EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.6.2016

COM(2016) 388 final

2016/0182(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse liidu programm teatavate tegevuste toetamiseks, et suurendada tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasamist liidu poliitika kujundamisse finantsteenuste valdkonnas perioodiks 2017-2020
x0009

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 196 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Aastal 2007 kõigutas finants- ja majanduskriis finantsteenuste lõppkasutajate ja eriti tarbijate usaldust finantsteenuste valdkonnas. Seepärast leidsid Euroopa seadusandjad, et tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate probleeme tuleb süstemaatiliselt ja piisavalt võtta arvesse, et taastada kodanike usaldus finantssektori vastu.

Finantsteenuste tarbijad hõlmavad tervet rida füüsilisi isikuid, kes kasutavad finantsteenuseid või taotlevad nende kasutamist, sealhulgas jaeinvestorid, hoiustajad, kindlustusvõtjad, pensionifondis osalejad ja laenuvõtjad. Kuigi käesoleva ettepaneku keskpunktis on tarbijad, võivad selle eesmärgid olla olulised ka muudele finantsteenuste lõppkasutajatele, kes kasutavad finantsteenuseid või taotlevad nende kasutamist seoses kaubandus-, äri- või kutsetegevusega. Euroopa Komisjon on võtnud mitmeid meetmeid, tagamaks, et finantsteenuste tarbijate ja muude lõppkasutajate arvamusi võetaks kuulda, eelkõige seoses i) 2010. aastal loodud finantsteenuste kasutajarühmaga, mis tegutseb foorumina, kus sektoriväliste sidusrühmade esindajaid teavitatakse regulaarselt väljatöötamisel olevate finantsteenustega seotud poliitika küsimustest ning kutsutakse üles väljendama oma arvamust ja huve ning andma soovitusi kavandatud õigusloomealgatuste kohta ning ii) tarbijate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajate süstemaatilise kaasamisega erinevatesse eksperdirühmadesse, mis on moodustatud komisjoni või Euroopa järelevalveasutuste abistamiseks finantsteenuste valdkonnaga seotud töös.

Komisjon tuvastas samuti, et ressursside ja ekspertide eriteadmiste nappus nende organisatsioonide hulgas, mis esindavad neid sidusrühmi, kujutab endast takistust nende aktiivsele osalemisele aruteludes liidu poliitika kujundamise kohta finantsteenuste valdkonnas. Tarbijaorganisatsioonidel ega kodanikuühiskonna organisatsioonidel ei ole olnud piisavaid ressursse, et hõlmata nõuetekohaselt mitmeid sageli väga tehnilisi teemasid ning anda asjaomast sisendit liidu poliitika kujundamisse finantsteenuste valdkonnas. See oli mitterahuldav, sest komisjon ei saanud kõige laiemast võimalikust hulgast arvamustest ja sisenditest kasu ning mõned kodanikuühiskonna organisatsioonid leidsid, et seda on põhjendamatult mõjutanud sektori panus.

Selles kontekstis käivitas komisjon 2011. aasta lõpus katseprojekti, mille eesmärk oli anda toetusi finantsteadmiste keskuse arendamiseks, et sellest saaksid kasu lõppkasutajad ja sektorivälised sidusrühmad, ning suurendada nende suutlikkust osaleda liidu poliitika kujundamises finantsteenuste valdkonnas. Pärast järjestikuseid avatud projektikonkursse andis komisjon ajavahemikus 2012–2015 tegevustoetust kahele Brüsselis asuvale mittetulundusühendusele, Finance Watchile ja Better Finance'ile.

Need kaks mittetulundusühendust tegelesid sellel perioodil peamiselt teadustöö, poliitika analüüsi, toetustöö ja kommunikatsiooniga. Aastal 2015 korraldati katseprojekti ja sellele järgneva ettevalmistava meetme hindamine, eesmärgiga otsustada järgmiste võimalike sammude üle selles valdkonnas.

