edasiseks aruandluses kasutamiseks ja levitamiseks, peaks vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivi 2007/2/EÜ (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)) sätetele.

(18)Selleks et tagada tehingute asjakohane arvestus vastavalt käesolevale määrusele, sh paindlikkusmeetme kasutamine ja nõuetele vastavuse jälgimine, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses mõistete, väärtuste ning kasvuhoonegaaside ja süsinikureservuaaride loetelude tehnilise kohandamisega, võrdlustasemete ajakohastamisega, tehingute arvestusega ning metoodika ja teabega seotud nõuete läbivaatamisega. Nende meetmete korral tuleb võtta arvesse komisjoni määrust (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register. Vajalikud sätted peaksid olema koos ühes õigusaktis, kus on ühendatud direktiivi 2003/87/EÜ, määruse (EL) nr 525/2013, määruse [] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit) ja käesoleva määruse kohased arvestust käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(19)Käesolev määrus tuleks selle üldise toimimise hindamiseks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant. Selline läbivaatamine võib toimuda ka Pariisi kokkuleppe üleilmse ülevaate tulemuste põhjal.

(20)Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on neid selle ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses on sätestatud liikmesriikide kohustused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (edaspidi „LULUCF“) valdkonnas, millega tagatakse liidu poolt 2021.–2030. aastaks võetud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuse täitmine , ning eeskirjad, mille abil arvestatakse LULLUCFi sektoris tekkivat heidet ja selle sidumist ning kontrollitakse kõnealuste kohustuste täitmist liikmesriikide poolt.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse I lisa A osas loetletud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7 ja mis on toimunud ajavahemikul 2021–2030 liikmesriikide territooriumil mis tahes järgnevas maa-arvestuskategoorias:

(a)metsastatud maa: maakasutuseks märgitud metsamaaks muudetud põllumaa, rohumaa, märgala, asulad ja muu maa;

(b)raadatud maa: maakasutuseks märgitud põllumaaks, rohumaaks, märgalaks, asulateks ja muuks maaks muudetud metsamaa;

(c)majandatav põllumaa: maakasutuseks märgitud põllumaaks jääv põllumaa, põllumaaks muudetud rohumaa, märgala, asulad ja muu maa ning märgalaks, asulateks ja muuks maaks muudetud põllumaa;

(d)majandatav rohumaa: maakasutuseks märgitud rohumaaks jääv rohumaa, rohumaaks muudetud põllumaa, märgala, asulad ja muu maa ning märgalaks, asulateks ja muuks maaks muudetud rohumaa;

(e)majandatav metsamaa: maakasutuseks märgitud metsamaaks jääv metsamaa.

2. Liikmesriik võib artikli 4 kohase kohustuse täitmisel arvesse võtta ka majandatavat märgala, mis on määratletud kui maa, mille kasutuseks on märgitud märgalaks jääv märgala, märgalaks muudetud asulad ja muu maa ning asulateks ja muuks maaks muudetud märgala. Kui liikmesriik otsustab nii toimida, arvestab ta majandatava märgala heitkoguseid ja nende sidumist vastavalt käesolevale määrusele.

Artikkel 3

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„siduja“ – protsess, tegevus või mehhanism, mis seob atmosfäärist kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet;

(b)„allikas“ – protsess, tegevus või mehhanism, mis eraldab atmosfääri kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet;

(c) „süsinikuvaru“ – süsinikureservuaaris talletatud süsiniku mass;

(d)„süsinikureservuaar“ – liikmesriigi territooriumil asuv biogeokeemiline üksus või süsteem osaliselt või tervikuna, millesse on talletatud süsinikku, süsinikku sisaldava kasvuhoonegaasi lähteainet või süsinikku sisaldavat kasvuhoonegaasi;

(e)„raietoode“ – mis tahes puidust toode, mis on tehtud kasvukohast raie järel eemaldatud puust;

(f)„mets“ – maa-ala, mis on määratletud pindala, võrastiku liituse või sellele vastava tiheduse minimaalse väärtusega ning puude potentsiaalse kõrgusega nende küpsuseas puude kasvukohas. See hõlmab puude, sealhulgas noorte kasvavate puude rühmadega alasid või istutatud metsa, mis ei ole veel saavutanud võrastiku liituse või sellele vastava tiheduse minimaalseid väärtusi ega puude minimaalset kõrgust, sealhulgas maa-ala, mis on tavaliselt osa metsast ja ajutiselt puudest lage raiete või samalaadse inimtegevuse tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada tagasimuutumist metsaks;

(g)„looduslikud häiringud“ – mitte-inimtekkelised sündmused või asjaolud, mis põhjustavad metsas märkimisväärset heidet ja mille juhtumine ei ole asjaomase liikmesriigi kontrolli all, tingimusel et liikmesriik on objektiivselt võimetu oluliselt piirama nende sündmuste või asjaolude mõju heitele, isegi pärast nende asetleidmist;

(h)„kohene oksüdeerumine“ – arvestusmeetod, mille kohaselt loetakse kogu raietootes sisalduv süsinik vabanenuks atmosfääri vahetult selle raiumise järel.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada lõike 1 mõisteid teaduse või tehnika arenguga ning tagada kooskõla nende mõistete ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) poolt 2006. aastal kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta avaldatud suunistes (edaspidi „IPCC suunised“) esitatud asjaomaste mõistete muudatuste vahel.

