EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.6.2016

COM(2016) 413 final

2016/0192(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis) sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Taani, Norra ja Rootsi vaheline leping kalavarudele vastastikuse juurdepääsu kohta Skagerrakis ja Kattegatis allkirjastati 19. detsembril 1966 ning see jõustus 7. augustil 1967. Kõnealuse lepinguga, mis lisati 1980. aasta ELi ja Norra vahelisele kahepoolsele kalanduskokkuleppele, anti nimetatud kolmele riigile vastastikune juurdepääs kalapüügiks kuni nelja meremiili kaugusel nende vastavatest lähtejoontest Skagerrakis ja Kattegatis, mis on Põhjamere ja Läänemere vahelised veed. Lisaks sätestati lepingus, et sellise kalapüügiga seoses käsitati kõnealust piirkonda avamerena. Seega reguleeriti lepinguga ühelt poolt lipuriikide ja teiselt poolt vastavate rannikuriikide vahelisi suhteid.

1966. aasta leping oli lihtne leping, milles võeti arvesse Skagerraki ja Kattegati piirkonna kalastusalast geograafilist eripära, ja tunnistati, et praktilistel põhjustel loodi lihtne juurdepääsukord kõnealusele väga väikesele merepiirkonnale. Seepärast koosnes 1966. aasta leping üksnes kolmest artiklist: esimeses määrati kindlaks asjaomane piirkond, teises määratleti juurdepääsuõigused ja esitati soov ühtlustada tehnilised eeskirjad.

Kui Taani ja Rootsi vastavalt 1973. ja 1995. aastal ELiga ühinesid, võttis komisjon nimetatud kahe liikmesriigi nimel vastutuse kõnealuse lepingu haldamise eest. Lepingust tulenevate kalapüügivõimaluste üle peeti läbirääkimisi samaaegselt 1980. aasta kahepoolse kalanduskokkuleppe raames peetavate läbirääkimistega.

1966. aasta leping oli algselt jõus 35 aastat, st kuni aastani 2002, ja seejärel pikendati seda kaheks viieaastaseks ajavahemikuks aastani 2012. Lepingut oli võimalik lõpetada, teavitades teist lepinguosalist kolm aastat enne mis tahes viieaastase ajavahemiku lõppu.

Võttes arvesse hiljutisemaid arenguid rahvusvahelises kalandusõiguses ning eelkõige ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni vastuvõtmist ja ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkuleppe vastuvõtmist, leidis Norra, et kehtiv leping ei ole kooskõlas mereõiguse kehtivate sätetega. Eriti tundis Norra muret kontrolli käsitlevate sätete üle. Lisaks leidis ta, et leping ei ole kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsioonist tuleneva rannikuriigi tavapärase jurisdiktsiooni põhimõtetega ega vasta uuema aja kaitse- ja majandamispõhimõtetele.

29. juulil 2009 teatas Norra välisministeerium ametlikult Taani (lepingu hoiulevõtja valitsus) ametiasutustele, et ta soovib lepingu lõpetada lepingu artikli 3 lõike 3 kohase ametliku denonsseerimise teel. Sellest tulenevalt kaotas 1966. aasta leping kehtivuse 7. augustil 2012.

Seejärel alustas Norra ametlikke läbirääkimisi komisjoniga, kes tegutses Euroopa Liidu nimel, et koostada asendusleping kalavarudele vastastikuse juurdepääsu kohta Skagerrakis ja Kattegatis. Uus leping parafeeriti 24. oktoobril 2013 ja allkirjastati 15. jaanuaril 2015. See on vastavuses nii ÜRO mereõiguse konventsiooni kui ka muude lepingute vastavate sätetega.

Uues lepingus säilitatakse Taani, Norra ja Rootsi laevadele antud ainujuurdepääsuõigused üksteise vetele kuni nelja meremiili kaugusel lähtejoontest. Sellega tagatakse kahele liikmesriigile ja Norrale jätkuv vastastikune juurdepääs teiste lepinguosaliste vastavatele vetele Skagerrakis, kindlustades samas asjakohaste kalanduse kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise nimetatud piirkonnas. Lisaks võimaldab leping võtta rannikuriigi tavapärase jurisdiktsiooni põhimõtetele vastavaid kontrollimeetmeid, mis on juba kasutusel Põhjamere püügipiirkondades.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Et tagada ELi laevade jätkuv juurdepääs püügitegevusele, tuleks lepingut enne selle jõustumist kohaldada ajutiselt kuni kaks aastat alates selle allkirjastamise kuupäevast.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Esitatud meetmed on kavandatud vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja eeskirjadele ning need on kooskõlas liidu säästva arengu poliitikaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 koostoimes selle artikli 218 lõike 6 punktiga a.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud aluslepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

2016/0192 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)Liit pidas Norra Kuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, mis käsitleb kalavarudele vastastikust juurdepääsu Skagerrakis ja Kattegatis.