Hindamise käigus jõuti järeldusele, et katseprojekti ja ettevalmistava meetme poliitilised eesmärgid olid üldiselt saavutatud. Samas rõhutati hindamises, et kumbki organisatsioon ei olnud ilma liidu rahastamiseta rahaliselt jätkusuutlik, hoolimata jõupingutustest mitmekesistada oma ressursse nende kolme aasta jooksul. Juhul kui 2017. aastast rahastamine peatatakse, oleksid organisatsioonid sunnitud oma tegevust oluliselt vähendama või selle üldse lõpetama, mis tähendaks, et poliitika eesmärke ei saa enam saavutada. Samamoodi on kaasrahastamise määra vähendamine riskantne, kuna mõlemad organisatsioonid on sel juhul sunnitud viivitamatult vähendama töötajate arvu, piirates juba oma tegevust 2017. aastal ning tõenäoliselt peataks selle üsna kiiresti.

Nende toetusesaajate kaasrahastamine 2017. aastal samade põhimõtete alusel on ainus võimalus, millega tagatakse, et vastavalt hindamisele alates 2012. aastast saavutatud tulemused ja mõju tõenäoliselt edasi püsivad. See võimaldab täiendavalt suurendada oma huve esindavate finantsteenuste tarbijate, muude lõppkasutajate ja sidusrühmade kaasamist finantssektoriga seotud liidu poliitikakujundamisse.

Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Käesolev liidu programm täiendab selliseid käimasolevaid poliitilisi algatusi, nagu tegevused, mida on alates 2010. aastast läbi viinud finantsteenuste kasutajarühm või muud eksperdirühmad, mis on moodustatud komisjoni või Euroopa järelevalveasutuste (nt sidusrühmade järelevalveasutused) abistamiseks liidu poliitika kujundamises finantsteenuste valdkonnas.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise leping ning eelkõige selle artikli 169 lõike 2 punkt b. Kavandatud liidu programm aitab kaasa tarbijakaitse kõrge taseme tagamisele ning tarbijatele ühtsel turul finantsteenuste valdkonnas keskse koha andmisele liikmesriikide poliitika toetamise ja täiendamise teel, millega püütakse tagada, et kodanikud saavad täielikult osa siseturu hüvedest ning nende ohutus, õiguslikud ning majandushuvid on seejuures nõuetekohaselt esindatud ja kaitstud. Kooskõlas komisjoni poolt mitmeaastase finantsraamistiku raames vastu võetud seadusandliku poliitikaga tehakse ettepanek kehtestada käesolev rahastamisprogramm määruse kujul.

Subsidiaarsus (ei kuulu liidu ainupädevusse)

Liidu programmiga luuakse võimalus kaasrahastada kahe toetusesaaja tegevust, eesmärgiga suurendada tarbijate ja muude lõppkasutajate ja sidusrühmade kaasamist, kes esindavad oma huve finantsteenuste valdkonnas. Ettepanek on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas, kuna vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 5 ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ettepaneku eesmärke, kuid nimetatud meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil.

Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Nagu tehti kindlaks finantsmäärust käsitleval komisjoni ettepanekuga kaasneval eelhindamisel, ei lähe käesolev määrus kaugemale selle eesmärkide saavutamiseks vajalikust selleks, et säilitada eelmise katseprojekti ja ettevalmistava meetme kaudu seni saavutatud mõju. Liidu rahastamine on kavandatud kahe täpselt kindlaks määratud toetusesaaja puhul, kelle tegevust, väljundeid ja mõju on hinnatud 2015. aastal. Praeguse institutsionaalse raamistiku alusel tagatakse uue rahastamiskorraga stabiilne, usaldusväärne ja piisav rahastamine, et saavutada poliitilised eesmärgid. Rahalist toetust antakse vastavalt tingimustele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruses (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, ning komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaldamise eeskirju.

Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Olemasolevate õigusaktide järelhindamine