Artikkel 4

Kohustus

Ajavahemikel 2021–2025 ja 2026–2030 tagab iga liikmesriik artiklis 11 sätestatud paindlikkusmeetmeid silmas pidades, et heide ei ületa sidumist, arvutatuna nende territooriumil asuvate ja artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriate koguheite ja -sidumise summana ning arvestatuna kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 5

Üldised arvestuseeskirjad

1. Iga liikmesriik koostab arvestuse ja peab sellist arvestust, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest pärit heide ja selle sidumine. Liikmesriigid tagavad, et nende arvestus ja muud käesoleva määrusega ettenähtud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–).

2.   Liikmesriigid hoiduvad igasugusest heite ja sidumise topeltarvestusest, eelkõige rohkem kui ühe maa-arvestuskategooria heite või selle sidumise arvestamisest ainult ühe kategooria all.

3. Liikmesriigid kannavad metsamaa, põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muu maa sellise maa muud tüüpi maaks muudetud maa maakasutuskategooria alt sellise maa sama tüüpi jääva maa maakasutuskategooria alla 20 aastat pärast muutmiskuupäeva.

4.   Liikmesriigid lisavad iga maa-arvestuskategooria kohta peetavasse arvestusse kõik muudatused I lisa B osas loetletud süsinikureservuaaride süsinikuvarudes. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused süsinikureservuaaride süsinikuvarudes, kui asjaomane süsinikureservuaar ei ole allikas, v.a majandataval metsamaal oleva maapealse biomassi ja raietoodete puhul.

5. Liikmesriigid peavad täielikku ja täpset arvet kõikide arvestuse koostamisel kasutatud andmete kohta.

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et kajastada IPCC suuniste muudatusi.

Artikkel 6

Metsastatud maa ja raadatud maa arvestus

1.   Liimesriigid peavad arvestust metsastatud maast ja raadatud maast tuleneva heite ja selle sidumise üle, märkides üles ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 iga aasta koguheite ja kogusidumise.

2. Erandina nõudest kohaldada artikli 5 lõikes 3 sätestatud vaikeväärtust, võib liikmesriik kanda põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muu maa sellise maa metsamaaks muudetud maa maakasutuskategooria alt metsamaaks jääva metsamaa kategooria alla 30 aastat pärast muutmiskuupäeva.

3.   Metsastatud maast ja raadatud maast tuleneva heite ja selle sidumise arvestamisel kasutab iga liikmesriik metsa kindlaksmääramiseks samasugust ruumilise hindamise ühikut, kui on sätestatud II lisas.

Artikkel 7

Majandatava põllumaa , majandatava rohumaaja majandatava märgala arvestus

1. Liikmesriigid arvestavad majandatavast põllumaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast põllumaast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil 2005–2007.

2. Liikmesriigid arvestavad majandatavast rohumaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast rohumaast tuleneva keskmise aastase heite ja sidumise baasperioodil 2005–2007.

3. Kui liikmesriik otsustab vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala, teavitab ta ajavahemiku 2021–2025 kohta komisjoni sellest valikust 31. detsembriks 2020 ja ajavahemiku 2026–2030 kohta 31. detsembriks 2025.

4. Liikmesriigid, kes on otsustanud vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala, arvestavad majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil 2005–2007.

Artikkel 8

Majandatava metsamaa arvestus

1.   Liikmesriigid arvestavad majandatavast metsamaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme. Metsadega seotud heitkoguste võrdlustase on liikmesriigi territooriumil majandatavast metsamaast tuleneva aastase keskmise netoheite või sellise heite netosidumise prognoos ajavahemikeks 2021–2025 ja 2026–2030.

2.   Kui lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus on metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme suhtes negatiivne, lisab liikmesriik oma majandatava metsamaa arvestusse kogu netosidumise, mis saadakse nii, et kuni 3,5 % liikmesriigi heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil korrutatakse viiega.

3.   Liikmesriigid määravad IV lisa A osas sätestatud kriteeriumide alusel uue metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme. Nad esitavad komisjonile ajavahemiku 2021–2025 kohta riikliku metsanduse arvestuskava, sh uue metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme, 31. detsembriks 2018 ja ajavahemiku 2026–2030 kohta 30. juuniks 2023.

Riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja kavandatud uut metsadega seotud heitkoguste võrdlustaset, mis põhineb praeguse, riigimetsade puhul aastatel 1990–2009 metsa tüübi ja vanuseklassi järgi dokumenteeritud metsamajandamise tava ja intensiivsuse jätkumisel, väljendatuna CO2-ekvivalendi tonnidena aastas.

Riiklik metsanduse arvestuskava avaldatakse ja selle üle toimub avalik konsulteerimine.

