EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.6.2016
COM(2016) 434 final
2016/0198(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks
SELETUSKIRI
ETTEPANEKU TAUST
Elamislubade praegune kujundus lähtub 1997. aastal vastu võetud nõukogu ühismeetmest (97/11/JHA). Juba 2009. aastal leidsid liikmesriigid, et üha täiuslikumad võltsingud on tekitanud vajaduse töötada välja elamislubade uus kujundus ja otsustasid elamislubade turvaelementide tõhustamiseks juurutada kaasaegsemad turvaelemendid.
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002 (mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 380/2008) kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks Biomeetriliste tunnuste (näokujutise ja sõrmejälgede) kasutuselevõtmisest tulenevalt loobuti elamisloa kleebiseversioonist ning alates 2011. aasta 20. maist on lubatud ainult kaardi vormis elamisluba. Seoses määruse 2008. aasta muudatusega (millega elamislubades võeti kasutusele biomeetrilised tunnused kontaktivaba kiibi kujul) peetud nõupidamistel väljendasid mõned liikmesriigid soovi lisada lisakiip, mida oleks võimalik kasutada nende siseriiklike e-valitsuse teenuste eesmärgil. See kiideti heaks, samuti nagu täiendavate (siseriiklike) turvaelementide kasutamine soovi korral.
Samuti kasutatakse nimetatud elamisloakaarti kohaliku piiriliikluse loa ja seaduslikku rännet käsitlevate ELi õigusaktide alusel väljastatud erilubade jaoks.
Ühtsus versus siseriiklikud turvaelemendid
Komisjon pooldab elamislubade ühtset vormi, nagu see kehtib viisakleebise puhul. See tähendaks, et kõigis liikmesriikides kehtib ühesugune kaardi mudel, kujundus ja turvaelemendid. Ent arvestades mõnede liikmesriikide tehnoloogilisi edusamme e-valitsuse alal peeti asjakohaseks kiita heaks kontaktkiibi lisamine e-valitsusega seonduvatel eesmärkidel nende riikide puhul, kes soovisid anda kolmandate riikide kodanikele samad eelised nagu on nende endi kodanikel. Samas mööndi, et sellest tulenevalt esineb teatud vormi „ebaühtlus“.
Sellega seoses lisati määruse I lisa punkti 2 alapunkti h järgmine lause:
„Liikmesriigid võivad lisada samuti täiendavaid siseriiklikke turvaelemente, eeldusel et need sisalduvad käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punkti f kohaselt kindlaks määratud loetelus, ning eeldusel, et need on vastavuses järgmiste näidisvormide ühtlustatud väljanägemisega ja et sellega ei vähendata ühtsete turvaelementide tõhusust.“
Nimetatud loetelu kehtestati komisjoni 20. mai 2009. aasta otsusega C (2009) 3770. Selles loetleti täiendavad turvaelemendid, mida liikmesriigid võisid soovi korral kasutada.
Täiendavate vabatahtlike turvaelementide valimise võimalus ja rakendamine ning tõlgendamisruum seoses tehnospetsifikaatidega , mis pole tehnoloogia arengust tulenevalt enam piisavalt üksikasjalikud, tähendasid, et elamislubade kvaliteet ja välimus olid liikmesriigiti väga erinevad.
Töö uue kujunduse ja turvaelementidega algas 2010. aastal, kui määruse (EÜ) nr 1683/95 artikli 6 alusel loodud komitee (edaspidi „artikli 6 komitee“) juurde loodi selleks tööks allkomitee.
Komisjoni jaoks oli see „uus algus“ lisaks ka võimalus vaagida seda, kuidas võtta kasutusele ühtne ja ühtlustatud elamislubade vorm ning tagada kõigile elamislubadele ühesugune, võimalikest kõrgeim turvalisustase. See aitaks piirvalvetöötajatel ja muudel ametnikel elamislube kohe esmapilgul ära tunda.