(2)Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline kalavarudele vastastikust juurdepääsu Skagerrakis ja Kattegatis käsitlev leping sõlmiti 15. jaanuaril 2015 vastavalt nõukogu 23. juuli 2014. aasta otsusele 2014/505/EL Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis) liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta 1 .

(3)Leping tuleks liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline leping (mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis) on Euroopa Liidu nimel sõlmitud.

Lepingu tekst on esitatud käesoleva otsuse 1. lisas.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel esitama lepingu 2 artiklis 7 sätestatud teated, et väljendada liidu nõusolekut end lepinguga siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

(1) ELT L 224, 30.7.2014, lk 1.

(2) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.6.2016

COM(2016) 413 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis) sõlmimise kohta

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis) sõlmimise kohta

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline

leping, mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis

Euroopa Liit ja Norra Kuningriik, edaspidi „lepinguosalised“,

VIIDATES 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) sätetele;

TULETADES MEELDE 27. veebruari 1980. aasta Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelist kalanduskokkulepet (edaspidi „1980. aasta kokkulepe“);

VÕTTES ARVESSE 19. detsembri 1966. aasta Taani, Norra ja Rootsi vahelise lepingu (mis käsitleb vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis ja Kattegatis) kehtivuse lõppu 7. augustil 2012;

OLLES TEADLIKUD Taani, Norra ja Rootsi traditsioonilisest kalapüügist Skagerrakis;

PÜÜDES säilitada Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerraki piirkondades kaugemale kui neli meremiili teiste nimetatud riikide vastavatest lähtejoontest jäävates, nende territoriaalmere ja nimetatud riikide kalandusjurisdiktsiooni kuuluvate aladega külgnevate alade vetes;

ARVESTADES, et elusressursside säilitamiseks ja säästvaks kasutamiseks Skagerrakis on oluline, et kalalaevad järgiksid asjaomaste rannikuriikide vastuvõetud õigusakte ning kontrolli- ja rakendusmeetmeid kooskõlas konventsiooni, 1980. aasta kokkuleppe ja käesoleva lepingu sätetega,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Käesolevat lepingut kohaldatakse Skagerraki väina kuuluval alal, mis piirneb läänes Hanstholmi ja Lindesnesi majakate kaudu kulgeva sirgjoonega ning lõunas Skageni ja Tistlarna majakate kaudu kulgeva sirgjoonega, sellistes Taani, Norra ja Rootsi territoriaalmere ja nende riikide kalandusjurisdiktsiooni kuuluvate alade osades, mis jäävad kaugemale kui neli meremiili (1 meremiil = 1 852 m) lähtejoontest, millest mõõdetakse territoriaalmere laiust.

Artikkel 2

Lepinguosalised kohustuvad oma kalandusjurisdiktsiooni alusel, kooskõlas konventsiooni ja oma kohaldatava õigusega lubama Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvatel laevadel tegeleda püügiga artiklis 1 sätestatud alal eeldusel, et täidetakse 1980. aasta kokkuleppe asjaomaseid sätteid ja järgitakse lepinguosaliste vahel jaotatud püügivõimalusi.

Artikkel 3

Lepinguosalised teevad koostööd, et kehtestada võimaluste kohaselt ühtlustatud eeskirjad ja õigusaktid artiklis 1 sätestatud alal toimuva püügitegevuse kohta.

Artikkel 4

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad peavad omavahel nõu käesoleva lepingu rakendamise ja nõuetekohase toimimisega seotud küsimustes ning selle tõlgendamist käsitlevate vaidluste korral.

Artikkel 5

Käesolev leping ei piira muid lepinguid, mis käsitlevad ühe lepinguosalise kalalaevade püügitegevust teise lepinguosalise kalandusjurisdiktsiooni kuuluval alal.

Artikkel 6

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Norra Kuningriigi territooriumi suhtes, ilma et see piiraks artikli 1 kohaldamist.

Artikkel 7

Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil on vastu võetud viimane teade selle kohta, et lepinguosalised on viinud lõpule lepingu jõustamiseks vajalikud sisemenetlused.

Artikkel 8

Käesolev leping kehtib 1. jaanuarini 2022. Kui kumbki lepinguosaline ei avalda soovi lepingut lõpetada, teatades sellest ette vähemalt üks aasta enne kõnealuse tähtaja möödumist, kehtib leping edasi kuueaastaste tähtaegade kaupa, juhul kui lõpetamisest ei ole teatatud vähemalt üks aasta enne kõnealuse kuueaastase tähtaja möödumist.

Artikkel 9

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuni selle jõustumiseni ajutiselt kuni kaks aastat alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 10

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari ning norra keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on autentsed. Tõlgendamise vastuolude või vaidluste korral kehtib ingliskeelne tekst.