4. Liikmesriigid tõendavad riiklikus metsanduse arvestuskavas metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme kehtestamiseks ning majandatava metsamaa arvestuses kasutatud meetodite ja andmete vahelist vastavust. Hiljemalt ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 lõpus esitab liikmesriik komisjonile oma võrdlustaseme tehnilise paranduse, kui see on kooskõla tagamiseks vajalik.

5. Komisjon vaatab riiklikud metsanduse arvestuskavad ja tehnilised parandused läbi ja hindab, kui suures ulatuses on kavandatud metsadega seotud heitkoguste uute või korrigeeritud võrdlustasemete määramisel arvestatud lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Komisjon võib kavandatud metsadega seotud heitkoguste uusi või korrigeeritud võrdlustasemeid ümber arvutada määral, mil see on nõutav lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuete täitmise tagamiseks.

6. Komisjon võtab lõike 5 kohast läbivaatamist arvesse võttes kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa riiklikel metsanduse arvestuskavadel või esitatud tehnilistel parandustel, sealhulgas läbivaatamise käigus tehtud mis tahes ümberarvestustel põhinevate, liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemete ajakohastamiseks. Kuni delegeeritud õigusakti jõustumiseni kasutatakse ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 jaoks liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemeid, mis on määratletud II lisas.

Artikkel 9

Raietoodete arvestus

Artikli 6 lõike 1 ja artikli 8 lõike 1 kohases raietoodetega seotud arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tuleneb V lisas kindlaksmääratud esimese astme lagunemise funktsiooni, metoodikate ja vaikimisi määratud poollaguaja alusel arvutatud muutustest raietoodete süsinikureservuaaris seoses toodetega, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

a)    paber,

b)    puitplaadid,

c)    saetud puit.

Artikkel 10

Looduslike häiringute arvestus

1.   Ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 lõpus võivad liikmesriigid jätta oma metsastatud maa ja majandatava metsamaa arvestusest välja kasvuhoonegaaside heitkogused, mille allikaks on looduslikud häiringud ja mis ületavad ajavahemikul 2001–2020 looduslike häiringute poolt põhjustatud heitkoguste keskmise taseme, jättes välja käesoleva artikli ja VI lisa alusel arvutatud statistilised võõrväärtused (edaspidi „taustatase“).

2. Kui liikmesriik kohaldab lõiget 1, esitab ta komisjonile teabe iga lõikes 1 määratletud maakasutuskategooria taustataseme ja VI lisa alusel kasutatud andmete ja meetodite kohta.

3. Kui liikmesriik kohaldab lõiget 1, ei võta ta enam kuni 2030. aastani arvesse sidumisi looduslikest häiringutest mõjutatud aladel.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte VI lisas esitatud metoodika ja teabega seotud nõuete läbivaatamiseks, et kajastada IPCC suuniste muudatusi.

Artikkel 11

Paindlikkusmeetmed

1. Kui koguheide liikmesriigis ületab sidumist ja kõnealune liikmesriik on määruse [ ] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030) alusel aastaks eraldatud heitkogused kustutanud, võetakse seda kogust arvesse artikli 4 kohase kohustuse täitmisel liikmesriigi poolt.

2. Kui kogusidumine liikmesriigis ületab heidet, võib kõnealune liikmesriik ülejäänud koguse pärast sellest määruse [ ] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030) artikli 7 alusel arvesse võetud mis tahes koguse mahalahutamist mõnele teisele liikmesriigile üle kanda. Ülekantud kogust võetakse arvesse, kui hinnatakse artikli 4 kohase kohustuse täitmist vastuvõtva liikmesriigi poolt.

3. Kui kogusidumine liikmesriigis ületab ajavahemikul 2021–2025 heidet, võib kõnealune liikmesriik ülejäänud koguse pärast sellest määruse [ ] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030) artikli 7 alusel arvesse võetud mis tahes koguse mahalahutamist või koguse lõike 2 kohaselt teisele liikmesriigile ülekandmist ajavahemikku 2026–2030 üle kanda.

4. Topeltarvestuse vältimiseks lahutatakse määruse [ ] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030) artikli 7 alusel arvesse võetud netosidumiste kogus maha kõnealuse liikmesriigi kogusest, mis tal on kasutada mõnele teisele liikmesriigile või järgmisse ajavahemikku ülekandmiseks vastavalt lõigetele 2 ja 3.

5. Kui liikmesriik ei täida määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punktis da sätestatud seirekohustusi, keelab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt määratud põhihaldaja kõnealusel liikmesriigil ajutiselt teha lõike 2 ja 3 kohaseid ülekandmisi.

Artikkel 12

Vastavuskontroll

1. 2027. ja 2032. aastal esitavad liikmesriigid käesolevas määruses sätestatud arvestuseeskirju kasutades komisjonile vastavusaruande, mis sisaldab kasvuhoonegaaside koguheite ja -sidumise saldot iga artiklis 2 kindlaksmääratud maakasutuskategooria kohta vastavalt ajavahemikul 2021–2025 ja 2026–2030.