Samas, nagu ka allpool punktis 3 selgitatud, ilmnes konsultatsioonidel sidusrühmadega, et täielikult ühtlustatud lähenemisviis tooks mõne liikmesriigi jaoks kaasa väga suuri kulutusi. Kompromissina otsustati säilitada loetelu uusimatest täiendavatest turvaelementidest, mille saab soovi korral ühisele ühtlustatud vormile lisada.
Selle lähenemisviisi üks peamisi põhjuseid on asjaolu, et 2009. aastal vastuvõetud tehnospetsifikatsioonide kohaselt peab kaart olema valmistatud plastikmaterjalist nagu krediitkaardid. Samas ei määra tehnospetsifikatsioonid täpselt ära, millist plastikmaterjali tuleb kasutada. Turul on erinevaid plaste, milledest kõige sobilikum on polükarbonaat. Kõik praegused kaardid koosnevad mitmest erinevate plastikmaterjalide kihist, ehkki enamik neist on polükarbonaadist. Samuti erinevad tootmistehnoloogiad, mis on erinevates liikmesriikides konkreetsete plastikmaterjalide töötlemiseks olemas. Kaartide valmistamiseks kasutatavate tehnoloogiate mitmekesisus tähendab, et mitte kõik väljapakutud turvaelemendid ei ole võimalikud. Kuna uue elamisloaga ei tohiks kaasneda lisakulusid, ei olnud täielikum ühtlustamine võimalik.
Lisaturvaelemente kasutada soovinud liikmesriigid olid nõus nende viimisega miinimumini ja sellega, et kasutatavad tehnoloogiad, elementide asukoht ja suurus täpsustatakse tehnospetsifikaatides. Need sätestatakse tulevases komisjoni rakendusotsuses.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 79, eriti selle lõike 2 punkti a, kuna sellega nähakse ette „liikmesriiki sisenemise ja seal viibimise tingimused ning normid, mille kohaselt liikmesriigid väljastavad pikaajalisi viisasid ja elamislube [...]“. (Euroopa Ühenduse asutamislepingu endise artikli 63 lõike 3 punkt a).
Miks ei ole tehtud ettepanekut määrus ümber sõnastada?
Põhimõtteliselt peaks kolmas sisuline muudatus tingima uuesti sõnastamise.
Ent käesoleval juhul on olemas argumendid, mis õigustavad sellest eeskirjast kõrvalekaldumist. Peamised muudatused tehakse komisjoni rakendusotsusesse, millega sätestatakse salastatud tehnospetsifikaadid uute elamislubade valmistamiseks. Käesoleva määruse regulatiivosas mingeid olulisi muudatusi ei ole – asendatud on ainult lisa, kus on esitatud uus kujundus. On vaja kiiresti võtta seadusandlikke meetmeid, sest petturid on meist sammu võrra ees ja elamisluba tuleb muuta võltsimiskindlamaks. Pealegi pakub käesolev määrus erinevalt muudest viisapoliitikaga seonduvatest eeskirjadest, nagu viisaeeskirjad, laiale avalikkusele piiratud huvi.
•Subsidiaarsus (jagatud pädevuse korral)
ELi toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 punktis a antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule volitused võtta vastu „meetmed, mis käsitlevad norme, mille kohaselt liikmesriigid väljastavad pikaajalisi viisasid ja elamislube“.
Käesolev ettepanek jääb nimetatud aluslepingu sätete raamesse ja ei muuda liidu õigusaktide reguleerimisala.
Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta ühtne elamisloa vorm turvalisemaks ja seda veelgi täiustada, võttes arvesse võltsimistehnoloogia arengut. Liikmesriigid üksi ei suuda seda eesmärki rahuldaval määral saavutada, sest vorm peab olema ühtne ja kehtivat liidu õigusakti saab muuta ainult liit.