Vastavalt järelhindamisele 1 leiab komisjon, et katseprojekti ja sellele järgneva ettevalmistava meetme eesmärgid on üldiselt saavutatud. Üldine eesmärk moodustada Euroopa finantseksperdikeskus on saavutatud sellega, et tekkinud on kaks teineteist täiendavat eksperdikeskust. Mõlema toetusesaaja rakendatud tegevusega panustati sellesse, et Euroopa poliitikakujundajatele edastati muid arvamusi kui neid, mida on väljendanud finantssektor asjaomasel perioodil, ning oldi edukas asjaomase teabe edastamisel laiemale avalikkusele. Nii Finance Watch kui ka Better Finance on alates 2012. aastast teinud tihedat koostööd liidu poliitikakujundajatega, nagu tõendab nende osalemine erinevatel kohtumistel ja aruteludel liikmesriigi parlamendis või Euroopa Parlamendis. Nende ekspertteadmised, mida jagatakse mitmes väljaandes ja konsultatsioonide vastustes, võimaldas neil tuua avalikku mõttevahetusse oma sõnumi. Viimasena saavutasid mõlemad suutlikkuse vahetada tõhusalt teavet, mis võimaldas neil oma liikmeid ja isegi laiemat avalikkust teavitada finantssektoris arutlusel olevate küsimuste kohta. Finance Watch ja Better Finance on töötanud erinevate poliitikavaldkondadega ja suhelnud erinevate sihtrühmadega, kuid koos on nad oma tegevuse kaudu hõlmanud enamiku liidu finantspoliitilisest tegevuskavast alates 2012. aastast.

Finance Watch loodi tänu nendele liidu toetustele ning sellele laekus ajavahemikus 2012–2014 rahalist toetust summas 3,04 miljonit eurot. Hindamise käigus leiti, et selle töökorraldus, töötajad ja tegevus on väga vajalikud selleks, et saavutada katseprojekti ja ettevalmistava meetme eesmärke. Finance Watch keskendus selgelt kriisile järgnenud finantsreformikavale ning hõlmas ajavahemikus 2012–2014 märkimisväärse osa liidu poliitilisest tegevuskavast. Selle perioodi jooksul esitatud ekspertteadmised (uurimisaruanded, seisukohavõtud, konsultatsioonide vastused, pressiteated) võeti üldiselt hästi vastu. Teabevahetuse seisukohast lõi Finance Watch asjaomase veebisaidi, samuti õnnestus sellel saada suhteliselt ulatuslikku kajastamist meedias ning korraldada alates 2012. aastast kaks kõrgetasemelist iga-aastast konverentsi. Leiti, et organisatsioon on vähem tõhus lõppkasutajate, tarbijate suutlikkuse suurendamisel osaleda liidu poliitika kujundamisel finantssektoris ning seda võiks seostada selle ebaühtlase liikmelisusega (madal suutlikkus väljaspool Brüsselit). Selle aastane eelarve ulatus keskmiselt 1,8 miljoni euroni, kusjuures peaaegu kaks kolmandikku ressurssidest investeeriti kõrgelt kvalifitseeritud töötajate palkamiseks (14 töötajat), et täita oma ülesandeid. Organisatsiooni kulusid iga väljundi kohta (väljaanded, üritused ja kohtumised, teabevahetus) hinnati ajavahemikus 2012–2014 stabiilseks.

Kolme aasta jooksul sai Better Finance 0,90 miljoni euro väärtuses tegevustoetusi. Organisatsioonil õnnestus moodustada finantseksperdikeskus, mis keskendus peamiselt väikeinvestorite, väikeaktsionäride, hoiustajate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate huvidele kooskõlas selle liikmeskonna ja piiratud ressurssidega. Better Finance'i töökorraldust, liikmeid ja tegevust on hinnatud väga oluliseks seoses teatavate poliitikavaldkondade katseprojekti eesmärkidega. Samas hinnati selle sekretariaat olevat mõnevõrra habras sekretariaadi piiratud suuruse (5 töötajat), finantsekspertide piiratud arvu ja sellel perioodil kogetud raskuste tõttu, et olla suuteline hoidma stabiilseid ressursse. Seoses selle tegeliku mõjuga liidu poliitikakujundamisele leiti, et organisatsioon on tõhus koos Brüsselis asuvate liidu poliitikakujundajatega mitmes teatavas teemas ning võib-olla isegi rohkem teise ja kolmanda tasandi õigusaktide valdkonnas koostöös Euroopa järelevalveasutustega. Tänu liidu tegevustoetustele suutis Better Finance tõhusalt suurendada oma teabevahetuse potentsiaali, töötades välja professionaalse veebisaidi ning palgates pühendunud töötajad. Selle uurimistöö keskendus asjaomasel perioodil suures osas pensionidele.