2. Komisjon vaatab vastavusaruanded põhjalikult läbi, et hinnata artikli 4 nõude täitmist.

3. Euroopa Keskkonnaamet aitab kooskõlas oma iga-aastase tööprogrammiga komisjoni käesoleva artikli kohase seire- ja nõuetele vastavuse raamistiku rakendamisel.

Artikkel 13

Register

1. Komisjon peab arvet iga liikmesriigi iga maakasutuskategooria heite ja sidumise koguste üle ning tagab artikli 11 kohaste paindlikkusmeetmete rakendamise täpse arvestuse määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 kohaselt loodud liidu registris. Põhihaldaja kontrollib automaatselt igat käesoleva määruse kohast tehingut ja blokeerib vajaduse korral tehingud, tagamaks, et ei esine eeskirjade rikkumisi. See teave tehakse üldsusele kättesaadavaks.

2. Komisjonil on õigus võtta käesoleva määruse artikli 14 alusel vastu delegeeritud õigusakt lõike 1 rakendamiseks.

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 3, 5, 8, 10 ja 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Eelmiste lõigete kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 15

Läbivaatamine

Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise üldeesmärgi täitmisel ning oma panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ning võib vajaduse korral esitada ettepanekuid.

Artikkel 16

Määruse (EL) nr 525/2013 muudatused

Määrust nr 525/2013/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse punkt da:

„da) alates 2023. aastast kooskõlas käesoleva määruse IIIa lisas kindlaksmääratud meetoditega oma heitkogused ja sidumised, mis on hõlmatud määruse [] [millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku] artikliga 2;“

b)    lisatakse järgmine lõik:

„liikmesriik võib taotleda erandit punktist da, et kohaldada IIIa lisas kindlaksmääratud meetodist erinevat meetodit, kui nõutavat meetodi parandamist ei suudetud saavutada õigeaegselt, et seda ajavahemiku 2021–2030 kasvuhoonegaaside inventuurides arvesse võtta, või kui meetodi parandamisega seotud kulud oleksid asjaomaste süsinikureservuaaridega seotud heitkoguste ja sidumise ebaolulisuse tõttu sellise heitkoguste ja sidumise arvestuse parandatud meetodi kohaldamisest saadud kasuga võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Liikmesriigid, kes soovivad seda erandit kasutada, esitavad komisjonile 2020. aasta 31. detsembriks oma põhjendatud taotluse, kuhu on märgitud tähtaeg, millest alates võib parandatud meetodeid rakendama hakata, ja/või kavandatud alternatiivne meetod, ning lisatud hinnang, kus on ära näidatud võimalik mõju arvestuse täpsusele. Komisjon võib taotleda täiendava teabe esitamist mõistliku etteantud ajavahemiku jooksul. Kui komisjon leiab, et taotlus on õigustatud, teeb ta erandi. Kui taotlust ei rahuldata, esitab komisjon sellekohase otsuse põhjused.“

2.     Artikli 13 lõike 1 punkti c lisatakse alapunkt ix:

„ix)     alates 2023. aastast: teave nende poolt määruse [] (millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku) kohaselt kehtestatud kohustuste täitmiseks rakendatud poliitikasuundade ja meetmete kohta ning teave täiendavate poliitikasuundade ja meetmete kohta, mis on kavandatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks või sidujate tõhustamiseks käesoleva määruse kohastest kohustustest suuremas ulatuses;“

3. Artikli 14 lõikesse 1 lisatakse punkt bb:

„bb)    alates 2023. aastast: kasvuhoonegaaside heite prognoosid kokku ning eraldi prognoosid määrusega [] (millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku) hõlmatud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kohta.“

4. Lisatakse IIIa lisa:

„IIIa lisa

Artikli 7 lõike 1 punktis da osutatud seire- ja aruandlusmeetodid

Ruumiliselt täpsed andmed maakasutuse muutmise kohta maakasutuskategooriate ja nendevaheliste muutmiste kindlaksmääramiseks ja jälgimiseks.

1. määramistasandi meetod, mille korral kasutatakse kooskõlas 2006. aastal kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta avaldatud IPCC suunistega ülemaailmselt kalibreeritud standardseid heiteväärtusi ja parameetrite väärtusi.

Heitkoguste ja sidumise jaoks sellise süsinikureservuaari puhul, mille arvele langeb vähemalt 25–30 % heitkogustest ja sidumisest allika või siduja kategoorias, mis on liikmesriigi riiklikus inventuurisüsteemis prioriteediks seatud, sest selle kohta esitatud hinnangul on märkimisväärne mõju riigi kasvuhoonegaaside heitkoguste summaarsetele inventuuriandmetele seoses heitkoguste ja sidumise absoluuttasemega, heite ja sidumise suundumustega või maakasutuskategooriate heite ja sidumise määramatusega, vähemalt 2. määramistasandi meetod, mille korral kasutatakse kooskõlas 2006. aastal kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta avaldatud IPCC suunistega riiklikult kindlaksmääratud heiteväärtusi ja liikmesriigi eripäradega kohandatud parameetrite väärtusi.