•Proportsionaalsus
Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 on sätestatud, et liidu meetme sisu ega vorm ei või minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Käesoleva meetme jaoks valitud vorm peab võimaldama ettepanekuga saavutada soovitud eesmärki ja meetme võimalikult tõhusat rakendamist.
Ühtne elamislubade vorm kehtestati määrusega, et tagada selle ühesugune kohaldamine kõigis liikmesriikides. Käesoleva ettepanekuga muudetakse nimetatud määrust ja seetõttu tuleb see esitada määruse vormis. Meetme sisu on piiratud kehtivasse määrusesse tehtavate parandustega. Sellega tahetakse saavutada ebaseadusliku rände vastase võitluse poliitikaeesmärk, milleks on muuta dokumendid võltsimiskindlamaks. Ettepanek on seega kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.
3.SIDUSRÜHMADEGA PEETUD KONSULTATSIOONIDE TULEMUSED
•Konsulteerimine sidusrühmadega ning eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Artikli 6 komitee allkomitee töötas välja nõudeid käsitleva dokumendi, milles esitati kõik soovitud parandused, mis oleks võimalik uue vormi juures teha. Liikmesriigid soostusid oma tarnijatega ühendust võtma ja oma ettepanekud esitama. Seejärel valisid nad kõige enam meeldinud kujunduse ja ühised turvaelemendid, mida load pidid sisaldama hakkama. Üks nõudeid oli, et uue vormiga ei kaasne lisakulutusi.
Nõupidamiste kestel selgus, et liikmesriigid ei poolda täielikult ühtlustatud dokumenti. Nad tahtsid säilitada loetelu „uuendatud“ täiendavatest turvaelementidest, mille võib soovi korral lisada ühisele „ühtlustatud“ vormile. Olemasolevate tootmissüsteemide erinevustest tulenevalt ei soovinud liikmesriigid oma süsteeme muuta. Nad eelistasid valida täiustatud turvatasemega ühise „ühtse“ kaardi ja loetelu uuendatud vabatahtlikest (siseriiklikest) turvaelementidest . „Ühtsus“ tähendas lihtsalt ühtlustatud kujundust ja mõningaid ühiseid elemente, millele on võimalik soovi korral lisada täiendavaid siseriiklikke turvaelemente.
Seoses mõnele liikmesriigile tekkivate kuludega leiti kompromisslahendus. See tähendas, et täiendavate vabatahtlike turvaelementide lisamise võimalus jääb alles, ent nende loetelu viiakse miinimumini, kuna turvaelemendid mõjutavad dokumendi ühtset välimust, eriti selle esikülge. Lisaks sellele kitsendatakse tehnospetsifikaate (kasutatavad materjalid ja tehnoloogiad, elementide asukoht ja mõõtmed jne), et langeks ära võimalus neid erinevalt tõlgendada. See peaks ühtlustama kaardi välimuse, mis on oluline selle ühtsuse ja piirivalveametnike poolse tuvastamise seisukohalt.
Vabatahtlike turvaelementide ammendav loetelu esitatakse komisjoni poolt kooskõlas käesoleva määruse artikliga 7 vastu võetud lisas, mis sisaldab tehnospetsifikaate. Käesoleva määruse lisas esitatud kujutis võib seega vähesel määral erineda elamisloa tagaküljel olevast kujutisest sõltuvalt sellest, milliseid vabatahtlikke elemente konkreetne liikmesriik kasutab.
4.MÕJU EELARVELE
Määruse kavandatav muutmine ei mõjuta ELi eelarvet.
5.MUUD KÜSIMUSED
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Üksikasjalikud sätted
Muutev määrus põhineb ELi toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 punktil a, millega asendati EÜ asutamislepingu artikli 63 lõike 3 punkt a.
1. Taani osalemine
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, peab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt otsustama kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva määruse kohta, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses või mitte.