Alates 2012. aastast on mõlemat toetusesaajat rahastatud kuni 60 % ulatuses nende abikõlblikest kuludest liidu toetuste kaudu ning nad jäävad liidu rahastamisest suuresti sõltuvaks. Vaatamata regulaarsetele püüdlustele õnnestus Finance Watchil ligi meelitada üksnes üks teine stabiilne ja oluline rahastaja, Adessium Foundation, mille panus ei ole pärast 2016. aastat kinnitust leidnud. Finance Watchi liikmed seda kahjumit tõenäoliselt ei kompenseeri. Better Finance'i seisukohast näib olukord isegi hullem. Lisaks toetusele on organisatsioon hindamisperioodi ajal (2012–2014) saanud olulist ja korduvat toetust ühe oma liikme käest. Selline toetuse oluline vähendamine 2015. aastal võib osutuda ohuks Better Finance'i jätkusuutlikkusele.

Kui vaadata käesolevast katseprojektist ja ettevalmistavast meetmest tulenevat liidu lisandväärtust, siis leiti hindamise käigus, et mõlemad organisatsioonid annavad kahtlemata lisandväärtust liidu poliitika kujundamisse finantsteenuste valdkonnas. Liidu tasandil on vähe organisatsioone, mis esindavad tarbijate üldist huvi, ning puuduvad kodanikuühiskonna organisatsioonid, mis keskenduvad spetsiaalselt finantssektorile ja selle regulatsioonile. Ajavahemikus 2012–2014, kui korraldati iga-aastased projektikonkursid, ei ilmnenud ühtegi alternatiivset algatust Finance Watchile ega Better Finance'ile. Hindamise käigus leiti, et mõlemad organisatsioonid andsid oma tegevuse kaudu lisandväärtust seoses oma liikmesriikide liikmete tegevusega ning Euroopa tarbijad said sellest kasu viisil, mida liikmesriikide tarbijate huvirühmad ei ole teha suutnud.

Konsulteerimine sidusrühmadega

–kõik toetusesaajate liikmed (nii organisatsioonid kui ka üksikisikud);

–mitmed poliitikakujundajad, sealhulgas Euroopa Parlamendi liikmed (Euroopa Parlamendi liikmed peamiselt majandus- ja rahanduskomisjonist), Euroopa Komisjoni ametnikud (FISMA ja JUST), kolme Euroopa järelevalveasutuse esindajad ja riikide ametiasutuste esindajad;

–rahastajad, toetusesaajate muud rahastajad;

–tarbijaorganisatsioonid;

–pangandussektori esindajad;

–rahanduseksperdid;

–finantssektoriga seotud mõttekojad.

Mõju hindamine

4.MÕJU EELARVELE

2016/0182 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse liidu programm teatavate tegevuste toetamiseks, et suurendada tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasamist liidu poliitika kujundamisse finantsteenuste valdkonnas perioodiks 2017-2020    

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 169 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

Võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 2 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Liit aitab kaasa tarbijakaitse kõrge taseme tagamisele ning tarbijatele ühtsel turul keskse koha andmisele liikmesriikide poliitika toetamise ja täiendamise teel, millega püütakse tagada, et kodanikud saavad täielikult osa siseturu hüvedest ning nende ohutus, õiguslikud ning majandushuvid on seejuures nõuetekohaselt esindatud ja kaitstud. Hästi toimiv ja usaldusväärne finantsteenuste sektor on ühtse turu oluline osa. See eeldab tugevat reguleerimise ja järelevalve raamistikku, mis tagab samaaegselt finantsstabiilsuse ja keskendub säästva majanduse toetamisele. Samal ajal peaks see tagama kõrgetasemelise kaitse tarbijatele ja muudele finantsteenuste lõppkasutajatele, sealhulgas jaeinvestorid, hoiustajad, kindlustusvõtjad, pensionifondis osalejad, väikeaktsionärid, laenuvõtjad või VKEd.

(2)Alates 2007. aastast on finants- ja majanduskriis kõigutanud eriti tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate usaldust. Selleks et taastada kodanike usaldus finantssektori püsivuse vastu, on seega oluline suurendada oma huve esindavate tarbijate ja muude lõppkasutajate ning muude sidusrühmade kaasamist finantssektoriga seotud liidu otsustamisprotsessi.