Liikmesriike julgustatakse kasutama 3. määramistasandi meetodit, mille korral kasutatakse kooskõlas 2006. aastal kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta avaldatud IPCC suunistega liikmesriigi eripäradega kohandatud mitteparameetrilist modelleerimist, kus kirjeldatakse biofüüsikalise süsteemi füüsilist interaktsiooni. “

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 12  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 13  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 14  

◻ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega 

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Välja selgitatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
		Liigendatud/liigendamata 15	EFTA riigid 16	Kandidaatriigid 17	Kolmandad riigid	Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
2.	34.02.01	Liigendatud	EI	EI	EI	EI
5.	34.01	Liigendamata	EI	EI	EI	EI

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: Ei kohaldata.

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Nr […][Nimetus………………………………………]	Liigendatud/liigendamata	EFTA riigid	Kandidaatriigid	Kolmandad riigid	Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
	[…][XX.YY.YY.YY]		JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

[This section should be filled in using the spreadsheet on budget data of an administrative nature (second document in annex to this financial statement) and uploaded to CISNET for interservice consultation purposes.]

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Nr

Jätkusuutlik majanduskasv: Loodusvarad

Kliimameetmete peadirektoraat				Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020				KOKKU
• Tegevusassigneeringud
34.02.01	Kulukohustused	(1)		1,0	0,6						1,6
	Maksed	(2)		0,6	0,760	0,240					1,6
Eelarverida nr	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2 a)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 18
Eelarverida nr		(3)
Kliimameetmete peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1 a +3		1,0	0,6						1,6
	Maksed	=2+2a +3		0,6	0,760	0,240					1,6

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	1,0	0,6						1,6
	Maksed	(5)	0,6	0,760	0,240					1,6
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+ 6	1,0	0,6						1,6
	Maksed	=5+ 6	0,6	0,760	0,240					1,6

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma)	Kulukohustused	=4+ 6	1,0	0,6						1,6
	Maksed	=5+ 6	0,6	0,760	0,240					1,6

Kavandatud meetmed viiakse ellu projekti LIFE rahastamispaketi raames, nagu on kokku lepitud 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

5

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020				KOKKU
Kliimameetmete peadirektoraat
• Personalikulud			0,268	0,402	0,402	0,536				1,608
• Muud halduskulud			0,015	0,015	0,015	0,015				0,060
Kliimameetmete peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud		0,283	0,417	0,417	0,551				1,668

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,283

0,417

0,417

0,551

1,668

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020				KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		1,283	1,017	0,417	0,551				3,268
	Maksed		0,883	1,177	0,657	0,551				3,268

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ⇩			Aasta 2017		Aasta 2018		Aasta 2019		Aasta 2020									KOKKU
	VÄLJUNDID
	Väljundi liik 19	Väljundi keskmine kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu		Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Väljundite arv kokku	Kulud kokku
ERIEESMÄRK nr 1 20 …
- Väljund	Halduskokkulepe JRCga	0,500	1	0,500														1	0,5
- Väljund	SER Konsulteerimine metsandusekspertidega	0,500	1	0,500														1	0,5
- Väljund	SER IT uus moodul ELi registris	0,600			1	0,600												1	0,6
- Väljund	Ülekandmine ESTATi uuringu LUCAS jaoks	2,5
Erieesmärk nr 1 kokku			2	1,0	1	0,600												3	1,6
ERIEESMÄRK nr 2 ...
- Väljund																		1	0,5
Erieesmärk nr 2 kokku
KULUD KOKKU			2	1,0	1	0,600												3	1,6

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Ülevaade

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2017

Aasta 2018

Aasta 2019

Aasta 2020

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Personalikulud	0,268	0,402	0,402	0,536				1, 608
Muud halduskulud	0,015	0,015	0,015	0,015				0,060
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku	0,283	0,417	0,417	0,551				1,668

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 21  välja jäävad kulud
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku

KOKKU

0,283

0,417

0,417

0,551

1,668

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendava te assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020
•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		2	3	3	4
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)
•Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 22
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud)
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 04 aa 23	- peakorteris
	- delegatsioonides
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (täpsustage)
KOKKU		2	3	3	4

34 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse haldavale peadirektoraadile juba jaotatud ja/või peadirektoraadis ümberpaigutatud vahenditest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutine personal	Praegune halduspersonal jätkab LULUCFi algatuse juhtimist. Täiendav halduspersonal ELI registrisüsteemis LULUCFile ette nähtud uue mooduli väljaarendamise projekti juhtimiseks alates 2018. aastast ja üks täiendav metsandusmeetmete ja metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemetega tegelev haldustöötaja alates 2020. aastast.
Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)			Kokku
Täpsustage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 24
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

(1) Uut pikaajalist eesmärki määratleti kui püüet saavutada käesoleva sajandi teisel poolel tasakaal inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit kasvuhoonegaaside heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside vahel. Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõige 1.

(2) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, COM/2016/0395 final.

(3) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Pariisi kliimakonverentsi tulemused: Pariisi kokkuleppe tagajärgede hinnang, mis on lisatud nõukogu otsuse ettepanekule allkirjastada Euroopa Liidu nimel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkulepe (COM/2016/0110 final).