2. Ühendkuningriigi ja Iirimaa osalemine
Vastavalt aluslepingutele lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes käsitleva protokolli nr 21 artikli 4a esimesele lõikele kohaldatakse nimetatud protokolli sätteid ka nende meetmete suhtes, mis on vastu võetud või kavandatud ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaselt ja millega muudetakse olemasolevat meedet, mis on nende suhtes siduv. Määrus (EÜ) nr 1030/2002, mida käesoleva ettepanekuga muudetakse, on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes siduv. Järelikult kehtivad protokolli nr 21 sätted. See tähendab, et Ühendkuningriik ja Iirimaa ei ole kohustatud määruse ettepaneku vastuvõtmises osalema (protokolli nr 21 artikkel 1). Siiski võivad nad protokolli nr 21 artikli 3 kohaselt teavitada nõukogu kolme kuu jooksul pärast ettepaneku esitamist, et nad soovivad meetme vastuvõtmises ja kohaldamises osaleda.
Samuti kehtib protokolli nr 21 artikkel 4, millega antakse Ühendkuningriigile ja Iirimaale võimalus ühineda meetmega pärast selle vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt.
Et võtta arvesse valikuid, mida Iirimaa ja Ühendkuningriik peavad tegema kolme kuu jooksul pärast käesoleva ettepaneku vastuvõtmist, on nurksulgudes esitatud kuus võimalikku põhjenduse teksti. Euroopa Parlament ja nõukogu valivad neist asjakohastena välja ühe või kaks, vastavalt otsustele, mille Iirimaa ja Ühendkuningriik teevad kolme kuu jooksul pärast ettepaneku vastuvõtmist.
3. Schengeni acquis’ areng seoses assotsieerimislepingutega
Määrus (EÜ) nr 1030/2002 on osa Schengeni acquis’st, mida kohaldatakse vastavate ühinemislepingute alusel Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini suhtes. Kavandatud muudatus peaks seepärast kehtima ka nimetatud riikide suhtes.
4. Regulatiivosa
Artikkel 1
Käesoleva sätte kohaselt tuleb määruse (EÜ) nr 1030/2002 lisa asendada uue lisaga, mis sisaldab uue elamisloa kujutist ja üldist kirjeldust.
Artikkel 2
Selleks et võimaldada elamislubade olemasolevate varude ärakasutamist, nähakse ette kuuekuine üleminekuaeg, mille jooksul liikmesriik võib kasutada vanu elamislubasid.
Artikkel 3
Esiteks sisaldab artikkel tavapärast sätet määruse jõustumise kohta.
Teiseks on artiklis sätestatud, et liikmesriik peab uued elamisload kasutusele võtma üheksa kuud pärast seda, kui komisjon võtab vastu rakendusotsuse täiendavate tehnospetsifikaatide kohta.
2016/0198 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 79 lõike 2 punkti a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002 kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks.
(2)Praegust ühtset elamisloavormi, mis on praegusel kujul olnud käibel alates 1997. aastast, tuleb lugeda ohustatuks, võttes arvesse tõsiseid võltsimisintsidente.
(3)Seepärast tuleks kolmandate riikide kodanike elamislubade suhtes kehtestada uus ühtne kujundus koos ajakohasemate turvaelementidega, et muuta elamisluba turvalisemaks ja hoida ära võltsimist.
(4)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Taani seisukoha kohta artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, peab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt otsustama kuue kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu on käesoleva määruse vastu võtnud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses või mitte.
(5)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale need liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.]
(6)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]
(7)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]
(8)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt on nimetatud liikmesriigid teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]
(9)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud (... kirjaga) oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]
(10)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt on Iirimaa teatanud (... kirjaga) oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]
(11)Käesolev määrus on akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.
(12)Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.
(13)Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ artikliga 3.
(14)Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL artikliga 3.
(15)Selleks et võimaldada elamislubade olemasolevate varude ärakasutamist, tuleks ette näha üleminekuaeg, mille jooksul liikmesriik võib kasutada vanu elamislube.