(3)Selles eesmärgi saavutamiseks käivitas komisjon 2011. aasta lõpus katseprojekti, mille eesmärk oli anda toetusi finantsteadmiste keskuse arendamiseks, et sellest saaksid kasu tarbijad, muud lõppkasutajad ja sidusrühmad, kes esindavad oma huve, ning suurendada nende suutlikkust osaleda liidu poliitika kujundamises finantsteenuste valdkonnas. Peamised poliitilised eesmärgid olid järgmised: tagada, et uute õigusaktide algatamisel edastatakse liidu poliitikakujundajatele muid kui finantssektori asjatundjate poolt esitatud seisukohti; tagada, et laiem avalikkus on paremini teavitatud finantsregulatsioonis arutlusel olevatest küsimustest; ning tagada, et tõhustatakse tarbijate osalemist liidu poliitika kujundamises finantsteenuste valdkonnas, mille tulemusena koostatakse hästi tasakaalustatud õigusaktid.

(4)Selle tulemusena andis komisjon pärast avatud projektikonkursi kaudu ajavahemikus 2012–2015 tegevustoetust kahele mittetulunduslikule üksusele, Finance Watchile ja Better Finance'ile. Neid toetusi anti katseprojekti raames kahel, 2012. ja 2013. aastal ning ettevalmistava meetme raames alates 2014. aastast. Kuna ettevalmistavat meedet saab kasutada kuni kolm aastat, 3 on vaja õigusakti, et tagada õiguslik aluse selliste meetmete rahastamise kohta 2017. aastal.

(5)Finance Watch loodi 2011. aastal Belgia õiguse kohaselt rahvusvahelise mittetulundusühendusena. Selle missioon on kaitsta kodanikuühiskonna huve finantssektoris. Tänu liidu toetustele õnnestus Finance Watchil lühikese ajaga luua kvalifitseeritud ekspertide meeskond, mis oli suuteline finantsteenuste valdkonnas korraldama uuringuid, poliitika analüüsi ja teabevahetust.

(6)Better Finance on loodud alates 2009. aastast eelnevalt olemasolevate Euroopa investorite ja aktsionäride liitude järjestikuse ümberkorraldamise ja ümbernimetamise tulemusena. Tänu liidu toetustele õnnestus organisatsioonil moodustada finantseksperdikeskus, mis keskendus peamiselt tarbijate, väikeinvestorite, väikeaktsionäride, hoiustajate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate huvidele kooskõlas selle liikmeskonnaga.

(7)Aastal 2015 korraldatud katseprojekti ja sellele järgneva ettevalmistava meetme hindamise tulemusena leiti, et poliitilised eesmärgid on üldiselt saavutatud. Finance Watch ja Better Finance on töötanud täiendavate poliitikavaldkondadega ja suhelnud erinevate sihtrühmadega. Koos on nad oma tegevuse kaudu hõlmanud enamiku liidu finantspoliitilisest tegevuskavast alates 2012. aastast.

(8)Mõlemad organisatsioonid andsid lisandväärtust nii oma riiklike liikmete kõikidele tegevustele kui ka liidu tarbijatele sellisel viisil, mida liikmesriikide tarbijate huvirühmad teha ei suutnud. Kõikvõimalike tarbijaküsimustega tegelevatel liikmesriikide organisatsioonidel puuduvad tehnilised ekspertteadmised finantsteenustega seotud poliitikavaldkondades. Lisaks ei ole seni muid sarnaseid organisatsioone liidu tasandil kindlaks tehtud. Samuti leiti hinnangus, et alates 2012. aastast ei ole järjestikustele iga-aastastele projektikonkurssidele muid taotlejaid tekkinud ning see kipub viitama asjaolule, et ükski muu organisatsioon ei ole praegu võimeline korraldama sarnaseid liidus sooritatavaid toiminguid.