(4) Liidu ja selle liikmesriikide kavatsetav riiklikult kindlaksmääratud panus, 6. märts 2015, http://www4.unfccc.int/submissions/INDC/Published%20Documents/Latvia/1/LV-03-06-EU%20INDC.pdf.

(5) HKSi mitte kuuluvad sektorid, mille arvele langeb üle 55 % ELi koguheitest, nt transpordist ja hoonete kütmisest tulenev CO2-heide ning põllumajandusest ja jäätmetest tulenev muu kui CO2-heide.

(6) Määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

(7) Kui CO2 seotakse atmosfäärist (nt siis, kui puud ja taimed kasvavad), kasutatakse selle kohta mõistet „sidumine“, erinevalt heitest, mis on tingitud biomassi põletamisest või lagunemisest.

(8) ELT C , , lk .

(9) ELT C , , lk .

(10) http://www4.unfccc.int/submissions/indc/Submission%20Pages/submissions.aspx

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta otsus nr 529/2013/EL maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 80).

(12) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(13) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(14) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

(15) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(16) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(17) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani võimalikud kandidaatriigid.

(18) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide rakendamiseks antava toetusega seotud kulud: programmi LIFE rahastamispaketi abil, nagu on kokku lepitud 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus.

(19) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(20) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärgid ...“

(21) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(22) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(23) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(24) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral tuleb näidata netosummad, st brutosumma, milles on lahutatud 25 % kogumiskuludena.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2016

COM(2016) 479 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta

{SWD(2016) 246 final}
{SWD(2016) 249 final}

I lisa: kasvuhoonegaasid ja süsinikuvarud

A. Artikli 2 kohased kasvuhoonegaasid:

(a)süsinikdioksiid (CO2),

(b)metaan (CH4),

(c)dilämmastikoksiid (N2O),

väljendatuna CO2-ekvivalenttonnidena vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013.

B. Artikli 5 lõike 4 kohased süsinikureservuaarid:

(a)maapealne biomass,

(b)maa-alune biomass,

(c)metsavaris,

(d)lagupuit,

(e)mulla orgaaniline süsinik,

(f)metsastatud maa ja majandatava metsamaa puhul: raietooted.

II lisa: pindala, võrastiku liituse ja puude kõrguse minimaalsed väärtused ning metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemed

Pindala, võrastiku liituse ja puude kõrguse minimaalsed väärtused
Liikmesriik	Pindala (ha)	Võrastiku liitus (%)	Puude kõrgus (m)
Belgia	0,5	20	5
Bulgaaria	0,1	10	5
Horvaatia	0,1	10	2
Tšehhi Vabariik	0,05	30	2
Taani	0,5	10	5
Saksamaa	0,1	10	5
Eesti	0,5	30	2
Iirimaa	0,1	20	5
Kreeka	0,3	25	2
Hispaania	1,0	20	3
Prantsusmaa	0,5	10	5
Itaalia	0,5	10	5
Küpros
Läti	0,1	20	5
Leedu	0,1	30	5
Luksemburg	0,5	10	5
Ungari	0,5	30	5
Malta
Madalmaad	0,5	20	5
Austria	0,05	30	2
Poola	0,1	10	2
Portugal	1,0	10	5
Rumeenia	0,25	10	5
Sloveenia	0,25	30	2
Slovakkia	0,3	20	5
Soome	0,5	10	5
Rootsi	0,5	10	5
Ühendkuningriik	0,1	20	2

Liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemed, sh raietooted
Liikmesriik	Gg süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalenti aastas
Belgia	–2 499
Bulgaaria	–7 950
Horvaatia	–6 289
Tšehhi Vabariik	–4 686
Taani	409
Saksamaa	–22 418
Eesti	–2 741
Iirimaa	–142
Kreeka	–1 830
Hispaania	–23 100
Prantsusmaa	–67 410
Itaalia	–22 166
Küpros	–157
Läti	–16 302
Leedu	–4 552
Luksemburg	–418
Ungari	–1 000
Malta	–49
Madalmaad	–1 425
Austria	–6 516
Poola	–27 133
Portugal	–6 830
Rumeenia	–15 793
Sloveenia	–3 171
Slovakkia	–1 084
Soome	–20 466
Rootsi	–41 336
Ühendkuningriik	–8 268

III lisa: baasaastad piirmäära arvutamiseks

vastavalt artikli 8 lõikele 2

Liikmesriik	Baasaasta
Belgia	1990
Bulgaaria	1988
Horvaatia	1990
Tšehhi Vabariik	1990
Taani	1990
Saksamaa	1990
Eesti	1990
Iirimaa	1990
Kreeka	1990
Hispaania	1990
Prantsusmaa	1990
Itaalia	1990
Küpros
Läti	1990
Leedu	1990
Luksemburg	1990
Ungari	1985–87
Malta
Madalmaad	1990
Austria	1990
Poola	1988
Portugal	1990
Rumeenia	1989
Sloveenia	1986
Slovakkia	1990
Soome	1990
Rootsi	1990
Ühendkuningriik	1990