(16)Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1030/2002 järgmiselt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1030/2002 lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 1030/2002 lisas sätestatud spetsifikatsioonidele vastavaid elamislubasid, mis kehtivad kuni artikli 3 teises lõigus osutatud kuupäevani, võib kasutada kuni kuus kuud pärast nimetatud kuupäeva välja antavate elamislubade jaoks.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda hakatakse kohaldama pärast kaheteistkümne kuu möödumist määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklis 2 osutatud täiendavate tehnospetsifikaatide vastuvõtmisest.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel
Nõukogu nimel
president
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.6.2016
COM(2016) 434 final
LISA
järgmise dokumendi juurde: Ettepanek:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,
millega muudetakse 13. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks
LISA
järgmise dokumendi juurde: Ettepanek:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,
millega muudetakse 13. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks
Kaardi esi-ja tagakülje kujutised:
a) Kirjeldus
Biomeetriliste andmetega elamisluba teostatakse eraldi dokumendina formaadis ID 1. See põhineb masinloetavaid reisidokumente (kaarte) käsitleva ICAO dokumendiga (dokumendi 9303 7. osa) ettenähtud spetsifikaadil. Elamisluba peab sisaldama järgmisi andmeid:
Esikülg:
1.
Selles lahtris asetseb elamisloa välja andnud liikmesriigi kolmetäheline taustatrükki integreeritud kood vastavalt ICAO dokumendile nr 9303 masinloetavate reisidokumentide kohta.
2.
Optiliselt muutuva värviga trükitud ICAO sümbol, mis tähistab kontaktivaba kiibiga masinloetavat reisidokumenti (e-MRTD sümbol) Sõltuvalt vaatenurgast muudab see värvi.
3.1.
Dokumendi nimetus (elamisluba) väljaandnud liikmesriigi keel(t)es.
3.2
Punktis 3.1 nimetatud dokumendi nimetust korratakse selles lahtris vähemalt veel ühes (kõige enam kahes) ELi ametlikus keeles, et hõlbustada kaardi tuvastamist kolmanda riigi kodaniku elamisloana.
4.1
Dokumendi number.
4.2.
Selles lahtris korratakse dokumendi numbrit (millele on lisatud erilised turvaelemendid).
5.
Selles lahtris asetseb kaardi juurdepääsukood (CAN).
Punktides 6 kuni 12 nimetatud andmed tuleks esitada dokumendi väljaandnud liikmesriigi keel(t)es. Väljaandnud liikmesriik võib lisada samal real teksti mõnes muus Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles, kuid kokku mitte rohkem kui kahes keeles.
6.
Nimi: perekonnanimi või perekonnanimed ja eesnimi või eesnimed nimetatud järjekorras.
7.
Sugu.
8.
Kodakondsus.
9.
Sünniaeg.
10.
Loa liik: liikmesriigi poolt kolmanda riigi kodanikule antud elamisloa täpne liik. Euroopa Liidu kodaniku pereliikme elamisluba, kes pole vaba liikumise õigust kasutanud, peab sisaldama märget „pereliige“. Kui tegemist on soodustatud isikutega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt, võivad liikmesriigid kasutada märget „soodustatud isik direktiivi 2004/38/EÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt“.
11.
See lahter sisaldab dokumendi asjassepuutuvat kehtivuse lõppkuupäeva.
12.
Märkused: Liikmesriigid võivad lisada siseriiklikuks kasutamiseks vajalikke siseriiklike õigusaktide kohaseid andmeid ja märkusi kolmandate riikide kodanike kohta, sealhulgas andmeid võimaliku tööloa või riigis viibimise loa piiramata kehtivuse kohta.
13.
Kaardi materjalile kantakse turvaliselt isikut tuvastav foto, mis kaitstakse optiliselt muutuva difraktsioonilise kujutisega (DOVID).
14.
Omaniku allkiri
15.
Portreefotot kaitsev DOVID.
Tagakülg:
16.