(9)Vaatamata siiski regulaarsetele jõupingutustele ei suutnud kumbki organisatsiooni meelitada ligi stabiilseid ja olulisi rahalisi vahendeid muudelt rahastajatelt, mis on finantssektorist sõltumatud ning seega jäävad nad suuresti sõltuvaks liidu rahastamisest. Liidupoolne kaasrahastamine on seega vajalik, et tagada ressursid, mida vajatakse lähiaastatel soovitud poliitika eesmärkide saavutamiseks, andes finantsstabiilsuse nende organisatsioonide suhtes, millel on seni õnnestunud käivitada asjaomased tegevused lühikese aja jooksul. Seega on oluline luua liidu programm ajavahemikuks 2017–2020, et toetada Finance Watchi ja Better Finance'i tegevust (edaspidi „programm“).

(10)Finance Watchi ja Better Finance'i rahastamise jätkamine ajavahemikus 2017–2020 samadel alustel kui ettevalmistava meetme korral tagaks, et nende organisatsioonide tegevuse seni hinnatud positiivne mõju jätkuks. Programmi rakendamise rahastamispakett peaks põhinema keskmistel tegelikel kuludel, mis on tekkinud igal toetusesaajal ajavahemikus 2012–2015. Kaasrahastamise määr peab jääma samaks.

(11)Ajavahemikus 2012–2015 on neid kahte organisatsiooni rahastatud tegevustoetuste kaudu. Aastal 2016 otsustati anda senise asemel meetmetoetusi, kuna meetmetoetused tagavad parema kontrolli liidu eelarvekulutuste üle.

(12)Käesoleva määrusega tuleb sätestada kogu programmi kestuseks rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsember 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) 4 punkti 17 tähenduses.

(13)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused iga-aastaste tööprogrammide kehtestamiseks.

(14)Iga aasta enne 31. detsembrit peavad kõik toetusesaajad esitama kirjelduse järgmisel aastal kavandatud tegevuste kohta, eesmärgiga saavutada programmi poliitika eesmärgid. Neid tegevusi tuleb kirjeldada üksikasjalikult, hõlmates nende eesmärgid, oodatavad tulemused ja mõju, hinnangulise kulu ja ajaraamistiku ning samuti asjaomased näitajad, et neid hinnata.

(15)Rahalist toetust tuleks anda vastavalt tingimustele, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 5 .

(16)    Euroopa Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad rikkumisjuhtumite ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaduma läinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi.

(17)Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärke ning nende ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE.

Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.Käesolevaga kehtestatakse liidu programm (edaspidi „programm“) perioodiks 1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 2020, et toetada artiklis 3 osutatud organisatsioonide tegevust, mis aitavad kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele seoses oma huve esindavate tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate ning sidusrühmade tõhusama kaasamisega liidu poliitika kujundamisse finantsteenuste valdkonnas.

2.Programm hõlmab järgmisi meetmeid:

(a)teadusuuringud, sealhulgas oma teadustöö, andmete, ekspertteadmiste loomine;

(b)teadlikkus ja levitamistegevus, sealhulgas mitte-ekspertidest laiemale sihtrühmale;

(c)artiklis 3 osutatud organisatsiooni liikmete vahelist suhtlemist tõhustav tegevus ning nende liikmete seisukohti toetav tegevus liidu tasandil.

Artikkel 2
Eesmärgid

1.Programmil on järgmised eesmärgid:

a)suurendada täiendavalt oma huve esindavate tarbijate ja muude lõppkasutajate ning sidusrühmade kaasamist liidu poliitika kujundamisse finantsteenuste valdkonnas;

b)panustada oma huve esindavate tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate ning muude sidusrühmade teavitamisse finantssektori regulatsioonis arutlusel olevate küsimuste kohta.

2.Lõikes 1 sätestatud eesmärke seiratakse eelkõige programmi toetusesaajate võetavate meetmete iga-aastase kirjelduse ja iga-aastase tegevusaruande kaudu, mis hõlmab toetusesaajate iga kavandatava ja läbiviidava tegevuse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid.

Artikkel 3
Toetusesaajad

1.Programmi toetusesaajad on Finance Watch and Better Finance (edaspidi „toetusesaajad“).

2.Selleks et saada toetust programmi alusel, jäävad need toetusesaajad valitsusvälisteks mittetulunduslikeks juriidilisteks isikuteks, kes ei sõltu sektorist, kaubandusest ega ärist. Neil ei ole muid vastandlikke huvisid ning nad esindavad oma liikmete kaudu liidu tarbijate ja muude lõppkasutajate huve finantsteenuste valdkonnas. Komisjon tagab programmi kestuse ajal jätkuva vastavuse nendele kriteeriumidele, lisades need artiklis 7 osutatud iga-aastastesse tööprogrammidesse ning hinnates igal aastal, kas toetusesaajad vastavad nendele kriteeriumidele, enne kui jagavad artiklis 4 osutatud meetmetoetuseid.