IV lisa: riiklik metsanduse arvestuskava, mis sisaldab liikmesriigi ajakohastatud metsadega seotud heitkoguste võrdlustaset

A. Metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemete määramise kriteeriumid

Liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemed määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide põhjal:

(a)võrdlustasemed on kooskõlas eesmärgiga saavutada käesoleva sajandi teisel poolel tasakaal inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside vahel;

(b)võrdlustasemed tagavad, et süsinikuvarusid ei kanta arvestusse üksnes nende olemasolu tõttu;

(c)võrdlustasemed peaksid tagama tõhusa ja usaldusväärse arvestuse, mis kindlustab, et biomassi kasutamisest tulenevat heidet ja sidumist võetakse nõuetekohaselt arvesse;

(d)võrdlustasemed hõlmavad raietoodete süsinikureservuaari, mis võimaldab võrrelda kohese oksüdeerumise eeldust ning esimese astme lagunemise funktsiooni ja poollaguaegade kohaldamist;

(e)võrdlustasemetes tuleks arvesse võtta bioloogilise mitmekesisuse kaitsele kaasaaitamise ja loodusressursside säästva kasutamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi metsastrateegias, liikmesriikide riiklikus metsapoliitikas ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias;

(f)võrdlustasemed on kooskõlas määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud riiklike prognoosidega inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside kohta;

(g)võrdlustasemed on kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuride ja asjakohaste varasemate andmetega ning põhinevad läbipaistval, täielikul, järjepideval, võrreldaval ja täpsel teabel. Eelkõige peab võrdlustaseme kujundamiseks kasutatud mudel suutma edasi anda riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri varasemaid andmeid.

B. Riikliku metsanduse arvestuskava elemendid

Käesoleva määruse artikli 8 kohaselt esitatud riiklik metsanduse arvestuskava peab sisaldama järgmisi elemente:

(a)üldine kirjeldus selle kohta, kuidas võrdlustase välja töötati ja kuidas käesoleva määruse kriteeriume arvesse võeti;

(b)võrdlustasemes arvesse võetud süsinukureservuaarid ja kasvuhoonegaasid, põhjused, miks teatavat süsinikureservuaari ei ole võrdlustaseme väljatöötamisel arvesse võetud ning tõendus võrdlustasemes arvesse võetud reservuaaride omavahelise seotuse kohta;

(c)kirjeldus võrdlustaseme väljatöötamisel kasutatud lähenemisviisidest, meetoditest ja mudelitest ( sh kvantitatiivne teave), mis on kooskõlas viimati esitatud riikliku inventuuriaruandega ning dokumenteeritud teabega metsamajandamise tava ja intensiivsuse kohta;

(d)kirjeldus selle kohta, kuidas sidusrühmadega konsulteeriti ja kuidas nende seisukohti arvesse võeti;

(e)teave selle kohta, kuidas prognoositakse raiemäärade kujunemist eri poliitikastsenaariumide korral;

(f)kirjeldus selle kohta, kuidas iga järgmist elementi võrdlustaseme väljatöötamisel silmas peeti:

(1)majandatava metsa pindala,

(2)metsadest ja raietoodetest tulenevad heitkogused ja nende sidumised, nagu on näidatud kasvuhoonegaaside inventuurides ja asjakohastes varasemates andmetes,

(3)metsi iseloomustavad näitajad, sh vanuseline struktuur, juurdekasv, raiering ja muu metsamajandamisalane teave praeguse olukorra jätkumise stsenaariumi korral;

(4)varasemad ja tulevased raiemäärad, jaotatuna energeetiliste ja mitteenergeetiliste kasutusalade vahel.

V lisa: raietoodete esimese astme lagunemise funktsioon ja vaikimisi määratud poollaguajad

Metoodikaga seotud probleemid

–Kui ei ole võimalik eristada metsastatud maalt ja majandatavalt metsamaalt pärinevaid raietooteid, võib liikmesriik raietoodete arvestuse korral lähtuda eeldusest, et kogu heide ja sidumine toimus majandataval metsamaal.

–Tahkete jäätmete kõrvaldamise kohtades olevate raietoodete ja energia saamiseks raiutud raietoodete korral võetakse arvestuse tegemise aluseks kohene oksüdeerumine.

–Importiv liikmesriik ei esita oma arvestuses imporditud raietooteid, olenemata nende päritolust („tootmispõhine lähenemisviis“).

–Eksporditud raietoodete puhul tähendavad riigipõhised andmed importivas riigis kasutatavaid riigipõhiseid poollaguaegu ja raietoodete kasutamise viise.

–Liidus turule viidud raietoodete riigipõhised poollaguajad ei tohiks erineda importivas liikmesriigis kasutatutest.

–Liikmesriigid võivad üksnes teavitamise eesmärgil lisada esitatavate andmete hulka andmed energia saamiseks kasutatud, väljastpoolt liitu imporditud puidu osakaalu ning selle puidu päritoluriikide kohta.