Märkused: Liikmesriigid võivad lisada siseriiklikuks kasutamiseks vajalikke siseriiklike õigusaktide kohaseid andmeid ja märkusi kolmandate riikide kodanike kohta, sealhulgas andmeid võimaliku tööloa kohta, millele järgnevad kohustuslikud lahtrid:
16.1
Väljastamise kuupäev, väljastamise koht/väljaandev ametiasutus: Elamisloa väljastamise kuupäev ja koht. Kui see on asjakohane, võib väljastamise koha asendada viitega väljaandvale ametiasutusele.
16.2
Sünnikoht,
millele järgnevad vabatahtlikud väljad, nagu „Omaniku aadress“.
16.3
Teave kaardi valmistamise kohta, nagu valmistaja nimi, versiooni number jne.
17.
Masinloetav ala. Masinloetav osa peab vastama dokumendis 9303 sätestatud ICAO juhistele.
18.
Trükitud osa sisaldab liikmesriigi embleemi, võimaldamaks elamisluba eristada ning tõendada selle päritolu.
19.
Masinloetav osa sisaldab trükitud teksti taustatrükis, mis tähistab väljaandvat liikmesriiki. See tekst ei tohi mõjutada masinloetava osa tehnilisi näitajaid.
Nähtavad siseriiklikud turvaelemendid (ilma et see mõjutaks tehnospetsifikaadi lisa):
20.
Andmekandjana kasutatakse raadiosageduskiipi vastavalt artiklile 4a. Liikmesriigid võivad lisada elamisloale riigisiseseks kasutamiseks alternatiivliidese või eraldi kontaktkiibi, mis paikneb loa tagaküljel ning mis vastab ISO standarditele ja ei takista mingil moel raadiosageduskiibi kasutamist.
21.
Läbipaistev aken
22.
Läbipaistev serv
b) Värvus, trükiprotsess
Liikmesriigid kehtestavad värvuse ja trükiprotsessi vastavalt käesoleva lisaga ettenähtud ühtsele vormile ning käesoleva määruse artikli 2 kohaselt kehtestatavale tehnospetsifikaadile.
c) Materjal
Kaart on tervenisti valmistatud polükarbonaadist või sellega võrdväärsest sünteetilisest polümeerist (mis on vastupidav vähemalt 10 kehtivusaastat).
d) Trükitehnikad
Kasutatakse järgmisi trükitehnikaid:
- kõrgturvaline tausta ofsettrükk
- UV-fluorestseeriv trükk
- iiristrükk
Turvamuster kaardi esiküljel peab erinema turvamustrist kaardi tagaküljel.
- nummerdamine:
Dokumendi number esitatakse dokumendil rohkem kui ühes kohas (välja arvatud MRZ),
e) Kaitse kopeerimise eest
Elamisloa esiküljel kasutatakse täiustatud DOVIDi, mis on vähemalt sama tuvastuskvaliteedi ja turvalisustasemega kui parajasti ühtsel viisavormil kasutatav märk ning mille tipptasemel kujundus- ja muude elementide hulka kuulub täiustatud difraktsiooniline element kõrgetasemeliseks masinkontrolliks.
f) Isikustamine
Et tagada elamisloale kantavate andmete nõuetekohane kaitse võltsimise ja järeletegemise eest, kantakse isikuandmed, sealhulgas foto, omaniku allkiri ja muud põhiandmed püsivalt dokumendi põhimaterjalile.
Isikustamiseks kasutatakse lasergraveerimist või muud võrdväärset turvalist tehnoloogiat, millega andmed kantakse kaardi materjalile.
g) Liikmesriigid võivad lisada samuti täiendavaid siseriiklikke turvaelemente, eeldusel et need sisalduvad käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punkti f kohaselt kindlaks määratud loetelus, ning eeldusel, et need on vastavuses eespool toodud näidisvormide ühtlustatud väljanägemisega ja et sellega ei vähendata ühtsete turvaelementide tõhusust.