3.Juhul kui lõikes 1 osutatud kaks toetusesaajat ühinevad, saab tekkinud juriidilisest üksusest programmi toetusesaaja.

Artikkel 4
Toetuste andmine

Programmi raames antakse rahalisi vahendeid meetmetoetustena igal aastal ning see põhineb toetusesaajate esitatud ettepanekutel vastavalt artiklile 7.

Artikkel 5
Läbipaistvus

Kogu teabevahetus või väljaanne, mis on seotud toetusesaaja loodud meetmega ning mida rahastatakse programmi alusel, osutab asjaolule, et toetusesaaja on saanud rahastust liidu eelarvest.

Artikkel 6
Finantssätted

1.Programmi rakendamise rahastamispakett ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2020 on maksimaalselt 6 000 000 eurot jooksevhindades.

2.Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

Artikkel 7
Programmi rakendamine

1.Komisjon rakendab programmi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

2.Selleks et saada programmi alusel toetust, tuleb toetusesaajatel igal aastal enne 31. detsembrit esitada komisjonile ettepanek, milles kirjeldatakse artiklis 1 osutatud tegevusi, mis on kavandatud järgmiseks aastaks.

3.Programmi rakendamiseks võtab komisjon vastu iga-aastased tööprogrammid. Nendes iga-aastastes tööprogrammides sätestatakse soovitud eesmärgid, toetusesaajate võetavate meetmete eeldatavad tulemused, nende meetmete rakendamise meetodid ja nende meetmete jaoks nõutav kogusumma. Samuti esitatakse neis rahastatavate meetmete kirjeldus, igale meetmele eraldatud summa ja rakendamise orienteeruv ajakava. Meetmetoetuste suhtes kehtestatakse iga-aastastes tööprogrammides prioriteedid ja olulised toetuse andmise kriteeriumid. Kaasrahastamise ülemmäär on 60 % abikõlblikest kuludest.

4.Komisjon võtab iga-aastased tööprogrammid vastu rakendusaktidega.

Artikkel 8
Liidu finantshuvide kaitse

1.Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate tegevuste rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistuste kaudu.

2.Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus dokumentide ja kohapealsete kontrollide põhjal kontrollida kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on programmi alusel otseselt või kaudselt saanud liidu rahalisi vahendeid.

3.Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 6 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 7 sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või programmi eelarvest otseselt või kaudselt rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.Ilma et see piiraks lõikude 1, 2 ja 3 kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAF-ile selgesõnaliselt õigus viia läbi selliseid auditeid, kohapealset kontrolli ja inspekteerimist. Kui meetme rakendamine toimub täielikult või osaliselt tegevuse edasiandmise korras või on edasi delegeeritud või kui on nõutud hankelepingu sõlmimine või kolmandale isikule antav rahaline toetus, hõlmab toetusleping või -otsus toetusesaaja kohustust kehtestada kõikide asjaomaste kolmandate poolte suhtes komisjoni, kontrollikoja ja OLAF-i nende volituste selgesõnaline tunnustamine.

Artikkel 9
Hindamine

1.Mitte hiljem kui kaksteist kuud enne programmi lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande programmi eesmärkide saavutamise kohta. Käesolevas aruandes hinnatakse programmi üldist asjakohasust ja lisandväärtust, selle elluviimise tulemuslikkust ja tõhusust ning toetusesaajate tegevuse tööprogrammide üldist ja individuaalset tulemuslikkust artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamise seisukohast.