Käesolevas lisas kindlaksmääratud metoodikate ja vaikimisi kasutatavate poollaguaegade asemel võivad liikmesriigid kasutada riigipõhiseid metoodikaid ja poollaguaegu, tingimusel et need metoodikad ja poollaguajad on määratud kindlaks läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel ning et kasutatavad meetodid on vähemalt sama üksikasjalikud ja täpsed kui käesolevas lisas sätestatud meetodid.

Esimese astme lagunemise funktsioon, mis algab i = 1900 ja jätkub käesoleva aastani:

(a)

kus ,0

(b)

kus: = aasta = raietoodete reservuaari süsinikuvaru aasta i alguses, = esimese astme lagunemise funktsiooni lagunemiskonstant, väljendatuna aastates – 1, ( kus on raietoodete reservuaari poollaguaeg aastates); = sissevool raietoodete süsinikuvarusse aastas , Gg C aasta – 1; = raietoodete reservuaari süsinikuvaru muutus aastas , Gg C aasta – 1. Vaikimisi määratud poollaguaeg: „poollaguaeg“ – aastate arv, mis kulub ühes puittoodete kategoorias talletatud süsiniku koguse vähenemiseks pooleni selle esialgsest väärtusest. Vaikimisi määratud poollaguaeg (HL):

Liikmesriigid võivad nimetatud kategooriaid täiendada andmetega puukoore kohta, tingimusel et olemasolevad andmed on läbipaistvad ja kontrollitavad. Samuti võivad liikmesriigid kasutada nimetatud kategooriate riigipõhiseid allkategooriaid.

VI lisa: looduslikest häiringutest tingitud heite taustataseme arvutamine

1. Taustataseme arvutamiseks tuleb esitada järgmine teave:

(a)looduslikest häiringutest tingitud heite varasemad tasemed;

(b)prognoosimisel arvesse võetavate looduslike häiringute tüübid;

(c)kõnealuste looduslike häiringute tüüpidega seotud hinnanguline aastane heidete üldkogus ajavahemikul 2001–2020 maakasutuskategooriate kaupa;

(d)tõendus aegrea järjepidevuse kohta kõikide asjaomaste parameetrite, sh minimaalse pindala, heitkoguste prognoosimise meetodite ning süsinikureservuaaride ja gaaside hõlmatuse osas.

2. Taustataset arvutatakse ajavahemiku 2001–2020 aegrea keskmisena, jättes välja kõik aastad, mil registreeriti anormaalsed heitkoguste tasemed, st jättes välja kõik statistilised võõrväärtused. Statistiliste võõrväärtuste kindlaksmääramine toimub järgmiselt:

(a)arvutatakse aastate 2001–2020 kogu aegrea aritmeetiline keskmine ja standardhälve;

(b)aegreast jäetakse välja need aastad, mil aastane heitkogus erineb keskmisest rohkem kui kahekordse standardhälbe võrra;

(c)arvutatakse uuesti aastate 2001–2020 aegrea aritmeetiline keskmine ja standardhälve ning lahutatakse punkti b kohaselt välja jäetud aastad;

(d)korratakse punktides b ja c kehtestatut seni, kuni võõrväärtusi pole enam võimalik kindlaks määrata.

3. Pärast taustataseme arvutamist käesoleva lisa punkti 2 kohaselt võib juhul, kui ajavahemiku 2021–2025 ja 2026–2030 konkreetse aasta heide on ületanud taustataseme, millele on liidetud marginaal, jätta taustataset ületavad heitkogused artikli 10 kohaselt arvestusest välja. Marginaal võrdub 95 %-lise tõenäosuse tasemega.

4. Arvestusest ei saa välja jätta:

(a)heidet raiest ja sanitaarraiest, mis toimus asjaomastel maadel pärast looduslike häiringute toimumist;

(b)heidet tahtlikust põletamisest, mis toimus asjaomastel maadel ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 konkreetsel aastal;

(c)looduslike häiringute esinemise järel raadamisele kuulunud maadel tekkinud heidet.

5. Artikli 10 lõike 2 kohased teabenõuded hõlmavad järgmist:

(a)kõik asjaomasel aastal looduslikest häiringutest mõjutatud maa-alad, sealhulgas nende geograafiline asukoht, ning loodusliku häiringu periood ja liik;

(b)tõendid selle kohta, et ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 ülejäänud osa jooksul ei ole maadel, mis olid mõjutatud looduslikest häiringutest ja millega seotud heide on arvestusest välja jäetud, toimunud raadamist;

(c)selliste kontrollitavate meetodite ja kriteeriumide kirjeldus, mida tuleb kasutada kõnealustel maadel toimuva raadamise kindlakstegemiseks ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 ülejäänud aastatel;

(d)võimaluse korral selliste meetmete kirjeldus, mida liikmesriik on võtnud kõnealuste looduslike häiringute mõju ennetamiseks või piiramiseks;

(e)võimaluse korral meetmed, mida liikmesriik on võtnud kõnealustest looduslikest häiringutest mõjutatud maade taastamiseks.