2.Aruanne edastatakse teavitamise eesmärgil Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Artikkel 10
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 8

1.3.Ettepaneku/algatuse olemus

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 9

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Näitajad teadusuuringute kohta: kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad, nagu: - teadusuuringute arv ja liik; hõlmatud teemad; - levitamisstrateegia; - vastastikused eksperdihinnangud Näitajad teadlikkuse ja levitamistegevuse kohta: kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad, nagu: - korraldatud avalike ürituste (nt kõrgetasemelised konverentsid) arv ja liik; hõlmatud teema; osalejate antud hinnang üritusele; - liiklus veebisaidil, sealhulgas liikmete liiklus; - kõik asjaomased kvantitatiivsed näitajad sotsiaalmeedia jaoks; - pressikajastus, sealhulgas intervjuude ja ülekannete arv; hõlmatud teemad Näitajad toetustegevuse jaoks, mis edendavad Finance Watchi and Better Finance'i liikmete suhtlemist ja positsioone: kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad, nagu: - ELi poliitikakujundajatega toimunud kohtumiste arv, osalemine aruteludel; - Finance Watchi and Better Finance'i liikmetega kooskõlastamine, laekunud rahaline osalus, liikmepõhised töörühmad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

1.5.3.Varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–XEttepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2017–31.12.2020

–XFinantsmõju avaldub ajavahemikul 2017–2020

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 10

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    ◻rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Välja selgitatud riskid

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos 

2.3.Pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread: ei kohaldata.

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	12.0202 Tarbijate ja muude lõppkasutajate kaasamise suurendamine liidu poliitika kujundamisse finantsteenuste valdkonnas …	Liigendatud/liigendamata	EFTA riigid	Kandidaatriigid	Kolmandad riigid	Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
1	12.02.02	Liigendatud	EI	EI	EI	EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes, jooksevhindades (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik:

Nr: 1

Rubriik: arukas ja kaasav majanduskasv

FINANTSSTABIILSUSE, FINANTSTEENUSTE JA KAPITALITURGUDE LIIDU PEADIREKTORAAT			2017	2018	2019	2020	2021	KOKKU
• Tegevusassigneeringud
12.0202	Kulukohustused	(1)	1.500	1.500	1.500	1.500		6.000
	Maksed	(2)	0750	1.500	1.500	1.500	0.750	6.000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 11
Eelarverea nr		(3)	0	0	0	0	0	0
FINANTSSTABIILSUSE, FINANTSTEENUSTE JA KAPITALITURGUDE LIIDU PEADIREKTORAADIassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3	1.500	1.500	1.500	1.500		6.000
	Maksed	=2+2a +3	0.750	1.500	1.500	1.500	0.750	6.000

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused		(4)	1.500	1.500	1.500	1.500		6.000
	Maksed		(5)	0.750	1.500	1.500	1.500	0.750	6.000
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU			(6)	0	0	0	0	0	0
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1assigneeringud KOKKU		Kulukohustused	=4+ 6	1.500	1.500	1.500	1.500		6.000
		Maksed	=5+ 6	0.750	1.500	1.500	1.500	0.750	6.000

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: ei kohaldata.

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	1.500	1.500	1.500	1.500		6.000
	Maksed	(5)	0.750	1.500	1.500	1.500	0.750	6.000
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 alusel tehtudassigneeringud KOKKU(Võrdlussumma)	Kulukohustused	=4+ 6	1.500	1.500	1.500	1.500		6.000
	Maksed	=5+ 6	0.750	1.500	1.500	1.500	0.750	6.000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			2017 12	2018	2019	2020	2021	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		1.500	1.500	1.500	1.500		6.000
	Maksed		0.750	1.500	1.500	1.500	0.750	6.000

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    ◻Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–XEttepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: (meetmetoetused)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Ülevaade

–XEttepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–XEttepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega.

3.2.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga

–XEttepanek/algatus on kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) ettepanekuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    ◻Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 13 .

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	2017	2018	2019	2020	Kokku
Finance Watch ja Better Finance koos omavahendite ja kolmandatelt isikutelt saadud vahenditega (toetuse saaja keskmine kaasrahastamine 40 %)	1.000	1.000	1.000	1.000	4.000
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU	1.000	1.000	1.000	1.000	4.000

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–XEttepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    ◻omavahenditele

–◻    ◻mitmesugustele tuludele

(1) http://ec.europa.eu/finance/finservices-retail/docs/users/151222-staff-working-document_en.pdf

(2) ELT C , , lk .

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(5) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(7) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(8) ABM: tegevuspõhine juhtimine – ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(9) Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

(10) Eelarve täitmise üksikasju selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(11) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(12) Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(13) Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.